Laste ja noorte mooduli (13-15-aastased) metoodiline materjal

Tere, Eesti!

Kohanemisprogrammi laste ja noorte mooduli metoodiline materjal tegevusteks 13-15-aastaste lastega

Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Airi Kukk, Kirsti Lepp, Elyna Nevski, Katrin Sõstar ja Tiia Õun

Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee

Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond

Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest

Sisukord Eesti ajalugu, geograafia ja loodus......................................................7 Tutvumine....................................................................................................... 7 Eesti ajalugu ja tänapäev............................................................................. 8 Eesti sümbolid............................................................................................... 9 Eesti loodus.................................................................................................. 10

Eestlaste traditsioonid ja kombed ..................................................... 11 Eesti tähtpäevad ja traditsioonid.............................................................. 11 Eesti Vabariigi aastapäev........................................................................... 11

Eesti kultuurilised eripärad ............................................................... 12 Laulu- ja tantsupidu................................................................................... 12 Eesti rahvariided.......................................................................................... 13 Eestlaste eripära.......................................................................................... 13

Õpikultuur ....................................................................................... 14 Eesti kool....................................................................................................... 14

Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused............................................................. 15 Noorte huvialad ja vaba aeg..................................................................... 15

Lapse õigused, võimalused saada abi................................................ 16 Lapse õigused ja kohustused................................................................... 16

Seadusest tulenevad keelud ja piirangud alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas.......................................................................... 17 viibimise ja avaliku korra rikkumise kohta.......................................... 17 Keelud ja piirangud..................................................................................... 17 Hädaabinumbri kasutamine..................................................................... 18

Tagasiside koolitusprogrammi kohta................................................. 19 Tagasiside koolituse kohta........................................................................ 19

SISSEJUHATUS Käesolev õppematerjal on koostatud Kohanemisprogrammi laste ja noorte teemamooduli pakkumiseks. Metoodiline materjal on koostatud nelja vanusegrupi jaoks. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks 13-15-aastaste noortega. Tegevuste kestus kokku on 8 tundi. Materjalis on esitatud struktuur seitsme peamise teema lõikes, kus õpetaja võib valida sobivaid tegevusi ja ajalist jaotust teemade käsitlemisel. Iga alajaotuse puhul on nimetatud teema eesmärk, sisu ja vahendid. Lisaks metoodilisele materjalile on koostatud koolitusmaterjal lastele. Õppematerjali koostamisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest.

»»Tegevused toimuvad aktiivse õppimise kaudu, kus programmis osalevad noored saavad

õppida oma kogemuse kaudu, on võimalik teha valikuid ja avaldada oma arvamust ning end erinevates tegevustes proovile panna.

»»Õppepäeva

tegevused võimaldavad noortel uurida, avastada, koostegemise raames saavad noored võrrelda enda päritolumaa ja Eesti keskkonna erinevusi ja sarnasusi.

»»Kõikide tegevuste läbiviimisel toimib koostöine õppimine, lapsed saavad õppida koostöös kaaslastega.

13-15-aastaste noorte puhul pööratakse tähelepanu teemade läbimisel noorte varasemate kogemuste seostamisele ja võrdlemisele Eesti kontekstiga. Noori suunatakse teemade läbimisel võimalikult palju omavahel suhtlema, oma varasemate kogemuste tutvustamise läbi looma seoseid Eesti kultuuri ja keskkonnaga. Võimalusel kasutatakse teemade läbimisel ka digitehnoloogiat, mis aitaks tutvustada Eesti kui e-riigi võimalusi ja annaks infot noortele loodud võimaluste ja teenuste kohta Eestis. Õppemeetoditena kasutatakse sisulisi arutelusid enda ja oma kogemuse tutvustamiseks, rühma – ja paaristööd, aktiivõpet. Enamik tegevusi viiakse läbi väikestes gruppides, mis toetab noorte omavahelist tutvumist ja suhtlemist ning üksteise erinevuste aktsepteerimist. Noortele antakse probleemülesandeid, mida nad lahendavad oma õpioskusi kasutades otsides infot neile kasutada antud vahenditest, teemadevaheliste seoste kujunemiseks kasutatakse näiteks mõistekaartide koostamist. Info otsimisel ja erinevate Eestit tutvustavate valdkondade kirjeldamisel kasutatakse näiteid digitehnoloogia abil. Noorte aktiviseerimiseks ja õppimist toetava keskkonna loomiseks kasutatakse aktiviseerivaid mänge, näiteks Eestiga seotud lauamänge. Lõimiv teadmiste omandamine ja tegevuspõhine õppimine muudab noorte õppimise tulemuslikuks ja põnevaks. Koolituspäeva läbiviimisel on suur roll audio ja visuaalsetel ning interaktiivsetel lisamaterjalidel.

Noorte programmis osalenu:

»»teab, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta; »»teab, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed; »»oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid; »»omab ülevaadet, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, noorsootöö võimaluste ja huvitegevuste kohta;

»»omab ülevaadet, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks; »»teab, kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta.

5

Koolitus koosneb seitsmest teemast: 1) Eesti ajalugu, geograafia ja loodus, 2) eestlaste traditsioonid ja kombed, 3) Eesti kultuurilised eripärad, 4) õpikultuur, 5) Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ja võimalused, 6) laste õigused ja võimalused saada abi, 7) seadusest tulenevad keelud ja piirangud.

Iga teema algab sissejuhatusega, kus õpetaja põhjendab teema vajalikkust. Tegevuste läbiviimisel on õpetaja paindlik ja lähtub laste erinevast keeleoskusest ja valmidusest tegevustes osaleda. Laps võib jääda tegevuste läbiviimisel ka kõrvaltvaatajaks ja täita ülesandeid individuaalselt.

Individuaalseid ülesandeid saab laps teha samal ajal grupitegevustega.

6

Teema 1 Eesti ajalugu, geograafia ja loodus Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta.

Alateema 1.1

Tutvumine

Eesmärk

Laps tunneb oma grupikaaslasi, laps teab kaaslaste nimesid ja päritoluriike.

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

Pall, õppemängu kaardid „Pildipillerkaar“, gloobus võimaakaart, A1 paberid, markerid, stick või kleeplint

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Koolitus algab üksteisega tutvumisega. Selleks, et lapsed saaksid enda päritolu näidata, kasutab õpetaja vahendina kas maailma kaarti või gloobust. Esmalt tutvustab õpetaja ennast. Seejärel tutvustab õpetaja lastele päeva eesmärki, milleks on üksteisega tutvumine ja Eesti kohta teadmiste saamine. Õpetaja selgitab, et Eestis elab erinevastest rahvustest inimesi ja seetõttu on hea kui üksteist hästi tuntakse. Õpetaja näitab sissejuhatuseks Eesti kohta videot „Beautiful Estonia“ https://www.youtube.com/watch?v=3mPypAjTZIs Õpetaja jagab koolitusmaterjali.

TUTVUMISMÄNG – LEIA PAARILINE Õpetaja võtab kaardid, kus iga kaarti on kaks samasugust (kasutab kaarte mängust „Pildipillerkaar). Õpetaja segab paarides olevad pildid ära ja iga laps tõmbab endale ühe kaardi. Laste ülesandeks on leida omale paariline ja saada temaga tuttavaks (nimi, vanus, päritoluriik, mis seda iseloomustab, huvialad, mida sa Eestist tead, kus sa Eestis elad, koolis käid vms). Igal paaril aega 2 minutit tutvumiseks. Seejärel vahetatakse kaarte ja paarid vahetuvad 3-4 korda, et kõik omavahel tuttavaks saaksid. Kui lapsi on paaritu arv, teeb õpetaja ise ka kaasa. Seinal on maakaart või laual gloobus, kus noored saavad üksteisele oma päritoluriigi asukohta tutvumise käigus näidata.

MÕISTEKAART – KES ME OLEME? Seinal on A1 lehed, kuhu lapsed kirjutavad oma nime. Pärast esimest tutvumise ringi suunab õpetaja noored täiendama seinal olevadi mõistekaarte üksteise kohta. Seega peaks tekkima seinale nimelised mõistekaardid, mida osalejad peale vestlust ja kohtumist uue kaaslasega täiendavad, kes mida kaaslase kohta teada sai (jäävad nähtavale kogu päevaks).

ARUTELU/RÜHMATÖÖ – MIS SIND EESTIST HUVITAB? Õpetaja juhib küsimuste abil arutelu, et teada saada, mis tutvumisringist on meelde jäänud. Õpetaja näitab lastele videot „Welcome to Estonia! HD“ https://www.youtube.com/watch?v=v_s6PVoexvE Peale video vaatamist moodustab õpetaja 4-llikmelised rühmad, kes arutavad koos, mida nad soovivad Eesti kohta teada saada ja panevad need küsimused A1 paberile seinale kirja. Seejärel tutvustavad rühmad üksteisele neid küsimusi, mida nad kirjutasid. Õpetaja teeb kokkuvõtte ja ütleb, mis teemasid tänasel koolitusel tutvustatakse.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab individuaalse paberi, kuhu saab kirjutada oma küsimused Eesti kohta.

7

Alateema 1.2

Eesti ajalugu ja tänapäev

Eesmärk

Laps teab peamisi fakte Eesti kohta, laps teab kust leida lisainfot Eest ajaloo kohta

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 5-11

Vahendid

Slaidid Eesti kohta, tahvelarvutid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, mida nad juba Eesti kohta teavad? Lapsed jagavad oma kogemusi. Õpetaja tutvustab lastele Eestit (ajalugu, asukoht, naaberriigid, pealinn, maakonnad, rahvaarv, raha, riigipea, lipp) ning näitab seejuures slaidiesitlust arvutiga. Õpetaja tutvustab ka huvitavamaid fakte Eesti kohta. Õpetaja juhib laste tähelepanu, et neil on võimalik koolitusmaterjalidest ja internetist lisaks uurida, samuti soovitab muuseume ja teisi kohti, mida külastada.

VARIANT 1 – RÜHMATÖÖNA TEST – VIKTORIIN „TUNNEN EESTIT“ Õpetaja jagab lapsed 4-liikmelistesse rühmadesse ja lapsed teevad koos oma rühmaga testi Eesti kohta.

VARIANT 2 – TAHVELARVUTITEGA INDIVIDUAALNE TEST Õpetaja jagab lapsed 4-liikmelistesse rühmadesse ja lapsed teevad koos oma rühmaga testi Eesti kohta kasutades Kahoot keskkonda.

Kahoot - http://koolielu.ee/tools/read/349995 Kahooti kasutamise juhend http://www2.vkg.werro.ee/metoodika2014/kahoot.pdf Mis riigis Sa praegu elad?

Eestis elab ….. inimest.

a)

Soome

a)

8 miljonit

b)

Eesti

b)

5 miljonit

c)

Venemaa

c)

1,3 miljonit

Õige vastus b

Õige vastus c

2.

Mis keel on Eesti riigikeel?

Kes on Eesti riigipea?

a)

eesti keel

a) Kuningas

b)

inglise keel

b) President

c)

saksa keel

c) Tsaar

Õige vastus a

Õige vastus b

3.

Mis raha Eestis kasutatakse?

Mis värvid on Eesti riigilipul?

a)

Dollar

a)

b)

Nael

b) Sini-must-valge

c)

Euro

c)

Sini- must- roheline Must- sinine-punane

Õige vastus c

Õige vastus b

4.

Mis on Eesti pealinn?

Mitu maakonda on Eestis?

a)

Tallinn

a) 5

b)

Helsingi

b) 10

c)

London

c) 15

Õige vastus a

INDIVIDUAALNE TÖÖ

Õige vastus c

Laps teeb testi individuaalselt oma vihikusse või teeb individuaalselt tahvelarvutiga.

8

Alateema 1.3

Eesti sümbolid

Eesmärk

Laps tunneb Eesti põhisümboleid

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 12-13

Vahendid

Slaidid sümbolitega, tahvelarvutid, A1 paberid, markerid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib, miks on riigile vajalikud sümbolid? Milliseid Eesti sümboleid lapsed teavad?

RÜHMATÖÖNA SÜMBOLITE VÕRDLUS Õpetaja jagab lapsed rühmadesse (3 last rühmas). Lastel on ülesanne võrrelda oma riigi peamisi sümboleid Eestiga ja tutvustada neid üksteisele oma rühmas. Oma riigi võrdluse kohta täidavad lapsed koolitusmaterjalis tabeli lk 13. Info otsimisel saavad lapsed kasutada tahvelarvuteid. Võrreldakse: lipp, rahvuslill, rahvuslind, rahvusloom/kala, rahvuspuu, rahvuskivi. Rühmatööde tulemusi arutatakse ühises grupis. Õpetaja tutvustab lühidalt Eesti peamisi sümboleid.

1. Eesti lipp - Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole.

2. Eesti vapp - Eesti vapil on kolm lõvi ja kuldsed tammeoksad.

3. Eesti rahvuslill - rukkilill.

4. Eesti rahvuslind - suitsupääsuke.

5. Eesti rahvuskivi – paekivi.

6. Eesti rahvuskala – räim.

7. Eesti rahvuspuu – tamm.

8. Hümn - Eesti Vabariigi riigihümn on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps loob Eesti sümbolitega pildi kasutades Padlet keskkonda. Padlet on interaktiivne sein/tahvel, kuhu on võimalik lisada tekste ja pilte, mida reaalajas teised kasutajad kohe näevad. Selleks on vaja õpetajal luua Padlet keskkonnas interaktiivne sein, millele saavad ligi kõik kasutajad, kes saavad seina lingi. Juhend: http:// koolielu.ee/tools/read/29174. Laps peab ise internetist otsima märksõna järgi pildi või tegema nutiseademega pilti, lisada võib teksti ja märksõnu.

9

Alateema 1.4

Eesti loodus

Eesmärk

Laps teab Eesti kliima ja asukoha eripära, laps tunneb mõningaid Eesti loomi ja taimi, laps teab, kust leida lisateavet Eesti geograafia ja looduse kohta

Aeg

45 min

Koolitusmaterjal

Lk 14-21

Vahendid

Slaidid eesti loodusest, tahvelarvutid, mängukaardid „Pildipillerkaar. Hoogsad mängud pildikaartidega“

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja näitab sissejuhatuseks videot Eesti loodusest - „Nature in Estonia - visitestonia.com“ https://www.youtube.com/watch?v=wm5Rc6QhY0o. Video on inglise keeles. Õpetaja kommenteerib vajadusel, mida videos Eesti looduse kohta näidatakse. Õpetaja tutvustab (slaididena) Eesti loodust, näitab Eestist fotosid, mis näitavad geograafilist ja klimaatilist ning asukoha omapära, taimestikku ja loomastikku, tutvustab huvitavaid fakte (nt Kaali kraater) ja soovitab looduslikke vaatamisväärsusi, mida külastada. Õpetaja küsib, mida lapsed arvavad, millistest reeglitest peab metsas käies kinni pidama? Õpetaja tutvustab täiendavalt metsas käimise reegleid, mida lapsed ei nimetanud. Õpetaja nimetab, milliseid muuseume külastada ja kust leida lisateavet Eesi looduse kohta.

RÜHMATÖÖ – SÖÖDAV VÕI MÜRGINE? Õpetaja jagab lapsed kahte rühma. Ühe rühma ülesanne on leida veebist, millised on Eesti metsades kasvavad söödavad marjad ja seened ja teha kokkuvõtte koos piltidega. Kasutada saab Padlet keskkonda või ka slaidiesitlust. Teise rühma ülesanne on leida veebist, millised on Eesti metsades kasvavad mürgised marjad ja seened ja teha kokkuvõte. Rühmad esitlevad üksteisele tulemusi. Vajadusel on ka õpetajal olemas slaidid, kus ta tutvustab taimi, marju ja seeni, mis jäid nimetamata.

VIKTORIIN Variant 1 – VIKTORIIN RÜHMATÖÖNA – SÖÖDAV VÕI MITTESÖÖDAV Õpetaja jagab lapsed rühmadesse ja annab igale rühmale taimede/seente piltidega lehed, kus lapsed peavad märkima, kas see on söödav või mittesöödav.

Variant 2 – VIKTORIIN TAHVELARVUTITEGA – SÖÖDAV VÕI MITTESÖÖDAV Küsimustik Kahooti keskkonnas, on taimede/seente pildid ja nimetused, laps peab individuaalselt vastama, kas see on söödav või mittesöödav.

MÄNGUD PILDIKAARTIDEGA Õpetaja kasutab pildikaarte mängust „Pildipillerkaar. Hoogsad mängud pildikaartidega“ Koolibri. Koost. E. Külmallik, E. Sepper.

MÄNG – LEIA SAMA LOOM! Mängijad jaotatakse kahte võistkonda. Õpetaja jagab mõlemale võistkonnale kaardid vastavalt mängijate arvule. Ruumi teises seinas on nende kaartide paarilised. Keerukama variandina võib kaardid võib panna tagurpidi. Ülesanne on igal lapsel leida teisest seinast üles oma kaardi paariline. Lapsed lähevad kordamööda, võidab see võistkond, kes esimesena kõik paarilised leiab.

MÄNG – KUS ON MU PAARILINE? Igat mängukaarti on paarisarv. Õpetaja võtab vastavalt laste arvule sama arvu paare ja jagab need laste vahel ära, nii et keegi ei näe teise kaarti. Seejärel peab iga laps leidma oma paariskaardiga osaleja, aga tohib küsida ainult kaudseid küsimusi nt „Kas sul on pikk nokk?“ „Kas sul on pikad kõrvad?“ „Kas sa oled koduloom? Küsimusi esitatakse ühekaupa. Kui vastus on eitav, hakatakse küsitlema järgmist mängijat. Jaatava vastuse korral jätkatakse küsitlemist kuni „ei“ vastuseni või kuni on selge, et küsitletava käes on otsitav pilt.

Mängijad küsivad küsimusi kordamööda.

RÜHMATÖÖ – HUVITAV EESTI Õpetaja jagab lapsed rühmadesse ja palub igal rühmal teha lühike kokkuvõte mõne huvitava loodusliku vaatamisväärsuse kohta, kuhu nad soovitaksid Eestis sõpradel minna. Info otsimiseks kasutavad lapsed tahvelarvuteid. Kui lastel endal eelistusi ei ole, siis pakub õpetaja välja kohti, mille kohta võiks infot otsida, näiteks: Kaali meteoriidikraater Raba (nt Viru raba) Pakri pank Jägala juga Suur Taevaskoda Infot võimaluste kohta saab veebilehelt „Puhkus Eestis“ http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused LAUAMÄNG – „MINA TEAN“ Mängu alustaja loositakse veeretamise teel. Mängualusel on Eesti kaart, millel kulgeb rõngaste jada läbi Eesti. Vahepeatusteks on suuremad rõngad, mille juures on mõni Eesti sümbolitest (lipp, vapp, rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm. Kui laps satub suuremale rõngale, siis peab ta võtma kaardi ja vastama õigesti kaardil esitatud küsimusele Eesti kohta. Küsimusele vastamisel võib ta kasutada koolitusmaterjali abi. Kui laps vastust ei tea, jääb ta ühe mängukorra vahele.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Mängu võib anda lapsele mängimiseks ka individuaalselt või paaritööna.

10

Teema 2 Eestlaste traditsioonid ja kombed Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed Alateema 2.1

Eesti tähtpäevad ja traditsioonid

Eesmärk

Laps on tutvunud peamiste Eesti tähtpäevadega

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 22-24

Vahendid

Slaidid tähtpäevade fotodega, tähtpäevade kirjeldused A4 lehtedel, stick

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lühidalt peamisi tähtpäevi, mida Eestis tähistatakse, kirjeldab lühidalt traditsioone ja näitab iga tähtpäeva kohta pilti. Rahvakalendri tähtpäevade selgitamiseks paneb mängima „Kadrilaulu“ https://www. youtube.com/watch?v=yA04drUaR1w. Õpetaja juhib laste tähelepanu kadride heledatele riietele.

RÜHMATÖÖNA TÄHTPÄEVADE ARUTELU

Õpetaja on seinale pannud A4 paberile lühidalt tähtpäevade kirjeldused iga kirjelduse kõrval on valge paber.

Lapsed võtavad 3-4 liikmelistesse rühmadesse. Lapsed liiguvad ühe tähtpäeva juurest teise juurde ning arutavad, kas nende riigis on ka sellist tähtpäeva tähistatakse. Kui tähistatakse, siis kirjutavad nad selle kuupäeva ja riigi ning tähtpäeva nimetuse seinale valgele paberile.

KOGU GRUPIGA TÄHTPÄEVADE VÕRDLUS

Kui kõik paarid on tähtpäevad läbi käinud, minnakse kogu grupiga koos ja vaadatakse üle kui palju on sarnaseid tähtpäevi teistes riikides Eestiga. Laps, kes on kirjutanud, saab kommenteerida oma riigi tähtpäeva ja selle tähtpäevaga seotud traditsioone.

INDIVIDUAALNE TÖÖ

Laps kirjutab oma riigi tähtpäevade kohta oma vihikusse.

Alateema 2.2

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesmärk

Laps teab, millal on Eesti iseseisvuspäev ja mis sündmused siis toimuvad

Aeg

30 minutit

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja kirjeldab lastele lühidalt vabariigi aastapäeva olulisemaid tegevusi (lipu heiskamine, paraad, presidendi vastuvõtt). Arutatakse, kas laste päritoluriigis on sarnaseid traditsioone. Vaadatakse videot presidendi vastuvõtust, õpetaja näitab lõiku, kuidas kätlemistseremoonia toimub: https://www.youtube.com/ watch?v=mp_hbyhENTc Õpetaja tutvustab, et eestlastel on sageli tavaks, et kui teist inimest tervitatakse või inimesi omavahel tutvustatakse, siis öeldakse „tere“ ja surutakse paremat kätt.

ROLLIMÄNG

Valitakse presidendi paar ja paarid ehk külalised välisriikidest. Iga laste paar saab kätelda presidendi paariga ja öelda, millisest riigist nad tulevad. Mõni laps võib olla fotograaf ja teha tahvelarvutiga pilte.

11

Teema 3 Eesti kultuurilised eripärad Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid Alateema 3.1

Laulu- ja tantsupidu

Eesmärk

Laps teab laulu- ja tantsupeo traditsiooni

Aeg

45 minutit

Koolitusmaterjal

Lk 25-27

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, kas nende päritoluriigis on kindlaid traditsioone, pidustusi või tegevusi, mis on kogu riigi rahvale tähtsad. Lapsed jagavad oma kogemusi oma riigi traditsioonide kohta. Õpetaja tutvustab lühidalt üht eestlastele tähtsaimat traditsiooni – laulu- ja tantsupidu - mitme aasta tagant toimuvad, kes osalevad ja miks laulu - ja tantsupidu on oluline traditsioon eestimaalaste jaoks.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab videolõike laulupeost (The 26th Estonian Song Celebration (XXVI laulupidu) 06.07.2014 LIVE) https://www.youtube.com/watch?v=4ox72IFFxF4 Õpetaja näitab videlõike tantsupeost (Estonian Dance Celebration (XXVI laulu- ja XIX tantsupidu) 04.07.2014 https://www.youtube.com/watch?v=THV9Fo99BHs Õpetaja arutab lastega, mida nad videolt näevad ja kas nende päritolumaal on sarnaseid traditsioone. Õpetaja selgitab, et laulupeol lauldakse alati ka Eesti hümni. Õpetaja selgitab hümni tähtsust ja sõnade sisu. Õpetaja paneb lastele kuulamiseks hümni mängima https://www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqym0 Õpetaja kirjeldab, et kuna eestlastele meeldib koos laulda, siis on lisaks üldlaulupeole peetud eraldi noortele mõeldud laulupidusid. 1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast alates peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Kolm korda on peetud Rakvere linnas punklaulupidu, kus koor esitab punklaule. Õpetaja näitab näitena 2011. aasta punklaulupeo videot - Anarchy in the UK - Üllar Saaremäe @ Punk Laulupidu 2011 - https://www.youtube.com/watch?v=kgkCk-6Yjlg

RAHVATANTSUGA TUTVUMINE JA TANTSIMINE Õpetaja tutvustab, et laulupeoga samal ajal toimub ka rahvatantsijatega tantsupidu. Juba kolm korda on peetud eraldi meeste tantsupidu. Õpetaja tutvustab lastele rahvatantsu „Kaera-Jaan“. https://www.youtube.com/watch?v=5BKoS9CfQPA. Õpetaja kirjeldab, kuidas eestlastele meeldib koos rahvatantsu tantsida ja seda peavad ka noored väga vahvaks ja lõbusaks tegevuseks. Õpetaja kutsub lapsi proovima, et koos kaera-jaani tantsida. Lapsed võtavad ringi ja tantsivad ringis koos õpetajaga kaera-jaani.

12

Alateema 3.2

Eesti rahvariided

Eesmärk

Laps eristab Eesti rahvariideid kaunistavaid mustreid, laps loob mustri koos kaaslastega

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 28-29

Vahendid

Tahvelarvutid, slaidid, sinine, must, valge lõng

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja näitab videot Eesti rahvariietest (algusest kuni 1:18 minutit) „Eesti rahvarõivad II“ https://www.youtube.com/ watch?v=5SLIIJSdKxA Õpetaja tutvustab, millised on Eesti rahvariided, mida eestlased traditsioonilistel pidudel kannavad. Õpetaja tutvustab lastele lühidalt erinevaid Eesti rahvariiete mustreid.

RÜHMATÖÖ – VÕRDLUS PÄRITOLURIIGIGA Lapsed jagunevad 3-liikmelisesse rühmadesse. Iga laps otsib tahvelarvutist oma päritoluriigi rahvariideid ja tutvustab neid teistele rühma liikmetele ning näitab pilti ja võrdleb neid rõivaid ka Eesti rõivastega.

VESTLUS Õpetaja räägib Eesti traditsioonilistest mustritest ja näitab näiteid erinevatest mustritest koolitusmaterjalist ja slaididelt.

KÄEPAELA MEISTERDAMINE Õpetaja jagab lastele lõngad ja näitab ette, kuidas punuda käepaela. Võib kasutada kõige lihtsamat nö. patsi punumise tehnikat kolme värviga. Kui laps soovib jämedamat paela, peab kasutama topeltlõnga. Kui pael on valmis seotakse otsad kokku. Laps võib teha ka pikema paela, mida saab mitu korda ümber käe keerata.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps otsib oma päritoluriigi rahvarõivad individuaalselt.

Alateema 3.3

Eestlaste eripära

Eesmärk

Laps oskab võrrelda eestlaste eripära oma rahvuse eripäraga

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Õpetaja küsib lastelt, mis nende arvates on Eestis huvitavat ja erinevat võrreldes nende päritolumaaga. Mille poolest eestlased rahvusena on huvitavad? Lapsed jagavad oma kogemusi. Õpetaja küsib, kas lapsed oskavad nimetada humoorikaid eripärasid oma rahvuse kohta.

VIDEO VAATAMINE JA ARUTELU Õpetaja näitab videot huvitavatest faktidest Eesti kohta „Top 10 Interesting Facts About Estonia“ - https://www.youtube. com/watch?v=78w5dkrIQMU. Video on inglisekeelne, õpetaja kommenteerib ja selgitab vajadusel videot ja fakte, mida tutvustatakse. Peale video vaatamist küsib õpetaja, mida lapsed uut Eesti kohta teada said, mida nad enne ei teadnud. Õpetaja küsib, kas lapsed teavad veel mõnda fakti Eesti kohta, mida videos ei olnud nimetatud. Õpetaja palub lastel tutvustada, milliseid huvitavaid fakte nad teavad oma päritoluriigi kohta.

ARUTELU Õpetaja küsib lastelt, kas nad teavad mõnda kuulsat eestlast? Lapsed nimetavad, keda nad teavad. Õpetaja tutvustab, keda eestlased ise on rahvusvaheliselt oulisteks inimesteks nimetanud: näiteks president Toomas Hendrik Ilves, helilooja Arvo Pärt, modellid Karmen Kass, Karmen Pedaru, laulja Kerli Kõiv. Noorte jaoks on populaarsed ka lauljad ja ansamblid nagu näiteks Tanel Padar & the Sun, Ewert and the Two Dragons, Karl-Erik Taukar, Ines, Maarja-Liis Ilus. Õpetaja näitab tutvustuseks videot - Ewert and The Two Dragons - “Good Man Down” (official video) - https://www.youtube.com/ watch?v=ddCsOTWz7gI

13

Teema 4 Õpikultuur Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti õpikultuuri eripärasid Alateema 4.1

Eesti kool

Eesmärk

Laps tunneb Eesti kooli eripära

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 30

Vahendid

Slaidid Eesti kooli kohta, markerid, A1 paber, kirjutusvahendid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ – EESTI KOOLI REEGLID JA KORRALDUS Õpetaja jagab lapsed rühmadesse (4 last rühmas). Iga rühma ülesanne on panna kirja reeglid, mis võiks nende arvates Eesti koolis olla ja mida nad teavad Eesti koolikorraldusest (tundide algus, pikkus, vaheajad, tunnid, koolivorm, hinded jms). Rühmad kirjutavad oma tulemused A1 paberile ja esitlevad üksteisele oma tulemusi.

ARUTELU Õpetaja annab tagasisidet, millised peamised korralduslikud jm reeglid koolis on kehtestatud, milline on Eesti koolisüsteem. Kui mõni punkt on rühmatöödes märkimata, siis õpetaja kirjutab selle juurde.

PAARISTÖÖ – VÕRDLUS PÄRITOLURIIGIGA Õpetaja palub, et lapsed võtaksid paaridesse. Laste ülesanne on võrrelda Eesti koolikorraldust enda päritoluriigiga. Selleks vaatavad lapsed seinale pandud rühmatöid. Kui mõni korralduslik punkt on sama mis lapse päritoluriigis, siis teeb laps selle juurde + (pluss) märgi ja seletab seda ka oma paarilisele. Kui on erinev, siis teeb selle juurde - (miinus) märgi ja selgitab paarilisele. Kui kõik lapsed on oma kommentaarid kirja pannud, teeb õpetaja kokkuvõtte, mis on kõige enam sarnased punktid ja mis on erinevad. Õpetaja palub ka lastel erinevuste kohta näiteid tuua.

PAARISTÖÖ – ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Õpetaja tutvustab, et igas Eesti koolis on kodukord, kus on kooli reeglid kokku lepitud. Samuti on seal nimetatud õpilaste õigused ja kohustused. Õpetaja suunab, et lapsed paaritööna arutaksid ja märgiksid koolitusmaterjali, (lk 30) millised õigused ja kohustused õpilastel on. Seejärel arutab õpetaja koos lastega läbi, milliseid õigusi ja kohustusi lapsed kirja panid.

14

Teema 5 Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, sh kohalike omavalitsuste veebilehtedel olev info, noorsootöö võimalused, noorte kaasatus ning avatud noortekeskused.

Alateema 5.1

Noorte huvialad ja vaba aeg

Eesmärk

Laps tutvustab oma huvialasid kaaslastele, laps teab, kuidas leida huviringe

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 31-32

Vahendid

A1 paberid, markerid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab noored 3-4 liikmelistesse rühmadesse ning rühmatöö tulemusel iga rühm kaardistab oma rühma liikmete huvialad ja vaba aja tegevused ja tutvustab neid teistele rühmadele. Õpetaja tutvustab, kuidas noor leiab oma huvidele sobivad kohad hobidega tegelemiseks. Õpetaja tutvustab, millised on noorte harjumused Eestis, et noored tegelevad vabal ajal palju spordiga, koorilauluga, rahvatantsuga, muusikaga, kunstiga, näitlemisega, tehnikaringide ja viimasel ajal ka robootikaga. Samuti tutvustab õpetaja avatud noortekeskuste tööd, et lapsed saavad seal alates 7. eluaastast osaleda ja selgitab, kuidas noor leiab oma huvidele sobivad kohad hobidega tegelemiseks.

VESTLUS Õpetaja näitab lastele koolitusmaterjali, kus on info vaba aja veetmise võimaluste kohta ja selgitab lisaks, kus milliseid tegevusi teha saab. Õpetaja tutvustab lühidalt noortele ka noorte vabaajakeskuste tegevuse põhimõtteid Eestis ja annab infot noortekeskuste leidmise võimaluste kohta. Samuti tutvustab noorte kaasatuse võimalusi (nt kooli omavalitsused, noortekogud).

15

Teema 6 Lapse õigused, võimalused saada abi Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks.

Alateema 6.1

Lapse õigused ja kohustused

Eesmärk

Laps teab oma õigusi, laps teab, kust saada abi

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 33-34

Vahendid

A1 paberid, markerid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab noored kahte rühma. Esimene rühm arutab ja kirjutab A1 paberile üles, millised on nende õigused. Iga õiguse kohta peavad lapsed tooma ühe näite.

Teine rühm arutab ja kirjutab A1 paberile üles, et millised on laste kohustused. Iga kohustuse kohta peavad lapsed tooma ühe näite.

Seejärel esitavad rühmad oma tulemusi. Õpetaja kommenteerib, kas kõik õigused ja kohustused on nimetatud ja lisab vajadusel puuduvad punktid. Seejärel palub õpetaja lastel vaadata ja hinnata, kas mõlema rühma tööd (õigused ja kohustused) on omavahel seotud. Milline õigus on millise kohustusega seotud?

Milleks on lastel õigus?

1. Õigus elule ja arengule 2. Õigus kaitsele 3. Õigus tervise kaitsele 4. Õigus privaatsusele 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 8. Õigus haridusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 10. Õigus mängu- ja puhkeajale Laste kohustused on nimetatud Eesti Lastekaitse seaduses:

»»Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. »»Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. »»Laps peab lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse. »»Laps peab hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. »»Laps peab kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. »»Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. »»Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute õigusi. »»Laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja.

ARUTELU

Õpetaja palub tuua lastel näiteid, kui nende õigusi on rikutud. Õpetaja tutvustab võimalusi, kuhu Eestis pöörduda abi saamiseks kui lapse õigusi on rikutud.

16

Teema 7 Seadusest tulenevad keelud ja piirangud alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas viibimise ja avaliku korra rikkumise kohta Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta alkoholi, narkootikumide, tubaka, öösel väljas viibimise ja avaliku korra rikkumise osas.

Alateema 7.1

Keelud ja piirangud

Eesmärk

Laps teab, mis tegevused on talle keelatud ning kust leida lisainfot seadusest tulenevate piirangute kohta

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 33

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Noored jagunevad 3-liikmelisteks rühmadeks. Iga rühm peab kirja panema, mis tegevused Eestis on noortele seadusega keelatud ja mis vanuses. Kasutada saab tahvelarvuteid. Noored esitavad üksteisele saadud infot. Õpetaja juhib arutelu, et mida noored arvavad, miks noortele on keelatud alkoholi, narkootikumide ja tubaka kasutamine, miks ei tohi öösiti väljas viibida ilma täiskasvanuta ja avalikku korda rikkuda. Õpetaja tutvustab Eestis kehtivaid piiranguid ja kust nende kohta lisainfot saab: Tubakaseadus:

»»Allaealisel on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. »»Alaealisel on keelatud osta ja omada tubakatoodet. »»Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. »»Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda.

Alkoholiseadus:

»»Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. »»Alaealisel on keelatud osta ja omada alkohoolset jooki. »»Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. »»Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus: »»Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on Eestis keelatud. Uimastite kasutamine on Eestis keelatud.

Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00-5.00. Seaduses esitatud keeldude rikkumisel saab karistada noort alates 14. eluaastast rahatrahvi või arestiga.

17

Alateema 7.2

Hädaabinumbri kasutamine

Eesmärk

Noor oskab õnnetusjuhtumi puhul abi kutsuda

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 36-37

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Õpetaja juhib arutelu, milliseid õnnetusi võib juhtuda tänaval, veekogu ääres, metsas. Õpetaja tutvustab ohutusnõuanded, millest kinni pidada:

»»Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. »»Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! Kui pead siiski üksinda välja minema või koju tulema, mõtle enne, kuidas sa seda turvaliselt teha saaksid. Palu, et vanemad sõidutaks sind koju.

»»Ära mine juhututtava või võõra autosse. »»Ära mine kokkusaamisele internetis kohatud juhututtavaga. Kui otsustad minna, siis ära mine üksi, räägi sellest kohtumisest kindlasti emale-isale, õele, vennale, sõbrale.

»»Kui sulle pakutakse uimasteid või sinule tundmatuid aineid/vedelikke, keeldu pakutust. »»Kui oled langenud ükskõik millise kiusamise, ähvardamise või kuriteo ohvriks (koolivägivalla, küberkiusamise vms) või tead, et kedagi kiusatakse, siis anna sellest kindlasti teada mõnele usaldusväärsele isikule (emale-isale, õele, vennale, sõbrale, klassijuhatajale, psühholoogile vms). Seda ka juhul, kui kiusajaks oli sulle lähedane või hea tuttav.

Õpetaja tutvustab hädaabinumbrile helistamise korda.

»»Hädaabinumbrile 112 helistatakse ainult siis, kui vajatakse politseilt kiiret abi ja on vaja teatada korrarikkumistest, kuriteost või liiklusõnnetusest.

Hädaabinumbrile helistades:

»»teata võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; »»jää rahulikuks ja vasta esitatud lisaküsimustele; »»jäta meelde ja anna operaatorile edasi sündmusega seotud isikute (mees/naine, eeldatav vanus, kasv, riietuse kirjeldus), sõidukite (reg number, mark, värvus) ja muude asjaolude võimalikult täpne kirjeldus;

»»ära lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa. »»Hädaabinumber 112 valitakse ühtemoodi nii mobiil- kui ka tavaliselt telefonilt ja sellele helistamine on tasuta.

ROLLIMÄNG Mängitakse läbi rollimänguna mõni õnnetusest teatamine, kus üks noor mängib operaatorit ja teine teatab õnnetusest.

18

Tagasiside koolitusprogrammi kohta Alateema

Tagasiside koolituse kohta

Eesmärk

Laps annab hinnangu, kas õpitu aitab tal paremini Eestit mõista

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

Päeva alguses koostatud rühmatööd küsimustega

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Mida osaleja teada sai? Õpetaja palub lastel täita tagasiside küsimustiku.

Seejärel teeb õpetaja vestlusringi, kus palub igal lapsel rääkida, mida ta täna huvitavat teada sai. Õpetaja kirjutab kõik laste vastused üles. Õpetaja võtab A1 paberid, kuhu päeva alguses kirjutati küsimused, millele osalejad tahtsid vastust saada. Koos vaadatakse üle, kas kõikidele küsimustele on vastused saadud.

Mis sulle koolitusel meeldis? Õpetaja küsib lastelt, mis neile koolitusel meeldis. Õpetaja kirjutab kõik vastused üles.

19