Kohanemisprgrammi A2-taseme keeleõppe lugemisvara by Siseministeerium

Margus, kass ja Ăľunamoos Lihtne lugemine A2-tasemele + helifailid

Lea Kreinin

Lepingupartner: Expat Relocation Estonia OÜ Autor: Lea Kreinin Kujundus: Sven Liivand, www.flip.ee Illustratsioonid: Kristina Aruvee Trükikoda: Librix Print powered by wabrix.ee Tellija / kirjastaja: Siseministeerium, Pikk 61 15065 Tallinn Settle in Estonia koduleht: www.settleinestonia.ee Kohanemisprogrammi rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium. Versioon: Jaanuar 2021 © 2021 Siseministeerium. Kõik õigused kaitstud.

HEA LUGEJA! Selles raamatus tutvud sa Margus Mustikaga. Ta on pärit Kanadast. Eestlased elavad kõikjal maailmas– Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Austraalias, Ameerikas ja Aafrikas. Aga kõige rohkem on neid Eestis. Ka Margus elab nüüd Eestis, väikeses Kaarupi külas. Me läheme talle sinna külla.

KES ON MARTA? Tere! Mina olen Margus. Olen kakskümmend kuus aastat vana. Olen sündinud Kanadas, Torontos. Mu isa ja ema elavad Torontos. Neil on seal suur maja, ilus aed ja kaks koera. Ka mu noorem õde Hille elab veel kodus. Aga mina elan Eestis! Juba kaks kuud. Minu kodu on nüüd siin, Kaarupis – väikeses Eesti külas. Miks ma elan Eestis ja mitte Kanadas? Oh, see on pikk lugu. Minu vanaisa Mart on eestlane. Ta on sündinud siin, Kaarupis. Siin on tema lapsepõlvekodu – tema kodu, kui ta oli laps. See maja on meie perekonna oma. Ka vanaisa tahab elada Eestis, aga ta on väga vana ja haige, ta on praegu haiglas. Ka mu isa ja ema ei ela Eestis. Mu ema Kai töötab Torontos, ta on õpetaja. Minu isal Paulil on väike firma, mis teeb õlut ja limonaadi. Tema õlu on väga maitsev! Mu vanemad elavad Torontos, sest nad käivad tööl. Mu õde Hille käib veel ülikoolis ja õpib meditsiini. Temast saab arst. Mul on üks vana perepilt. Sellel pildil olen mina kuusteist aastat vana. Hille on siin kümneaastane. Pildil on veel mu ema Kai, isa Paul ja vanaisa Mart. Vanaema Vaike on surnud.

6 Mina olen programmeerija. Eestlased ütlevad: IT-mees või itimees. See tähendab, et ma töötan arvutiga. Minu töö on Torontos, aga mina töötan Kaarupis – oma kodus. Mul on vaja kolme asja: arvutit, internetti ja elektrit. Minu vanaisa lapsepõlvekodu meeldib mulle. Väikeses kollases puumajas on kolm tuba ja köök. Maja on metsa sees, jõe ääres. Maja all on suur kelder. Majal on ka pööning – see on nagu teine korrus. Maja kõrval on saun. Sauna ees on suur kivi ja sauna taga on minu õunaaed. Just praegu korjan oma aias õunu.

*** Telefon heliseb. See on minu ema. Ta helistab mulle Torontost. - Halloo! Margus kuuleb. - Tere, kallis poeg! Kuidas sul läheb? Mis uudist? - Tere, ema! Kõik on hästi. Täna on ilus ilm. Olen aias ja korjan õunu. Kuidas teie elate? - Meil on ka kõik hästi. Oleme Hillega kodus, ta tervitab sind. Isa on juba tööl. - Mis kell teil praegu on? Teil on vist hommik. Eestis on kell neli päeval. - Meil Torontos on praegu kell üheksa hommikul. Sööme Hillega hommikust ja joome kohvi. Minu tunnid algavad kell üksteist. Hille läheb täna ülikooli pärast lõunat, kell kaks.

7 - Meil on täna ilus ilm, päike paistab. Sooja on kakskümmend kraadi. Kuidas on ilm Torontos? - Täna sajab vihma ja on tuuline. Aga homme tuleb soe ja ilus ilm. - Ema, täna on teisipäev, miks sa täna helistad? Sa helistad ju alati laupäeva hommikul. Kas kõik on ikka hästi? - Kõik on hästi, ära muretse. Ainult üks väike asi. Vanaisa tervitab sind. Pööningul on tema asjad, üks suur pruun kast. Ole hea poiss ja mine pööningule. Vaata, mis on selle kasti sees. Sinu vanaisa palub seda. Tal on seal vist üks saladus. - Hästi, kohe lähen ja vaatan. Tervitan teid kõiki! - Kallistan sind, pojake! Head aega! Mulle ei meeldi, kui mu ema ütleb mulle pojake. Olen juba 26-aastane ja 188 sentimeetrit pikk. Olen suur ja tugev mees, mitte väike pojake.

*** Kas vanaisal on pööningul saladus? Väga huvitav! Pööningul on pime, aga minu telefonis on ka lamp. Suur pruun kast on pööningu keskel. Selles on vanad fotod, raamatud ja ajalehed. Kastis on ka vanad kirjad. Need kirjad on vist väga vanad. Kui vanad? Kelle kirjad need on? Võtan kirjad ja lähen tagasi tuppa. Panen kirjad lauale – kokku on kaksteist kirja. Ma istun diivanile ja võtan ühe kirja. Hakkan lugema.

12. juuni 1943, Tallinnas Tere, armas sõber Mart! Kuidas sa elad? Mina elan hästi. Olen juba kaks päeva tädi Johanna juures. Siin Tallinnas on väga huvitav. Tädi Johannal on suur korter kesklinnas, Harju tänaval. Mul on siin oma tuba. Päeval käime tädiga muuseumis või kinos, õhtul on Kadrioru pargis mõni kontsert või jalutame

8 tädiga mere ääres. Mulle väga meeldib Tallinn. Tädi Johannal on palju raamatuid. Mõned raamatud on väga igavad, mõned on saksa, vene või inglise keeles. Ma loen praegu Juhan Liivi luuletusi. Need on ilusad ja meeldivad mulle väga. Kõige rohkem meeldib mulle tema luuletus „Üle vee“. Üks laevuke läeb üle vee läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, mu kullake läks üle vee ja lainete... Kirjuta mulle, kuidas Sina elad ja mida Sa oma kodus teed. Mis on Kaarupis uudist? Tervitan Sind ja Kaarupit! Sinu sõber Marta

***

17. juuni 1943, Tallinnas Armas Mart! Suur tänu Sulle kirja eest! See on väga huvitav. Sa kirjutad, et sinu koeral Muril on nüüd kolm väikest kutsikat. Mis värvi nad on? Kas Sa annad ühe kutsika minule? Sünnipäevaks? Sest täna on minu sünnipäev. Tädi Johanna teeb kooki ja õhtul läheme temaga restorani. Kõige parem restoran Tallinnas on „Kuld Lõvi“. Tädi peigmees Ruudi töötab seal. Ta on kokk. Ruudi meeldib mulle. Ta laulab väga hästi. Ruudi käib meil külas. Ta toob tädile alati lilli ja veini, aga minule šokolaadi.

9 Saadan Sulle oma pildi. Sellel pildil on mul seljas tädi triibuline kleit ja jalas uued mustad kingad. Kirjuta mulle, kuidas Sa elad ja mis on Kaarupis uudist. Sinu sõber Marta Ruudi on tädi peigmees. Mis asi on peigmees? Vaatan seda sõna Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/lite). Peigmees on naise armuke ehk kallike, tema mees-sõber. Praegu ütlevad eestlased: poiss-sõber.

***

22. juuni 1943, Tallinnas Tere, armas sõber Mart! Aitäh kirja eest! Sinu kirjad on alati väga huvitavad. Tore, et Kaarupis on laupäeviti kino ja rahvamajas on iga nädal peod. Siin Tallinnas on ka väga huvitav, aga ma igatsen nüüd Kaarupisse, koju. Tulen Tallinnast koju tagasi alles augustis. Täna läheme tädiga Ruudile külla. Ruudi elab Nõmmel, tema perekonnal on seal suur maja ja väga ilus aed. Tal on ka kaks kassi ja koer. Mulle meeldivad kassid ja koerad. Ootan juba väga! Ruudi teeb meile õhtusööki. Sõidame tema juurde autoga. Tädi Johannal on punane auto. Tädile maitseb lambaliha kartulipudruga. Ruudi teeb ka väga head rosoljet ja kartulisalatit. Üks suur uudis on veel! Ruudi õde Liidia õpetab mulle prantsuse keelt. Oskan juba natuke prantsuse keelt – see on raske, aga ilus keel. Kui suureks saan, siis lähen Prantsusmaale, näiteks Pariisi. Hüvasti! Pean nüüd minema. Tädi juba ootab mind. Panen veel täna Sinu kirja posti. Kirjuta mulle, kuidas Sa elad. Ootan Sinu kirja! Sinu sõber Marta P.S. Aitäh, et annad ühe kutsika minule. Mulle meeldib kõige rohkem see must kutsikas. See, kellel on valge saba ja kes on kõige väiksem.

10 *** Vanad kirjad on nii huvitavad! See väike poiss Mart on ju minu vanaisa! Ta on sündinud 1933. aastal, praegu on ta juba väga vana. Aastal 1943 oli ta veel väike poiss. Ta oli siis ainult 10-aastane! Minu vanaema on surnud, tema nimi oli Vaike. Aga kes on Marta? Kus ta elab, mida ta praegu teeb? Kas Marta on vanaisa saladus? Helistan oma naabrile. Naabri nimi on Merike, ta töötab Kaarupi poes. Ta on väga tore ja sõbralik 50-aastane naine. Merike kindlasti teab, kes on Marta.

*** - Halloo! Merike kuuleb! - Tere, siin Margus, sinu uus naaber. Mis sa teed? Kas sa oled tööl? - Ah Margus! Kuidas sul läheb? Täna ma ei tööta, olen kodus ja pesen pesu. - Mul on üks küsimus. Kas sa tead, kes on Marta? Ta on sündinud Kaarupis ja on praegu juba vana naine. - Marta? Seda ma küll ei tea. Kaarupis ei ela mitte kedagi, kelle nimi on Marta. Miks sa seda küsid? - Ma loen vanaisa kirju. Marta oli 1943. aastal väike tüdruk. Ta oli minu vanaisa sõber. - Väga huvitav. Ma lähen homme tööle ja siis küsin kõigilt, kes tulevad poodi. - Aitäh sulle! Helista mulle siis. - Teeme nii. Kõike head! - Kuulmiseni!

11 *** Täna sajab vihma. Istun elutoas diivanil ja loen raamatut. Mul on väga mugav ja kena elutuba. Seinal on pildid. Minu tädi Anu on kunstnik. Anu on ema õde. Tema elab ka Torontos. Ta kingib mulle igal aastal ühe oma pildi. Talle meeldib loodus. Vahel ta joonistab ka linna. Mul on kaks pilti Eestist. Ühel pildil on Tallinna teletorn ja teisel pildil on Tartu ülikooli raamatukogu. Minu tädile meeldib moodne arhitektuur. Ma ei saa temast aru! Minule meeldivad vanad majad, nagu Tallinna või Tartu raekoda, Narva linnus või Kadrioru loss. Kanadas ei ole nii vanu maju. Diivani kõrval on raamaturiiul. See on üsna tühi, sest ma loen palju e-raamatuid telefonis või arvutis. Riiulis on ainult mõned vanad raamatud ja ajakirjad. Diivani ees on väike laud. Laual on lilled ja punane kohvitass. Joon kohvi kolm korda päevas, see maitseb mulle väga. Akna kõrval on kapp. Selle peal on telekas ja kaks kaktust. Mulle meeldivad kaktused, sest nad tahavad vähe vett. Ma unustan vahel, et mul on taimed. Põrandal on triibuline vaip. Vaibal magab minu kass Murri. Murri on paks ja laisk kass, ta sööb palju ja talle meeldib magada. Joon kohvi ja loen arvutist uudiseid. Kõik on nii mõnus ja kodune. Just siis heliseb mu telefon. Helistab naaber Merike. Ta ütleb, et Kaarupis ei tunne keegi Martat. Kaarupi on väike küla, siin elab ainult sada kakskümmend inimest. Kaarupis ei ela mitte ühtegi Martat. Kas Marta on surnud? Või elab Marta välismaal, nagu minu vanaisa ja meie pere? Aga kus? Võtan paberi ja kirjutan:

Marta, kes sa oled? Marta, kus sa oled?

12 *** Täna keedan õunamoosi. Kas sa oskad teha head õunamoosi? See on väga lihtne. Mul on vanaema Vaike õunamoosi retsept.

VANAEMA ÕU

NAMOOS

pool klaasi ve

2 kilo õunu

1 kilo suhkru

Tükelda õuna d, pane potti ja lisa vesi. Keed a umbes 20 mi nutit. Siis pane potti suhkur ja keed a veel 20 minu tit. Pane moos purki. Pane purk kü lmikusse või keldrisse.

Mulle maitseb kaerahelbepuder õunamoosiga. Keedan putru igal hommikul. Ainult mõnikord olen väga laisk, siis söön võileiba. Maitsen moosi. Oh, see on nii maitsev! Maitsen veel ja veel... Telefon heliseb. - - - -

- - - -

Halloo, Margus kuuleb! Tere, Margus, siin Merike! Kas sa otsid veel Martat? Jah. Kas sa tead, kes ta on? Kaarupi koolis töötab üks vana naine, Adeele. Tema teab, kes on Marta. Marta ei ela Kaarupis, ta elab juba nelikümmend aastat Tartus. Ta oli Tartu Ülikoolis bioloog, aga nüüd on ta pensionil. Mul on ka tema aadress. Kas soovid? Jah, muidugi. Ma kirjutan talle. Tema nimi on Marta Suurmets. Aadress on: Tartu, Tiigi tänav 23, korter 38. Suur tänu sulle, Merike! Teen just praegu õunamoosi. Kas toon sulle ka? Mul on ka aias palju õunu. Teen moosi ülehomme, kui mul on vaba päev. Too jah mulle oma moosi, ma annan sulle siis ülehomme oma moosi. Siis vaatame, kelle moos on maitsvam.

13 - Hahahaa! Minu moos on kindlasti maitsvam. Mul on väga hea retsept! Vanaema oma. Vanaema õunamoos on kõige parem, maailma parim! - Elame-näeme! Ilusat õhtut sulle! - Sulle ka!

*** Täna õhtul kirjutan Martale kirja:

Lugupeetud Marta Suurmets! Kirjutan Teile Kaarupist. Minu nimi on Margus Mustikas. Elan Kaarupis juba kaks kuud, aga olen pärit Torontost. Olen Mart Mustika pojapoeg. Meie maja pööningul on Teie vanad kirjad. Teie olete minu vanaisa sõber. Mu vanaisa on praegu Torontos haiglas. Saadan Teile tema aadressi. Kirjutage talle! Tal on kindlasti hea meel. Tervitades Margus Mustikas Kaarupist

*** Täna keedan jälle õunamoosi. Mul on keldris juba kakskümmend seitse purki õunamoosi. Aga Eestis on pikk ja külm talv. Mis on talvel kõige parem hommikusöök? Puder õunamoosiga! Eestlased armastavad putru, eriti kaerahelbeputru. Mina armastan ka putru. Eestlased söövad veel palju mannaputru, tatraputru, tanguputru ja riisiputru. Telefon heliseb. See on minu ema. - Tere, kallis pojake! (Miks ta ütleb mulle alati kallis pojake?! Ema teab, et mulle see ei meeldi.) - Tere, ema! Mis Torontos uudist? - Sinu vanaisa ei ole enam haiglas, ta on nüüd jälle kodus. Tal on palju parem. Just praegu loeb ta kirja oma sõbralt Martalt! Aitäh sulle abi eest! - See on tore! Mida Marta talle kirjutab?

14 - Telefonis on vaikus. Ootan. Kuulen, et ema ja vanaisa räägivad. Ema hääl on närviline. - Margus, appi! Marta kutsub sinu vanaisa Eestisse! Ta ootab sinu vanaisa Tartusse külla. Ja vanaisa ütleb, et ostab homme lennupileti. Sinu vanaisa sõidab Eestisse... Appi!!! - Aga ema, see on ju tore! - See ei ole tore! Sinu vanaisa on vana ja haige! Mida ta teeb Tartus? - Ema, kõik on hästi. See on vanaisale hea! Las ta läheb.

*** Mul on keldris juba nelikümmend kaheksa purki õunamoosi. Olen väsinud. Aga aias ei ole enam ühtegi õuna. Õnneks! Täna hommikul saan postkaardi. Kaardil on Tartu Raekoja plats. Kirjutab minu vanaisa.

15 Armas pojapoeg! Olen Tartus. Olen siin koos Martaga. Elan Marta väikeses korteris Tiigi tänaval. Nii tore on Martat jälle näha. Me räägime oma elust ja oma lapsepõlvest. Vaatame Marta fotoalbumit. Marta mees on surnud. Minu naine Vaike, sinu vanaema on ka surnud. Aga meie oleme elus! Tartus on väga tore – iga päev jalutame Toomemäel ja Emajõe pargis, sööme Werneri kohvikus kooki ja joome teed. Õhtul käime teatris ja kinos. Täna õhtul läheme kontserdile. Tuleme Kaarupisse järgmisel nädalal. Siis saad sina ka Martaga tuttvaks. Suur tänu ja kohtumiseni! Sinu vanaisa

*** Vanaisa tuleb mulle külla! Nii tore! Vaatan keldris õunamoosi purke. Mul on juba nelikümmend kaheksa purki õunamoosi! Loodan, et Martale ja vanaisale maitseb minu õunamoos.

Ülesanded See on Marguse maja.

Mis on mis? korsten • katus • pööning • uks • aken • trepp • saun • suur kivi

Kes on pildil? Joonista Marguse sugupuu.

17 On aasta 1943. Marta on Tallinnas oma tädi juures. Mis on Martal sellel pildil seljas ja jalas?

mustad kingad



sinine pluus ruudulised sokid triibuline kleit punased saapad valged püksid must müts

Marguse tädi Anu joonistas kolm pilti. Mis on piltidel?

Tartu ……………....................... ……………............... Hermanni linnus Tallinna …………....…...............

Ruudi teeb rosoljet. Mida ta sinna paneb? Vali 7 toiduainet. peet • kartul • hapukoor • või • banaan • muna • leib sibul • heeringas • hapukurk • riis • kapsas • õun

18 Kirjuta siia Marguse vanaema õunamoosi retsept: Pool ……………............... Kaks ……………............... Üks ……………............... Tükelda ………............……, pane …….............……… ja lisa ………...........…… . Keeda ……......................…… minutit. Liis lisa ………...................………. ja keeda veel 20 ……………............………. . Pane moos …………………..............…. . Eestlased armastavad putru. Kas tead, millest nad putru teevad? riisipuder nisu

tangupuder riis

kaerahelbepuder oder

tatrapuder kaer

mannapuder tatar

Juhan Liivi luuletuses „Üle vee“ on üks veelind: luik, kes elab merel või järvel. Millised veelinnud elavad Eestis?

part • kajakas • hani • haigur • luik

19 Esmaspäeval keedab Margus kuus purki õunamoosi. Teisipäeval teeb ta veel neli purki õunamoosi. Kolmapäeval keedab Margus kaksteist purki moosi ja neljapäeval seitse purki. Reedel teeb Margus üheksa purki õunamoosi. Laupäeval keedab ta veel kümme purki. Margus viib purgid keldrisse. Õunad on nüüd otsas ja pühapäeval Margus puhkab. Mitu purki õunamoosi on Margusel nüüd keldris? ................................

Mida teeb vanaisa Mart Tartus? õige keedab moosi mängib tennist õpib prantsuse keelt räägib Martaga oma lapsepõlvest jalutab mere ääres kirjutab raamatut sööb kohvikus kooki jalutab pargis käib teatris käib kinos käib kontserdil on haiglas

vale

KUS ON MURRI? Täna on soe ja ilus ilm. Päike paistab. Istun sauna ees suure kivi peal. Joon kohvi ja loen oma e-maile. Mul on praegu vähe tööd. See on tore, sest mul on palju vaba aega. Teen õunakooki, loen raamatut ja sõidan jalgrattaga. Milline on minu päev? Mida ma tavaliselt teen? Hommikul teen trenni – sõidan jalgrattaga, tavaliselt umbes kümme kilomeetrit. Ma ei jookse, sest mulle ei meeldi joosta. Suvel ujun Kaarupi järves või sõidan paadiga. Mu naabril Merikesel on paat. Ta kutsub mind ka kalale, aga ma ei ole kalamees – mulle ei meeldi kala püüda. Aga mulle meeldib kala süüa, nagu ka kass Murrile. Päeval ma töötan. Vahel ma töötan seitse või kaheksa tundi. Praegu on vähe tööd, töötan päevas ainult kaks või kolm tundi. Mulle ei meeldi pikad tööpäevad. Õhtul loen raamatuid. Mulle meeldivad raamatud. Praegu loen raamatuid Eestist – Eesti loodusest ja kultuurist. Mind huvitab, milline on elu Eestis. Mul on palju e-raamatuid, neid ma loen arvutis või telefonis. Ma käin ka Kaarupi raamatukogus. Toas laual on praegu üks huvitav raamat „Eesti mets“. Eestis on palju metsa – umbes pool ehk 50% Eestist on mets. See raamat on Eesti loodusest, taimedest ja loomadest. Loen seda kindlasti täna õhtul.

*** Kohvitass on tühi, kohv on otsas. Lähen kööki ja võtan veel kohvi. Mulle maitseb kohv piima ja suhkruga. Suhkur ei ole tervislik, aga see on kohvi sees nii hea! Võtan veel ühe tüki õunakooki. Elu on ilus! Panen ka kassi taldrikule kassitoitu. Murri on suur ja paks kass, talle meeldib süüa. Tema lemmik on kassitoit kalast. Murri tuleb alati ruttu sööma.

21 Täna hommikul Murri ei tule. „Murri, tule sööma! Kus sa oled, Murri!“ Murrit ei ole. Ootan kümme minutit. Murri ei tule sööma. Lähen välja. Seisan maja ees trepil ja kutsun: „Murri, Murri, kiisu-kiisu! Tule sööma!“ Murrit ei ole ikka veel. See on väga imelik. Aga ehk ta tuleb varsti. Lähen tuppa ja töötan natuke.

*** Töötan kolm tundi ja unustan kassi. On pärastlõuna, kell on kolm. Lähen kööki. Avan külmkapi ukse. Külmkapis on üks viiner ja natuke kartulisalatit. Söön viinerit salatiga. Mul on kõht väga tühi. Põrandal on Murri taldrik. Tema taldrikul on kassitoit. Kas Murril ei ole kõht tühi? Väga imelik! Kus Murri on? Lähen tuppa. Vaatan diivani alla, riiuli taha, laua alla ja isegi kappi. Murrit ei ole elutoas. Siis lähen magamistuppa. Vaatan kardina taha ja voodi alla, kapi peale ja tooli alla. Murrit ei ole magamistoas. Lähen vannituppa. Murrit ei ole ka vannitoas. Lähen trepist üles pööningule. Otsin Murrit pööningul, aga Murrit ei ole ka seal. Lähen välja. Lähen sauna juurde. Otsin Murrit. Vaatan saunas igale poole. Murrit ei ole saunas. Lähen sauna taha aeda. Aias on kaksteist õunapuud. Murrile meeldivad puud. Ta ronib vahel õunapuu otsa. Murrit ei ole ka aias. Aia taga on mets.

*** Lähen tuppa. Loodan, et ehk Murri tuleb varsti koju. Istun diivanil ja loen. Loen raamatut „Eesti mets“. Eestis on palju metsa – pool Eestimaast ehk 50% on mets. Metsas kasvavad puud – kuused, kased ja männid. Eesti metsas elab palju loomi. Metsloomad on jänes, põder,

22 metskits, rebane, hunt, karu ja ilves. Ma tean ühte laulu: „Põdra maja“. Minu teine vanaema, Selma, laulab vahel seda laulu. Selma on minu ema ema, ta elab ka Torontos. Laulan:

Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp-kopp, lahti tee! Metsas kuri jahimees. Jänes, tuppa tule sa. Anna käppa ka!

*** Õhtul helistab mulle sõber Ants Torontost. Ta on mu koolivend Toronto Eesti Koolist. Me oleme sõbrad juba kaksteist aastat. Ants räägib, et tal on uus tüdruksõber ja nad tulevad suvel Eestisse. See on tore, et nad tulevad mulle külla! Mul on suur maja, palju ruumi. Ja mulle meeldivad külalised.

*** Hommikul lähen kööki. Murrit ei ole ikka veel. Söön kaerahelbeputru ja joon kohvi. Siis lähen välja. Minu naaber Merike elab punases puumajas. Tema maja ees on lilled ja kaks suurt tammepuud. Merike on kodus. Ta istub köögis ja vaatab aknast välja. - Tere, Merike! Kuidas läheb? Merike naerab. - Tere-tere! Kas kõik on korras? Kell on alles pool üheksa. Sa magad hommikul tavaliselt kaua. Miks sa nii vara siin oled? - Murrit ei ole. Kas sa tead, kus ta on? Kas Murri on sinu juures? - Ei ole. Ma ei tea, kus Murri on. Võib-olla ta on metsas. - Metsas???!!! Appi! Metsas elavad ju hundid ja karud! Ja rebased! Nad söövad liha. Neile maitseb kindlasti ka kassiliha… ühe paksu kassi liha... Appi!

23 *** Minu sauna taga ongi mets. Seal on suured kuused ja männid ja teised puud, mille nime ma ei tea. Lähen metsa. „Murri! Tule koju! Kiisu-kiisu-kiisu!“ Murrit ei ole. Ei ole ka ühtegi karu, hunti ega rebast. Õnneks! Jalutan metsas ja korjan seeni. Kaarupi metsas kasvavad kukeseened, puravikud ja riisikad. Mulle maitsevad seened. Kodus teen seenesalatit. Mul on üks hea retsept: vanaema Selma seenesalat. Siin on nii palju seeni! Unustan Murri.

A SELM VANAEM ALAT SEENES

seeni, grammi Võta 200 e sibul, ja 1 väik ke soola. 1 muna tu t ja na hapukoor ed ja muna. ul, en Keeda se ened, muna ja sib a. olag se Tükelda hapukoore ja so ed ne sega !

Head isu

*** Tean veel ühte laulu metsast:

Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk. Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk? Mis teeb see päkapikk?

24 Mida see päkapikk metsas teeb? Ma ei mäleta, kuidas laul lõppeb. Võtan telefoni ja guugeldan. Internetis on kõike! Nüüd ma tean, kuidas see laul lõppeb: Päkapikk elab metsas, ta küpsetab saia. Siis ta müüb saia. Kui palju maksab üks sai? Viis pikka paid. Huvitav, kas üks pai on odav või kallis? Aga viis paid? Telefon heliseb. See on minu kolleeg Mike Kanadast. Räägime tööst ja elust. Mike küsib, kus ma praegu olen. Ma olen metsas ja korjan seeni. Õigus, ma otsin ju Murrit... Kell on juba kaks. Mul on kõht tühi. Vihma sajab ja on külm. Aga kus on mu kodu? Ma ei tea. Olen suures metsas, olen eksinud. Õnneks on mul telefonis GPS. GPS teab, kus on mu kodu. Vaene Murri, tal ei ole telefoni, tal ei ole GPS-i... Kus ta küll on?

*** Õhtul lähen Kaarupi raamatukokku. Mulle meeldib lugeda, mulle meeldivad raamatud. Käin raamatukogus iga nädal. Jalutan Kaarupis ja vaatan maju. Kaarupi on väike küla, siin elab ainult sada kakskümmend inimest. Mulle meeldivad Eesti puumajad. Merikese maja on punane, külas on veel neli punast, kaks rohelist, üks pruun ja kolm kollast puumaja. On ka üks sinine kivimaja. Selles elab üks vana mees. Ma ei tea, mis ta nimi on. Raamatukogu on vanas kivimajas. Raamatukogu kõrval on üks uus valge kivimaja. Majal on suured aknad ja ilus punane uks. Aknal on kaks toalille ja .... Murri! Minu kass Murri istub aknal ja vaatab välja. Ta vaatab mind. Mul on nii hea meel! Minu Murri ei olegi metsas! Rebased ja karud ja ilvesed ei ole Murrit ära söönud! Murri vaatab mind ja läheb siis ära. - Murri! See olen ju mina, Margus! Murri!!! Kas sa ei tunne mind? Kuhu sa lähed?

25 *** Koputan valge maja uksele. Ootan. Uksele tuleb üks tüdruk. Tal on pikad heledad juuksed ja sinised silmad. - Tere! - Tere õhtust! Olen Margus Mustikas. Elan metsa ääres kollases majas. - Ah sina oled see uus poiss? Sa oled pärit Kanadast? Nii huvitav! Mina olen Liisa-Krõõt. Tore tutvuda! Tüdruk vaatab mind. - Aga miks sa siin oled? Mida sa tahad? - Minu kass Murri on kadunud. See tähendab, ta ei ole kadunud, ta on siin – teie maja aknal. - Sinu kass? See ei ole Murri, see on Miisu! Ta on minu kass. Ta on nüüd jälle kodus. Miisu oli kadunud kaks kuud. Vist oli metsas.“ - Metsas? - Ma ei tea, kus ta oli. Miisu on nii paks! Metsas ei ole ju süüa. Mida kassid metsas söövad? Nüüd on Miisu kodus dieedil... - See kass on Murri, ta on olnud kaks kuud minu juures. Ta elab koos minuga kollases majas. - Kas Miisu oli sinu juures? Kui tore! Aitäh sulle, Margus! - Ole hea! - Aga Miisu sööb liiga palju. Ta on paks! - Jah. Talle maitsevad kassikonservid. Eriti kalast. - Vabandust, aga mul ei ole aega. Lähen nüüd tuppa, mu ema ootab. Nägemiseni! Tüdruk läheb tuppa. Vaatan valge maja akent. Murrit ei ole enam aknal... Lähen koju. Mul on paha tuju. Olen kurb.

26 *** On kena hommik, päike paistab. Istun köögis ja joon kohvi. Maja uks on lahti. Ma ei ole köögis üksi. - Näu! See on Murri! Või Miisu. Ta seisab ukse juures ja vaatab oma taldrikut. Taldrik on tühi. Lähen külmkapi juurde, võtan külmkapist kassitoidu. Murri jookseb minu juurde. - Näu, näu, näu-näu-näu!!!! - Kas sa oled näljane? Palun! Siin on sinu toit. Sinu lemmiktoit kalaga. Head isu, Murri! See ei ole Miisu, see on Murri! Minu kallis Murri! Murri sööb. Mina vaatan Murrit. Joon kohvi. Mul on hea tuju. Täna on ilus päev.

*** Kaks tundi hiljem tuleb Liisa-Krõõt. Näen teda aknast. Liisa-Krõõt koputab uksele. Teen ukse lahti. - - - -

Tere, Margus! Miisut ei ole kodus. Ta on kadunud. Kas Miisu on siin? On küll. Ta on köögis ja sööb. Tule sisse. Kas sa soovid kohvi või teed? Teed palun. Mis teed sa soovid? Mul on musta ja rohelist teed. On veel kibuvitsateed, Merikese kummeliteed ja piparmünditeed.

Merikesel on aias kummel ja piparmünt. Ta toob mulle alati natuke teed, kui ta külla tuleb. Kummel ja piparmünt on ravimtaimed – need on head, kui oled haige. - Mulle maitseb piparmünditee. Aitäh! - Mul on ka õunakooki. Kas soovid?

27 Keedan vett. Siis joome teed, sööme kooki ja räägime juttu. Murri (alias Miisu) istub köögis laua all. Liisa-Krõõdale maitseb minu õunakook. Annan talle vanaema õunakoogi retsepti.

*** Liisa-Krõõt on kakskümmend neli aastat vana. Ta töötab Kaarupi koolis õpetajana. Ta õpetab keemiat ja füüsikat. Ka tema vanemad elavad Kaarupis. Ema on arst ja isa on autojuht. Miisu või Murri vaatab meid. Kas ta naeratab? Ma arvan, et ta on õnnelik. - Margus, kas sulle meeldivad kassid? - Jah, meeldivad küll. Ja mina meeldin Murrile. Vabandust, Miisule. Kas ta võib minu juures olla? - Meie kodus oli Miisu dieedil. Ta on ju nii paks! Ma arvan, et Miisu on siin, sest sinu juures on palju süüa. Sina söödad teda. Naerame.

28 *** Liisa-Krõõt helistab mulle õhtul. Ta küsib, kuidas elab Miisu ja mida ma homme teen. Homme on laupäev, siis on Kaarupi rahvamajas kino. Sel nädalal on kinos Eesti film „Mandariinid“. Liisa-Krõõt ütleb, et see on hea film. Kas kohtume homme kell kuus ja läheme koos kinno? Jah, muidugi! Mul ei olegi Kaarupis sõpra. On ainult naaber Merike, aga tema on 50-aastane. Merike on väga tore, aga ta on nii vana! Mul on hea meel, et Kaarupis elab Liisa-Krõõt. Homme lähen temaga kinno. Liisa-Krõõt meeldib mulle. Aitäh sulle, Murri-Miisu! Mul on nüüd Kaarupis sõber.

Ülesanded Mida Margusele meeldib teha? süüa kala



sõita jalgrattaga käia kalal küpsetada kooki töötada kaua joosta ujuda sõita paadiga lugeda raamatuid

Murrile maitseb kassitoit. Ta lemmik on kassitoit ....................................…. .

29 Lahenda ristsõna 3 2 1 



1. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

5 4 



6 

 7 8

Marguse koduküla Marguse vanaisa nimi Marguse ema ema nimi Marguse isa nimi Mitte kerge Ta Kallike, kullake (vanamoodne) 8. Kai on Marguse ... (ainult 3 viimast ruutu!)

Pane laused õigesse järjekorda.

Siis läheb ta magamistoast vannituppa. Murri on kadunud. Murrit ei ole ka vannitoas. Siis läheb Margus magamistuppa. Margus otsib Murrit. Siis läheb Margus trepist üles pööningule ja siis välja sauna juurde. Sauna taga on õunaaed. Ta vaatab kardina taha ja voodi alla, kapi peale ja tooli alla. Ta läheb köögist tuppa. Murrit ei ole ka aias. Ta vaatab diivani alla, riiuli taha, laua ala ja isegi kappi. Kui palju on Eestis metsa? ………………………....………………….

30 Need loomad elavad Eesti metsas. Kas tead, kes on kes?

hunt • jänes • ilves • karu • metskits • põder • rebane

Laul „Kes elab metsa sees“ räägib ühest väikesest päkapikust. Mida see päkapikk metsas teeb? ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... Mitu paid maksab üks saiapäts? ................

Siin on Kaarupi küla majad. Kes millises majas elab?

Missuguses majas elab vana mees? ............................................................................ Kes elab uues valges kivimajas? .................................................................................... Mis värvi on Marguse puumaja? ................................................................................... Kes elab punases puumajas? ..........................................................................................

31 Margusel on kodus mitut erinevat teed. Mis on mis?

kibuvitsatee piparmünditee must tee roheline tee kummelitee

Liisa-Krõõt elab koos oma vanematega Kaarupis. Kellena töötab Liisa-Krõõt? Kellena töötab tema ema? Kellena töötab tema isa? ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... ...................................................................................................................................... arst • autojuht • ajakirjanik • näitleja • laulja • politseinik • õpetaja • müüja

NATÜÜRMORT PUNASE VAASIGA Täna on pühapäev ja ilm on ilus. Kell on üks. Istun maja ees trepil ja ootan. Liisa-Krõõt tuleb täna kell kaks minu juurde. Tal on ka jalgratas ja me läheme rattaga sõitma. Ma veel ei tea, kuhu me sõidame. Liisa-Krõõt teab. Murri on ka õues, ta istub murul ja vaatab ühte suurt lindu. Lind vaatab Murrit. Kassid ju püüavad ja söövad linde, aga Murri on väga paks ja laisk. Murri sööb kassikonserve. Lind saab vist aru, et Murri ei ole näljane. Keegi tuleb väravast sisse. See on ju minu vanaisa! Tal on suur pruun kohver käes. Vanaisa kõrval on üks proua. Proual on peas oranž barett, seljas kollane mantel ja kaelas punane sall. Jalas on tal punased saapad. Ma arvan, et see proua ei ole eestlane. Eesti prouad kannavad tumedaid riideid. Kaarupi vanad naised armastavad musta ja pruuni. See proua aga on väga värviline... Jooksen vanaisa juurde. - Tere, vanaisa! Nii tore, et sa oled siin! - Tere, Margus! Tore sind ka näha. Las ma tutvustan sulle Martat. Marta on minu sõber. Ta elab Tartus. Aga sa tead seda juba. - Tere! Väga rõõmustav. Tere tulemast Kaarupisse! Mina olen Margus ja see seal on minu kass Murri. Tulge sisse. Kas soovite teed või kohvi? Mul on ka õunakooki.

33 *** Istume elutoas ja sööme kooki. Vanaisa joob teed. Ta ei tohi kohvi juua. Vanaisa oli kaks kuud haiglas. Tema arst ütleb, et kohv ei ole talle hea. Aga piparmünditee on väga hea ja tervislik. Vanaisale maitseb tee ja ka minu õunakook. Meie Martaga joome kohvi. Marta joob kohvi ilma piima ja suhkruta – ta armastab musta kohvi. Mina joon kohvi piima ja suhkruga. Räägime elust Kaarupis ja Tartus. Vanaisa on väga õnnelik, talle meeldib Eestis. Kahjuks sõidab ta tagasi Kanadasse. Tema lennuk Torontosse läheb juba ülehomme kell kaks. Aga vanaisa tuleb varsti jälle Eestisse. Sest siin on Marta. Ja siin olen ka mina. Lähen magamistuppa, võtan kirjutuslaualt vanaisa ja Marta kirjad. Toon need kirjad elutuppa ja annan vanaisale. Vanaisa ja Marta loevad vanu kirju. Nad naeravad.

*** Lähen pööningule ja toon elutuppa ka vanad fotod. Vaatame fotosid. Ühel pildid on minu vanaisa. Vanaisal on lühikesed heledad juuksed ja suured kõrvad. Tal on lühikesed püksid jalas ja triibuline särk seljas. Vanaisa kõrval on pildil ilus valge koer. See on vist tema koer Muri. Pildil on ka üks maja. Maja kõrval on suured puud. Kas see on meie maja – see maja, kus ma elan praegu? Kas maja oli ka siis kollane? Ma ei tea, sest see pilt on mustvalge. Kahel fotol on Marta. Esimene pilt on suurem. Marta on ilus tüdruk. Tal on kaks patsi. Ta seisab, käed selja taga. Seljas on tal valge kleit, kleidil on suured mustad nööbid. Teine pilt on väike, see on portree. Martal on pikad tumedad juuksed, tal on lill juustes. Marta naeratab. Pildi taga on kiri:

Palju tähti taevas külmal talveööl, palju kalleid sõpru leiad eluteel. Mälestuseks kallile Mardile. Marta, kevad 1944

34 *** Keegi koputab uksele. Lähen kööki ja teen ukse lahti. Trepil seisab LiisaKrõõt. Ah jaa, me läheme täna ju jalgrattaga sõitma! Liisa-Krõõt tuleb tuppa, ma tutvustan teda vanaisale ja Martale. Siis läheme Liisa-Krõõdaga koos välja. Lubame, et me ei lähe täna kaugele. Sõidame jalgrattaga ainult paar tundi. Vanaisa ja Marta istuvad ikka elutoas, joovad teed ja kohvi, räägivad juttu. Liisa-Krõõt ütleb, et mul on väga tore vanaisa. Olen nõus! Minu vanaisa on kõige parem! Ta on sõbralik ja tal on alati hea tuju. Ma armastan teda väga. Ka Marta on väga sümpaatne. Mul on hea meel, et nad on koos. Ja et nad on nüüd Kaarupis minu juures – vanaisa lapsepõlvekodus.

*** Sõidame jalgrattaga läbi metsa. Kas läheme täna ehk Kuldsesse? Küsin Liisa-Krõõdalt, kas talle meeldib Kuldse mõis ja park. Mulle väga meeldib seal, sest pargis on suured puud ja väike järv. Mõisamajas on praegu hotell. Hotelli kohvikus saab väga head kohvi. Kuldsesse on Kaarupist ainult kuus kilomeetrit. Sõidame rattaga ja räägime juttu. Liisa-Krõõt räägib Kaarupi koolist ja oma tööst. Ta õpetab koolis keemiat ja füüsikat. Talle meeldib kool ja meeldivad ka lapsed. Kaarupi kool on väike, seal õpib ainult kolmkümmend last. Kaarupis kõik tunnevad üksteist ja ka lapsed on sellepärast koolis väga head. Sest emad ja isad saavad kohe teada, kui lapsed ei õpi ja teevad pahandust. Mina räägin oma tööst. Praegu mul pole palju tööd. Töötan iga päev ainult kolm või neli tundi. Minu töö on igav. Aga mul on palju vaba aega. Loen palju, mulle meeldivad raamatud. Sõidan rattaga. Õhtul kuulan muusikat, vaatan filmi või käin Merikesel külas. Merike on mu naaber, aga ka hea sõber. Ta teeb väga head kringlit. Ja tema piparmünditee on ka maitsev!

35 *** Jalutame pargis. Linnud laulavad ja päike paistab. Elu on ilus! Pargis on suured tammed. Tamm on minu lemmikpuu. Aga kas te teate, et Tamm on Eestis kõige populaarsem perekonnanimi? Eestis elab praegu umbes viis tuhat kakssada inimest, kelle perekonnanimi on Tamm. Eestis elab viis tuhat tamme... Hahahaa, kui naljakas! Eestis elab muide ainult üks inimene, kelle perekonnanimi on Mustikas – see olen mina! Kõik teised Mustikad elavad Kanadas. Liisa-Krõõda perekonnanimi on Jõgi. Jõgi on ka populaarne perekonnanimi. Eestis on tuhat kolmsada inimest, kelle perekonnanimi on Jõgi. Populaarsed perekonnanimed on veel Kask ja Kuusk. Need on ka puud. Eestis elab palju puid!

*** Kõige suurema tamme all on üks valge asi. Mis see on? Lähen vaatama. Tamme all on suur pakk. Pakk ei ole raske. Teen selle lahti. Paki sees on üks suur pilt! See on ilus maal - natüürmort. Natüürmort tähendab prantsuse keeles vist surnud loodust. Maalil on valge linaga laud. Laual on punane vaas. Vaasis on roosad lilled. Vaasi kõrval on pruun taldrik. Sellel on õunad. Kokku neli õuna. - Miks see pilt on siin pargis puu all? Kelle maal see on? - Mida me nüüd teeme, LiisaKrõõt? - Ma ei tea. Võtame pildi ja lähme hotelli. Küsime sealt. Võib-olla keegi teab midagi sellest pildist. - See on hea mõte. Lähme!

36 *** Mõisamaja on ilus vana kivimaja. See ei ole väga suur. Majal on kaks korrust ja veranda. Selles majas on praegu hotell. Verandal on väike kohvik. Hotellis töötab üks mees, kes elab Kaarupis. Liisa-Krõõt tunneb teda. Mehe nimi on Vaino Lepp. Lepp on ka üks puu! Lepad kasvavad minu maja taga metsas. Eesti perekonnanimed on nii naljakad! - Tere, härra Lepp! Vabandage, kas teil on praegu aega? Meil on üks küsimus. Pargis tamme all oli üks pakk. Selle sees on pilt. Kas see on hotelli oma? - Tere! Vaatame kohe, mis pilt see on. Teeme paki lahti. Nii... See on ju maal! Maali all on mingi kiri.... Ma ei näe, mis seal on. Oot-oot, kus mu prillid on?! - See on üks sõna .... see on üks nimi. Subbi. Ja 75. - Olev Subbi! Olev Subbi oli kuulus Eesti kunstnik. Ta on nüüd surnud. Tema näitus on praegu Tallinnas ühes muuseumis, vist Adamson-Ericu muuseumis. - Miks see pilt on siin Kuldse pargis? Kas see on Tallinna muuseumist varastatud? Teie hotellis elab varas! - Meil on korralik hotell! Siin ei ole ühtegi varast. Praegu on siin ainult kolm inimest. Üks noor Rootsi abielupaar – mees ja naine, ja siis üks vanem proua Tallinnast. Kes neist varas on? - Ei tea. Mida me nüüd teeme? Kas helistame politseisse? Mul on konstaabel Jaak Kilu telefoninumber… - Ei, meil on korralik hotell! Politsei siia ei tule! Kõigepealt helistame Tallinnasse Adamson-Ericu muuseumisse. Küsime, kas neil on näitusel kõik pildid ikka alles. - Kohe guugeldan muuseumi telefoni. Oodake... kuus neli neli viis kaheksa kolm kaheksa. - Üks hetk, kirjutan üles: 6445838. Kohe helistan!

*** Vaino Lepp teeb meile kaks tassi kohvi ja helistab siis muuseumisse. Meie istume verandal diivanil, joome kohvi ja ootame. Guugeldame Olev Subbit. Ta oli Eesti kunstnik, ja ta on tõesti väga kuulus! Tema piltidel on loodus – puud ja lilled. Olev Subbi on maalinud ka inimesi. Need on sageli ilusad noored naised. Olev Subbi värvid on rõõmsad ja soojad, tema maalides on palju päikest ja valgust.

37 Tuleb Vaino ja ütleb, et Tallinnas muuseumis on kõik kunstniku pildid alles. Mitte ükski pilt pole kadunud. - Kas helistame nüüd politseisse? - Oot-oot. Mul on üks tuttav kunstnik, Lilli Pihlakas. Ta elab Kaarupi ja Kuldse vahel väikses majas jõe ääres. Kas teie ka tunnete teda? - Muidugi. Lilli Pihlakas töötab Kaarupi koolis. Helistame talle. Ehk tema teab, mis maal see on. - Helistame! Lilli Pihlakas on kodus. Ta ütleb, et Olev Subbi on väga kuulus kunstnik ja tema maalid on väga kallid. Need maksavad palju, võib-olla isegi viiskümmend tuhat eurot. Lilli Pihlakas teab, et üks mees kingib homme Kaarupi rahvamajale ühe maali. Kas see on Olev Subbi maal? Lilli ei tea seda. Mida nüüd teha? Me ei tea. Vaino Lepp arvab, et ootame ja vaatame. Me jätame maali hotelli ja läheme koju.

*** Kodus teeb vanaisa süüa. Ta keedab kartuleid ja küpsetab ahjus kanaliha. Marta teeb kapsa- ja porgandisalatit hapukoore ja majoneesiga. Liisa-Krõõt jääb meile õhtusöögile. Liisa-Krõõt on taimetoitlane, tema ei söö liha, tema sööb ainult salatit ja kartulit. Meie vanaisa ja Martaga sööme kanaliha kartuli ja salatiga. Me kõik joome veini ja meil on väga lõbus. Vanaisa ja Marta räägivad meile Tartust – selles linnas on nii huvitav elu! Marta kutsub mind ja Liisa-Krõõta Tartusse külla. Varsti on koolis vaheaeg, siis sõidame Tartusse! Liisa-Krõõt tunneb Tartut. Ta oli viis aastat Tartus üliõpilane. Ta ütleb, et Tartus on huvitavad muuseumid, ilusad pargid ja Emajõgi. Tartus on ka teater ja veekeskus ehk spaa.

38 *** Järgmisel päeval on Delfi portaalis ja Facebookis suur uudis:

Kuulsa kunstniku Olev Subbi maal „Natüürmort punase vaasiga“ on kadunud Ärimees Tõnu Õun, kes on pärit Kaarupist, tahab kinkida Kaarupi rahvamajale kuulsa kunstniku Olev Subbi maali „Natüürmort punase vaasiga“. Kahjuks on maal hetkel kadunud. Keegi ei tea, kus maal on. Maali kirjeldus: Maali keskel on valge laud. Sellel on punane vaas, milles on roosad lilled. Vaasi kõrval on pruun taldrik, millel on õunad. Värvid on heledad ja rõõmsad. Kui te teate, kus see maal on, helistage telefonil 56 56789.

*** Helistan Kuldse hotelli ja räägin Vaino Lepaga. Siis helistan telefonil 56 56789. - Tere! Tõnu Õun kuuleb. - Margus Mustikas siin. Helistan teile Kaarupist. Teie maal on praegu Kuldse hotellis. - Kas tõesti? Head uudised! Ma olin juba väga mures. Suur tänu teile! Mu ema on ka Kuldse hotellis. Sõidan just praegu Kuldsesse. Maal oli ema käes. Aga ta ei tea, kus maal on. Ta ei mäleta mitte midagi. Mis selle maaliga juhtus? Kus maal oli? - See maal oli eile hotelli taga Kuldse pargis, suure tamme all. Praegu on maal Kuldse hotellis. Seal töötab Vaino Lepp, maal on tema käes. - Oi-oi! Suur tänu teile. Nüüd on kõik hästi. Ma kingin täna selle maali Kaarupi rahvamajale. Palun tulge täna õhtul rahvamajja. Seal on väike pidu. Teie ja teie perekond on väga oodatud! Pidu algab kell kuus. - Aitäh kutse eest! Tuleme kindlasti.

*** Õhtul läheme vanaisa ja Martaga Kaarupi rahvamajja. Maja ees on palju rahvast. Ma ei tunne veel kõiki inimesi, kes Kaarupis elavad. Tunnen ainult

39 Merikest. Tutvustan talle vanaisa ja Martat. Merike räägib meile Kaarupi uudiseid. Ta töötab poes ja teab alati kõike. Siis peatub rahvamaja ees suur must auto. Autost tuleb välja Tõnu Õun oma emaga. Tõnu Õun on umbes kuuskümmend aastat vana. Tal on hall habe ja vuntsid. Tal on seljas triibuline tumehall ülikond. Tõnu Õuna ema on vana daam, kellel on seljas pikk roosa kleit ja peas lilla kübar. Läheme kõik koos rahvamaja saali. Seinal on maal, aga keegi ei näe seda veel, sest maali peal on valge voodilina. Tõnu Õun räägib natuke kunstnikust. Olev Subbi oli kuulus kunstnik, kes elas Tallinnas. Kunstnik oli aastal 1974 ka ühe korra Kaarupis, oma sõpradel külas. Tõnu Õun on rikas ärimees, kes elab Tallinnas, aga ta on sündinud Kaarupis. Tal on hea meel, et Olev Subbi maal on nüüd Kaarupi rahvamaja seinal. Nüüd tõmbab Tõnu Õun valge lina maha. Kõik plaksutavad. Maal on tõesti väga ilus! Saalis on ka pikk laud, millel on vahuvein, puuviljad ja singivõileivad. Kõik joovad vahuveini ja söövad võileibu. Nüüd tuleb lõpuks ka Liisa-Krõõt. Ta sööb natuke puuvilju: banaani ja viinamarju. Liisa-Krõõt on taimetoitlane, ta ei söö singivõileiba. Vahuvein maitseb meile kõigile.

*** Tõnu Õun ja ta ema tulevad meie juurde. Tõnu Õun tervitab meid. - Tere! Mina olen Tõnu Õun. Aitäh teile, Liisa-Krõõt ja Margus! Tänu teile on see maal täna siin, Kaarupi rahvamaja saalis. See siin on mu ema, proua Hilda Õun. Ta on juba vana. Ta vahel ei tea, kus on tema asjad. See maal on muide väga kallis. Hea, et see nüüd siin on. Hilda Õun naeratab meile ja ütleb: - Tere, mina olen Tõnu ema. Olin eile Kuldse mõisa pargis. Park on praegu sügisel väga ilus! Mul oli maal pargis kaasas. Ma ei tea, miks. Asi oli nii: jalutan ja jalutan pargis. Suured puud ja ilus järv, päike paistab ja on soe – kõik on nii tore. Siis lähen hotelli ja söön lõunat. Kell neli lähen oma tuppa ja vaatan televiisorit. Siis helistan oma pojale. Räägime Olev Subbi maalist. Järsku mõtlen: aga kus see maal siis on? Maali ei ole. Otsin igalt poolt, aga ei leia. Maali ei olnud mitte kuskil! Olen juba vana ja ei mäleta kõike...

40 Tõnu Õun vaatab oma ema ja ütleb meile: - See on hea, et ka teie olite eile Kuldse pargis. Nüüd on see ilus natüürmort lõpuks Kaarupi rahvamajas. Loodan, et see meeldib Kaarupi inimestele. Suur tänu teile! Siis Tõnu Õun naeratab ja annab Liisa-Krõõdale väikese valge ümbriku. Ümbrikus on kinkekaart:

KINKEKAART

„ROMANTILINE TARTU“ KAKS ÖÖD HOTELLIS KOOS HOMMIKUJA ÕHTUSÖÖGIGA VEEKESKUSE KÜLASTUS KAHE MUUSEUMI JA VANEMUISE TEATRI KÜLASTUS

Liisa-Krõõt ütleb mulle: „Nüüd läheme kindlasti Tartusse!“ Elu on ilus! Marta vaatab meid ja naeratab. Ainult vanaisa on kurb. Tema sõidab homme kell kaks tagasi Torontosse.

Ülesanded Kirjelda, missugune on Marta. Mis on Martal seljas? ........................................................................................................... Mis on Martal peas? ............................................................................................................ Mis on Martal kaelas? ......................................................................................................... Mis on Martal jalas? .............................................................................................................

Kes mida joob?

piparmünditee

kohv piima ja suhkruga

must kohv

Mida joob vanaisa Mart?.................................................................................................... Mida joob Margus?............................................................................................................... Mida joob Marta? .................................................................................................................

Kuldse mõisapargis on … õige suured puud bassein väike järv muuseum pood hotell

vale

42 Eesti perekonnanimed (vaata veebilehte https://www.stat.ee/nimed/) Mis on kõige populaarsem perekonnanimi Eestis? ............................................... Mitu inimest kannab seda nime? ................................................................................... Eestis elab umbes 1300 inimest, kelle perekonnanimi on .................................. Perekonnanimi Kuusk on Eestis ………………….. inimesel ja Kask ……………………. inimesel.

Ütle teiste sõnadega. Värvidega maalitud pilt on ............................................................................................... Inimene, kes ei söö liha, on ............................................................................................... Kaart, millele on kirjutatud mingi kingitus, on ........................................................... kinkekaart • maal • taimetoitlane

Otsi veebist (kasuta näiteks Vikipeediat): Olev Subbi. Kes oli Olev Subbi?............................................................................................................... Kus ja millal ta sündis?......................................................................................................... Missugused on Olev Subbi maalid?..............................................................................

Vasta küsimustele. Missugune on Kuldse mõisamaja? ............................................................................... Mis on Kuldse mõisamajas praegu? ............................................................................. Mis on hotelli verandal? ..................................................................................................... Kes töötab Kuldse hotellis?................................................................................................ Kes elavad praegu Kuldse hotellis?................................................................................

43 Kas tunned Eesti puid? Mis on mis?

mänd • pärn • pihlakas • kask • tamm • lepp • kuusk

Mis juhtus? Ühenda lause kaks osa ja pane laused järjekorda. 1

Proua Hilda Õun

sõidab Kaarupisse.

2 3 4 5 6 Ärimees Tõnu Õun kingib maali Proua Hilda Õun jalutab Margus ja Liisa-Krõõt lähevad Tõnu Õun annab Margusele Margus leiab

ja Liisa-Krõõdale kinkekaardi. mõisapargis maali. mõisaparki jalutama. Kaarupi rahvamajale. mõisapargis ja kaotab maali.

44 Sinu sõbral on sünnipäev. Kingid talle õhtusöögi oma lemmikrestoranis. Kirjuta talle kinkekaart.

KINKEKAART

KUULUS POISS TALLINNAS Hommikul tõusen vara, juba kell viis. Kas minu äratuskell heliseb? Mul ei ole ju äratuskella, vaid ainult mobiiltelefon. Minu mobla heliseb kell viis. Olen unine. Lähen kööki. Vanaisa ja Marta on juba köögis. Vanaisa keedab kohvi ja teed, Marta teeb võileibu. Laual on kolm kohvitassi ja suur punane taldrik. Taldrikul on kolm tükki õunakooki. Marta paneb võileivad taldrikule. Nüüd on taldrikul ka kolm juustuvõileiba, kolm vorstivõileiba kurgiga ja kolm singivõileiba tomatiga. - Tule sööma, Margus! - Aitäh, Marta! Kas sina ei ole unine? Ma olen nii unine! Ma ei ärka kunagi hommikul nii vara… - Ma ei ole unine. Olen kurb, sest sinu vanaisa sõidab täna Kanadasse. - Mina olen ka kurb. Aga ta tuleb varsti jälle Eestisse. Vanaisa seisab pliidi ääres. Ta on ka kurb.

*** Me sööme hommikust. Mulle maitsevad võileivad, söön kuus võileiba. Söön ka kaks tükki õunakooki. Marta sööb ainult ühe juustuvõileiva. Vanaisa ei söö mitte midagi. Ta joob teed. Siis võtab vanaisa oma kohvri. Mina võtan vanaisa seljakoti. Me läheme välja. Vanaisa seisab maja trepil ja vaatab meid. Kas teeme kõik koos veel ühe selfi? Teeme pilti minu moblaga. Siis istume autosse. See on punane rendiauto. Vanaisa sõidab.

46 Marta istub ette vanaisa kõrvale. Mina istun taha. Võtan oma mobla ja saadan meie selfi emale. Kirjutan veel sõnumi:

Tervitused Kaarupist! Sõidame praegu Tallinnasse. Vanaisa lend on kell kolmveerand kümme. Vanaisa ja Marta tervitavad! Eestis on kell pool kuus hommikul. Torontos on praegu õhtu, kell on pool üksteist. Kas mu ema magab juba? Ei, ema ei maga. Pinn! Saan emalt sõnumi. Ema kirjutab, et nad olid isaga restoranis, lähevad praegu koju. Nad tervitavad meid. Nad soovivad vanaisale head reisi. Ka ema saadab mulle selfi. Pildil on ema ja isa. Nad on väljas, sest nende taga on Toronto teletorn.

*** Kell pool kaheksa jõuame Tallinna lennujaama. Vanaisa viib rendiauto rendifirmasse tagasi. Siis võtame tema kohvri ja seljakoti, läheme lennujaama terminali. Lennujaamas ootame natuke. Lennuk Londonisse läheb alles kell kolmveerand kümme. Joome kohvikus kohvi ja teed. Vanaisa on nüüd näljane. Ta sööb kartulisalatit ja kapsapirukat. Meie Martaga joome ainult kohvi. Vanaisa lendab Tallinnast Londonisse ja siis Londonist Torontosse. Lennuk Torontosse väljub alles kell üheksa õhtul. Tal on Londonis palju aega – seitse tundi! Vanaisale ei meeldi lennujaamad. Vanaisa ütleb, et ta läheb Londoni

47 kesklinna. Ta sõidab lennujaamast kesklinna metrooga – käib muuseumis ja jalutab paar tundi linna peal. Nüüd läheb vanaisa lennukile. Alati on kurb, kui keegi ära sõidab. Marta nutab. Me kallistame vanaisa. Ta lubab, et ta tuleb varsti jälle Eestisse. Nüüd läheb Marta bussiga Tartusse. Jalutame bussipeatusesse, mis on lennujaama taga. Seal on ka trammipeatus. Ütlen Martale head aega ja mõtlen: aga mida mina täna teen? Kas lähen koju või jään Tallinnasse? Siis tuleb tramm. Lähen trammi peale.

*** Trammis on ainult kaks inimest – tüdruk ja poiss. Neil on suured seljakotid. Nad on vist turistid. Nad tulevad minu juurde. Räägime juttu. Räägime inglise keeles, sest nad on turistid ja ei oska eesti keelt. Tüdruku nimi on Mingmei. Ta on pärit Hiinast, aga ta õpib Hamburgi ülikoolis. Ta on kakskümmend kaks aastat vana. Mingmei õpib ajalugu ja psühholoogiat. Poisi nimi on Günther. Ta on sama vana kui mina – kakskümmend kuus. Günther õpib ülikoolis hiina ja vietnami keelt. Talle meeldib ka ajalugu. Praegu on ülikoolis vaheaeg. Nad on Tallinnas viis päeva. Siis sõidavad nad laevaga edasi Soome, Helsingisse. Nad küsivad, kus on Tallinna vanalinn. Kas tramm sõidab sinna? Jah, tramm sõidab küll sinna. Ka mina lähen Tallinna vanalinna. Kas lähme koos? Mul on täna palju aega ja mulle meeldivad vanad majad. Tallinn on rohkem kui kaheksasada aastat vana. Kõige vanem maja siin on peaaegu viissada aastat vana! See on ikka väga vana! Torontos on kõige vanem maja ainult kahesaja-aastane.

*** Läheme trammist välja Viru peatuses. Jalutame mööda Viru tänavat vanalinna. Teeme telefoniga pilte ja räägime juttu. Viru väravad ei olegi väravad, vaid ainult kaks vana torni. Paarsada aastat tagasi olid siin väravad, aga enam ei ole. Müürivahe tänaval on vana kõrge kivisein – see on linnamüür. Tallinna linnamüür on rohkem kui seitsesada aastat vana. Linnamüüris on vanad tornid, neil on kõigil nimed – Neitsitorn, Nunnatorn, Kitsetorn. Tallinna linnamüüris on kokku kolmkümmend kaks torni!

48 Vanalinna kõige romantilisem tänav on Katariina Käik. See on üks väga kitsas tänav, mis on Vene ja Müürivahe tänava vahel. Praegu on seal suveniiripoed ja kohvikud. Jalutame Raekoja platsile. Plats on sama mis väljak. See on vana sõna, mis tuleb saksa keelest. Platz, ütleb Günther ja naeratab.

*** Jalutame veel vanalinnas – käime Pikal tänaval, kus on ka ilusad vanad majad. Läheme Suurgildi majasse, kus on praegu ajaloomuuseum. Vaatame Pika jala väravatorni. Värava taga algab Pikk jalg – tänav, mis viib üles Toompeale. Ka Lühike jalg on tänav, aga tegelikult on see üks suur trepp. Käime Toompeal – see on mägi, mis on vanalinnas. Toompea oli mitusada aastat tagasi eraldi linn. Siin on ka ilusad kirikud ja veel palju-palju vanu maju. Meil on kõhud tühjad. Kas läheme sööma? Jalutame tagasi alla Raekoja platsile. Siin on palju kohvikuid ja restorane. Vaatame ringi. Mingmei ja Günther ütlevad, et siin on kõik väga kallis. Kus on odavad restoranid? Ja kus käivad Eesti noored?

*** Küsime seda ühelt naiselt. Ta ütleb, et üliõpilased ja noored inimesed käivad kõik Telliskivis. Telliskivi? Mis see on? Telliskivi Loomelinnak on Eesti kõige suurem loomekeskus. Seal olid viiskümmend aastat tagasi tehased ja vabrikud. Nüüd on seal kunstigaleriid, muuseumid, klubid, kontserdi- ja teatrisaalid. Ja palju-palju kohvikuid ja restorane. Ja kus see asub? Naine ütleb, et see ei ole kaugel. Raekoja platsilt jala umbes kümme minutit.

KALAMAJA

SADAMA TELLISKIVI

BALTI JAAM VANALINN RAUA

KASSISABA

SIBULAKÜLA

TÕNISMÄE

KELDRIMÄE

UUS MAAILM

Jalutame mööda Nunne tänavat. Läheme üle Toompuiestee. Jõuame Balti jaama – see on Eesti kõige suurem rongijaam. Jaama taga on tore Balti jaama turg – seal on ka väga huvitav, aga meil on kõhud tühjad. Oleme väga näljased. Turu taga algabki Telliskivi kvartal ja loomelinnak. Läheme ühte väiksesse restorani, mis on vanas tehases. Tellime süüa. Günther on taime-

49 toitlane, tema tellib köögiviljad kartulipudruga. Mingmei võtab kalasuppi ja musta leiba. Mina armastan seeni – tellin seene-sibula risoto.

*** Istume restoranis, sööme-joome ja räägime juttu. Mingmeile ja Güntherile meeldib Tallinn. Järsku tuleb meie laua juurde üks tüdruk. Ta vaatab mind ja ütleb „Tere!“ Tal on hea meel, et ma olen täna Tallinnas. Ma ütlen, et mul on ka hea meel. Siis tüdruk teeb minuga selfi. Ta on nii õnnelik! Tal on nüüd pilt kuulsa inimesega! Tüdruk lehvitab ja läheb ära. Siis tuleb restorani veel kaks tüdrukut. Nad näevad mind ja tulevad ka meie laua juurde. Nad teevad minust pilti. Viie minuti pärast tuleb veel üks tüdruk. Ka tema teeb minuga ühe selfi. Siis küsib ta minult autogrammi. Tal on käes postkaart. Kirjutan tema postkaardile oma nime: Margus Mustikas. Tüdruk vaatab seda ja naerab. Ta ütleb, et mul on hea huumor. Siis võtab tüdruk telefoni ja helistab. Ta vaatab tagasi, lehvitab ja naeratab mulle. Kahe minuti pärast tuleb restorani veel üks tüdruk. Ta vaatab ringi, näeb mind ja tuleb meie laua juurde. Temagi küsib minult autogrammi. Kirjutan ka talle oma nime: Margus Mustikas.

50 *** Mingmei ja Günther küsivad, kes need tüdrukud on. Ma ei tea. Aga mida see siis tähendab? Kas ma olen kuulus? Kas ma olen näitleja, kunstnik, laulja või kirjanik? Ma ei ole kirjanik ega näitleja, ma olen itimees. Ma ei ole kuulus, nagu Bill Gates või Steve Jobs. Tallinnas ei tunne mind mitte keegi. See kõik on väga imelik! Ma ei saa aru... Ka üks restorani töötaja tuleb meie laua juurde, võtab oma telefoni ja teeb minuga ühe selfi. Siis ta küsib, mis kell mul täna kontsert on. Mis kontsert? Ma ei tea midagi kontserdist. Ma söön siin lõunat. Ettekandja ütleb, et hea küll, hea küll. Täna ei ole enam pileteid, kõik on otsas. Need kontserdid on nii populaarsed. Aga millal on järgmine kontsert? See on väga imelik! Mida see kõik tähendab? Siis vaatan aknast välja. Akna taga seisab kuus tüdrukut. Nad vaatavad mind, lehvitavad mulle ja räägivad midagi. Siis nad tulevad restorani uksest sisse, nad jooksevad meie laua poole. Tõusen püsti ja jooksen WC-sse. Tüdrukud jooksevad mulle järele. Nad karjuvad: „Oota, Karl-Erik! Oota!“

*** Olen WC-s. Tüdrukud on ukse taga. Mida ma nüüd teen? Helistan Liisa-Krõõdale. - Liisa-Krõõt, appi! - Mis on? Kus sa oled? - Ma olen Tallinnas. Olen praegu Telliskivis ühes restoranis. Siin on mingid hullud tüdrukud. Nad küsivad minult autogrammi ja teevad minuga selfisid. See on väga imelik… - Mida? - … ja ma olen praegu WC-s. Tüdrukud on WC ukse taga ja ootavad mind... - Margus, ma ei usu sind! Kas sa oled haige? Kas sa oled veini joonud? - … ja need tüdrukud karjuvad: Karl-Erik! Karl-Erik! - Karl-Erik? Taukar? Hahahaa! Sa oled küll Karl-Erik Taukari moodi. Te olete temaga sarnased. - Kelle moodi? - Karl-Erik Taukar on üks Eesti laulja. Ta on väga kuulus.

51 *** Tulen WC-st välja. Tüdrukud seisavad ja naeratavad mulle. Ütlen neile oma nime. Ma olen Margus Mustikas, olen itimees. Elan Kaarupi külas. Ma ei ole laulja. Ma ei ole Karl-Erik Taukar. Tüdrukud karjuvad: „Oi, kui nunnu!“ Nad naeravad. Tüdrukud ei lähe ära. Siis ütleb keegi „Vabandust!“. See on restorani töötaja. Ta ütleb, et Karl-Erik Taukar on praegu tõesti Telliskivi Loomelinnakus. Aga ta istub ühes teises restoranis, siin kõrval. Tüdrukud jooksevad uksest välja. Restorani töötaja vabandab. Ta näitab mulle oma telefonis selle laulja pilti. See poiss on tõesti minu moodi. Räägin Mingmeile ja Güntherile, et ma näen välja nagu kuulus Eesti laulja. Aga ma ei ole laulja. Naerame. Joome veel ühe kohvi. Siis maksame ja läheme restoranist välja.

*** Restorani ees seisab Karl-Erik Taukar! Ta tuleb meie juurde. Me oleme tõesti väga sarnased! Saame tuttavaks ja räägime juttu. Missugune muusika mulle meeldib? Mulle meeldib Eesti jazz, aga ma ei tunne veel nii hästi Eesti muusikat. Mingmei ja Günther on välismaa turistid, nemad ei tea üldse Eesti muusikat. Karl-Erik Taukar annab meile kolm piletit. Kahe tunni pärast, kell seitse on Vabal Laval tema kontsert. Nii tore! Aga mis on Vaba Lava? Ah et kontserdisaal? Suur tänu, Karl-Erik! Mingmeil ja Güntheril on õhtu vaba. Nad lähevad praegu hotelli. Nad viivad sinna oma seljakotid. Siis nad tulevad Telliskivisse tagasi. Me saame kokku kell pool seitse Vaba Lava ees. Mina helistan Liisa-Krõõdale. Räägin talle, et lähen õhtul kontserdile. Kahju, et Liisa-Krõõt ei ole minuga koos Tallinnas.

*** Kell pool seitse tulevad Mingmei ja Günther Vaba Lava ette. Joome kohvikus ühe kohvi ja sööme salatit. Räägin Mingmeile ja Güntherile Eestist – Eesti loodusest, toitudest, oma õunamoosist ja vanaisast. Kell seitse läheme Vaba Lava kontserdisaali. Seal on palju rahvast. Kontsert on väga tore. Mulle meeldib kõige rohkem laul „Tähti täis on öö“. Karl-Erik Taukar laulab

52 Liigun teiste tuules, muud ei näe, ei kuule. Lootusetult aeg kaob käest. Juba mitmes õhtu, veel ei tea, mis juhtub, kui kahtlaselt kõik vaikseks jääb. Nii kesköö eel sind kohtan jälle, juhuslikult leian su. Siis haarad käest ja ütled mulle, tuled kustuta, tuled kustuta, tuled kustuta, tuled kustuta. Sest tähti täis on öö, see kisub kaasa ja enda sisse neelata võiks meid. Tähti täis on öö, see meid haarab ja meeletusteks annab põhjuseid. Tähti täis on öö.

Karl-Erik Taukar laulab ja mina mõtlen Liisa-Krõõdale.

Ülesanded Taldrikul on üheksa võileiba ja kolm õunakooki. Margus sööb hommikusöögiks kaks kooki, ühe juustuvõileiva, kaks singivõileiba ja kolm vorstivõileiba. Mitu kooki ja võileiba on taldrikul nüüd?......................................................................

Marta, vanaisa ja Margus sõidavad Tallinnasse. Kes juhib autot?...................................................................................................................... Kes istub ees juhi kõrval?................................................................................................... Kes istub auto tagaistmel?.................................................................................................

Mine Talinna lennujaama kodulehele tallinn-airport.ee/lennuinfo. Kust tulevad (saabuvad) täna lennukid Tallinnasse? Mis kell? ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Kuhu lendavad (lahkuvad) lennukid täna Tallinnast? Mis kell? ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................

Mine kodulehele transport.tallinn.ee. Mitu trammipeatust on Tallinna Lennujaamast kesklinna Viru peatusse? ........................ Mis on nende peatuste nimed?....................................................................................... ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................

54 5. Mitu torni on Tallinna linnamüüris? ..........................

6. Mis on mis Tallinna vanalinnas? Pikk jalg on............................................................................................................................... Katariina käik on .................................................................................................................... Raekoja plats on .................................................................................................................... Linnamüür on ........................................................................................................................ Lühike jalg on.......................................................................................................................... Toompea on ........................................................................................................................... trepi moodi tänav • tänav, mis viib Toompeale • romantiline kitsas tänav • vanalinna kõige tähtsam väljak mägi vanalinnas • vana kivisein ümber linna

Mine lehele telliskivi.cc ja kirjuta siia, mis on Telliskivi Loomelinnakus: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................

Miks küsivad tüdrukud Marguselt autogrammi? Sest nad mõtlevad, et ta on ............................................................................................. Bill Gates • Eesti Vabariigi president • kuulus laulja

55 Guugelda Karl-Erik Taukarit. Kui vana on Karl-Erik Taukar? ......................................................................................... Mitu Eesti Muusikaauhinda tal on? ...............................................................................

Vali õige sõna: Öö on ........................... täis (tähti • päikest • vett) Kontsert on Vaba Lava ....................................... (kinos • restoranis • kontserdisaalis) Telliskivi Loomelinnakus on .................................................................. • vana linnamüür • vanad tornid)

(vanad tehased