Regi kevad 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT KEVAD 2015

Kuhu lähevad regionaaltoetused?

Avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele Valga-Valka tahavad ühist linnakeskust LääneSaare valla ühinemiskogemus

Tublimatele jagati

Regionaalmaasikaid

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

HANNO PEVKUR, siseminister

Sisukord 3 Lühiuudised 4 Regionaalmaasikad jagatud 6 Uue perioodi regionaaltoetused 8 Omavalitsuste ühinemislood 10 Valga-Valka ühine linnakeskus 11 Eesti-Läti koostöö edulood ja uued sihid

12 Avalike teenuste

delegeerimine vabaühendustele

13 Kodanikuühiskonna uus arengukava

14 Muutused

planeerimisseaduses

15 Ida-Virumaa arengusihid 16 Uued sadamad koguvad populaarsust

Koostatud siseministeeriumis kontakt: Merje Klopets, 612 5227, merje.klopets@siseministeerium.ee toimetaja: Kristiina Kruuse kujundus: Profimeedia kaanefoto: Erik Peinar / siseministeerium fotol: Eveli Tooming Täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

2 I KEVAD 2015

Positiivselt muutuvad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa

H

iljuti said valitsuses põhimõttelise heakskiidu ja ministri poolt allkirjastatud kaks piirkondlikku tegevuskava, mis hakkavad järgneval kuuel aastal kujundama Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa arengut. Kui Ida-Virumaa jaoks ei ole selline kava uus, siis Kagu-Eestile on see esimene piirkonnaüleste sihtide ja tegevuste paikaseadmine.

Nii Kagu-Eesti kui ka Ida-Virumaa on idapiiriäärsed alad ning võib tuua mitmeid näitajaid alates rahvastiku kahanemisest ja lõpetades tööturult kõrvalejäänute osakaaluga, mille osas need piirkonnad vajavad teistele järeleaitamist.

Sealjuures peame keskenduma just piirkonna tugevustele, et tagada tasakaalustatud areng kogu riigis.

Kagu-Eesti on rikas kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse poolest, mis on kindlasti üks olulisi motivaatoreid sinna elama asumisel. Ent looduslikku ja kultuurilist rikkust saab parimas mõttes ära kasutada ka ettevõtluses. Samuti looduslikult rikas Ida-Virumaa on elanike arvult Eesti kolmas maakond ja seal on märkimisväärne majanduskasvu potentsiaal.

Et inimesed tahaksid Kagu-Eestisse või Ida-Virumaale elama tulla ja sinna jääda, on vaja mõnusat elukeskkonda ja töökoh-

ti. Uute töökohtade loomiseks peab piirkond olema aga ettevõtjatele atraktiivne.

Veebruaris siseministeeriumilt regionaalarengu auhinna Regionaalmaasika saanud Graanul Invest on üks viimastest headest näidetest regionaalsest mõtlemisest. Ettevõte lõi mullu Võrumaal Sõmerpalu vallas mitukümmend uut töökohta.

See tähendab, et mitukümmend inimest saavad tööd mugavalt oma kodu lähedal, nagu see ideaalis olema peakski. Aga kindlasti on piirkonna eripära arvestades väga oluline just väikeettevõtluse areng, mida tegevuskava loodetavasti kenasti ka suunab.

Piirkondlike arengukavade jõud seisneb ühises kokkuleppes – alguses kava koostanud kohalike eestvedajate, ettevõtjate ja ametkondade esindajate vahel, hiljem valitsuse tasandil. Kokkuleppes, mis koondab selle piirkonna arenguks tehtavad olulised sammud erinevates valdkondades ja annab edaspidiseks hea aluse piirkonda puudutavate otsuste tegemisel.

Suur tänu kõigile, kes töötasid Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade valmimise nimel! Seatud eesmärkide elluviimisega suurem töö alles algab meie kõigi jaoks. Jaksu ja energiat selleks kõigile panustajatele!

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Uus veebikülg ERTA koondab rahvastikutoimingute infot Millise nime võib lapsele panna? Kas välisriigi dokument on Eestis kehtiv? Ilmselt tekib ametnikel selliseid küsimusi iga päev ning sageli on vastuseid otsida keeruline ja ajakulukas.

N

eile ja veel paljudele teistele küsimustele aitab vastuseid leida siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna loodud veebileht ERTA ehk Eesti rahvastikuregistri tugi ametnikule.

See parooliga kaitstud keskkond on ametialaseks kasutamiseks ja sinna on koondatud rahvastikuregistris mitmesuguseid menetlusi tegevatele ametnikele vajalik teave. Uuele töötajale on ERTA e-õppe keskkonnaks. „ERTA on nagu laegas, kuhu on kogutud teave rahvastikuregistri ajaloost ja tänapäevast,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna peaspetsialist Katrin Ringmäe. „Siin on juhiseid elukoha, sünni, surma, lahutuse ja abielu registreerimise ning nime vahetamise, samuti valimiste korraldamise kohta,” rääkis ta. Samamoodi on ERTAst abi, kui töös on vaja tegeleda arhiivsete aktide, perekirjade, välisriigi perekonnaseisudokumentide või kohtulahenditega.

Kõige aktuaalsem info edastatakse ERTAs uudistena. „Selleks, et rahvastikuregistri menetlustes toimuvaga kursis olla, tasub ERTAt külastada iga päev,” ütles Katrin Ringmäe.

Kuna tegemist on noore ja areneva keskkonnaga, on tema sõnul väga oodatud ka kõik kasutajate ettepanekud ja täiendused e-posti aadressile erta@list.siseministeerium.ee.

BalticSCOPE ühendab jõud mereala planeerimisel Läinud aasta juulis vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi järgi peab 2021. aastaks olema kõigil liikmesriikidel oma mereala planeering, mis piltlikult öeldes määrab ära, kuidas kalamehed, suvitajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda arvestades merel tegutseda.

TEKST:

ANNI KONSAP

M

uu hulgas seab direktiiv liikmesriikidele ülesandeks teha mereala ruumilisel planeerimisel omavahel koostööd, et riikide pikaajalised eesmärgid oma mereala kasutamisel oleksid kooskõlas. Et toetada piiriülest mereala planeerimist ja ühisprojekte, on ette nähtud ka Euroopa Liidu rahastus.

Siseministeerium valmistas eelmise aasta sügisel koostöös teiste Läänemere riikidega ette projekti BalticSCOPE, mis sai Euroopa Komisjoni heakskiidu uue aasta alguses. Selle peamine eesmärk on praktiline piiriülene mereala planeerimine Eesti-Läti ning Rootsi-Saksamaa-Taani-Poola katsealal.

Projekt annab liikmesriikidele aluse oma mereala planeeringute koostamisel selliste piiriüleste teemade nagu transport, energeetika, kalandus või keskkond käsitlemiseks. Ühistöö tulemusel valmivad põhimõtted, mida on võimalik rakendada kogu Läänemeres mereala planeeringute koostamisel ja elluviimisel. BalticSCOPE on märkimisväärne ka selle poolest, et see on esimene projekt, milles osalevad ministeeriumid, agentuurid jt vastutavad otseselt Läänemere piirkonnas mereala ruumilise planeerimise eest.

Riikidest osalevad projektis Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Poola, Taani ja Soome. Samuti on projekti kaasatud Läänemere maade ruumilise planeerimise võrgustik (VASAB), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), Põhjamaade ruumilise arengu keskus (Nordregio) ning Soome keskkonnainstituut (SYKE).

Projekt kestab kaks aastat ning selle kogueelarve on 2,6 miljonit eurot.

KEVAD 2015 I 3

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Regionaalmaasikad kohaliku elu edendajatele Üheksa ettevõtmist üle Eesti pälvisid veebruaris siseministeeriumi regionaalarengu auhinna Regionaalmaasika, millega tunnustatakse Eesti parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Kõrgelt hinnati neid, kes paistsid silma kohaliku eripära säilitamise ja tutvustamisega ning andsid oma panuse piirkonna arengusse.

TEKST:

MAARJA OTSA

S

iseministri sõnul võib tänavuste auhinnasaajate kohta öelda, et nad on tõelised oma kodukoha patrioodid. „Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinnatud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ja visiitkaardiks,” ütles siseminister Hanno Pevkur.

Siseministeerium andis regionaalarengu auhindu välja teist korda. Tänavu jaanuaris välja kuulutatud Regionaalmaasika konkursile laekus 35 ettepanekut. Sellele sai esitada nii riigi ja koha-

liku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

Regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok tõstis omalt poolt esile kolme ettevõtmist, mis on kujunenud teatud piirkonna kaubamärgiks – AS E. Strauss ja Avinurme Puiduait, MTÜ Sinule ning OÜ Muhu Pagarid. „Need on tublid ettevõtmised, mis turundavad oma tegemistega kindlat piirkonda: Avinurme ja puit, Võhma ja küünlad, Muhu ja pagarid,” rääkis üks konkursi žürii liikmeid Priidu Ristkok.

Regionaalmaasika pälvisid • Arvamusfestival • AS E. Strauss ja Avinurme Puiduait • AS Graanul Invest • Haapsalu Käsitööselts • MTÜ Sillamäe Lastekaitse Ühing • MTÜ Sinule • OÜ Muhu Pagarid • MTÜ Rally Estonia • Soome-ugri kultuuripealinn Obinitsa

ERIK PEINAR / SISEMINISTEERIUM

4 I KEVAD 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Küünlalõhnaline Võhma Avinurme Puiduait hoiab kohalikku pärandit Avinurme Puiduait on loodud eesmärgiga säilitada ja tutvustada kohalikku puidukäsitöö traditsiooni nii Eestis kui ka väljaspool ning see pakub lisaks oma perele tööd kahekümnele inimesele.

Puiduaida omanikfirma AS E. Strauss tähistas eelmisel aastal oma 20. sünnipäeva ning puiduaita ootavad tänavu ees 5. sünnipäeva pidustused.

Pereettevõttes tegutsevad üheskoos kaks põlvkonda. Peamiselt valmistatakse puidutooteid – mahukas tootenimekirjas on kokku 600 erinevat eset.

Avinurme Puiduaita külastab igal aastal enam kui 30 000 inimest ning tänu toodete müügile saavad kohalikud inimesed tööd. Puiduaida juhataja Eveli Toominga sõnul on väga populaarsed ka nende töötoad, mis on loodud just kohalikku puutöö eripära silmas pidades ja mis on saanud Eestimaa turismitoodete ökoturismi kvaliteedimärgi EHE. Tootmisprotsessides kasutatakse sajandeid vanu puutöötraditsioone, mis iseloomustavad just Avinurme piirkonda. „Lisaks sellele püüame traditsioonilist puutööd edasi arendada, tehes tootearendust, kuhu oleme kaasanud nii Eesti kui Soome disainereid,” rääkis Eveli Tooming. Puiduaida toodangust 50 protsenti läheb ekspordiks. Peale naabermaade jõuavad nende tooted veel Jaapanisse.

Avinurme Puiduait teeb praegu aktiivset koostööd töötukassaga, sest soovib oma 25-liikmelist kollektiivi suurendada ja otsib juurde kümmet korvipunujat. Väikeses piirkonnas on kõik omavahel seotud. „See, et meie ja teised ettevõtted Avinurmes tegutsevad, pakub huvi noortele perekondadele, kes kohapeal tööd leides ei kiirusta Eestist lahkuma,” rääkis Eveli Tooming.

Regionaalarengu auhind Regionaalmaasikas oli ettevõttele üllatus ning Eveli Toominga sõnul on nad tänu sellele pälvinud väga palju tähelepanu.

Mida žürii hindas?

Sobiv kandidaat on ellu kutsunud või korda saatnud väljapaistva regionaalarengu algatuse või teo, • mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti, pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid), • mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele, • millel on olnud suur mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Elke ja Peter Wüthrich on käivitanud Võhmas kaks hästi toimivat ettevõtet – osaühingud Gift Line ja Eesti Valgus –, mis annavad tööd paljudele kohalikele inimestele.

Nende kõrvale on loodud ka auhinna toonud MTÜ Sinule, mille eesmärk on korraldada mitmesuguseid vaba aja üritusi ja parandada riskirühma kuuluvate inimeste elamistingimusi.

Aastakümneid on Võhmat tuntud üksnes lihakombinaadi järgi. Kui suurettevõte 1990. aastal pankrotistus, oli kogu piirkond kokkukukkumise äärel. Peter Wüthrich koos abikaasa Elkega rajas aga 2000. aastal endisesse lihakombinaadi hoonesse küünlavabriku, millest sai esimene väikelinna ettevõte pärast kriisi. „Võhma oli pankroti järel selline õnnetu paik. Olime esimene firma, kes tõsiselt tööle hakkas, ja see andis inimestele lootuse tagasi, et kuidagi üheskoos august välja saada,” kõneles Elke Wüthrich, kelle töökollektiivi kuulub praegu 19 töötajat.

Muhu Pagarid – Muhu uus visiitkaart Osaühing Muhu Pagarid on lühikese aja jooksul kujunenud Muhu saare visiitkaardiks, kogudes populaarsust nii seal- kui ka siinpool merd. „Loodetavasti peatub meie pärast rohkem läbisõitjaid Liival, Muhumaa keskuses, ja ostab sealt veel üht-teist kaasa peale sooja Muhu leiva,” kõneles kohaliku majanduse arengu perspektiivi silmas pidades OÜ Muhu Pagarid juhataja Martin Sepping. „Kindlasti on Muhu eripära, kultuur ja traditsioon kogu seda ettevõtmist mõjutanud ja loodame, et nüüd suudame seda rikkust kuidagi vastu rikastada,” lisas ta.

Osaühing Muhu Pagarid on loonud uusi töökohti ja andnud positiivset eeskuju ka teistele väiketootjatele. Pagaritöökoja käimatõmbaja ja pagari Martin Seppingu sõnul on nende peamine eesmärk pakkuda rõõmu nii klientidele, töötajatele kui ka omanikele. „Kui kõik on rõõmsad, siis on asjad paigas,” sõnas ta. Töötajaid hindab Martin Sepping iga ettevõtmise peamiseks varaks ja ka nemad peavad tema sõnul olema tööd tehes heatujulised. „Rõõmsaks teeb töötajate meele Muhu Pagarites konkurentsivõimeline palk, head töötingimused, tarbijate aktiivne ja positiivne tagasiside,” kirjeldas ta.

KEVAD 2015 I 5

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Kuhu lähevad

regionaaltoetused?

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil (2014–2020) saab Eesti mitmetest tõuke- ja investeerimisfondidest toetust 4,4 miljardit eurot, millest regionaalarengu heaks läheb 254 miljonit eurot.

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

6 I KEVAD 2015

N

ende toetuste eesmärgiks on luua töökohti ja suurendada majandusaktiivsust väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, edendada ühistransporti ja jalgrattaliiklust suuremates linnapiirkondades, luua lasteaiajärjekordade kahanemiseks juurde kohti Tallinna, Tartu ja Pärnu kandis ning arendada linnaruumi Ida-Virumaal.

Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo juhataja Liis Palumetsa sõnul on uuel toetusperioodil varasemast olulisem lähtuda iga piirkonna laiematest plaanidest ehk nii-öelda suurest pildist. „Vajadus projekti järele peab tulenema kas maakonna arengukavast või strateegiast või linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiast,” selgitas ta.

Eurotoetuste varasematel perioodidel on korda tehtud suur osa riigi põhitaristust – lihtsustatult öeldes teed, hooned ja torud. Toetuste uuel perioodil on suurema tähelepanu all tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi parandamine.

FOTO: TOOMAS TOOTSI

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine Eesmärk on toetada oskusteabe kasutuselevõttu, arendades juba olemasolevaid kompetentsikeskusi ning luues uusi keskusi sinna, kus selleks on piirkondlikud eeldused.

Toetuste maht: 14 mln eurot (ERF).

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, õppeasutused ja ettevõtjad väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Rakendusüksus: EAS.

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks Eesmärk on koordineerimise ja suunamise teel suurendada juba praegu maakondades toimivate ettevõtlikkust ja tööhõivet edendavate algatuste mõju.

Samuti toetatakse uusi algatusi. Seejuures lähtutakse maakondade arenguvajadustest ja -eesmärkidest.

Toetuste maht: 7,5 mln eurot (ERF).

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, vabaühendused, maakondlikud arenduskeskused, muud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud institutsioonid.

Rakendusüksus: EAS.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

Eesmärk on toetada säästva ehk jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi keskse linnalise liikuvuse arendamist, muutes linnaruumis liiklemist sõbralikumaks ja turvalisemaks. Samuti toetatakse praegu alakasutatud linnaalade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist. Rahastust saavad Narva ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnapiirkond.

Toetuste maht: 29 mln eurot (ERF).

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor, äriühingud.

Rakendusüksus: EAS.

FOTO: RASMUS JURKATAM / TALLINNA TRANSPORDIAMET

Eesmärk on toetada säästva ehk jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi keskse linnalise liikuvuse arendamist, muutes linnaruumis liiklemist sõbralikumaks ja turvalisemaks.

Rahastust saavad Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkond. Samuti on seatud eesmärgiks vähendada lastehoiukohtade nappust, toetades uute lasteaiahoonete või juurdeehitiste rajamist, samuti olemasolevate hoonete kohandamist lastele sobivaks.

Toetuste maht: 66 mln eurot (ERF).

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor.

Rakendusüksus: EAS.

Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud

Toetused on suunatud nii maakonna kui kohaliku omavalitsuse tasandi juhtide ja töötajate koolitamisele ja nõustamisele, et edendada piirkondade arengut ning parandada avalike teenuste kvaliteeti ja neid säästlikumalt pakkuda. Teiste tegevuste hulgas pakutakse omavalitsustele tuge vabatahtlike ühinemiste ettevalmistamisel.

Koolitusi ja nõustamist saavad ka vabaühendused, mis esindavad piirkonna elanikke või pakuvad neile teenuseid. Lisaks toetatakse arendustegevust ja analüüse, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ja avalike teenuste paremale pakkumisele.

Toetuste maht: 3,1 mln eurot.

Sihtrühm: maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, kohalikud omavalitsused, vabaühendused.

Rakendusüksus: EAS.

Regionaalarengu valdkonnas tähendab see Liis Palumetsa sõnul, et vähenenud on nende toetuste osakaal, mis on suunatud avalike teenuste pakkumisega seotud taristu rajamisele kohalikul tasandil.

Samas aga on suurenenud toetused, mis panustavad ettevõtluskeskkonna arendamisse.

See ei tähenda siiski, et omavalitsustel oleks vähem võimalusi taotleda rahastust avalike teenustega seotud taristu arendamiseks, sest näiteks üldhariduskoolidega seotud ehitusi toetatakse edaspidi haridus- ja teadusministeeriumi rahalistest vahenditest.

Siseministeeriumi haldusalasse jäävad toetusmeetmed kolmes valdkonnas: kohalik ja regionaalne arendusvõimekus, suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng (sealhulgas eraldi meede IdaVirumaale) ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. Neist viimane jaguneb veel omakorda kolmeks: regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine, piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud.

Taotlemisreeglid on iga meetme puhul erinevad

FOTO: MAARJA OTSA

Eesmärk on tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda, sealhulgas teha teenused ja töökohad füüsiliselt paremini kättesaadavaks. Selleks rahastatakse peamiselt nelja valdkonda: turism, ettevõtluskeskkond, linnakeskuse avalik ruum ning keskuse ja tagamaa vahelist ühendust parandavad projektid.

Toetust saab taotleda vaid nendeks ettevõtmisteks, mis on kirjas maakondade koostatud ja siseministri kinnitatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavades.

Toetuste maht: 134,8 mln eurot (ERF).

Rakendusüksus: EAS.

Toetuste uuel perioodil on suurema tähelepanu all tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi parandamine. ning ministeerium soovitab nõu saamiseks võtta ühendust vastava toetusskeemi kontaktisikuga, kelle andmed leiab siseministeeriumi veebilehelt.

KEVAD 2015 I 7

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

LääneSaare valla ühinemise edulugu Eelmise aasta detsembris Saaremaal kolme omavalitsuse ühinemisel moodustunud Lääne-Saare valla kogemus näitab, et ühinemisele aitasid tublisti kaasa intensiivne läbirääkimiste käik, küllaltki kiired otsused ning neutraalsete ja asjatundlike nõuandjate kasutamine.

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

8 I KEVAD 2015

O

luline roll oli ka järjepideval teavitustööl ning hirmude maandamisel – seda nii otsesuhtluses kui ka meedia kaudu.

Lääne-Saare valla moodustamisele kulus vähem kui aasta. Ühineda soovinud omavalitsused esitasid valitsusele taotluse muuta haldusterritoriaalset korraldust mullu 11. juunil, see rahuldati 28. augustil. Valimised toimusid 7. detsembril ning tulemused kuulutati välja ja seega loeti uus vald moodustatuks 13. detsembril. „Lääne-Saare valla kogemus näitab, et pigem võiks eelistada intensiivsemat kui aeglasemat protsessi,” ütles siseministeeriumi regionaalvaldkonna nõunik Ave Viks. „Vastasel korral võidakse mingites küsimustes takerduda liigselt detailidesse ning protsess venib või jääb sootuks pooleli,” lisas ta.

Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno sõnul oli ainuõige lahendus palgata appi ühinemise koordinaator ning küsida nõu siseministeeriumi ametnikelt. „Vallavanemate ja vallaspetsialistide koormus igapäevatöös on märkimisväärne ja ilma koordinaatorita on protsessi nurjumise tõenäosus suur,” märkis ta.

Eriti kulus Andres Tinno selgitusel ära juriidiline nõu. „Oluline on kaasata juriidilist kompetentsi, kuna kogu ühinemisprotsess peab olema juriidiliselt väga korrektne,” rääkis vallavanem.

Kui vaadelda Lääne-Saare valla ühinemist õpetliku näitena, võib Andres Tinno arvates õnnestumiseks pidada seda, et ühinevate valdade tähtsamad õigusaktid ja korrad, mis puudutavad teenuste pakkumist kodanikele, said enne ühtlustatud. Siin tuli neile kasuks teiste valdade kogemustega tutvumine. „Viljandi vallast saime kogemuse, et tark on ühinevate valdade olulised õigusaktid eelnevalt ühtlustada. Viljandi vallal jäi see tegemata ja üleminekuperiood venis pikaks,” nentis ta.

Senise kogemuse põhjal näeb Andres Tinno ühinemise ühe peamise kasuna kompetentsi koondumist ning finantsvõimekuse suurenemist. „Me oleme peale ühinemist saanud palgata erialaspetsialiste, mis üksikult oli mõeldamatu. Valla teenused ühtlustuvad, ja mis peamine – ühinemisega tulid uude valda üle iga valla parimad lähenemised,” lausus ta.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Esimesed sammud ühtse Saaremaa suunas vaid mõne valla ühinemine. Seepärast ei tasu tema sõnul kiirustada, vaid teha samme Kuressaare järk-järgult. „Ühinemisnõunik hakkab sel aastal kohalikke rotsess on käimas ja omaomavalitsusi nõustama ja protsessi valitsused käivad ühise laua suunama. Praegu tundub, et aasta taga teemat arutamas,” ütles 2017 on enamikule vastuvõetav. Selleks ajaks võiks Saare maavanem Kaido olla lepingud tehtud, ühinemine lõpule jõudnud Kaasik. „Enamik on ideening toimuda ühised valimised,” rääkis Saare maaga kaasa tulnud. Vastu on ainult üks vanem. omavalitsus,” lisas ta.

Siseministeeriumi toel saavad ühinemist kaaluvad omavalitsused konsultatsiooniteenust. ÜhineMaavanema sõnul ei ole ühtne Saaremaa misnõustajad professor Georg Sootla ja Kersten enam lihtsalt mõttevälgatus, vaid reaalne visioon.

Kattai nentisid, et Saaremaa ja ka Lääne-Harjumaa „Kui soovime elanikele pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja olla konkurentsivõimelised, peame kahaühinemisläbirääkimistega on antud uus impulss neva rahvastiku tingimustes asju laiemalt vaatama,” kogu reformile ning see aitab ühinemist hoopis lausus Kaido Kaasik. „Peame vaatama ennast kui teistmoodi mõtestada. ühtset ja elujõulist saart Läänemeres ning kogu „Saaremaa ja Lääne-Harjumaa valdade ühinemiregioonis.” ne annab kogu piirkonnale suurt lisaväärtust. Mõlemas näites on tugeval keskusel suur tagamaa. See Maavanema sõnul suureneks ühinemise korral võimaldab enamiku teenuseid jätta väikeste keskogu Saaremaa võimekus. „On selge, et ühise rahakotiga saame teha palju suuremaid asju kui igakuste tasandile, samal ajal kui suur keskus tegeleb üks üksinda. Killustatus pärsib arengut,” on Kaido strateegiliste valitsemisfunktsioonidega,” rääkisid Kaasik veendunud. Ta tõi paralleeli ettevõtlusega: Sootla ja Kattai. „Ühinemiste fookus ongi suure ja nii nagu äris ei saa paigale jääda, peavad ka omaväikse omavalitsuse tugevuste kombineerimine – valitsused pidevalt otsima uusi arenguvõimalusi. strateegilise tipu disainimine ja suhestamine teenuskeskustega,” lisasid nad.

Samas möönis Kaido Kaasik, et 14 omavalitsuse koondumine on märksa suurem ettevõtmine kui Ühtse Saaremaa ideest on räägitud aastaid, kuid nüüd tehakse selle elluviimiseks esimesi tegelikke samme. Alates märtsist on Saare maavalitsuses tööl koordinaator, kes nõustab omavalitsusi.

„P

Saare maavanema Kaido Kaasiku sõnul tuleb Saaremaad vaadata kui ühtset ja elujõulist saart Läänemeres ning kogu regioonis.

Omavalitsused kasutavad aktiivselt ühinemisnõustamist Siseministeerium on viimased paar aastat pakkunud Euroopa Sotsiaalfondi raha toel omavalitsustele ühinemisküsimustes ekspertide nõu. Eelmise nõustamisperioodi lõpuks olid mitmed omavalitsused jõudnud edukalt ühineda. Uus nõustamisprogramm käivitus mullu suvel.

Läinud aasta juunis ühines programmiga 53 omavalitsust, osa neist on loobunud ning mõned üksikud on lisandunud. „Täpset arvu on raske öelda, see muutub, kuid praegu osaleb programmi tegevustes 40–50 omavalitsust,” ütles siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks. Ühinemisnõustamise programm pakub omavalitsustele mitmekülgset tuge: juriidilist ja finantsnõustamist, abi juhtimis- ja teenuste struktuuri ümberkorraldamisel ja ühtlustamisel ning kogu

läbirääkimiste protsessi nõustamist ja toetamist. „Sisuliselt hõlmab ekspertide töö kõiki tegevusi, milles ühinemist kavandaval omavalitsusel on tuge vaja,” lausus Ave Viks.

Teenust pakutakse siseministeeriumi ning Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse koostöös.

Neutraalsete riigipoolsete ekspertide ja suunajate kasutamine võimaldab programmi nõustajate professor Georg Sootla ja Kersten Kattai sõnul suurendada usaldust läbirääkimistel, vähendada kitsaid poliitilisi vastasseise ning vaadata tulevikku strateegilisemalt. „Ühinemisläbirääkimiste protsess ja protseduurid on piisavalt keerukad, mistõttu võivad kogemustega nõustajad kokku hoida väga palju aega ja muuta läbirääkimised palju

ladusamaks,” märkisid nad.

Georg Sootla ja Kersten Kattai möönsid, et omavalitsustes on kujunenud ühinemise ees tihti põhjendamatuid hirme. „Ootamatult palju on volikogude tasandil selgust toonud avatud diskussioon ning hirmude ja kartuste lahtiharutamine,” rääkisid eksperdid.

Nõustamisprogrammiga liitumine on praeguseks küll lõppenud, kuid siseministeeriumi nõuniku Ave Viksi sõnul tasub huvilistel ministeeriumiga siiski ühendust võtta. „Tõsise soovi korral oleme saanud ühinemist kaaluvaid omavalitsusi ka jooksvalt lisada programmi tegevustesse,” märkis ta. Nõunik lisas, et nõustamisprogrammi uus voor, mis toob ka mõningaid sisulisi muutusi, algab järgmisel aastal.

KEVAD 2015 I 9

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Valga ja Valka kavandavad ühist linnakeskust

Valga ja Valka linn kavandavad uut ühist linnakeskust, mis kujuneks mõlema linna visiitkaardiks ning oleks ühtaegu atraktiivne nii turistidele kui ka kohalikele elanikele.

U

us linnakeskus tähendaks kaubanduskeskuste ja ärihoonete piirkonda, korrastatud parke ja teid, ühist bussijaama ja kõike muud, mis käib aktiivse linnakeskuse juurde.

Valga ja Valka piiri ümbrus on Valga linnapea Kalev Härgi sõnul kehvas seisus. „Linnakest läbiv piiriala on räämas, piiriülesed teed lagunenud, kinnistud enamasti kasutuseta ja ruumilahendus sobimatu ühiste ettevõtmiste korraldamiseks,” rääkis ta. Linnapea lisas, et linnade ja piirkondade karmis konkurentsis peab linnaruumi arendama kompaktsemaks ja kontsentreeritumaks.

Kalev Härk möönis, et praegu on Valga ja Valka kui kaksiklinnade potentsiaal tegelikult kasutamata, linnad on hajunud ning kahe eraldi keskusega. Samas näeb ta aga linnadel koos suurt võimalust. „Kui vaadelda kaksiklinna tervikuna, siis on tegemist umbes 19 000 elanikuga linnaga, mis oleks Eestis elanike arvult kuues või Lätis kümnes linn,” märkis ta.

Korrastatud ja funktsionaalne ruumilahendus toob Kalev Härgi sõnul keskusesse tagasi ärid ja elanikud ning tänu sellele luuakse uusi ettevõtteid ja töökohti. „Lisaks korrastatud piirialale, mis seoks kaksiklinna tervikuks, saaksid Eestisse saabuvad külalised ka esimese positiivse elamuse meie riigist,” kõneles linnapea.

Valga-Valka ühise linnakeskuse idee sündis Eesti ja Läti Euroopa Liitu astumise 10. aastapäeval mullu mais, kui seda tähistati ühisüritusega riigipiiril. Praeguseks on koostatud uue linnakeskuse esialgne visioon ja omavalitsuste tasandil on kokku lepitud selle väljaarendamises.

Kui kõik visioonis ette nähtud plaanid ellu viia, võiks uue linnakeskuse rajamisele kuluda Kalev Härgi sõnul maksimaalselt seitse miljonit eurot.

Rahastamise osas on linnapea sõnul rajatud üks lootusi Euroopa Liidu toetustele, kuid plaan on kaasata ka erakapitali. Räägitud on nii kohalike ettevõtjate kui ka võimalike investoritega Riiast ja Tallinnast. „Ettevaatlik valmisolek investeerida sellesse piirkonda on olemas, kuid esimest sam-

10 I KEVAD 2015

Valga ja Valka tahavad kehvas seisus piiriümbruse muuta pilkupüüdvaks ühiseks linnakeskuseks, kus on pargid, teed, bussijaam, kontorid, kauplused ja kõik muu keskuse juurde käiv.

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

mu oodatakse avalikult sektorilt,” sõnas linnapea. „Usun, et pärast planeeritava ala korrastamist ja funktsionaalsemaks kujundamist on investorite kindlustunne tugevam,” lisas ta.

Linnapea sõnul ollakse valmis sel aastal välja kuulutama arhitektuurivõistlust. Sealt edasi vajalikud protseduurid kuni ehitusprojekti ja hangeteni on ideaalis teostatavad 2016. aasta lõpuks.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Eesti ja Läti koostöö

jätkub uue hooga

Piirialade koostööd edendav Eesti-Läti programm jõudis eelmisel perioodil mitmete projektide kaudu kaudselt mõjutada enam kui 65 000 inimest. Korda tehti nii teid kui ka koolitati näiteks päästjaid. Sellest aastast jätkub programm uue hooga.

„K

oostööprojektid tegelesid esmajoones kogukondade koostöö, ettevõtluse, keskkonna, kiirabi- ja päästeteenuste, turismi, transpordi ja kommunikatsiooniga,” nentis siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. Ta lisas, et ettevõtmistesse kaasati ligi 1700 ettevõtet, seejuures igas projektis oli alati vähemalt üks Eesti ja üks Läti partner.

Eesti-Läti programmi kaudu toetatud 67 projektist 27 olid rohujuuretasandil ning kaasasid enam kui 60 000 inimest. Neile eraldati toetusteks 3,6 miljonit eurot. Ülejäänud 40 projekti hõlmasid ligemale 5000 inimest ja need algatused said toe-

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm 2007–2013 Programmi eesmärk on edendada Eesti-Läti piirialade majandusliku ja sotsiaalse keskkonna arengut ning konkurentsivõimet kogukondade omavahelise koostöö kaudu. Programm hõlmab Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pierīga piirkonda Lätis ning Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonda Eestis.

Programmi rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

Ajavahemikus 2007–2013 eraldati selle tarbeks 35,9 miljonit eurot, mille kaasabil • osales spordi- ja muusikaüritustel 20 337 sportlast ja 3652 artisti, • osales koolitustel ja üritustel üle 10 000 inimese, • renoveeriti 248 objekti, 78 kilomeetrit teid, 49 bussipeatust, 16 sportimispaika ning 10 vetelpääste- või päästeteenistuse hoonet, • toimetati 34 jõel ning korrastati 9 randa, • osteti 345 rahvariietekomplekti, • koolitati 1651 meditsiini- ja 516 päästetöötajat, • paigaldati 1877 liiklusmärki ja 483 turismiviita ning loodi 47 veebilehte, • koostati 40 000 sõnaga eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud, • kontrolliti 743 kotkapesa, märgistati 15 hüljest ja paigaldati 8 kotkapesa veebikaamerat.

tusi 32,3 miljoni euro ulatuses.

Rohujuuretasandi ettevõtmised osutusid Hannes Nageli sõnul mõneti kuluefektiivsemaks kui suuremad, sest need toetasid reaalset inimestevahelist piiriülest koostööd. Samuti aitasid väikesemahulised projektid piirialadel teha programmi nähtavamaks. „Väike toetus võib väikese organisatsiooni palju õnnelikumaks teha kui suur toetus suure organisatsiooni,” lausus ta.

Eesti ja Läti talude ning teadlaste koostöös arendatud veinid, kotkaste uurimine, korrastatud rannaalad ja teed, Valga-Valka raudtee jaamahoone renoveerimine – need on vaid mõned näited eestlaste ja lätlaste koostööprojektidest, mis said rahastust Eesti-Läti programmist eelmisel perioodil. Programmi elluviimisega oli seotud 117 inimest.

Lisaks ilmus mullu raamat „Eesti-Läti lood”, milles on 67 lugu Eesti-Läti koostööst. „Lugude algallikaks on viimase seitsme aasta jooksul toetatud koostööprojektid, ent need on lood inimestest, mitte projektidest,” lausus Hannes Nagel.

Uuel perioodil (2014–2020) on Eesti-Läti programm Hannes Nageli sõnul rohkem fokuseeritud: põhitähelepanu on seatud vaid neljale tegevussuunale. Nendeks on ettevõtluse edendamine, puhta ja hinnatud elukeskkonna loomine, väikesadamate võrgustiku ja sadamate tingimuste parendamine ning ühtsema tööturu keskkonna loomine piirialadel. „Väga olulisel kohal on projektide selged tulemusnäitajad, mis peavad panustama ka programmi eesmärkide täitmisse,” lausus ta.

Programmi uut perioodi tutvustatakse märtsis ja aprillis infoüritustel. Esimese taotlusvooru jaoks viiakse aprillist maini läbi projektide ideevoor, kus taotlejaid nõustavad Eesti-Läti programmi sekretariaadi spetsialistid. Esimesse taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on septembri lõpus.

KEVAD 2015 I 11

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Mis kasu on olnud delegeerimisest? aktiivsem kogukond

77%

omavalitsuste usaldus vabaühenduste töö vastu on kasvanud

57%

teenust on saanud rohkem abivajajaid

50%

41%

uued teenused

teenusesaajate rahulolu on kasvanud

41%

teenuste maksumus on vähenenud

34%

27%

teenuste kvaliteet on paranenud

Allikas: kohalike omavalitsuste esindajate küsitlus, kevad 2014

Avalik teenus vabaühenduste abiga

Avalike teenuste arendamisel on kaks põhieesmärki: tagada kodanikele teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Nende sihtide saavutamine sõltub teadmiste, oskuste, raha ja muude vahendite olemasolust.

TEKST:

MAIU UUS RAUNO VINNI

Ü

ks olulisimaid sotsiaal-majanduslikke trende Eestis on töökäte vähenemine ja abivajajate hulga suurenemine. Riik on tulevikus silmitsi olukorraga, kus avalike teenuste mahu ja taseme säilitamiseks on vaja uudseid lahendusi. Üks võimalus on tugevdada koostööd vabakonnaga.

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsis avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele ning kohalike omavalitsuste ja ühenduste koostöömustreid esimest korda aastal 20091 ning uuesti möödunud aastal.

2014. aasta uuringust2 selgus, et viie aastaga on avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele jäänud samale tasemele: 2009. aastal delegeeris teenuseid 60% kohalikest omavalitsustest ja 2014. aastal 63%. Delegeerimine on rohkem levinud suuremates ja kasvanud keskmise suurusega omavalitsustes (84% linnadest ja 59% maa-asulatest on

Kuidas koostööst rohkem kasu saada?

• Ametnikud ja volikoguliikmed peaksid teadvustama oma eestvedajarolli kohaliku tasandi teenuste pakkumise tegevuskeskkonna kujundamisel.

• Omavalitsustel tasub teha piiriülest koostööd, et saavutada mastaabiefekt ning toetada uudsete mudelite juhtprojekte (nt teenuste täielik koosloome).

• Elanikele tuleks teenuste osutamisel anda kaalukam roll, näiteks tuleks süsteemsemalt koguda ja kasutada sihtrühmade tagasisidet.

1 2

Kättesaadav aadressil www.praxis.ee/tood/avalike-teenuste-delegeerimine-kodanikuuhendustele/.

Rohkem tulemusi ja soovitusi loe uuringu aruandest. Kättesaadav aadressil www.praxis.ee/tood/delegeerimine-2014/.

12 I KEVAD 2015

teenuseid delegeerinud). Enim delegeeritakse avalikke teenuseid kultuuri ja vaba aja valdkonnas (69% omavalitsustest) ning spordi (68%) ja piirkondliku elu edendamise (55%) vallas.

Vabaühendustele avalikke teenuseid delegeerinud kohalikud omavalitsused peavad delegeerimise tähtsaks tulemuseks aktiivsemat kogukonda ja teenuste kättesaavuse paranemist. Kokkuhoid ei ole olnud peamine tulemus (vt joonis).

Need kohalikud omavalitsused, kes ei delegeeri, toovad põhjuseks, et teenuseid pakutakse oma asutuste kaudu; delegeerimiseks ei ole piisavalt finants- ja inimressursse või napib võimekaid vabaühendusi, kellele teenuseid üle anda.

Praxise uuringu kohaselt aitab nendest takistustest üle saada see, kui klassikalise ülalt alla lepingulise delegeerimise asemel kasutada rohkem partnerlusele rajatud koostöömudeleid. Äriühingud, vabaühendused ja kodanikud võivad olla nii teenuste idee autoriteks kui ka arendajateks ja pakkujateks. Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on eest vedada teenuseosutamise võrgustikke – näiteks koguda ja jagada infot sihtrühmade vajadustest ja teenustest, tuua kokku tarkadest lahendustest huvitatud osalisi jne.

Vabaühenduste ja omavalitsuste ühistegevust tuleks suunata keskse toe kaudu. Siseministeeriumi ülesandeks peaks olema toetada võrgustike tegevust ja arendada välja pikemaajalised suhted ühendustega. Lisaks on tarvis omavalitsustele ja vabaühendustele tutvustada erinevate teenuseosutamise vormide eeliseid ja puudusi, et koostööks leitaks parim lahendus.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Sihiks on mõjukas

kodanikuühiskond

FOTO: SCANPIX

Veebruari keskel kiitis valitsus heaks kodanikuühiskonna uue arengukava, mis suunab selle arengut aastani 2020. Kodanikuühenduste, valitsuse ja teiste panustajate koostöös valminud dokumendiga võeti eesmärk, et Eestis oleksid tugevad kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

K

odanikuühiskonnal nähakse ühiskonnas kolme peamist rolli: kodanikuühendused saavad ennetada ja lahendada ühiskondlikke probleeme, osaleda kogukonda ja riiki puudutavate otsuste tegemises ning parandada ühiskonna sidusust, usaldust ja koostööd. Selleks, et aidata kodanikuühendustel neid rolle täita, ongi koostatud dokument oluline. Samuti hakkavad sellest lähtuma näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorud.

Ehkki Eesti kodanikuühiskonda võib teiste sarnase ajalooga riikide kodanikuühiskondadega võrreldes pidada arenenuks ja tugevaks, ei saa jääda loorberitele puhkama. Jätkuvalt on vaja aidata kaasa kodanikuühenduste majanduslikule jätkusuutlikkusele ja tegutsemisvõimekusele. Just selleks on ka varem samalaadseid arengukavasid koostatud, ent seekordne erineb eelnevatest eelkõige fookuse poolest. Fookuseks on võetud osalemine ja kodanikuühenduste mõju kasvatamine.

Esiteks siht, et kodanikuühenduste osalemine otsuste tegemises oleks loomulik ja väärtustatud.

Teiseks soov, et kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemidega tegelemisel kasvaks sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega. Selleks, et neid kahte eesmärki saavutada, on tähtis ka arengukavas seatud kolmas siht, et Eestis oleksid võimekad kodanikuühendused piisavate võimalustega arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.

Arengukava koostamises osales umbes 300 inimest nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil. Nii ongi dokument valitsuse ja kodanikuühenduste

TEKST:

MARTEN LAURI

kokkulepe, kus nähakse ette, mida valitsus plaanib teha selleks, et aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule. Kindlasti ei paku arengukava lahendusi kõigile kitsaskohtadele, ent on võimaluste piires siiski osalevama ja kaasavama ühiskonna kujundamiseks mõistlik kompromiss.

Dokumendi heakskiitmine on suur samm edasi, ent ükski dokument iseenesest ei aita tagada muutusi. Ees ootab suur töö oluliste tegevuste ja lubaduste elluviimisel, kus siseministeeriumi aitavad teised ministeeriumid ja partnerid kodanikuühiskonnast. Näiteks on juba sel aastal plaanis jätkata sellega, et vabatahtlike kaasamine oleks kodanikuühendustes lihtsam ja soodustatud ning kodanikuühendustele avalikust rahast toetuste andmine oleks läbipaistev, aus ja toimuks kokkulepitud põhimõtetel.

Mida tehakse ära 2015-2020?

• IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2016 läbiviimine Eestis.

• Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine.

• Alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele koolitus- ja mentorlusprogrammide korraldamine.

• Üleriigilise tähtsusega kodanikuühiskonna sündmuste toetamine.

• Vabatahtlikku tegevust käsitlev teavitustöö (Vabatahtlike Värava infoportaal, kampaaniad vabatahtlike kaasamiseks).

• Tagatud on toetused kodanikuühendustele avalike teenuste käivitamiseks ja arendamiseks.

KEVAD 2015 I 13

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Mis kaasneb uue

planeerimisseadusega?

Vabariigi president kuulutas 13. veebruaril välja uue planeerimisseaduse, mille koostamine kestis ligi kaheksa aastat.

TEKST:

KÜLLI SIIM

V

aatamata esialgsetele radikaalsematele muudatusettepanekutele jäid uues seaduses peamised planeeringute liigid (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering) ning menetlusetapid just huvirühmade arvamustele tuginedes samaks.

Vormilt uue planeeringuliigina on lisandunud riigi eriplaneering, mis võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel ja teha seda kogu Eestit silmas pidades ühes menetluses.

Eraldi planeeringuliigina on uues seaduses toodud välja ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamiseks. Selline planeering tuleb koostada siiski vaid juhul, kui ehitise asukoht ei ole üldplaneeringuga juba paika pandud.

Uues seaduses säilitati ka kõik peamised planeerimismenetluse etapid: algatamine, vastuvõtmine, heakskiitmine ja kehtestamine.

Seaduse jõustumine • Vabariigi president on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse välja kuulutanud, planeerimisseadus ja ehitusseadustik jõustuvad 1. juulist 2015.

• Siseministeerium korraldab maakondlikud teabepäevad Tartus (24.04), Võrus (28.04), Rakveres (05.05), Pärnus (12.05) ja Tallinnas (15.05). Täpsemat infot teabepäevade kohta saab maavalitsuse kaudu.

14 I KEVAD 2015

Planeerimispõhimõtted, mis seni kehtivas seaduses ei olnud üheselt selged ja asusid laiali erinevates dokumentides, on uues seaduses selgelt välja toodud. Üks regulatsiooni muutmise eesmärke on olnud planeeringute ja seega kogu ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamine. Selleks on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte.

Nimetatud põhimõte näeb ette, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks. Samuti tuleb luua eeldused esteetilise miljöö arenguks ning säilitada sealjuures olemasolevad väärtused.

Menetluslikest muudatustest võib välja tuua tähtaegade kehtestamise osale menetlustoimingutele, mida siiani polnud ette nähtud ja milleta on sageli kaasnenud menetluse põhjendamatult pikaks venimine. Lisatud on tähtajad planeeringu algatamise otsustamisele ja detailplaneeringu menetlemise kestusele.

Ehkki uue seadusega ei kaasne olulisi ja senist praktikat sisuliselt muutvaid muudatusi, on selge, et uue seaduse jõustumine vajab teatavat üleminekuperioodi. Siseministeeriumil on kavas koostöös seaduse koostanud justiitsministeeriumiga alustada juba enne seaduse jõustumist teabepäevade ja koolituste tegemist maavalitsustele ja kohalikele omavalitsustele. Rõhutama peab, et enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud seaduse nõuetest.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Ida-Virumaa liigub muutuste teel

Aktiivne puhkus, üliõpilaslinna hõnguga Narva, rohkem eesti keelt, edukas sadam, vilgas ettevõtlus – need on mõned märksõnad, millega võiks viie aasta pärast iseloomustada Ida-Virumaad, kui uues Ida-Virumaa tegevuskavas seatud eesmärgid teoks saavad.

V

eebruaris valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud Ida-Virumaa tegevuskava põhieesmärk kokkuvõtlikult on maine muutus, mis hõlmab väga mitmeid aspekte. „Ida-Virumaa peaks muutuma tööstus- ja kaevanduspiirkonna kuvandiga kohast järjest enam piirkonnaks, mida iseloomustavad atraktiivne majanduskeskkond, tugev kodanikuühiskond ning turvaline, hea ja mitmekesine eluolu,” lausus siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Aimar Altosaar. „Fookuses on maakonna maine parandamine elu- ja tööpaigana ning sotsiaalse tugivõrgustiku areng,” lisas ta.

Selleks, et elu ja ettevõtlust Ida-Virumaal edendada, on Aimar Altosaare sõnul üks olulisi küsimusi, kuidas meelitada tegusaid noori Ida-Virumaale juurde. „Maakonna majanduspotentsiaali täielikumaks avamiseks tuleb seal tagada head elutingimused noortele ja haritud inimestele,” märkis ta. Selleks on tegevuskavas välja toodud plaan alustada uudse riikliku elamuehitusprogrammiga Ida-Virumaal.

Samuti viidatakse tegevuskavas avanevate tõukefondide võimalustele arendada maakonna suurimate linnade avalikku ruumi ja elukeskkonda.

Tegevuskava järgi peaks Ida-Virumaa piirkond senisest enam seostuma ka haridusega ning Narva kandma üliõpilaslinna kuvandit. Maakonda ehitatakse uued riigigümnaasiumid ning Tartu Ülikooli Narva kolledžis hakatakse andma info-

TEKST:

LAURA SUVISTE

Tegevuskava järgi peaks Ida-Virumaa piirkond senisest enam seostuma haridusega ning Narva kandma üliõpilaslinna kuvandit.

TÜ Narva kolledžis hakatakse andma näiteks infotehnoloogiaalast kõrgharidust.

tehnoloogiaalast kõrgharidust. „Narva hakkab muutuma kaunite kunstide ja üliõpilaslinnaks, millele annavad ilmet loovmajandus, näitused, festivalid, kontserdid ning üle Euroopa kohale tulev vabade mõtetega noorsugu,” kirjeldas Aimar Altosaar tulevikuvisiooni. Tähtis on tema sõnul seegi, et piirkonnas kuuleks rohkem eesti keelt. Üheks piirkonna majanduse arenguveduriks võiks tegevuskava järgi olla sadam. „Kaubavahetus ida ja lääne vahel kujundab nii Sillamäe kui Narva ümbruse ilmet. Ideaalis muutub sadam üheks piirkonna majanduse veduriks ning tööstus- ja logistikaalad on täis ehitatud moodsaid tööstus- ja logistikakomplekse,” kõneles Aimar Altosaar Ida-Virumaa näost tulevikus. Siiski möönis ta, et võib-olla ei ole see veel kõik täpselt nii viie aasta pärast, kuid selles suunas peaksid asjad liikuma.

VE PA

O LK

IG TŠ DO

/ OV

TÜ

Millega tegu?

• Tegevuskava on valitsuse arutatud ja siseministri kinnitatud dokument, mis võtab kokku ametkondlike ja regionaalsete arengukavade tähtsamad töösuunad konkreetses piirkonnas.

• Ida-Virumaa tegevuskava ja selle lisade koostamisse panustasid eelmise aasta maist alates esindajad kohalikest omavalitsustest, mitmetest ametkondadest, TÜ Narva kolledžist jne.

KEVAD 2015 I 15

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Kallaste slipp

Karlova sadam

Peipsi uued

sadamad koguvad populaarsust

Mustvee sadam

Eesti-Vene ühisprojekti toel on jõudsalt edenenud Peipsi järve piirkonna sadamad. Nüüdisaegse sadama on saanud Tartu, Mustvee ja Räpina ning Kallastele rajati laevaremondislipp.

TEKST:

MAARJA OTSA

16 I KEVAD 2015

V

alminud objektidest esimene oli Räpina kai-tehissaar ning sellele ehitatud sadamapaviljon, mis on kiirelt populaarsust kogunud. „Räpina sadamat kasutavad sajad harrastuskalurid, mitmed kalapüügiga tegelevad ettevõtted ja kutselised kalurid ning veespordi harrastajad ja turistid,” rääkis Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Ester Lemats. „Tegemist on avatud sadamaga, mille infrastruktuur toetab kogu piirkonna kutselisi ja harrastuskalureid ning turismi valdkonnaga tegelevaid ettevõtjaid,” lisas ta. Eelmise aasta suve alguses avati Räpina sadamapaviljonis ka kohvik, kus pakutakse kohalikku, Räpina loomemajas pruulitud õlut, mida mujal ei müüda.

Väikelaevanduse arengule Emajõel annab kahtlemata positiivse tõuke Tartus Rebase tänaval mullu oktoobris avatud Karlova paadisadam, kus lisaks kaile ja sadamahoonele on ujuvkai, paatide hoiuplats, juurdepääsuteed ja parkla.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli paadisadam Tartule äärmiselt vajalik. „Jõel liikleb arvukalt väikepaate, mille omanikele siiani Tartus vajalikul tasemel teenuseid ei pakutud. Uus korralik sadam Karlovas tõstis aga Tartu sadamakultuuri täiesti uuele tasemele,” ütles linnapea.

Kõnealuse suurprojekti raames valmis veel Mustvees uus moodsa arhitektuuriga sadamahoone, lisaks remonditi põhjakai, süvendati Mustvee jõge kahe silla vahel ning ehitati uus paadisadam, mis mahutab kai äärde korraga 30 paati. „See on hea šanss Peipsi regiooni kiiremaks arenguks, et Eesti idamerele saabuksid uued ajad,” rääkis Mustvee linnapea Max Kaur.

Kallastel aga avati eelmisel aastal Eesti esimene siseveekogude laevaremondislipp, mis on mõeldud suuremate laevade veest välja tõmbamiseks. „Kallaste üks eeliseid laevaremondislipi asukoha valikul oli keskne geograafiline paiknemine Peipsi kaldal. Laevade veest välja tõstmine kraanadega on kallis ja ajamahukas ning tihti ei võimalda väljatõstmist ka sadamakai piiratud kandevõime,” kõneles Kallaste linnapea Gerli Koppel.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” eesmärk oli aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja veeturismi arengule. Projekti rahastati Euroopa naabrus- ja partnerlusdokumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007–2013. Selle kogueelarve oli 9,47 miljonit eurot, millest programmi toetus 8,53 miljonit eurot.

Räpina sadam koos kai-tehissaarega