SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT SUVI 2014
SANGASTE VALD ÕRU VALD
HUMMULI VALD
53 KOVi saavad
TÕLLISTE VALD
VALGA LINN
KARULA VALD
ministeeriumilt liitumisnõu Ida-Virumaa saab uue hingamise Hiiumaa mereala planeering valmis Kirikud ja palverännutee ootavad avastamist
TAHEVA VALD
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
HANNO PEVKUR, sise- ja regionaalminister
Sisukord 3 Lühiuudised 4 Omavalitsuste ühinemispada keeb podinal
6 Kodanikuühiskonna
arengukava valmimas
7 Mereala planeeringus samm edasi
8 Lummavad pühakojad 10 1345 toob KOVi inimesele lähemale
11 Ida-Virumaa nägu muutub 12 65 aastat paaripaneku
kogemust
14 Uus KOVTP on kiirem ja mugavam
16 Kuressaares uus
kompetentsikeskus
Koostatud Siseministeeriumis kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, kaili.uusmaa@siseministeerium.ee toimetaja: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia
Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!
2 I SUVI 2014
Lipud lehvima igas keskuses ja kodus
J
uuni alguses saime tähistada Eesti lipu 130. sünnipäeva, sest just nii mitu aastat tagasi õnnistasid Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed meie esimese sinimustvalge lipu. Rõõm on tõdeda, et üha rohkem ja rohkem on rahvuslippu lehvimas näha mitte ainult lipupäevadel, vaid ka muu-
traditsioone väärtustatakse üha kõrgemalt ka Eesti kodudes. Natukene ka suvest – suvine Eestimaa on vaieldamatult avastamist väärt ja elamusi pakub alanud suvi küllaga. Folklooriüritused, suvised kontserdid, linnapäevad ning laadad on vaid algus võimalustele, mida pakuvad inimesed ja koha-
Heisatud riigilipp on üks lihtsamaid viise kasvatada elanikes suuremat rahvustunnet ja ühtsust. Siinkohal saavad suunanäitajaks olla just riigiasutused, maavalitsused ja omavalitsused. del inimestele olulistel päevadel. Aga seda on minu hinnangul ikka veel vähe. Mul on tunne, et heisatud riigilipp on üks lihtsamaid viise kasvatada elanikes suuremat rahvustunnet ja ühtsust, ning on loogiline, et siinkohal saavad just riigiasutused, maavalitsused ja omavalitsused suunanäitajaks olla. Lipuväljakutest rääkisime ka ühel kevadisel kohtumisel maavanematega. Ühisel meelel olnud kolleegid lubasid hea seista selle eest, et vähemalt igas maakonnakeskuses oleks koht, kus nii riigilipul kui ka maakonnalipul on võimalus väärikalt lehvida. Loodan, et lipu-
likud paigad. Siseministeerium on samuti õla alla pannud sellele, et Eesti vaatamisväärsused jõuaksid rahvani. Aastate jooksul on toetatud portaali www.avastaeesti.ee, mille eesmärk on tutvustada huvitavaid paikasid kõikjal Eestis. Olgu tegemist ajaloolise või kultuuriloolise kohaga, matkaraja või kaitsealaga, mälestusmärgi või kauni järvekaldaga – „Avasta Eesti“ portaal aitab leida õige marsruudi kogu puhkuseks. Tahan kõigile lugejatele soovida kaunist suve. Nautige meeldivaid suvehetki sõprade-pere seltsis ning hoidke üksteist.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
1,26 miljonit eurot investeeringutoetusteks EN
N
E
44 sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjekti saavad hasartmängumaksust investeeringutoetust 1,26 miljonit eurot. Kõige rohkem läheb toetust Harju- ja Ida-Virumaale, vastavalt 135 000 ja 119 000 eurot.
„S
Imavere lasteaia Mõmmi köögiploki renoveerimine ja sisustamine. Taotleja: Imavere Vallavalitsus. Projekt: EU43935. Toetus: 30 799,86 eurot. Taotleti: 2012 –II voor.
PÄ
R
A
ST
Sotsiaalkorterite rajamine. Taotleja: Pala Vallavalitsus. Projekt: EU43938. Toetus: 31 956,00 eurot. Taotleti: 2012-II voor.
elle aasta esimeses taotlusvoorus said enim toetust koolid ja lasteaiad ning selle üle on mul ainult hea meel,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. Kokku esitati 147 taotlust kogumaksumusega 1,75 miljonit eurot. Programmi eesmärk on parandada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust regioonides ning toetada kohaliku elukeskkonna arengut. Programmi toetused on suunatud ehitus-, rekonstrueerimisja remonditöödeks hoonetes ja rajatistes, parandamaks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimusi laste ja noorte ning perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks. Eesti riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust rahastatav programm käivitati 16 aastat tagasi. Eelmisel aastal eraldati sajale projektile toetust ligikaudu 2,8 miljonit eurot. Sel aastal eraldatakse programmile 12,7% hasartmängumaksu laekumisest. Taotluste esitamise järgmine tähtaeg on september 2014. Lisainfot toetuste taotlemise ja kevadvoorust toetuse saanute kohta leiab siseministeeriumi koduleheküljelt.
Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse peamaja renoveerimistööde lõpetamine. Taotleja: Lastekaitse Liit. Projekt: EU43997. Toetus 25 536,38 eurot. Taotleti: 2012-II voor.
Kesk-Läänemere programm sai valitsuse heakskiidu Valitsus kiitis mais heaks Kesk-Läänemere programmi, mille eesmärk on Läänemere-äärse piirkonna arengu toetamine. Programmi kogumaht on 122 miljonit eurot.
K
esk-Läänemere programm 2014–2020 on jätk eelmisel finantseerimisperioodil ellukutsutud programmile, kui eriti edukas oli Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm. Projekti FinEst Startups raames toetati näiteks Soome ja Eesti idufirmade arengut. Saarte ja saarestike allprogrammi abil käivitati virtuaalne eakate hooldamise teenus Läänemere
saartel. Kokku rahastati eelmisel perioodil programmist 122 projekti. Kesk-Läänemere programm on üks seitsmest Euroopa territoriaalse koostöö programmist, milles Eesti uuel finantseerimisperioodil 2014–2020 osaleb. Programmide eelnõud tuleb Eestil Euroopa Komisjonile esitada selle aasta septembriks. Kesk-Läänemere programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning aastateks 2014–2020 on programmi maht 122 miljonit eurot. Sellele lisandub projektide omafinantseering.
SUVI 2014 I 3
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Omavalitsuste
ühinemispada keeb podinal
Kui veel pool aastat tagasi töötas siseministeerium välja haldusreformi kava, mis oleks näinud ette suure osa praeguste omavalitsuste ühinemist 2017. aastal, siis nüüd on ministeerium võtnud fookusesse vabatahtlikult ühineda soovivate omavalitsuste nõustamise. TEKST:
TAAVI LINNAMÄE
4 I SUVI 2014
S
elleks lõi ministeerium ka eraldi nõustamisprogrammi, millega kõik ühinemisest huvitatud omavalitsused said liituda. 12. maiks, mil kukkus programmis osalemise tähtaeg, esitasid avaldused 14 omavalitsust koos oma lähinaabritega. Kui lugeda üles kõik need linnad-vallad, kellega programmis osalevad omavalitsused liitumismõtteid mõlgutavad, on hea nõu saajate ring veel palju suurem – nõustamispaati astusid kokku 53 omavalitsust. „Tuleb arvestada, et kõik need, kes programmis osalevad, ei ole veel kindlad liitujad. See ongi programmi eesmärk – aidata iga omavalitsuse jaoks läbi mõelda võimaliku ühinemise plussid ja miinused,” selgitas programmi kokku pannud Ave Viks ministeeriumi regionaalhalduse osakonnast. „Ja kui selle käigus jõutakse arusaamisele, et just ühinemine on see, mis aitab nende muresid lahendada, aitavad meie eksperdid ka seda ette valmistada ja ellu viia,” lisas ta. Küsimusele, kuidas varem on omavalitsused ilma nõustamiseta ühineda saanud, vastas Viks, et paljudel puhkudel on siiski ühinejad mõne eksperdi palganud, kes on aidanud nii läbirääkimisi pidada kui ka ühinemisdokumente ette valmistada. Ka ministeeriumi spetsialistid on jõudumööda abiks olnud ning kõigile tekkinud küsimustele vastanud. „Siiski nägime, et meie tugi võiks põhjalikum olla, ning nüüd oleme koos Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskusega kokku pannud meeskonnad, kes soovijaid kogu protsessi vältel aitavad,” selgitas Viks, miks otsustati eraldi nõustamisprogramm käima panna. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Neid, kes ühinemismõtteid mõlgutavad, on aga rohkemgi. Ka Viks tõdes, et oli ka selliseid omavalitsusi, kes programmi vastu küll huvi tundsid, kuid sellega millegipärast siiski ei ühinenud. „Samas me ust päris kinni löönud ei ole ja kui nüüd lähiajal keegi veel soovib pardale hüpata, siis ka see on võimalik,” ütles ta. Üheks selliseks kohaks, kus ühinemispada keeb kõrgel temperatuuril, on Saaremaa. Aastaid on räägitud ühtse Saaremaa loomisest, kus saarele jääks ainult üks omavalitsus, kuid seni pole sellest asja saanud. Kuigi Kuressaare on liitunud siseministeeriumi programmiga ning võtnud eesmärgiks pidada ühinemisläbirääkimisi kõigi teiste saare omavalitsustega, on kolm valda sellest mõttest juba paari sammu võrra ette jõudnud. Veebruari lõpus otsustasid Kaarma, Kärla ja Lümanda valla volikogud, et alustatakse liitumiskõnelusi, ning kui kõik klapib, saab kolmest vallast üks juba järgmisel aastal. Siseministeeriumi nõustamisprogrammiga nad liitunud ei ole, kuid ka neil aitas protsessi vedada kohapealt palgatud nõustaja. Kärla vallavanema Tiina Luksi sõnul on aastate jooksul analüüse tehtud juba piisavalt, kõik andmestik on olemas ja saadaval ning küsimus taandub lõpuks ikkagi sellele, kas tahetakse ühineda või ei. Luksi sõnul saab Kärla vald praegu omadega kenasti hakkama, kuid selleks, et seda head taset hoida, on vaja lihtsalt natuke suurust juurde. „Kui me ei ühine, siis ega täna-homme ei juhtu midagi. Aga paari aasta pärast tekib inimestel küsimus, miks me enam edasi ei arene,” võttis ta kokku Kärla valla kaalutlused ühinemiseks.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Nõustamisprogrammis osalejad
Lüganuse vald
Aseri vald Sonda vald Saue linn Keila linn H
Keila vald
R
A
J
U
M
A
Kiviõli
Sonda vald Rägavere vald Ä N Ä
A
L
V
I
R
U
Õ
G
E
V
E
-
A
A
M
Nissi vald Kernu vald
L
I
-
A
D
V
I
R
U
M
A
A
Ä
Paide vald
Ä N
L
P
A
R
E
A
M
A
J Ä R V A M A A
A
Paide linn
M
H I I U M A A
A J
A
Kõo vald
R
S
E
M
A maakonna kõik A omavalitsused
A
A
Ä
R
N
U
Tõstamaa vald Varbla vald
M
A
A Vändra alev Tootsi vald
V I L
A
J A N D
I M A A
Viljandi linn T
Viljandi vald
Kuressaare linn
A
Jõgeva vald
Vändra vald P
M
Jõgeva linn
Võhma vald
Hanila vald
A
A
R
T
U
M
P
Õ
A
A
Ahja vald Rõngu vald Puka vald V
A
L
G
A
M
A
L
V
A
M
A
V
RAUL KUDRE Värska vallavanem
Miks otsustasite ministeeriumi nõustamisprogrammiga ühineda? Kui info programmist meieni jõudis, olime üsna skeptilised. Tundus, et see on mõeldud sellistele omavalitsustele, kus otsus naabriga ühinemiseks juba tehtud. Aga siis uurisin ministeeriumist järele ja selgus, et oodatud on ka need, kel veel kindlat otsust pole, kuid kes tahavad asja arutada.
Nii et teie soov on jõuda arusaamisele, kas üldse maksab ühineda? Jah, me tahamegi alustada teisest otsast – kõigepealt analüüsime asja läbi ja siis tuleb poliitiline otsus, mitte vastupidi. Tahamegi kasutada pakutud spetsialistide abi, siis saame viia arutelu uuele tasandile. Vaatame neile valmivatele analüüsidele otsa, ka võimalikule ühinemislepingule, ja siis on volikogu liikmetel piisavalt alust, mille pealt saame lõpuks otsustada üht- või teistpidi. Milline tulevik ootab väikseid ja keskusest kaugel asuvaid omavalitsusi? Tuhande elanikuga vallal on ilmselt keeruline pikas perspektiivis hästi hakkama saada, aga ma näen küll, et kaks-kolm korda suuremas vallas saab juba väga tegusalt toimetada. See on selline suurus, kus vahemaad ei lähe liiga suureks ja jääb selline oma tunne, ka inimesed teavad ja tunnevad üksteist. See võiks olla juba päris tõhus koostööpiirkond, kus säilib ka õlatunne.
Värska vald
Karula vald
Taheva vald
Kolm küsimust
A
Mikitamäe vald
Sangaste vald Õru vald Hummuli vald Tõlliste vald Valga linn
A
Õ
R
U
M
A
A
Kellega tegu? Nõustamisprogrammis osalevad: (sulgudes kõneluste teised osalised) ● Paide linn (Paide vald) ● Hanila vald (Tõstamaa vald, Varbla vald) ● Viljandi linn (Viljandi vald) ● Valga linn (Taheva vald, Tõlliste vald, Õru vald, Karula vald, Sangaste vald, Hummuli vald) ● Värska vald (Mikitamäe vald) ● Võhma vald (Kõo vald) ● Ahja vald ● Rõngu vald (Puka vald) ● Jõgeva linn (Jõgeva vald) ● Sonda vald (Rägavere vald) ● Kuressaare linn (kõik maakonna omavalitsused) ● Vändra vald (Vändra alev, Tootsi vald) ● Kiviõli (Lüganuse vald, Sonda vald, Aseri vald) ● Keila vald (Saue linn, Keila linn, Kernu vald ja Nissi vald)
SUVI 2014 I 5
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Kodanikuühiskonna
arengukava valmimas
FOTO: ALDO LUUD/ÕHTULEHT.
Mais hakati kokku panema kodanikuühiskonna arengukava järgmiseks kuueks aastaks, valmis peab kava olema selle aasta lõpuks. TEKST:
MARTEN LAURI
V
abakond pakub riigile ja kohalikule omavalitsusele tuge ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamisel, aga ka avalike teenuste osutamisel, mis omakorda tõstab inimeste elukvaliteeti. Sestap ongi oluline läbi mõelda ning vabakonna ja riigiasutuste koostöös kirja panna ühine nägemus, kuhupoole liikuda ja mis on peamised probleemid, mida lahendama asuda. Kodanikuühiskond on viimastel aastatel tugevalt arenenud ning aina rohkem levib suhtumine,
Milles asi? ● Eestis on umbes 30 000 registreeritud mittetulundusühingut ja sihtasutust ning iga kolmas elanik on viimase aasta jooksul olnud vabatahtlik. ● Peaaegu igas kolmandas tegutsevas mittetulundusühenduses (MTÜ) on palgalisi töötajaid. ● Eelmisel aastal annetati tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kuuluvatele vabaühendustele üle 17 miljoni euro, annetusi deklareeris enam kui 1300 vabaühendust.
6 I SUVI 2014
et koos tegutsedes saavutame ühiskondlikes asjades rohkem kui üksinda nokitsedes. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega iseloomustabki Eesti kodanikuühiskonda hea koostöö, tugev taristu ja positiivne meediakajastus, kuid jätkuvat arendamist vajab vabaühenduste tegutsemisvõimekus ja finantssuutlikkus. Põhja-Euroopa tasemeni on meil aga pikk maa minna. Näiteks kui Eestis moodustab vabatahtlik tegevus umbes 1% riigi sisemajanduse koguproduktist, on sama näitaja Saksamaal 1,9% ja Soomes 2,7%. Kodanikuühiskonna arengukavas aastateks 2015–2020 hakatakse planeerima tegevusi viies peamises kodanikuühiskonnale olulises valdkonnas: partnerlus avalike teenuste osutamisel, kodanikuharidus, kaasamine ja osalus, vabaühenduste tegutsemiskeskkond ning heategevus ja filantroopia. Koostatav arengukava saab järjeks kehtivale, kuid sel aastal lõppevale arengukavale. Arengukava töötatakse välja riigiasutuste ja vabaühenduste koostöös. Selleks korraldatakse arutelusid ning avalikke konsultatsioone. Info arengukava, selle koostamise ning kaasamisürituste kohta on üleval siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/ arengukava2020/.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Mereala planeeringus samm edasi
Hiiumaal on valmis saanud mereala planeering, mis loob eeldused maakonnaga piirneva mereala kasutamiseks ning saab aluseks ülejäänud Eesti mereala planeeringute koostamiseks vajaliku metoodika väljatöötamisel.
S
iseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul on üheks tähtsamaks teemaks Hiiu mereala planeeringu puhul meretuulepargid. Ent kuigi planeering määrab tuulepargi rajamiseks sobivad alad, ei pruugi see tähendada, et nendele aladele kindlasti ka tuulepark rajatakse. “Planeeringuga määratletakse alad, kuhu näiteks looduslikest tingimustest – tuuleoludest, mere sügavusest – või teisi merealal toimuvaid tegevusi arvesse võttes on potentsiaalselt võimalik tuuleparke rajada,” selgitas Konsap. Samuti seab planeering tema sõnul rea tingimusi, ka täiendavaid uuringuid, mida on vaja täita enne seda, kui tuulepargi rajamiseks on võimalik luba saada. Näiteks ka tuulikute paigutus või nende kõrgus tuleb välja selgitada täpsustavate uuringute ja projektide koostamisel. Planeeringu konsultandi, Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt-planeerija Heiki Kalbergi sõnul on kohalikel elanikel tuuleparkidega seoses palju hirme ning seetõttu on tulnud teha selgitustööd. Näiteks kardetakse, et inimesed lähevad hulluks ja surevad vähki; et pole enam kala, mida püüda; et eksperdid on ära ostetud. Samuti on hiidlased tema sõnul küsinud, mis kasu nad tuuleparkidest saavad. “Kardetakse, et nende vaade merele rikutakse, lisaks on hirmudena üleval madalsagedusliku müra oht. Praegune Eesti õigussüsteem ei võimalda planeeringuga kompensatsioonimehhanisme määrata. Ka ei tule merealalt ressursimaksuga sarnast maksu kohalikule omavalitsusele,” selgitas konsultant.
TEKST:
MARINA LOHK
Lisaks tuulikutele on Hiiu planeeringus Konsapi sõnul olulisel kohal sadamate areng ja muu meretransport üldisemalt, samuti puhke- ja turismiotstarbelised tegevused, näiteks surfialad. “Mereala planeering ei tohi kujuneda vaid tuuleparkide planeeringuks. Planeeringu eesmärk on tagada mereala jätkusuutlik kasutamine. See tähendab, et tasakaalustatult on läbi mõeldud kõigi praeguste ja tulevaste kasutusviiside paigutus ja elluviimise võimalikkus merealal,” märkis ta. Samas on Konsapi sõnul oluline meeles pidada, et kõiki nüansse ei saa maakonnaplaneeringu koostamise juures arvesse võtta. “Tegu on 15 aastat ette kavandatavaid tegevusi suunava dokumendiga, kus ei ole võimalik detailselt kõike määrata, pigem on oluline kirjeldada põhimõtted,” tõdes ka Kalberg.
Millega tegu? ● Kogu Eesti mereala, sh majandusvöönd, peab olema planeeritud 2020. aastaks. Esimestena alustasid mereala planeeringu koostamist Pärnu- ja Hiiumaa. Nende kogemuse põhjal valmib metoodika ülejäänud Eesti mereala planeerimiseks. ● Hiiumaa planeering on valmis, ees ootab kooskõlastamine erinevates ametiasutustes, seejärel vastuvõtmine ja järelevalve. Planeering kehtestatakse loodetavasti 2015. aasta esimeses pooles. ● Pärnumaa mereala planeering kehtestatakse 2016. aastal, seejärel alustatakse ülejäänud Eesti mereala planeerimisega. FOTO: PRIIT PULLERITS, SCANPIX
Kaleste rand Hiiumaal.
SUVI 2014 I 7
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Palverännutee Piritalt...
Seidla tuulik
Saha-Loo kabel Järva-Madise
Kochi kabel
Laashoone kaheastmeline graniitrahn
Lummavad
pühakojad Et suvine Eestimaa loodus on avastamist väärt, pole kellelegi uudis, kuid külastajatele avatud kirikute rohkus võib esmapilgul üllatada.
TEKST:
MARINA LOHK
„S
uvel on paljud kirikud üle Eestimaa kõigile huvilistele avatud. Julgustan teelisi astuma sisse üle pühakoja läve, avastama neid rikkusi ja väärtusi, mis jäävad pühakoja seinte vahele. Iga pühakoda on ainukordne, eriline,“ ütles Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi projekti „Teeliste kirikud“ juht Kaisa Kirikal.
Millega tegu? „Teeliste kirikud“ on omalaadne reisijuht, kus on üles loetud enam kui 400 Eesti pühakoda, lisatud on kirikute kontaktandmed, jumalateenistuste ja palvuste ajad ning ülevaade kirikutega seotud majutuspaikadest. Teatmik ilmub alates 2001. aastast iga aasta maikuus. Veebilehelt www.teelistekirikud.ekn.ee leiab rohkem kirikute tutvustusi, pilte ja suvel toimuvate kontsertide kavasid. Projekti eelarve on tänavu 17 000 eurot. Eesti Kirikute Nõukogu omafinantseering on pisut üle poole nimetatud summast, ülejäänud raha hankimisel otsitakse abi riiklikelt fondidelt, omavalitsusliitudelt, omavalitsustelt ja eraisikutelt ning -firmadelt.
8 I SUVI 2014
Kokku osaleb projektis ligi 450 Eesti sakraalhoonet – kirikut, kabelit, palvemaja ja kloostrit, millega saab tutvuda nii igal kevadel trükitavas teatmikus kui ka vastaval veebilehel. Ehkki Kirikal ei tahaks ühtegi pühakoda teiste seast esile tõsta, on ta ise püüdnud viimastel aastatel külastada kirikuid, kuhu sageli ei satu. „Meelde on jäänud Tartu Peetri kirik, kus mõne aja eest avati pikki aastakümneid suletud olnud vitraažaknad, mis toovad altariruumi helgust ja valgusküllust,“ sõnas Kirikal, lisades, et üllatusi on täis ka Hiiumaa pühakojad. „Nimetan mulle enim meelde jäänud – Malvaste Prohvet Eelija kabel, Kassari kabel, Reigi Jeesuse kirik.“ Virumaalt soovitaks Kirikal külastada näiteks Ilumäe kirikut ja Narva-Jõesuu koguduse Taassünd palvemaja, Läänemaalt Noarootsi ja Nõva kirikut ning Karuse kirikut natukene rohkem lõuna poolt, Pärnumaalt Häädemeeste Miikaeli kirikut. Kõiki meeldejäävaid kirikuid on Kirikali sõnul võimatu nimetada, sest neid on palju ning kõik on isesugused. Seega avastamisrõõmu jagub ning lihtsamaks ja põnevamaks teeb kirikute avastamise ehk see, et osa neist pakub ka majutust. Sellest laekuv tulu aitab kogudustel paremini toime tulla.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Palverännak kutsub Eestimaad avastama Jõelähtme kirik
Kodasema
Pikava kabel
Vana- Vastseliina
Puutli
...VanaVastseliinasse
Julgustan teelisi astuma sisse üle pühakoja läve, avastama neid rikkusi ja väärtusi, mis jäävad pühakoja seinte vahele.
Kaisa Kirikal
„Majutusteenust kasutavad pigem välisturistid, kuid huvi on märgata ka siseturistide juures,“ märkis Kirikal. Huvi korral tuleks konkreetse kirikuga otse ühendust võtta ning aeg kokku leppida. Majutust pakkuvate kirikute täieliku nimekirja leiab „Teeliste kirikute“ veebilehelt. Et paljudes kirikutes on külalisteraamat, on Kirikal suvel erinevaid pühakodasid külastades neid sissekandeid huvi pärast sirvinud. Kõige kaugem külastaja on olnud pärit Uus-Meremaalt. Kusjuures külastanud polnud ta ei pealinna ega Harjumaa kirikut, vaid väikest rannaäärset puukirikut Läänemaal.
Aasta lõpuks peaks ühiskonnategelase Lagle Pareki vedamisel saama lõplikult kaardistatud läbi Eesti kulgev kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Pirita kloostri juurest Vana-Vastseliina piiskopilinnuseni. “Pirita kloostri ümber on koondunud seltskond, kes kutsub end Pirita kloostri sõpradeks. Oleme päris palju rännanud mööda Eestimaad ja ka mujal, põhiliselt Püha Birgitta jälgedes,” rääkis Lagle Parek. “Ühel sarnasel tatsamisel tekkis idee ühendada Eesti Läti palverännukohaga Aglonas. Siis aga tekkis mõte, et teeme oma, Eestimaa palverännutee. Ja nüüd juba kaks aastat sisustame oma aega selle teema mõtestamisega.” Algne teekond kulges otse Piritalt Vana-Vastseliina, kuna mõlemad kohad on juba ajalooliselt tuntud palverännukohtadena. Teekonda täpsemalt kavandades on aga tekkinud kuni 20-kilomeetriseid kõrvalekaldeid. Näiteks esialgne plaan – Pirita klooster - Iru linnamägi - Saha kabel - Rootsi Kallavere - Rebala - Kostivere ja edasi – muutus, kuna saadi teada, et 1376. aastal leidis Ihasalu kandis aset Püha Birgitta imetegu. See seisnenud Pareki sõnutsi selles, et kui kolm Rootsi kalurit tormiga Ihasalu randa visati ning Eesti paganad nad kinni võtsid ja ühe ära uputada otsustasid, kutsusid rootslased Püha Birgittat appi ja laine viskas nende kaaslase lõpuks kaldale, eestlased läksid aga ära. Lõpuks pääsesid kõik eluga. “Nüüd läheme Jõelähtme golfiväljaku juurest mööda rippsilda Jägala jõest üle ja suundume imepaika Ihasalus, mis sai tähistatud vägeva ristiga. Sealt tagasi teist teed mööda, jõest üle elektrijaama silda mööda ja edasi Jõelähtme kirikusse. Ning siis tagasi eelnevalt planeeritu juurde,” selgitas Parek. Palverännuteid võib Pareki sõnul läbida nii jalgsi, rattaga kui ka ratsa, ning panustada seejuures täpselt nii palju aega, kui parasjagu võimalik. “Võib käia mõnd lõiku nädala, samas võib sellel teel olla ka ainult nädalavahetusel,” märkis ta. Veebilehelt saab tulevikus erinevate võimaluste kohta piisavalt infot.
Millega tegu? Palverännutee on kultuurilooliste vahepeatustega rada Piritalt Vana-Vastseliina. Projekti koduleht ütleb, et palverännak on uskuja teekond pühasse paika, teekond jumala armuni, iseenda leidmise teekond. Siseministeerium on projekti toetanud kahel aastal 5000 euroga, selle eest toimetatakse veebilehte ja kaetakse sõidukulud. Maa-amet aitab objekte kaardile kanda tasuta. http://www.palverand.ee/
Vaata veel Põnevaid kohti, mida Eestis avastada, on küll ja veel. Siseministeerium on aastate jooksul toetanud ka portaali Avasta Eesti, mille eesmärk on tutvustada huvitavaid paikasid kõikjal Eestis. Olgu siis vaatamist väärt ajaloolisi või kultuuriloolisi kohti, matkaradu ja kaitsealasid, loodusvaatamisväärsusi, aga ka militaarseid, tööstuslikke ja paljusid teisi sarnaseid paiku, kuhu rändureil võib tekkida huvi minna. www.avastaeesti.ee
SUVI 2014 I 9
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
1345
toob KOVi inimesele lähemale
Kaksteist aastat tagasi käivitatud abitelefon 1345 on kohalikule omavalitsusele hea võimalus saada operatiivselt infot lahendamist vajavatest probleemidest. TEKST:
HELEN RADAMUS Häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja
K
ui KOVide abitelefon 1345 enam kui kümme aastat tagasi loodi, kattis see esialgu vaid Tallinna, ent juba 2004. aastal laienes abitelefon Harjumaale. Nüüd kasutavad teenust üsna mitmed kohalikud omavalitsused. Erinevate olmeprobleemide lahendamiseks loodud telefon on avatud ööpäev läbi ning on inimeste jaoks lihtne ning kiire info andmise ja saamise koht. Omavalitsused on meile tagasisides öelnud, et Häirekeskuse teenus on neile hea võimalus saada operatiivselt infot lahendamist vajavatest probleemidest, selekteerida välja paljud inimeste jaoks teravad valdkonnad ning saada ka
Millega tegu? KOVide abitelefon 1345 loodi 2001. aastal linnamajanduslike probleemide lahendamisele suunamiseks Tallinnas. Teenus õigustas end kiiresti, 2004 laienes Harjumaale. Praegu on liitnud ka Keila ja Maardu linn, Harku, Viimsi ja Saku vald. Abitelefonile laekub keskmiselt 1000 muret nädalas, mullu helistati kokku 60 000 probleemiga. Rohkesti pöördutakse transpordi ja teederemondi valdkonna, elektri- ja koristustööde ning sotsiaal- ja tervishoiuprobleemidega, palju on kõnesid kanalisatsiooni ja veetrasside, tänavavalgustuse, prügiveo küsimustes, helistatakse ka loomadega seotud muredega ning sageli soovitakse infot ürituste ja transpordiplaanide kohta. Lisainfo: http://www.rescue.ee/308
10 I SUVI 2014
teatav kontrollpilt teenuseosutajate tööst. Samuti saavad KOVid abiliini kasutada teabe edastamise kanalina. Näiteks kui vastu suve lõpetab tänavavalgustus töö või algavad suuremad teetööd, saaks 1345 elanikele seda infot edastada. KOVidel on oluline teada, et Häirekeskus saab abitelefoni 1345 käivitada hädaolukorras kriisiinfotelefonina või suurema õnnetusjuhtumi korral infotelefonina kannatanute kohta info saamiseks. Abitelefon 1345 toetab päästeasutuste, KOVi, keskkonnaasutuste ja teiste asutuste koostööd ohuolukordade kõrvaldamisel. Ja mis äärmiselt oluline – võimalus valida 1345 vähendab tuntavalt helistamist hädaabinumbrile 112, hoides selle liini vabana neile, kelle elu või vara on tõeliselt ohus. Abitelefoni teenus on lihtne ja kasulik kõigile osapooltele – inimene saab kiirelt lahendatud oma mure, asutus või ettevõte saab osutada oma teenust ning omavalitsused lahendavad elanike mitmesuguseid probleeme. Kui infotelefon muutuks üleriigiliseks, oleks kohalik võim inimestele kergemini kättesaadav ja kindlasti paraneks ka avalike teenuste kvaliteet. Kahesuunaline operatiivne infovahetus – inimeste mured omavalitsusele ja teenusepakkujatele lahendamiseks ning omavalitsuse ja teenusepakkujate info inimestele – võimaldaks kodanike jaoks paremini korraldada kohaliku elu küsimusi. Kasvaks elanike heaolu, turvatunne ja usaldus kodukoha omavalitsuse ning seeläbi riigi vastu tervikuna.
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Ida-Virumaa nägu muutub Pärast seda, kui valitsus otsustas aprillis alustada uue Ida-Virumaa tegevuskava koostamist järgmiseks viieks aastaks, on siseministeeriumis käinud kõva töö. Ikka selleks, et aasta lõpuks valmiv kava annaks piirkonnale reaalse arenguhüppe.
I
da-Virumaa tegevuskava projektijuhi Aimar Altosaare töökoht asub ametlikult küll Tallinnas siseministeriumis, aga oma laua tagant ei leia teda just eriti tihti. Selle asemel veedab ta suure osa tööpäevadest Ida-Virumaal, kus enamasti ühe koosoleku lõppedes algab kohe teine. Lugematud kohtumised ettevõtjate, omavalitsusjuhtide, erinevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega – ikka selleks, et enne kava kokku kirjutamist oleks kõikide osapoolte huvid võimalikult selgelt teada. „Praegu ongi see faas, kus korjame sisendit nii kohapealt kui ka ministeeriumidest ja ametkondadest,” rääkis Altosaar, kes soovib siiralt, et koostatav kava mõjutaks ka tegelikult piirkonna tulevikku ja annaks selle arengule uue hoo. „Kogu see eeltöö peab teenima üht eesmärki – et kava ei jääks formaalseks, vaid pakuks uusi lahendusi ja arenguhüpe oleks reaalne.” Arenguhüpet on aga Ida-Virumaale väga vaja, et peatada elanike arvu langus. Samas on vähemalt Altosaare enda peas olemas juba üsna kindel nägemus, kuidas seda teha. „Ärme takerdu vanadesse kujutlustesse, kus Ida-Virumaal on ainult tuhamäed ja tahmased kaevurid,” selgitab ta vajadust võtta hoopis uus suund. Altosaar räägib õhinal, kuidas Euroopas ja maailmas on väga tavaline, et vanad tööstuspiirkonnad on ümber kujundatud
TEKST:
TAAVI LINNAMÄE
Eesti-Vene piirisild. FOTO:SHUTTERSTOCK
Piiripunkti läbilaskevõime parem Veel sel aastal rekonstrueeritakse Narva-Ivangorodi piiripunkt, millega suurendatakse mitu korda punkti läbilaskevõimet ning vähendatakse piiri ületamisele kuluvat aega. Sellega loodetakse suurendada riiki tulevate turistide arvu, mis aitab paremini avada piirkonna turismipotentsiaali ning arendada turistidega seonduvat ettevõtlust kogu regioonis.
Kiviõli seikluskeskus. FOTO: MIHKEL MARIPUU/ POSTIMEES / SCANPIX BALTICS
hoopis teistsugusteks loovateks ja dünaamilisteks regioonideks. Ka Ida-Virumaa potentsiaali näeb ta eelkõige sellisena ning ennustab, et suurtööstuslik Ida-Viru jääb minevikku. „Me peame siia tooma rohkem teadmistemahukat ettevõtlust ja otsima nutikaid lahendusi. Ja kindlasti tõuseb oluliselt turismi osakaal piirkonna majanduses,” ennustab ta. Kõik see kokku peaks viima olukorrani, kus Ida-Virumaa muutub arenevaks piirkonnaks, kuhu inimesed tahavad tulla ja jääda. Uus Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 20152020 valmib selle aasta lõpuks. Kuni suve lõpuni on kõigil piirkonna arengust huvitatutel võimalik kava koostamises kaasa rääkida ning oma mõtteid välja käia.
SUVI 2014 I 11
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
65 aastat
paaripanekukogemust Lääne-Virumaal on abielude sõlmimise vanker olnud aastakümneid ühe perekonna vedada – ema Silvy Tihti ja tütar Terje Pärnasalu on kahepeale kokku perekonnaseisuametnikena töötanud 65 aastat. Selle aja jooksul on tulnud seista ka püstolitoru ees. TEKST:
MARIS MARKO
12 I SUVI 2014
60
ndate algul viis Kiviõlist pärit Silvy Tihti tee Rakverre, kus üsna pea sai temast perekonnaseisuaktide büroo juhataja. Tütar Terje Pärnasalu hakkas emaga tööl kaasas käima juba lapsena. Kuigi noorena unistas ta hoopis kiirabivelskri ametist, sai temastki umbes 25 aastat pärast seda, kui ema tööga alustas, perekonnaseisuametnik.
„Eriti meeldisid mulle lapsena muidugi need päevad, kui abielusid sõlmiti,“ meenutab Pärnasalu. „Kui mõni abielupaar näeb enda pulmapildil orkestri selja taga seismas pisikest tüdrukukest, siis see olen mina! Hirmus põnev oli vaadata pruute ning kogu see pidulikkus, muusika ja pruutide pikad loorid olid ühe tüdruku jaoks teine maailm.“ Orkestri taga lubas Tihti tütrel seista tingimusel, et tüdruk on hiirvaikne. Hiljem, kui
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Terje oli juba suurem, otsis ema talle pulmalaupäevadel jõukohast tööd – ta sai külalisi juhatada, saalist lillelehti koristada ja pruutpaaridele lükanduksi avada. „Mäletan, et see „uksetõmbaja“ amet pani mind ennast väga tähtsalt lausa per-büroo kollektiivi liikmena tundma,“ muheleb Pärnasalu nüüd. „Oma lapsearuga ei osanud ma muidugi luua seoseid üliilusa tseremoonia ning higi ja vaeva vahel, mida see töö tegelikult tähendab.“ Abielude sõlmimine tähendas pikki tööpäevi, mille järel Tihti istus kurnatult tugitoolis. Pärnasalu mäletab, kuidas ema magas, pea üle diivaniääre, sest rullid olid peas või oli reedel juuksuri tehtud soeng, mis pidi kestma ka laupäevased pulmatseremooniad. Abielusid sai sõlmitud ka küünlavalgel, sest kord läks vana-aasta õhtul elekter ära. Kord aga tuli silmitsi seista püstolitoruga, kui vene ohvitser tuli abiellumise sooviavaldust sisse tooma, kuid naisel polnud passis kehtivat sissekirjutust. Moskvast oli pruut end küll juba mitu aastat varem välja kirjutanud, kuid sissekirjutust – mis toona oli kohustuslik – tal ei olnud. Tihti teatas, et sellise passiga abielluda ei saa. „Ohvitser ägestus, rebis püstoli kabuurist ja sihtis sellega ema. Ema pani suure kisaga jooksu, lukustas ennast kabinetti,“ räägib Pärnasalu. Appi tormasid fotograaf ja pillimees, ohvitser haaranud seepeale pruudi ja lahkunud kiiresti. „Kusjuures ema pidi ju kohe minema inimesi paari panema! Jõi mõned klaasid suhkruvett, võttis ennast kokku ja tegi oma töö väärikalt ära.“ 14aastaselt läks Terje suviti ema juurde tööle. Olulisi asju talle toona veel muidugi ei usaldatud, aga et tüdruku käekiri oli ilus, lubati tal dokumente ümber kirjutada. Mõned aastad enne nõukogude võimu lõppu sai temastki päris ametlikult perekonnaseisuametnik ja sellele tööle on ta truuks jäänud tänaseni. Ehkki abielusid sõlmitakse Rakveres praegu vähe – Pärnasalu hinnangul umbes 170 tükki aastas, võrreldes üle 600 abieluga 80ndatel –, ei tähenda see, et perekonnaseisuametnik istub suurem osa ajast, käed rüpes. Abielude sõlmimine moodustab Pärnasalu tööst kõigest umbes veerandi, põhiline aur kulub hoopis rahvastikuregistri toimingutele, samuti tuleb pi-
CV Silvy Tihti ● Sündinud 1933 ● 1962-2000 töötas per-büroos ● Õppinud Tõrva Keskkoolis ja Tartu Pedagoogilises koolis ● Lapsed: poeg Tauno ja tütar Terje; neli lapselast, viis lapselapselast ● Hobid: varem rahvatants ja näitering, hiljem pereklubi õhtud
Terje Pärnasalu ● Sündinud 1969 ● Alates 1988 töötab perekonnaseisuametis ● Õppinud Rakvere 1. Keskkoolis, Tartu Meditsiinikoolis ja Tallinna Majandustehnikumis ● Lapsed: tütar Kersti ja poeg Mervin; kaks lapselast ● Hobid: lugemine (ajaloolised raamatud, reisikirjeldused), kreeka muusika, vabatahtlik tegevus Rakvere Kolmainu koguduses
Terje väikse lapsena ja...
devalt paberil arhiividokumente rahvastikuregistrisse kanda, sest paberarhiiv on vaja digiteerida. „Suur töölõik on praegu kodakondsus- ja migratsiooniameti kontroll isikute Eesti kodakondsuse aluste üle. Selliseid päringuid tuli eelmisel aastal nii 600-700 ringis,“ selgitab Pärnasalu. Lisaks sünnid, surmad, lahutused, nimemuutmised ja muidugi ka abielud. Kõige rohkem on aga neid, kes võtavad rahvastikuregistri väljavõtte välisriiki kolimiseks. Minnakse peamiselt Soome, Norrasse, Inglismaale. Muide, Pärnasalu pole ainus, kes on oma perekonnas vanema eeskujul ameti valinud. Tema vanem vend Tauno töötab kehalise kasvatuse õpetajana. Nagu tema isagi.
...Rakvere perekonnaseisuametis tööd tegemas.
Muutuste aasta Uue sajandi algus tõi Rakvere perekonnaseisuosakonnale kaasa mitmeid muutus– koliti uude majja, Tihti läks pensionile ja loobuda tuli palmist, mille all tuhanded noorpaarid olid lasknud end aastate jooksul pildistada. Palm lihtsalt ei mahtunud uutesse ruumidesse. „Aga kui keegi näiteks tahab sama palmi all oma kuldpulmapilti teha, siis tasub pöörduda Essu mõisa, kus palm omale uue kodu on leidnud,“ märkis Pärnasalu. 2000. aastal läks Silvy Tihti pensionile – vanust oli juba enam kui piisavalt ning lisaks jõustus seadus, mis ei lubanud pereliikmetel üksteise alluvuses töötada.
SUVI 2014 I 13
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Uus KOVTP on kiirem ja mugavam Uuendatud Kohalike Omavalitsuste Teenusportaal (KOVTP) on kiirem, lihtsam kasutada ning lisandunud on uusi võimalusi. Sügiseks peaksid omavalitsused, kes KOVTP vana lahendust kasutavad, viima oma kodulehe uuendatud keskkonda. TEKST:
MOONIKA LEPP
14 I SUVI 2014
„U
us versioon on oluliselt kiirem,“ tõi siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Margus Lehesaar välja olulisima paranduse. Info sisestamine on nüüdsest lihtsam ning keskkonna kasutamine nii info ülespanijale kui ka lugejale mugavam. „Tekst on tehtud suuremaks ja leht kohandub vastavalt seadmele, millega veebilehte külastatakse.“ Uuel versioonil on vanaga võrreldes mitmeid eeliseid. Uue võimalusena saab teenuseportaali
nüüd kuvada heakorraprobleemid, mille inimesed mobiilirakendusega „Anna teada!“ ära märkisid. Rakendus „Anna teada!“ arendati lahenduse allprojektina ning see võimaldab kodanikel mobiiltelefoni abil teada anda heakorraprobleemidest, teadmata omavalitsuse füüsilisi piire või kontakte. Omavalitsuse piirid tuvastab lahendus ise, piisab sellest, kui murekoht üles pildistada, seda kirjeldada ning „saada“-nuppu vajutada. „Probleemset asukohta meeles pidades on hiljem kodus arvuti taga raske määrata, kus täpselt metsast leitud prügihunnik asub,“ põhjendas Le-
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Soodsa kuutasu eest mugav platvorm
FOTO: SCANPIX BALTICS
Tasuta mobiilirakenduse «Anna teada» abil saavad inimesed otse omavalitsusele märku anda kohtadest, mis on korrast ära. Seda siis KOVTP allprojektina.
hesaar. „Anna teada!“ rakendus töötab kõikjal Eestis ning see on hea võimalus parandada kohaliku omavalitsuse ja tema elaniku suhtlust ning koostööd. Samuti on KOVTP keskkonnas uuendatud ristkasutamist teiste Eestis kasutatavate portaalidega, nagu näiteks „Puhka Eestis“ ning „Peatus.ee“. Keskkondadest tulevat infot on nüüd lihtsam seadistada ning avalikustada. Et KOVTP kasutab Eesti digitaalallkirja ning keskset autentimisteenust, saavad lahenduse kasutajad teenuseportaali kaudu esitada digiallkirjastatud avaldusi kodust lahkumata. Lisaks annab portaal võimaluse panna kodulehele üles küsitlusi, blogisid, fotogaleriisid ja foorumeid, mis kõik lihtsustavad omavalitsuste ja elanike infovahetust ning suhtlemist. Lehesaare sõnul võib KOVTP uuele platvormile kolimist võtta kui suurpuhastust. Info ülekandmisel vanalt platvormilt uuele on omavalitsusel hea võimalus vaadata üle veebilehel avalikustatud
Otsustasime KOVTP kasuks tavalise kodulehe asemel, sest arendustegevus on meie eest tehtud ning selle peale pole vaja kulutada. Lisaks on olemas pidev kasutajatugi. Seda kõike madala kuutasu eest. KOVTP platvorm on ka lihtsalt hallatav ja rohkete võimalustega. Ühtpidi positiivne ja teistpidi negatiivne on KRISTJAN see, et erinevate omavalitsuste kodulehed on suhteliselt KÕLJALG sarnased. Positiivne sellepärast, et inimestel, kes erineva- Koigi vallavanem te omavalitsuste lehti kasutavad, on lihtsam, kuna samad asjad leiab enam-vähem samast kohast. Negatiivne vast sellepärast, et on keerulisem, kuid mitte võimatu, enda internetiidentiteeti teiste KOV-de omast eristada. KOVTP lisavõimalustest kasutame kaardirakendust ja seotust Puhkaeestis. ee leheküljega. Eks need lisad annavad juurde kasutajamugavust. KOVTP-d võiksid teised omavalitsusedki kasutada, sest soodsa kuutasu eest on võimalik saada väga hea kasutajamugavusega valmisplatvorm – ei pea ise arendustegevusi tegema ja suurt raha investeerima – ning kiire ja professionaalne kasutajatugi. Uus KOVTP on ka kiire ehk siis eelmise versiooni suur puudus on likvideeritud.
Omavalitsuse ülesanne on elanikule teenuse pakkumine, mistõttu on KOVTP üsnagi asendamatu.
Milles asi? Kohalike omavalitsuste teenuseportaal KOVTP on Eesti omavalitsustele suunatud veebihalduslahendus. KOVTP parandab kohalike omavalitsuste teabe ja teenuste kättesaadavust, kasutades selleks tänapäevaseid veebitehnoloogiaid ning Eestis kasutatavat infotehnoloogilist infrastruktuuri. Lahendust kasutab koos omavalitsuste, omavalitsustega seotud asutustega ning maavalitsustega kokku 133 organisatsiooni. Rakenduse töötas välja siseministeerium ning töö teostas Girf OÜ. Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rohkem infot: www.kovtp.ee või kov.riik.ee
Merike Metstak
info ning vajadusel mittevajalik eemaldada. Kuigi veebilehe sisu kolimisega kaasneb omavalitsusele täiendav töökoormus, usub Lehesaar, et uue platvormi kasutuselevõtmine on vaeva väärt. KOVTP muudab kõigi liitunud omavalitsuste kodulehtede ülesehituse sarnaseks. Info paigutuse ja infoarhitektuuri on välja töötanud kujundusspetsialistid, analüüsides veebilehtede statistikat ning kasutamist. Nii leiab kodulehe külastaja vajamineva info või teenuse hõlpsalt üles. Jõelähtme vallavalitsus oli mõned aastad tagasi nende hulgas, kes esimesena KOVTP portaali kasutusele võtsid. Vallavalitsuse avalike suhete juhi Merike Metstaki sõnul otsustati KOVTP kasuks, sest tavalise kodulehega võrreldes pakub see rohkem võimalusi. „Omavalitsuse ülesanne on elanikule teenuse pakkumine, mistõttu on KOVTP üsnagi asendamatu,“ sõnas Metstak. „Jõelähtme vald kasutab praegu veel vana versiooni, kuid läheb peagi üle KOVTP2-le.“ Lehesaare sõnul pole mõlemat keskkonda otstarbekas ülal pidada, seega on plaan vana keskkond septembri alguses sulgeda. Täpsest ajast teavitatakse lahenduse kasutajaid teenusepakkuja AS Andmevara kaudu.
SUVI 2014 I 15
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT
Kuressaares uus kompetentsikeskus Mais Kuressaares avatud väikelaevaehituse kompetentsikeskuse eesmärk on koondada Saaremaale valdkonna insenertehnilised oskused ja neid seal arendada nõnda, et piirkonna ettevõtted sellest võimalikult palju kasu saaksid.
U
ude keskusesse on just ettevõtete vajadusest lähtuvalt loodud 60-meetrine mudelkatsebassein ning materjali-, elektroonika- ja tehnoloogialaborid. Ei puudu ka erialase kirjandusega raamatukogu. Katsebassein on Baltimaades ainulaadne, seal saab testida kuni kolme meetri pikkuseid väikelaevade mudeleid. Kompetentsikeskuse rajas Eventus Ehitus OÜ ning selle projekteeris arhitektibüroo Komissarov Arhitektuur OÜ.
16 I SUVI 2014
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus peaks looma aluse rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ning majanduslikult konkurentsivõimelise väikelaevaehituse klastri kujunemiseks Eestis. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektis löövad kaasa kuus võrgustikupartnerit – Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn ja Saaremaa Arenduskeskus, lisaks on projektipartnerid veel Eesti Väikelaevaehituse Liit ja MTÜ Kuressaare Campus. Kompetentsikeskuse projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti kogumaksumus on 3,7 miljonit eurot. Regionaalsete kompetentsikeskuste meetme töötas välja siseministeerium ning meetme eesmärk on luua soodsad tingimused teadmisemahukaks ettevõtluseks väljaspool Harju ja Tartu maakonda ning tugevdada eri sektorite koostööd arendustegevuste planeerimisel. Meetmest on näiteks toetust saanud Põlevkivi Kompetentsikeskus Kohtla-Järvel, Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus Haapsalus, Teadmistepõhise Tervise- ja Loodustoodete Kompetentsikeskus Viljandimaal Pollis jt.