Regi suvi 2012

REGI REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT SUVI 2012

eesti 2030+

Milline on eesti elu 20 aasta p채rast?

KOVide 체hinemise kasud rail Baltic reaalsem kui kunagi varem Valmib 70 km kergliiklusteid

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Hea lugeja!

O

n olemas kahte liiki vabadust – positiivne ja negatiivne. Wikipedia andmetel omistatakse selline käsitlus tavaliselt Inglise politoloogile ja filosoofile Isaiah Berlinile.

Negatiivne vabadus tähendab kõige lihtsamalt öeldes seda, et inimesele ei tehta takistusi ja tema tegevusvabadust ei piirata. Vabadus MILLESTKI, nagu Berlin ütles. Aga on ka teistmoodi vabadus – positiivne vabadus. See on vabadus MILLEKSKI. Vabadus avaldada oma arvamust, vabadus uskuda oma veendumusse, vabadus loometegevuseks. Aga ka vabadus valida endale elukohta. Minu arvates saab just selle vabaduse definitsiooniga väga hästi kirjeldada meie regionaalpoliitika ühte kõige olulisemat väljakutset.

Ma usun, et selle negatiivse vabadusega on meil tegelikult kõik korras. Kellelegi ei tehta takistusi või ei piirata kuidagi nende valikuid, kui nad valivad endale näiteks elukohta. Aga kas meil on olemas ka piisavalt seda positiivset vabadust? Kas inimesele on praegu loodud kõik eeldused ja võimalused valida endale meelepärane elukoht? Teha 3 Uudised valikud lähtuvalt sellest, kus ta 4 Uus planeering Eesti 2030+ tahab elada. Mitte sellest, kas kirjeldab paremat Eestit talvel on ikka tee töökohta 6 Töökohad ja teenused lahti lükatud. Või kas üldse kodule lähemale seal läheduses töökohti on.

7 Rail Baltic on käeulatuses Kui me vaatame statistikat, 8 KOVide liitumine toob kokkuhoiu siis praegu käib ligi kolm nel10 Valmib 70 km kergliiklusteid jandikku maapiirkonna ini11 Inimesteta töötav tootmismestest tööl mõnes teises süsteem jõuab Eestisse omavalitsuses. Reeglina on 12 Vabatahtlikud: selleks lähim suurem asula, partnerid vabaühendustele enamasti maakonnakeskus.

13 Vabatahtlikul sära silmis Just maakond ongi üldjuhul 14 Jõgevamaa uued bussikaardid see suurus, mille piirides teistele eeskujuks praegu inimesed toimetavad – 15 IKT arendamisel oluline koostöö elavad, käivad tööl ja koolis, 16 Pikalt oodatud lennusadam avatud aga ka poes, kohvikus ja kontserdil. See on inimese toimepiirkond.

Toimepiirkondadest lähtub ka hiljuti Soomes avalikustatud uus haldusreformi plaan.

Ja eesmärgiks on võetud, et Koostatud regionaalministri inimene peab demokraatlike valitsemisalas, mehhanismide kaudu saama kaili.uusmaa@siseministeerium.ee kaasa rääkida selle piirkonna toimetaja: Liis Kängsepp elu kujundamises. Inimene kujundus: Profimeedia peab saama valida oma esinTäname kõiki, dajad volikokku, kes saavad kes aitasid mõjutada kogu tema toimekaasa REGI piirkonnas tehtavaid otsuseid valmimisele! ja valikuid. Sisulises plaanis

Sisukord

2 I talv 2012

Siim Kiisler, regionaalminister

on see lähenemine väga sarnane sellele lahendusele, mille pakkusin välja juba 2009. aastal.

Aga Soome reformiplaani sisu kõrval tooks ma välja veel ühe olulise aspekti – n-ö päästiku, mis Soomes asjad liikuma pani. Nad ei keskendunud mitte niivõrd sellele, kuidas praegused omavalitsused hakkama saavad, vaid vaatasid tulevikku. Nad nägid, et kui praegu on neil 100 tööealise inimese kohta keskmiselt 51 ülalpeetavat, siis aastal 2030 on neid 73.

See number ei pannud soomlasi mitte ainult mõtlema, vaid ka tegutsema. See number näitab selgelt, et sealsed väikesed omavalitsused, kes praegu veel saavad hakkama, on lähiaastatel tõsiste raskuste ees. Raha lihtsalt ei jätku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Raha lihtsalt ei jätku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Soomlased ja ka Taani kolleegid, kus jõuline reform viidi läbi 2007. aastal, käisid veebruari alguses ka Eestis oma kogemusi jagamas ning selles REGI numbris on ära toodud ka intervjuud sealsete ekspertidega. Nende läbikäidud tee on meie jaoks väärtuslik õppematerjal. Öeldakse ju, et tark on see, kes teiste kogemustest õppida oskab.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Teletorn publikule avatud Hiljuti täitus paljude tallinlaste unistus – 2007. aasta lõpust kinni olnud teletorn on taas avatud. Tänu uuenduskuurile on teletornil nüüd värske ilme ja kontseptsioon.

„T

orni ekspositsioon on kokku pandud nii nutikalt, et siit saab "ohhoo"-elamuse nii turist Hiinast kui ka kooliõpilane Paidest,“ kiitis uuenenud teletorni juhataja Riina Roosipuu. „Eesti võit on, et meie kodumaad on nüüd oluliselt huvitavam külastada.“ „Absoluutselt!“ vastas ta küsimusele, kas töötajad-külastajad on Moskva olümpiamängudeks ehitatud torni uuest ilmest ja võimalustest elevil. „Esimene külastuskuu tõi torni rahvast pungile täis, broneeritud on kõik lähiaja restoranikohad ning seminarivõimalused.

Teletornis töötamine ja külastusrõõmu pakkumine on auasi, mida töötajad iga päev naudivad.“ Teletorn renoveeriti regionaalministri haldusala ja EASi rahastamisel riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meet-

mest, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas ja kogu Eestis – torni kõrgus on 314 meetrit. Sihtasutuse Tallinna Teletorn eesmärk on kvaliteetsete turismi-, kultuuri- ja vaba aja teenuste pakkumine Tallinna teletornis ning teletorni turundamine rahvusvahelise vaatamisväärsuse ja elamusturismi sihtkohana.

Täpsemat infot teletorni kohta saab kodulehelt: www.teletorn.ee.

Kagu-Eesti külapoed soovivad pakkuda lisateenuseid Teenuskeskuste programmi raames esitasid 39 Kagu-Eesti külapoodi taotluse, et saada toetust poes lisateenuste pakkumiseks või uute poodide avamiseks.

K

õige rohkem sooviti toetuse abiga rajada internetipunkte või luua traadita interneti levialasid. Lisaks esitati taotlusi paljude muude teenuste, näiteks kauba kojuveo, toitlustuskoha või juuksuriteenuste käivitamiseks.

Lõppenud taotlusvooru esitati 39 taotlust 25-lt taotlejalt, milles soovitakse toetust pea 550 000 euro eest. Enim taotlusi (20) laekus Võrumaalt,

Valgamaalt esitati 11 ja Põlvamaalt 8 taotlust.

Tänavuse taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot. Aprillis toimub taotluste tehniline läbivaatus ning mai lõpuks annab regionaalministri moodustatav komisjon taotlustele oma hinnangu.

Toetust said taotleda kõik äriühingud, füüsiliselt isikust ettevõtjad ning vabaühendused, mis ei ole avaliku sektori valitseva mõju all. Toetust antakse uute teenuste käivitamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Toetust sai taotleda nii praeguste ettevõtjate teenustevaliku laiendamiseks kui ka täiesti uute teenuskeskuste rajamiseks.

suvi 2012 I 3

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Uus planeering kirjeldab paremat Eestit

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kirjeldab, kuidas peaks Eesti järgmise 20 aasta jooksul ruumiliselt arenema. Pärast kooskõlastuste kadalippu on planeering jõudnud lõppfaasi ehk valitsuse lauale.

TeKsT:

KadrI InSelBerg ERRi ajakirjanik

4 I sUvi 2012

„t

ulemusega võib minu arvates rahule jääda. Kui me vaatame, milline pilt peaks meile selle planeeringu järgi 20 aasta pärast avanema, siis mina tahaksin küll sellises Eestis elada,“ kommenteeris regionaalministri valitsemisala nõunik Tavo Kikas, kes oli planeeringu koostamisega tihedalt seotud. „Elukeskkond on korras, teenused on kättesaadavad, liikuma pääseb ja energiatootmine on keskkonnasõbralik,“ võttis Kikas kokku.

Esimese Eesti üleriigilise planeeringu koostamisest on möödas 12 aastat, planeering „Eesti 2010“ on praeguseks oma aja ära elanud ja aastate jooksul on väga palju muutunud. Kikase sõnul on areng olnud paljus ka ootamatu. „Eestis on palju omavalitsusi, kust on lahkunud isegi üle 10% inimestest. Samas ei osanud keegi näha Eestis ette nii suures ulatuses valglinnastumist ehk suurlinnade üle äärte valgumist,“ ütles Kikas.

Kuid muutusi, mida tuli uue planeeringu tegemisel arvesse võtta, oli teisigi. Näiteks on Eestist saanud vahepeal Euroopa Liidu liige, energiavaldkonnas keskendutakse üha enam taastuvenergeetikale ja jätkusuutlikuks arenguks otsitakse kõigis valdkondades keskkonnasõbralikke lahendusi. Üleriigilise planeeringu eesmärk on kujunda-

da riigis otstarbekas ruumikasutus. Visioonis esitatud hajalinnastunud ruum seob ühtseks tervikuks linnad, eeslinnad ja maapiirkonnad. Head transpordiühendused teevad kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks nii linna teenused kui ka maapiirkondade loodusläheduse.

Head elamisvõimalused

Uues planeeringus on olulisel kohal toimepiirkondadega tegelemine. Toimepiirkonnad on alad, mille piires inimesed igapäevaselt tööle, kooli ja teenuseid tarbima liiguvad. Need piirkonnad tuleb täpsemalt välja tuua ja neist sõltuvalt ka ruumi planeerida. Siin on oluline vältida varem tehtud vigu, kus asustust piisavalt ei suunatud – tagajärg oli valglinnastumine ja sellega seotud probleemid. „Eeskätt tuleks tihendada olemasolevaid linnalisi keskusi ja nende satelliitasulaid. Alles siis tuleks võtta kasutusse lähialad, mida on võimalik hõlpsamini ühendada keskuste olemasolevate tehniliste taristute ja ühistranspordiga,“ rääkis Kikas.

Transpordi puhul on planeeringus rõhutatud, et erinevatel tasanditel on vajalikud erinevad lahendused. Räägitakse nii rahvusvahelistest ühendustest kui ka kohalikest vajadustest. Peamine transpordi arendamise põhimõte järgmiseks 20 aastaks on, et transpordisüsteemid

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

eeskätt tuleks tihendada olemasolevaid linnalisi keskusi ja nende satelliitasulaid.

TaVO KIKaS

peavad olema üles ehitatud viisil, mis tagab elamisvõimalused igal pool Eestis ja aeg-ruumiliste vahemaade vähendamise ning seda kõike võimalikult keskkonnasõbralikul moel. Lahendused peaksid lähtuma inimeste igapäevastest liikumisvajadustest ja olema erinevaid liikumisviise ühendavad. Suur rõhk nii rahvusvahelises kui ka siseriiklikus transpordisüsteemis on pandud reisirongiliikluse arendamisele. Linnapiirkondades on olulistena välja toodud eri transpordiliike siduvad terminalid, mille võtmeprojekt on Tallinna kavandatav Ülemiste terminal.

mis on eesti 2030? Üleriigiline planeering eesti 2030 on visioonidokument, mis annab suuniseid maakonnaplaneeringutele ja valdkondlikele arengukavadele. Planeering tegeleb peamiselt kolme valdkonnaga: asustus, transport ja energeetika.

Planeering sündis kollektiivse loominguna, mille valmimisse andsid panuse eri valdkondade eksperdid ja ametnikud, maa- ja omavalitsused ning teised asjasthuvitatud isikud töörühmade, planeeringu kodulehe ja mitmete avalike tutvustuste kaudu.

Konkreetsetest tegevustest on praegu alustatud näiteks kiire raudtee Rail Balticu maakonnaplaneeringutega. Järgmisena jõuavad planeerimiseni Kikase sõnul tõenäoliselt mõned merealad. Planeeringu elluviimise tegevuskava täitmist on kavas arutada valitsuse istungil vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Kuigi esmapilgul võib visioon eestis 20 aasta jooksul toimuma pidavatest muutustest kuuluda paljude jaoks ulmevaldkonda, siis Kikase sõnul on plaan tegelikult väga realistlik. „on isegi öeldud, et see ei lähe piisavalt kaugele,“ lisas Kikas.

Oluline tuuleenergia arendamine

Energeetikas tuleb üleriigilise planeeringu kohaselt energiatootmist rohkem regionaalselt hajutada. Selline tootmine parandaks üleriigilise planeeringu järgi üldist energiajulgeolekut ning võimaldaks paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus) ja tööjõudu. Oluline valdkond, mida tuleb arendada, on tuuleenergeetika, millel on Eestis tänu piisavale tuulepotentsiaalile juba lähitulevikus head väljavaated.

Kikase sõnul on eelmise planeeringuga tehtud vigadest õppust võetud. Näiteks oli eelmise pla-

neeringu tegevuskava koostatud vaid lähema paari aasta peale, aga uues planeeringus on tegevuskava pikaajalisem ja selle elluviimist jälgitakse. Kui eelmise planeeringu olemasolust paljud inimesed ei teadnudki, siis seekord kaasati koostamisse suur hulk inimesi ja seda tutvustati nii ministeeriumides, Riigikogus kui ka avalikel aruteludel. „Planeeringu tuntus on tõenäoliselt kõige parem garantii selleks, et see ka ellu viidaks,“ arvas Kikas.

sUvi 2012 I 5

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Töökohad ja teenused kodule lähemale

Kümne aastaga on kolmandiku võrra kasvanud nende inimeste hulk, kes pendeldavad igapäevaselt süsteemis „elukoht – töökoht – igapäevased teenused“. Selliseid inimeste liikumiste põhjal kujunenud toimepiirkondi tahetakse nüüd regionaalarengus rohkem arvestama hakata.

TeKsT:

KadrI InSelBerg ERRi ajakirjanik

U

us üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ näeb ette, et neid toimepiirkondi tuleb hakata rohkem arvesse võtma nii asustuse kui ka transpordi taristu suunamisel. Lihtsamalt öeldes – tuleb selgeks teha, milliste punktide va-

mis on toimepiirkond? toimepiirkond on uus mõiste, mis märgistab piirkonda, kus inimene igapäevaselt toimetab, elab, tööl või koolis käib ja teenuseid tarbib.

Kui 2000. aastal pendeldas igapäevaselt ca 120 000 inimest, siis aastal 2010 juba 160 000. sotsiaalministeeriumi 2011. aastal tellitud uuring näitas, et 71% eestis töötavaid inimesi kulutab tööle minemiseks kuni 30 minutit.

Praegu on taoliselt määratletud toimepiirkondade raadius hinnanguliselt keskmiselt 30 km. suuremate linnade ümber on toimepiirkond laiem, kuid lõpmatuseni seda suurendada pole võimalik – üle 2/3 inimestest ei taha tööle minekule kulutada rohkem kui 45 minutit. mõju toimepiirkonna kui terviku arengule võiks olla ka üheks kriteeriumiks, mida arvestatakse euroopa liidu toetuste jaotamisel.

6 I sUvi 2012

hel ja millistel aegadel inimesed rohkem pendeldavad, ja sellele vastavalt pakkuda näiteks sobivamat ühistransporti ning paremaid teenuseid.

Kui seni ei ole püütud toimepiirkondi sihilikult kujundada, siis nüüd peaks see muutuma.

Toimepiirkondadega tuleb arvestada, kui koostatakse maakonna- ja üldplaneeringuid, samuti tuleb neid muude faktorite seas silmas pidada, kui kavandatakse ühistranspordi-, teenuste- ja haridusasutuste võrku.

2010. aastal tegi Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool mobiilpositsioneerimise meetodil uuringu, kust tuli välja, et peamisteks pendelrände sõlmpuntideks on maakonnakeskused. 2030. aastaks võiks selliseid sõlmpunkte olla 15: Haapsalu, Ida-Viru linnastu, Jõgeva, Kuressaare, Kärdla, Paide-Türi, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tartu-Elva, Valga, Viljandi ja Võru.

Ministeeriumi nõuniku Tavo Kikase sõnul tuleb toimepiirkondi siiski alles põhjalikumalt uurima hakata ja see esialgne jaotus võib muutuda märgatavalt kirjumaks.

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Rail Baltic on käeulatuses Aprillis astuti sammuke lähemale läbi Balti riikide kulgeva kiire raudtee Rail Balticu ehitamisele – valitsuse otsusega algatati kolmes maakonnas maakonnaplaneeringute koostamine, et valida välja raudtee trassi asukoht.

TeKsT:

KadrI InSelBerg ERRi ajakirjanik

R

egionaalministri valitsemisalas planeeringute osakonna nõunikuna töötava Maila Kuusiku sõnul ollakse seega Rail Balticule lähemal kui iial enne, sest varem on tehtud vaid uuringuid. Nüüd valmistatakse tihedas koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ette hankedokumente, otsitakse konsultanti ja Kuusiku hinnangul alustatakse reaalse planeerimise protsessiga tõenäoliselt oktoobris-novembris.

See on suur õnnestumine, sest seda raudteed on Kuusiku sõnul igal juhul vaja. „Kui vaadata Euroopa raudteevõrgustiku kaar-

mida rail Baltic annab? Üleriigilise planeeringu „eesti 2030+“ järgi peab tulevikus tallinnast võimalikult otse lõunasse kuni 240 km/h kiirusel kulgev rong viima inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga (umbes 2 tunniga), Kaunasesse, varssavisse ning sealt edasi Kesk- ja lõuna-euroopasse või nn euroopa tuumregioonidesse. see võimaldab liikuda mitte ainult eesti elanikel, vaid ka kümnetel miljonitel eurooplastel eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse ning venemaale. samuti on Rail Baltic väga oluline ka kaubavedudeks, mis on peamiseks raudtee pikaajalise tasuvuse tagatiseks.

ti, siis on Balti riikide piirkond nagu saar. Rail Balticuga oleks võimalik saada vähemalt poolsaareks,“ ütles Kuusik. Ta lisas, et tegemist oleks Euroopaga raudteeühenduse taastamisega – esimese Eesti Vabariigi ajal sai Tallinnast rongiga suisa Berliini sõita.

Pärnu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi sõnul on Rail Baltic koos Via Balticaga (Tallinna-Pärnu-Ikla suunal kulgev rahvusvaheline maantee) kogu Pärnu maakonna ruumilise arengu selgroog. Pärnu jaoks looks Rail Baltic tema sõnul eelkõige uued arenguvõimalused Riia suunal, aga parandaks ka asukohta Tallinna suhtes. „Kiirem ja kvaliteetsem raudteeühendus annab lootuse uuteks välisinvesteeringuteks, sadade töökohtade loomiseks ning avab piirkonna „targa tootmise“ väljakutsetele,“ rääkis Mägi „Kõvasti pingutades loob see kõik omakorda eeldused, et lihvida piirkond tulevikus tõeliseks Läänemere pärliks.“ Kuid kõigepealt ootab Mägi sõnul maakondi ees suur töö Rail Balticu planeeringu koostamisel ja trassikoridori määramisel. „See on tähtis töö, sest planeeringuprotsessis sõlmitavad kokkulepped on eelduseks, et suured unistused ükskord ka teostuksid,“ sõnas Mägi.

sUvi 2012 I 7

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Liitumine toob kokkuhoiu

Kui väikesed omavalitsused liituvad, saavutatakse valitsemiskulude arvel tubli kokkuhoid ning raha saavad juurde ka teised valdkonnad nagu näiteks haridus ja kultuur.

Tekst:

Kadri Paas

8 I talv 2012

R

egionaalministri valitsemisalas 1996.

–2009. aastatel ühinenud kohalike omavalitsuste (KOV) finantsmõjude analüüsist selgus, et üldvalitsemiskulud on ühinenud omavalitsustes kahanenud keskmiselt kolmandiku võrra.

See on seletatav mastaabiefektiga: mida suure-

ma hulga inimeste vahel mingisugune hüve jaotada, seda väiksemat hinda igaüks neist selle eest peab maksma. Pealegi ei pea pisikestes naaberomavalitsustes tingimata olema üksteist dubleerivaid asutusi ega neid omakorda „elushoidvaid“ tugiametkondi.

Türi endine linnapea Kaia Iva meenutab, et kui

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

2005. aastal liitusid Türi, Kabala ja Oisu Türi suurvallaks, oli see seotud otseselt elulise vajadusega – kahes väiksemas vallas polnud võimalik pakkuda kõiki vajalikke teenuseid. „Türi linn oli suuremale osale elanikkonnale loomulik tõmbekeskus gümnaasiumi, perearstikeskuse, ujula ja muu taolisega,“ räägib Iva. „Teenused olid linna omadega täielikult läbi põimunud.“ Saue vallavolikogu võttis tänavu märtsis vastu otsuse esitada ühinemisettepanek kolmele naaberomavalitsusele – Saue linnale, Harku vallale ja Saku vallale. Saue vallavanem Andres Laisk põhjendab liitumisettepanekut investeerimisvõimekuse suurenemise ja loomulike tõmbekeskuste ühise arendamise vajadusega. Ühtlasi peaks paranema teenuse kvaliteet, eriti valla äärealadel. Paljud omavalitsused saavad Laisa hinnangul praeguses olukorras hakkama olemasoleva olukorra säilitamisega ja hindavad olukorra rahuldavaks. „Probleem on selles, et täna rahuldav pole homme piisav. Vähene investeerimisvõimekus ei võimalda ära kasutada unikaalseid arengueeliseid ega suunata ressurssi arengusse ja kasvu,“ muretseb Laisk. „Piisavalt ei nähta ette muutusi rahastamises ja rahvastiku demograafilises profiilis.“ Laisk toob välja, et Sauele tähendaks liitumine naaberomavalitsustega suuremat autonoomsust, väheneks pendelränne ja omavalitsus oleks osa teenuste korraldamisel sõltumatum teistest naaberomavalitsustest, sealhulgas Tallinnast.

Nõva valla vallavanemale Aldo Tammele tundub, et Eesti praegustes tingimustes võiks omavalitsuse optimaalne suurus olla maakonna mastaap. „Erandina näiteks Harjumaa, mille piirides on lisaks Tallinnale ruumi 2-3 vallale,“ lausub Tamm. „Tasub mõtiskleda ka maakondade optimeerimisele, nii ajaloolist kogemust kui ka praegusi võimalusi silmas pidades.“ Tamme juhitav Nõva vald on väga pisike – seal elab vaid 400 inimest, kellest tööl käivaid maksumaksjaid on vaid pooled. Üldvalitsemiskulu moodustab valla eelarvest tervenisti 22,5%.

miks peljatakse ühinemist?

Pipi-liis Siemann

Türi vallavanem osaliselt võib olla tegu ka valla juhtide ja ametnike sooviga jätkata kindlakskujunenud viisil ja säilitada oma töökoht, kuid elanike poolt vaadatuna on tegu vastuseisuga olukorra muutumisele, tundmatule uuele olukorrale. lahendusena võiks sel puhul tuua näiteid ja objektiivset kajastust teistest valdadest, kus ühinemine toimunud, ning olukorrakirjeldusi: kuidas on säilinud teenuste tase, suhtlemine, teenuste arendamine, kuid kõike seda peaks andma edasi tegelikku olukorda analüüsides.

mis oleks ühinemiseks parim viis? andres laisk

Saue vallavanem minule isiklikult on sümpaatne taanis kasutatud vabatahtlik-kohustuslik mudel, kus seati paika peamised ja võimalikult elementaarsed kriteeriumid (minimaalne rahvaarv) ja anti piiratud aeg omavalitsustel läbi rääkida vabatahtlikult valitud partneritega.

umbes 10 000-15 000 inimest on sobilik elanike arv maaomavalitsuse puhul, kus ka territoorium, transpordi- ja teedevõrk eeldab ülevaatlikku pilku ning haldamist

TaSUB Teada mida analüüs näitab?

Regionaalministri valitsemisalas koostati 1996.-2009. aastatel ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs. analüüsist selgus, et 13 aasta jooksul ühinesid kohalikud omavalitsused 51 korda. varasema 254 asemel on praeguseks alles 226 omavalitsust. selleks, et uuring toetuks võimalikult sõltumatule andmestikule, kasutas regionaalministri valitsemisala rahandusministeeriumi Kovide eelarve täitmise kassapõhiseid kuuaruandeid.

Kõige rohkem kahanesid valitsemiskulud abja, anija ja vihula vallas. seal vähenes nende osakaal peaaegu poole võrra (vastavalt 54,8%, 48,6% ja 46,3%).

PIPI-lIIS SIemann

Tamm tunnistab, et alternatiivi liitumisele ei ole ja sellega venitamine on piirkonna jaoks kaotatud aeg. „Tegelikult võiks Nõva valla arengukava olla lühike – meie eesmärk võiks olla liituda naabervaldadega tänapäevaselt haldussuutlikuks omavalitsuseks,“ sõnab Tamm.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütleb, et omavalitsuse moodustamise aluseks saab olla funktsionaalselt seotud ja loogiline elu- ja majanduskeskkond, mille alale jääb kogukond, mis vajab teenuseid sellises mahus, et nende korraldamine on realistlik ja hallatav. „Kui soovida seda numbrites väljendada, siis umbes 10 000-15 000 inimest on sobilik elanike arv maaomavalitsuse puhul, kus ka territoorium, transpordi- ja teedevõrk eeldab ülevaatlikku pilku ning haldamist,“ nendib Siemann.

sUvi 2012 I 9

Regionaalministri valitsemisala infoleht

70 km

Valmib

kergliiklusteid Sel aastal valmib peaaegu 70 km jagu uusi kergliiklusteid üle Eesti, regionaalministri haldusala toetab uute kergliiklusteede rajamist tänavu erinevate meetmete kaudu umbes 8 miljoni euroga.

Tekst:

liis kängsepp

„S

el aastal ehitatakse kergliiklusteid kahest regionaalministri poolt ellukutsutud toetusmeetmest: linnaliste piirkondade arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja kergliiklusteede toetusskeemi omakorda riigieelarvest,“ sõnas Ettevõtluse Arengu Sihtasutuse (EAS) elukeskkonna divisjoni direktor Kair Tammel. „Linnaliste piirkondade arendamise meetme üks eesmärk on parandada elanike liikumis-, vaba aja veetmise ja sportimisvõimalusi ning seda eesmärki täidetaksegi kergliiklusteede rajamisega.“ „Just maapiirkondades on vaja suurendada liiklusohutust ja -turvalisust,“ lisas Tammel. „Liiklusohutus kasvab, kui inimesed saavad kooli, lasteaeda, kauplusesse või asula keskusesse liikuda mööda selleks ette nähtud kergliiklusteed, selle asemel, et seigelda tiheda liiklusega maantee pervel.“ Linnaliste piirkondade arendamise meetmest kulub Maardu linna projektile „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine (taotluse 2. etapp)“ tänavu 5,3 miljonit eurot. Toetus moodustab sellest

Riigieelarvest toetust saavatest kergliiklusteedest on pikim Kanepi vallas Vald

Rajatav kergliiklustee

Kanepi vald

Kanepi-Erastvere-Põlgaste asulaid ühendava kergliiklustee rajamine Kadrina-Hulja kergliiklustee ehitus (Hulja aleviku ühendamine Kadrina alevikuga) Sangaste-Keeni kergliiklustee Kääpa-Lasva kergliiklustee rajamine Kiiu-Kuusalu kergliiklustee rajamine

Kadrina vald Sangaste vald Lasva vald Kuusalu vald Ülejäänud

KOKKU

10 I suvi 2012

Pikkus (m) 6000

ühendatavaid asulaid 3

4760

2

4430 4100

2 2

4000

2

19033 42323

Kergliiklustee võib ulatuda üle maakonna piiri Maakonna planeeringu koostamine võimaldab kergliiklusteid kavandada kohalike omavalitsuste ja riigi ametiasutuste tihedas koostöös, vaadelda teid üle vallapiiride ühtse seotud võrgustikuna, tuua välja eri tüüpi lahendused ning leppida ühiselt kokku piirkonnale kõige olulisemates kergliikluse arendamise suundades. Maakondade teemaplaneeringud on lähtekohaks detailsematele planeeringutele, ehitusprojektidele ja omavalitsuste otsustele.

Mitmetes maakondades (Harju, Põlva, Rapla, Viljandi, Võru) on viimastel aastatel kavandatud kergliiklusteid maakonna planeeringu tasandil, ajendatuna nii igapäevaelu vajadustest kui ka kohapealsest initsiatiivist. Järvamaal saab aga juba teha järeldusi seitse aastat tagasi kehtestatud planeeringu elluviimise kohta.

Tavo Kikas regionaalministri haldusala nõunik

4,5 miljonit eurot ja Tallinna ümbruse kohalike omavalitsuste panus on 0,8 miljonit eurot. Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamise 2. etapis valmib maakonnas 26 km kergliiklusteid. Kogu kavandatava kergliiklusteede võrgustiku ehitamine Tallinna lähiümbrusse on jagatud kolme etappi, mille käigus valmib 24 kergtee lõiku, nende pikkus kokku on 63 km.

Kergliiklusteede toetusskeemi projektide tänavune kogumaht on 7,2 miljonit eurot. Põhinimekirja on kinnitatud 16 projekti, toetuste maht on 3,8 miljonit eurot. Toetusskeemist toetust saavate kohalike omavalitsuste omafinantseering projekti kogumaksumusest on enamasti 15% või rohkem. Selle skeemi toel peaks tänavu valmima enam kui 42 km kergliiklusteid, mis ühendavad erinevaid asulaid.

Osa ühendab isegi kolme asulat.

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Inimesteta töötav tootmissüsteem jõuab Eestisse Euroopa regionaalarengu fondi toetusel viiakse kõrgtehnoloogiline tootmine lähiajal uuele tasemele – projekti INNOREG raames paigaldatakse Eestisse inimesteta töötav tootmisliin.

TeKsT:

KadrI InSelBerg ERRi ajakirjanik

„R

ahvusvahelised prognoosid näitavad, et selles valdkonnas, näiteks kosmosetehnoloogias ja lennunduses, tööstusmahud maailmas üha suurenevad ning tegijaid on vähem kui tellimusi,“ rääkis projekti INNOREG juhtiv ekspert Jüri Riives.

Praegu ehitatakse Tallinna innovatsioonikeskust, see peaks valmima oktoobris. Just sinna paigaldatakse projekti raames kõrgtehnoloogiline 2 miljonit eurot maksev paindtootmissüsteem (flexible manufacturing system - ingl k), millega on võimalik teha täpseid ja keerulisi tooteid inimese otsese vahelesegamiseta. laokraana töödeldavate detailide ladustamise alused tööstuslik pesumasin

materjali ladustamise alused

automaatlaadimine robotlaadimine

mis on InnOreg?

„Näiteks lennukite tootmises on vajalikud erineva raskusastmega tooted. Keerulisemate detailide valmistamisel tuleb tagada muutumatu temperatuuri ja tingimustega töökeskkond tööpingis,“ selgitas Riives. „Nende puhul mõõdetakse täpsust mikromeetrites ja tootmisprotsessi ei tohi mõjutada isegi juhuslik tuuleiil.“ Paindtootmissüsteemis toimub tootmine täiesti suletud ruumis, kus kaks töötlemiskeskust on omavahel ühendatud automatiseeritud transpordi- ja laosüsteemiga. See tähendab, et ühest otsast sisestatakse toorained ja teisest otsast väljub valmis toode. Inimkäsi protsessis ühelgi hetkel kaasa ei löö.

Et need tooted peavad olema äärmiselt täpsed, on vajalik põhjalik mõõte- ja tööpingid kontrollisüsteem, mida arendavad projektis Soome partnerid. Kogu projekt arendab Eesti ja Soome kõrgtehnoloogilise tööstuse koostööd ning Tallinnas valmiv innovatsioonikeskus on olemuselt sarnane Turu innovatsioonikeskusega. „Me ei alusta päris tühjalt kohalt. Eestis on juba üsna suur arv ettevõtjaid, kes juhtpaneel toodavad väga edukalt mõningaid tooteid autotööstusele, lennundusele, kiirlaadimispositsioonid rongidele,“ rääkis Riives, kelle sõnul materjali positsioon peaks kõrgtehnoloogiline tootmine olema Eesti tulevik. „Meie latt on nüüd päris kõrgele seatud. Kui ei püstita suuri eesmärke, siis ka ei jõua kuhugi.“ ergonoomika ja tööohutus

innoRegi ehk innovatiivsete regiooniülest konkurentsivõimet tagavate ärimudelite arenduse projekti põhieesmärk on teadmistepõhise kõrgtehnoloogilise ja konkurentsivõimelise piirkonna arendus soomes ja eestis. Projekti rahastatakse euroopa territoriaalse koostöö raames finantseeritavast Kesk-läänemere programmi lõuna-soo-

me ja eesti alaprogrammist. alaprogramm keskendub piiriülese koostöö arendamisele eesti ja lõuna-soome regioonide vahel.

Projekt koosneb kolmest osast: uuringud piirkondade valmisolekust kõrgtehnoloogilise tööstuse arenguks, tallinna uude innovatsioonikeskusse paindtootmissüsteemi paigaldamine ning koos

soome partneritega mõõteja kontrollsüsteemi väljatöötamine.

Uuringud näitasid, et valmisolek kõrgtehnoloogiliseks arenguks on eestis ja soomes sarnane. selgus, et kõrgtehnoloogiline klaster areneb mõlemas riigis ja olulisi valgeid laike kompetentsides ei ole, kuigi arenemisruumi on mõlemal pool.

sUvi 2012 I 11

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Vabatahtlikud: partnerid vabaühendustele

Ühes Euroopa vabatahtliku tegevuse mida programm endast kujutas? aastaga lõppes ka vabatahtliku tege� Programm kestis 3 kuud, algatajaks regionaalminister vuse pilootprogramm kogemustega � osales 20 osapoolt – 5 ettevõtet, 5 ministeeriumi ja 10 vabaühendust; 28 vabatahtlikku ettevõtetest spetsialistide leidmiseks ettevõtetest ja ministeeriumidest ja ministeeriumidest. Nüüd, pea pool � Panustati 160–226 vabatahtlikku töötundi aastat hiljem, on hea toimunule � vabatahtlike abiga saadi valmis kommunikatsiooniplaan ja arengukava, kohendati tagasi vaadata. põhikirja, korraldati koolitus jpm TeKsT:

marTen laUrI

12 I sUvi 2012

K

olm kuud kestnud ja kolme sektori koostöös ellu viidud pilootprogrammi idee oli lihtne ja sellises ulatuses Eestis ja teadaolevalt ka maailmas varem läbi proovimata – viie ettevõtte ja ministeeriumi töötajatele pakuti võimalust tegutseda vabatahtlikuna kümnes vabaühenduses, et nii enda erialaste oskuste ja teadmistega suurendada vabaühenduste elujõulisust.

Programm otsis lahendust paljude vabaühenduste kitsaskohale: eelkõige vahendite puudus spetsialistide palkamiseks ja vähene kogemus professionaalidest vabatahtlike kaasamiseks.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis tehtud mõjuhinnangus toodi programmi suurima tugevusena välja kolme sektori esindajate koostöö ja vabatahtlike keskne koordineerimine. Siseministeerium programmi koordineerijana tegi vajaliku eeltöö – otsis osapooled, kaardistas vajadused ja võimalused ning viis seejärel osapooled kokku.

Meeldiv on teada, et programmiga alanud koostöö jätkub veel vähemalt pooltes koostööpaarides kas organisatsiooni tasandil või juba otse ühenduse ja vabatahtlikega. Ka programmis ise vabatahtlikuna osalenud regionaalminister Siim Kiisleri hinnangul läks programm suures plaanis korda. „Üldiselt peeti algatust positiivseks – osalejad said julgustava kogemuse ise ka tulevikus mõne ettevõtte või ühendusega kontakti otsida ja koostööd alustada,“ lisas Kiisler.

Vabatahtliku tegevuse pilootprogramm ettevõtetele ja ministeeriumidele viidi ellu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames.

Vabatahtliku tegevuse pilootprogramm jätkub vabaühenduste liidu EMSL juhtimisel vabaühenduste arenguprogrammi näol.

� teadaolevalt esimene taoline kolme sektori koostööprogramm maailmas � Kolmepoolse koostööprogrammi mõjuanalüüsiga saab tutvuda siseministeeriumi koduleheküljel www.siseministeerium.ee/uuringud-japublikatsioonid/ � Rohkem infot www.vabatahtlik.blog.com

“Hea on näha, kui inimesed millegagi vabatahtlikult tegelevad, ning mina olen neid aidanud. See teeb ka minu enesetunde paremaks, et saan midagi anda,” tunnistab elionis programmeerijana töötav alo, kes aitas programmi raames skautidel uut kodulehte teha. ta tunnistab, et enne skautidega koostööd puudus tal kogemus, kuidas üks mittetulundusühing (mtÜ) infotehnoloogilistele küsimustele läheneb, ning teab nüüd, et tal on endal veel palju õppida – mtÜ-le uue kodulehe tegemine võib olla paras väljakutse. alo ja teiste elioni vabatahtlike töö vilju kahjuks veel internetiavarustest ei leia ja skautide koduleht on endiselt vana välimusega. “aga eks uue veebi tegemine on ka keeruline,” arutleb alo, lisades, et tema töö ajaks vabatahtlikuna oli programmis ette nähtud vaid kaheksa tundi ja see on kindlasti veebilehe arendamiseks liiga lühike aeg. “aga saime skautidele vähemalt mingigi info anda ja järje ette, kust edasi minna,” on alo positiivne ja loodab, et tal avaneb ka tulevikus võimalus vabatahtlik olla. “ma pean vabatahtlikku tegevust väga oluliseks. tore on näha, kui tehakse korda metsad või pargid, aidatakse ligimest järje peale,” usub alo, et ühiskond on tänu vabatahtlikule tegevusele kindlasti palju-palju rõõmsam. “vabatahtliku töö tegemine näitab, et inimene tahab, et ühiskond oleks heaolus.”

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Vabatahtlikul

sära silmis TeKsT:

TrIIn TOOme

Eesti Skautide Ühingule tulid vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi raames appi viis Elioni töötajat, kes aitasid värskendada ühingu brändi ja turundust ning luua uut kodulehte.

e

lioni e-turunduse projektijuht Sander Aasna avastas professionaalsete vabatahtlike programmis osaledes, et probleemid on organisatsioonides sageli üsna sarnsed.

mida vabatahtlik tegevus sulle andis?

Käisin ise targemaks saamas ja teisi abistamas.

Mulle meeldib selline lähenemine, et teiste õpetamise kaudu saad ka ise targemaks.

Hästi huvitav asi oli see, et pole vahet, kas on MTÜ, noorteorganisatsioon või suur kasumit teeniv äriettevõte, suuremad probleemid ja kitsaskohad on tihtipeale samad. Tänu sellele sain oma Elioni kogemust jagada. Väga põnev on näha, kuidas skautluse puhul veebiturundust ja kogu seda valdkonda teha võiks.

Absoluutselt soovitan vabatahtlikku tegevust ka teistele! Vähemalt korra võiks sellist asja teha.

Tegemist on positiivse ja hea kogemusega.

elioni e-turunduse projektijuht Sander aasna.

Kuidas programmi õnnestumist hindad?

Kuna tegemist oli nii skautide kui ka Elioni jaoks esmakordse projektiga, saab siit kindlasti õppust võtta, mida teinekord paremini teha. Näiteks ettenähtud tööajast läks meil pikemalt, sest tahtsime n-ö mingi tüki valmis saada. Käegakatsutava lõpptulemuseni veel ei jõudnud, aga loodan, et see millalgi sünnib.

Ministeeriumi poolt oli programm hästi korraldatud, oli konkreetne ja hästi juhitud. Eesmärk oli selge, olid korralikud ava- ja lõpuüritused. Võibolla oleks vahepeal võinud mingit jälgimist veel olla, et kaugel teemadega ollakse.

sUvi 2012 I 13

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Jõgevamaa uued

bussikaardid teistele eeskujuks Umbes poole aasta eest kasutusele võetud uudsed kiibiga bussikaardid on Jõgevamaal teinud ühistranspordi kasutamise lihtsamaks nii reisijatele kui ka bussijuhtidele. Lisaks võimaldab uus süsteem omavalitsusel koguda olulist infot selle kohta, kuidas inimesed busse kasutavad.

TeKsT:

lIIS KängSePP

Hea teada

14 I sUvi 2012

„m

eie uuest bussikaartide süsteemist võiksid eeskuju võtta ka teised omavalitsused,“ on veendunud Heldur Lääne, MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juht. Kui Jõgevamaa busside vanad kassaaparaadid hakkasid vanadusse surema, tuli otsida uus bussipiletite müügi süsteem. Lahendus leiti spetsiaalse kiipkaardisüsteemi loomises.

Nüüd on igal bussisõitjal võimalik oma kaardile raha ette laadida ja seda kaarti bussis pileti ostmiseks maksevahendina kasutada. Lisaks aitab süsteem üsna täpselt analüüsida, kuidas kodanikud maakonnas ühistransporti kasutavad. „Suur hulk sõitjatest on õpilased ja omavalitsused on väga huvitatud sellest, et nende sõitude üle arvestust pidada,“ lausus Lääne, lisades, et esmalt ongi plaanis kaardistada, kuidas liiguvad maakonnas õpilased. „Seejärel tahame hakata uurima, kuidas ülejäänud inimesed liiguvad. Kuna süsteem töötab läbi interneti ja GPSi, on meie kasutuses väga palju andmeid.

Võimalus on isegi peatuste kaupa vaadata, kust kuhu inimesed liiguvad.“

Jõgevamaa bussikaartide tehnoloogiline pool on üles ehitatud selliselt, et see ühildub Ühistranspordi infosüsteemiga (ÜtRis). see tähendab, et tulevikus võiks Jõgevamaa kiipkaart ühilduda ka teiste maakondade bussisüsteemidega või siis võiks isegi olla üle eesti ainult üks kaart, millega saaks bussides sõidu eest tasuda.

Kuidas ettemaksuga bussikaart töötab? � Bussikaardi taotlemiseks tuleb saata oma andmed mtÜ-le Jõgevamaa Ühistranspordikeskus. Kaarti saab tellida ka bussijuhilt, õpilased saavad selle omavalitsuselt. � nimelise kiipkaardi saab kätte enda valitud vallavalitsusest. � Bussijuhi juures tuleb kaardile laadida raha, seda saab teha vähemalt 5-euroste maksete kaupa. need, kes kasutavad elektroonset sõidukaarti, saavad bussipileti hinnast 10% soodustust. Kui kaardile tehakse suurem kui 20-eurone ettemaks, on soodustus 15% täishinnast. � Bussi sisenedes tuleb juhile öelda, kuhu soovitakse sõita. Bussijuht ütleb pileti hinna ja reisija asetab kiipkaardi kassaaparaadile. Kaardilt võetakse piletiraha maha ja reisija saab juhi käest pileti.

Praegu kasutab ettemaksuga bussikaarte maakonnas natuke üle tuhande inimese. Kokku elab Jõgevamaal umbes 30 000 inimest, neist umbes 10% kasutavad ühistransporti.

heldur lääne sõnul oleks see põhimõtteliselt võimalik juba praegu– tarkvara pool võimaldaks, kuid valupunktiks on, kuidas ühildada samasse süsteemi erinevate vedajate rahaasjade arveldamine ja kuidas lahendada erinevate kaartide ja kassaaparaatide ühilduvus. lääne kinnitusel püüab Jõgevamaa veel sel suvel leida viisi, kuidas

oma maakonna kahe ühistransporditeenust pakkuva ettevõtte süsteemid ühildada tartumaa vedajaga nõnda, et Jõgeva- ja tartumaa elanikud saaksid erinevate maakondade bussiliinidel sõidu eest tasuda sama ettemaksukaardiga. enne seda püütakse aga tööle saada võimalus teha bussikaardi ettemaksu internetis.

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

IKT rakendamisel oluline

koostöö

Hiljuti valminud kohalike omavalitsuste infoühiskonna arengukava 2015 seab sihiks parandada koostööd omavalitsuste, riigi, erasektori ja kodanikeühenduste vahel.

TeKsT:

lIIS KängSePP

„e

t tagada infosüsteemide arendamine ja kasutamine ühtsetel alustel, peab infoühiskonda ülemineku protsess kohaliku omavalituse (KOV) tasandil koordineeritud olema,“ põhjendas regionaalministri haldusala peaspetsialist Pilleriin Meidla, miks uut arengukava tarvis on. „KOVide huvide ühtlustamise kaudu panustatakse infoühiskonna süsteemsesse ja sihipärasesse arengusse.“ Eelmise arengukava periood lõppes 2011. aasta lõpus. Selles kaardistati tegevusvaldkonnad, mis aitaksid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) potentsiaali KOVide arengu ja toimimise hüvanguks paremini ära kasutada. Samuti vaadeldi valdkonniti IKT teenuseid, mis vajaksid eelkõige arendamist, arvestades KOVide suurt tehnoloogilist erisust või mahajäämust.

KOVide huvide ühtlustamise kaudu panustatakse infoühiskonna süsteemsesse ja sihipärasesse arengusse

PIllerIIn meIdla

„Üha arenevas infoühiskonnas on oluline, et mis tahes tasandil riigis oleks olemas võimekus ja teadmised IKT rakendamisest ning võimalustest,“ sõnas Meidla. „Uue arengukava tähelepanu keskmes on küsimus, kuidas seatud eesmärke saavutada, lähtudes „riik kui tervik“ põhimõttest. Eesmärgiks on, et kõikidel kohalikel omavalitsustel oleks ühtsetel alustel võimalus kasutada riigi baasregistreid ning samuti parem kaasatus infoühiskonna arendamiseks.“ Selleks, et KOVide IKT-huvid oleksid riigi info- ja kommunikatsiooniarengu kavandamisel ühtsemalt esindatud, plaanitakse luua IKT koordinaatori ametikoht kas Eesti Linnade Liidu või

Kohaliku omavalitsuse infoühiskonna arengukava 2015 eesmärgid: � regionaalse iKt parem koordineerimine ja regionaalministri haldusalas loodava arendusorganisatsiooni tõhustamine; � kõigis kohalikes omavalitsustes rakendatakse digitaalset asjaajamist; � kõigis kohalikes omavalitsustes on loodud e-teenuste kasutamise eeldused; � kõigis kohalikes omavalitsustes on loodud internetipõhised võimalused elanike kaasamiseks kohaliku elu korraldusse; � kõigis kohalikes omavalitsustes rakendatakse andmeturbe meetmeid; � kõik kohaliku omavalitsuse ametnikud on teadlikud iKt-vahendite rakendamise võimalustest infoühiskonnas.

mis on infoühiskond?

infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. enamikku ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku, on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele.

Kust saab lisainfot?

Uue iKt arengukavaga saab tutvuda siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna loodud spetsiaalsel kodulehel, mis abistab kohalikke omavalitsusi integreerumisel infoühiskonda.

Kodulehe aadress: www.kov.riik.ee

Eesti Maaomavalitsuste Liidu juurde.

Arengukava koostamisel osalesid omavalitsused, omavalitsuste liidud, Linnade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemide Amet, Riigikontroll, ITL, regionaalministri haldusala, Tallinna linn.

sUvi 2012 I 15

RegionaalministRi valitsemisala infoleht

Pikalt oodatud

lennusadam avatud Eesti Meremuuseumi vastavatud Lennusadamas saab uudistada, millised olid elutingimused allveelaeval Lembit ja mismoodi näeb välja poide merepinnaalune osa.

K

õiki Meremuuseumi Lennusadama ekspositsioonis olevaid eksponaate saab ka käega katsuda. Nii saab endale pinnu kätte tõmmata 16. sajandil Saaremaal valminud Maasilinna laeva vrakist ja on võimalik proovida, mis tunne on seista rannakaitsepatarei kahurite taga.

Lennusadama ekspositsiooni pärl on allveelaev Lembit, mis on originaalkujul taastatud ja mille pardal saab avastada, millised olid 1930ndate militaartehnoloogia saavutused.

Angaaride lae all ripub aga koopia vesilennukist Short Type 184, millest tänaseks pole mujal maailmas säilinud ühtegi täielikku eksemplari.

Short 184 oli omal ajal levinud pommituslennuk, millega sooritati maailma esimene õhutorpeedorünnak.

Lennusadam avati 12. mail kõigile külastajatele ning esimene muuseumipäev oli tervelt 33 tundi pikk – angaare sai minna uudistama ka südaööl.

Info

www.lennusadam.eu nB! naised, sellesse muuseumi pole mõtet seelikus minna.

16 I sUvi 2012

Vesilennukite angaar avatud.

Koopia vesilennukist Short Type 184. allveelaev lembit.

Lennusadama muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille väljaarendamise investeeringute kava on kinnitanud vabariigi valitsus. Investeeringukava kaasrahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond EASi meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames.