Regi sügis 2011

REGI REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT SÜGIS 2011

Muudatused maa järelmaksu tasumisel Internetiühendus aitab võrgul levida Kalmistuseadus tulekul Mis on näilik abielu?

Madis Milling:

vabatahtlikkus pole „rahata töö”

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Hea lugeja!

M

is teile meenub esimesena, kui mõtlete vabatahtlikule tegevusele? „Teeme ära!” talgupäevad, loomade varjupaigas hüljatud koertega jalutamas käimine, laulupeol korraldusmeeskonnas abiks olemine või midagi muud? Kõik need on väga hea näited vabatahtlikust tegevusest ja kodanikualgatusest. Samas esindavad need vaid selle maailma üht poolt.

Täna on meie kodanikuühiskonna arengu üheks pudelikaelaks ühenduste tegutsemisvõimekus. Just vähesed organisatsiooni edukaks toimimiseks vajalikud erialased teadmised, mitte enam niivõrd puudus reha hoidvast kätepaarist.

Kuigi ka viimased on alati teretulnud.

Selle kitsaskoha leevendamiseks on meie ministeerium algatanud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ettevõtete ja avaliku sektori vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi. Pilootprogrammi eesmärk on 3 Muudatused maa ärisektori töötajate ja ametnike järelmaksu tasumisel aja ja oskuste panustamine va4 Balti riikide baühenduste arengusse. Näiregionaalkoostööst teks nõustava juristid vaba6 Maakonnaplaneeringute ühenduste juhte juriidilistes küülevaatamise tulemustest simustes ja kommunikatsiooni9 Internetiühenduse meetspetsialistid kommunikatsiooni mest küsimustes.

10 Vaatame oma kapsaaiast Sellisest koostööst võidavad kaugemale − intervjuu mõlemad osapooled − profesMadis Millinguga sionaalsed töötajad aitavad 13 Targad linnad ja kogukonühendusi oma erilaste teadmisnad „Smart Cities…“ tega ja samas aitab vabatahtlik 14 Näiliku abielu tegevus töötajaid motiveerida problemaatika Euroopas ning arendada uusi oskusi. Li16 Kohaliku omavalitsusüksuse saks paraneb sektorite vaheline kohustused välismaalaste koostöö. õigusliku seisundi Selles REGI numbris räägib määratlemisel Euroopa vabatahtliku tegevuse 18 Euroopa Liidu territoriaalne aasta hea tahte saadik Madis tegevuskava 2020 Milling sellest, kuidas paistab 20 Järgmisel aastal hakkab kodanikuühiskond ja vabatahtkehtima kalmistuseadus lik tegevus tema pilgu läbi. Ko23 Omavalitsuste danikuühiskonna arengu eest teenusteportaalist vastutava ministrina kutsun ka 24 Regionaaltoetuste viljad – teid üles kodanikuühiskonda AHAA Teaduskeskus toetama nii jõuga kui ka järjest enam nõuga!

Vaadake ringi oma piirkonnas ja märgake neid toimekaid inimesi, kes omast vabast tahtest pingutavad kogukonna Koostaja: siseministeeriumi arengu nimel. Ja mitte ainult äravalike suhete osakond ge vaadake, vaid minge ja küsiKujundus: Profimeedia ge, kuidas te saate kaasa lüüa, kuidas te saate abiks olla. TeineTäname kõiki, kes aitasid kaasa kord on suurtest tegudest puu-

Sisukord

REGI valmimisele!

2 I SÜGIS 2011

SIIM KIISLER, regionaalminister du vaid üks pisike samm. Tark ja toimiv kolmas sektori on meie ühiskonna nurgakivi ning mida kaugemal ametiasutustest, seda suurem on kodanike algatuse roll inimeste igapäevaelus.

Regionaalpoliitiliselt on teine kahtlemata oluline teema, millest selles REGIs juttu tuleb, kiire internetiühenduse jõudmine maapiirkondadesse.

See, et kiire internet on tähtis asi, on selge igaühele, kes regionaalpoliitikaga tegeleb või kes lihtsalt suurtest keskustest eemal elab.

Järgmiseks regionaalarengu võtmeküsimuseks saavad haridus ja sellele tuginevad uued targad ja väärtuslikud töökohad.

Ma ei eita, et eraldatuses metsavaikust nautida on tore, aga leiba see siiski lauale ei too. Kiire internet loob võimaluse tuua uusi töökohti sinna, kus inimesed täna elavad. Internetis on info, mida mis aitab meil õppida ja teha paremaid otsuseid.

Kui me tahame teha tööd oma kodus, siis on kiire internet tihti hädavajalik. Kiire interneti jõudmist ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse tuleb aga vaadata palju laiemalt. Ja tuleb vaadata ka pikemalt, tuleb vaadata tulevikku.

Järgmiseks regionaalarengu võtmeküsimuseks saavad haridus ja sellele tuginevad uued targad ja väärtuslikud töökohad. Põhiküsimus on selles, kas meie kutsekoolid ja ülikoolid õpetavad piisavalt ameteid, mida saab interneti toel tulusalt pidada ka väikelinnas, külas või metsatalus elades.

Silicon Valley on internetis Amsterdamist ja Antslast varsti ühekaugusel, aga kas meil on piisavalt neid, kes oskavad ja tahavad seda olukorda ära kasutada? See on küsimus, millele me peame hakkama mõtlema üha enam.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Muudatused

maa järelmaksu tasumisel 2011. aasta septembris käivituv uus maa järelmaksu infosüsteem lihtsustab maksete tasumist. Lepingupartneritel tuleb aga olla tähelepanelik ning kontrollida oma andmete õigsust.

TEKST:

ÜLLE LAMMERTSON kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

M

aavalitsuste ülesandeks on hallata maa järelmaksu nõudeid. Selleks, et antud ülesannet täita kaasaegsel infotehnoloogilisel tasemel, käivitas regionaalminister 2010. aasta aprillis maa järelmaksu halduse ning ühtse dokumendihalduse tarkvara juurutamise projekti. Tänaseks on arendustega jõutud niikaugele, et käesoleva aasta septembris käivitub maavalitsustes uus maa toimingute infosüsteem.

Uuest infosüsteemist lähemalt

Lepingupartnerite teavitamist alustasid maavalitsused juba 2010. aasta novembris. Lisaks teavitati partnereid viitenumbrite kasutuselevõtust ning anti igale lepingupartnerile teada tema personaalne viitenumber.

Maa järelmaksu eest tasujale toob uuele infosüsteemile üleminek kaasa muutuse ka maksete tasumise korras. Seni maavalitsuste pangakontodele laekunud summad hakkavad laekuma rahandusministeeriumi pangakontodele: SEB Pank (arve number 10220034796011), Swedbank (arve number 221023778606), Nordea Bank (arve number 17001577198) Danske Bank (arve number 333416110002).

Makse sooritamisel on edaspidi kohustuslik lisada lepingupartneri personaalne viitenumber ning maksekorralduse selgitusse märkida kinnistu number ja nimetus, mille eest makset tasutakse. Järelmaksusummade tasumiseks riik arveid ei väljasta, lähtuma peab juba sõlmitud lepingute maksegraafikutest.

Lepingupartneritel tuleb olla tähelepanelik

Kahjuks on lepingupartnereid, kes on muutnud oma posti- või meiliaadressi aga maavalitsustele pole sellest teada andnud. Seetõttu ei pruugi väljasaadetavad võlateated jõuda õigel ajal kliendini ning võlasumma aina kasvab. Kõigil maa erastamise eest järelmaksu tasujatel tuleks maavalitsustega ühendust võtta ning posti- või meiliaadressid täpsustada.

Oluline on teada, et kui on tekkinud võlgnevused, siis maksete laekumisel vähendatakse jooksvaid võlgnevusi kindlas järjekorras: kõigepealt viivis, seejärel leppetrahv, siis intress ja alles kõige lõpuks põhiosa. Maksetähtaja möödumisel saadetakse välja võlanõue isiku poolt teadaantud meili- või postiaadressile. Võlanõudes antud jooksvate võlgnevuste kustutamise tähtaja möödumisel alustatakse aga võlgnevuste sissenõudmist kohtutäituri vahendusel või alustatakse kohtumenetlust.

Sama, ülalkirjeldatud muudatus kehtib ka kasutusvalduse tasude ning hoonestusõiguse seadmise tasude maksmise puhul.

Projekti edasiarendus näeb ette ka kliendivaate.

Tulevikus saavad kõik lepingupartnerid veebipõhiselt näha ja jälgida operatiivselt oma järelmaksude seisu, dokumentide menetlemist ja vajadusel kiiresti ühendust võtta oma toimikuga tegeleva ametnikuga. Samuti saab kliendivaatest alustada nõuete tasumist.

Mida uut toob aasta 2012?

2011. aasta sügisel jätkub maavalitsustes siseministeeriumiga sarnase dokumendihaldustarkvara Delta ja e-arvetele ülemineku juurutamine, mis peaks lõplikult maavalitsustes tööle hakkama 2012. aasta alguses. Kõik need muudatused parandavad informatsiooni kättesaadavust ja annavad operatiivse ülevaate järelmaksude laekumistest nii kliendile kui ka riigile.

SÜGIS 2011 I 3

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Balti riikide regionaalkoostöö

Juuni lõpus leidis taas aset iga-aastane Eesti, Läti ja Leedu regionaalarengu eest vastutavate ministrite kokkusaamine. Kui eelmisel korral oli võõrustajaks Eesti, siis seekord said kolme riigi esindajad kokku Läti elanike arvult kolmandas linnas Liepajas, ajaloolise nimega Liibavis.

TEKST:

KATRI-LIIS ENNOK planeeringute osakonna juhataja

PRIIDU RISTKOK regionaalarengu osakonna juhataja

MARGUS LEHESAAR kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja

4 I SÜGIS 2011

A

rutelu keskendus kolme teema ümber – munitsipaalteenuste kättesaadavus, riiklikud regionaalpoliitikad ning merealade ruumiline planeerimine. Kolme riigi esindajad andsid ülevaate ajakohastest teemadest antud valdkondades, millele järgnes mõttevahetus avatud õhkkonnas.

Eesti tutvustas kohalikele omavalitsuste teenuste osutamiseks arendatavaid ning täna juba kasutatavaid infotehnoloogilisi lahendusi, sh kohalike omavalitsuste teenusportaali, infosüsteemide turvameetmete tõhustamist, volikogu infosüsteemi ja teisi projekte (vt kov.riik.ee ). Läti tegi ülevaate sealsest riigi- ja munitsipaalteenuste osutamisest one-stop shop põhimõttel ning e-lahendustest avalikkuse teavitamisel erinevatest teenustest ja nende osutamisest (vt www.latvija.lv). Läti tõi probleemina esile kohalike omavalitsustele välja töötatud lahenduste konkureerimise eraettevõtetega ning arendusvajadustest tuleneva projektide jätkuva finantseerimise. Leedu tegi ülevaate ühtse teenusleti põhimõtte juurutamisest ning avalike teenuste standardiseerimisest, sh tarbijarahulolu ja halduskoormuse mõõtmisest ning e-teenuste arendamisest (vt. näiteks www.epaslaugos.lt või www.evaldzia.lt).

Kohalviibijate ühine veendumus oli, et infoteh-

noloogia abil on võimalik oluliselt kohalike omavalitsuste teenuse osutamist lihtsamaks ning kättesaadavamaks muuta. Probleemistik infotehnoloogiliste lahenduste kasutusevõtul on hoolimata riigipiiridest kõigil samase iseloomuga, seetõttu vajaks Balti riikide koostöö lahenduste tutvustamisel ning üksteise kogemustest õppimisel edaspidi konkreetsemaid samme, kui pelgalt informeerimine.

Riiklikud regionaalpoliitikad ja nende tulevikusuundumused

Läti tutvustas sealset EL struktuurivahendite kasutamist lähtuvalt regionaalsest aspektist, peatudes lähemalt linnaliste alade arenguks kavandatud toetusmeetmetel ning tutvustas peamisi seisukohti EL ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas – territoriaalse mitmekesisuse arvestamine, kohalike algatuste toetamine, territoriaalse koostöö tugevdamine. Samuti tutvustas Läti põgusalt hetkel ettevalmistamisel olevat ruumilise arengu plaani aastaks 2030. Eesti tegi ülevaate regionaalpoliitilistest toetusmeetmetest ja nende arengutest. Sealhulgas tutvustati siseriiklikke regionaalarengu programme, mida erinevalt lõunanaabritest on meil paarikümne ringis. Leedu andis samuti ülevaate sealsetest EL struktuuritoetustest

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Fotol: keskel Eesti regionaalminister Siim Kiisler, Läti keskkonna- ja regionaalarenguminister Raimonds Vējonis ja Leedu siseministeeriumi aseminister Sigitas Šiupšinskas.

regionaalarengule. Erinevalt Eestist ei konkureeri avaliku infrastruktuuri arendamisele suunatud projektid Leedus omavahel, pigem on toetusvahendid eelnevalt piirkonniti (Leedu omavalitsused on mitmeid kordi suuremad kui meil) ära jaotatud. Järgmisel EL rahastamisperioodil on Leedul kavas üksikute probleemsete piirkondade asemel toetust suunata erinevate regionaalprobleemide lahendamisele.

Eesti ja Leedu poolt leidis toetust ka Läti ettepanek töötada välja kolme Balti riigi seisukohad EL ühtekuuluvuspoliitika territoriaalset dimensiooni käsitlevates küsimustes enne Brüsselis toimuvaid arutelusid.

Merealade ruumilisest planeerimisest

Merealade ruumiline planeerimine on suhteliselt uus teema nii Eestis, meie naaberriikides kui Euroopa tasandil tervikuna. Merealade ruumiline planeerimine on muutunud aktuaalseks, kuna mere kasutus intensiivistub näiteks läbi nii energeetika valdkonna arengute, riigikaitseliste huvide tagamise, majanduse ja sadamate võrgustiku arengu kui ka veespordi ja vabaaja veetmisest tulenevate vajaduste. Tulevikku vaadates, on merealade planeerimine kindlasti praktiline viis

kujundada merealade kasutus ratsionaalsemaks, tasakaalustada sotsiaalsete ja majanduslike tegevuste ning mere ökosüsteemi kaitse vahelist konflikti ning teha seda avatult, planeeritult ja erinevaid huvigruppe kaasates.

Kohtumisel vahetati kolleegidega Lätis ja Leedust kogemusi nii kehtivate kui koostamisel olevate õiguslike regulatsioonide osas (näiteks Lätis on planeerimisseadus vastavas osas täiendamisel). Samuti vahetati rahvusvahelistes projektides ja koostöövõrgustikes osalemise kogemusi. Kõik kolm Balti riiki saavad koguda merealade planeerimise vallas järgmisteks sammudeks informatsiooni ning vahetada kogemusi rahvusvahelistes projektides nagu näiteks BaltSeaPlan, Gorwind.

Samuti osaleda Läänemeremaade planeerimisalases koostöövõrgustikus VASAB (Visions and Strategies around the Baltic Sea) ja selle merealade jätkusuutliku kasutamise ja ruumilise planeerimise edendamiseks asutatud VASABi ja HELCOMi töögrupis.

Nii siseministeerium kui ka keskkonnaorganisatsioonid on tõdenud, et vajadus mereala ruumilise planeerimise alase tegevusega alustamiseks on Eestis olemas. Kehtiv planeerimisseadus võimaldab teostada veealade planeerimist maakonnaplaneeringu kaudu, määratledes ära konkreetse planeeringu ala nii veealal kui rannikul.

Unustada ei tohi asjaolu, et sageli saavad mitmed mereala intensiivset kasutust põhjustavad protsessid alguse just maismaal toimuvatest arengutest. Teisalt mõjutab aga merealal toimuv tahes tahtmata rannikuala elanikke, ettevõtjaid, looduskeskkonda jm. Koostöös Pärnu Maavalitsusega on kavas algatada pilootprojekt Pärnu lahe osas.

Selle protsessi baasil on võimalik kujundada merealade ruumilise planeerimise metoodika lähtuvalt Eesti mereala eripärast ning vajadusest.

Merealade ruumiline planeerimine on muutunud aktuaalseks, kuna mere kasutus intensiivistub.

Balti ministrite kohtumise tulemusel on Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeeriumi initsiatiivil loomisel kolme riigi ruumilise planeerimise valdkonna ekspertide töörühm, et ühiselt käsitleda ka merealadega seonduvaid küsimusi. Töörühma esimene kokkusaamine on kavandatud juba 2011. aasta neljandasse kvartalisse.

Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid lisaks regionaalminister Siim Kiislerile siseministeeriumi rahvastiku ja regionaalala asekantsler Kaia Sarnet, planeeringute osakonna juhataja KatriLiis Ennok, regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonnajuhataja asetäitja Margus Lehesaar.

SÜGIS 2011 I 5

Vaatame oma

kapsaaiast kaugemale 2011. on Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta. Eesti vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadiku MADIS MILLINGU sõnul on vabatahtliku tegevuse olulisemateks märksõnadeks „missioonitunne”, „kapsaaed” ning „järjepidevus”.

M

adis jõuab intervjuule vaat, TEKST: Kuidas sai sinu vabatahtlik tegevus et minutilise täpsusega, ju- GETTER alguse? Kust tuli ilma rahata töö hatab meid oma ühe palju- LUKJANOV tegemise mõte? dest töökohtadest, raadioVot, see definitsioon mulle üldse ei meeldi. maja koridori, ning pakub istet diiHea küll, me saame seda defineerida kui ilma ravanil. Muutun natuke murelikuks, sest kardan, et hata töö tegemine. Aga miks peab seda tööks nipidev inimeste sagimine ja Madise teretamine metama? Kui inimene tegeleb asjaga, mis talle võib intervjuud segada, kuid pean ruttu ümber meeldib, siis seda ei saa ju tingimata defineerida mõtlema – vabatahtlik tegevus on Millingul nii sõnaga „töö”. Pidev vabatahtlik tegevus on motisüdames, et ükski tere või inimeste liikumine ei veeritud väga paljudest asjadest, mitte sellest, et sega tema mõtet ega aja sõnu sassi. teen ilma rahata tööd. See on natuke „maiguga” väljend minu jaoks.

Sina ning Eva Truuverk olete Eesti vabatahtliku Aga mis Kaitseliitu puutub, siis seal olen aastast tegevuse aasta hea tahte saadikud ehk nii1990. Võib-olla on küsimus geenides, ka minu vaöelda patroonid. Kuidas sa selleks said? naisa oli kaitseliitlane. Ma olin üsna väike, umbes Ma seda täpselt ei tea, mis olid need valikukritee13, kui leidsin hulgaliselt tol ajal keelatud ja peiriumid, aga ühel päeval helises mul telefon ja ettedetud raamatuid, tänu millele olin suhteliselt fakpanek tuli. Mõtlesin hetke ning nõustusin. Ega see ti-ja ajalooteadlik. Ning kui Kaitseliit taasasustati, minu jaoks midagi väga erilist pole, mina teen ikka siis oligi loogiline jätk sellega liituda. Kõik ülejääomi asju samamoodi edasi. Eks see ole rohkem nu – Erna, riigikaitse õpetamine ja muud projekesindusfunktsioon koos mõnede lisategevustega. tid on sellega loogiliselt seotud.

Mis on need igapäevased asjad, mille tegemist sa jätkad?

Kui nüüd rääkida vabatahtliku tegevuse poole pealt, siis erinevalt Evast on minul need militaarse suunaga. Olen vabatahtlik kaitseliitlane ja riigikaitse õpetaja.

6 I SÜGIS 2011

Mida vabatahtlik tegevus sulle annab?

Esiteks igasugune meeldiv tegevus annab tasakaalu ja hingerahu. Mitte alati, aga pahatihti tuleb tööd tehes ehk raha teenides teha midagi, mis meile väga ei meeldi. Aga kõik vabatahtliku tegevuse nüansid on hingerahu ja kõvaketta puhasta-

FOTOD: MARTEN LAURI

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Hakka vabatahtlikuks!

Muuda maailma

ahtliku

a

2011. aasta on Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, millega soovitakse ühest küljest tõsta inimeste teadlikkust vabatahtlikkust tegevusest ja seda väärtustada, teisest küljest tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Eva Truuverk ja Madis Milling on vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadikud ehk nö patroonid, kelle ülesanne on tutvustada vabatahtlikku tegevust ja pöörata ühiskonna tähelepanu vabatahtlikule tegevusele ja selle väärtustele.

Miks mitte teha vabatahtlikust tegevusest oma igapäevatöö?

Minu käest on korduvalt küsitud, et kas ma pole tahtnud hakata elukutseliseks kaitseliitlaseks. Siin on oskuste, vajaduste ja prioriteetide küsimus.

Ma olen eelkõige näitleja, mille kõrvalharud on raadio ja televisioon, vabatahtlik tegevus on täiendav tegevus.

Mis hobid Sul veel on?

Ega hobideks palju aega ei jäägi. Kui mul tekibki sellist vaba aega, kus ma ei ole tööl ega tegele vabatahtlikkusega, siis neid hetki ma naudin ja loen.

Riiulis on nii mõnigi raamat, mis ootab lugemist, aga küsimus on ajas. Ja raamatupoodides on veel rohkem raamatuid, mis ootavad lugemist. Ma teinekord teadlikult väldin raamatupoodi sattumist, sest tean, et see toob kaasa „augu” eelarves. Aga mõistuse piires!

mise jaoks. Loomulikult võib tööst puhata ka kodus lebotades, aga see oleneb inimtüübist – ma ei ole väga vedelev inimene. Mis puutub Kaitseliitu, siis see on kardinaalselt teine maailm. Meelelahutusmaailmas ei tea kunagi, kes võib vaiba jalge alt tõmmata, aga Kaitseliiduga metsas olles võin sada protsenti usaldada oma kõrval olevat inimest, kellest ma tihti tean vaid tema perekonnanimi ja sedagi vaid seetõttu, et see on kirjutatud ta vormile. Samas on nad ka teatrimaailmaga väga ühilduvad – nii lahingus kui laval kehtib reegel: kohane ja improviseeri.

Kui nüüd mõistusest rääkida, siis kuidas hindad praeguste eestlaste arvamust vabatahtlikust tegevusest?

Seinast-seina. On üle-ja alareageerimist. Inimene on ikkagi oma eelarvamuste ohver. Põhiargument on, et „mis vabatahtlik tegevus – inimesed on näljas ja neil pole tööd”. Aga need kriitikud ei teadvusta endale seda, et vabatahtlik tegevus esiteks murrab lahti sellest kodus istumise ja põdemise ringist. Teiseks. Vabatahtlik tegevus tähendab uusi kontakte, tutvusi, tegevust. Iial ei või teada, millest midagi arenema võib hakata.

Paljud vabatahtlikud on ju tööandjad ja kui nad näevad aktiivset vabatahtlikku, tähendab see, et ta on aktiivne ka töö juures. Eesti on nii pisike, kõik on omavahel seotud. Äkki ühel päeval avastad, et läbi vabatahtliku tegevuse oled saanud endale töökoha?

SÜGIS 2011 I 7

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

vad sellele kaasa. Silmaga visuaalselt nähtav tulemus polegi nii oluline kui see, et need koristavad pered ise prahti enam maha ei loobi. Nende lapsed seda ka ei tee! Me kasvatame rohelisemalt ja vabatahtlikumalt mõtlevat põlvkonda.

Kus on vabatahtlikkus Eestis 20 aasta pärast?

Kuhu me liigume?

Ma ei oska öelda, mis me 20 aasta pärast teeme, aga ma näen siin ka ohtusid. Loodus tühja kohta ei salli, aga päris palju funktsioone, mis tegelikult on riigi ülesanded, on järjest rohkem võetud üle vabatahtlike poolt.

Kasvõi meie vabatahtlikud pritsumehed ja abipolitseinikud. Ma väga hindan neid, aga nad pole ikkagi elukutselised.

Ma ei tahaks, et riik muutuks nii mugavaks, et veeretavad järjest asju vabatahtlikele.

Aga mul on hea meel, et vabatahtlikkus on noorte seas popp. See mõtteviis on saamas üha populaarsemaks!

Eestlasel on oma territooriumi mõiste tugevalt sees – minu aed on minu hoole all, mis jääb sellest väljapoole, pole enam minu asi. Vabatahtliku tegevuse üks plussidest on see, et ta harjutab inimesi vaatama „oma kapsaaiast kaugemale”.

Sellised kõlavad laused, et „tee vabatahtlikku tööd ja muuda maailma” on minu jaoks natuke õõnsad, aga iseennast muuta ei keela ju keegi.

Nojah, iseenda muutmisest algabki ju maailma muutmine...

Absoluutselt. See on mõtteviisi küsimus.

Kas Eestis on Sinu mõtteviisiga inimesi palju?

Ja! On meil vabatahtlik tegevus hinnatud?

Järjest kasvav. Meil on tekkinud väga palju külaseltse ja kogukonnapõhiseid ühinguid ja organisatsioone. See liidab, ühendab, tekitab kollektiivset vastutust. Kui oled naabruskonnaga teinud suure puhastustöö ja korjanud ära autokummid, siis ma olen kindel, et nendest koristajatest mitte keegi ise enam prahti metsa alla ei viska.

Kuidas seda mentaliteeti veel suurendada?

Tasapisi. Erinevad üleriigilised kampaaniad aita-

8 I SÜGIS 2011

Mingil hetkel maksab see kätte!

Absoluutselt. Aga kus siis järgmine samm on?

Kui meil kõik arstid lähevad Soome tööle, siis teeme vabatahtliku valveõdede süsteemi? See kõik on tore, aga riik ei saa vabatahtlike peale süsteemi üles ehitada. Riik ei saa mugavaks muutuda!

Inimesed on ikka eelarvamuse ohvrid ja kui mingile vanatädile öelda „vabatahtlik tegevus”, siis ta kohkub ja mõtleb Aafrikas aidsihaige imiku süles hoidmisele. Tegelikult see on see sama, et mine oma aia taha ja korja sealt plastiktaara ära.

Paljud tegutsevad vabatahtlikult endale tegelikult teadvustamata, et see ongi vabatahtlik tegevus!

Just täpselt! See on sõnastamise ja ka kajastamise asi. Nüüd me jõuame ajakirjanduse juurde... Enamus teeb midagi vabatahtlikuna, sest neile see meeldib, neil on missioonitunne või nad tajuvad, et nad annavad oma panuse millegi heaks. Aga kõik me vajame ju tunnustust ja tänusõnu! Paraku kedagi oluliselt ei huvita, et külaselts ehitas endale kiige, kui muidugi selle ehituse käigus keegi surma ei saanud. See on ka asi, millest vabatahtlikud kõige rohkem puudust tunnevad. Me ei lähe vabatahtlikku tegevust tegema selleks, et õhtul telekasse pääseda, aga seda on vaja kogu ühiskonna harimiseks ja teadvustamiseks. Kui tekib pilt, et kõikjal muudkui tehakse erinevaid asju, annab see tõuke ka diivanil lösutavale inimesele olema aktiivsem kodanik!

Milline on Sinu kokkuvõttev hinnang vabatahtliku tegevuse positsioonile Eestis praegu?

Vabatahtlikku tegevust on tehtud juba mõnda aega ja jäädaksegi tegema, aga tänu suurematele kampaaniatele on vabatahtlikku tegevust rohkem teadvustatud. Paraku on Eestis mentaliteet, et kui sind pole telekas, siis sind pole olemas. Mis oleks „Teeme ära!” olnud ilma televisioonita? Null!

Meedial on suur jõud! Aga mul on hea meel, et vabatahtlikkus on noorte seas popp. See mõtteviis on saamas üha populaarsemaks!

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Targad linnad‒ Smart Cities

Regionaalminister SIIM KIISLER kutsub Eesti linnu osalema Euroopa Komisjoni uue algatuse „Targad linnad ja kogukonnad“ Euroopa linnade vaheliste koostööprojektide konkursil.

U

us konkurss annab linnadele ühise võimaluse toetuse taotlemiseks, et koos välja töötada energiasäästlikud tehnoloogiad ja linnaplaneerimise meetodid säästvama ja parema elukeskkonna loomiseks. Kokku saavad toetust kuni 12 koostööprojekti, millesse igaühte on kaasatud vähemalt kolm linna üle Euroopa.

Linnad on peamised kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad ja energiakasutajad, tarbides ligikaudu 70% kogu energiast ja tootes valdava osa kasvuhoonegaasidest Euroopas. Seetõttu nähakse linnades ka peamist potentsiaali energiasäästlikuma ja „rohelisema“ arengutee poole liikumisel.

Avatud on kaks taotlusvooru, millest üks on suunatud koostööprojektide toetamisele säästva strateegilise planeerimise ning tarkade kütte- ja jahutussüsteemide arendamise valdkonnas. Teine taotlusvoor on suunatud avaliku ja erasektori koostööle madalenergia hoonete ehitamise ja renoveerimise alal.

Projektikonkursil osalemise eelduseks on koostöögrupi moodustamine, milles osaleb vähemalt kolm linna, igaüks erinevast EL-i riigist. Taotlusvoorud linnade koostööprojektide esitamiseks kestavad 20. juulist kuni 1. detsembrini 2011.

Euroopa „Tarkade linnade ja kogukondade“ (Smart Cities and Communities) algatus tuleneb Euroopa Strateegiliste Energiatehnoloogiate Kava (European Strategic Energy Technology Plan) elluviimisest ja on seotud ELi konkurentsivõime strateegia 2020 targa ja säästva kasvu eesmärkidega – sealhulgas 20% suurema energiasäästu saavutamise ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisega. Kahe taotlusvooru kogueelarveks on kavandatud 75 miljonit eurot, mida rahastatakse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahenditest.

Osalemist Euroopa „Tarkade linnade ja kogukondade“ algatuses toetab ka Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011-2015.

Konkursi tingimuste taotlusvormi ja lisadokumentide kohta leiab täpsemat infot: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/fp7_calls ja http://ec.europa.eu/research/participants/portal/page/ cooperation?callIdentifier=FP7-ENERGY-SMARTCITIES-2012 ning siseministeeriumi kodulehelt: www.siseministeerium.ee/uus-algatus-targad-linnad-ja-kogukonnad-3/

SÜGIS 2011 I 9

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kohtumispaik

maakonnaplaneering Eesti planeerimissüsteemis on kahte liiki planeeringuid, mida koostatakse riigi tasandil – üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering.

TEKST:

MAILA KUUSIK planeeringute osakonna nõunik

10 I SÜGIS 2011

K

oostamisel oleva uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ näol saab järgmisest aastast oma loogilise järje kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2010. Üleriigiline planeering analüüsib piiriüleseid arenguid ja kavandab ruumilisi seoseid või piirüleseid võrgustikke, et sidustada Eestit paremini Läänemere ruumi ning Euroopaga. Kõige lihtsamateks näideteks on transpordi- ja energeetikavõrgustik aga ka roheline võrgustik, kui tuletada meelde Ruhnu karu „piiriületust”. Üleriigiline planeering annab ülesanded maakonnaplaneeringutele, aga ka vajaliku ruumilise sisendi valdkondlikesse arengukavadesse.

Riigi arenguks vajalikke arengukavasid ja strateegiaid on Eestis aga pea sada ja sageli on nad korraldusliku iseloomuga ning ei tegele otseselt ruumiga. Üleriigiline planeering eristub sektorarengukavadest eelkõige selles osas, et tegeleb pikaajaliste ruumiliste muutuste ja suundumustega.

Riigi tasandil koostatav maakonnaplaneering on vahelüliks riigi ja kohalike omavalitsuste huvide tasakaalustamisel. Riik seab üleriigilise planeeringu kaudu ülesanded maakonnaplaneeringutele, mis omakorda annavad suuniseid kohalike omavalitsuste üldplaneeringute. Kuna maakond koondab endas mitut kohalikku omavalitsust, kelle arenguvõimalused ja -vajadused erinevad nii ajas kui ka ruumis on maakonnaplaneeringus oluline jõuda kokkuleppele, millised oleksid kogu maakonna ruumiliseks arenguks vajalikud investeeringud, mis mõjutavad mitut omavalitsust ja maakonda tervikuna.

Kõikides maakondades on kehtestatud vähemalt kolm maakonnaplaneeringut - maakonnaplaneering ning kaks maakonna teemaplaneeringut, millest üks keskendub keskkonna teemadele ning teine sotsiaalse taristuga seotud küsimustele. Mõlemad teemaplaneeringud on algatatud Vabariigi Valitsuse poolt ja tulenevad üleriigilisest planeeringust Eesti 2010. Lisaks neile on maavanemad algatanud teemaplaneeringuid, mis on olulised konkreetses maakonnas näiteks Ida-Virus põlevkivi kaevandamisega seotud planeeringud, Via Hanseatica Valgamaal või kergliiklusteede teemaplaneeringud mitmetes maakondades.

2009. aastal jõustunud planeerimisseaduse täiendustega lisandus maavanematele kohustus vaadata, peale Riigikogu valimisi üle kehtivad maakonnaplaneeringud - hinnata planeeringute sisu asja- ja ajakohasust, planeeringute mõju maakonna arengule ning anda hinnang ka maakonnaplaneeringu elluviimisele. Juuni lõpuks oli ministeeriumil ülevaade maakondadest olemas ning käsil on Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse kohase kokkuvõtte tegemine ruumilise planeerimise olukorrast riigis. Alljärgnevalt põgus ülevaade selle töö tulemustest.

Maakonnaplaneeringus kohtuvad riigi ja kohalike omavalitsuste huvid

Peale planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist (1995) tehti riigi tasandil strateegiline otsus, et kolme aasta jooksul valmiksid maakondades maakonnaplaneeringud. Ühelt poolt andsid need

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

sisendi omavalitsuste planeeringutesse ning teisalt koostatavasse üleriigilisse planeeringusse Eesti 2010, mis oli esimene omataoline strateegiline dokument maakonnas, sidudes kokku erinevad valdkonnad ning omavalitsuste huvid.

Lähtuvalt maakondade eripärast seati maakonnaplaneeringutes ruumilise arengu peamised eesmärgid. Enamik maakonnaplaneeringuid kehtestati ajavahemikus 1998-1999. Tänaseks esitatud maakonnaplaneeringute ülevaates tõdevad maavalitsused, et seatud eesmärgid on endiselt asjakohased, vaatamata ühiskonnas toimunud olulistele muudatustele. Ajale on jalgu jäänud planeeringu elluviimiseks kavandatavad tegevused ning aja vältel on muutunud maakonna ruumistruktuur. Riigi sektorarengukavades on üldjoontes maakonnaplaneeringutes seatud eesmärkidega arvestatud.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Planeeringuga käsitleti kahte teemat: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. Üldiselt peetakse seda maavalitsuste poolt toimivaks planeeringuks, kuna selles sätestatud tingimused on läbi omavalitsuste üldplaneeringute hästi rakendunud. Väärtuslike maastike osas on käivitunud ka mitmeid jätkutegevusi, nt Viljandi, Põlva ja Hiiu maakondades. Teisalt on selge , et väärtuslike maastike hoidmine sõltub eelkõige kohaliku kogukonna initsiatiivist ja huvist maastike väärtusi säilitada. Rohelise võrgustiku tähtsus seisneb selles, et ta täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Rohelist võrgustikku on üldplaneeringutega küll vajadustele vastavalt täpsustatud, nt läbi piiride korrigeerimise või täiendavate maakasutustingimuste seadmise, kuid maakonnaplaneeringuga seatud põhistruktuur ja printsiibid on säilinud. Maavalitsused peavad oluliseks, et rohelise võrgustiku teemaga arvestataks edaspidi enam kaitsealade eeskirjade koostamisel, kaitsealade sidustamisel ning ka maavarade kaevandamise kavandamisel. Rohelise võrgustikuga tuleb edaspidi tegeleda detailsemalt nende omavalitsuste üldplaneeringutes, mis hõlmavad suurte linnade lähialasid. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et planeering on endiselt toimiv ning ei vaja maakonna tasandil ajakohastamist.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur“

Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu vajadus tulenes muutustest elanikkonna paiknemisel ja probleemidest teenuste kättesaadavusega. Planeeringus käsitletieelkõige teenused, mida inimene vajab regulaarselt või mille järele ei ole otstarbekas kaugele sõita. Sotsiaalse taristu planeerimine on sisult optimeerimisülesanne, kus hõredalt asuv ja piiratud liikuvusega elanik tuleb

Mind huvitab tulevik, sest ma kavatsen veeta seal oma ülejäänud elu.

C. KETTERING

Lääne maakonna teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ koondkaart.

varustada teenustega, arvestades, et teenuse pakkumise ressurss on piiratud. Nii avaliku kui ka erasektori teenuste, nt kool, kauplused, puhul on vaja lahendada hõreda rahvastiku ja teenusepakkuja investeeringu suuruse vastuolu. Lahendused on erinevad alates transpordikorraldusest ja erinevate teenuste kombineerimisest ning lõpetades kogukondliku koostööga. Teemaplaneering tegeles peamiselt esmatasandi teenuste kättesaadavuse analüüsiga ning planeeringutega kavandati tegevused, mis parandaksid teenuste kättesaadavust eelkõige maapiirkondades. Kuna tegemist on kõige uuema teemaplaneeringuga (kehtestatud valdavalt 2009-2010), on hetkel veel keeruline anda planeeringu rakendumisele lõplikku hinnangut.

Vaatamata sellele võib teha kolm peamist järeldust: enamikes piirkondades on teemaplaneeringus koostatud rahvastiku prognoos positiivsem kui see on kujunenud tegelikkuses, perearstiteenuse kättesaadavus on veelgi halvenenud ning kõige enam mõjutab maakonna edasist arengut koolivõrgu ümberkujundamine. Nimetatud protsesside tõhusam suunamine eeldab kindlasti edaspidi paremat koostööd nii sotsiaal- kui ka haridus- ja teadusministeeriumiga. Planeeringu positiivseks mõjuks tuleb lugeda, et omavalitsused

SÜGIS 2011 I 11

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

on hakanud sotsiaalse taristu teemaga enam ja läbimõeldumalt tegelema oma üldplaneeringute koostamisel. Maavalitsuste hinnangul on teemaplaneering andnud aluse ka optimaalsemaks bussiliikluse ümberkorraldamiseks.

Kokkuvõtteks

Maavalitsuste hinnangud maakonnaplaneeringute uuendamise küsimuses jagunevad laias laastus kaheks. Osa leiab, et maakondades maakonnaplaneeringud vajavad tervikuna uuendamist ning osa maakondi on seisukohal, et maakonnaplaneeringu ajakohastamine võiks jätkuda läbi teemaplaneeringute koostamise (nt tehnilise taristu planeering). Lõpliku selguse maakonnaplaneeringute koostamiseks edasiste sammude ja osas toovad selle aastanumbri sees ministeeriumi ja maavalitsuste vahel toimuvad arutelud.

Täname omalt poolt kõiki omavalitsusi, kes üheskoos maavalitsusega panustasid oma maakonnas planeerimisalase olukorra kohta põhjaliku ülevaate koostamisse ja sisukate ettepanekute tegemisse.

Valga maakonna sotsiaalse infrastruktuuri koondkaart.

Uuemat Euroopa Liidu regionaalpoliitikas EL Nõukogu tööd juhib 1. juulist kuni 31. detsembrini Poola Teisisõnu on Poola 2011.a teiseks pooleks nimetatud ELi eesistujamaaks. Käesoleval poolaastal on Poola võtnud tähelepanu alla majanduskasvu, turvalisema Euroopa ning tihedamad suhted ELi ida- ja lõunanaabritega. Muuhulgas alustavad Poola eesistumise ajal EL liikmesriigid läbirääkimisi ELi finantsraamistiku ettepanekute üle ajavahemikuks 2014-2020.

Poola prioriteetidega eesistumise ajal saab tutvuda: http://pl2011.eu/sites/default/files/users/ shared/o_prezydencja/programme_of_the_polish_presidency_of_the_council_of_the_eu.pdf Poola eesistumise ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ürituste ajakava: http://www.mrr.gov.pl/english/european_ funds_2007_2013/Presidency/Schedule/Strony/ default.aspx

Esimene ühiskohtumine toimus 12. juulil.

Kohtumisel arutati, kuidas kasutada vastuuendatud Euroopa territoriaalset tegevuskava 2020 ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel. Samuti arutati linnaliste piirkondade arengu küsimusi ühtekuuluvuspoliitika kontekstis.

takse pärast konsultatsioone liikmesriikidega jõuda heale kokkuleppele kogu ühtekuuluvuspoliitika paketi osas 2012. aasta lõpuks.

Finantsraamistiku ettepanekuga saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/budget/biblio/documents/ fin_fwk1420/fin_fwk1420_en.cfm Eesti ja teised liikmesriigid on alustanud Euroopa Komisjoni EL finantsraamistiku ettepaneku osas seisukohtade kujundamist.

Ühtekuuluvuspoliitika elluviimisse on kavas tuleval perioodil suunata 376 biljonit eurot.

Territoriaalse ühetkuuluvuse teemade arendamiseks moodustati Poola eestvedamisel ühendtöögrupp.

29. juunil esitles Euroopa Komisjon EL finantsraamistiku ettepanekut aastateks 2014-2020. EL eesistuja Poola sõnul loode-

Töögrupis toimetavad koos ruumilise planeerimise, territoriaalse ning linnalise arengu eest vastutavad eksperdid üle Euroopa.

12 I SÜGIS 2011

Euroopa Komisjon avaldas EL Läänemere piirkonna strateegia rakendamise aruande ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahni sõnul ilmestab aruande positiivne alatoon ELi 2009. aastal ellukutsutud makropiirkonna strateegia edukat rakendamist ja partnerite edukat koostööd.

Läänemere strateegia eeskujul kutsuti ellu ka Doonau piirkonna strateegia. Taolised piirkondlikud algatused ELis aitavad riikidel ületada koostöös mitmeid ühtseid väljakutseid nagu näiteks veereostus, transpordiühendused või energiavarustatus.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia rakendamise aruande eestikeelse versiooniga saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/pdf/reports/1_ET_ACT_part1_v2.pdf

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Internet

kättesaadavamaks „Internetiühenduste kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades“ on üks kolmest meetmest, mis aitab ellu viia Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud programmi EstWin.

TEKST:

MADIS KALDMÄE regionaalpoliitika büroo nõunik

P

rogrammi eesmärgiks on luua kogu Eesti territooriumil võimalused kiireks internetiühenduseks. EstWin programmi I etapis luuakse tingimused Eesti maapiirkondades kiire internetiühenduse põhivõrgu väljaarendamiseks. Printsiibiks baasvõrgu rajamisel on see, et see jõuaks enamuse lõpptarbijate jaoks vähemalt 1,5 km kaugusele, kust operaatorid kiire ühenduse juba iga kodu ja ettevõtteni viiksid.

Regionaalministri haldusalas rakendatava meetme eesmärgiks on parandada internetiühenduste kättesaadavust piirkondades, kus lõppkasutajatele ei ole senini uue põlvkonna elek-

troonilise side võrgu infrastruktuuri puudumise tõttu kiiret lairibateenust olnud. Toetatakse internetiühenduse baasvõrgu rajamist, mille abil paraneb olemasolevatel interneti püsiühenduste tarbijail teenuse kvaliteet, samuti loob see võimalused sideettevõtetel rajada juurdepääsuvõrgud lõpptarbijatele seal, kus sellist võimalust seni ei ole.

Taotluste esitamise lõpptähtaeg oli käesoleva aasta mais. Taotluste rahuldamise otsused tegi EAS käesoleva aasta juulis-augustis, toetusmahuga 11 miljoni eurot. (toetatud trassilõikude paiknemist vaata juuresolevat jooniselt). Toetuse saajateks olid Eesti Lairiba Arendamise SA ja MTÜ Valguskaabel. Pärast rahastatud projektide valmimist saavad täiendavalt võimaluse kiireks interneti püsiühenduseks rohkem kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku. Lisaks regionaalministri haldusalas rakendatavale meetmele on samasisulised Euroopa Liidu struktuuritoetuse meetmed avatud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi poolt – kokku enam kui 21 miljoni euro ulatuses.

SÜGIS 2011 I 13

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Näilik abielu: probleemid meil ja mujal

Euroopa Perekonnaseisuametnike Kongressil oli arutelu all näiliku abielu küsimused Euroopas, mille sõnastas kongressi peateema: „Tõde või vale perekonnaseisuametnike praktikas. Näiliku abielu problemaatika Euroopas.“ TEKST:

KRISTI JOAMETS rahvastiku toimingute osakonna nõunik

14 I SÜGIS 2011

K

äesoleva aasta mais toimus Poolas 11.

Euroopa Perekonnaseisuametnike Kongress. Tegemist on iga-aastase Euroopa Perekonnaseisuametnike Ühingu (EVS) poolt korraldatava üritusega, kus osales kokku 18 riiki üle Euroopa.

Osalejad riigid tõdesid, et kuigi näilike abielude arv on protsentuaalselt väike, peetakse seda siiski probleemiks. Statistika kohaselt on näilike abielude arv Hollandis 2009. aastal alla 1%, Saksamaal eelmise kümnendi alguse seisuga 4%, Austrias 2005. aastal 8% ning Belgias 2009. aastal 24%.

Kuigi statistika on olemas, ei suuda üksi riik aga määratleda näilike abielude tegelikku hulka. Põhjuseid on siin mitmeid: Abielu on keeruline sotsiaalne nähtus, millele inimesed annavad erineva tähenduse. Kui näiteks perekonnaseisuametnikud otsivad abiellumise põhjustena väga emotsionaalseid, romantilisi põhjusi, siis tegelikkuses see nii ole ja ei peagi olema – abielu võib olla lihtsalt leping kahe poole vahel, millest tekivad abiellunutele vastavad seadusest tulenevad õigused ja kohustused.

Euroopa riikide õigusaktides on näilik abielu[1] defineerinud sarnaselt, tuginedes EL direktiivile 2004/38/EÜ[2], mis käsitleb EL kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Direktiivis defineeritakse näilikuna abielu, mis on sõlmitud üksnes selleks, et kasutada õigust liikmesriikides vabalt liikuda ja elada, mida isik muidu kasutada ei saa.

Kuigi praktikas on näilikuks peetud ka abielusid, kus naine on vanem kui mees, sõlmitakse üle poolte näilikest abieludest siiski elamisloa saamise eesmärgil - muudel juhtudel riigi kodakondsuse saamise lihtsustamise, tervisekindlustuse või teiste sotsiaalsete hüvede saamise eesmärgil.

Direktiivi alusel ei saa abielu pidada näilikuks üksnes seetõttu, et sellega kaasneb sisseränne või muu võimalus. Samas jätab suunis loomulikult käsitlemata suhte kvaliteedi. Fiktiivabielu mõistet saab laiendada suhte teistele vormidele, mis on loodud üksnes selleks, et kasutada õigust liikmesriikides vabalt liikuda ja seal elada. Sinna hulka kuulub fiktiivne (registreeritud) kooselu, fiktiivne lapsendamine või ELi kodaniku teadlikult esita-

[1] Riikides, kus on reguleeritud partnerlus, saab rääkida ka näilikust partnerlusest (Hollandi, Belgia, austria, Šveits) [2] KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks (EMPs kohaldatav tekst), lk 14. Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0313:FIN:ET:PDF

FOTO: DIANA UNT

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

tud vale väide, et ta on kolmandast riigist pärit lapse isa, eesmärgiga anda lapsele oma kodakondsus ning lapsele ja tema emale õigus elada liikmesriigis, soovimata samal ajal kanda vanemlikke kohustusi.[3]

Teiste riikide praktika

Perekonnaseisuametnikul on mitte ainult õigus vaid lausa kohustus abielu sõlmimisest keelduda, kui on kahtlusi, et abielu on näilik. Prantsusmaal võib näiteks ka välisriigis sõlmitud abielu kandmisest siseriiklikku registrisse keelduda, kui perekonnaseisuametnikul tekib kahtlus, et tegemist on näiliku abieluga. Tõendada näilikku abielu on aga väga raske, sest sekkutakse ju isiku eraellu. Siinkohal on õigustatud küsimus, millisel määral võib Direktiivi rakendamise ametnik isiku põhiõigusi ja vabadusuunistes nimetatakse si, eelkõige abiellumisvabadust piijärgmisi soovituslikke rata. Sellega jõutakse välja inimkristeeriume, mille aluõigustega[4] seotud probleemideni – sel saab määrata kindkui isik on suremas ja abiellub, kas laks näilikku abielu: siis küsitakse, et ehk on tegu näiliku ➊ abielupaar ei kohtuabieluga? Ei küsita. Kui kodanik abinud enne abiellumist; ellub teisest kodakondsusest isiku➋ abielupaar esitab vasga, siis tavaliselt eeldatakse, et tandlikke isikuandtegemist võib olla näiliku abieluga. meid, vastandlikku Kas sellisel juhul koheldakse kodateavet oma esimese nikke ja mittekodanikke võrdselt? kohtumise või muude Direktiivi järgsed kriteeriumid, nende isikut käsitlevamille puhul ei ole tegemist näiliku te oluliste asjaolude abieluga: kohta; ➊ kolmandast riigis pärit abikaasa ➌ abielupaar ei räägi saaks õiguse riigis elada ka iseseismõlemale arusaadavalt või ta on juba ELi kodaniku liikvat keelt; mesriigis seaduslikult elanud; ➍ tõendid rahasummade ➋ abielupaari suhe on kestnud pikka või kingituste kohta, aega enne abielu sõlmimist; mis anti abielu sõlmi➌ abielupaaril on pikka aega olnud mise eest (välja arvaühine elukoht või majapidamine; tud kaasavarana ➍ abielupaar on võtnud pikaajalise antud raha või kingituolulise õigusliku või rahalise kohussed, kui see on asjatuse (hüpoteek kodu ostmiseks jne), omases kultuuris mille täitmise eest vastutatakse ühiüldine tava); selt; ➎ üks abikaasadest või ➎ enne abielu näilikuks tunnistamist mõlemad on varem on abielu kestnud pikaajaliselt. olnud fiktiivabielus või Kas perekonnaseisuametniku ülesosalenud muus õigusanne on üldse nö välistada näilikke te kuritarvitamise või abielusid või ainult sõlmida abielupettuse vormis, et sid? Näilike abielude vastu aga peaksaada õigus elada sid võitlema teised organid? Osades liikmesriigis; riikides on näilike abielude nn kont➏ pereelu hakkas toimirollimehhanismid mitte perekonnama alles pärast väljaseaduses vaid migratsiooni regusaatmiskorralduse leerivates õigusaktides. Samas tõdetegemist; vad ka migratsiooniametnikud, et ➐ abielupaar lahutas näiliku abielu kindlakstegemine on kohe pärast seda, kui pikk protseduur ning näilikena suuasjaomane kolmanda detakse tõendada vaid 1% kahtlustariigi kodanik oli saanud tavatest abieludest. Tihti selgub ka, õiguse liikmesriigis et näiliku abielu kahtlused on olnud elada. alusetud ja tegemist on nn tõelisel

armastusel põhineva abieluga. Sellise kahtlustamisega on oht, et võidakse muuta ühiskondlikku ettekujutust abielu institutsioonist. Valitud vahendid näilike abielude vastu võitlemisel peavad olema proportsionaalsed, seaduslikud ja põhjendatud. Perekonnaseisuametnikult nõuab see eriteadmisi, seetõttu on mitmetes riikides ka ametnikud selles osas läbi teinud vastava koolituse ja sooritanud eksami.

Eelkõige tähendab see perekonnaseisuametniku kohustust esitada abiellujatele individuaalselt küsimusi, mis peaks aitama välja selgitada eelpoolviidatud asjaolud, mis näiliku abielu kindlakstegemisel aluseks on.

Mõnedes riikides on näiliku abielu kindlakstegemisse kaasatud ka teised organid. Näiteks Prantsusmaal on perekonnaseisuametnikul võimalus kahtluse korral pöörduda prokuratuuri

Näilik abielu on probleem, mille vastu Euroopa riigid võitlevad. poole, kelle pädevuses on otsustada, kas tegemist on näiliku abieluga või mitte. Võimalik on ka migratsiooniametnike, sealhulgas politseiorganite kaasamine. Kodanikul säilib samas alati võimalus abielu sõlmimisest keeldumise korral pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kui peale abielu sõlmimist selgub, et tegemist on näiliku abieluga, siis on võimalik kohaldada abiellujate suhtes sanktsioone, abielu võib kehtetuks tunnistada ning selle kaudu saadud kodakondsuse tühistada jm.

Milline on Eesti praktika?

Eesti perekonnaseaduses (edaspidi PKS) defineeritakse näilikku abielu järgmiselt – ühe või kummagi poole kavatsus ei ole täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (PKS §9 lg1 p6). Abielu näilisus on abielu sõlmimist takistav asjaolu. Perekonnaseisuametnik ei või abielu sõlmimist kinnitada, kui on alust eeldada, et sõlmitav abielu on näilik (PKS §5). Samas on ka Eesti puhul probleemiks see, et abiellumisavaldust vastuvõtval perekonnaseisuametnikul on väga raske kindlaks teha, kas tegemist on näiliku abieluga või mitte. Abielu sõlmimisest keeldumisel selle näilisuse tõttu tuleb teha kaalutlusotsus, mis peab aga olema kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega ning tuginema mitte lihtsalt ametniku kahtlusel vaid konkreetsetel tuvastatud asjaoludel.

Näilik abielu on probleem, mille vastu Euroopa riigid võitlevad. Kuna abielu olemust on võimalik erinevalt määratleda, on ka näilike abielude kindlakstegemine raske. Mehhanismid selleks on erinevates riikides erinevad. Siinkohal on aga selles küsimuses oluline roll perekonnaseisuametnikel, kes abielusid sõlmivad.

[3] KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks (EMPs kohaldatav tekst), lk 14.

Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0313:FIN:ET:PDF [4] Eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja 12 (õigus abielluda) (ELi põhiõiguste harta artiklid 7 ja 9).

SÜGIS 2011 I 15

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Välismaalased: miks, kes ja kuidas?

Eesti migratsioonipoliitika lähtekohaks on põhimõte, et Eestis viibiksid üksnes need välismaalased, kelle Eestis viibimine on kooskõlas avalike huvidega. Välismaalaste Eestisse saabumist ja siin viibimist piiratakse kohalike turvalisuse ja heaolu tagamise eesmärgil.

TEKST:

RUTH ANNUS

K

migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja

16 I SÜGIS 2011

uigi välismaalaste riiki lubamise üle otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, paneb seadus kohustusi ka paljudele teistele – välismaalase Eestisse kutsunud tööandjale, õppeasutusele või abikaasale, aga ka näiteks välismaalasele eluruumi üürile andnud isikule.

Kohustusel ka kohalikel omavalitsustel

Alates välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) jõustumisest 1993. aastal on välismaalaste riigis viibimise seaduslikkuse tagamisel pandud kohustusi ka kohalikele omavalitsusüksustele. Vastavalt VMSile on kohalik omavalitsusüksus kohustatud tagama, et seal viibiva välismaalase elamisluba oleks õigeaegselt vormistatud. Inimesel, kes seisab silmitsi oma igapäevaelu probleemidega, ei tarvitse jätkuda piisavalt tähelepanu ka õiguslike küsimuste lahendamiseks. Seetõttu ongi pandud kohalikule omavalitsusüksusele kohustus abistada inimesi ja tagada, et nende õiguslik seisund Eestis oleks määratletud. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada, et tema territooriumil elavatel välismaalastel oleks õigeaegselt olemas teave tähtajalise elamisloa pikendamise vajaduse kohta. Kui tegemist on isikuga, kes tõenäoliselt vajab ametiasutustega suhtlemisel abi, on kohalik omavalitsusüksus kohustatud abistama isikut elamisloa pikendamise taotluse, pika-

ajalise elaniku elamisloa taotluse või Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamisel.

Tähelepanu all lapsed

Erilist tähelepanu tuleb kohalikul omavalitsusüksusel pöörata aga laste õigusliku seisundi määratlemisele, sest see võib mõjutada oluliselt lapse tulevikku. Kui rahvastikuregistri andmetest nähtub, et Eestis elaval vanemal on sündinud laps, kuid lapse Eesti elamisloa, elamisõiguse või Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad, on kohalik omavalitsusüksus, kelle territooriumil vanem elab, kohustatud vanemaga ühendust võtma ja nõustama teda lapse õigusliku seisundi määratlemise asjus.

Alates 2008. aasta algusest toimub kohalikes omavalitsusüksuses vanemate süstemaatiline nõustamine lapse õigusliku seisundi määratlemise asjus. Lapse sünni registreerimisel teavitab perekonnaseisuametnik määratlemata kodakondsusega laste vanemaid, et neil on võimalus taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Selline teavitustegevus on saanud lapsevanematelt positiivse tagasiside ning andnud häid tulemusi – enamus vanemaid on asunud oma äsja sündinud lapsele taotlema Eesti kodakondsust.

Eesti kodakondsus annab lapsele avaramad võimalused asuda elama, õppima või tööle Euroopa Liidu mis tahes liikmesriiki. Samuti kehtib viisavaba liikumise õigus paljudesse riikidesse, näiteks Ameerika Ühendriikidesse ja Austraalisse üksnes Eesti kodanikele, mitte aga Eestis elavatele välismaalastele. Kui aga vanemad ei soovi lapsele Eesti kodakondsust, on neil kohustus taotleda lapsele elamisluba või elamisõigust ja kohalikul omavalitsusüksusel on kohustus vanemaid selles nõustada ja abistada. Nii elamisluba kui elamisõigus on lapse seaduslik alus Eestis elamiseks ning lähtekohaks oma valikute tegemisel tulevikus.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kõik peavad panustama

Teine pool tõhusast ja tulemuslikust välismaalaste poliitikast on ebaseadusliku sisserände ennetamine ja tõkestamine. Illegaalse immigratsiooni vastase võitluse meetmete rakendamise eesmärk on muuta Eesti ebaseadusliku sisserändaja jaoks võimalikult ebaatraktiivseks ja keeruliseks, Eestis viibimise avastamine tõenäoliseks ja päritoluriiki või transiidiriiki tagasisaatmine kiireks. Just Eestis ebaseadusliku viibimise avastamise suhtes paneb VMS kohalikule omavalitsusüksusele olulise kohustuse – kohustuse teavitada Politsei- ja Piirivalveametit vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil seadusliku aluseta viibivast või töötavast välismaalasest. Sellise teabe saamine võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil teha välis-

Eesti kodakondsus annab lapsele avaramad võimalused asuda elama, õppima või tööle Euroopa Liidu mis tahes liikmesriiki. maalasele ettekirjutus elamisloa taotlemiseks või korraldada Eesti õiguskorda eirava välismaalase Eestist lahkumine.

Eesti migratsioonipoliitika saab olla tõhus ja tulemuslik üksnes juhul kui nii seadusliku rände korraldamine kui ka ebaseadusliku sisserände vastane võitlus põhinevad ühtsetel alustel ning sellesse panustavad kõik – nii riik, kohalik omavalitsus kui ka üksikisikud.

SÜGIS 2011 I 17

Eesti

FOTO: MERJE MUISO

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

ühtses Euroopas

Euroopa Liidu üks väljapaistvamaid poliitikaid on ühtekuuluvuspoliitika. See eesti keeles suhteliselt tundmatu sõna on aga oma sisult kõigile mõistetav – arendada konkurentsivõimelisi ja majanduslikult mitmekesiseid piirkondi ning lähendada paremal järjel olevaid piirkondi arengus mahajäänutega.

TEKST:

SIGRID SOOMLAIS regionaalarengu osakonna nõunik

18 I SÜGIS 2011

E

L territoorium on nii ressursside kui looduslike tingimuste poolest väga mitmekesine, samuti laienevad EL geograafilised piirid uute liikmete liitumise tulemusena pidevalt. Sestap tuleb ühtekuuluvuse saavutamisel lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele teguritele arvestada ka piirkondade asukohast tulenevate eripäradega. Selleks kutsutigi 2009. aastal Lissaboni lepinguga ellu territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk. Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi põhiküsimusteks on ka asustustihedusega hakkama saamine, mis on eriti aktuaalne just suuremate linnapiirkondade puhul; erinevate piirkondade parem ühendamine, et igal inimesel oleks ligipääs transpordile, avalikele teenustele ja muule eluks vajalikule kogu EL territooriumil; ning samuti erinevate EL piirkondade tihedam koostöö.

Kuivõrd Eestis on riigisiseselt ühed suuremad piirkondlikud erinevused terves ELis, seisnevad meiegi suurimad väljakutsed just regionaalse arengu tasakaalustamises ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamises. Samuti ei kuulu me Euroopa mõistes just kõige arenenumate piirkondade hulka, ja ka meie geograafiline asukoht Euroopas on suhteliselt väljakutseterikas.

Seetõttu on meile eriti oluline piiriülene ja riikide-

vaheline koostöö ning mitmekeskuselistes võrgustikes osalemine.

Sammud territoriaalse ühtekuuluvuse poole

EL tegevuskava aastani 2020 esitleti tänavu, 19. mail Ungaris toimunud EL ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu eest vastutavate ministrite kohtumisel, kus Eestit esindas regionaalminister.

Kuigi TA2020 näol on tegemist vabatahtliku kokkuleppega liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni (EK) vahel, eeldab eesmärkide saavutamine siiski iga liikmesriigi ja ka EK poolseid koheseid pingutusi. Olulisema tegevusena nähakse TA2020 suundadega arvestamist kõikides EL ja riiklikes valdkonnastrateegiates ja –kavades arvestamaks dokumendis toodud põhimõtetega strateegia- ja poliitikakavade koostamisel. Sisuliselt tähendab see, et valdkondlike arengukavade koostamisel peavad liikmesriigid eraldi hindama nende territoriaalset mõju. Samuti peab sellega arvestama ka Euroopa tasandi „suurte“ poliitikate kujundamisel (nt ühtekuuluvuspoliitika raames struktuurifondide programmide koostamisel).

Eestile on olulise territoriaalse mõjuga teiste seas transpordipordi- ja keskkonnapoliitika, aga

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

TA2020 strateegiadokumendi kuus peamist arenguprioriteeti � mitmekeskuselise ja tasakaalustatud territoriaalse arengu edendamine; � linnade, maapiirkondade ja spetsiifiliste piirkondade integreeritud arengu toetamine; � territoriaalne integratsioon piiriülestes ja riikidevahelistes funktsionaalsetes piirkondades, mille kaudu saab paremini ära kasutada potentsiaali; � piirkondade ülemaailmse konkurentsivõime tagamine tugevale kohalikule majandusele toetudes; � piirkondade ühenduste parandamine isikute, kogukondade ja ettevõtete jaoks; � piirkondade ökoloogiliste, maastikuliste ja kultuuriväärtuste haldamine ja ühendamine

ka koolivõrkude arendamine jm. Territoriaalse mõõtme hindamine neis poliitikates võimaldaks meil senisest paremini tuvastada arengu kitsaskohti ja ka efektiivsemalt planeerida arengut ühtlustavaid tegevusi. Kõike seda võiks Eestis rakendada näiteks õigusakti mõjude analüüsi kaudu.

Samuti eeldab territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine Euroopa eri piirkondade omavahelist koostööd ja hästitöötavate võrgustike teket, millest kindlasti ka väikeriik Eesti on huvitatud.

Neil ja muudelgi põhjustel ongi Eesti avaldanud toetust ideele koondada EL territoriaalse arengu ühtsed lähenemispõhimõtted TA2020 strateegiadokumenti ning on valmis, sarnaselt teiste riikidega, neid ka rakendama. Alustada tuleks algusest, ehk nagu ministrid 19. mai kohtumisel Ungaris leidsid, teadlikkuse tõstmisest EL territoriaalse arengu prioriteetide kohta oma riigis.

Euroopa Liidu peamised territoriaalsed väljakutsed

Valdavalt on EL territoriaalsed väljakutsed võrreldes 2007. aastaga jäänud samaks. Endiselt tuleb tegeleda oluliste probleemidega nagu piirkondade ligipääsetavus, energiasõltuvus, loodusressursside kasutamine, kliimamuutustega kaas-

nevad trendid jm. EL demograafiliste muudatustega seonduv avaldab samuti olulist ruumilist mõju Euroopa piirkondadele. Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgustiku (ESPON) andmetel võib näiteks rahvaarv enamikes EL piirkondades rahvastiku rände tõttu aastaks 2050 oluliselt kasvada, samal ajal kui kolmandikus EL piirkondades see väheneb. Sellised trendid on murettekitavad, kuna rahvastiku kontsentreerumine ühtedes ning äkiline vähenemine teistes paikades põhjustab omakorda mitmeid probleeme nii kohalikul tasemel kui üle Euroopa.

Hiljutise majanduskriisi tõttu on lisandunud territoriaalse arengu väljakutsete hulka ka üleilmastumise suurenev mõju, mille tulemusena on ka väiksemad Euroopa piirkonnad üha avatumad välistele vapustustele. Probleemiks on ka piirkondade suurenev vastastikune sõltuvus. Selle tõttu võivad muutused Euroopa ühes osas mõjutada liidu muid osi. Keskusteks ja ääremaadeks jagunemise probleem on siiani alles, seda ka liikmesriikide tasandil.

Euroopa territoriaalse arengu prioriteedid aastani 2020

TA2020 dokument täpsustab oluliselt 2007. a tegevuskavas seatud prioriteete, mis on suunatud erinevatele ruumilise arengu väljakutse lahendamisele.

Prioriteetide rakendamise tulemusena peaks erinevate piirkondade koostöös suurenema ELi territoriaalne konkurentsivõime ka väljaspool keskset „viisnurkset piirkonda” ning olema tagatud piirkondade „arukas“ areng sealse potentsiaali maksimaalse ärakasutamise kaudu.

SÜGIS 2011 I 19

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kalmistuseadus hakkab kehtima

FOTO: MERJE MUISO

1. jaanuaril 2012 hakkab kehtima kalmistuseadus, millega kehtestatakse kalmistutele ja matmisele ühtsed alused kogu Eestis. Inimestele annab uus seadus kindluse, et erinevatel kalmistutel kehtivad sarnased nõuded ja kord.

TEKST:

KÜLLI HEINLA õigusnõunik

ILMO AU usuasjade osakonna juhataja

20 I SÜGIS 2011

S

eaduse koostamist alustati siseministeeriumi moodustatud töörühma poolt, kuhu kuulusid nii riigi, kohalike omavalituste kui ka usuliste ühenduste esindajad, juba 2003. aastal. Tookordse eelnõu versiooniga nähti ette ka hauaplatside tasuliseks muutmine, mis tekitas elavat diskussiooni ning pidurdas seetõttu eelnõu edasist menetlemist. Kuna kalmistu puhul on tegemist delikaatse valdkonnaga, mis toimis pikki aegu ka ilma riikli-

ku regulatsioonita, lähtuti eelnõu koostamisel printsiibist, et kehtestatav õigusakt peaks olema suhteliselt üldine, jättes täpsemad küsimused kalmistu haldaja otsustada. Siinkohal on paslik ära tuua mõned punktid, mis said seadusliku aluse.

Kalmistu rajamine, laiendamine ja haldamine

Seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.

Sellise nõude sätestamise vajadus tuleneb asjaolust, et kalmistu haldamine on seotud avalike ülesannete täitmisega ning arvestatud on ka halduskoostöö seadust, millele vastavalt võib kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada täitma juriidilise või füüsilise isiku. Kalmistu haldamisega seotud ülesannete volitamise õigus on ka usulisel ühendusel. Seega on vastava lepingu alusel või-

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kalmistuseadus kinnitab kalmistu ja hauaplatsi kasutaja mõiste:

malik leppida kokku näiteks juhul, kui usuline ühendus, kellele kuuluval maa-alal asub kalmistu, soovib selle haldamise üle anda kohalikule omavalitsusele.

Kalmistu kasutamise eeskiri

Eeskirja eesmärk on tagada, et erinevatel kalmistutel oleks reguleeritud põhilised kalmistu tegevusega seonduvad küsimused. Juhul, kui kalmistu on tunnistatud kultuurimälestiseks või kui kalmistul asub kultuurimälestisi või kaitstavaid loodusobjekte, lisatakse eeskirja vastavalt kas muinsuskaitseseadusest või looduskaitseseadusest tulenevad nõuded. Kalmistu kasutamise eeskirjas võib määrata maa-alad, kuhu lubatakse matta, järgides surnu usulist kuuluvust. Uute rajatavate kalmistute puhul on kehtestatud nõue, et kalmistu peab olema ümbritsetud piirdega, milleks võib lisaks aiale olla näiteks põõsastest või muudest taimedest istutatud hekk.

Kalmistu on surnute ja tuha matmiseks ette nähtud ning vajalike ehitistega maa-ala. Kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus. Kalmistu rajamise või laiendamise otsustab kehtivate seaduste kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu. Usulise ühenduse (st kiriku, koguduse, koguduste liidu või kloostri) omandis oleval maaalal asuvat kalmistut haldab usuline ühendus.

Kalmistu matmiseks sulgemine

Kalmistu matmiseks sulgemise otsustab kalmistu haldaja ehk siis kohalik omavalitsus või usuline ühendus. Märkimist väärib, et usulise ühenduse hallatava kalmistu matmiseks sulgemise otsustab küll usuline ühendus, kuid tal on kohustus informeerida sellest kohalikku omavalitsust vähemalt üks aasta enne kalmistu sulgemist. See säte aitab vältida olukorda, kus usulisele ühendusele kuuluv kalmistu, mis on näiteks ainuke kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil, suletakse ilma etteteatamiseta. Üks aasta on piisav aeg, et kohalik omavalitsus jõuaks astuda vastavaid samme tekkinud olukorra lahendamiseks.

SÜGIS 2011 I 21

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Matmine

Seaduse kohaselt tuleb surnu matta põhjendamatu viivituseta, arvestades võimalusel surnu usulise ja kultuurilise kuuluvusega. Põhjendamatu viivituseta matmise sätte kehtestamine aitab tagada matmisele ja ümbermatmisele laieneva väärikuse nõude täitmise ning on kooskõlas ühiskonna üldiste tõekspidamiste ja väärtushinnangutega. Samuti näeb seadus ette, et surnu matmise või tuhastamise ning selle eest tasumise kohustus on surnu omastel, kelleks loetakse eeskätt surnu abikaasat, vanemaid, täisealisi lapsi, õdesid ja vendi.

Omasteta surnu matmise kohustus on kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil asus surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Juhul, kui registreeritud elukoht puudub, on matmise kohustus omavalitsusel, kus surnu viimati elas ning selle tuvastamise võimatuse korral peab surnu matma omavalitsus, kelle territooriumilt surnu leiti. Samuti on seaduses sätestatud, et juhul, kui kohalik omavalitsus on korraldanud surnu matmise ja tuhastamise, on tal õigus matmise või tuhastamise kulud maetud või tuhastatud surnu pärandi vastu võtnud pärijalt sisse nõuda. Sellise regulatsiooni kehtestamise vajadus tuleneb asjaolust, et praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus surnu omaksed keelduvad erinevatel põhjustel (eeskätt väidetav rahapuudus) surnut matmast või tuhastamast ja seega tuleb vastav toiming läbi viia ning sellega seonduvad kulud kanda kohalikul omavalitsusel.

Seadusega nähakse ette, et kalmistu haldaja peab koguma kalmistule maetud isikute, hauaplatside ja hauaplatside kasutajate kohta seaduses nõutud andmeid, milleks on peamised isiku ning tema surma tõendavad andmed (nimi, surmaaeg, matmise kuupäev jms), samuti andmed hauaplatsi ja selle kasutaja kohta. Kindlasti tuleb andemete kogumisel kinni pidada isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.

Seadus sätestab ka hauaplatsi kasutaja mõiste: hauaplatsi kasutaja on isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis (nt meili teel saadetud) antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Pärast seaduse jõustumist jäävad kõik hauaplatsid seniste kasutajate kasutusse vähemalt 20 aastaks ning selle tähtaja möödumisel on neil eelisõigus hauaplatsi edaspidiseks kasutamiseks. Seega juhul, kui hauaplatsi kasutaja on hooldanud platsi nõuetele vastavalt ning soovib seda ka edaspidi kasutada, puudub kalmistu haldajal ilmselgelt alus hauaplatsi edasiseks kasutamiseks nõusoleku

22 I SÜGIS 2011

Tuhastamine

Nii nagu ka matmine, peab tuhastamine toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades. Lähtudes ajaolust, et õiguslikult on tuhastamine majandustegevuse raames kindla teenuse osutamine, ei sätesta kalmistuseadus tuhastamisele kui teenusele tehnilisi nõudeid ega standarte, kuna eeltoodu ei kuulu selle seaduse reguleerimisalasse. Küll aga nähakse seaduses ette andmed, mida peab tuhastamise leping sisaldama, vältimaks hilisemaid kaebusi ning pretensioone tuhastamise tellija või tuhastatu omaste poolt.

Järelevalve

Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise eest nähakse sanktsioonina ette kas asendustäitmine või siis sunniraha määramine. Sanktsioone võidakse kohaldada näiteks juhul, kui kalmistule paigutatakse ebakohaseid hauatähiseid, millised lähevad vastuollu hea tavaga või siis kalmistu eeskirjades sätestatud hauatähistele esitatavate nõuetega.

Samuti on karistatav tegevus, mis ei vasta kalmistu eeskirjades esitatud nõuetele, või siis tegevusetus, kui tegutsemise kohustus tuleb eeskirjadest (nt hauaplatsi korrashoid). Seadusest tulenevalt on kalmistu haldajal õigus nõuda vastavate tähiste kõrvaldamist või lubamatu tegevuse lõpetamist, samuti teatavate toimingute tegemist, kui vastavasisulise tegevuse nõue tuleneb kas seadusest või kalmistu eeskirjast.

Erakalmistud

Arvestades asjaoluga, et ajalooliselt olid nii Eestimaal kui ka endise Liivimaa kubermangu aladel levinud erakalmistutena ka perekonnakalmistud, kaaluti seaduse väljatöötamise käigus vastavasisulise regulatsiooni kehtestamist. Kuid pärast küsimuse sisulist kaalumist jäädi seisukohale, et mitmete omandiõiguslike ning järjepidevuse katkemisega seotud probleemide ärahoidmiseks tuleks uute erakalmistute rajamist siiski vältida.

Tuleb arvestada, et haud on siiski ajatu väärtusega koht, mis on maetu viimane puhkepaik, ning seega omandisuhete muutumisel (nt seoses kalmistu maa-ala võõrandamise või omaniku surmaga) võib tekkida olukord, kus maa uus omanik ei ole huvitatud kalmistu tegevuse jätkamisest ja seetõttu võib sattuda ohtu kalmistu säilimine tervikuna.

Täna on teadaolevat Eestis erakalmistutena umbes 80 mõisakalmistut ja 20 talukalmistut, millest suur osa on võetud muinsuskaitse alla ning ülejäänute osas käivad ettevalmistused nende muinsuskaitse alla võtmiseks, misjärel rakenduvad neile muinsuskaitse seadusest tulenevad nõuded.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Veelkord portaalist

www.kovtp.ee Huvi kohalike omavalitsuste ühtse veebiportaali vastu on jätkuvalt kõrge ja projektist on kõneldud juba mitmed aastad, kuid on põhjust selle teema juurde uuesti tagasi pöörduda ning rääkida veel mõnest asjast lähemalt.

TEKST:

MARGUS LEHESAAR kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja

V

eebiportaal põhineb avatud lähtekoodiga eestindatud sisuhaldustarkvaral „liferay.com“. Sama lahendust kasutavad näiteks suurkorporatsioonid „Cisco“, „Lufthansa“ ja Prantsusmaa Kaitseministeerium. Veebiportaali muudab eristuvaks teistest vaba lähtekoodiga platvormidest täiendavalt arendatud lisamoodulid, mis lähtuvad riigi IT koosvõimest ning omavalitsuste teenustest. Olgu sellisteks teenusteks siis ID kaardiga autentimine või näiteks andmepäringud rahvastikuregistrisse.

Veeb abiks suhtlemisel

Veebiportaali sisu kirjutamine ei nõua eriteadmisi ning sellega peaks hakkama saama ka inimene, kelle igapäevatöö ei ole infotehnoloogiaga seotud. Seega kiirem informatsioon veebilehele – kiirem informatsioon kodanikule.

Portaal pakub rohkelt erinevaid võimalusi tekitada veebilehele suhtlust ning tagasisidet kas foorumite või küsitluste näol. Samuti on olemas lahendus, mis võimaldab kodaniku tagasiside siduda kaardilahendusega, et kodanikule muret tekitav piirkond või koht ning sealse olukorra lahenduse käik oleks nähtav visuaalsel kaardil.

Kuna tänaseni on omavalitsuste veebid arenenud kõik oma rada mööda, siis on loomulik, et igal omavalitsuse veebilehel on tänaseks väljakujunenud kasutatav tehnoloogiline erisus. Ühtset veebiportaali arendades oleme proovinud arvestada võimalikult paljude erisustega kuid enne lahendusega liitumist soovitaks kindlasti konsulteerida arendajaga erilahenduste ülekandmisvõimaluste väljaselgitamiseks.

Millised on portaali kulud?

Et tagada käideldavus ja vastavus turvanõuetele, tuleb lahenduse majutusteenuse eest arvestada kuludega 31,89 eurot koos käibemaksuga kuus, iga liituva asutuse kohta. Kuumaks sisaldab majutust, varundamist, kasutajatuge ja tarkvarauuendusi. Veebilehe sisu ja lõpliku paigutuse osas on aga igal omavalitsusel vabad käed. Tänaseks on liitumiseks soovi avaldanud 70 omavalitsust, samuti on otsustatud, et samale platvormile lähevad üle Eesti Maavalitsused.

SÜGIS 2011 I 23

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Regionaaltoetuste

FOTO: SIIM LÕVI

viljad

7. mail 2011 avati külastajatele AHHAA teaduskeskus Tartus.

P

rojekti toetati üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest. Hoone tunneb ära katusel olevate iseloomulike kuplite järgi: täiskuppel tähistab peasaali, poolkuppel elusaali ning hõbedase täiskera sees asub planetaarium. Ligi kolme tuhande ruutmeetrisel näitusepinnal tutvustatakse interaktiivseid kogupereeksponaate.

Publiku ees on hiiglaslik energiamasin ehk Newtoni õunapuu, üllatava tehnoloogiaga Hobermani kera, seikluslik lift maapõue, minilaborid, laste börs, teaduspood ja palju muud huvitavat. Elusolendite kirevat elu tutvustavad näiteks veemaailm ja metsakuklaste toimekas si-

24 I SÜGIS 2011

pelgakoloonia. Lae all oleval pingul trossil saab sõita jalgrattaga ruumi ühest otsast teise.

Maja katusel asuva hõbedase kera sees on maailma ainus täis-sfäär planetaarium, mis erineb oma analoogidest selle poolest, et tähistaevas jääb ka vaataja alla – vaataja paikneb planetaariumi keskel ja talle jääb mulje, et ta hõljub avakosmoses. Seitsme täheprojektoriga saab näha tähistaevast reaalajas, rännata ajas ja ruumis ning vaadelda miljoneid tähti, planeete ja galaktikaid. Planetaariumi optiline projektor on pärit Jaapanist.

AS Randväli & Karema tehtud eelprojekti põhjal on teaduskeskuse hoone kogupindala 13.251 m2, millest maapealne osa on 7526 m2 ja soklikorrus 5725 m2. Teaduskeskuse ehitas Nordecon Ehitus. Kokku läks ehitamine ja sisustamine maksma ligi 20 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu fondi toetus oli üle 5 miljoni euro. Ülejäänud raha tuli Tartu Linnavalitsuselt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt.