Kohanemisprogrammi perekonna mooduli koolitaja metoodiline materjal
Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Liia Hänni, Mari Pedak, Veiko Värk, Martin Lään, Andrus Ümarik
Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee
Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond
Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................5 Üldisi metoodilisi soovitusi.................................................................6 Koolitusruum ja -vahendid............................................................... 7 Koolitusele tuleks kaasa võtta:........................................................ 7 Koolituspäeva kava............................................................................ 7 Enne koolituse algust........................................................................ 8 Tutvumine ja sissejuhatus...................................................................8 I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave............................9 II Teemaplokk: Perehüvitised, Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus, Lastega seotud teave....................................... 10 Perehüvitised.................................................................................... 10 Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus.................................. 10 Lastega seotud teave...................................................................... 11 III Teemaplokk: Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele, Vaba aja veetmise võimalused, Huviharidus täiskasvanutele............................ 11 Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele............................ 11 Vaba aja veetmise võimalused...................................................... 12 Huviharidus täiskasvanutele.......................................................... 12 IV Teemaplokk: Soovituslikud teemad .............................................. 13 Soovituslikud teemad...................................................................... 13 Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine...................... 13 Koolituse kokkuvõte......................................................................... 13
Sissejuhatus Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse perekonna mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust.
Head koolitamist!
5
Üldisi metoodilisi soovitusi »»Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud inimesed satuvad Eestisse elama
asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt.
»»Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tut-
vuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada.
»»Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõ-
huasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi perekonna mooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.
»»Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesis-
tatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. Vajadusel võite anda osalejatele ka individuaalse töö ülesandeid.
»»Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul.
»»Kui mingi teema kohta on ka eraldi koolitusmoodul, kus sellest teemast räägitakse pikemalt, juhib koolitaja sellele osalejate tähelepanu.
»»Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi.
»»Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid
abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt.
»»Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata
õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda 6
paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada?
»»Käesolev metoodiline materjal on koostatud selliselt, et see võimaldab koolitusi läbi viia
kahes raskusastmes. Põhiosas kirjeldab käesolev materjal koolituse läbiviimist kõrgemas raskusastmes. Kohtades, kus madalama raskusastme puhul esineb kõrgema raskusastmega võrreldes erisusi, on need erisused välja toodud joonealuste märkustena.
»»Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.
Koolitusruum ja -vahendid
»»Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada.
»»Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan. »»Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid.
Koolitusele tuleks kaasa võtta:
»»koolitatavate koolitusmaterjal »»väljaprinditud ajakavad »»kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada)
»»kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule »»valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks Koolituspäeva kava 9.00–9.15
Tutvumine ja sissejuhatus
9.15–10.45
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave
10.45–11.00 Paus 11.00–12.45
II Teemaplokk: Peretoetused, Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus, Lastega seotud teave
12.45–13.15 Lõuna 13.15–15.00
III Teemaplokk: Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele, Vaba aja veetmise võimalused, Huviharidus täiskasvanutele
15.00–15.15 Paus 15.15–16.45
IV Teemaplokk: Soovituslikud teemad
16.45–17.00
Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte
7
Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena.
»»Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate nimekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri.
»»Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisi-
devorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.
Tutvumine ja sissejuhatus Aeg: 15 min
»»Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite)
ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt.
»»Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks perekonna moodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid.
»»Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi.
»»Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki
jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada.
8
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
»»Üldreeglina on Eestis viibivatele välismaalastele tagatud Eesti kodanikuga võrdsed õi-
gused ja vabadused. Piirangute osas selgitage, miks need on kehtestatud, võite viidata ka tavapärasele rahvusvahelisele praktikale. Tasub välja tuua, et Eestis välismaalaste õigusi siiski eriti palju ei piirata.
»»Välismaalaste jagunemine 6 rühma selle järgi, kas tegemist on EL-i kodanikega või mit-
te ja kui kaua nad Eestis elanud on: Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Tähtajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete tähtajalised elamisõigused; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete alalised elamisõigused. Võite näidata vastavat skeemi. Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui palju igasse rühma kuuluvaid välismaalasi kohapeal on.1
»»Sotsiaalseid
ja majanduslikke õigusi silmas pidades välismaalaste seisundis olulisi erinevusi ei esine. Õigused tööturuteenustele, sotsiaalabile jm toetustele on üsnagi võrdselt tagatud kõikidele Eestis elavatele välismaalastele, nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide kodanikele, sõltumata sellest, kas nad viibivad Eestis tähtajaliselt või alaliselt.
»»Peamine erisus puudutab poliitiliste õiguste andmist.2 Siin on selgelt tugevam posit-
sioon Euroopa Liidu kodanikel, kellel on õigus nii hääletada kui ka kandideerida kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu ning Europarlamendi valimistel. Kõige tugevam positsioon on alalisel Euroopa Liidu kodanikul. Piiratumad, st vaid hääletamisõigus kohalikel valimistel, on Eesti pikaajalisel elanikul. Tähtajaliselt riigis viibival kolmanda riigi kodanikul poliitilised õigused Eestis puuduvad. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu valimistel on aga seni kehtiva korra järgi eksklusiivselt Eesti kodanikul.
»»Tasub rõhutada, et mis tahes elamislubasid ning -õigusi puudutavate küsimuste puhul on väga soovitav konsulteerida Politsei- ja Piirivalveametiga.
»»Osalejate tähelepanu tuleks juhtida sellele, et Eestis olev elukoht ja ka selle muutumine tuleb Eesti rahvastikuregistris registreerida ning selgitada, kuidas seda teha saab.
»»Osalejatele tuleks tutvustada, missugustel tingimustel on Euroopa Liidu kodanike pereliikmetel õigus Eestis elada.
»»Osalejatele tuleks tutvustada seda, missugustel perekondlikel põhjustel on võimalik kol-
mandate riikide kodanikel elamisluba taotleda. Lisaks tasub selgitada, mida kujutavad endast sellised täiendavad tingimused nagu Legaalne sissetulek ja Kindlustusleping.
1
Madalama raskusastme puhul välismaalaste jagunemise teemat ei käsitleta.
2 Madalama raskusastme puhul võite piirduda sellega, et erisusi esineb poliitilistes õigustes ning põhjalikumalt neid erisusi käsitleda üksnes juhul, kui keegi selle kohta küsib.
9
II Teemaplokk: Perehüvitised, Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus, Lastega seotud teave Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Perehüvitised
»»Koolitaja kuvab slaidi, kus on toodud enamik võimalikest perehüvitiste liikidest koos koo-
lituse hetkel kehtivate summadega, et osalejad saaksid ülevaate sellest, missugused perehüvitised Eestis üldse olemas on. Koolitaja tutvustab slaidil toodud perehüvitiste liike lühidalt ning viitab, et järgnevalt käsitleb ta olulisemaid perehüvitisi ka põhjalikumalt.
»»Sünnitoetuse osas tuleks tähelepanu juhtida selle suurusele, kust seda taotleda saab ning viidata ka sellele, et kohalikud omavalitsused võivad maksta täiendavaid sünnitoetusi veel lisaks.
»»Lapsetoetuse osas tuleks esile tuua, mis perioodil seda makstakse, kui suur see on ning kust seda taotleda saab.
»»Vajaduspõhise peretoetuse osas tuleks esile tuua, et see on sisuliselt üks sotsiaalabi vorme ja seda makstakse üksnes väga vaestele peredele teatud kriteeriumide alusel.
»»Lapsehooldustasu osas tuleks rääkida selle suuruse varieeruvusest olenevalt laste arvust ja vanusest. Tuleks ka rõhutada, et seda ei maksta ajal, mil vanemale makstakse vanemahüvitist.
»»Võite küsida osalejatelt, kuidas erinevad Eesti perehüvitised nende koduriigi omadest. »»Võite näidata osalejatele, kuidas mõne peretoetuse taotlemise protseduur praktikas
käib – kuhu tuleb pöörduda, millised dokumendid tuleb esitada, millele tuleks tähelepanu pöörata, millal makstakse jne.
Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus
»»Selgitage, kellel on õigus vanemahüvitisele. »»Selgitage, mis on vanemahüvitise eesmärk – võimaldada pärast lapse sündi ühel vanemal lapsega töölt eemale jääda.
»»Tutvustage osalejatele vanemahüvitise põhilisi aspekte – selle suurust, maksmise perioodi, tulumaksuga maksustatust ning kuhu selle taotlemiseks tuleb pöörduda.
»»Tuleks rõhutada, et ka tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel välismaalastel on õigus vanemahüvitisele.
»»Selgitage, kellel on õigus lapsehoolduspuhkust saada, kuidas seda on võimalik kasutada ning kui pikaks ajaks on võimalik lapsehoolduspuhkust saada.
»»Võite küsida osalejatelt, kuidas erinevad Eesti lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis nende koduriigi vastavatest analoogidest.
10
Lastega seotud teave
»»Osalejate tähelepanu juhitakse sellele, et kuna Eesti on õigusriik, on ka lastel õigused ning need on inimõigused. Koolitaja toob näiteid laste õigustest ning viitab õiguse allikatele, kust laste õigused tulenevad. Lastel on lisaks õigustele ka kohustused, mis tulenevad muuhulgas vastastikuse austuse põhimõttest.
»»Osalejatele tutvustatakse, millistel juhtudel on tegemist abivajava lapsega ning millal
hädaohus oleva lapsega. Seejärel palub koolitajal osalejatel tuua kummagi kohta näiteid. Tuleks rõhutada, et hädaohus oleva lapse puhul tuleb helistada kohe politseile.
»»Koolitaja tutvustab osalejatele tasuta lasteabi telefoni ning selle võimalusi. »»Osalejatele räägitakse, mis on lasteombudsmani ülesanne ning palutakse osalejatel endal tuua näiteid, missugustel juhtudel võiks lasteombudsmani poole pöörduda.
»»Osalejatele tutvustatakse lasteaia ja lastehoiu erisusi ning nende tähelepanu juhitakse sellele, et Eestis ei ole lasteaed kohustuslik. Osalejatele selgitatakse, kuidas lasteaiakoha taotlemise protsess praktikas käib ning millised on alternatiivid.
»»Koolitaja tutvustab osalejatele võimalikke soodustusi, mis lastele laienevad. »»Osalejatele tutvustatakse Eesti noorsootöö põhimõtteid ning tuuakse näiteid populaarsetest noorsootöö projektidest.
»»Koolitaja tutvustab osalejatele, mis valdkondades Eestis huvikoolid tegutsevad ning kuidas neid leida, samuti sotsiaalseid võrgustikke.
III Teemaplokk: Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele, Vaba aja veetmise võimalused, Huviharidus täiskasvanutele Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Tugiteenuste ülevaade pererändega tulijatele
»»Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist osalevad juba kohanemis-
programmi raames pakutaval A1 taseme eesti keele koolitusel. Juhul, kui keegi juba osaleb, võite paluda tal rääkida, mida nad seal teinud on ja kuidas talle seal meeldib. Juhul, kui keegi ei osale, võite ise neid kursusi tutvustada ja soovitada kõigil kindlasti osaleda. Võite rääkida ka kõrgemate eesti keele taseme kursustel osalemise võimalustest.
»»Osalejate
tähelepanu juhitakse mitmesugustele eesti keele õppimise võimalustele, mida neil on võimalik kasutada ning julgustatakse eesti keelt õppima.
»»Võite uurida, kas keegi neist on kokku puutunud MISA-ga. Kui jah, võite paluda osalejal
enda kogemustest seoses MISA-ga lähemalt rääkida. Koolitaja tutvustab osalejatele
11
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust ning selle teenuseid, julgustades neid küsimuste korral nende nõustamiskeskustesse pöörduma.
»»Eelneval kokkuleppel MISA esindajatega võite teha Skype-kõne MISA-sse, kuvada see
ekraanil ja kasutada kõlareid ning selle käigus saab MISA esindaja ise MISA võimalusi tutvustada / MISA esindaja võib tulla koolitusele kohale ja ise MISA-t tutvustada ning vastata osalejate küsimustele.
»»Võite küsida osalejatelt, kas keegi neist on huvitatud tasuta õigusabist? Seejärel võite tutvustada erinevaid võimalusi tasuta õigusabi saamiseks.
»»Võite
tutvustada, mida kujutab endast ohvriabi ning millistel juhtudel tasub sinna pöörduda.
»»Võite viidata, et on olemas ka erasektori poolt pakutavad tasulised ümberasumist toetavad teenused, mis võivad aidata end kiiremini ja mugavamalt Eestis sisse seada.
»»Võite viidata veel täiendavatele teenustele, mida uussisserändajatel on võimalik ka-
sutada ning juhul, kui osalejad tunnevad mõne teenuse vastu huvi, rääkida nendest põhjalikumalt.
Vaba aja veetmise võimalused
»»Võite paluda osalejatel rääkida, missuguseid neile huvi pakkuvaid vaba aja veetmise võimalusi nad on Eestis oldud aja jooksul juba avastanud.
»»Võite küsida osalejatelt, missuguste vaba aja veetmise võimalustest nad oleksid veel huvitatud.
»»Võite tutvustada osalejatele vaba aja veetmisega seonduvaid veebilehti – näiteks www. loodusegakoos.ee, www.culture.ee, www.visitestonia.com jne.
»»Võite viidata, et enamikule üritustele on võimalik pileteid osta läbi interneti veebilehel www.piletilevi.ee.
»»Võite viia läbi harjutuse, mille käigus osalejatel on võimalik rohkem teada saada teineteise hobide kohta ning sarnaste hobide korral omavahel mõtteid vahetada.
Huviharidus täiskasvanutele
»»Osalejatele tutvustatakse mitmesuguseid õppimisvõimalusi, mis täiskasvanutel on. »»Koolitaja räägib osalejatele, et juhul, kui töölesaamiseks on vaja omandada konkreetseid teadmisi ja oskusi, on võimalik Töötukassa kaudu osaleda tasuta tööturukoolitustel.
»»Koolitaja tutvustab osalejatele ka tööalase koolitusega seonduvaid teemasid. »»Osalejate tähelepanu juhitakse vabahariduslike koolituste võimalustele ning kuidas huvipakkuvaid koolitusi otsida.
12
IV Teemaplokk: Soovituslikud teemad Aeg: 1 h 30 min
Soovituslikud teemad
»»Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud perekonna mooduli soovituslikud teemad: 1. Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas 2. Pensionisüsteem 3. Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutse-haridus, kõrgharidus, elukestev õpe ja täienduskoolitus, kuidas panna oma laps kooli või lasteaeda 4. Lapse õigused: perekonnaseadusest ja lastekaitse-seadusest tulenevad lapsevanema õigused ja kohustused 5. Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused 6. Tööturuteenused ja töövahendusportaalid 7. Täienduskoolituse võimalused 8. Raamatukogud 9. Muuseumid 10. Linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel vms interaktiivne tegevus
»»Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmi-
sed, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda.
Kinnistav test ja tagasiside küsimustiku täitmine
»»Õppijatel tuleb teadmiste test täita koolituspäeva lõpus (paberil või võimaluse korral elektrooniliselt). Teadmiste teste on võimalik huvi korral täita ka hiljem elektrooniliselt aadressil www.settleinestonia.ee. Testi täitmine vahetult pärast koolituse lõppu aitab teadmisi kinnistada.
»»Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega.
Koolituse kokkuvõte
»»Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist ta-
gasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt.
»»Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti
keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. 13
»»Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia.
14
15