Regi suvi 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

SUVI 2015

Uusasumitele ja tänavatele nimede panekust Mida on võitnud piirialad koostööst?

Kagu-Eesti uued sihid Väikekirikute roll muutuvas ajas

Kuidas mõõta

teenuste kättesaadavust

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

ARTO AAS, riigihalduse minister

Sisukord 3 Lühiuudised 4 Avalike ja erateenuste

kättesaadavuse uuring

6 Kuidas saavad uusasumid nimed?

8 Planeerimine elanikkonna kahanemise tingimustes

10 Kagu-Eesti uued sihid 11 Kodanikuühiskonna käekäik 12 Väikekirikute roll tänapäeval 14 Kokkuvõtteid suurest piiriülesest koostööst

16 Narva promenaad meelitab turiste

Koostatud siseministeeriumis kontakt: Merje Klopets, 612 5227, merje.klopets@siseministeerium.ee toimetaja: Kristiina Kruuse kujundus: Profimeedia kaanefoto: Maarja Otsa fotol: Alasniidu lasteaed Täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

2 I SUVI 2015

Sissejuhatuse asemel

E

simest korda on koalitsioonil ühine nägemus kohaliku omavalitsuse reformist ja seatud on ka konkreetsed tähtajad. Selle reformiga ei saa enam oodata ega otsustamist tulevikku lükata. Pika ja lohiseva sissejuhatuse asemel oleme võtnud sihiks teha reformi eelnõu juba järgnevate kuude jooksul valmis ja soodustada omaalgatuslikke ühinemisi, et 2017. aasta kohalike valimistega moodustuksid uued ja tugevamad omavalitsused.

Need on omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestel on hea elada. Need on omavalitsused, mis pakuvad heal tasemel avalikke teenuseid ning on juhitud asjatundlikult ja arvestavalt. Need on omavalitsused, kes saavad ja suudavad mõelda kaugele ning tegutseda jätkusuutlikult.

Omaalgatuslike ühinemiste hoogustamiseks on peatselt kavas käiku anda eelnõu praeguste ühinemistoetuste märkimisväärseks suurendamiseks. Mis sama tähtis – ühinemise võimalikult ladusaks teostamiseks saavad omavalitsused vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt. Kogenematus või oskamatus ühinemist ette valmistada ei peaks saama ühegi omavalitsuse komistuskiviks. Ühinemise otsus ei pruugi olla kerge, kuid otsustamatus on tihtipeale halvem valik. Loodavas kohaliku omavalitsuse reformi seaduses seatakse kriteeriumid, millele omavalitsus peab vastama. Kui omavalitsus neile ei vasta ning omaalgatuslikult ei ühine, tuleb jääda ootama rii-

gi suunavat kätt. Praegu on hea aeg teha kaugelevaatav mõtteharjutus: millist koduvalda või -linna meie kohalikud elanikud vajavad? Kuidas näeme sedasama valda või linna 10 aasta pärast? Aga 25 aasta pärast? Kes siin elavad ja miks neile siin meeldib?

Samu küsimusi võib esitada ka riigi kohta. Mis on need tegevused, mis viivad meid lähemale visioonile saada uueks Põhjamaaks – hästi kaitstud, perekonda ja võrdseid võimalusi väärtustavaks, konkurentsivõimeliseks ja dünaamiliseks riigiks? Riigihalduse ministrina tõden, et tulevikku vaadates peame siin ja praegu astuma olulisi samme, et riigivalitsemine oleks jõukohane, paindlik ja koostööl põhinev. Valitsussektori töötajate arv peab olema korrelatsioonis tööealiste elanike arvuga ning olukorras, kus tööealine elanikkond kahaneb, tuleb kokku tõmmata ka riigipalgaliste hulka.

Kavas on jätkata riigi tugiteenuste konsolideerimist, mis juba nüüdseks on andnud häid tulemusi, näiteks võib tuua Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse. Eesti peab e-riigina olema eestkõneleja ja see tähendab jätkuvat innovatsiooni igas valdkonnas, avaliku sektoriga eesotsas.

Alustame plaanidest juurutada senisest mugavam ja kiirem e-riigihangete protsess ning muuta e-arved avalikus sektoris kohustuslikuks. Nimetatud näidete ja teistegi riigihalduse ministri vastutusalasse kuuluvate tegevuste eesmärk on sama – parendada Eesti konkurentsivõimet ja kiirendada majanduskasvu.

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Regionaalarengusse panustati üle 57 miljoni euro Eesti regionaalarengusse panustati läinud aastal üle 57 miljoni euro, millest ligi 47,6 miljonit moodustasid välistoetused.

S

iseministeeriumi haldusalas on ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi, alates hajaasustuse või väikesaarte programmidest ning lõpetades gümnaasiumivõrgustiku korrastamise või linnalise piirkonna arendamise meetmetega. Nende kõigi eesmärk on sama: Eesti inimeste heaolu erinevates piirkondades ning kestlik ja ühtlane areng.

Riigisisestest programmidest anti toetust 2083 projektile summas 9,6 miljonit eurot. Välistoetusi said 79 projekti suurusjärgus 47,6 miljonit eurot.

Enamiku eelmisel aastal toetust saanud projektide elluviimist alustatakse tänavu. Muu hulgas on antud toetusi kergliiklusteede ehituseks, koolimajade ja lasteaedade renoveerimiseks, Jõhvi logistika- ja äripargi rajamise esimese etapi alustamiseks, ürituste, näiteks Setomaa päevade korraldamiseks, Kihnu sadamahoone ehitamiseks ja veel paljudeks teisteks piirkondade arengut toetavateks tegevusteks.

Siseministeeriumi regionaalvaldkonda ootavad ees muutused Uue valitsuse läbirääkimistel kokkulepitu tulemusel muutub osaliselt siseministeeriumi vastutusala. Nii viiakse rahandusministeeriumisse üle regionaalarengu, planeeringute ja regionaalhalduse osakond. Viimasest jääb siseministeeriumisse kodanikuühiskonna valdkond.

S

iseministeeriumist lähevad rahandusministeeriumi valitsemisalasse ka 15 maavalitsust. „Meie struktuurimuudatused on osa laiemast riigireformi paketist, mis sai paika valitsuse läbirääkimistel,” ütles siseministeeriumi kantsler Leif Kalev. Valitsemisalade ümberkorraldusega soovitakse kantsleri selgitusel tagada riigi- ja haldusreformi elluviimiseks kogu valdkonna terviklikum juhtimine ja selgem vastutuse jaotus.

Regionaalteemadest jäävad siseministeeriumi pädevusse kodanikuühiskonna arendamise, rah-

vastikutoimingute ja usuasjade valdkond ning sellega seoses SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja AS Andmevara.

Plaanide järgi viiakse muudatused ellu 1. septembriks ja üleminevaid valdkondi jääb endiselt juhtima riigihalduse minister Arto Aas. Niisiis mõjutab muudatus ennekõike sise- ja rahandusministeeriumi ning maavalitsusi. Kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartnerite jaoks ei muutu ümberkorraldustega kuigi palju: kontaktisikud ja senised tegevused jäävad samaks, kuid muutub osa asukohti ja kontaktandmeid.

Muudatus seisab ees ka järgmisel aastal, kui seni siseministeeriumi hallatavaid Setomaa arenguprogrammi, Peipsiveere programmi ning Võro- ja Mulgimaa arendustoetusi hakkab koordineerima maaeluministeerium.

SUVI 2015 I 3

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

teenuste

Milline on kättesaadavuse mõõdupuu?

Lasteaed, apteek, toidupood – need on vaid mõned näited teenustest, mille lähedus ja kättesaadavus mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Igaüks soovib vajalikke teenuseid saada võimalikult kodu lähedal. Ent mis on ka majanduslikult otstarbekas?

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

T

artu Ülikooli rakendusuuringute keskus (RAKE) uuris siseministeeriumi tellimusel avalike ja erateenuste ruumilist kättesaadavust. Uuringu eesmärk oli pakkuda välja kriteeriumid, mis aitaksid suunata teenustevõrgu kujundamist kogu Eestis ühtsetel alustel. Täpsemalt öeldes – kuhu kavandada koolid, raamatukogud ning muud era- ja avalikud teenused selliselt, et tarbijad oleksid rahul ja teenusepakkuja tuleks majanduslikult välja.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Tiit Oidjärve sõnul on tegemist olulise uuringuga maakonnaplaneeringute uuendamise kontekstis. „Perspektiivset asustusmustrit pole võimalik demokraatlikult kokku leppida ilma teenuseid analüüsimata. Uuring on teadaolevalt Eestis esmakordne kompleksne metoodiline ülevaade era- ja avalike teenuste kavandamise alustest, mis annab põhjendatud aluse asustuse suunamiseks maakonnaplaneeringutes,” selgitas ta.

Teenuste liigitus

Uuringu ühe autori, RAKE analüütiku Veiko Sepa selgitusel vaatlesid nad 45 era- ja avaliku teenuse kasutamise sagedust ja majanduslikku tasuvust seotult elanike arvuga.

4 I SUVI 2015

Uuringu tulemusel liigitati teenused viide rühma. „Vältimatud ja sageli kasutatavad teenused, nagu näiteks lasteaed või põhikool, peavad asuma võimalikult elukoha lähedal,” kõneles ta. „Elukohast kaugemal võivad asuda harvemini kasutatavad teenused, sest nendeni jõudmiseks vajaminev aeg on summaarsena väiksem ning ka mõju elukvaliteedile nõrgem.” Samuti võib har-

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Teenuskeskuste määratlemisel ei tohiks Veiko Sepa hinnangul seada eesmärgiks teenuste säilitamist ilmtingimata seal, kus need on juba olemas, vaid vaadata tuleb suuremat pilti. Seejuures peab arvestama nii elanikkonna vähenemise ja vananemisega kui ka uute, näiteks e-teenuste lisandumisega.

Suurem pilt

vemini kasutatavate teenuste valiku aluseks saada ennekõike kvaliteet, mitte asukoht.

Teenuste tasuvust on Veiko Sepa selgitusel võimalik määratleda mitmeti. „Kommertsteenuste puhul kujundab nõudlus üsna üheselt selle, kas teenust on võimalik mõnes asukohas jätkusuutlikult ja kvaliteetselt osutada või mitte,” rääkis ta.

Avalike teenuste või kogukonnateenuste pakkumisel on Veiko Sepa sõnul seevastu küsimus ühiskondlikes ja kogukondlikes väärtustes: kui palju ollakse valmis teenuse eest maksma ning milline on kulude mõistlik jaotus piirkonniti.

Tiit Oidjärve hinnangul on uuringu üks olulisi praktilisi väärtusi määratlus, millisest elanike arvust alates on mõistlik piirkonniti teenuseid kavandada. Näiteks ühistranspordi terminali või kultuurimaja rajamisest on uuringu järgi otstarbekas rääkida, kui keskuse ning selle tagamaa elanike arv on vähemalt 4500. Kohalike põhiteenuste – nagu raamatukogu, lasteaed või rahvamaja – loomiseks on vaja vähemalt 1500 elanikku ning kohalike lihtteenuste, nagu algkool, postipunkt või toidukauplus, pakkumise peale tasub mõtlema hakata piirkondades, kus elanike arv on minimaalselt 500.

Uuringus on teenuste hea kättesaadavuse mõõdupuuna määratletud ka aeg, kui kaua võiks inimestel maksimaalselt kuluda teenuse pakkumise kohta jõudmiseks. Näiteks kohalike lihtteenuste (nt postipunkt, algkool, spordiväljak) puhul on selleks kuni 25 minutit, mis teeb umbes 2 km jalgsi.

Põhiteenuste (nt piirkonnapolitseiniku vastuvõtupunkt, haruapteek) puhul 30 minutit ehk 2,5 km jalgsi ning kõrgema tasandi keskuses pakutavate teenuste (nt apteek, hambaravi, eakate hooldekodu, maagümnaasium) puhul 45 minutit ehk ligi 27 km ühissõidukiga või 53 km autoga.

Kui teenuste planeerimisel jääda passiivsesse rolli ja kokkuleppeid ei saavutata, on Veiko Sepa sõnul mustemaks stsenaariumiks teenuste ja ühes nendega ka elanikkonna koondumine järjest enam suurtesse keskustesse. „Selle asemel, et oodata, kuni kahe teenuseosutaja konkurentsis üks teise alistab, on vähemalt avalike teenuste planeerimisel mõistlik jõuda piirkondlikule kokkuleppele, kus ressursid koondatakse teenuste kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks teenuskeskustesse,” lisas ta.

Uuringu tulemused saavad siseministeeriumi nõuniku Tiit Oidjärve sõnul kohe praktilise väljundi maakonnaplaneeringute kaudu. Kõikides Eesti maakondades on planeeringud koostamisel ja neis määratletakse ka maakonna keskuste võrgustik. Samuti on uuring aluseks kohaliku halduse reformi aruteludele. Uuringut rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium ning selle leiab siseministeeriumi veebilehelt.

KAIDO PADAR Omniva postiteenuste divisjoni juht

TIIA KALLAS Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Võimalikult ulatusliku postivõrgu ja suure teenuste valiku üleval pidamine ühelt poolt ning äriettevõtte kasumiootuste täitmine teiselt poolt on keeruline ülesanne.

Meie lahenduseks on senisest suurem koostöö partneritega ja uued lahendused. Postiteenuste pakkumiseks ei pea enam igas külas olema postkontor, vaid neid teenuseid saab osutada ka külapoes asuv postipunkt, iseteeninduslik pakiautomaat või vajaduse korral kaugeimasse metsatallu jõudev kirjakandja. See, et postiteenused liiguvad parema kättesaadavuse huvides postkontoritest välja kohtadesse, kus inimesed oma igapäevaseid talitusi teevad, on ülemaailmne trend.

Kuid ükskõik kui iseteeninduslikuks ja digitaalseks meie elu muutub, jäävad inimeste kodud ja kontorid asuma ikka Eestimaa eri paikades ning tuleb leida mitmesuguseid viise, kuidas neile saadetisi kätte toimetada.

Maakonnaplaneeringu koostamisel oleme Viljandimaal teenuskeskuste küsimuse lahendamise algusjärgus ning kõnealuse uuringu tulemusi saab edukalt kasutada maakonnaplaneeringu koostamisel.

Täiendavalt tuleb arvestada maakonna piirkondlikke eripärasid, kuulata erinevate huvirühmade seisukohti ja arutada teemat kohalike omavalitsustega, mille järel saab välja töötada lõpliku planeeringulahenduse.

SUVI 2015 I 5

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

26. Juuli

Puuvilla

Heal kohal

mitu nime

Eestis leiduvad Sputniku, Traktori, Tapamaja, Briketi, Hallivanamehe, 26. Juuli ja Puuvilla tänav. Põnevaid nimesid kannavad ka paljud külad, talud ja uusasumid. Mõni nimi on inspireeritud ümbritsevast loodusest, mõni aga on kohaga täiesti seostamatu.

TEKST:

SIGNE IVASK

6 I SUVI 2015

S

iseministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Tõnis Rüütel selgitas, et kohanimed on väga olulised: neil on tänapäeval kanda oma roll nii infotehnoloogilises, juriidilises kui ka reaalses maailmas. Riikliku kohanimekorralduse eesmärk on korraldada kohanimede kasutust nii, et erinevate maailmade vahel ei tekiks konflikte.

Rüütel tõi näitena Läänemaal asuva Rohuküla bussipeatuse sildi, millele oli kunagi kirjutatud Rohuküla küla. „Kuigi inimesele on selge, et nii kokku kui ka lahku kirjutades tähendab küla ikkagi küla, tuleb masinale seda eraldi „öelda”,” nentis ta. Sestap tuleb ette, et infotehnoloogilise maailma tehtud vead satuvad siltidele ja hakkavad mõjutama keelekasutust.

Tõnis Rüütli sõnul on kohanimekorraldusega tegelevate ametnike üks ülesandeid selliste olukordade lahendamine ja vältimine. See kõik toob kaasa seaduste täpsustamise ja määrused, et eestimaised kohanimed oleksid jätkuvalt inimlikud ega leviks masinlik keelekasutus. Ametnike teine suur tegevusvaldkond on nimede muutmise ja uute nimede määramisega kaasnevate probleemide lahendamine.

Aga kust need nimed ikkagi tulevad? Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja ja nimeteaduse ehk onomastika teadlase Peeter Pälli sõnul ei ole Eestis kohta, millel pole nime juba varasemast ajast. „Meil on nimed põldudel, heinamaadel, kividel, metsadel, soodel ja jõgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia,” rääkis ta. Just nimelt vanad kohanimed on esimene võimalus, kust uus nimi võiks välja kasvada. Nõndaviisi hakkab koht lihtsalt kandma oma kunagist vana nime.

Rikkalik varamu

Teiseks on kirjeldavad nimed, nende puhul peetakse silmas, millise objekti juures koht on või mille juurde tee viib. Peeter Pälli koostatud tänavanimede nõuandes on kirjas, et need nimed võivad tekkida kas koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide või muu põhjal.

Näiteks maanteed on nimetatud selle järgi, kuhu need viivad, Tallinnas on Narva, Paldiski, Pärnu ja Tartu maantee.

Peeter Päll tõi kolmandaks välja, et tänavanimesid võib panna ka temaatika alusel. Sel juhul arvestatakse koha sümbolite, eripärade, ajaloo ja rahvapärimusega. Näiteks Tartu Supilinna linna-

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Tivoli Selleri osas, kus praegu asuvad Oa, Herne, Selleri, Meloni ja Marja tänav, järgitakse ühte temaatikat.

Päll lisas, et ajalooliselt oli Supilinna ala kunagi suures osas linnakodanike aiamaa, sellest kasvas omakorda välja nimede temaatika.

On ka neljas nimepaneku võimalus, mida tänapäeval tuleb ette suhteliselt vähe. „Pühendusnimed on ka üks nimepanemise allikaid, aga see ei ole Eestis viimasel ajal eriti levinud,” sõnas Päll.

Tema hinnangul kasutati inimeste nimesid tänavanimedena rohkem nõukogude ajal, kuid praegu sellest enamasti hoidutakse.

Uusasumid

Asumitest ja nende nimedest rääkides ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti kohanimekorraldaja Liisi Sokk, et Tallinna 84 asumi piirid ja nimed pandi paika 1990. aastate alguses. Tema sõnul püüti säilitada ajalooliste linnajagude nimesid, sealjuures valiti asumitele nimed veel ka vanade kohanimede, ajalooliste objektide ja iseloomuliku looduse alusel.

Sokk leidis, et asumi mõiste on küll uus, kuid kogukondlikult oluline. „Kui Tallinna asumid oma nime, piiride ja isikupäraga peegeldavad varem väljakujunenud kooslusi, siis taasiseseisvumisele järgnenud hoogne arendustegevus on toonud kaasa palju omanäolisi uusasumeid,” nentis ta.

Seni kasutuseta olnud või uue eesmärgi saanud aladele on rajatud nii elurajoone kui ka ärikvartaleid, sealjuures on arendaja nimevalikuid teinud erinevatel alustel.

Sokk tõi välja, et mitmed arendajad on pidanud sobivaks uute elurajoonide nimetamist ajalooliste asumite järgi. Näiteks Tondi kvartal, Loopealse, Laiaküla ja Pikaliiva elurajoon. „Omapärane nimelahendus on Merivälja2 elurajoonil, mis asub Merivälja ja Mähe piiril,” sõnas ta.

Pilk minevikku

Kohanimede puhul on lähtutud ka maa-alale jäävatest vanadest kohanimedest, kinnistute nime-

Sipelga dest ja aadressidest. Veel tuleb ette, et nime panemisel kasutatakse arendusalal või selle läheduses asuvate tänavate nimesid, näiteks Karukellakodu, Mäepealse, Karsti, Kodukolde, PadrikuPuki, Vana-Kuuli, Merirahu või Sipelga.

Meil on nimed põldudel, heinamaadel, kividel, metsadel, soodel ja jõgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia, ütleb Peeter Päll.

Liisi Sokk ütles, et endiste tööstus- või tootmisettevõtete nimede kasutus domineerib peamiselt ärikvartalite, aga ka mõnede elamukvartalite puhul – Noblessneri, Baltika, Rotermanni, Lutheri, Ilmarise, Dvigateli (Ülemiste City). Ala endisele või praegusele kasutusele viitab näiteks Tivoli või Paepargi elamurajooni nimi.

On aga hulk selliseid nimesid, mis on lihtsalt olnud arendajale meelepärased, kuid konkreetse kohaga seostamatud, näiteks Pärnaõue ja Hõbemetsa. Siiski tuleb silmas pidada, et uusasumite nimed pole ametlikult kinnitatud kohanimed ega vasta paljuski kohanimedele kehtestatud nõuetele, lisas Liisi Sokk. Pigem on tegemist kinnisvaraarendajate kaubamärkidega, mille kaudu oma toodet reklaamida.

Nimede allikad Nimed võivad tekkida näiteks koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide, ajaloo, rahvapärimuse, sümbolite, pühenduse või muu põhjal.

SUVI 2015 I 7

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Mänguväljak ümber ehitatud paneelelamute piirkonnas Grimmas.

FOTO: HEIKI KALBERG

Elanikkonna

kahanemine ja vananemine esitab väljakutseid Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub.

TEKST:

ANDRES LEVALD

FOTO: MEISSENI LINNAVALITSUS

siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

8 I SUVI 2015

Eesti planeerijad koos linnapeaga Meisseni raekoja ees.

P

rognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga ühtlaselt kogu Eestis. Üksnes Harju- ja Tartumaal on linnadesse koondumise tõttu ette näha nappi elanike arvu kasvu. Seevastu Järva- ja Hiiumaal võib kahanemine olla isegi üle 30 protsendi. Ülejäänud maakondades jääb see valdavalt 20–30 protsendi vahele.

Samal ajal kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal tänapäevaga võrreldes osas maakondades (Hiiu-, Valga-, Ida-Virumaa) kahekordseks ja läheneb 40 protsendile elanikkonnast. Noored lähevad linnadesse, nii mõnedki lahkuvad Eestist. Rahvastikupüramiidi teravik suundub tasapisi allapoole.

Kuid inimesed on kõige väärtuslikum vara, mida hoida. Inimeste põhivajaduste rahuldamist mõjutab elukoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv asustussüsteem. Samuti

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

töökohtade olemasolu ja teenuste kättesaadavus kas kodukohas või selle lähiümbruses.

Planeeringute hierarhias kõige kõrgemal asuv üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on seadnud peamiseks arengueesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asulas. Meie hõredalt asustatud maal, kus elab keskmiselt vaid 29 elanikku ruutkilomeetril, ei ole kuigi lihtne seda teha.

Mõistlik on õppida ka teiste riikide kogemustest.

Häid võrdlusmomente pakub näiteks Soome või siis Saksamaa idaosa Saksi liidumaa, asustustihedus on neis vastavalt 18 ja 220 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Siseministeeriumi planeeringute osakond ja Eesti Planeerijate Ühing sõlmisid koostööleppe, et õppida tundma kahaneva rahvastiku tingimustes toimuva planeerimise parimaid praktikaid ja tutvustada neid Eestis.

Alustuseks tehti 14.–17. aprillini kahekümne osalejaga õppereis Saksi liidumaale. Leipzigi maateadusinstituudis (Leibnitz-Institut für Länderkunde) anti ülevaade Saksamaa rahvastiku prognoositud arengust ja sellega arvestamisest asustussüsteemi planeerimisel.

Leipzigist jätkas rühm reisi regionaalrongiga Grimmasse. Seal saime näha, kuidas linn, mida Saksamaa taasühinemise järel iseloomustas pankrotistunud tööstus ja kahanenud elanikkond, on võitnud ühinemisest ümbritsevate küladega. Planeerijaid võtsid vastu ka Meisseni ja Lommatzschi linnapea, kellega arutati erineva suurusega kohalike omavalitsuste koostöö eeliseid ja probleeme.

Esinduslikul arutelul Saksimaa siseministeeriumis Dresdenis vahetasid Eesti planeerijad mõtteid regionaalplaneerimise, demograafilise arengu ning maapiirkondade ruumilise arengu teemadel.

Järgnes jutuajamine Bautzeni linnavalitsuses ning tutvumine Ülem-Lausitzi planeerimisega.

Uudsena mõjus kolme eraldi paikneva linna – Bautzeni, Hoyerswerda ja Görlitzi – koostöö, et ühiselt täita kõrgema tasandi keskuse ülesandeid.

Need linnad on teadvustanud endale piirkondliku koostoimimise ja ühise turunduse vajadust. Õppereisile järgnes 7. mail rahvusvaheline seminar „Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonna tingimustes” Tallinna Ülikoolis. Lisaks planeerimisasjatundjatele Saksamaalt (maastikuarhitekt-linnaplaneerija Ernst Panse) ja Soomest (professor Juha Kotilainen) tutvustas kahaneva rahvastikuga ümbruskonnas toimetuleku kogemusi Poola suurlinna Lodźi linnaplaneerija-arhitekt Lukasz Pancewicz. Eestit esindas Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra, kes rääkis piirilinna Valga võimalustest teel tulevikku. Seminar lõppes töötubadega ja järgmisel päeval peetud kokkuvõtva aruteluga siseministeeriumis.

Lahenduste otsinguil

Teiste kogemustest õppides tuleb leida Eestile sobivad lahendused. Koostamisel olevate maakonnaplaneeringute põhimõtted peavad teostuma

FOTO: JOHAN-AKSEL TARBE

Suurem plaan

Teiste kogemustest õppides tuleb leida Eestile sobivad lahendused. üldplaneeringutes. Just planeeringute kaudu saab kohalikul tasandil kokku leppida selles, kuidas suunata kasutada olev raha eelkõige positiivsetesse ettevõtmistesse, mis tagavad elanikkonna püsimise tulevikus.

Kindlasti tuleb leida lahendus, kuidas tagada asustuse kompaktsus keskustes, et toetada kogukondade teket ja lävimist. Üle peab vaatama ka nn põllukülade planeeringud, mis tihtipeale ei ole ellu viidud nii, nagu esialgu kavandatud.

Samuti on kahaneva ja vananeva ühiskonna kohustus kestma jäämiseks toetada noorte toimetulekuvõimalusi, et hoida ära olukorda, kus nad on töö või teenuste otsingul sunnitud oma kodukohast lahkuma. Selle eelduseks on valmisolek ühiselt tegutseda kõigil tasanditel.

Kuidas seda kõige mõistlikumalt teha, vajab veel ühist arutamist. Koostöös planeerijate ühinguga valmivad juuni lõpuks üldised soovitused kahaneva rahvastiku tingimustes tulevikku suunatud planeeringute koostamiseks.

JIŘÍ TINTĚRA Valga linnaarhitekt

Arutelu Saksimaa siseministeeriumis.

Teadmine, et Eesti ühiskond kahaneb ja et kahanemise mõju on piirkonniti väga erinev, on meil üldiselt olemas.

Puuduvad aga teadmised, mida selle keerulise ja kompleksse probleemiga ette võtta. Selleks on välisriikide kogemused olulised.

Seminar „Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonna tingimustes” oli Valga linnavalitsuse silmis väga tänuväärne ettevõtmine. See oli minu teada esimene üritus, kus riik korraldas elanike arvu kahanemisega seotud probleemide arutelu. Seminaril osalejatel (peamiselt Eesti planeerijatel) oli võimalus tutvuda Soome, Saksamaa ja Poola kogemustega.

Teiste kogemused aitavad meil mõista, et sarnased protsessid toimuvad ka mujal Euroopas ja me ei ole nendega silmitsi seistes üksi. Seminari eesmärk ei olnud ega saanudki olla kõnealuse teemaga seotud probleemide lahendamine.

Laiema arutelu stardipauguna oli see aga väga tähtis.

SUVI 2015 I 9

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Kagu-Eesti eesmärk

on hoida piirkonna elanikke Täpselt aasta eest välja töötama hakatud Kagu-Eesti tegevuskava on nüüdseks valmis ja kinnituse saanud, ent punkt dokumendi viimasel real ei tähenda selle lõppu, vaid alles sisulise ja palju suurema töö algust.

TEKST:

T

egevuskava koostamist koordineerinud siseministeeriumi nõunik Sulev Valner pidas kõige ambitsioonikamaks eesmärgiks pidurdada piirkonna elanike arvu vähenemist hoolimata statistikaFOTO: ON MEELIS ADAMSON

KRISTIINA KRUUSE

ameti rahvastikuprognoosidest. „Sisse- ja väljarände saldo peaks senisest negatiivsest trendist jõudma vähemalt tasakaalu,” märkis ta.

Selle sihi saavutamisega seostub tihedalt teinegi eesmärk: jõuda palgatasemes aastaks 2020 vähemalt 90 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Sulev Valner lisas, et praeguses julgeolekuolukorras ei teki küsimust, miks on tähtis elu edenemine piirialadel, sealhulgas pika nn rohelise piiriga Kagu-Eestis. „On oluline, et ka edaspidi elaks seal piisavalt inimesi, kes tunnevad end Eestile vajalikuna,” lausus ta.

Kagu-Eesti tugevusena tuuakse välja kaunist loodust ja omanäolisi kultuurilis-ajaloolisi piirkondi, nagu Vana-Võrumaa, Setomaa ja osa Mulgimaast. Ent Sulev Valneri sõnul kipub praegu iga maakond, ja ka väiksemad piirkonnad, liiga palju vaid oma kitsastes piirides mõtlema. Koostöö piirkondade vahel aitaks jõudsamalt edasi areneda. „Selle elluviimisse peavad panustama mitmed ministeeriumid vastavalt oma tegevusaladele, aga vähetähtis pole ka kohapealsete eestvedajate roll,” rääkis Sulev Valner.

Kas on oht, et tegevuskava jääb vaid paberile? „Uues koalitsioonileppes on Kagu-Eesti tegevuskava elluviimine igatahes eesmärgina selgelt kirjas, seega pole see lihtsalt üks dokument riiulis, mis kedagi ei huvita,” lisas ta.

Kagu-Eesti visioon aastal 2020 • Paistab väljapoole ühtse ja tugeva omanäolise piirkonnana ja on igas mõttes (majanduslikult, kultuuriliselt, julgeolekuliselt) oluline osa Eesti riigist kui tervikust.

• Ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud.

• Üks eripära on piiriregiooniks, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiriks olemine.

• Tuntud ja hea mainega turismisihtkoht.

• Elanike sisse- ja väljarände saldo on tasakaalus või positiivne.

10 I SUVI 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Neli aastat sihte

kodanikuühiskonna arengus Kodanikuühiskonna arengule läinud neljal aastal justkui majakaks olnud arengukavas seatud sihid said paljuski saavutatud ning perioodi jäävad iseloomustama nii olulised seadusemuudatused kui ka uute tegevussuundade või ürituste esilekerkimine.

Ü

he osa tulemustest võib kokku võtta õiguskeskkonda puudutavate sammudena. Näiteks läinud aasta juulis vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega tehti paindlikumaks heategevuslikkuse mõistet ning kasumi taotlemise keeld asendati tulu taotlemise keeluga. Muutus ka tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamine: see otsustus läks vabariigi valitsuselt maksu- ja tolliametile. Samuti määratleti selgemalt mittemaksustatud vabatahtlike kaasamisega seotud kulude kompenseerimine.

Viimastel aastatel on järjest enam esile kerkinud sotsiaalne ettevõtlus, mis on saanud tuult tiibadesse suuresti tänu Heateo SA tegevusele strateegilise filantroopia edendamisel. See on riskikapitali põhimõtetele toetuv heategevuse liik, mis pakub nii rahalist kui mitterahalist tuge laia mõjuga ühiskondlikele algatustele.

Suurt hulka inimesi on kaasanud veel mitmesugused algatused ja üritused, nagu näiteks arvamusfestival, „Teeme ära!” talgupäev, kodanikuühiskonna nädal, rahvakogu algatus või riigikantselei eestveetav avatud valitsemise partnerluse (AVP) initsiatiiv.

Kodanikuühiskonna ja vabaühenduste arengusse panustav SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) korraldas aastate 2011–2014 jooksul 17 taotlusvooru ja mitu konkurssi. KÜSKi toetuste jagamise põhimõtted on samuti muutunud.

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

Nüüd on igal aastal üks üldine ning üks temaatiline voor. Üldises voorus saavad taotlejad ise nimetada, milleks nad toetust küsivad. Teise toetusvooru keskne teema pannakse aga paika koos kodanikuühenduste ja ekspertidega.

KÜSK on nelja aasta jooksul toetanud mitmesuguseid kodanikuühiskonna uuenduslikke ideid ja ka rahvusvahelist koostööd. Toetust on saanud näiteks mess „Maale elama”, vabakonna suvekoolid, talgupäevad, riiklikud vabatahtlike tunnustamisüritused ning hulk teisi algatusi, mis toetavad sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste arendamist.

Kodanikuühiskond on küll järjekindlalt arenenud elujõulisemaks ja mõjukamaks, kuid on veel palju tööd teha vabaühenduste stabiilsuse, võimekuse ja finantsilise toimetuleku nimel. Uueks majakaks sel teel on kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020.

Mida räägivad arvud?

1. jaanuari 2015 seisuga oli Eestis 31 581 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 sihtasutust ja 30 758 mittetulundusühingut (umbes pooled MTÜd on korteri- jm ühistud).

Palgaliste töötajatega MTÜde osa on viimastel aastatel pisut suurenenud, ulatudes 30,3 protsendini. Samuti on kasvanud MTÜde keskmine brutopalk. Eelmise aasta lõpus oli see 446 eurot kuus. 2014. aastal annetati 16,6 mln eurot umbes tuhandele kodanikuühendusele.

SUVI 2015 I 11

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Kirik muutub ühes ühiskonnaga Kirik on mitmeski mõttes ühiskonna peegel. Muutused selles, näiteks rahvastiku vananemine, vähenemine ja koondumine keskustesse, mõjutavad väga suurel määral eriti just väiksemate kohtade kogudusi.

E

esti apostlik-õigeusu kiriku preestri Toivo Treima hooldada on seitse Lääne-Eesti väikekogudust, nende seas Saaremaal Leisi Püha Olga, Tornimäe Neitsi Maria ja Laimjala Vassilius Suure kogudus.

Treima meelest kannab külakirik tänapäeva ühiskonnas pärimuskultuuri ja traditsioonide säilitamise ja edasikandmise ehk mälu rolli. „Liiga julge oleks rääkida otseselt harivast ja kasvatavast rollist, kuid kõne alla võiks tulla ehk veel kuulav, mõistev ning kaasatundev roll,” lisas ta.

Rääkides kiriku kunagistest rollidest, tuleb tõdeda, et nüüdisajal registreeritakse sünnid ja surmad Eestis teistes asutustes, ka abielu- ja pärimisküsimustega ei pöörduta enam kiriku poole. „Kuid mõned initsiatsiooniriitused on siiski aegumatud ning seetõttu otsib külarahvas kiriku üles tänapäeval jälle tihedamini kui NSVLi ajal,” märkis ta.

Noorte nappus

Treima sõnul väheneb maapiirkondades koguduseliikmete arv umbes samas tempos väljarändega ja rahvastiku vähenemisega. Ta nentis, et kuna koguduste liikmete vanus on kõrge ja nooremat

12 I SUVI 2015

TEKST:

SIGNE IVASK

rahvast regulaarselt teenistustel ei käi, pole neis kohtades aktiivset tegevust võimalik arendada.

Nii polegi tema hooldatavates kogudustes eraldi laste- või noortetööd ning sotsiaalhoolekanne ja misjonitöö väljaspool kogudust on pea olematu.

Siiski toimuvad usuõppijate koosistumised ning lauljate korrapärased lauluproovid kirikulaulu harjutamiseks.

Treima sõnul püüavad liikmed kindlasti kokku tulla kiriku nimepäevaks ja kalmistupühadeks ning osa võtta suuremate pühade teenistustest.

Seegi on tema meelest tõsine pingutus koguduserahva poolt. „Konkreetselt minu teenitavate koguduste juures oleme ka korraldanud regulaarselt „Teeme ära!” talguid, suviseid õigeusu ja muu vaimuliku muusika kontserte, heategevuslikke kohvilaudu ja temaatilisi ettekandeid kohalikes koolides,” sõnas ta.

FOTOD: TIINA LAINESTE

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Väikelinnas Elvas toimub baptistikoguduses igal reedel noortele üritusi nimega EXIT, kuhu saab tulla koos sõpradega.

Eesti evangeelse luterliku kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats leiab, et nende tegevus lähtub inimeste vajadustest. „Kus viga näed laita, seal mine ja aita. Kui maakohas on näha, et lastel on vähe tegevust ja noortel on vähe võimalusi koos käia, siis me võime neile oma uksed avada ja midagi korraldada,” rääkis ta. Kogudus panustabki neisse valdkondadesse, kus on midagi puudu. Hiljuti tähistati seal suurt lastepäeva, samuti muuseumiööd, mida külastasid inimesed lähedalt ja kaugelt.

Lisaks tegelevad nad diakoonia ehk kristliku armastus- ja halastustööga. „Minu jaoks on müstiline, kuivõrd kehv on puuetega laste ja vanemate olukord maal. Püüame neid tuua keskustesse ja integreerida ellu,” rääkis ta. Risti koguduses on ka vaikuse laste rahupaik, mis on mõeldud leinapaigaks nendele peredele, kelle laps on surnult sündinud või surnud vastsündinueas. „Me oleme külarahva jaoks siin olemas, kirik ongi külakeskus, meie puhul ka ümberkaudsete alade keskus,” nentis ta. Ligi tuhat inimest ütleb Risti kiriku kohta „meie kirik” ja Laatsi sõnul on väga oluline, et nad tunneksidki, et kirik ja kogudus on just nende oma. „Meie vallas on elanikke alla tuhande, koguduse liikmeid oli möödunud aastal 287, sinna juurde tuleb arvata kõik lapsed, niisiis see arv küündib viiesaja kanti,” rääkis ta.

Laats nentis, et 20–25-aastaseid on koguduses vähe, samuti ei jaksa vanemad liikmed enam eriti abis käia, kuid seevastu käib kirikus palju huvilisi väljastpoolt küla või kihelkonda. „Olen olnud linnakirikus, alguses oli selline tunne, et mis ma sinna maale lähen, seal pole inimesi. Tahtsin ise selle ära proovida ja nüüd võin küll julgelt öelda, et maal elu ei hingitse, vaid täitsa kihiseb,” rõõmustas ta.

Teistmoodi lähenemine

Kui Laatsi ja Treima kogudustes on noorte vähesuse mure, siis Lõuna-Eesti väikelinnas Elvas tegutseb baptistikogudus, kus pööratakse suurt tähelepanu just noortele. Noortejuht Lauri Mik-

Külakirik kannab tänapäeva ühiskonnas pärimuskultuuri ja traditsioonide säilitamise ja edasikandmise ehk mälu rolli.

Toivo Treima

velt selgitas, et nad korraldavad noortele igareedeseid üritusi nimega EXIT, kuhu saab sõpradega tulla ja koosolemist nautida. „See on mõeldud noortele vanuses 14–21, kuid osaleda võivad ka vanemad. Me koguneme noortega ning saame osa muusikast, suupistetest ja õhtu teemast,” rääkis ta. Iga õhtu sisaldab oma jututeemat, muu hulgas on nad rääkinud sellest, milleks on kogudust tarvis ning miks seal käiakse.

Mikvelt nentis, et tema meelest on EXIT Elva-suuruse linna kohta üpris populaarne üritus, igal reedel koguneb sinna umbes 25 noort. „Üldiselt oleneb osavõtt sellest, kui palju oleme ise reklaami teinud ning noori kutsunud. Arvan, et oleme Elva mastaabis pigem tuntud, sest püüdleme selles suunas, et me ei jääks märkamatuks,” ütles ta. Praeguseks on noorteõhtutele joon alla tõmmatud, et keskenduda suurele suvisele inglise keele laagrile.

„Teeliste kirikud” kutsub külla • „Teeliste kirikud” on omanäoline kultuuriturismi ettevõtmine, mis tutvustab nii sise- kui ka välisturistidele Eesti kauneid ja erilisi sakraalhooneid – kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

• Veebiküljelt www.teelistekirikud.ekn.ee leiab rohkem infot kirikute kohta, mis lahkelt avavad huvilistele oma uksed ja mis ka näiteks majutavad külastajaid.

• Algatuse eestvedaja on Eesti Kirikute Nõukogu koostöös mitmete era- ja avalike organisatsioonidega.

SUVI 2015 I 13

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

FOTOD: ARDO KALJUVEE, INTERNET

Piir ühendab

ja loob naabritele võimalusi Koostöö, mis ületab piire – nii võiks kokku võtta viimaste aastate suurima Eesti, Läti ja Venemaa piirialade elu edendanud toetusprogrammi, mille lõpuüritus toimus mais Tartus.

TEKST:

KRISTIINA KRUUSE

14 I SUVI 2015

P

rogrammi edu võib mõõta esmalt arvudes: ligi 59 miljonit eurot ja 50 projekti.

Arvudest tähtsamgi on aga tegelik sisu, mis nende toetuste abil loodi. Eesti osalusega projektidest võib näiteks tuua Narva ja Ivangorodi piiriületuspunktide täieliku renoveerimise, mitmete väikeasulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehituse, turismiteekonna Via

Hanseatica turundamise, samuti kolme riigi digitaalse ajalooarhiivi loomise.

Toetust said mitmesugused ettevõtmised, kuid nende eesmärk oli üks: parandada piirialade konkurentsivõimet ja elukeskkonda ning kasutada ära nende soodsat asukohta Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisel ristteel.

Kõige üldisemal tasandil oli programmil kolm peamist sihti. Esiteks, sotsiaalmajanduslik areng, sealhulgas ka ettevõtluse, turismi, transpordi, logistika ja kommunikatsioonide arendamine. Teiseks kõik, mis puudutab ühiseid kogemusi ja väljakutseid piiririikides. Siinkohal võib näiteks tuua ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise või siis energiakasutuse parendamise.

Kolmas prioriteet oli inimestevahelise koostöö edendamine ühisürituste ja -algatuste kaudu, olgu nendeks siis näiteks spordivõistlused või logopeedide ühiskoolitus. „Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule märkimisväärselt juurde andnud programmiga,” ütles siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Julia Koger. „Selle abil edendati koostöösuhteid kultuuri, tervishoiu,

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Mis on ära tehtud?

Via Hanseatica Via Hanseatica on Eestit, Lätit ja Venemaad ühendav turismimarsruut, mis tõstab esile iga riigi kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused, sündmused ja eripärad.

Tegevused: turismimarsruutide väljatöötamine ja reklaamimine, Via Hanseatica kodulehekülje loomine, infovoldikud, pressiteated, osalemine turismimessidel.

Eelarve: 1,8 mln eurot, millest 1,6 mln eurot programmist.

E-arhiiv Eesti, Läti ja Venemaa riiklike elektrooniliste arhiivide andmeid ühendav digitaalne arhiiv. E-arhiivis saab uurida näiteks Eesti, Läti ja Vene kirikuraamatuid, ajaloolisi kaarte või üliõpilaste ja õppejõudude andmeid. Selle virtuaalse ajaloovarasalve leiab veebiaadressilt www.earchive-estlatrus.eu.

Tegevused: riikidevahelise e-arhiivi digitaalse keskkonna väljatöötamine.

Eelarve: 1,21 mln eurot, millest 1,09 mln eurot programmist.

Kultuuripärandi kasutamine tootearenduses Projekti eesmärk oli avardada väikeettevõtjate teadmisi kohaliku kultuuripärandi, traditsioonide ja loodusressursside kasutamisest ettevõtluses ja tootearenduses.

Tegevused: tootearenduse koolitused, seminarid, majandusõppe programmi käivitamine Petseri ja Ape piirkonna koolides ning selle edasiarendus Setomaa koolides, koostöö- ja ettevõtluskeskuse avamine Petseri linnas.

Eelarve: 932 389 eurot, millest 839 147 eurot programmist.

Kvaliteetse hariduse tagamine riskilastele spordi ja hariduse vallas ning arendati turismi, ettevõtlust ja keskkonnaalaseid ettevõtmisi piirialadel,” kõneles ta. Eesti-Läti-Vene programmi 2007–2013 koostööprojektide kogumaht oli 58,89 miljonit eurot, millest 15,04 miljonit eurot eraldati Eesti partneritele. Siseministeerium andis lisaks 9,08 miljonit eurot suuremahuliste koostööprojektide jaoks, mis hõlmasid osalisi Eestist ja Venemaalt. Projektide elluviimise tähtaega on pikendatud käesoleva aasta lõpuni.

Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule märkimisväärselt juurde andnud programmiga.

Projekti tegevused keskendusid vähekindlustatud ja keerulise sotsiaalse taustaga noorte haridustee toetamisele, et suurendada nende kaasatust ja aidata luua neile paremaid eeldusi tulevikuks.

Tegevused: koolitused õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele, kultuuriõhtud, ekskursioonid, individuaalõpe ja õpiabi rühmatunnid.

Eelarve: 231 765 eurot, millest 196 765 eurot programmist.

Kultuuri- ja loomemajanduskeskused Räpinas, Viļakas ja Petseris Eesmärk oli luua keskused kohaliku kultuuri ja loomemajanduse edendamiseks ning ajaloopärandi säilitamiseks.

Tegevused: Räpinas renoveeriti Sillapää lossi keskuses asuv tallihoone ning avati loomemajanduskeskus. Petseris taastati kultuurimajana hoone, mis Eesti esimese iseseisvuse perioodil oli kaitseliidu maja. Viļakas rekonstrueeriti ajalooline kloostrile kuulunud hoone, kus asub nüüd piirkonna loomemajanduskeskus.

Eelarve: 2,2 mln eurot, millest 1,98 eurot programmist.

SUVI 2015 I 15

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Narva promenaad

FOTOD: ANTON VÕLITOK

on menukas ürituste paik Uus Narva promenaad on kiirelt saanud väga menukaks avaliku ruumi osaks: see on jalutajate, kunstnike ja fotograafide meelispaik ning linnuse kõrval üks peamisi ürituste korraldamise kohti linnas.

TEKST:

LAURA SUVISTE

N

arva linnavalitsuse projektide teenistuse juhataja Anne Veevo sõnul on sel suvel igal nädalavahetusel Narva promenaadil plaanis mõni üritus. „Kultuurigrupid, sportlased, kunstnikud ja paljud teised on väga huvitatud ürituste korraldamisest promenaadil,” nentis ta ja lisas, et promenaad pakub positiivset konkurentsi linnusele. „Tundub, et promenaadist võib välja kujuneda uus kultuuri- ja spordiürituste korraldamise koht Narva linnas. Enne seda toimusid vabaajaüritused enamasti linnuses,” rääkis ta.

Kilomeetripikkune uus promenaad pakub jalutajatele turvalise ja kauni retke mööda kaldajoont. Omapäraste kividega sillutatud hästi valgustatud teele jäävad mitmed huviobjektid, nagu Päikeseplats, Dahlbergi vabaõhulava,

Kilomeetripikkune promenaad on jõeala muutnud tundmatuseni.

Euroopa allee, vaateplats ja Rootsi terrass. Anne Veevo sõnul on tegemist ühe menukaima vaba aja veetmise kohaga Narvas. Puhkepäeviti liigub promenaadil ilusa ilmaga väga palju rahvast.

Niisamuti ei jää enamasti ühelgi Narvat külastaval turistil jalutusteel käimata, sest lisaks prome-

16 I SUVI 2015

naadi kaunile ja põnevale lähiümbrusele avaneb sealt ka hea vaade Venemaale, Ivangorodi kindlusele ja Aleksandri kirikule. „Külalistele on promenaadi piirkond magnetiks, sest läbi aegade on just vesi see, mis on oma rahustava ja puhastava vooluga inimesi köitnud,” lisas Anne Veevo.

Narva promenaadi ehitus läks maksma 5,16 miljonit eurot, millest 4,26 miljonit sai Narva Euroopa regionaalarengu fondist linnaliste piirkondade arendamise meetme kaudu, mille rakendusüksuseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Narva promenaad pole aga ainuke ettevõtmine, mis on aidanud linna avalikku ruumi märgatavalt arendada. „Tänu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmile 2007–2013 on meie piirkonda kaasatud umbes 12 miljonit eurot turismi ja ettevõtlusega seotud infrastruktuuri arendamiseks.

Kui arvestada veel ka Ivangorodi ja Narva piiriületuspunktide kompleksse rekonstrueerimise projektiga, on kaasatud kokku ligi 20 miljonit eurot,” selgitas Anne Veevo.

Selle raha eest on korda tehtud Narva linnuse park, ehitatud linnusesse juurdepääsu teed, rekonstrueeritud purskkaev, ehitatud laste mänguväljak. Samuti on korrastatud Pimeaed, mis on Narva jõe ääres paiknev ajaloolise ja looduskaitselise väärtusega park. Pooleli on ajaloolise Viktoria bastioni kurtiini ja püssirohukeldri rekonstrueerimine.