Regionaalministri valitsemisala infoleht REGI, sügis 2013

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT SÜGIS 2013

Tõmbekeskuste nimekiri selgunud Väikesed KOVid on vähem võimekad Viisakoordinaator aitab Kagu-Eesti rahvast

Jõgevale regionaaltoetusega lasteaed

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Järeleaitamise asemele eestvedamine

H

ea kohaliku volikogu vastne liige! Kõigepealt tahan ma Teid õnnitleda – valituks osutumine on juba saavutus omaette.

See on saavutus ja teisalt ka väga suur vastutus inimeste ees, kes on oma hääle Teile andnud.

Mul on Teile kaks soovitust. Esiteks, et Teie peamine aur omavalitsuse järgmise nelja aasta arengu kavandamisel ei läheks järeleaitamisele. Just järeleaitamisega oleme me viimased kümme aastat Eesti riigis suures osas tegelenud. Sajad korda tehtud koolimajad ja lasteaiad, ehitatud sillad ja teed, uued rahvamajad ja linnasüdamed on need, kuhu on läinud väga palju aega, energiat ja raha. Suures osas on see olnud 90ndate väga keerulistel aegadel tekkinud investeeringuaugu täitmine tagantjärele.

Kui sõita mööda Eestimaad ringi, on näha, et areng on olnud väga kiire. Jah, raha on alati puudu ja soovid on alati suuremad kui võimalused, aga nii peabki olema, see viib elu edasi ja 3 Lühiuudised sunnib pingutama. Kõigil omava4 Väiksel raskem olla võimekas litsustel on raha vähe. Ka ei tea 6 Omavalitsustel võtmeroll ma ühtegi riigiasutust, kes vastuRail Balticus pidist väidaks. Suures plaanis 7 Üldplaneeringud tuleb üle peavad aga isegi kõige tulisemad vaadata kriitikud ja pessimistid nõustuma, 8 Omavalitsusreformi seadus et kümne aastaga on meil elu kõkinnitab tõmbekeskused vasti edasi läinud.

10 Kirikujuhtide koolitus saab lisa Koolimajad on korda tehtud, 11 Täielik rahvastikuregister lasteaiad ka, vallamajadele on lihtsustab asjaajamist uued katused ja värske värvikiht 12 Viisakoordinaator võib sattuda peale saanud. Head volinikud – ka laulu sisse kuidas nüüd edasi? Kindlasti leiab 14 Üürileping annab õiguse veel üht-teist, kus tuleks tegeleda elukohta registreerida järeleaitamisega. Ja tulebki, sest 15 Teata probleemist nutitelefoniga kultuurimaja põranda vahetus on 16 Jõgeval uus lasteaed väikses kohas oluline. Aga Te olete ilmselt nõus, et sellest ei sõltu Teie kodupaiga tulevik. Hea põranda pärast ei tule ükski inimene sinna elama, ja vaevalt, et keegi pisut kehvema tantsupõranda päKoostatud regionaalministri rast lahkub. valitsemisalas, Võib muidugi öelda, et kohaliku kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, võimu peamine ülesanne ongi otkaili.uusmaa@siseministeerium.ee sustada, milline tee järgmisena toimetaja: Liis Kängsepp korda teha, aga ma loodan, et Te kujundus: Profimeedia tahate mõelda lennukamalt. JäreTäname kõiki, leaitamine peab asenduma eestkes aitasid vedamisega.

Kui piirkonna kaasa REGI peamine probleem on vähenev valmimisele! rahvastik, siis tuleb Teil väga sel-

Sisukord

2 I SÜGIS 2013

SIIM KIISLER, regionaalminister gelt mõelda, kas sellisel kujul jätkamine on võimalik ja mida teha, et muuta oma kodupaik elamissõbralikumaks. Eelkõige taandub see küsimus töökohtadele, mille abil suurendada meie perede rikkust. Mis on piirkonnas see majandusharu, millel on potentsiaali ja konkurentsieelis võrreldes naabritega? Kuidas saab linna- või vallavõim selle arendamisele kaasa aidata?

Sama oluline on omavalitsuse struktuuri ja teenuste pakkumise ratsionaalne ülevaatamine. Teil ja Teie kaaslastel volikogus peab olema julgust ja tahet teha ka raskeid otsuseid. Millise struktuuri-

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed liiguvad, millised on nende soovid, mis on tõelised valupunktid. ga koolivõrku piirkonnas vaja on? Kas Teil jätkub raha selle ülalpidamiseks? Neid ja sarnaseid küsimusi tuleb esitada kõigi peamiste omavalitsuse tegevusvaldkondade kohta.

Minu teine soov Teile on, et Te mõtleks omavalitsuse tulevikule. Üsna pea saadame omavalitsusreformi seaduse eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning selle plaani järgi tuleb just Teil teha järgmisel aastal valik, milliste naabritega oma jõud ühendada.

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed liiguvad, millised on nende soovid, mis on tõelised valupunktid. Kui pere tahab last panna naabervalla muusikakooli, kas siis on ainus lahendus paluda neil ka elukoht sinna registreerida, et ei peaks oma eelarvest kulusid hüvitama? Või on hoopis targem mõelda jõudude ühendamisele?

Neile küsimustele vastuseid otsides proovige lähtuda mitte ainult oma unistustest, vaid ka tegelikest oludest ja sellest, milliseid valikuid on kohalikud inimesed oma elu korraldades teinud.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Vormsi kütusetankla kergendab saarerahva elu Oktoobris avati Vormsil saare esimene kütusetankla pärast Eesti taasiseseisvumist.

0,2 miljonit eurot maksnud tankla tähendab, et Vormsi elanikud ei pea enam kütust mandrilt toomas käima ja kuuri all varusid hoidma.

„K

ohalikel oli seda tanklat tõesti väga vaja – varem tõid nad oma elu- ja majandustegevuseks vajalikku kütust praamiga mandrilt autopaakides ja kanistrites. Nõnda on kütust transportida ohtlik ning iga praamireis saarele oli kõrgendatud riskiastmega,“ sõnas regionaalministri valitsemisala nõunik Riina Nurmsaar. Ta lisas, et riik toetas tankla ehitamist, sest saare elanikele oli seda väga vaja, samas aga kütusefirmadele oli Vormsi tanklasse investeerimine liiga kallis. „Ma usun, et Vormsi rahvas on uue tanklaga väga rahul. Nad ei pea enam ju mandrilt toodud kütust kuuri alla tsisternidesse koguma, vaid võivad normaalse inimese moel sõita tanklasse ning osta kütust turvalisel moel,“ lausus Nurmsaar.

Vormsi on viimase nelja aasta jooksul saanud erinevatest regionaalprogrammidest toetust üle 600 000 euro. Tankla rajamiseks saadi väikesaarte programmist 130 000 eurot toetust, koos valla omafinantseeringuga maksis projekt veerand miljonit eurot. Lepingu alusel tegutseb tanklas AS Alexela Oil, tankla käigushoidmisega seotud palga- ja tegevuskulud kaetakse müügituludest.

Väikesaarte programmi eesmärk on aidata kaasa sellele, et väikesaarte kogukondadele oleksid kättesaadavad esmatähtsad teenused ja et

Koostöös Alexelaga avati oktoobris Vormsil esimene iseseisvusaegne kütusetankla.

nende teenuste kvaliteet tõuseks. Väikesaarte programm on kestnud kolm aastat ja selle aja jooksul on kogukondi toetatud enam kui 2 miljoni euroga.

Muudatused KATAs Selleks, et meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” (KATA) struktuurivahendid täielikult ära kasutada, täiendas regionaalministri valitsemisala meetmest toetuse saamise tingimusi. Muudatused võimaldavad toetada mitmeid KOIT-kava reservprojekte.

„K

OIT-kava reservnimekirjas on mitmeid asjalikke projekte, mis väärivad toetust. Samas on senised toetusvahendid arvestatud maakonnapõhiselt,“ selgitas Andres Heldring regionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroost. „Igas maakonnas on meil kasutamata mitmeid väiksemaid jääke, mis eraldi võttes ei võimalda samas maakonnas uut projekti

toetada. Samas kui need summad kokku liita, saaks toetust jagada ehk päris mitmele vajalikule objektile.“ Igast maakonnast saab KATA vahendite jäägile kandideerida kuni üks reservprojekt. Regionaalministri valitsemisala analüüsib reservprojektide tegevused uuesti läbi ning küsib ka teiste ministeeriumide arvamust. Hindamise tulemusel tekib reservprojektide pingerida, mille alusel selguvad need taotlejad, kes saavad Euroopa Regionaalarengu Fond vahenditest raha.

Reservprojekti taotlejate ettepanekud kogutakse kokku aasta lõpuks, projektide läbivaatamine ja hindamine võib võtta kuni kaks kuud. Jagamisele läheb umbes 1,6 miljonit eurot.

SÜGIS 2013 I 3

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

„Kogu aeg oleme ehitanud ja pingutanud, aga midagi ei muutu,“ seletab Õru vallavanem väikevalla olukorda.

Väiksel raskem olla

võimekas

Väga väikestel kohalikel omavalitsustel on aina raskem olla võimekas, selgus regionaalministri valitsemisala tellitud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksist.

TEKST:

LIIS KÄNGSEPP

4 I SÜGIS 2013

„P

aljudes väikestes omavalitsustes on praegu olukord, kus olulised investeeringud infrastruktuuri on enam-vähem tehtud – koolimaja korras, lasteaed korras, raamatukogu fantastiline, kultuurimaja samuti,“ ütles KOVi indeksi uuringu teinud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv. „Nüüd tekib küsimus, kas inimesed elavad seal infrastruktuuri pärast? Vastus on, et ei ela. Inimesed tahavad elada oma elu ja investeeringute paigutamine keskkonda loob teatud võimalused, et nad saaksid oma elu rahulikult elada.“ Noorkõiv lisas, et oleme Eestis jõudnud tasemele, kus ei pea enam rääkima elementaarsete investeeringute tegemisest hoonetesse, ja see

FOTOD: SCANPIX

Geomedia juht Rivo Noorkõiv tutvustamas kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi analüüsi.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Edukaimate KOVide rahvaarv kasvab või on stabiilne

Võimekaimad vallad asuvad Harjumaal

20000 elanike arv KOVides aasta alguse seisuga 15 566

KOVi-võimekuse TOP 6, 2009–2012

15000

13383

12675

12125

17 671

17 289

16 789

16 272

13838

11 126

10000 6001

6075

6021

5962

5973

5000

1. Viimsi vald 2. Rae vald 3. Saue linn 4. Tallinna linn 5. Harku vald 6. Saku vald

0 2009 Viimsi vald

2010 Rae vald

2011

2012

2013

Saue linn

tähendab, et tuleb hakata rohkem mõtlema investeerimisele teenustesse. „Lasteaed võib meil olla ilus maja, aga pole enam lapsi, keda sinna panna.

Peame hakkama mõtlema, milliseid muid funktsioone sellele majale veel anda,“ ütles Noorkõiv.

Ta tõi välja, et omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal eristub praegu kaks peamist arengusuunda – võimekamad vallad koonduvad Tallinna linnastusse ja Lõuna-Eesti jääb teistest maha. „Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused, vaid terved piirkonnad,“ tõdes Noorkõiv.

Noorkõivu sõnu illustreerib hästi nii KOVivõimekuse indeksi ülemine ots, kus esiviisikus on ainult Harju maakonnas asuvad vallad ja linnad, tagumises otsas aga kaks Valga- ja kaks Tartumaa valda. Kui esimeses kümnes vallas elas 2013. aasta alguses igaühes vähemalt 5000 inimest, siis tagumise kümne omavalitsuse elanike arv jääb alla tuhande. Õru valla pikaaegse vallavanema Andres Pallosoni hääles on tunda lootusetust, kui temaga indeksist rääkida. „Kogu aeg oleme ehitanud ja pingutanud, aga midagi ei muutu,“ sõnas Palloson. „Esimesel aastal olime üllatunud, teisel aastal läks hing täis... kolmandal aastal oli natuke parem tunne, aga midagi ei muutunud. See mõjub halvasti endale ja ametnikele.“ „Äkki on viga minus,“ ohkas ta ja lisas, et ei suuda enam optimistlikku meelt üleval hoida, nii et pühib tolmu jalgelt ja annab nüüd võimaluse uuele vallavanemale olukorda parandada. „Arengut näed ju oma silmaga,“ ütles Palloson, loetledes, et viimastel aastatel on Õrus välja ehitatud korralik puhkeala, kus vanade paekivist laudamüüride vahel asuval universaalväljakul saab mängida tennist, võrk- ja korvpalli, olemas on disc-golfi väljak. Järgmisel suvel saab kasutada uut rannavõrkpalliplatsi, rekonstrueeritud on pumbajaam, vahetatud vee- ja kanalisatsioonitorud, olemas on kool ja lasteaed. Õru vald on püüdnud ühineda Valga linnaga,

kuid paraku ei saanud plaanist asja – 2011. aastal tehti uuring Valga ja ümbritsevate valdade liitumiseks, kuid plaan jäi soiku.

Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused, vaid terved piirkonnad. „Tõmbekeskuste plaanis on paika pandud, et Valga oleks meile tõmbekeskus. See on väga õige ka, ma olen juba 1998. aastast öelnud, et Valgamaal on mõistlik ühineda kolmeks piirkonnaks,“ sõnas Palloson.

Eesti võimekaima, Viimsi vallavalitsuse liige Randar Lohu ütles sügisel KOVi-indeksit tutvustaval üritusel, et peab Viimsi suurimateks saavutusteks seda, et tulumaksu laekumine maksumaksja kohta on suurim Eestis ja maksumaksjate arv kasvab. Veel tõi ta välja, et Viimsi on tuntavalt vähendanud oma võlakoormust, investeerinud haridusse, teedesse ja joogivee kvaliteeti.

Millega tegu?

Sügisel avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi vahemikus 2009–2012.

Omavalitsusüksusi analüüsiti 29 näitaja lõikes. Muu hulgas võeti arvesse elanike arvu, inimeste sissetulekut, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOVi-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

Uuringu tellis regionaalministri valitsemisala ning korraldas konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga ja ettevõtluskeskkonna analüüsiga saab lähemalt tutvuda regionaalministri valitsemisala kodulehel www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus.

SÜGIS 2013 I 5

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Omavalitsustel

FOTO: SCANPIX

võtmeroll Rail Balticus

Kohalikud omavalitsused saavad aktiivselt kaasa lüüa uue kiire raudteeühenduse Rail Balticu planeerimises – koostöö ja mõistev suhtumine on planeerimise juures äärmiselt olulised.

TEKST:

KETLIN RAUK

R

ail Balticu planeerimine on viimase aasta jooksul kõva hoo sisse saanud ning 2015. aasta novembriks peab see töö valmis olema, et raudtee ehitamine võiks 2017.-2018. aastal alata. Regionaalministri valitsemisala nõuniku Tavo Kikase sõnul tuleb kokkulepped erinevates küsimustes saavutada seega võimalikult kiiresti ja valitud lahendus peab rahuldama võimalikult paljusid. Selleks peavad kõik osapooled tihedalt koostööd tegema. Nii ongi Rail Baltic läbi aegade üks Eesti suuremaid kaasamisprojekte. „Maavalitsusi kohustab omavalitsustega koostööks küll ka planeerimisseadus, kuid planeerimine ei oleks muul viisil nagunii võimalik, kuna kohalikel omavalitsustel on siin võtmeroll – ühest küljest peab kohalik võim seisma oma inimeste heaolu eest, kuid teisalt peab omavalitsus kui valitsusasutus oskama näha ka laiemat pilti ja riigi

Eesti on saar, kuhu rongid ei käi

KOMMENTAAR

TAVO KIKAS Regionaalministri valitsemisala nõunik

6 I SÜGIS 2013

1938. aastal võttis sõit raudteel Tallinnast Berliini aega vähem kui ööpäeva. Praegu tuleb Berliinist Tallinna sõitmiseks kasutada seitset erinevat rongi. See võtab aega 65 tundi, millest 28 tundi tuleb rongi oodata! Eesti on Euroopast vaadates „saar“, kuhu ei lähe mitte ühtegi rongi otseühendust. Selline olukord ei ole normaalne ning on selge, et midagi tuleb ette võtta. Siin tulebki appi Rail Balticu kiire raudteeühendus.

arengu üldisi huve," selgitas Kikas. „Tegemist on ju Eesti riigi või isegi Euroopa Liidu tasandi jaoks olulise ettevõtmisega. Ainult kõigi tasandite ühise jõupingutusena suudab Eesti teostada sedavõrd suure unistuse ning näidata, et raudteeliiklust on võimalik parandada ka Läänemere idakaldal.“ Planeeringu koostajad on valdadelt ja linnadelt juba algfaasis küsinud nii lähteandmeid kui ka põhjuseid, mis võiksid mõne trassivariandi välistada. Tööd on ehk keerulisemaks teinud ajakirjandusse ja rahvakoosolekutele imbunud poolikud ja toored materjalid, mis on inimestes segadust tekitanud. „On raske anda vastuseid küsimustele planeeringu lõpplahenduse ja keskkonnamõjude hinnangu tulemuste kohta, kui vastavad protsessid on päris alguses ning lahenduste ühise otsimisega alles hakatakse pihta,“ kutsus Kikas protsessi osapooli rahulikult maha istuma ja olukorda vaagima.

Samas usub Kikas, et ühiskondlik arutelu on vaid tervitatav ja kui inimesed Rail Balticu erinevate aspektide üle niivõrd aktiivselt diskuteerivad, näitab see, et teema on paljudele väga oluline. Ta leidis, et kohalike omavalitsuste mõistev suhtumine ja abi planeeringu koostamisel ning laiema ühiskondliku kokkuleppe saavutamisel on ääretult tähtis.

Kikas rõhutas veel, et ei tohi unistada, et Rail Baltic pole tavaline raudtee, mis pakub Eesti elanikele turvalist ja mugavat võimalust linnade vahel liikuda ja tööle sõita. „Rail Baltic on nn Euroopa laiusega elektrifitseeritud raudtee, kus on väga olulised nii kiirus kui ka turvalisus,“ selgitas Kikas.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Üldplaneeringud tuleb üle vaadata

Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste valimisi tuleb omavalitsustel kehtivad üldplaneeringud üle vaadata ja tulemused maavanemale esitada.

Samuti tuleb tulemustest ka ajalehe vahendusel teada anda.

P

laneeringute ülevaatamise kohustus on sisse kirjutatud planeerimisseadusesse.

Eelkõige on seda vaja, et selgitada välja, mis seisus kohalike omavalitsuste planeeringud on ja kas kehtivaid planeeringuid on võimalik ka ellu viia. Samuti tuleb vaadata, kas on tarvis koostada uusi planeeringuid või mõned detailplaneeringud kehtetuks tunnistada. Lisaks tuleb analüüsida, millised on olnud senise planeeringu elluviimise olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise võimalused. Üldplaneeringute ülevaatamine peab olema sisuline ja lähtuda tuleb omavalitsuse visioonist.

Kui visioon ja strateegia on muutunud, tuleb üle vaadata, kas mõni kehtiv detailplaneering võib takistada uute eesmärkideni jõudmist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on siiski erandlik ja selleks on vaja konkreetset ning põhjendatud otsust.

Analüüsi tulemusel peaks selguma, kas omavalitsus jätkab olemasoleva üldplaneeringuga ja selles määratletud arengueesmärkide täitmisega või on tarvis koostada uus üldplaneering või ehk piisab ruumilise arengu suunamiseks mõnest muust vahendist. Üldplaneeringute ülevaatamiseks ei ole kindlat

FOTO: KAAREL TIGAS/ÕHTULEHT

TEKST:

ANDRES LEVALD

vormi, kuid tervikliku pildi kokkupanekuks on vaja teavet ühtlustada. Regionaalministri valitsemisala planeeringute osakonnas pannakse praegu kokku juhendmaterjali, mis peaks abistama kohalikke omavalitsusi planeeringute ülevaatamisel. Juhendmaterjal valmib novembris ja saadetakse kõikidele omavalitsustele.

Millistele küsimustele võiks planeeringute ülevaatamisel vastata?

• Kas kehtiv üldplaneering võimaldab omavalitsuse visiooni ellu viia?

• Kas kehtivad planeeringud tagavad soovitud strateegilise arengu?

• Kas üldplaneeringus ettenähtu järele on vajadus või tekib see vajadus tulevikus?

• Kas üldplaneeringus puudub midagi, mille järele on vajadus olemas?

• Kas kõikide kehtivate planeeringute kontekstis on tagatud tasakaalustatud areng?

• Kas kehtivad planeeringud on muudetud seaduste ja praeguste teadmiste kontekstis korrektsed. Kas need arvestavad omavalitsuse huve?

• Kas kehtivad planeeringud on piisavalt motiveeritud ja

korrektselt menetletud, et kaitsta omavalitsuse huve?

• Kas kehtiva planeeringu alusel on lihtne keelduda soovimatust arengust?

• Kas kehtiva planeeringu põhjal on lihtne tagasi lükata selliste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise taotlusi, mis ei vasta omavalitsuse eesmärkidele?

• Kas kehtivad planeeringud on end õigustanud igapäevase asjaajamise alusdokumentidena?

• Kui need ei ole end õigustanud, siis miks ja mida neis muuta tuleb?

• Kas ja milline osa kehtivatest detailplaneeringutest tuleb kehtetuks tunnistada?

• Kas on vaja koostada uus üldplaneering?

SÜGIS 2013 I 7

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Omavalitsusreformi seadus kinnitab Kärdla

Kuressaare

tõmbekeskused

Kohila

Märjamaa

TEKST:

8 I SÜGIS 2013

E

elmise aasta lõpus sõnastas Euroopa Komisjon suurimad väljakutsed, mis Eestil järgmistel aastatel ees seisavad. Üks viiest teemast on seotud kohalike omavalitsustega – komisjon viitas, et kohalike omavalitsuste tegevus tuleb muuta tõhusamaks ja tagada kohalikul tasandil avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. Komisjoni soovitustest võib välja lugeda, et kui Eestis ei suudeta kohalike omavalitsuste võimekust oluliselt tõsta, võidakse osa KOVidele mõeldud Euroopa struktuurifondide rahast suunata mujale kui KOVide teenuste arendamiseks. „Vajadust väikesi omavalitsusi tugevdada on läbi aastate rõhutanud ka paljud Eesti arvamusliidrid,“ sõnas Sulev Valner, Eesti omavalitsusreformi projektijuht. „Oluline on saavutada omavalitsuste oluline tugevnemine, reform on vaid vahend selle saavutamiseks. Eelkõige on peaküsimus selles, kuidas hoida kogu maad ühtviisi konkurentsivõimelise elupaigana, kust inimesed ei tahaks ära pealinna poole või välismaale rännata. Killustatus teeb vallad nõrgaks ja see ei ole üldsegi nende oma kohalike inimeste huvides.“ Valner muretseb, et väikesed ja killustatud KOVid ei suuda tagada kohaliku potentsiaali võimalikult head kasutamist. Mõistlik on keskenduda

Järv

Lihula Pärnu-Jaagupi

Tõstamaa

Häädemeeste

Omavalitsusreformi järgmise sammuna on valitsuse töölauale jõudmas reformi seaduseelnõu, kus sees tõmbekeskuste nimekiri. Kui riigikogu seaduse vastu võtab, sünnivad väljakujunenud loomulike tõmbekeskuste ümber ühinedes 2017. aastaks oluliselt tugevamad omavalitsused.

KETLIN RAUK

R

Haapsalu

neile loomulikele keskustele, mis kohapeal on juba välja kujunenud ning mis suudaksid pakkuda töökohti ja muud eluks vajalikku ka keskuse tagamaa elanikele. Uuringud näitavad, et aeg, mis inimesed on nõus kulutama töö ja kodu vahel sõitmisele, on umbes pool tundi, seega peaksid töökohad jääma sellesse raadiusse. Selle eelduseks on hea teedevõrk ja ühistranspordi arendamine. „Jõude ühendades võib saavutada oluliselt rohkem kui igaüks eraldi,“ sõnas Valner. „Me ei räägi väga kiirest, vaid optimaalsest tempost lõpptähtajaga 2017 sügis, kui toimuvad järgmised kohalikud valimised.“ Valner lisas, et kuigi me ei käi enam ammu vallamajas hobuvankriga, on kohalikud omavalitsused jäänud suuresti pidama pilti, mis kujunes Eestis välja pärast 1938. aasta vallareformi. „Eesti on oma naabruskonnas üks väheseid riike, kus omavalitsuste süsteemi kaasajastamine on toppama jäänud,“ ütles Valner. „Soome, Taani, Läti – kõik on viimasel ajal seda valdkonda reformidega oluliselt konsolideerinud, et pakkuda elanikele võimalikult head kohalikku teenindust.“ Ta loodab, et vallad hakkavad valdavalt liituma omaalgatuslikult, sest nad mõistavad, et koos ollaksegi tugevamad ja mõistlik on liitumisotsused

Vän

Pärnu

Kilingi-Nõ

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Haljala Kadrina Rakvere

Aravete

vakandi

Väike-Maarja

Narva

Kiviõli Iisaku Avinurme

Koeru

Paide

a

Jõhvi

ViruJaagupi

Tapa

Rapla

Mustvee Jõgeva

Türi

Põltsamaa

ndra

õmme

Narva-Jõesuu KohtlaJärve Sillamäe

Kunda

Alatskivi või Kallaste

SuureJaani

Tartu

Viljandi Elva

Karksi-Nuia Otepää Tõrva Valga

Põlva Antsla Rõuge

Räpina

Võru Vastseliina

teha ise ja õigel ajal, mitte jääda ootama aega, kui enam teisiti ei saagi.

Ka Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas usub, et suurematel KOVidel on rohkem jõudu probleeme lahendada ja spetsialiste palgata, kuid toob samas välja, et pole siiski kindel, et kahe vaese KOVi liitmine annab tulemuseks rikkuse ja edu. Ta ütleb, et kui väike KOV otsustab mitte liituda, ei pruugi sellest midagi hullu juhtuda.

Jõude ühendades võib saavutada oluliselt rohkem kui igaüks eraldi. „Aga võimalik, et kui ei ühineta, jäetakse arenemise võimalus kasutamata,“ sõnas Ahas. „Tõmbekeskusi toetades on võimalik regioone positiivses suunas arendada. Tugev keskus tagab piirkonna elujõu.“ Neil valdadel, kes liitumisotsuses veel kindlad ei ole, soovitab Ahas mõelda sellele, et KOVi eesmärk tagada kohalik elu ja areng. „Astuge samme, mis loovad töökohti, kas või üks töökoht aastas. Sisendage inimestesse optimismi ja arenguperspektiivi.

Kui liitumine aitab, on igati hea.“

Mis muutub • Tekkivas omavalitsuses on tõmbekeskus ja üldjuhul vähemalt 5000 elanikku.

• Elanike arvamus, mis suunas tahetakse ühineda, selgitatakse asustusüksuse täpsusega.

• Linn elanike arvuga vähemalt 5000 võib säilitada ka ühinenud omavalitsusena linna nime, kui moodustab üle poole KOVi elanikest.

• Ühinenud KOVi töötajad lähevad üle moodustuva kohaliku omavalitsuse üksuse alluvusse.

Juba kehtivad töölepingu tingimused jäävad seotuks uues moodustuvas omavalitsuses.

• Kui töötaja või ametniku senine töökoht valdade ja linnade ühinemise tulemusena kaotatakse, pakutakse talle muud tema kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta moodustuvas KOVis vähemalt kaheks ühinemisjärgseks kalendriaastaks. Senisele vallavanemale või linnapeale pakutakse tema kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta uues KOVis vähemalt kaheks ühinemisjärgseks aastaks.

• Tasandusfondi kujunemise aluseid muudetakse nii, et see arvestaks omavalitsuste asukohaeeliseid.

• Suureneb KOVide motivatsioon tegeleda ettevõtluse arendamisega, sest suure osa omavalitsustes töötavate inimeste elukoht jääb tulevikus samasse omavalitsusse. See tähendab, et ka osa nende inimeste tulumaksust laekub just sellesama KOVi eelarvesse.

• Volikogu algatatud ühinemise korral saavad ühinejad üsna suurt toetust vastavalt ühinemise soodustamise seadusele. Hiljem valitsuse algatatud ühinemisel kaetakse vaid ühinemise otsesed kulud. Pärast reformi tunnistatakse praegune ühinemise soodustamise seadus kehtetuks.

• Seadus paneb ministeeriumidele kohustuse pakkuda hiljemalt 2016. aastaks välja ettepanekud, kuidas muuta KOVide ülesandeid ja rahastust. Töörühmad on selleks juba tööd alustanud.

Allikas: omavalitsusreformi seaduse eelnõu

Teenused peavad olema kuluefektiivsed

JIRI SVARC

Rääkides KOVidest ja nende pakutavate teenuste Euroopa Komisjoreformimisest, on oluline silmas pidada, et [Euroopa ni tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse struktuurifondide] investeeringuid tehtaks teenuspeadirektoraadi tesse, millel on taga kriitiline mass kasutajaid. Väike- osakonnajuht sed omavalitsused peavad analüüsima, mida nad suudavad teha ja mida mitte. Väga väikesed omavalitsused suudavad ilmselt mingeid teenuseid pakkuda, kuid paljudes valdkondades tuleb teistega koostööd teha. Kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid tuleb reformida viisil, mis on kuluefektiivne.

Jiri Svarc on Eestile tehtud riigipõhiste soovituste täitmise jälgija Euroopa Komisjons.

SÜGIS 2013 I 9

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Kirikujuhtide

pilootkoolitus saab lisa Sügisel toimunud kirikujuhtide pilootkoolitus sai osalejatelt positiivset tagasisidet ning üks korraldajatest, Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) haridustöö projektijuht Einike Pilli loodab, et koolituste korraldamiseks leitakse raha ka järgmise aasta eelarves.

„K

oolitusi on vaja, et luua ruumi ja aega mõtlemiseks. Kõrvutada seda, mida juba tehakse, sellega, kuidas midagi teoorias või üldistatud praktikas käsitletakse,“ lausus Pilli. „Kuid kindlasti oli sellel sügisel toimunud koolitusel ka palju selliseid nõuandeid, mille kohta sai öelda, et see on uus mõte või et seda ma ei teadnud. Teadmisi tuli juurde.“ Sellisele juhtimiskoolitusele kutsuti erinevate kirikute juhid Eestis kokku esmakordselt. Pilli pidas suureks saavutuseks, et kuigi osalejad olid väga erilaadsetest konfessioonidest, jäid tagasisidelehtedele vastanud osalejad koolitusega väga rahule. Samuti oli tema jaoks üllatav, kui hästi erinevate kirikute esindajad omavahel suhtlesid ja kogemusi vahetasid. „EKNis on väga head koostöövaimu kõigi kirikute vahel ja koolitusel toimunu kõneles sellest, et koostöömeelsus oli juba enne koolitust olemas,“ sõnas Pilli ja selgitas, et koolituse üks eesmärke oli panna erinevate kirikute esindajad omavahel suhtlema. „Meeleolu oli selline, et püüti üksteist toetada ja leida lahendusi. Kuulati teisi, öeldi, et oi, kui huvitav, et teie kirikus on asjad nii, aga meil on hoopis teistmoodi.“ Pilli loodab väga, et nii regionaalministri valitsemisalas kui ka EKNi eelarves leitakse raha, et

10 I SÜGIS 2013

TEKST:

LIIS KÄNGSEPP

sarnaseid koolitusi veel teha ning viia neid ka maakonna tasandile ehk erinevatesse piirkondadesse. Nii saaksid kirikujuhid osaleda koolitustel kodule lähemal ja ehk ka rohkem suunata, milliste teemadega koolitustel tegeleda. Teemade kohta küsisid korraldajad ettepanekuid ka tagasisidelehtedel ning ühe soovitud teemana tõusis üles „Kirik ja äri“. „See on väga huvitav, sest kuigi ettevõtlust on väga vaja, on eesti rahvas sellele alati natuke kõõrdi vaadanud,“ sõnas Pilli. „Eriti kirikus, kus on tihti öeldud, et vaesus on eelistatavam seisus kui rikkus. Teiseks tõstatati teema, kuidas teha kiriku häält ühiskonnas kuuldavamaks. Oodatakse abi ka suhtlemisoskustes.“

Mis toimus?

Septembris toimus juhtimiskoolitus koguduse juhatuste esimeestele, eesmärgiga suurendada juhtimisalast kompetentsust ja koostööd Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikutes. Oodatud oli 30 koguduse juhatuse esimeest, kuni kolm igast liikmeskirikust. Osales 26 inimest. Räägiti juhi rollist muudatuste läbiviimisel; kuidas kaasata, koolitada ja motiveerida vabatahtlikke; millal on arukas taotleda projektiraha ja kuidas kogudustes maksuseadusi rakendada.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Täielik

rahvastikuregister

lihtsustab asjaajamist Viimased kümme aastat on regionaalministri valitsemisala ametnikud kandnud Eestis toimunud perekonnaseisusündmusi paberdokumentidelt rahvastikuregistrisse.

See töö on oluline, lihtsustades kodanike ja riigi vahelist asjaajamist.

TEKST:

MOONIKA LEPP

O

lukorras, kus nii inimesed kui ka riik ja omavalitsused on harjunud erinevatele andmetele kiirelt ligi pääsema, eeldatakse, et vajalik info näiteks pärimisküsimuste lahendamiseks, toetuste või dokumentide taotlemiseks on paari hiirekliki kaugusel, st inimene ei pea paberdokumente esitama.

Inimeste elu lihtsustamisele saavad kaasa aidata kohalike omavalitsuste ametnikud, kes puutuvad kokku nendega, kes tulevad sünde ja surmi registreerima. Toiminguid tehes saavad ametnikud infot selle kohta, millised perekonnasündmused rahvastikuregistrist puuduvad, ja vajadusel tellida maavalitsuse arhiivist paberdokumentidelt andmete sisestamise. „Igal pool, kus on vajadus tõestada suhteid oma lapse või abikaasaga, on vaja, et andmed oleksid

Kuidas toimib?

Mari abikaasa Peeter suri ning Mari pöördus kohalikku omavalitsusse, et surm registreerida. Seal selgus, et rahvastikuregistri andmetel pole Mari ja Peeter abielus ning registris puudub info nende kolme lapse kohta. KOVi ametnik tellis maavalitsuse arhiivist abielu- ja laste sünnidokumentide kandmise registrisse ja laste sidumise vanematega.

Perekonna jaoks muutus seejärel asjaajamine lihtsamaks – sugulussidemete tõendamiseks ei pidanud nad pärimisasju ajades paberdokumente esitama, sest vajalik info oli rahvastikuregistris.

elektrooniliselt rahvastikuregistris olemas, sest ametiasutused võtavad aluseks registriandmed,“ põhjendas regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, miks tuleb vanemad perekonnasündmuste dokumendid rahvastikuregistrisse kanda.

Maavalitsuste arhiivides on kokku umbes 4 miljonit sündi, surma, abielu, lahutust jm elusündmusi tõestavat dokumenti. Pooled neist on juba elektroonilisse andmebaasi kantud, kuid kulub veel umbes kümme aastat, enne kui kõik 1926. aastast alates toimunud elusündmused rahvastikuregistrisse jõuavad. 1926 on aasta, mil perekonnasündmuste registreerimine läks kirikult riigile üle. Dokumente sisestatakse nii arhiiviriiulitelt järjest raamatuid võttes kui ka inimeste vajadusi arvestades.

Mõnikord ei ole andmeid rahvastikuregistris, kuna sündmus (nt abielu) on toimunud välismaal ja inimene ei ole sellest teatanud, eeldades, et riik on sellest niigi teadlik. Paraku on maailm suur ja elusündmusi toimub väga erinevates kohtades, seetõttu saab riik välismaal toimunud perekonnaseisusündmusest teada ainult siis, kui inimene selle kohta ise dokumendi esitab.

Seega on perekonnaseisuandmed rahvastikuregistris täiuslikud siis, kui ühelt poolt on vanad perekonnaseisudokumendid registrisse kantud ja teisalt esitatakse järjepidevalt dokumente, mis tõendavad perekonnaseisusündmusi väljaspool Eestit.

SÜGIS 2013 I 11

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Viisakoordinaator võib sattuda ka laulu sisse Eesti ainus viisakoordinaator Andy Karjus on avatud oleku ja laia naeratusega. Ehk on just see toonud talle edu ametis, kus nalja pole, sest teisel pool lauda seisavad setu memmed, kelle käteosavus võib olla võrdvääne sõnaosavusega – paremal juhul antaksegi kotiga vastu pead, hullemal juhul pannakse aga laulu sisse.

TEKST:

MIRJAM NUTOV

12 I SÜGIS 2013

„M

inu eelkäijale on nii käekotiga virutatud kui ka lausa käsipidi kallale tuldud," rääkis Karjus ning lisas, et teda on üsna palju kiidetud oskuse eest säilitada rahu.

Nõnda on tal siiani oma töös õnneks läinud ja otseselt käekotiga kallale pole keegi tulnud. Ja miks peakski, kui Karjus meisterdas valmis programmi, mis teeb elu lihtsamaks viisade taotlejatel, aga eelkõige tal endal.

Ta selgitas, et viisa saamiseks tuleb täita Venemaa välisministeeriumi kodulehel taotlus, see välja printida, varustada foto, allkirja ja muu vajalikuga. Ideaalis peaks viisa taotleja seda muidugi ise tegema, aga oodata setu memmedelt surfamist Vene kodulehekülgedel oleks liig mis liig. Seega pidi Karjus ise asjaga tegelema. „Kui ma esimest korda hakkasin neid ankeete seal täitma, siis mul läks kolme vormi täitmiseks neli tundi,“ kirjeldas Karjus. „Et kogu seda taotlu-

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

se täitmise protseduuri hõlbustada, pidin ma tegema natuke ümberkorraldusi, et saaksin väheste hiireklõpsudega andmed lisatud,“ selgitas Karjus, kuidas ta lõi töö jaoks vajaliku programmi.

Uhkusega hääles võib ta nüüd kinnitada, et nelja tunni asemel kulub ühe taotluse täitmiseks umbes kaks minutit.

Bürokraatia pool on aga üksnes osa tema tööst – viisakoordinaator on Karjuse sõnul lihtsalt öeldes inimene, kes reguleerib tasuta saadavate Vene viisade eraldamist Eesti piiriäärsetele inimestele. „Mina pean võtma endale selle otsustusõiguse, kes on bensiinivedaja, kes on tegeliku vajadusega, kes on kultuuriinimene, kes käib seal esinemas, kontsertreisil, spordivõistlusel või kes teeb koolidevahelist koostööd, kes läheb haudadele,“ sõnas Karjus.

Mingi meelakkumine see töö pole, sest maade jagamist jagub – miks ei sobi neli aastat vana pilt, miks tuleb pass ära anda, miks peavad vanad passid alles olema, miks peab üleüldse kõike tegema, mis see viisa siis nii väga ära ei ole... Need on igapäevased küsimused Karjuse töös.

Aga Karjus ei vingu – ütleb, et ise ta ju seda tööd tahtis ning pealegi oli ta varem juba sama teemaga kokku puutunud, kui töötas 90ndate lõpul piirialade koostöönõukogu tegevjuhina. Ka toona oli üks tema töökohustusi Vene viisade taotlemine.

Kuid ega paberi- ja selgitustöö pole ainus, millega Võrumaal elav Karjus tegeleb. Tema suured kired on puutöö ja ehitus. Tema signatuuri võib leida nii mõneltki RMK puhkerajatiselt ning kes on käinud Võrumaal Kubja hotellis nautimas hü-

Õpin vigadest ja proovin järgmisel korral paremini. va leili spaa ristpalksaunades, on olnud tunnistajaks Karjuse disainimeele meisterlikkusele.

Vabal ajal võib teda leida aga metsaradadel ja linnaasfaldil jooksmas. Viimati kohtusingi Karjusega õigupoolest siis, kui ta oli higist läbimärg ega saanud lõõtsutamise vahele sõnagi suust. Ta oli just läbinud Kütioru jooksu, mille pikkus on

Mida teeb viisakoordinaator?

Regionaalministri valitsemisala toetab Kagu-Eesti viisakoordinaatori tegevust, kes aitab soodusnimekirja kantud Põlva ja Võru maakonna elanikel taotleda viisasid kultuuri- ja teadusvahetuseks. Samuti kompenseeritakse regionaalministri valitsemisala toetusskeemist viisade menetlustasu Eesti kodanikele, kes külastavad Venemaa piirilähedastel aladel sugulasi või lähedaste matmispaiku.

Täpsemat infot leiab regionaalministri valitsemisala kodulehelt: www.siseministeerium.ee/31227// voru.maavalitsus.ee/venemaa-foderatsiooniviisataotluste-menetlemine-2012-aastal

CV Andy Karjus (47) Õppinud Tallinna 47. Keskkoolis Kõrghariduse omandas Eesti Põllumajandusülikoolis, õppinud ka Helsingi Ülikoolis Töötas Helsingi Ülikoolis uurija ja projektijuhina, Antsla Keskkoolis õpetajana, OÜs Majorett tootmisjuhina ja Võru maavalitsuses viisakoordinaatorina Juba üle kümne aasta ettevõtja Lahutatud, elab koos elukaaslasega Kokku on tal neli last

küll vaid kümme kilomeetrit, kuid mis maastiku tõttu on üks raskeimatest Eestis. Kütioru jooks oli osa Võrumaa pikamaajooksu sarjast, mille etappidel püüab Karjus alati osaleda. Sel suvel otsustas ta lisaks läbi teha linnajooksude sarja, samuti tegeleb Karjus aktiivselt orienteerumisega. „Pärast jooksu mõtlen küll, et mida ma siin teen, vana mees, võiksin rahulikult võtta, jalad seinale visata või metsas fotoaparaadiga ringi käia, eeldused on kõik olemas! Aga läheb kaks nädalat mööda ja juba planeerin, et ka sel talvel peaks ikka hakkama trenni tegema,“ rääkis Karjus reipal toonil.

Taolises reipas ja rõõmsas olekus näen ma Karjust ka igal orienteerumispäevakul metsast välja tulemas. Isegi siis, kui polnud just kõige parem päev või kui mõne punkti võtmisel sai tehtud strateegiline viga. „Õpin vigadest ja proovin järgmisel korral paremini,“ oleks justkui Karjuse deviis ükskõik milles, mida ta ka ette ei võtaks.

SÜGIS 2013 I 13

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Üürileping

annab õiguse elukohta registreerida

FOTO: SHUTTERSTOCK

Inimene, kel on ruumi kasutamiseks kehtiv üürileping, saab oma elukoha rahvastikuregistris registreerida, ilma et peaks veel omaniku käest eraldi nõusolekut küsima.

TEKST:

LIIS KÄNGSEPP

„R

ahvastikuregistri seaduses on kirjas, et kui üürileping on olemas, annab see õiguse elukoha registreerimiseks ja eraldi omaniku nõusolekut ei ole tarvis küsida,“ kinnitas regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla, tunnistades, et aeg-ajalt tuleb ikka ette probleeme, kus omanik ei taha lasta üürnikel oma elukohta rahvastikuregistris registreerida. „Omanikud kardavad, et ei saa pärast üürnikest lahti,“ sõnas Kungla. „Aga need on kaks täiesti eri asja – üks on ruumi kasutamise õigus, teine on elukoha registreerimine.“ Ta selgitas, et elukoha registreerimine ei ole võrreldav nõukogude ajal kasutusel olnud sissekirjutusega – elukoha registreerimine ei anna

Milles küsimus?

Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma alalist elukohta, ennast 30 päeva jooksul uuele aadressile registreerima. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja ühte kahest – kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut.

Seadus näeb ette, et kui üürnik kolib senisest elukohast välja, on tal kohustus muuta ka oma elukohaandmeid rahvastikuregistris.

Kui üürnik üürilepingu lõppemisel oma andmeid registris ei muuda, on omanikul õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha valla- või linnavalitsuses või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Korteri või maja omanikule ei kaasne mingeid täiendavaid ohte ega probleeme sellest, kui temale kuuluvas ruumis elav üürnik end üürilepingu alusel tema korterisse registreerinud on.

Kuigi üürileping annab õiguse elukoha registeerimiseks, paneb ministeerium inimestele südamele, et viisakas on omanikule sellest siiski ka teada anda.

14 I SÜGIS 2013

õigust ruumi kasutada ning kui isikul ei ole enam õigust ruumi kasutada ja ta on ära kolinud, saab omanik igal ajal esitada linna- või vallavalitsusse avalduse üürnik tema pinnalt välja registreerida.

Kui üürnik pole ise selleks ajaks teatanud oma uut elukohta, märgitakse tema elukoht rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega. „Inimesed teavad aina enam, et kui oled üürnik, peab elukoht olema registreeritud – muidu ei saa ju kasutada kohaliku omavalitsuse teenuseid,“ ütles Kungla ja tõi näite, et kui Haljala vallast kolib inimene Tallinna üürikorterisse elama, on ta ju huvitatud sellest, et olla registreeritud Tallinna, sest sellega on seotud näiteks lasteaiakohad. „Tal on vaja elukoht registreerida. Kui omanik ei anna nõusolekut elukohta registreerida ning kui on olemas kehtiv üürileping, saab inimene siiski oma elukoha andmed rahvastikuregistrile teatada.“ Lisaks sellele, et elukoha andmete alusel pakutakse inimestele avalikke teenuseid, võetakse need andmed aluseks valimiste korraldamisel ja tulumaksu jagamisel kohalikele omavalitsustele.

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Teata probleemist

nutitelefoniga

FOTO: SHUTTERSTOCK

Uue nutitelefoni rakenduse „Anna teada“ abil saab kohalikule omavalitsusele lihtsa vaevaga heakorraprobleemidest teada anda. Piisab vaid sellest, et murekoht üles pildistada ja rakenduse abil omavalitsusse saata.

M

argus Lehesaar regionaalministri valitsemisalast ütles, et mobiilirakenduse tegemisel saadi inspiratsiooni mitmete valla- ja maakondlike arendusjuhtide ütlustest, et info probleemidest ei jõua omavalitsusteni. „Näiteks lahtise kaevukaane puhul kiputakse lihtsalt mööda kõndima ega tulda mõttele helistada infotelefonile,” ütles Lehesaar. „Samuti ei tea inimesed alati, kellele peaks probleemist teatama.“ Seni said inimesed omavalitsustele probleemidest teatada veebiplatvormi kaudu. See tähendas, et kui nähti lahtist kaevukaant, tuli minna koju arvuti taha, enne kui oli võimalik probleemist teatada. „Nüüd on võimalik saata teavitus kohapealt,” ütles Lehesaar. „Anna teada” on tehtud võimalikult kasutajasõbralikuks. Rakendus võimaldab kirjeldada probleemi ning lisada sellest foto. Samuti suudab see määrata GPSi abil asukohta, ent ka inimesel endal on võimalik õige koht kaardil üles märkida. „Anna teada” saadab teate kohalikule omavalitsusele.

Rakenduse kaudu saab kaardilt vaadata ka teiste kasutajate poolt viimase 20 päeva jooksul edastatud probleeme ning kaardil oleva märgi rohelise või punase värvi järgi saab teada, kas omavalitsus on vihjet käsitlenud või mitte.

TEKST:

MOONIKA LEPP

Kuigi mobiilirakenduse süsteem otseseid kulusid kaasa ei too, peab iga kohalik omavalitsus siiski ise hindama, kas ja millisel määral on neil ressursse probleeme lahendada. Lehesaare sõnul on kõik kohalikud omavalitsused süsteemiga automaatselt seotud. „Kodanik ei pea täpselt valla piire teadma, see rakendus suudab ise seda teha,” ütles Lehesaar.

Samuti ei pea inimene mõtlema, millise asutuse haldusalasse märgatud probleem kuulub. „Anna teada” on hea näide sellest, kuidas kohalikud omavalitsused infoühiskonna arengukava tegevussuundi täidavad.

Kuidas kasutada?

Rakenduse „Anna teada“ loojad loodavad, et kasutajad ei kuritarvita rakendust, vaid kasutavad seda võimalikult sihipäraselt. Nad soovitavad probleemi kirjeldada võimalikult konkreetselt, täpselt ja viisakalt.

Kasutajad, kes ei jälgi head tava, võib süsteemi haldaja blokeerida.

Rakenduse saab nutitelefoni laadida App Store'st või Google Play keskkonnast. Rakenduse leiab, kui sisestada otsingusse „Anna teada“, seejärel tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid. kov.riik.ee/annateada/

SÜGIS 2013 I 15

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Jõgeval uus

Jõgeva mudilased said sügisel toreda kingituse, kui uues energiasäästlikus majas avati lasteaed Karikakar. Lapsed on uue lasteaia kohta öelnud, et see on nii värviline, seal on nii palju ruumi ja õues on toredad uued mänguasjad.

TEKST:

REGI

16 I SÜGIS 2013

J

ust energiasäästlikkus teeb lasteaia eriliseks – sooja vee saamiseks kasutatakse päikeseküttesüsteemi, milleks saadi toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist. Samuti on lasteaial oma köök (varem toodi toitu termostega teisest majast), eraldi loovustuba, põrandaküte ja riiete kuivatamise ruumid igale rühmale.

Lasteaia direktori Mare Suviste sõnul hakkab kolimisaegne sahmerdamine vaikselt ühele poole saama ja kauaoodatud uus maja on lastele, nende vanematele ja personalile kiiresti koduseks muutunud.

Majas on üle 1700 m2 pinda, kuues rühmas käib üle 110 lapse. Lasteaia projekteeris OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik. Lasteaia ehitus läks maksma ligi 2,6 miljonit eurot, sellest peaaegu miljon tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist kohalike avalike teenuste arendamise meetmest, Jõgeva linn panustas projekti umbes 1,6 miljonit eurot. Hoone ehitas AS YIT Ehitus, mööbel saadi OÜst Kraft Wood. Köögi sisustas AS Metos.

FOTOD: JAAK NILSON

lasteaed