REGI Regionaalministri valitsemisala infoleht sügis 2012
Edukas
Rae vald
Vallavanem Mart Võrklaev jagab kogemusi
Näilik abielu jätab jälje Gümnaasiumitoetus aitab korrastada koolivõrku KOVide rahaandmed nüüd internetis
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Omavalitsusreform vajab
otsuseid
M
eie põhiseaduses on kirjas, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt tähendab omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Need on võimsad sõnad. Tohutu power’iga, nagu öeldakse. „Kõiki kohaliku elu küsimusi“, „õigus ja võime“, „otsustavad ja korraldavad“, „korraldada ja juhtida“. Aga vägevatest sõnadest üksi ei piisa – küsimus on selles, kui palju need sõnad ka päris elus paika peavad. Kui paljudes kohalikes omavalitsustes suudetakse tegeleda kõikide kohaliku elu küsimustega, nagu põhiseadus nõuab? Kas ainult tegeletakse või jõutakse ka lahenduste ja teenusteni, mida inimesed ju tegelikult vajavad? Kui paljudel kohalikel omavalitsustel on lisaks hartas sätestatud õigustele olemas ka sisuline võimekus kohalikku ühis3 Uudised konnaelu korraldada ja juhtida? 4 Rae vald, ennast taastootev Need küsimused on valusad, kooslus kuid nende küsimata jätmine veel 6 KOVi rahaandmed riigipilves valusam. Neile probleemidele on 7 Valeandmete registreerimisest tähelepanu juhtinud nii riigikontvõib keelduda rolör kui ka õiguskantsler, erine8 Jätkusuutliku KOVi-mudeli vad teadlased ja eksperdid ning otsingul rahvusvahelised organisatsioonid. 10 Aleviku mõiste kaob Neist probleemidest tahavad rää11 Gümnaasiumitoetust aega kida ka inimesed, kes elavad meie taotleda jaanuarini omavalitsustes. Väga väheks on 12 Hüva nõu kodanikuühendustele jäänud neid inimesi, kes leiavad, et 13 Häirenupp hoiab raha kokku meie omavalitsuskorraldusega on 14 Näilik abielu jätab jälje kõik korras. 16 Uued teenused Sänna mõisas Oktoobri alguses esitlesime juba neljandat aastat kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse uuringut, mis võrdleb linnade-valdade suutlikkust täita neile pandud ülesandeid. See ei ole kellegi häbimärgistamiseks või kellegi kiitmiKoostatud regionaalministri seks, see on pigem peegel, mis anvalitsemisalas, nab adekvaatse pildi hetkeolukaili.uusmaa@siseministeerium.ee korrast. See on peegel, millesse toimetaja: Liis Kängsepp vaadates näeme, kas ja mil määral kujundus: Profimeedia mingis omavalitsuses on üldse oleTäname kõiki, mas eeldused neile pandud ülesankes aitasid nete edukaks täitmiseks. kaasa REGI Eelmiste kohalike omavalitsuste valmimisele! volikogude valimiste ajal toimus
Sisukord
2 I sügis 2012
Siim Kiisler, regionaalminister üks vabatahtlik liitumine. Järgmised kohalikud valimised on pisut vähem kui aasta pärast ning minule teadaolevalt ei ole pilt oluliselt rõõmsam – tulemas on üks-kaks, heal juhul kolm ning maksimaalselt 4-5 vabatahtlikku liitumist. Selline tempo ei lahenda omavalitsussektori struktuurseid probleeme. Samas on omavalitsusreformi arutelus hetkel patiseis – erinevate osapoolte vahel puudub üksmeel, kuidas edasi minna. Siiski möönavad kõik, et muutused on vajalikud ning tänane absoluutse vabatahtlikkuse tee pikalt enam jätkuda ei saa.
Muutused on vajalikud ning tänane absoluutse vabatahtlikkuse tee pikalt enam jätkuda ei saa. Seda teed edasi käies jõuame peagi sinna, et olemuslikult kohalikke küsimusi hakkab otse või kaudselt otsustama riik. See on aga tõsine oht kohalikule demokraatiale ning omavalitsuste autonoomiale. Loogiline suund oleks vastupidine, kuid see eeldab senisest oluliselt tugevamaid omavalitsusi. Seepärast käisingi aruteludeks välja erinevad alternatiivid, kuidas omavalitsusreformiga edasi minna. Sisulises plaanis on meie ees kaks võtmeküsimust – milline tee valida ja millal muudatused teha. Loodan, et sel korral lähenevad kõik osapooled reformiaruteludele sisuliselt.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Algas merealade
ruumiline planeerimine Oktoobri keskel algatas valitsus maakonnaplaneeringute koostamise Pärnu ja Hiiu maakondadega piirnevatel merealadel territoriaalmere välispiirini. Selline merealade planeerimine on Eestis esmakordne.
T
aoline ruumiline planeerimine on vajalik, kuna huvi merealade erinevaks kasutamiseks kasvab ja muutub järjest aktiivsemaks – lisaks laevaliiklusele, kalapüügile ja tehnovõrkude rajamisele on aasta-aastalt suurenenud huvi kasutada merealasid energia tootmiseks ja meretuuleparkide rajamiseks. Planeeringu koostamisega püütakse leida ühelt poolt parim lahendus erinevate inimtegevuste jaotusele merealal ning teisalt tuleb tagada mereala ökosüsteemi kaitse. Tegemist on avaliku protsessiga, kuhu kaasatakse mitmesuguseid huvigruppe. Näiteks loodab ministeerium kaasata energeetika- ja laevandusettevõtjaid, kalamehi, KOVe, elanike ühendusi ja teisi merealal tegutsemisest huvitatud või sellest puudutatud isikuid. Merealade planeerimisega alustatakse Hiiu- ja Pärnumaa merealadest eelkõige seetõttu, et nendele on juba erinevate projektide raames tehtud analüüse ja uuringuid ning on olemas ka ettevõtjate huvi rajada meretuuleparke. Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekesk-
Planeeritavad alad territoriaalmeres konna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro. Pärast merealade planeeringu algatamist koostavad Hiiu ja Pärnu maavanem maakonnaplaneeringud ning tuleb ka hinnata planeeringu mõju keskkonnale. Planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada merepõhja iseärasusi, seal asuvaid objekte, maardlaid, väljakujunenud kalapüügikohti aga ka kaitse- ja hoiualasid.
Hiiu maakonnaga piirnev mereala
Pärnu maakonnaga piirnev mereala
Planeering Eesti 2030+ sai valitsuse heakskiidu Augusti lõpus kehtestas valitsus üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ ja sellele lisatud tegevuskava, mis suunavad järgmise 20 aasta jooksul Eesti ruumilist arengut, keskendudes transpordi, asustuse ja energeetika arengule.
P
eamised märksõnad planeeringus on inimeste toimepiirkonnad, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga, rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Juba on
alustatud Rail Balticu maakonnaplaneeringutega, järgmisena jõuab valitsusse merealade planeeringute algatamine Hiiu- ja Pärnumaal. Planeeringu kooskõlastasid maavalitsused, ministeeriumid ja omavalitsusliidud, sõna said sekka öelda eri valdkondade eksperdid ja Eesti elanikud. Pikemalt kirjutasime planeeringust eelmises REGIs. Varasemad REGI numbrid leiad ISSUU keskkonnast aadressilt issuu.com/siseministeerium.
sügis 2012 I 3
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Rae vald
ennast taastootev kooslus Eelmise aasta Eesti parim kohalik omavalitsus on vald, mille elanike arv on viimase kümne aastaga peaaegu et kahekordistunud ja tööpuudus alla 2%. Vallal on korras rahaasjad ja pidevalt täienevad tööandjate read. Tere tulemast Rae valda! Tekst:
Lemmi Kann
4 I sügis 2012
A
lates 2006. aastast on Rae vald püsinud tihedalt kannul Tallinna linnal ja Viimsi vallal, kes on seni parima tiitli koju viinud. 2011. aasta parima KOVi tiitel tuli peamiselt tänu heale rahalisele seisule, mis vallavanem Mart Võrklaeva sõnul tuleb sellest, et valda majandatakse konservatiivselt.
„Eelarvet oleme juba aastaid teinud põhimõttel, et see peab olema positiivne, ning oleme proovinud vältida laenu võtmist,“ rääkis Võrklaev, kinnitades, et maksuraha kallale investeeringute tegemisel mindud ei ole, vaid raha on saadud näiteks maa müügist. „Ega nii suuri investeeringuid, nagu vald vajab, maksutuludega ei jõuakski teha.“
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Arendustegevus on viimastel aastatel Rae vallas olnud kiire ja mahukas, sest elanikke on palju juurde tulnud. Kui 2002. aastal elas vallas 7500 inimest, siis praegu elab juba peaaegu 14 000. Niivõrd kiire kasv toob kaasa surve sotsiaalsele infrastruktuurile – on vaja lasteaia- ja koolikohti, korralikke teid, arstiabi saamise ning vaba aja veetmise võimalusi. See tähendab, et ka ehitada on tulnud palju. „2009 avasime Peetri põhikool-lasteaia, mille laiendamise lepingu allkirjastasime tänavu. Praegu käivad tööd Lagedi koolis, kuhu tuleb 180 kooli- ja 80 lasteaiakohta. Oleme remontinud-laiendanud ka teisi valla lasteaedu,“ sõnas Võrklaev, nentides, et lasteaiakohti on endiselt puudu ja suur nõudlus on ka koolikohtade järele – Peetri alevikus läks sel sügisel esimesse klassi viis klassitäit lapsi.
Rae valla trump – võimalus luua töökohti
Rae vallavanem Mart Võrklaev renoveeritava Lagedi kooli taustal.
Aga mis neid inimesi siis Rae valda pidevalt juurde toob? Võrklaev möönas, et Tallinna lähedus on muidugi üks olulisi põhjusi. „Inimesed tahavad linnast välja, aga mitte liiga kaugele. Paljud tulevad ka äärealadelt siia tööle ning otsustavad elukoha valida just Rae vallas,“ selgitas ta. „Teeme omalt poolt kõik, et inimesed ei käiks siin ainult magamas, vaid nad saaksid siin ka tööl käia ja vaba aega veeta.“ Töövõimalusi on vallas päris palju, seal on juba kanda kinnitanud näiteks ABB, Kalev, Pipelife Eesti, kullerfirma DPD, Rimi, Trafotek OY Eesti filiaal, lähitulevikus kerkib Peetri alevikku uus Selver. „Kes vähegi tahab, see tööd ka leiab,“ kinnitas Võrklaev, kelle sõnul on töövõimaluste skaala lai – lihttöölisest hästi tasustatud spetsialistini. Koos ettevõtetega kasvab ka vajadus tööjõu järele ja nii ongi siinsed hiidettevõtted sunnitud Tallinnast spetsialiste kohale transportima.
Indeks näitab valdade ja linnade võimekust Omavalitsuse võimekuse indeks, mida Geomedia juba viiendat aastat arvutab, on mõõdik, millega hinnata kohaliku omavalitsuse igapäevase töö – s.o kohaliku elu korraldamise – võimekust objektiivselt ja kogu selle mitmekülgsuses. Arvesse on võetud KOVi elanike arvu, nende inimeste sissetulekuid ja töötust ning kohapeal pakutavate teenuste hulka. Eesmärk on pakkuda infot, mis toetaks paremate otsuste tegemist. Väga selgelt toob KOVi indeks välja ääremaaliste ja väikese elanike arvuga omavalitsusüksuste võimekuse erinevuse kesksemate ja suurema elanike arvuga KOVidest. Muutub järjest selgemaks, et tuleb lõpetada iga omavalitsuse käsitlemine jätkusuutliku üksusena. Seda näitab ka indeks ja selle väärtuste väga suur erinevus esimeste ja viimaste vahel. Teiseks joonistub välja, et alla 5000 elanikuga omavalitsused on üldjuhul nii nõrgemate kui ka ebastabiilsemate tulemustega. Ave Viks Regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik
Rae valla elanike arv tõuseb pidevalt
Elanike arv
14000 10500 7000 3500 2008 Aasta
2009
2010
2011
0 2012
Rae vallas töötuid praktiliselt pole Aasta 2009 2010 2011 2012
Töötuid 404 536 314 254
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson maininud Võrklaevale hiljuti naljaga pooleks, et hommikuti Tallinna poole teel olles ummikus istudes tekkis tal mõte panna Jüri väljasõidutee otsa suur plakat kirjaga: „Ärge istuge ummikus, tulge parem ABBsse tööle!“ „Ettevõtted on ju huvitatud, et inimesed siinsamas nii töötaksid kui ka elaksid. Samamoodi on sellest huvitatud vald,“ märkis Võrklaev. „Kui ettevõte tahab valda tulla, istume koos maha ja arutame, kuidas saame vastastikku üksteist aidata,“ rääkis Võrklaev. Ta kiidab sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid ja loetleb koostöö tulemusi: ABB on panustanud valla terviseradadesse, Tallinna Vangla tulekuga sai vald nii Peetri lasteaed-põhikooli kui ka Jüri gümnaasiumi laienduste projektid, Kaubamaja panustab Selveri ehitamisel piirkonna sademevee probleemide lahendusse ja teede ehitusse, ning muidugi teeb Kalev igal suuremal lasteüritusel rüblikute elu magusaks.
Head ideed noorte hoidmiseks
Selleks, et praegused kooliõpilased tulevikus ka valda elama ja töötama jääksid, on vald teha võtnud noorte ettevõtlikkuse arengukava. „Tahame, et noored teaksid, millised ettevõtted meil vallas on, ning neile juba koolist kaasa anda teadmise, mida võiks õppima minna, et saada hästitasustatud spetsialistiks,“ selgitas Võrklaev. „Ehk saab ka mingid stipendiumivõimalused luua, ettevõtetelt on sellele mõttele igal juhul positiivne tagasiside tulnud ja nad tahavad selles suunas koostööd teha, et noori varakult oma käe järgi suunama hakata,“ ütles Võrklaev ja lisas naljatades, et loomulikult pole plaanis kedagi sunnismaiseks muuta ega vallale kivimüüri ümber ehitada. „Aga võitjad on ju lõpuks kõik – noor, kes teab varakult, mida õppima minna; ettevõte, kes saab endale hea töötaja; ja vald, kes saab hea maksumaksja. See ring tagab, et vald areneks pidevalt edasi. Taastootev süsteem!“
sügis 2012 I 5
Regionaalministri valitsemisala infoleht
KOVi rahaandmed
riigipilves Kõigi Eesti kohalike omavalitsuste raamatupidamise andmed on nüüd kättesaadavad internetis, andes igaühele võimaluse neid omavahel võrrelda ja vaadata, kuhu kulub kodaniku maksuraha.
Tekst:
Liis Kängsepp
A
ndmed, mida varem oli keeruline kätte saada ja veelgi keerulisem omavahel võrrelda, on nüüd internetis vabalt kättesaadavad aadressil www.riigipilv.ee. Kodanik saab sealt lihtsa vaevaga vaadata, millele KOV tema igakuist maksuraha kulutab; KOVid võivad aga võrrelda, kuidas nende rahakasutus erineb näiteks naabervalla omast. „Taustainfo, mille kokkupanek oleks muidu jupp käsitööd, on nüüd paari hiirekliki kaugusel,“ sõnas Andrus Jõgi rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast. „Andmed on väga detailsed ja annavad juurde võimalusi saada infot, mida varem ei olnud või mille kättesaamine oli nii keeruline, et keegi seda ette ei võtnudki. Nüüd aga saab tulemust kohe graafiliselt või tulevikus ka kaardil näha.“ Nii saab võrrelda, kui palju erinevates KOVides mingil ajal on kulutatud raha lasteaedadele, teeremondile või õpetajate palkadele. Ja see on vaid murdosa infost, mis riigipilves olemas on.
Mis on „pilv“? Pilv on koondnimetus sellele, kui uue projekti jaoks ei osteta eraldi serverit, ei võeta palgale täiendavaid IT-halduse spetsialiste ning ei hakata nullist midagi üles ehitama, vaid renditakse kelleltki teenusekeskkond, kus vajalikud rakendused on juba seadistatud ning valmis täitma vajalikke funktsioone.
6 I sügis 2012
„KOVidele võib sellistest andmetest kasu olla näiteks ühinemisläbirääkimistel,“ ütles Jõgi, julgemata ennustada, kas riigipilv otseselt just KOVide ühinemiseni viib, aga ehk aitab ta kaasa sellele, et kulusid võrreldes hakkavad KOVid omavahel rohkem koostööd tegema. „Praegu vaadatakse tihti kogu tegevust omaenda KOVi piirides, aga nüüd on võimalik saada uusi teadmisi ümbruskaudsete KOVide kohta ja analüüsida tervet piirkonda laiemas kontekstis.“ Eraldi mainis Jõgi Läbipaistva Eesti Omavalitsuse ehk LEO rakendust, mis võimaldab lihtsal viisil saada ülevaate KOVi majandusandmetest, koostada graafikuid ja jooniseid. LEO abil saab muu hulgas vaadata kõikide valla- ja linnavalitsuste sissetulekuid, väljaminekuid või varasid nii terve maakonna ja KOVide lõikes kui ka ühe elaniku kohta. Samuti uurida kulusid valdkonniti ning võrrelda teiste KOVide või kogu Eestiga. Selle interaktiivse rakenduse kasutamine ei nõua IT-alaseid eelteadmisi, kogu info kuvatakse seostatult ja visuaalselt. Sama tarkvara kasutatakse ka erasektoris ja KOVid seda ise ilmselt soetada ei suudaks. „KOV saab selle kaudu ka ise oma tegevust lihtsamalt analüüsida ja tulemusi jagada,“ sõnas Jõgi. „Kui varem pidi näiteks kas või volikogu liikmetele tegema andmetest eraldi väljavõtteid, neid analüüsima ja tegema jooniseid, seejärel aga info välja printima, siis LEO abil saab lihtsalt valmis teha vajalikud graafikud ja need lingiga edasi saata.“ Aastate 2004–2012 KOVide raamatupidamise andmete avalikustamine on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhitava projekti opendata.riik.ee pilootprojekt. Sealt tekkiva kogemuse najal saab planeerida edasist tegevust. Riigipilve rakendus sündis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, Elioni ja Infovara OÜ koostöös.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Valeandmete
registreerimisest võib keelduda Inimesed, kes esitavad kohalikule omavalitsusele korrektsed elukoha andmed, aitavad KOVil töid ja teenuseid paremini planeerida – see on aga kasulik nendele vallas elavatele inimestele. KOVil on õigus elukoha andmete registreerimisest keelduda, kui inimene elukohateadet esitades sihilikult valetab. Tekst:
Signe Sillasoo
“K
ui on ikka näha, et ilmselgelt inimene ei asu elama kohta, mille ta elukohateates on märkinud, on võimalik ka elukoha andmete kandmisest valeandmete alusel keelduda. Loomulikult peab see keeldumine põhjendatud ja tõestatud olema,” rõhutas Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla. Tema sõnul on nii mõnelgi Eesti elanikul rahvastikuregistrisse kantud valed elukoha andmed – kas teadlikult, teadmatusest või hoolimatusest. Kungla sõnul pole paljud üldse kursis, millised elukoha andmed nende kohta registris kirjas on, ja mõnikord on registrisse jäänud andmed vanast ajast. “Lisaks on veel hulk inimesi, kes on väga põhimõttelised ega soovigi, et nende andmed õiged oleksid, sest nad tahavad, et nende maksud laekuksid vallale, kus nad sündinud on,” tõi Kungla välja ühe valeandmete põhjuse. Selleks, et vältida valede andmete kandmist registrisse, saavad kohalikud omavalitsused teha koostööd näiteks politsei või sotsiaalametnikega. Ühiselt tegutsedes on võimalik näiteks uurida, kas eluruum on üldse kõlblik elamiseks – mõnikord soovib inimene registreerida end elama kinnistule, kus polegi maja, puuduvad majas elamiseks vajalikud tingimused või elab seal registri andmetel eelnevalt juba 17 inimest.
Numbrid Rahvastikuregistri 1. oktoobri 2012 seisuga on: Eesti elanike arv 1 360 056 Eesti kodanike arv välisriigis 79 753 (sisaldab nii neid, kes on Eestist välisriiki kolinud, kui ka neid, kes on seal eluaeg elanud) Eesti kodanike arv, kelle elukoha andmed registris puuduvad 6 066.
Valeandmete esitamine kasvab valimiste eel, kui soovitakse hääletada kindla kandidaadi poolt. Samuti on pahatahtlikult esitatud valeandmeid, et saada sõidusoodustust mõnes linnas või praami-lennukiga mandri ja saarte vahel liikumiseks. “Valeandmeid esitatakse näiteks ka sel põhjusel, kui tegelikult elatakse ühes vallas, aga laps soovitakse panna teise valla huvikooli, kus valla elanikele on see teenus tasuta või odavam,” tõi Kungla näite. Lisaks petetakse veel sünni- ja pensionitoetuste, soodsama parkimiskoha, lasteaiavõi koolikohtade saamiseks. Mõnikord on elukoha andmed valed mitte pahatahtlikkusest, vaid on õigel ajal jäänud uuendamata ning inimene ise on sellest teada saanud alles siis, kui on soovinud taotleda Tallinna sünnitoetust. Selle saamiseks peab üks vanem olema registreeritud linna elanikuks vähemalt aasta enne lapse sündi. Samuti võetakse mõningatesse koolidesse eelisjärjekorras vastu neid lapsi, kelle vanemad on vallas või linnas kauem elanud. Kungla paneb KOVi töötajatele südamele, et elukohateate esitamisel kontrollitaks, et tegemist ei oleks valeandmetega. Vallad või linnad planeerivad teenuseid just selle järgi, kui palju elanikke on KOVi territooriumile registreeritud ja kui palju laekub makse. Rahvastikuregistri andmetest sõltub kas või see, kui palju on KOVis parkimis-, lasteaia- ja koolikohti; kui hästi saavad korras hoitud teed; kui hästi sujub pääste-, politsei ja kiirabi töö. Samuti on elukoha andmetega seotud paljud toetused või soodustused ning võimalus valimistel elukohajärgses jaoskonnas valida.
sügis 2012 I 7
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Jätkusuutliku
KOVi-mudeli otsinguil Eestis on 226 kohalikku omavalitsust – 33 linna ja 193 valda. Pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest, 41 vallas ja linnas on elanikke juba alla tuhande. Kõige väiksemas vallas on elanikke 97.
S
elline korraldus ei ole jätkusuutlik ja nii pakub Regionaalministri valitsemisala välja võimalikud reformi variandid ja ajakava nende elluviimiseks. Seni on Eesti omavalitsused liitunud vabatahtlikult, kuid on näha, et see ei ole toonud soovitud tulemust. Samas puudub Eestis üksmeel ning teadmine, kuidas edasi minna. Regionaalministri valitsemisala soovib partneritelt vastust kahele peamisele küsimusele: milline tee valida ning millal muudatused ellu viia.
REGI toob ära kuue võimaliku omavalitsuskorralduse lühikirjelduse, pikemalt saab nendega tutvuda Siseministeeriumi kodulehel (www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus).
Minivaldade Eesti Omavalitsusliitude Eesti KOVid jätkavad praegusel kujul, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule, kuhu kuulumine on kohustuslik. Omavalitsuste suurus ega arv ei pruugi muutuda. Maakonna tasandil teenuste kvaliteet ühtlustub ja valik kasvab. Üksikute omavalitsuste eelarved ja otsustusvabadus vähenevad, paljud otsused tehakse omavalitsusliidus. Vastutus hajub ja ebameeldivad otsused võidakse delegeerida elanikkonnaga suhteliselt vähe sidustatud liidu tasandile. Maakondliku omavalitsusliidu tasemel ei teki iseseisvat tulubaasi, samas liigub sinna ressurss koos omavalitsuste ja riigi funktsioonide üleandmisega. Lisanduvad uued juhtimis- ja halduskulud, kuna tuleb luua eraldiseisev ametkond.
8 I sügis 2012
Omavalitsuskorraldust ei muudeta, liitutakse vabatahtlikult. Jätkub olukord, kus Eesti 226 KOVi on erineva suuruse ja võimekusega, paljude omavalitsuste ülesanded ja nende täitmiseks vajalik raha antakse riigi käsutada. Eelarved kahanevad veelgi – rahvastik väheneb ja vananeb, seega tulumaksu laekub vähem. Erinevused KOVide vahel aina suurenevad. Üle poolte omavalitsuste on väiksemad kui 1800 elanikku. Omavalitsuste piiridel puudub tegelik seos seal elavate inimeste igapäevase eluga, suur osa inimesi käib tööl, koolis, poes mõnes teises omavalitsuses. Juhtimiskulude osakaal eelarvest suureneb, väheneb suutlikkus leida lisatulusid. Ei suudeta ise investeerida, muututakse üha enam sõltuvaks riigi rahast.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Kihelkondade Eesti
Kahetasandiline Eesti KOVid jätkavad praegusel kujul, juurde luuakse teine omavalitsustasand praeguste maakondade piirides ja olulised otsused tehakse maakonna tasandil. Praeguste omavalitsuste roll muutub väiksemaks, maakonna tasandil koordineerimine oluliselt suuremaks. Maavalitsused kujundatakse ümber maakondlikeks riikliku järelevalve üksusteks. Maakondliku tasandi teenuste kvaliteet ühtlustub ja valik kasvab, kuid eri küsimustes tuleb pöörduda erinevate omavalitsuste poole. Toimub funktsioonide ümberjagamine riigi ja kahe omavalitsustasandi vahel. Senised omavalitsused ei muutu, kuid lisandub 15 teise tasandi omavalitsust. II tasandile kujundatakse iseseisev tulubaas ning investeerimisvõime, tekib professionaalne ametkond ja kompetents, kuid eraldi ametkonna loomisega kasvavad juhtimis- ja halduskulud. Selline mudel on pigem sobiv suurriikidele.
Riik annab omavalitsustele tähtaja liitumiseks nii, et tekiks vähemalt 3000 elanikuga omavalitsused. Valdav osa praegusi omavalitsusi peab kellegagi liituma ning alles jääb 70-100 omavalitsust, kuid omavalitsused ei kattu inimeste toimepiirkondadega. Liitumise partnerid leitakse kas ise või kellel see ei õnnestu, liidetakse valitsuse otsusega. Suuremad keskused jätkavad iseseisvatena, tagamaa piirkonnad ühinevad ilma suurema keskuseta omavalitsusteks ning omavalitsussüsteem ei korrastu. Erinevused omavalitsuste vahel ei vähene, paremate teenuste pakkumiseks tuleb moodustada ühisasutusi ja teha rohkem koostööd. Paratamatult liigub osa KOVi funktsioone riigile, kuna omavalitsused pole piisavalt võimekad ja napib ka raha. Sellega väheneb kohalike elanike võimalus oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.
Maakondade Eesti Moodustatakse vähemalt 25 000 elanikuga omavalitsused, mis enamasti kattuvad praeguste maakondadega. Partnerite valik on vabatahtlik ning kellel see tähtajaks ei õnnestu, liidetakse valitsuse otsusega. Tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused, kus on tugevad keskused. Teenuseid korraldatakse ühtse loogika alusel, tekib parem ligipääs maakonna- ja teistes keskustes pakutavatele teenustele. Nende kvaliteet keskustes ja tagamaal ühtlustub, valik kasvab. Kohalikus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse suur osa küsimusi, mis inimeste elukvaliteeti mõjutavad. Maavalitsused korraldatakse ümber regionaalseteks riikliku järelevalve üksusteks, muud funktsioonid antakse üle uutele omavalitsustele ja valdkonna ministeeriumidele. Paraneb finantssuutlikkus ja omavalitsus suudab teha suuremahulisi investeeringuid, suudetakse pakkuda terviklikumaid lahendusi ettevõtjatele. Juhtimiskulude osakaal väheneb oluliselt.
Tõmbekeskuste Eesti Riik nimetab tõmbekeskused, mille hulgast tuleb valida, kellega liituda. Partnerid valitakse vabatahtlikult, kellel see ei õnnestu, liidetakse valitsuse otsusega. Uued omavalitsused on erineva suurusega, kuid enamasti suuremad kui 10 000 elanikku. Liitumiste tulemusel jääb 30-50 uut omavalitsust. Enamik teenuseid korraldatakse ühtse loogika alusel ja tekib parem ligipääs lähimas tõmbekeskuses pakutavatele teenustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub, nende valik kasvab. Tekivad terviklikult funktsioneerivad KOVid, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omavalitsustele pandud ülesandeid. Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Kohalikus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste elukvaliteeti mõjutavad. Omavalitsus jätkab praeguste ülesannete täitmist, võib kaaluda osa ülesannete andmist riigile. Omavalitsuste finantsvõimekus suureneb oluliselt, suudetakse iseseisvalt teha keskmise suurusega investeeringuid. Juhtimiskulude osakaal eelarves väheneb.
sügis 2012 I 9
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Aleviku mõiste kaob Kriteeriumid, mille järgi asutsusüksusi liigitatakse, on Eestis praegu üsna hägused ning tihti ei vasta asustusüksuse liigitus selle elanike arvule. Regionaalministri valitsemisala valmistab ette seadusemuudatust, millega asustusüksuse määramise reeglid täpselt paika pannakse. Nii peaksid Eestist peagi kaduma alevikud ja mõned alevid võivad muutuda küladeks. Tekst:
Joosep Laik
R
egionaalminististri valitsemisala hinnangul ei ole praegu kehtivad asustusüksuste määramise reeglid piisavad, kuna praeguste asustusüksuste liigituse muutmine toimub ad hoc korras KOVi üksuste volikogude algatusel ja riik asustusjaotust süsteemselt üle ei vaata. Isevooluteed kulgemine viib olukorrani, kus asustusüksuste nimistusse kantud üksused ei pruugi sisuliselt vastata etteantud liigi kriteeriumitele. Senine asustusüksuste määramine on olnud ebaühtlane ja viinud olukorrani, kus mõne küla elanike arv on suurem alevi või isegi linna elanike arvust.
Automaatselt üksuse liik ei muutu Elanike arv on ainult üks kaalukategooria, mille alusel ühest üksuse liigist teise üle minnakse. Lisaks sellele on oluline ka ajalooline järjepidevus. Meil oli näiteks vaidlus selle üle, et kui mingi külasuurune üksus on olnud ajalooliselt linn, siis ta jääb ikkagi rahvaarvust lähtuvalt edaspidi külaks. Samas kui 1500 elanikuga asum, mis on ajalooliselt olnud küla, tahab saada aleviks ja KOV elanikkond soovib seda, siis see ei ole probleemiks ja liigitus muudetakse. Automaatlselt siiski 1500 elanikuga külast alevit ei saa. Olivia Taluste Regionaalarengu õigusnõunik
10 I sügis 2012
Tasub teada: Eestis on 01.08.2012 seisuga kokku 4682 asulat, neist: 47 linna; 12 alevit; 185 alevikku; 4438 küla.
Nii tulekski muuta Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, mis omakorda tähendab, et väiksemaid muudatusi tuleb veel lisaks teha kaheksas teises seaduses: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi; kohaliku omavalitsuse korralduse; looduskaitse-; maakatastri-; maamaksu-; planeerimis-; posti- ja teeseaduses. Seadusemuudatuse eesmärk on panna selgelt paika, kui suure elanike arvu järgi saab muuta asustusüksuse liiki – külast aleviks, alevist vallasiseseks linnaks või vastupidi. Praegu polegi seaduses selgelt kirjas, milliste kriteeriumite alusel saaks haldusüksuse muuta linnaks. „Kui me räägime ikkagi linnast, siis meil tuleb silme ette linn, mis on suur kogukond, vähemalt viie tuhande elanikuga,“ selgitas regionaalministri valitsemisala nõunik Aule Kikas, „kui räägime külast, on see kõige väiksem kogukonna vorm. Samuti on piir praeguse alevi ja aleviku vahel pea olematu.“ Seadusemuudatus peaks lihtsustama asustusüksuse määramise menetlust ja lisaks kaoks käibelt aleviku mõiste, kuna sisulised erinevused alevite ja alevike vahel puuduvad ja tegemist on Nõukogude ajal kunstlikult kasutusele võetud terminiga. „Oleme rääkinud KOVi inimestega ja nende sõnul ei muutu nende jaoks peaaegu mitte midagi juhul, kui alevikust saab näiteks alev,“ sõnas Kikas. KOVile võib seaduse rakendamine kaasa tuua mõningaid rahalisi kulutusi, näiteks on võimalik, et tuleb vahetada suunaviitasid, kuigi üldiselt on suunaviitadel kohanimi ilma asustusüksuse liiginimetuseta. Riiklikele maanteedele nimeviitade paigaldamisega tegeleb Maanteeamet, seega on praktikas vähe näited, kus suunaviitade vahetamise eest peab hoolt kandma KOV. Samuti võivad muutuda külaks 24 alevikku, kus praegu elab vähem kui 300 elanikku.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Gümnaasiumitoetust Valga Gümnaasiumi õppehoone renoveerimine.
aega taotleda jaanuarini
Novembris saavad omavalitsused hakata taotlema raha gümnaasiumide kordategemiseks ja õppehoonete ümberkorraldamiseks. Kokku jagatakse toetusteks umbes 24 miljonit eurot. Tekst:
Eger Ninn
R
egionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroo peaspetsialisti Andres Heldringu sõnul on gümnaasiumitoetuse otsene eesmärk anda toetusi investeeringuteks, et muuta maakonnakeskuste gümnaasiumide õppehooned tänapäevasteks. Lisaks on võimalik raha taotleda ka selliste õppehoonete kohandamiseks, kus gümnaasiumihariduse andmine lõpetatakse ja jätkab põhikool või hakatakse pakkuma muud avalikku teenust, nagu näiteks avatud noortekeskus või uus lasteaiarühm. Investeeringutoetust saab küsida eeldusel, et edaspidi tegutseb selles kohalikus omavalitsuses eraldiseisev gümnaasium. „Lisaks võib taotleja kaasata projekti partneriks mõne teise kohaliku omavalitsuse. Partneriks saab tulla KOV, kus suletakse gümnaasiumiaste ja tegevust jätkab põhikool ning partner saab toetust kasutada ruumide ümberplaneerimiseks,“ selgitas Heldring. Toetuse taotlejad on jagatud kolme rühma. Esimesse kuuluvad neli suuremat linna, kes saavad raha taotleda vähemalt 540 õpilasele mõeldud gümnaasiumihoonete rekonstrueerimiseks või rajamiseks. Teise rühma moodustavad maakonnakeskustena Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald. Kolmas grupp on KOVid, kus on vähemalt 10 000 elanikku ning kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium. Sellised on näiteks Sillamäe linn ja Türi vald. „Taotluste ettevalmistamisel paneksime südamele, et kindlasti tasub ruumiplaanide eskiise
Kuidas taotleda? Esialgses taotluses tuleb muu hulgas välja tuua kavandatud ehitustööde kirjeldus ja eelarve, esitada info koolivõrgu ümberkorralduse ja selle ajakava kohta. Taotlus tuleb esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS). Juhul kui taotlus läbib esmase valikusõela edukalt, saab taotleja asuda juba tehnilise ettevalmistuse juurde – tellida ehitusprojekti, valmistada ette ehitusload ja kooskõlastused, korraldada hankemenetluse. Juhul kui kõik vajaminev on olemas, kiidab EAS taotluse lõplikult heaks.
Kui suur on toetus? Toetuse kogumaht ei sõltu kohaliku omavalitsuse suurusest ning selle võimalik ülempiir on kõigile taotlejatele võrdne – 6 miljonit eurot. Gümnaasiumitoetuse suurus kokku on 23,7 miljonit eurot. Kui toetust soovitakse kasutada lisaks nende hoonete korrastamisel, kust kaotatakse gümnaasiumiaste ning jääb tegutsema põhikool, peab arvestama, et põhikooliks ümberkorraldamise peale ei tohi kuluda rohkem kui 20% kogu toetusest. Taotleja peab tagama vähemalt 15protsendise omaosaluse.
joonistades läbi mõelda, kas ja kuidas muuta olemasoleva õppehoone pinnakasutus ökonoomsemaks,“ sõnas Heldring. Ta rõhutas veel, et kuna taotlusi toetuse saamiseks võib tulla rohkem, kui raha jätkub, võib juhtuda, et kõiki projekte pole võimalik rahastada. Gümnaasiumitoetust rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist.
sügis 2012 I 11
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Hüva nõu kodanikuühendustele Äsja valminud kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali tutvustamiseks korraldab Regionaalministri valitsemisala järgnevate kuude jooksul 15 koolitust. Nii koolitustelt kui ka avalike konsultatsioonide käigus kogutakse tagasisidet ning lõplik juhendmaterjal valmib 2013. aasta märtsiks. Tekst:
Aveli Ainsalu Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik
Aeg 23.11.2012 29.11.2012 30.11.2012 7.12.2012 14.12.2012 11.01.2013 18.01.2013 25.01.2013 31.01.2013 1.02.2013
12 I sügis 2012
P
raktiliselt kõik Eesti kohaliku omavalitsuse üksused toetavad ühel või teisel moel kodanikuühenduste tegevust. Rahaline toetamine on üks võimalus väljendada seisukohta, et kodanikuühendused on avaliku võimu partner oluliste poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Selles, et kodanikuühenduste avalikust eelarvest toetamise ja üldsuse teavitamise süsteemi tuleks kaardistada, korrastada ja täiustada, leppisid avalik võim ja kolmas sektor kokku juba peaaegu kümme aastat tagasi, kui koostati Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK). Aastate jooksul ongi tulnud erinevaid algatusi kodanikuühenduste rahastamise süsteemi korrastamiseks ning nüüd on valminud juhendmaterjal, mis on suunatud kodanikuühenduste rahastajatele. Juhendmaterjali saab kasutada nii olemasolevate rahastamisprotsesside täiendamisel kui ka uute rahastamiskordade väljatöötamisel.
Toimumise koht Haapsalu – Haapsalu Kultuurikeskus Tartu – Hotell Tartu konverentsikeskus Võru – Võru kultuurimaja Kannel Jõhvi – Jõhvi Kontserdimaja Rakvere – Wesenberghi Hotell Tallinn – Hotell Park Inn by Radisson Central Tallinn Pärnu – Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Paide – Nelja Kuninga Hotell Tartu – Hotell Tartu Konverentsikeskus Tallinn – Hotell Park Inn by Radisson Central Tallinn
Kellele on koolitus mõeldud? Koolituste sihtrühmaks on kodanikuühenduste rahastamise ettevalmistamise, elluviimise ja järelevalvega seotud ametnikud kohalikest omavalitsustest ja ministeeriumidest. Samas on koolitustele oodatud ka kodanikuühenduste juhid.
Juhendmaterjali on vaja, kuna kodanikeühenduste rahastamist ei ole alati seostatud ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste prioriteetide ja poliitika elluviimisega. Samuti on erinevad organisatsioonid kasutanud rahastamisel erinevaid mõisteid ja põhimõtteid. Nii oleme praegu olukorras, kus kodanikeühendusi rahastatakse kindlaks kujunenud tavadel, aga nende tavade põhimõtted on erinevad ja mõnikord ei ole rahastamine nende põhimõtete tõttu läbipaistev. Koolitused toimuvad novembrist veebruarini Eesti linnades (Tallinnas, Tartus, Võrus, Haapsalus, Jõhvis, Paides, Rakveres, Pärnus ja Viljandis). Juhendmaterjali koostas SA Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös töörühmaga, kuhu kuulusid ministeeriumide, riigi sihtasutuste ja kodanikuühenduste esindajad. Materjal valmis „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise programmi“ raames. Juhendmaterjal koosneb neljast osast, milleks on: � rahastamise põhimõtted ja rahastamisliikide kirjeldus; � projektitoetuse ja tegevustoetuse andmise põhisammud; � rahastamise protsessi kõikide etappide kirjeldus � praktilised näidisdokumendid Koolitused on tasuta, kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Neist neli koolitusgruppi avatakse uuel aastal. Rohkem infot juhendmaterjalide ja koolituste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt: www.siseministeerium.ee/rahkon
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Häirenupp hoiab raha kokku MTÜ Eesti Naabrivalve uus häirenupu teenus võib olla kohalikule omavalitsusele hea võimalus, kuidas hoida kokku hoolekandekuludelt – tänu vabatahtlike abiga toimivale häirenupu süsteemile võivad eakad ja puuetega inimesed kodus iseseisvalt paremini hakkama saada. Tekst:
Lemmi Kann
„A
lates sellest aastast alustame uudse vabatahtlikel põhineva häirenupu teenuse pakkumist, mis võimaldab suurendada õnnetuste avastamise kiirust ning seeläbi ennetada õnnetuste raskete tagajärgede tekkimist,“ tutvustas projekti „Eakate ja puuetega inimeste turvalisuse tõstmine vabatahtlike kaasabil“ selle juht Liina Kirsipuu. Häirenupp on mõeldud üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus viibivatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral abi kutsumisega hätta jääda. Siin tulebki appi häirenupp – GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest. Keskuse kaudu jõuab teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni, kes saavad seejärel appi tulla. Tänu suitsuandurile jõuab tulekahjuhäire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas ise ei ole võimeline nupule vajutama.
Anija vald: tugevdame kogukonna sidusust Otsustasime projektis osaleda, kuna soovime olla uuendusmeelne omavalitsus ning järgida Eesti riigi sotsiaalpoliitikat, mis pöörab järjest enam tähelepanu sotsiaalteenuste loomisele ja arendamisele. Mullu võimaldas pilootprojekt häirenupu teenuse viiele valla eakale elanikule. Projekt täitis eesmärki ning seetõttu julgesime sammu edasi astuda – nüüd on võimalik eakatele paigaldada lisaks häirenupule suitsuandur ja klient saab tasuta tulekustuti. Suurt lisandväärtust näeme ka vabatahtlike kaasamisel projekti, see rikastab kogukonna võimalusi. Kuna Anija vald on territooriumilt väga suur ja elanikkond paikneb hajusalt, on vabatahtlike kaasamine üks kiire abi osutamise võimalus. Vabatahtlik jõuab inimeseni tavaliselt kiiremini kui tuletõrje või kiirabi. Vabatahtlike kaasamisega loodame tugevdada kogukonna sidusust ja üksteisest hoolimist. Marge Raja Anija abivallavanem
Kes rahastab? Projekti rahastavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Projekt sai toetust KÜSKi suurprojektide taotlusvoorus, mille rahastamisotsused tehti tänavu kevadel.
„Häirenupu teenuse abil soovime kasvatada inimeste turvatunnet ning pakkuda neile meelerahu teadmise kaudu, et õnnetuse korral on alati keegi appi tulemas,“ selgitas Kirsipuu. Eesti Naabrivalve häirenupu teenus tugineb pilootprojektil, mis viidi paar aastat tagasi läbi koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega. Üks projektis osalenutest oli Kernu vald. Kernu vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Merike Lepiku sõnul otsustati toona osaleda, kuna üks eakas vallaelanik hukkus tulekahjus. „Projekt oli hea võimalus anda turvatunne eakatele või ka puudetega inimestele, et terviserikke või õnnetuse korral on abi saabumine kiirem ja kindlustatud,“ rääkis Lepik „Kindlasti soovitan häirenupu kasutamist,“ kutsus Lepik teisigi valdu üles projektiga liituma. Kirsipuu sõnul on Eesti Naabrivalvel plaan arendada häirenupu teenus üle-eestiliseks ja kättesaadavaks igale abivajajale. „Kui leidub inimesi, kelle elukvaliteeti saaksime häirenupu teenuse abil parandada, oleme valmis alustama läbirääkimisi kohaliku omavalitsusega ning tegema ettevalmistusi teenuse käivitamiseks,“ ütles Kirsipuu.
sügis 2012 I 13
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Näilik abielu jätab jälje
Raha eest sõlmitud fiktiivne abielu välismaal ei jää enam pelgalt paberilehele välismaa arhiivis ning on selge, et tulevikus hakkavad erinevad rahvastikuregistrid omavahel veelgi enam suhtlema. Juba praegu jõuavad perekonnaseisuandmed Euroopa Liidu teistest riikidest Eestisse umbes aastaga. Tekst:
liis kängsepp
14 I sügis 2012
„K
ui naised on mingil perioodil välismaal raha eest näilikke abielusid sõlminud, siis arvatakse, et need ei kehti üle piiri ega tule välja,“ räägib Regionaalministri valitsemisala nõunik Kristi Joamets, kes oma igapäevatöös tihti fiktiivsete abieludega seonduvate probleemidega kokku puutub. „Euroopa Liidus on tendents, et riigid vahetavad perekonnaseisuandmeid,“ ütleb Joamets, lisades, et on vaid aja küsimus, millal ha-
katakse infot mõnes teises ELi riigis sõlmitud abielu kohta automaatselt Eestisse saatma. Praegu see süsteem veel ei toimi, seega püütakse probleemsemates riikides teha rohkem koostööd kohalike konsulitega ja edastada infot nendele riikidele, kelle kodanikku kahtlustatakse fiktiivabielu sõlmimises. Enim sõlmivad Eesti kodanikud näilikke abielusid Iirimaal ja Küprosel, kus on lihtsam abielluda.
Kes, kus ja miks
Enamasti sõlmivad näilikke abielusid vaesematest piirkondadest ja madalama haridustasemega väga noored naised, kes ei suuda ette mõelda, millised tagajärjed võivad fiktiivsel abielul olla, vaid neid ahvatleb raha, mida abielu sõlmimise eest pakutakse. Tendents on, et näilike abielude sõlmijad on aina nooremad. Tihti ei mõtle nad aga sellele, et selle abielu lahutamine võib tulevikus minna palju kallimaks kui tehingu eest esialgu saadud tulu. Enamasti tuleb neile kunagi raha eest antud allkiri meelde alles siis, kui luuakse uus perekond ja saadakse laps, kelle sündi registreerima minnes selgub, et rahvastikuregistrisse märgitakse lapse isaks hoopis võõras mees.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
„Meie perekonnaseaduse järgi on lapse isa mees, kes on lapse emaga abielus. Pole midagi teha,“ selgitab Joamets, kelle sõnul tuleks enne Eestis uuesti abiellumist tühistada või lahutada kõik eelnevad abielud, vastasel juhul kannatavad vanemate rumalate tegude tõttu kõige enam just lapsed. Näiteks võib tulevikus tekkida olukord, kus abielumees, kes pole lapse isa, võib nõuda lapselt enese ülalpidamist, lapse surma korral pärida tema vara või ka lihtsalt viia ta Eestist ära. Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus andis tänavu välja uuringu „Perekonna taasühinemise õiguse kuritarvitamine: fiktiivabielud ja põlvnemise kohta valeandmete esitamine Euroopa Liidus ja Eestis“. Uuringust tuleb välja, et peaaegu kõigis liikmesriikides on põhjused, miks näilikke abielusid sõlmitakse, peamiselt majanduslikud. Abielusid sõlmitakse ka sõbra või tuttava aitamiseks, kaastundest, humanitaarsetel põhjustel või idealismist. Samuti kasutatakse näilikke abielusid selleks, et nooremad kolmanda riigi kodanikud saaksid tegutseda vanema kutsuja hooldajana. Taotleja perspektiivist vaadatuna on peamine motivaator ikkagi elamisõiguse saamine.
Mida saab KOV ära teha?
Joamets usub, et KOV saab palju ära teha, jagades infot näiliste abielude tagajärgede kohta ja andes nõu, kuidas juba sõlmitud fiktiivseid abielusid lahutada või tühistada. Infot võiks jagada just kooliõpetajatele, kes saaksid seda kooliõpilastele edasi anda. „Perekonnaseisuametnikud võiksid käia koolides rääkimas, et näilikke abielusid ennetada,“ soovitab Joamets.
Tagajärgedega on juba raskem tegeleda. Igal juhul on odavam mitte sõlmida fiktiivset abielu. Kui naine tuleb lapse sündi registreerima ja avastab, et ta on abielus mõne kolmanda riigi kodanikuga, saab KOV sünni registreerimist kahe kuu võrra edasi lükata. See annab emale lisaaega kohtusse pöördumiseks, et eelmine või eelmised abielud lahutada. Tasuks aga meeles pidada, et kaks kuud ei pruugi olla piisav aeg ja abielu(d) tuleks lahutada enne lapse sündi. Joamets paneb südamele, et kui abieluline suhe välismaalasega lõpeb – ja polegi vahet, kas tegemist on fiktiivse või reaalse abieluga – tuleks kindlasti vormistada ka lahutus. Kusjuures lahutus võib minna tunduvalt kallimaks kui fiktiivse abielu eest saadud raha. „Üks mõttetu toiming võib tuua kaasa niivõrd palju probleeme, mida ei oska ettegi näha,“ toonitab Joamets. „Tagajärgedega on juba raskem tegeleda. Igal juhul on odavam mitte sõlmida fiktiivset abielu.“
Näiteid elust enesest Kuidas kaitsta vastsündinud last? Narkomaanist emal sündis laps. Lapse huvides eraldas kohus lapse emast sünnitusmajas, pärast võõrutusravi saadeti laps lastekodusse ja alustati menetlust, et võtta emalt lapse hooldusõigus. Ema ise lapse vastu huvi ei tundnud ning ka bioloogiline isa oli narkomaan. Viis aastat varem oli ema välismaal abiellunud kolmanda riigi kodanikuga. Kui temaga ühendust võeti, kinnitas ta, et ei ole lapse isa ning pole temast huvitatud. Siis aga hakkas mehel lõppema abielu kaudu saadud Euroopa Liidu elamisluba ja ta muutis oma sõnu, öeldes, et on ikkagi tegelikult lapse isa, soovides ilmselt last kasutada
elamisõiguse saamiseks ELis. Pole teada, mis saatus last ootaks, kui mees tõesti saaks endale lapse hooldusõiguse. Last saaks kaitsta, kui kohus võtaks hooldusõiguse ära nii emalt kui ka sellelt kolmanda riigi kodanikult. Samuti võiks lapse bioloogiline isa vaidlustada lapse sünnikandesse kantud andmed, kuid narkomaanist isa pole ilmselt sellest huvitatud. Kuna tegemist on ülepiirilise juhtumiga, võib kohtumenetlus olla tavapärasest tunduvalt keerulisem ja võtta märkimisväärselt kauem aega.
Kes on tegelikult lapse isa? Naine tuli koos lapse bioloogilise isaga lapse sündi registreerima, aga perekonnaseisuasutuses selgus, et lapse emal on kolm kehtivat abielu erinevates välisriikides – sealhulgas Iirimaal ja Küprosel, mis on levinumad näilike abielude sõlmimise kohad ELis. Nii Eesti kui ka enamiku Euroopas kehtivate seaduste järgi loetakse lapse isaks eelkõige lapse emaga abielus olev mees ning sellest üldreeglist saab teatud tingimuste olemasolul teha erandeid. Selle juhtumi puhul tekib õigustatud küsimus, milline abielumees peaks olema lapse isa – kolme isa ju korraga olla ei saa. Hiljem sõlmitud abielud peaks kehtetuks tunnistama, esimese abielu lahutama. Seda võimalust selgitati ka emale, kuid selgus, et
emal pole kohtusse pöördumiseks raha ja lapse isaks kanti registrisse ema esimene abielumees. Lapse bioloogiline isa võib vaidlustada oma lapse isa andmed, siis saab ta õiguslikus mõttes oma lapse isaks. Kui ema ei lahuta oma abielusid ja sünnib järgmine laps, saab ka selle lapse isaks ema abielumees ning bioloogiline isa isaks alles kohtumenetluse kaudu. Lisaks võib selle juhtumi puhul tekkida ülepiiriline vaidlus ja kui vanemad oma lapse põlvnemise andmeid korda ei tee, võib hiljem tekkida väga tõsiseid probleeme – näiteks võib isik, kes on sünnikandesse kantud lapse isana, viia lapse oma elukohariiki ja ema ei pruugi sealt enam last kätte saada. Lapse surma puhul võib aga tekkida küsimus, kes pärib tema vara.
sügis 2012 I 15
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Uued teenused
Sänna mõisas Sänna Kultuurimõis Võrumaal Rõuge vallas on üks neist, mis sai tänavu toetust teenustekeskuste programmist. Tänu programmile sai mõis oma teenuste ringi laiendada – avati pood ning asuti pakkuma pesuteenuseid. Tekst:
REGI
16 I sügis 2012
S
änna Kultuurimõisa poest saab peamiselt osta mahe- ja kohalikku kaupa, aga ka välismaist ökokaupa, naturaalseid hügieenitarbeid ja isegi ehitusmaterjale. Nii on poes olemas kohupiimavärvisegud ja naturaalsed pigmendid. Säästev renoveerimine on poepidajate silmis au sees, nii pakutakse veel õpetlikke raamatuid ja antakse hüva nõu, mis on saadud mõisa renoveerides.
Lisaks on teenusekeskuses nüüd olemas pesumasin ja -kuivati ning isegi dušš – sel ajal, kui must pesu masinas keerleb, saab ennast puhtaks pesta. Teenusekeskuste programmi väliselt on käima lükatud raamatukogu, mille lugemissaalis saab värskema kirjandusega tutvuda. Lapsed võib saata lasteraamatukogu tuppa, kus saab ka joonistada, ning õpitubade ja ürituste ajal muutub ruum lastehoiuks. Teenusekeskuses on veel kaugtöökeskus kolme arvutiga, kust ei puudu ka koopiamasin ja skänner ning mis õhtul muutub noortetoaks. Lisaks käib suure hooga kogukonna suitsusauna ehitamine. Kokku esitati kevadel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 39 taotlust 25 taotlejalt, milles sooviti toetust 0,5 miljoni euro ulatuses. Taotlusvooru eelarve oli 300 000 eurot, maksimaalselt võis toetust taotleda 20 000 eurot projekti kohta.