Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht REGI, talv 2014

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT KEVAD 2014

Mereala kasutus selgineb Kolmandik elanikest teeb vabatahtlikku tööd Eurotoetustena jagati 300 miljonit

Ringo Ringvee annab nõu usuasjades

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

M

On aeg

ärtsi alguses käisin Otepääl rääkimas käivitatud omavalitsusreformist ja sain ühe arutelul osalenud härra käest ka riielda. Ta heitis ette, et räägitakse küll teenustest, kuid tegelikult on tegemist omavalitsuse KOHUSTUSEGA inimeste ees.

Igati nõus, kuid ka see on ainult pool tõde. Selline ametniku või omavalitsustöötaja vaatenurgast esitatud tõde. Tegelikult räägime me ju inimeste ÕIGUSTEST. Ja ka neid tagatakse 215 erineval moel.

Pahatihti tähendab see, et mingi osa, millele hammas, mõistus või rahakott peale ei hakka, jäetakse lihtsalt tagamata ning seaduses pandud ülesanded täitmata. See tähendab, et inimeste õigused sõltuvad sellest, kus nad elavad.

Nii koolibuss kui ka see, millist haridust koolis saab; see, kas ettevõtja loob piirkonda töökohti või kolib tootmise mujale; see, kas seal, kus sa tegelikult liigud, on 3 Lühiuudised olemas igapäevased asutused, 4 Uus strateegia pöörab pilgu alustades korralikust poest ja lõsuurematest tõmbekeskustest petades sotsiaalhoolekandega – kaugemale need on valdkonnad, mis kui mitte 6 Mereala kasutus selgineb täielikult, siis väga suures osas 7 Perekaart toob suurperedele sõltuvad sellest, kuidas kohalik tuntavad soodustused omavalitsus kohapeal asju ajab.

8 Vabatahtlikud: kolmandik elanikest osaleb tegevuses Ja ajada suudab, tahab või oskab.

10 Seitsme aastaga Kõike seda tehakse 215 erineval 300 miljonit toetusteks moel. Iseenesest pole sellest mi12 Ringo Ringvee: dagi halba, omavalitsuste autoMidagi ei juhtu, kui ise ei tee noomia on suur väärtus ja igal 14 KOVi-reform on valmis neist peabki olema võimalus otjõudma valitsusse sustada, kuidas oma ülesandeid 15 VOLIS aitab kaasavat eelarvet täita. Aga kui paneme siin „omaplaneerida valitsuste ülesanded“ asemele sõ16 Uus keskus põlevkivi saladuste napaari „inimeste õigused“, siis uurimiseks muutub see pilt palju kurvemaks – iga omavalitsus saab ise otsustada, millised õigused seal elaval inimesel on. Ehk teisisõnu – inimeste õigused sõltuvad väga palju sellest, millises omavalitsuse ta elab.

Koostatud regionaalministri Mis on siis lahendus? Võib räävalitsemisalas, kida igasuguseid udujutte, kuidas kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, pärast 20aastast paigalseisu hakkaili.uusmaa@siseministeerium.ee kavad linnad-vallad järsku mühitoimetaja: Liis Kängsepp nal koostööd tegema või kuidas kujundus: Profimeedia 5 või 10% suurem eelarve lahenTäname kõiki, daks kõik mured. Võib ka inimesi kes aitasid eksitada jutuga sellest, kuidas kaasa REGI omavalitsuste ülesanded poleks valmimisele! justkui selged, või rääkida, et kõik

Sisukord

2 I KEVAD 2014

SIIM KIISLER, regionaalminister mured lahendab see, kui laseme senistel omavalitsustel samamoodi edasi toimetada, aga teeme ühe omavalitsustasandi veel juurde, kes siis tegelikult inimeste muredega tegeleks.

Nendes argumentides pole midagi uut, õigupoolest pole need isegi argumendid. Need on jaanalinnu kombed, kes häda korral pistab pea liiva alla ja ootab, et jamad mööduksid. Ainult kui jaa-

On aeg Eesti riik selle sajandaks sünnipäevaks korda teha ning teha teoks asjad, mida on pikalt edasi lükatud. nalinnust võib metsloom parema saagi haistmisel mööda tuhiseda, siis Eesti omavalitsuste ja seal elavate inimeste olukord lihtsalt peitupugemisest paremaks ei lähe.

Selle loo kirjutamise ajal ei ole veel selge, milline on uue valitsuskoalitsiooni koosseis ja kas uus koalitsioon otsustab omavalitsuste probleemide suhtes jaanalindu mängida või asuda tegutsema.

Eeltöö on igal juhul tehtud ja seaduseelnõu, mille valmimisse on panustanud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid, on valmis. Uuringud näitavad, et seda eelnõud toetab ka rahvas – maal ja linnas, Tartus ja Taheval.

On aeg tegudele asuda. On aeg Eesti riik selle sajandaks sünnipäevaks korda teha ning teha teoks asjad, mida on pikalt edasi lükatud. On aeg teoks teha omavalitsusreform ja minna järgmistele kohalikele valimistele vastu juba sellise Eestiga, kus inimeste õigused on tagatud nende elukohast sõltumata.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kiviõli Seikluskeskus Eesti parim turismiobjekt Veebruaris toimunud Baltimaade suurimal turismimessil Tourest tunnistati möödunud aasta parimaks turismiobjektiks SA Kiviõli Seikluskeskus.

See on juba kolmas järjestikune aasta, kui selle tiitli saab objekt, mida on rahastatud regionaalministri valitsemisala kaudu.

“K

iviõli Seikluskeskus on näide aastatepikkusest pühendumisest, mille tulemusel on Eesti kaardile juba tekkinud täiesti uus turismipiirkond, mis köidab nii siseturisti kui meelitab ka välisturisti pealinnast välja,“ ütles Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein. „Kiviõli on eeskujuks teistele väljaspool Tallinna kerkivatele turismiobjektidele, olgu nendeks siis muuseumid, mõisad või lastepargid.”

SA Kiviõli Seikluskeskus on tuhamäe ümberkujundamise tulemusena loodud ainulaadne suusa-, moto-, ratta-, seiklus- ja tervisespordikeskus kogu Läänemere piirkonnas. Keskusesse on rajatud Eesti pikimad, kuni 700meetrised mäesuusanõlvad koos rahvusvahelistele nõuetele vastava lumelauapargiga. Kiviõli Seikluskeskust külastas esimesel, 2013. aasta talvehooajal üle 14 000 inimese.

Eelmisel aastal kuulutas Eesti Turismifirmade Liit parimaks turismiobjektiks Lennusadama, aasta enne seda Teaduskeskuse AHHAA. Ka

nende ehitust toetati regionaalministri valitsemisala kaudu. Regionaalministri valitsemisala soovib Kiviõli Seikluskeskusele tunnustuse puhul õnne ja rõõmustab, et regionaaltoetused aitasid Kiviõli taas Eesti kaardile tõsta!

Vene viisatoetusteks eraldati taas 40 000 eurot Ka 2014. aastal toetab regionaalministri valitsemisala 40 000 euroga neid, kes vajavad Vene Föderatsiooni viisat, et külastada oma Venemaa piiri ääres elavaid sugulasi või nende haudu.

K

ompensatsiooni saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad külastada Venemaa piiriäärsetel aladel elavaid (lähi)sugulasi või nende matmispaiku. Lähisugulaseks loetakse ema, isa, tütar, poeg, õde, vend, vanaema, vanaisa ja lapselaps. Sugulaseks loetakse taotleja lähisugulase või taotleja abikaasa tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselast. Sõltuvalt külastatavast piirkonnast tuleb taotlused esitada kas Võru või Ida-Viru maavalitsusele.

Taotlus esitatakse kahes etapis – hiljemalt 31. oktoobriks tuleb maavalitsusele esitada taotlus 2014. aastal viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks. Maavanem teeb nimekirja kandmise otsuse vastava korraldusega kord kuus. Taotlus viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks tuleb esitada igal aastal uuesti – ka siis, kui varasematel aastatel ollakse kompensatsiooni saajate nimekirja kantud.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 656 korral ning toetust maksti 39 600 euro ulatuses.

Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Võru, Ida-Viru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast.

Täpsemat informatsiooni saab regionaalministri valitsemisala kodulehelt: www.siseministeerium.ee/31227/.

KEVAD 2014 I 3

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Uus strateegia pöörab pilgu suurematest tõmbekeskustest kaugemale

Valitsuses ootab kinnitamist uus regionaalarengu strateegia aastateks 2014-2020, mis pöörab tähelepanu kõigi piirkondade arenguvajadusele. Strateegia panustab senisest enam sellesse, et linnastumise tingimustes kehvemasse seisu jäänud piirkondade tööhõive ja teenuste kättesaadavus paraneks, rõhku pannakse iga piirkonna eripärade ja tugevuste paremale ärakasutamisele.

TEKST:

MARINA LOHK

R

egionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroo nõunik Eedi Sepp tõdes, et üheks peamiseks lähtekohaks aastate 2014-2020 strateegia väljatöötamisel on olnud jätkuv arengu koondumine paari suuremasse linnapiirkonda, mille taustal on muud piirkonnad oma arenguvõimet kaotamas.

“Kogu see inimkapital, mis kipub sealt välja rändama – see ei ole kohaliku pikaajalise arendusvõimekuse jaoks soodne,“ ütles Sepp. Ta lisas, et linnade ja maakonnakeskuste roll maapiirkondade elanike igapäevaelus on oluliselt kasvanud – linnas käiakse nii tööl kui ka teenuseid tarbimas.

Eriti suur muutus on toimunud seoses põllumajanduse kokkutõmbumisega, mistõttu on maapiirkondade elanikel kohapeal vähem rakendust.

Rahvastiku hõrenemine neis piirkondades on aga omakorda toonud kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse languse.

Regionaalpoliitika on kogu valitsuse teema Uus strateegia annab kätte üldised põhimõtted riigi regionaalse arengu suunamisel, mida peaksid oma tegevuses arvestama kõik ministeeriumid. Strateegia rakenduskavas on omakorda välja toodud ministeeriumide konkreetsed tegevused. “Üks põhimõte, mida me tahame uue strateegiaga jõulisemalt sisse tuua, on see, et regionaalpoliitika elluviimine ei ole ainult regionaalministri, vaid kogu valitsuse ülesanne. Regionaalpoliitika on horisontaalne valdkond, millele on selge mõju kõikide ministeeriumide tegevusel,” rääkis Sepp.

4 I KEVAD 2014

Nii ongi uue strateegia üks neljast tähtsamast eesmärgist tagada toimepiirkondade terviklikkus ja luua neis konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond üle terve Eesti. Ennekõike tahetakse tugevdada suurematest linnadest eemal asuvaid toimepiirkondi, luues neis mitmekesisemaid töö-, teenuste ja tegevusvõimalusi. See on oluline selleks, et need piirkonnad suudaksid tasakaalustada suuremate linnapiirkondade tõmbejõudu ja osaleda jõulisemalt riigi terviklikus majanduskasvus.

Strateegia elluviimise rakendusplaanis on selle tarvis ette nähtud uute ettevõtete loomise toetamine nii starditoetuste kui ka ettevõtlusnõustamise teel ning toetused piirkondade ettevõtlusalade ja tööhõive arendamiseks. Samuti peaks toimepiirkondade terviklikkust ja arengut toetama inimeste igapäevaseid liikumisvajadusi paremini rahuldav ühistranspordi korraldus.

Sepp lisas, et linn peaks suutma laiemat tagamaad oma arenguga rohkem kaasa tõmmata.

“See on ka üks muutus, mida me tahame regionaalpoliitika kujundamisel jõulisemalt sisse viia, et alusüksus planeerimises ja arendustegevuses ei oleks niivõrd kinni administratiivsetes maakondades või omavalitsustes, vaid selleks oleks ikkagi funktsionaalne regioon – inimeste igapäevelu tegevusruumidega ühtiv toimepiirkond, tööjõuareaal,” selgitas Sepp. Toimepiirkond on statistiliselt välja selgitatud inimeste igapäevase, peamiselt tööalase ja teenuste tarbimisega seotud liikumie alusel.

“Teine asi, millele me oleme püüdnud uues strateegias rohkem tähelepanu pöörata, on piirkondade omanäolisus,” rääkis Sepp. “Kui varem oli regionaalpoliitika üle Eesti rohkem ühetaoline,

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Regionaalne spetsialiseerumine

Finants-, logistika- ja infoteenused pealinnaregiooni rahvusv. maj. konkurentsivõime eri harudes

Inteligentsete hoonete tehnoloogiad, ehitusmaterjalide tootmine

KÖÖGIVILJAKASVATUS, TERAVILJA- JA PIIMATOOTMINE

Ökoturism KALANDUS (SH VESIVILJELUS, LOGISTIKA), MERERESSURSIDE VÄÄRINDAMINE, LOODUS- JA SPAATURISM LOOMAKASVATUS JA MAHEPÕLLUNDUS

Merendus ja väikelaevaheitus sh merenduselektroonika

Terviseedendus, taastusravi

Põlevkivienergeetika, keemiatööstus, logistika, turism

Keskkonnatehnoloogiad (sh põllumajanduses) Klaasitööstus Põllumajandusuuringud, sordiaretus

Turismi- ja puhkemajandus, Rahvuskultuuri märgalade majandamine, (loome)ettevõtlus, taastuvenergeetika tervise- ja loodustoodete arendus+tootmine

Peipsiveere vee- ja kultuuriturism, kalandus ja köögiviljandus Biotehnoloogia ja meditsiin, IKT

MAATURISM JA KÖÖGIVILJAKASVATUS

siis nüüd oleme toonud välja neli suuremat arendusregiooni ja nende arenguvajadused ja -võimalused, mis on muu Eesti taustal spetsiifilised.”

Ta selgitas, et iga piirkond peaks keskenduma suurima kasvupotentsiaaliga ettevõtlusvaldkondade teatavale eelisarendamisele, mis ei tohiks samas kahandada piirkonna ettevõtlusstruktuuri mitmekülgsust ja paindlikkust. Näiteks Lääne-Eesti puhul on sellised valdkonnad kalandus, loodus- ja spaaturism, mereressursside väärindamine, loomakasvatus ja mahepõllumajandus.

Teised kaks strateegia põhieesmärki on suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond (see hõlmab muu hulgas ka lapsehoiuteenuste head kättesaadavust); ning piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus (see näeb muu hulgas ette paremaid ühistranspordiühendusi).

Et regionaalarengu strateegia on ennekõike riikliku tasandi poliitikadokument, on väga oluli-

Strateegia põhieesmärgid jagunevad nelja suuremasse gruppi

Visioon 2030+

Energiatõhus logistika ja laomajandus, taliturism

Aiandus ja maastikuarhitektuur, bioenergeetika

Metsandus ja puidutöötlemine

Seto kultuurimajandus

sed osalised strateegia elluviimisel ka muud regionaalse taseme partnerid – maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, ülikoolide regionaalsed kolledžid ja muidugi ka omavalitsused. “KOVe puudutavad mitmed strateegia elluviimise rakendusplaanis ette nähtud regionaalarengu toetusmeetmed nii ettevõtluse toetamiseks, kohaliku tööhõive arendamiseks, avalike teenuste arendamiseks kui ka omavalitsuste arendus- ja planeerimisvõimekuse edendamiseks,“ ütles Sepp. „Samuti tegevused, mis on suunatud parema ühistranspordi korraldamisele ning keskuste ja tagamaa vahelise liikumisvõimaluse parandamisele.”

Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond.

Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv elukeskkond.

● piirkondade

eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ● inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades

Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine.

Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus.

KEVAD 2014 I 5

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Mereala kasutus selgineb FOTO: SHUTTERSTOCK

Kahe aasta pärast peavad maakonnad hakkama planeerima Eesti mereala, millega tuleb valmis saada 2020. aastaks. Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud.

TEKST:

KETLIN RAUK

R

egionaalministri valitsemisala nõuniku Anni Konsapi sõnul on merealade planeerimisel kaks peamist eesmärki. Esmalt tuleb kaardistada olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja teiseks tuleb mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks võimalikult jätkusuutlik. Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada. „Selleks, et määrata alad, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel, tuleb arvesse võtta seda, kuidas mingi mereala üheks või teiseks tegevuseks sobib,“ lausus Konsap.

Ta selgitas, et näiteks tuuleparke saab praeguste tehniliste võimaluste juures rajada ainult teatud sügavusega merre, kus on tuult; kala saab püüda aga sealt, kus on piisavalt kalu.

Mis toimub?

2015: kehtestatakse Hiiumaa mereala planeering, valmib mereala planeerimise metoodika teistele maakondadele

2016: kehtestatakse Pärnumaa mereala planeering, alustatakse ülejäänud maakondade mereala planeerimisega

2020: valmib kogu Eesti mereala planeering vaatega tulevikku, planeeringu perspektiiv peab olema 2030.

Allikas: Regionaalministri valitsemisala

6 I KEVAD 2014

“Samuti tuleb vaadata seda, kas ja kuidas erinevad tegevused saavad merel koos eksisteerida,“ lisas Konsap.

Praegu koostatakse mereala ruumilise planeerimise pilootprojekte juba kahes maakonnas: Hiiuja Pärnumaal. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakkavad merealade planeerimisel kasutama ka teised Eesti maakonnad. Hiljemalt 2020. aastaks peab kogu Eesti mereala olema planeeritud.

Pärnumaal valmis planeeringu esimene mustand eelmise aasta lõpus ning neid, kes olid huvitatud sel teemal kaasa rääkimast, oli väga palju.

Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna sõnul olid suur osa kaasarääkijatest kalurid, kes olid huvitatud enda õiguste kaitsmisest. „Pärnumaal oli mereplaneeringu koostamisel kõige olulisemaks teemaks kalandus. Seetõttu olid meie kõige suuremaks huvigrupiks ka kalurid,“ sõnas Pärn. „Meile laekus hulgaliselt arvamusi ja ettepanekuid, mida saame teise eskiislahenduse koostamisel kaaluda.“ Teine eskiislahendus valmib tänavu aprillis, lõplik planeering saab valmis kahe aasta pärast.

Pärn lisas, et kalanduse kõrval tõusid teise olulise teemana esile meresõiduga seonduv (näiteks kõik, mis puudutas sadamaid, laevateid ja purjetamist) ja püsiühendus väikesaartega, talvisel ajal ka jääteed. Rääkimata sellest, et kindlasti tuleb arvestada Kihnu kultuuriruumi ja sellega seotud meretraditsioone, sealhulgas hülgepüüki.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Perekaart

toob suurperedele tuntavad soodustused Kui tavaliselt võimaldavad sooduskaardid saada toodete ja teenuste hindadest alla 5-10 protsenti, siis uus, spetsiaalselt suurperedele mõeldud Perekaart pakub paljudes kohtades koguni 50protsendilist allahindlust.

V

eebruaris hakkas Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) väljastama Perekaarte ehk pangakaardi sarnaseid magnetkaarte, millega suurpered saavad partnerettevõtete juures soodustusi ja eripakkumisi. Esialgu on Perekaardiga liitunud peaaegu 80 asutust ja ettevõtet ligi saja erineva pakkumisega.

ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on lasterikaste perede igapäevased väljaminekud tihti mitu korda suuremad kui mõnel väiksemal perel ning 10 protsenti hinnaalandust, mida pakuvad sageli muud sooduskaardid, ei mõjuta suurpere rahakotti vaba aja veetmisel kuigi palju. Perekaardiga saab odavamalt veeta talve- või suvepuhkust ning käia soodsamalt teatris või kinos.

Näiteks pakuvad paljud seikluspargid kaardiomanikele 40 protsenti soodsamat hinda, sama suur soodustus on ka Vanemuise teatris. „Meie unistus on, et perel on rahakoti vahel ainult üks sooduskaart – Perekaart – ja et ta ületab oma pakkumiste poolest praegused kliendikaardid,” sõnas Õunap. „See on saavutatud tänu sellele, et me oleme läbinud tuhandeid kilomeetreid, nende ettevõtetega tutvunud ja rääkinud, mis olukord on lasterikastel peredel. Sõltuvalt nende võimalustest ja ka perede ootustest on need pakkumised siis ka kokku tulnud.”

Praegu kuulub ELPLi 1200 vähemalt nelja last kasvatavat peret, kuid kokku elab Õunapi sõnul Eestis üle 4000 lasterikka pere. Kõiki peresid, kes

FOTO: ANDRES RAUDJALG

12. veebruaril Nukuteatris toimunud kaardi esitlusel anti esimene Perekaart üle selle reklaamvideos osalenud perekond Adsonile.

TEKST:

MARINA LOHK

Millega tegu? ● Regionaalministri valitsemisalast toetatud projektiga „Perekaart lasterikastele peredele” luuakse peredele, kus kasvab enam kui neli last, oma sooduskaart. ● Lisaks Perekaardile korrastatakse projekti käigus ka lasterikaste perede andmebaas. See aitab saada parema ülevaate lasterikaste perede tegelikust olukorrast, et ELPL saaks neile pakkuda paremat eestkostet. ● Regionaalministri valitsemisala toetas projekti ligi 40 000 euroga.

Meie unistus on, et perel on rahakoti vahel ainult üks sooduskaart – Perekaart. pole liidu liikmeks veel mingil põhjusel astunud, oodatakse liituma, sest kaarti saavad taotleda ainult liitu kuuluvad pered, kus kasvab neli või enam last. Iga pere saab taotleda ühe tasuta kaardi ning soovi korral täiendava tasu eest lisakaardi teisele vanemale või vähemalt 15aastasele noorele.

Taotluse saab esitada aadressil www.lasterikkad.ee ja kaardi saab posti teel kätte 7–10 päeva jooksul. Soodustuste täieliku nimekirjaga saab tutvuda aadressil perekaart.ee. Et oleks aru saada, kus soodustused kehtivad, saavad programmis osalevad ettevõtted ELPLilt kahes mõõdus kleebiseid, mida kinnitada neile sobivasse kohta, näiteks kassaaparaadi juurde või aknale.

KEVAD 2014 I 7

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Vabatahtlikud: kolmandik elanikest osaleb tegevuses

Eestis osaleb vabatahtlikus tegevuses 31 protsenti ehk peaaegu kolmandik elanikkonnast, mis on võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, selgus regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel poliitikauuringute keskuses Praxis valminud uuringust.

TEKST:

MARINA LOHK

FOTO: SCANPIX

8 I KEVAD 2014

K

õige soositum vabatahtliku tegevuse valdkond on uuringu järgi keskkonnakaitse, loodushoid ja säästev eluviis. Selles valdkonnas on varasemaga võrreldes toimunud kõige suurem kasv, mida võib seletada muu hulgas Teeme Ära ja Eestimaa Looduse Fondi talgute tuntuse ja suure kaasalööjate arvuga. Ühe suurema muutusena võrreldes viis aastat tagasi tehtud küsitlusega tõi Praxise analüütik ning üks uuringu autoritest Maiu Uus välja selle, et inimeste teadlikkus vabatahtliku tegevuse olemusest on praegu suurem kui eelmise, 2009. aastal tehtud uuringu ajal. Näiteks kui vastajatel paluti kõigepealt öelda, mis neile esmalt seoses vabatahtliku tegevusega Eestis meenub, siis eelmine kord oskas küsimusele vastata alla poole vastanutest. Nüüd oli nende osakaal 59%.

Märke, et üha enam inimesi teadvustab vabatahtlikku tegevust, on uuringus veel. Kui varem ei pidanud enda osalemist heakorratöödel, koristus- ja ehitustalgutel või ürituste korraldamisel vabatahtlikuks tööks 17% vastanutest, siis nüüd vaid 7.

Maiu Uus osaleb vabatahtlikuna Arvamusfestivali korraldamises

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Vabatahtlike osakaal elanike hulgas

24%

Teadlikud vabatahtlikud

7%

69%

Mitteteadlikud vabatahtlikud

Vabatahtlike piirkondlik jaotus

Lääne-Eesti (10%)

Mittevabatahtlikud

Kesk-Eesti (8%) Tallinn (25%)

Ida-Virumaa (13%) Põhja-Eesti (19%)

Lõuna-Eesti (25%)

Üha rohkem levib ka professionaalidest vabatahtlike tegevus, mis tähendab, et inimesed panustavad oma erialaseid teadmisi ja oskusi mujal kui oma tavapärasel töökohal. Näiteks aidatakse tasuta kohalikku kogukonda või mõnda vabaühendust. Ligi veerandi vastanute vabatahtlik tegevus vastas nende erialasele ettevalmistusele, igapäevatööle või ametile.

Kui ma oleksin ise sügisel sellele küsitlusele vastanud, oleksin ilmselt sattunud A-tüüpi vabatahtlikuks.

Maiu Uus

Peamiselt on professionaalidest vabatahtlike tegevus seotud ürituste korraldamise, ühenduste juhtimise, treenimise ja juhendamise, lobitöö, administratiivtöö, teavitustöö, turunduse ja reklaamiga.

Ka Maiu Uus ise on vabatahtlikku tegevusse panustanud juba koolieast saati. Praegu osaleb ta vabatahtlikuna näiteks augustis Paides toimuva Arvamusfestivali korraldamises. See on andnud talle võimaluse nii oma erialaseid teadmisi teises keskkonnas rakendada kui ka suhelda otse nende organisatsioonidega, keda ta oma analüütiku töö kaudu juba varasemast teab – tutvuda nendega näost näkku ning saada teada, mis neid käivitab ja mis teemad neid huvitavad.

Kellega tegu?

Keskmine vabatahtlik on uuringu järgi parimas tööeas ehk 25–49aastane naine, kellel on kesk- või kutseharidus ning kes töötab kas spetsialisti, ametniku või juhina. Ta saab majanduslikult hakkama, kuna pere netosissetulek on vähemalt 800 eurot kuus. Ta on eesti rahvusest ning pärit kas Tallinnast või Lõuna-Eestist.

21% vabatahtlikest on ühekordsed panustajad, valdav enamus on panustanud üle ühe korra. 43% vabatahtlikest on tegutsenud ühes valdkonnas.

Algas kodanikuühiskonna uue arengukava koostamine

Tänavu veebruaris korraldas regionaalministri valitsemisala igas maakonnas arutelud kohalike vabaühendustega, et kaardistada maakonna ühenduste probleemid ja vajadused ning võimalikud lahendused. Selle põhjal hakatakse koostama uut kodanikuühiskonna arengukava.

Peamised teemad, mida aruteludel käsitleti, olid sotsiaalne innovatsioon, kodanikuharidus, kaasamine ja osalus, vabaühenduste tegutsemisvõimekus ja -keskkond, heategevus ja filantroopia.

KÜSK toetab vabakonda tänavu üle 2,7 miljoni euroga Mullu toetas KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) vabakonda 2,5 miljoni euroga. 2014. aastal on KÜSKi juhataja Agu Laiuse sõnul vabakonna toetuseks kavandatud üle 2,7 miljoni euro, sellest 1,24 miljonit eurot kohaliku omaalgatuse programmi kaudu kogukonnaühendustele.

Rohkem raha on tänavu ette nähtud uuenduslike ja vabaühenduste arengut edasi viivate tegevuste toetamiseks. Senisest enam soovib KÜSK toetada Eesti vabaühenduste osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, mille tarvis on võimalik taotleda toetust omafinantseeringu osaliseks katmiseks.

Tänavu on juba lõppenud arenguhüppe taotlusvoor (toetuste piirmäär kokku 350 000 eurot), kuhu laekus rekordarv projektitaotlusi. Taotlusi oodatakse sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide elluviimise taotlusvooru (450 000 eurot) ja vabaühenduste avalike teenuste äriplaanide elluviimise taotlusvooru (300 000 eurot). Jooksvalt on avatud heade ideede taotlusvoor.

“Kui ma oleksin ise sügisel sellele küsitlusele vastanud, oleksin ilmselt sattunud A-tüüpi vabatahtlikuks,” tõdes Uus. A-tüüpi vabatahtlikud on uuringu järgi aktiivsed ja regulaarsed organisatsioonide juures tegutsevad vabatahtlikud, kes moodustavad kõigist vabatahtlikest 16 protsenti, kõigist Eesti elanikest aga 5%.

Võrreldes 2009. aasta uuringuga on Uusi sõnul mõnevõrra muutunud vabatahtlike peamised motivaatorid, mis võib peegeldada ka suuremaid ühiskondlikke muutusi. Kui nüüd on esikohal võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu või õnnetunnet, siis eelmine kord tuli see motivaator alles neljandaks. Esikohal oli 2009. aastal võimalus aidata teisi inimesi, teisel kohal võimalus veeta oma vaba aega kasulikult, mis nüüd jäid vastavalt teiseks ja neljandaks.

Uuringuga saab tutvuda regionaalministri valitsemisala koduleheküljel (www.siseministeerium.ee/uuringud-ja-publikatsioonid). Analüüsi tulemusi on muuhulgas kavas kasutada uue kodanikuühiskonna arengukava koostamisel.

KEVAD 2014 I 9

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Seitsme aastaga

300 miljonit toetusteks

300 miljonit eurot, mis on tänaseks Euroopa Liidu eelmisel eelarveperioodil regionaaltoetustena välja makstud, on aidanud arendada ettevõtlust, luua sadu kõrge kvalifikatsiooniga töökohti ja parandada kohalikku elukeskkonda.

Umbes 100 miljonit eurot makstakse veel välja sellel ja järgmisel aastal.

TEKST:

LIIS KÄNGSEPP

N

äiteks rajatakse ELi struktuuritoetuste abil kuues maakonnas kompetentsikeskused. Kõige kaugemale on jõutud Ida-Virumaa põlevkivi kompetentsikeskuse ning Haapsalu terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse väljaarendamisega, kuid töö käib ka teistes keskustes. „Kokku on saanud toetust kuus kompetentsikeskust, näeme neil suurt potentsiaali kujuneda oma valdkonnas rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks,“ ütles regionaalpoliitika büroo juhataja Liis Palumets. „Suur samm edasi tehti Eesti maapiirkondade katmisel kiire interneti baasvõrguga,“ lausus Palumets. „Netiühendus annab inimestele võimaluse elada seal, kus nad soovivad, ja teha sellist tööd, nagu neile meeldib.“

Millal saab hakata euroraha taotlema?

Valitsus kinnitas partnerlusleppe ja rakenduskava veebruaris, dokumendid on esitatud Euroopa Komisjonile. Edasine sõltub sellest, millal komisjon dokumendid heaks kiidab ja millal valmivad riigisisesed toetuste andmise tingimused. Tõenäoliselt avanevad esimesed uue perioodi struktuuritoetuse meetmed sügisel.

Uue perioodi ettevalmistamise info on üleval kodulehel www.struktuurifondid.ee

10 I KEVAD 2014

56,6 mln €

Linnaliste piirkondade arendamine Harjumaal ehitati meetme toetusel üle 70 km kergliiklusteid, Pärnus tehti korda Rannapark ja Vallikäär, Narvas valmis jõeäärne promenaad.

u

n € ivõrg l 6 m sium e

, 23 mnaatamin Gü rras ko

Internetiühenduse 12,8 mln € kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades Maasse kaevati üle 1000 km lairibatrasse Eesti eri paigus, kiire püsiühenduse võimaluse sai tänu sellele enam kui 40 000 inimest.

Üsna mitmed toetatud projektid asuvad Ida-Virumaal, näiteks rajati taristu Narva logistika- ja tööstuspargile. Just hiljaaegu aga tunnistati eelmise aasta Põhja-Eesti parimaks turismiobjektiks Kiviõli Seikluskeskus. Ka kahel eelmisel aastal on aasta parimaks turismiobjektiks valitud regionaaltoetuste abil valminud objektid – Teaduskeskus AHHAA Tartus ja Lennusadam Tallinnas.

Regionaaltoetuste abil on korda tehtud muu hulgas Alatskivi loss, Jõulumäe tervisespordikeskus, maanteemuuseum, Iloni Imedemaa, Jääaja teemapark, Sõmerpalu motohall ja Audru ringrada.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

100,7 mln € Kohalike avalike teenuste arendamine Kosel remonditi teeninduskool ümber gümnaasiumi algkooliks, lasteaiaks, raamatukoguks ja kultuurikeskuseks. EL toetas projekti peaaegu 3 miljoni euroga.

31,

n€ a l 5 m seg e

Toetati Lennusadamat, Teaduskeskust AHHAA, Tallinna teletorni, Tehvandi staadioni.

su id ht jekt ine ä t b m isesmio nda l i e ig ri eri a tu ljaar l Ü i- j vä r uu t l ku 19,2 mlnt€e tsikeskus Kompetenarendamine

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Narvas toetati logistika- ja tööstuspargi taristu ehitamist enam kui 2 miljoni euroga, 3 miljonit eurot läks Kiviõli Seiklusturismi Keskuse arendamisele.

Arendatakse välja kuus kompetentsikeskust eri maakondades.

Näiteks Saaremaal väikelaevaehituse kompetentsikeskus ja Võrus puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus. Alles hiljuti avati põlevkivi kompetentsikeskuse hoone Kohtla-Järve (vt lk 16).

Programm "Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride toetamine" Toetati maakondlike arenduskeskuste infoportaali www.arenduskeskused.ee valmimist ja käigushoidmist.

3 mln €

144 mln €

Ka uuel perioodil toetatakse töökohtade loomist Tänavu saab taotleda Aprill: kohaliku omaalgatuse programm Mai: hajaasustuse, Setomaa arengu, Peipsiveere, väikesaarte programm

Juuni: teenuskeskuste toetusskeem September: kergliiklusteede toetusskeem, regionaalsete investeeringutoetuste programm Oktoober: kohaliku omaalgatuse programm Rohkem infot: www.siseministeerium.ee/14979

Lisaks ettevõtluse toetamisele aidati parandada kohalikku elukeskkonda – linnades said korda mitmed pargid ja kaldaalad, rajati 90 km kergliiklusteid, kaasajastati lasteaedu, sotsiaalmajutuskeskusi, eakate päevakeskusi ja lastekodu peremaju, loodi uusi lasteaiakohti. Näiteks tehti Pärnus korda rannapark ja vallikäär.

Ka uuel eelarveperioodil suunatakse regionaalministri LIIS PALUMETS valitsemisalas eurotoetused eelkõige ettevõtluskeskkonna ja tööhõive edendamisele ning linnapiirkondaregionaalpoliitika büroo de jätkusuutlikule arengule. Kogu uue perioodi juhataja eurotoetustest tuleb kolmandik Regionaalarengu Fondist, osa toetustest jõuab piirkondadesse teiste ministeeriumide kaudu.

Jätkatakse kompetentsikeskuste, tööstusalade ja turismiobjektide edasiarendamist. Toetatakse seda, et tõmbekeskused väljaspool Tallinna ja Tartut muutuksid tugevamaks: investeeritakse avaliku linnaruumi kaasajastamisse, parandatakse ühendusi keskuse ja tagamaa vahel.

Infrastruktuuri investeeringute kõrval toetatakse erinevaid tegevusi tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks.

Lisaks sellele toetatakse koolitusi, uuringuid, analüüse ja muid arendusprojekte kohaliku arendusvõimekuse suurendamiseks ja kohaliku vabakonna arendamiseks.

Paljud vallad on saanud endale kenad koolid ja kultuurimajad – näiteks Kose multifunktsionaalne kultuuri- ja hariduskeskus ning Sõmeru multifunktsionaalne keskus. On valminud mitmed uued lapsesõbraliku disainiga ning energiasäästlikud lasteaiad, näiteks lasteaed Karikakar Jõgeval ja Nõlvaku lasteaed Saue vallas.

KEVAD 2014 I 11

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Ringo Ringvee: Midagi ei juhtu, kui ise ei tee Kui kohata Ringo Ringveed väljaspool kabinetti, ei arvaks vist ealeski ära, et ta töötab regionaalministri valitsemisalas usuasjade nõunikuna.

Elurõõmus ja värvikas teoloog, luuletaja ja DJ on osanud oma elu korraldada nii, et eri tööd ja hobid on omavahel põimunud.

TEKST:

MARINA LOHK

12 I KEVAD 2014

S

ee, kuidas Ringvee sattus tööle ministeeriumi, on üks veidi naljakas lugu. Pärast seda, kui Ringvee kaitses 1998. aastal Helsingi ülikoolis magistritöö usulisühiskondlikust liikumisest rastafarianismist, naasis ta Eestisse. Hakkas töötama vabakutselise lektorina, alustas koos teise reggae-muusika entusiasti Tarvvi Laamanniga legendaarse pidudesarja Bashment ning avastas – ministeeriumis on usuasjade osakond. „Ja siis siia ma tulin, koputasin uksele ja küsisin, kas tööd on. Selgus, et tööd ei olnud, kuid lubati tagasi helistada, kui midagi tekib. Mõne aja pärast helistatigi,” muheleb Ringvee. “Midagi ei juhtu, kui ise midagi ei tee.”

Ta usub, et sama puudutab ka usulisi ühendusi,

keda tal oma igapäevatöös nõustada ja juhendada tuleb. “Oma huvide, õiguste eest tuleb ise hea seista,“ rõhutab Ringvee.

Nõustamine, juhendamine, suhete korraldamine – selliste sõnadega saabki kokku võtta suure osa Ringvee tööst. Usuasjade osakonna peamine ülesanne on panna suhted riigi, usuliste ühenduste ja religioossete inimeste vahel suuremate hõõrumisteta toimima. “See on nagu õli masinavärgis,” selgitab Ringvee.

Tema poole võivad küsimuste ja muredega pöörduda nii üksikisikud, kohalikud omavalitsused, muud siseriiklikud struktuurid kui ka usuühendused. Mida siis usuasjade nõunikult küsitakse? Näiteks, kas kirikul peab olema riigipühadel lipp üleval (peab ikka, kui lipumast on

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Ringo Ringvee (46) ● Õppinud EELK Usuteaduste Instituudis, Eesti Humanitaarinstituudis, Helsingi Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Kaitsnud Helsingi Ülikoolis magistriväitekirja teemal “Marcus Garvey's Discourse in the History of the Rastafari Movement” ja Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008“ ● Reggae-muusika huvilise ja DJna korraldab 1998. aastast koos Tarvvi Laamanniga pidudesesarja Bashment. Juhib Raadio 2s maailmamuusika ja reggae-muusika saadet ● Kahe luulekogu autor ● Kaks last

olemas, ütleb Ringvee). Või kuidas võetakse koguduse liikmeks ja kuidas sealt välja arvatakse.

Ringvee tõdeb, et mis tahes probleemid ja konfliktid – olgu siis kodanike ja usuühenduste või riigi ja usuühenduste vahel – sünnivad peamiselt sellest, et omavahel ei suhelda. Nii tuleb erinevad osapooled või huvigrupid sageli omavahel kokku viia, et nad näost näkku kohtuksid ja dialoogi

„Kui ei ole probleeme, on hästi. Kui kõik elavad sõbralikult, on hästi” arvab Ringo Ringvee idealistlikult

Millega tegeleb usuasjade osakond? ● Aitab kaasa riigi ja omavalitsuste ning kirikute, koguduste, koguduste liitude, usuühingute ja nende struktuuriüksuste vaheliste suhete arendamisele ● Analüüsib koostöös kiriku esindajatega usuelu probleeme ning jälgib oma tegevusala hõlmavas valdkonnas seadustest ja teistest õigusaktidest kinnipidamist ● Nõustab kirikuid, kogudusi, koguduste liite ning nende allasutusi Rohkem infot: https://www.siseministeerium.ee/8303/

alustaksid. Näiteks tekib usulisel ühendusel oma hoone renoveerimisel küsimus, miks muinsuskaitseamet piiranguid seab, neid justkui takistada püüab, kuid omavahel suheldes leitakse lahendus.

Ringvee on olnud seotud ka ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava ning statistikaameti rahvaloendustega – alates usuküsimuse sõnastamisest ja lõpetades andmete käsitsi sorteerimise ja tõlgendamisega. Samuti usundiõpetuse sisseviimisega üldhariduskoolidesse.

“See oli pikka aega väga valus teema Eestis, kas või milline usundiõpetus koolis olema peaks,“ selgitab Ringvee. „Usulised ühendused nägid seda ühtemoodi, haridusministeerium ja Tartu Ülikooli inimesed teistmoodi. Nüüd on ta meil valikkursusena koolides olemas. Koolidele kohustuslik, õpilastele vabatahtlik.”

Ringvee on koolitanud religiooniga seonduvatel teemadel nii perekonnaseisuametnikke, politseiametnikke kui ka õpetajaid. Ta on andnud nõu, millega arvestada, kui koolis on erineva kultuurivõi religioosse taustaga õpilasi, kes ei tähista näiteks jõule või sünnipäevi; mida teha, kui usk ei luba inimesel võõra vastassoost ametnikuga suhelda.

Tähtis osa Ringvee tööst on usuliste ühenduste abistamine ja julgustamine, et nad osaleksid rohkem kohaliku kogukonna elus, seejuures ka nende võimekuse suurendamine selleks tarviliku rahastuse taotlemisel. Samuti osaleb nõunik lõimumiskava koostamises, tegeledes küsimustega, kas ja kui palju religioosseid elemente tuleks lõimumisel arvestada ning kui palju tuleks usulisi ühendusi integratsiooniprotsessi kaasata. Üks olulisemaid ja toredamaid asju usuasjade nõuniku töö puhul on Ringvee jaoks teadmine, et sellest tõuseb inimestele reaalset tulu, ehkki enamikul puhkudel avalikkus seda tulemust ei näe ega teadvusta.

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe,” tsiteerib Ringvee rõõmsalt muheledes Karl Ristikivi. Nii on mehe sõnul paljuski ka tema tööga. “Kui ei ole probleeme, on hästi. Kui kõik elavad sõbralikult, on hästi. See võib kõlada mõnes mõttes idealistlikult ja seda ei ole alati kõige lihtsam saavutada, aga see on kindlasti see, mille suunas tegutseda.“

KEVAD 2014 I 13

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Haabneeme

Tallinn

Maardu Kuusalu

Paldiski Tabasalu Keila

Jüri

Saue

Kehra Kose

Kohila Kärdla

Rapla

Haapsalu

Järvakandi

Lihula Pärnu-Jaagupi Kuressaare

Tõstamaa

Aravete

Väike-Maarja

Häädemeeste

Kiviõli Iisaku Avinurme

Mustvee Jõgeva

Türi

Põltsamaa

Alatskivi või Kallaste

SuureJaani

Tartu

Viljandi

Kilingi-Nõmme

Narva

Koeru

Vändra

Pärnu

Jõhvi

ViruJaagupi

Tapa

Paide

Märjamaa

Narva-Jõesuu KohtlaJärve Sillamäe

Kunda Haljala Kadrina Rakvere

Elva

Karksi-Nuia Otepää Tõrva

Põlva

Räpina

KOVi-reform on valmis valitsusse jõudma Valga

Antsla

Rõuge

Võru

Vastseliina

Vabariigi aastapäevani said ministeeriumid esitada muudatusettepanekuid omavalitsuskorralduse reformi seaduseelnõusse, peagi läheb seadus valitsuse lauale. Järgmise aasta jooksul saab selgeks, milliseid teisi seadusi veel tuleb muuta, et 2017. aasta sügisel elaksime tugevate omavalitsustega Eestis.

TEKST:

KETLIN RAUK

„P

rotsess on veel pikk ja paljude karidega,“ ütles omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner.Valneri sõnul tuleb selleks, et elu ei koonduks vaid Tallinna ja Tartu lähistele, tugevdada teenuste mitmekesisust eeskätt teistes Eesti tõmbekeskustes kogu neid ümbritseva piirkonna elanike jaoks. „Tugevate omavalitsuste loomisele suunatud reformi üks eesmärk ongi tasakaalustada Eesti senist ebaühtlast piirkondlikku arengut,“ selgitas ta. „Seadus sätestab reformi elluviimise alused, tähtajad ja tõmbekeskuste loetelu. Muud detailsed õigusaktide muudatusettepanekud esitatakse valitsusele hiljemalt 2016. aasta jaanuariks.“ Tulevaste omavalitsuste võimekuse tagab Valneri sõnul eelkõige nende piisav suurus ja kat-

Ühiskonnategelased toetavad reformi Vahetult enne vabariigi aastapäeva tegid 22 äri- ja ühiskonnategelast riigikogu erakondadele ettepaneku asuda korrastama Eesti haldussüsteemi veel selle aasta jooksul. Nad toovad oma pöördumises välja, et tänane omavalitsusstruktuur on Eesti inimestele üle jõu käiv struktuur, mis ei suuda täita sellele pandud ootusi. „Nüüdseks on lõpuks valminud haldus-territoriaalse reformi läbiviimise pakett. Pakutu on piisav alus reformi käivitamiseks,“ seisis nende pöördumises.

14 I KEVAD 2014

tuvus piirkonnaga, kus elanikud igapäevaselt liiguvad ja tegutsevad. Nii otsustatigi eri osapoolte arvamusi arvestades, et parim variant on tõmbekeskuste Eesti, kus piirkondlikud suuremad keskused moodustavad ühtse terviku neid ümbritseva tagamaaga.

Kui omavalitsusreformi seadus vastu võetakse, peavad omavalitsused otsustama, millise tõmbekeskusega ühineda. See ei tähenda alati, et terve vald peab tervikuna liituma teise omavalitsusega. „Küla või piirkond võib elanike soovi alusel liituda ka teises suunas kui ülejäänud omavalitsus,“ sõnas Valner. „Linn, mis liitub mõne teise omavalitsusega, võib jääda edasi linnaks – ehk siis mitte muutuda vallaks –, kui uues üksuses on elanikke üle 5000 ning enam kui pooled neist elasid ka enne liitumist linnas.“ Ametnikud jäävad tööle uude omavalitsusse ning senistele vallavanematele ja linnapeadele pakutakse vähemalt kaheks aastaks nende kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta moodustuvas omavalitsuses.

Uutes omavalitsustes saaks kasutada rohkem raha elanikele paremate teenuste pakkumiseks, tööle saaks võtta enam pädevaid valdkonnaspetsialiste. Kasvaks võimekus ja motivatsioon arendada piirkonna ettevõtlust ning aidata kaasa töökohtade loomisele. Uus seadus loodetakse vastu võtta tänavu.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

VOLIS aitab kaasavat eelarvet planeerida

Eesti esimese omavalitsusena küsis Tartu mullu sügisel elanikelt, kuhu peaks nende meelest osa linna 2014. aasta eelarvest kuluma. Kaasava eelarve pilootprojekt teostus tänu kohaliku omavalitsuse infosüsteemile VOLIS.

„S

ellist otsedemokraatia vormi eelarveraha jagamisel pole Eestis ega lähiriikides kasutatud, aga sel moel saab kohalik kogukond kõige otsesemalt kaasa rääkida linnaelu küsimuste lahendamisel,” ütles Tartu linnavalitsuse avalike suhete juht Lilian Lukka, kelle arvates on oluline elanike käest küsida, kuidas linna raha kasutada. „Linnaeelarve ongi ju meie ühine raha, mille kasutamise üle on lõppotsuseid esindusdemokraatiale omasel viisil teinud seni linnavolikogu.“ Tartu otsustas 140 000 eurot linnaeelarvest kulutada linnarahva pakutud projektidele. Üsna kiiresti sai selgeks, et kõige mõistlikum on kasutada VOLISt – keskkond oli juba olemas, seal on võimalik teha päringuid rahvastikuregistrisse, hääletamiseks saab aga kasutada autentimist ID-kaardi abil. Nüüd soovitab Tartu ka teistel omavalitsustel kaasava eelarve planeerimiseks just VOLISt kasutada. „Seda eriti just siis, kui on plaanis korraldada sellisel moel hääletamine nagu Tartus,” ütles Lukka.

VOLISe projektijuht Henri Pook näeb, et tulevikus võiksid VOLISt kasutada kõik Eesti omavalitsused. Tema sõnul toimib e-valitsus Eesti riigi tasandil juba ammu ja nüüd on aeg ka omavalitsustel see samm astuda. „VOLISe kasutamine annab inimestele täiendavaid võimalusi kodukandi oluliste otsuste kujundamises kaasa rääkida, teha omalt poolt ettepanekuid, tutvuda istungimaterjalidega ning jälgida ka volikogus toimuvaid arutelusid koduarvuti tagant lahkumata,“ selgitas Pook.

Seega aitab VOLIS volikogude tegevuse valijatele läbipaistvamaks ning kergemini jälgitavaks muuta. Lisaks muudab VOLIS volikogude töö

Kuidas kasutada VOLISt kaasava eelarve tegemiseks?

HENRI POOK VOLISe projektijuht

Volikogu liikmed määravad perioodi, mille jooksul saavad kodanikud VOLISes arvamust avaldada, kuidas omavalitsuse raha kulutada. Ettepanekuid saavad vaadata teised elanikud, kes saavad anda toetushääli, näidates, mis läheb kõige rohkem korda, ja andes nõnda signaali poliitikutele.

Need, kes on juba ettepanekuid teinud, saavad sellest sõpradele rääkida – nii tekib ühise asja eest väljas olijaid järjest juurde.

Et näha, kas toetushääli tõsiselt võetakse, saab hiljem veebis vaadata linnavolikogu istungi otseülekannet. Sealt on näha, kuidas teemasid arutatakse, kuidas jagunevad hääled otsustamisel ja kui palju selle juures arvestatakse ettepanekutele antud toetushääletega. Lisaks saab sealsamas tutvuda kõigi lisamaterjalidega.

TEKST:

MOONIKA LEPP

paindlikumaks, sest kõik materjalid on volinikele kättesaadavad ühtses keskkonnas.

“Volikogu liige saab töös ja hääletamisel osaleda ka ise füüsiliselt istungitesaalis viibimata – olles näiteks haigena kodus, hõivatuna tööl või puhkusereisil,” ütles Pook.

VOLISega saab tutvuda aadressil www.volis. ee. VOLIS valmis regionaalministri valitsemisala tellimusel. VOLISe pilootmaakonnaks olnud Jõgevamaal on 13 KOVist kümme juba sõlminud VOLISe lepingu, neist seitse juba kasutab infosüsteemi.

KEVAD 2014 I 15

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Uus keskus põlevkivi saladuste

FOTOD: PÕLEVKIVI KOMPETENTSIKESKUS

uurimiseks

Jaanuari lõpus avas uksed tuttuus Põlevkivi Kompetentsikeskus Ida-Virumaal.

Peaaegu 4 miljonit eurot maksma läinud keskuse üks väljakutseid on meelitada Ida-Virumaale noorteadlasi, kes taastaksid endised põlevkiviteaduse traditsioonid.

„M

eie laboris uuritakse erinevaid kütuseid, peamine rõhk on mõistagi põlevkividel. Laborist on läbi käinud peaaegu kõik maailma põlevkivid, mis on arendajatele vähegi huvi pakkunud,“ ütles kompetentsikeskuse infospetsialist Annely Oone. „Lisaks on meil laboris katsemootor, mille abil määratakse vedelkütuste ja määrdeõlide omadusi, ning meie töötajad osalevad kütuselisandite väljatöötamisel.“ Põlevkivi Kompetentsikeskus loodab kokku viia teadlased ja ettevõtjad. Algajatel ettevõtjatel aidatakse leida vahendeid tootearenduseks ning pakutakse abi patentidega seotud küsimustes.

Samuti korraldatakse konverentse, koolitusja koostööüritusi. „Juba praegu võimaldame keemiaalasest arendustööst huvitatud ettevõtjatele laboriruumide ja -seadmete kasutamist ettevõtlusinkubaatoris,“ lausus Oone. „Praegu toetab ettevõtlusinkubaator kahte meeskonda, kes töötavad oma ideede arendamise ja prototüüpimise kallal. Ettevõtlikud noored insenerid ja GARAGE48 on tulnud meile appi, et leida põlevkivisektorile uuenduslikke lahendusi.“

16 I KEVAD 2014

Jaanuaris avatud Põlevkivi Kompetentsikeskuse uude hoonesse kolisid kütuse tehnoloogia teadus- ja katselaboratoorium, projekti käigus sisustati ka administratiivruumid ning arendusja katselaborid.

Keskuse partneriteks on Eesti suuremad ülikoolid, loomulikult põlevkivi valdkonna ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. Projekt läks maksma 3,8 miljonit eurot, sellest 3,2 miljonit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist.

TEKST:

REGI