Regi talv 2012

REGI Regionaalministri valitsemisala infoleht talv 2012

Haldusreform:

Inga Nyholm ja Holger Pyndt r채채givad Soome ja Taani kogemusest

Veealune maailm saab n채htavaks Isiklikud p채ringud toovad karistuse Euroopa vabatahtlike aasta

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Hea lugeja!

O

n olemas kahte liiki vabadust – positiivne ja negatiivne. Wikipedia andmetel omistatakse selline käsitlus tavaliselt Inglise politoloogile ja filosoofile Isaiah Berlinile.

Negatiivne vabadus tähendab kõige lihtsamalt öeldes seda, et inimesele ei tehta takistusi ja tema tegevusvabadust ei piirata. Vabadus MILLESTKI, nagu Berlin ütles. Aga on ka teistmoodi vabadus – positiivne vabadus. See on vabadus MILLEKSKI. Vabadus avaldada oma arvamust, vabadus uskuda oma veendumusse, vabadus loometegevuseks. Aga ka vabadus valida endale elukohta. Minu arvates saab just selle vabaduse definitsiooniga väga hästi kirjeldada meie regionaalpoliitika ühte kõige olulisemat väljakutset.

Ma usun, et selle negatiivse vabadusega on meil tegelikult kõik korras. Kellelegi ei tehta takistusi või ei piirata kuidagi nende valikuid, kui nad valivad endale näiteks elukohta. Aga kas meil on olemas ka piisavalt seda positiivset vabadust? Kas inimesele on praegu loodud kõik eeldused ja võimalused valida endale meelepärane elukoht? Teha 3 Uudised valikud lähtuvalt sellest, kus ta 4 Haldusreform Taanis tahab elada. Mitte sellest, kas ja Soomes talvel on ikka tee töökohta 6 Maanteed turvalisemaks lahti lükatud. Või kas üldse 7 Mida õppisin Euroopa seal läheduses töökohti on. vabatahtlike aastast?

Kui me vaatame statistikat, 8 Kompetentsikeskused siis praegu käib ligi kolm nelulatavad abikäe ettevõtjale jandikku maapiirkonna ini10 Aluseta päring rahvastikuremestest tööl mõnes teises gistrist võib maksta töökoha omavalitsuses. Reeglina on 12 Veealune ajalugu saab selleks lähim suurem asula, kõigile nähtavaks enamasti maakonnakeskus.

14 Vanast tõllakuurist loomeJust maakond ongi üldjuhul majanduskeskuseks see suurus, mille piirides 15 Maavalitsustel internetis praegu inimesed toimetavad – ühtne kuju elavad, käivad tööl ja koolis, 16 Paide Vallitorni uus nägu aga ka poes, kohvikus ja kontserdil. See on inimese toimepiirkond.

Toimepiirkondadest lähtub ka hiljuti Soomes avalikustatud uus haldusreformi plaan.

Ja eesmärgiks on võetud, et Koostatud regionaalministri inimene peab demokraatlike valitsemisalas, mehhanismide kaudu saama kaili.uusmaa@siseministeerium.ee kaasa rääkida selle piirkonna toimetaja: Liis Kängsepp elu kujundamises. Inimene kujundus: Profimeedia peab saama valida oma esinTäname kõiki, dajad volikokku, kes saavad kes aitasid mõjutada kogu tema toimekaasa REGI piirkonnas tehtavaid otsuseid valmimisele! ja valikuid. Sisulises plaanis

Sisukord

2 I talv 2012

Siim Kiisler, regionaalminister

on see lähenemine väga sarnane sellele lahendusele, mille pakkusin välja juba 2009. aastal.

Aga Soome reformiplaani sisu kõrval tooks ma välja veel ühe olulise aspekti – n-ö päästiku, mis Soomes asjad liikuma pani. Nad ei keskendunud mitte niivõrd sellele, kuidas praegused omavalitsused hakkama saavad, vaid vaatasid tulevikku. Nad nägid, et kui praegu on neil 100 tööealise inimese kohta keskmiselt 51 ülalpeetavat, siis aastal 2030 on neid 73.

See number ei pannud soomlasi mitte ainult mõtlema, vaid ka tegutsema. See number näitab selgelt, et sealsed väikesed omavalitsused, kes praegu veel saavad hakkama, on lähiaastatel tõsiste raskuste ees. Raha lihtsalt ei jätku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Raha lihtsalt ei jätku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

Soomlased ja ka Taani kolleegid, kus jõuline reform viidi läbi 2007. aastal, käisid veebruari alguses ka Eestis oma kogemusi jagamas ning selles REGI numbris on ära toodud ka intervjuud sealsete ekspertidega. Nende läbikäidud tee on meie jaoks väärtuslik õppematerjal. Öeldakse ju, et tark on see, kes teiste kogemustest õppida oskab.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Viisataotlejad saavad kompensatsiooni Venemaa piiriäärsetel aladel oma lähedasi või nende matmispaiku külastavatel inimestel on ka tänavu võimalik taotleda Venemaa Föderatsiooni viisataotluse menetlemise tasu kompenseerimist.

T

änavu on selleks kavandanud 40 000 eurot. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks, ning aasta jooksul saab taotleda kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab vaid sellise viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2012. aastasse.

Taotlus esitatakse kahes etapis: hiljemalt 31. oktoobriks tuleb esitada taotlus viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks, kompensatsiooni väljamaksmiseks saab taotlusi esitada 30. novembrini. Viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmise otsuse teeb maavanem vastava korraldusega kord kuus.

Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Taotlemise kohta saab täpsemat teavet kas siseministeeriumi kodulehelt või IdaViru ja Võru maavalitsusest.

Möödunud aastal taotleti viisataotluse menetlemise tasu kompenseerimist 732 korda.

Regionaalminister algatas teenusekeskuste programmi Regionaalministri ettepanekul võtab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 20. märtsini vastu teenusekeskuste toetusskeemi taotlusi. Toetuse eesmärk on parandada teenuste kättesaadavus Põlva, Valga ja Võru maakonnas.

T

eenusekeskus peab osutama vähemalt toidu- ja esmatarbekaupade müügi ning avaliku internetipunkti või WiFi leviala teenust, vajadusel ka muud piirkonna elanike jaoks olulist, nagu postkontor, juuksur, keemiline puhastus, kingsepp, printimis- ja paljunduskeskus vms.

Toetusskeemi raames toetatakse nii uute tee-

nusekeskuste rajamist kui ka olemasolevate teenusepakkujate tegevuse ümberkujundamist teenusekeskusteks. Eelduseks on, et vastavaid teenuseid piirkonnas veel ei osutata. Toetusest kompenseeritakse uute teenuste pakkumisega lisanduvat personalikulu, ehitus- ja remonditööde, mööbli, sisseseade ja seadmete ostu kulu ning muid lisanduvaid kulusid.

Toetust saavad taotleda äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mida ei juhi avalik sektor. Vooru eelarve on 300 000 eurot ning taotletava toetuse suurus projekti kohta võib olla kuni 20 000 eurot.

Programmi rahastatakse regionaalministri valitsemisala eelarvest.

talv 2012 I 3

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Haldusreform Taanis ja Soomes Sellest, et Eesti vajab haldusreformi, on räägitud juba aastaid. Vajadus haldusreformi järele pole unikaalne, ainult Eestit puudutav probleem – mõned aastad tagasi viidi reform läbi Taanis, sama on taas käsile võtnud ka Soome.

Tekst:

Mariliis Pinn

V

eebruari algul korraldati regionaalministri valitsemisalas lühiseminar “Haldusreform – mida õppida Soomest ja Taanist?”. Esinema tulid Taani Kohaliku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger Pyndt ja Soome rahandusministeeriumi nõunik Inga Nyholm.

Taani kogemus: inimesed tahavad häid teenuseid

Taani viis eduka haldusreformi läbi umbes viis aastat tagasi ning edu tõid neile mõned üsna lihtsad asjad – näiteks said omavalitsused ise otsustada, kellega liituda. Tingimus oli vaid, et uute üksuste territooriumil pidi elama rohkem kui 20 000 inimest. Ja selle otsuse pidi ära tegema kiiresti – liitumisläbirääkimisteks jäeti pool aastat.

“Nii lühike aeg sai jäetud selleks, et reform ei jääks lõputute läbirääkimiste ja diskussioonide taha toppama,” kommenteeris Taani Kohaliku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger Pyndt veebruaris Tallinnas viibides. “Inimesed ei hooli tegelikult, kust lähevad valla piirid. Neid huvitab, kus on head lasteaiad, koolid ning muud teenused.

Kui valitsus oleks hakanud ise piire ümber joonistama, oleks muidugi tekkinud vastasseis.”

Enne reformi oli Taanis peaaegu 300 kohalikku omavalitsust, nüüd on neid alla saja. Pyndti sõnul oli üheks omavalitsusi motiveerinud teguriks

Taani reformist � Reformi läbiviimise otsus tehti 2005 � Reform rakendus 2007 � KOVide arv vähenes peaaegu kolm korda.

Kui varem oli 271 KOVi, siis nüüd on neid 98. � Regioonide arv kahanes 14-lt viiele � Peamine kriteerium reformi läbiviimisel oli, et elanikke peab üksuses olema vähemalt 20 000 (va erandid, nt väikesaared) � Keskmine KOVi suurus enne reformi 19 900 elanikku, pärast reformi 55 200

4 I talv 2012

just see, et riik andis omavalitsusjuhtidele vabaduse. „Kohati muutus reform isegi omamoodi võistluseks, milline linnapea suudab luua suurima omavalitsuse,“ meenutas Pyndt. „Reformi kavandades lootsime, et omavahel liituvad 2-3 valda, kuid hõredama asustustega paikades liitusid mitmel juhul isegi üle kümne valla üheks omavalitsuseks.”

Reformi vajalikkusest said aru ka tavalised inimesed. Pyndti sõnul mõtlevad taanlased väga praktiliselt ja kainelt – maksukoormus on suur ja seega oodatakse riigilt vastu kvaliteetseid teenuseid. „Väiksed vallad neid pakkuda ei suuda,“ sõnas Pyndt, soovitades ka eestlastel mitte klammerduda vana struktuuri külge. Pigem tuleks vaadata globaalset pilti ja mõelda sellele, mis hoiab inimesi Eestis, kuidas luua uusi töökohti ja meelitada siia investoreid, kuidas pakkuda kohalikele inimestele parimaid teenuseid.

Soome näide: vabatahtlik koostöö ei tööta

Soomes on haldusreformiga tegeletud isegi aastakümneid, kuid ükski reformidest ei ole olnud edukas ega täitnud oma eesmärke. Tänavu veebruaris tutvustati uut radikaalset haldusreformi visiooni.

Eelmine haldusreform lükati Soomes käima 2005. aastal, kui kohalikele omavalitsustele anti võimalus kas liituda teiste omavalitsustega või hakata mõne teise omavalitsusega tihedamalt koostööd tegema. Reformi tulemusel pidid tekkima kohalikud haldusüksused, kus elab vähemalt 20 000 inimest. Eelmise aasta alguseks olid lihtsamad ühtesulamised toimunud, kuid isegi kuni kolmandik omavalitsustest polnud ikka veel otsustanud, kuidas oma struktuuri ümber korraldada.

Lisaks on paljudes valdades loodud erinevaid koostööorganisatsioone ja ühendusi, mis otsustavad, kuidas kasutada valdade raha hoolekandeja sotsiaalteenuste korraldamisel. See oli kasvatanud bürokraatiat ja vähendanud demokraatiat – kui 60% valla eelarvest läheb erinevate koostööorganisatsioonide ülalpidamiseks, on vald ära

Regionaalministri valitsemisala infoleht

andnud olulise osa oma võimekusest ise asju otsustada. „Ülejäänud eelarve piires on ka otsustamisruum väiksem, kuna vähema raha eest saab vähem. Suuremad vallad suudavad koostööta ise teenuseid pakkuda ja suuremaid projekte ette võtta,” selgitas regionaalministri valitsemisalas korraldatud seminaril Soome rahandusministri nõunik Inga Nyholm.

Nyholmi hinnangul näeb Soome valitsus nüüd, et senine vabatahtlik koostöömudel ikkagi ei tööta, ja on otsustanud uue reformi kasuks. Tema sõnul on Soome haldusreformid siiani põhinenud vabatahtlikul koostööl ja liitumisel, samuti pole reformidel olnud kindlat ajakava, nii on need lõpuks kas soiku vajunud või asendatud uute reformidega. Just pehmus ongi Nyholmi hinnangul olnud eelmiste reformide suur viga.

“Vabatahtlikus korras head tulemus ei saa. Otsused peavad kindlad olema,” tõdes Nyholm.

“Valitsuse praegune eesmärk on vähendada omavalitsuste koostööd ja motiveerida valdu liituma.” „Ettepanekud on radikaalsed. Loodame, et tulevikus on alla saja kohaliku omavalitsuse,” kommenteeris uue kava kokkupanemisel osalenud Nyholm veebruaris välja tulnud plaani. Kui praegu on Soomes 336 valda, siis tulevikus võiks valdu alles jääda 66 või äärmisel juhul sada. Ta loodab, et valitsusel jätkub piisavalt kindlameelsust, et uus reform läbi viia. See tugevdaks oma-

Soome reformist � Reformi läbiviimise otsus tehti 2005 � Reform rakendus 2009 � KOVide arv vähenes 432-lt 336-le � Keskmine KOVi suurus enne reformi 12 000 elanikku, pärast ca 16 000 � Reformi tulemustega ei oldud rahul ja 2011 hakati tegema uut reformikava � Veebruaris avalikustatud reformiplaani kohaselt jääks Soome edaspidi alles ca 70 omavalitsust

See tugevdaks omavalitsusi ja muudaks nad elujõuliseks ka aastakümnete pärast.

Inga Nyholm Soome uuest haldusreformi kavast valitsusi ja muudaks need elujõulisteks ka aastakümnete pärast.

“Ees ootavad väljakutsed. Loodan, et otsustajad vaatavad numbreid ja teevad oma järeldused.

Olukord on hetkel vilets,” sõnas Nyholm.

Nyholmi sõnul on Soome plaan panna kõigepealt paika, millised hakkavad olema tulevased omavalitsused, siis luuakse neile sobilikud struktuurid, mille koostamisel võetakse aluseks erinevaid kriteeriume.

talv 2012 I 5

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Maanteed

turvalisemaks

Mida rohkem on meie teedel sõitmas autosid, seda suuremaks kasvab vajadus muuta maanteed liiklejatele ohutumaks ning liiklus sujuvamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maanteeamet on maanteede teemaplaneeringutega selles suunas tõsiseid samme astumas.

Tekst:

ANNI konsap Regionaalministri valitsemisala planeeringute osakonna nõunik

K

oostöös seitsme maavalitsusega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maanteeamet algatanud maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud, millega määratakse Tallinn-PärnuIkla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja TallinnNarva maanteede trassikoridoride asukoht umbes 300 km ulatuses ning lepitakse kokku, millised on neis koridorides maakasutustingimused.

Kuigi osaliselt hakatakse planeeringuid ellu viima juba 2014. aastal, tuleb paljudes kohtades vajalik maa reserveerida ette aastani 2040.

Niivõrd pikaajaline planeerimine ja maa reserveerimine maakonnaplaneeringuga on riigmaanteede puhul sellisel kujul esmakordne.

Maanteede teemaplaneeringud tehakse riigi kui terviku arengu huvides ning nende õnnestumiseks ja parimate lahenduste tekkeks on suhtluses riigi ja kohalike elanike vahel oluline roll mängida kohalikel omavalitsustel.

Maavalitsused peavad kohalikud omavalitsused kaasama planeeringulahenduse väljatööta-

� Kiirete, soodsate ja ohutute

ühenduste tagamine Eesti erinevate keskuste vahel on üks planeeringu „Eesti 2030+“ eesmärke (www.eesti2030.ee). � Teemaplaneeringutega määratakse uute trassikori-

6 I talv 2012

KAARDI KOOSTAS: AS Teede Tehnokeskus

doride asukoht umbes 300 km ulatuses. � Osaliselt hakatakse planeeringuid ellu viima juba 2014. aastal, kuid paljudes kohtades tuleb vajalik maa reserveerida kuni aastani 2040.

misse ning planeering tuleb nendega kooskõlastada. Pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist on kohalikel omavalitsustel kohustus kanda trassi asukoht oma üldplaneeringutesse. Alles seejärel saab Maanteeamet asuda koostama tee-ehitusprojekti.

Planeeringulahendused puudutavad lisaks kohalikele omavalitsustele ka inimesi, kelle kodu jääb maanteede mõjualasse. Teemaplaneeringud ning tehtud alusuuringud pole sel tasandil piisavad ütlemaks, kust täpselt uute maanteede trassid hakkavad paiknema. Maantee, sellega seotud rajatiste ning kogujateede asukoht, samuti müratõkkerajatiste täpne paigutus ning konstruktsioon selgub tee-ehitusprojektide koostamise käigus.

Kuna maakonnaplaneeringute täpsusaste ei võimalda praegu määrata võõrandatava maaala ulatust ja maksumust, on osa kohalikke elanikke olnud vastu maanteede trassikoridoride tarbeks maa pikaajalisele reserveerimisele ja maakasutuse piiramisele. Osalt on see mõistetav.

Teisalt tuleb arvestada, et teemaplaneeringute realiseerimisel muutub tulevikus enamiku riigimaanteede trassikoridori või selle lähialale jäävate elanike olukord ka paremaks – maanteede arendamine ei muuda teid turvalisemaks ainult põhimaanteel liiklejatele, vaid loob turvalise ja kvaliteetsema elukeskkonna ka lähipiirkonna elanikele, mis tagatakse ennekõike kohalikele mõeldud kergliiklus- ja kogujateede ning müratõkete rajamisega.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Mida ma

õppisin?

Juba oma esimestel töönädalatel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta projektijuhina sain teada, et aktiivseid inimesi on selles valdkonnas palju rohkem ja põld oluliselt laiem, kui keegi arvata oskaks!

J

uunis, kui vabatahtliku tegevuse aasta projektijuhiks mARTEN sain, ei osanud ma eriti arLAURI vata, mis mind ees ootab.

Euroopa vabatahtliku tegevue Minu vabatahtliku tegevuse aasta 2011 mõttemaailmas oli esikohal Teeprojektijuht me Ära talgupäev, millele järgnes tükk tühja maad.

Minu esimene õppetund – kohalikul tasandil peitub ülisuur vägi. Aasta jooksul kirjutati vabatahtliku tegevuse aastast maakonnalehtedes vähemalt sada korda. Lisaks lahati vabatahtlikku tegevust laiemalt või tõsteti esile maakonnas tegutsevaid vabatahtlikke. Seega, maakonna elanikke kahtlemata paelub kohalike vabatahtlike tegevus.

Kevadel ministeeriumi tellitud ja Vabatahtliku Tegevuse ArendusViis õppetundi keskuse korraldatud maakondliEuroopa vabakud koolituspäevad tõid igas tahtliku tegevuse maakonnas kokku vabatahtliku teaastast: gevuse huvilised. 10–15% osaleja➊ Maakondlikul ja kohalitest olid n-ö uued näod ehk kul tasandil peitub suur inimesed, kes polnud varem vabapotentsiaal tahtliku tegevusega kokku puutu➋ Vabaühenduste tutvusnud. Kui üks uus ja särav tamine messiformaadis kodanikualgatus ei sünni kohalikul toimib tasandil, siis kus veel? ➌ Äri- ja avalik sektor huviTeine õppetund – äri- ja avalikus tub vabatahtlikust tegesektoris töötab palju vabatahtlivusest kust tegevusest huvitatuid. Sain ➍ Raamat – parim viis selle selgeks, kui regionaalminister heade näidete edastaSiim Kiisler aasta raames oktoobmiseks ris ettevõtetele ja ministeeriumi➎ Meedial ja ühiskonnal dele katseprogrammi käivitas. on teema vastu huvi Programmiga said viie ministeeriumi ja viie ettevõtte töötajad võimaluse pakkuda enda erialaseid Tekst:

oskusi (õigusabi, kommunikatsiooniteadmisi jne) vabatahtlikuna kümnele kodanikuühendusele.

Pilootprogrammi panustas kahe ja poole kuu jooksul 29 vabatahtlikku, kes tegid kokku enam kui 200 vabatahtlikku töötundi. Üks vabaühendus sai endale täiendatud põhikirja, teine uue arengukava.

Kolmas õppetund – meedial ja ühiskonnal on teema vastu huvi. Vabatahtliku tegevuse aastast räägiti ja kirjutati ligi 300 korda. Lisaks erinevate vabatahtlike tegemiste kajastused – kokku teeb see muljetavaldava numbri.

Kokkuvõtteks, tegime partnerite seas küsitluse, kust selgus, et 85% vastajatest peab elanikkonda tänu eelmisele aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikumaks või pigem teadlikumaks ning 95% arvab, et tänu mullusele räägiti meedias vabatahtlikust tegevusest rohkem või pigem rohkem.

Loe aasta jooksul tehtu kohta lisa: Raamat vabatahtlikest www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud Vabatahtlikkuse pilootprogramm www.vabatahtlik.blog.com Üldine info aasta kohta www.siseministeerium.ee/evta2011

talv 2012 I 7

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Kompetentsikeskused ulatavad abikäe ettevõtjale

Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni k.k.

Väikelaeva ehituse k.k.

Väljaspool Harju- ja Tartumaad loodud piirkondlikud kompetentsikeskused saavad Eesti ettevõtetele justkui suurteks vendadeks, kelle juurde saab iga murega minna, kes alati ära kuulavad ja nõu pakuvad.

Tekst:

EVE TISLEr

T

artu–Põlva maantee ääres seisab endine Väimela mõisa suur maakividest laut.

Sügisel ehitatakse see ümber puidu- ja mööbliviimistlustsehhiks.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse allasutusena loodud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus sai selleks Euroopa Regionaalarengu Fondilt üle kolme miljoni euro toetust. „Eestis oli tänaseni puudu koht, kuhu puidu- või mööblitootmise ettevõte oleks saanud oma probleemidega pöörduda,“ rõõmustas kompetentsikeskuse juhataja Pille Meier. „Ettevõte saab meie

Mida kompetentsikeskused endast kujutavad?

Kõik kuus Eesti eri piirkondadesse loodud kompetentsikeskust töötavad selle nimel, et koondada piiritletud valdkonna oskusteave ühte kohta ning aidata ettevõtjatel omavahel koostööd teha. Kompetentsikeskused asuvad Võru-, Saare-, Lääne- ja Viljandimaal, samuti Lääne- ja Ida-Virumaal.

Iga üksus keskendub erinevale valdkonnale ning nende tegevuse tulemusena peaks paari aasta jooksul kasvama Eesti ettevõtete konkurentsivõime ning paranema maapiirkondade elanike olukord tööturul. Kompetentsikeskuste tööpõhimõtteid varem Eestis rakendatud ei ole ning siia jõudis selliste iseseisvate asutuste loomise idee Põhjamaadest. Sarnaseid asutusi on loodud edukalt näiteks Soomes, kus aastatel 1999–2006 aitasid kompetentsikeskused luua peaaegu 13 000 kõrgkvalifitseeritud töökohta, koolitati välja 90 000 spetsialisti ning asutati 1300 uut teadmistemahukat ettevõtet.

8 I talv 2012

juurde nüüd julgelt pöörduda ja tema mured lahendatakse kas kohapeal, koostööpartnerite abil või vajadusel leiame lahenduse väljastpoolt Eestit.“ Kompetentsikeskuse tänapäevase sisustusega tööstustsehhis hakatakse pakkuma puidu viimistlusteenust väikeettevõtjatele, kel endal tehnika viimase sõna soetamise jaoks raha ei jätku. Lisaks sellele saab puidutööstur kompetentsikeskuses kasutada valdkonnaspetsiifilisi andmebaase ning küsida nõu probleemide kohta, mis töös ette võivad tulla.

Ida-Virumaal asuv põlevkivi kompetentsikeskus on hea näide sellest, kui tähtis võib selline algatus olla just peamistest tõmbekeskustest eemal elavatele inimestele. „Oleme saanud oma tegevusele väga positiivset tagasisidet nii kohalikult omavalistuselt kui ka maavalitsuselt,“ rõõmustas põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja kohusetäitja Hella Riisalu.

Kompetentsikeskuse töö aitab parandada IdaVirumaa mainet tervikuna, juhtides tähelepanu sellele, et ka väljaspool Tallinna ja Tartut on võimalik hästi makstud ja intelligentsetes ametites töötada.

Eriti tähtsaks peab kohalik kogukond töökohtade loomist võimekatele noortele. See suurendab võimalust, et venekeelsetest perekondadest pärit kõrgharitud valivad välismaale mineku asemel hoopis karjääri kodukandis.

Selleks, et oleks võimalik rohkem uusi töökohti pakkuda, käib Kohtla-Järvel asuvas põlevkivikütuse katselaboris töö täie hooga juba viimased

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Mida erinevates kompetentsikeskustes tehakse?

Saaremaa, Kuressaare Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 3,16 mln eurot Keskuse kaudu tekib Eestisse väikelaevade tootearenduse ning oma väikelaevaehituse disainerite, inseneride ja tippspetsialistide põlvkonna üleskasvatamise võimalus.

Rajatakse selleks vajalikke ehitisi (näiteks mudelkatsebassein) ning sisustatakse laboreid.

Põlevkivi k.k Targa Maja k.k

Läänemaa, Haapsalu Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus 3,19 mln eurot Kogutakse ja analüüsitakse teavet ravimuda kohta ning uuritakse ravimuda uusi kasutusvõimalusi sanatoorsetes ravipakettides. Hinnatakse ravimuda ravimõju uute toodete väljaarendamisel ning töötatakse välja ravimuda kvaliteedi hindamiskriteeriumid. Töötatakse välja uusi tervisetoodete mudeleid ja prototüüpe ning juurutatakse uusi innovatiivseid mudatooteid.

Tervise- ja loodustoodete k.k.

Lääne-Virumaa, Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus 3,19 mln eurot Targa Maja kompetentsikeskus aitab Eesti inimestel ning rahvusvahelise konkurentsivõimega organisatsioonidel luua, arendada ja rakendada elukeskkonna mugavaks, energiasäästlikuks ning ohutuks muutmise intelligentseid lahendusi.

Puidu töötlemise ja mööblitootmise k.k.

Ida-Virumaa, Kohtla-Järve Põlevkivi kompetentsikeskus 3 mln eurot Luuakse põlevkivide ning sellealaste uuringute andmebaas. Korraldatakse põlevkivi konverentse ja koolitusi.

Tehakse intellektuaalomandi ja spetsiifilise õigusloome seiret. Koondatakse suurettevõtete tulevikuinfo ja arendatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustikku.

kolm aastat. Koostööd tehakse ka suurfirmadega, näiteks Eesti Energiaga, kelle tellimusel analüüsib labor Jordaania põlevkivi sobivust kasutamiseks energeetikas ja õlitööstuses.

Kompetentsikeskuses lähenetakse põlevkivivaldkonnale uudsest vaatepunktist, uurides nii põlevkivi kaevandamist, töötlemist kui ka sellega seotud keskkonnaaspekte.

Eestis oli tänaseni puudu koht, kuhu puidu- või mööblitootmise ettevõte oleks saanud probleemidega pöörduda p. meier

„Teadaolevatel andmetel pole sellist lähenemist kuskil eelnevalt viljeletud, ei Eestis ega maailmas,“ tähendas TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Kompetentsikeskused näevad ühe oma suure tugevusena usaldusväärsust, sest keskused teevad koostööd kõigi abivajajatega, hoolimata nende ärihuvidest, ning on erapooletuks info allikaks. „Oleme erapooletu organisatsioon, mis on moderaatoriks erinevate huvide vahel,“ sõnas Roosileht.

Võrumaa, Väimela Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus 3,19 mln eurot Uuritakse puidu töötlemise erinevaid viise, arendatakse viimistluse ja mehhatroonika kompetentsi, tehakse tootearenduse ja disiani uuringud. Luuakse puidu- ja mööbliteemalised infobaasid. Kogutakse majanduslikku ja turustusalast infot, arendatakse välja valdkonna arendusprojektid ja ettevõtetele teenuste osutamise võimekus.

Viljandimaa, Polli Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 3,14 mln eurot Kompetentsikeskuse eesmärk on taimsetest materjalidest kõrge lisaväärtusega toidu ja toiduks mitte kasutatavate tervisetoodete arendus. Renoveeritakse kompetentsikeskuse ehitised ning sisustatakse laborid.

talv 2012 I 9

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Aluseta päring

rahvastikuregistrist võib maksta töökoha

Kuigi rahvastikuregistri andmete vaatamine ja kasutamine on seadusega väga rangelt reguleeritud, leidub ikkagi ametnikke, kes kasutavad registrit isiklikuks tarbeks. Selline tegevus võib neile tähendada trahvi või isegi töökaotust.

Tekst:

Triin TOOME

10 I talv 2012

E

esti kodanike ja elanike isikuandmeid sisaldav rahvastikuregister on paljude jaoks igapäevane töövahend ning sellele on ligipääs tuhandetel ametnikel. Seal tallel olevate andmete vaatamine ja kasutamine on aga väga rangelt seadusega reguleeritud ning andmete kuritarvitamise vältimiseks peab iga päring olema põhjendatud ja ametniku tööga seotud.

Paraku ei piisa mõnikord uudishimulike ametnike ohjeldamiseks hoiatustest, vaid ikka leidub neid, kes piiluvad registrist puhtalt uudishimust, kas naabrimees on ikka oma naise laste isa või mitte.

Rahvastiku toimingute osakonna nõuniku Angela Ventseli töö on jälgida, et rahvastikuregistrit kasutataks sihtotstarbeliselt. Samuti püüab ta jälile saada, millised päringud on tehtud õigusliku aluseta.

“Praegu on menetluses juhtum, kus ametnik otsis rahvastikuregistrist kindla eesnimega naist ühest konkreetsest Eesti linnast. Andmete töötlemise tulemusel vaatas ametnik läbi väga paljude sama eesnime kandvate naisterahvaste andmed,” toob Ventsel ühe näite, kuidas on registrit vääriti kasutatud.

“On ette tulnud, et inimene on kaotanud töökoha, kuna on korduvalt rikkunud rahvastikuregistri kasutamistingimusi,” sõnab ta teistele hoiatuseks.

Ventsel täpsustab, et juhul kui ametnik jääb rikkumisega vahele, teavitatakse sellest ametniku tööandjat, kes nõuab ametnikult selgitusi ning vajadusel viib läbi distsiplinaarmenetluse. Siseministeerium teeb reegleid rikkunud ametnikule ettekirjutuse ja saadab ta täiendkoolitusele, samuti võib ära võtta juurdepääsu rahvastikuregistrile. See aga tähendab, et ametnik ei saa enam täita oma põhitööülesandeid.

Rahvastikuregistri andmete kasutamise ABC: � Päringuid tohib rahvastikuregistrisse teha vaid ametiülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks. � Ametiülesannete käigus teatavaks saanud andmeid tuleb hoida saladuses ning seda ka pärast teenistussuhte lõppemist. �Ametiülesannete käigus kasutatavad andmed ei tohi sattuda kõrvaliste isikute kätte.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Milliseid vabandusi on rahvastikuregistrit isiklikul otstarbel kasutanud ametnikud oma käitumisele toonud?

Vaatasin andmeid, sest: ➊ mul on psühholoogiliselt pingeline ja suur töökoormus ➋ lapselikust uudishimust ➌ valmistusin suguvõsa kokkutulekuks ➍ tahtsin saada teavet koolikaaslaste/tuttavate/sugulaste kohta ➎ tekkis vaidlus, kui vana isik tegelikult on ➏ soovisin teada saada oma arsti elukohta ➐ soovisin kontrollida rahvastikuregistrisse kantud andmete uuenemise kiirust, programmi funktsioneerimist ja andmete korrektsust

Tagajärjed ➊ täiendkoolitusele saatmine ➋ rahatrahv ➌ rahvastikuregistrile juurdepääsu keelamine ➍ distsiplinaarkaristused, äärmisel juhul töökoha kaotamine

Paraku ei piisa mõnikord uudishimulike ametnike ohjeldamiseks hoiatustest.

Menetletud järelevalveaktid edastab Siseministeerium Andmekaitse Inspektsioonile, kes viib vajadusel läbi väärteomenetluse ning kui vaja, määrab eksinud ametnikule rahatrahvi.

Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rõhutab, et riik on kogunud inimeste andmed enda kätte ja peab nendega usaldusväärselt ümber käima. “Ametnikud peavad mõistma, et neid andmeid ei tohi isiklikest huvidest vaadata,” rõhutab ta. Pungase sõnul on suureks

Kes on tuntud laulja lapse isa?

Rahvastikuregistri andmete vääriti kasutamist tuli ette näiteks siis, kui meediast käis läbi uudis ühe tuntud laulja isaks saamisest. Eksimine avastati, kuna ametnik oli lauljat registrist otsinud nime järgi, kuigi tavaliselt kasutas ta päringute tegemiseks isikukoodi. Selline käitumine tõmbas järelevalve tähelepanu. Ametnik sai rahvastikuregistri- ja isikuandmete kaitse alase täiendõppe läbimise kohustusele lisaks ka rahatrahvi.

karistuseks ka häbitunne, mis tekib, kui ülemused ja kolleegid rikkumisest teada saavad.

“Inimestele lihtsalt ei jõua kohale, et niisama ei tohi vaadata isegi oma lapse andmeid,” toob Pungas välja, et kindlasti ei ole rahvastikuregister vahend, mille abil sõprade-sugulaste elukäigul silm peal hoida.

talv 2012 I 11

Regionaalministri valitsemisala infoleht

foto: Kaido Peremees

Veealune ajalugu

saab kõigile nähtavaks

Tänu Shipwheri projektile võib peagi iga huviline paari arvutihiire kliki abil heita pilgu Läänemere põhjas kurva lõpu leidnud laevadele.

Tekst:

EVE Tisler

12 I talv 2012

L

äänemere laevavrakke on teiste kultuurimälestiste liikidega võrreldes Eestis seni vähe kaitse alla võetud, peamiselt info vähesuse tõttu. Samal ajal on veealuseid objekte kerge rüüstata, sest meres on keeruline nende puutumatust kontrollida. „Kahjuks oleme tuvastanud mitmeid juhuseid, kus laevavrakkidelt on eemaldatud esemeid või detaile, mistõttu on kahjustatud laevavrakki kui tervikut,“ kurvastas Muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russow.

Rahvusvaheline Shipwheri projekt sündiski vajadusest ühelt poolt koguda ja täiendada andmeid Läänemeres lebavate ajalooliste laevavrakkide kohta ning teiselt poolt tõsta avalikkuse teadlikkust allveepärandi väärtuslikkusest.

Muinsuskaitseameti, Rahvusarhiivi, Eesti Meremuuseumi ja Rootsi Riikliku Meremuuseumi ühisprojekti Shipwheri üks eesmärkidest on luua Eesti Kultuurimälestiste Riikliku Registri juurde

uus Läänemere laevahukke kajastav andmebaas.

Andmebaasi koondatakse nii mitme arhiivi kui ka välitöödel kogutud andmed laevahukkude kohta.

Vrakiregistrisse on juba kogutud peaaegu 750 objekti ning tänavu hakatakse andmeid järk-järgult avalikuks tegema. Lisaks eesti keelele kuvatakse laevahukkude andmed ka inglise keeles.

Iga laevavraki andmetele lisatakse mälestiseks olemise korral Kultuurimälestiste Riikliku Registri, kirjete kokkulangemisel Rootsi Kultuurimälestiste Registri ning Rahvusarhiivi SAAGA viited.

Nii saavad huvilised ise tutvuda konkreetse laevahuku kohta käivate digitaliseeritud arhiividokumendite originaalidega. Projektimeeskond usub, et 2013. aasta lõpuks on vrakiregistrisse sisestatud ligikaudu tuhat sissekannet. „Kõik nendest ei ole laevavrakid, suure osa moodustavad arhiivimaterjalidest leitud laevade hukkude lood, millele ei ole veel merepõhjast vastet leitud,“ lisas projektijuht Marii Asmer.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND

INVESTING IN YOUR FUTURE

Eduka euroraha taotluse koostamine ei ole keeruline Uute vrakkide leidmiseks käidi välitöödel Lisaks arhiivides tuhnimisele käidi mullu uusi laevavrakke otsimas Läänemere sügavustest. Nii ulatuslikud veealused arheoloogilised ekspeditsioonid olid Muinsuskaitseametile ajaloo esimesed.

Varem pole Muinsuskaitseamet nii mahukaid arheoloogilisi veealuseid ekspeditsioone korraldanud, sest merepõhjast laevavrakkide otsimine on äärmiselt aja- ja rahakulukas, sõltudes palju ilmastikust ja loodusest. Näiteks ei edasta laevalt alla lastav merepinda sondeeriv aparaat selget pilti, kui merel on tuul suurem kui 6 meetrit sekundis. „Kui tuult ei olnud, olime kohe merel,“ kirjeldas Marii Asmer. „Sondeerisime merepõhja vahel terve nädala, enne kui nägime ekraanil vrakipilti.“

Uute andmete kõrvutamine olemasoleva infoga laevavrakkide kohta võib anda ka ootamatuid tulemusi. Näiteks avastati andmed, mis lükkavad ümber riikliku kaitse all oleva Rootsi päritolu laevavraki Maria identiteedi. Laev, mida peeti Mariaks, uppus 1867. aastal.

Eelmisel sügisel leiti Tallinna linnaarhiivist lugu Hollandi alusest, mis hukkus samal ajal ja samas kohas, kus läks põhja Maria. Siis ilmus aga ootamatult välja toimik, kust selgus, et Maria ei uppunudki, vaid jõudis sadamasse.

Üllatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria. m. asmer „Üllatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria,“ rääkis projektijuht Marii Asmer. „Tuli välja, et Mariaks peetud vrakk oli tõenäoliselt hoopis Hollandist pärit alus Barteld Herman.“ Arhiividest avastatud Läänemere laevahukkude materjali on Asmeri sõnul nii palju, et jätkuprojekti käivitamine ei ole mingi küsimus. Praegu ei ole projekti kaasatud näiteks Soome ja Läti arhiive, kuid neis sisalduv info annaks vrakiregistrile kindlasti tublisti täiendust.

Muinsuskaitseamet taotles laevahuku ajaloo teemalise projekti Shipwheri jaoks edukalt raha Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist.

Euroopa Territoriaalse Koostöö fond (ERDF) toetas 1, 2 miljoni euro suurust projekti 0,98 miljoni euroga.

Muinsuskaitseametile oli see esimene kord rahvusvaheliste osalejatega projekti juhtpartneriks olla. „Seda sammu ette võttes ei kujutanud me ise ka ette, mida me tegema peame ja mis meid ees ootab,“ sõnas Muinsuskaitseameti registriosakonna juhtaja Urve Russow. Esimesest korrast hoolimata hindavad nii Russow kui ka Shipwheri projektijuht Marii Asmer rahataotluse protsessi sujuvaks.

Projektis osalevate partnerite leidmine läks lihtsalt, sest Muinsuskaitseamet osaleb mitmes rahvusvahelises töörühmas, mille kaudu olid head kontaktid välismaa kolleegidega loodud. Rootsi Meremuuseum, kelle poole koostöösooviga pöörduti, oli kohe asjast huvitatud. Seekord jäid aeglase bürokraatia tõttu välja Soome kolleegid, kuid neid plaanitakse kaasata Shipwher jätkuprojekti, mida Muinsuskaitseamet kindlasti soovib korraldada. Üks rahataotluse protsessi osa, mida projektijuht Asmeri sõnul ei osatud alguses ette näha, oli toetuslepingu sõlmimiseks kuluv aeg ja lisatöö. Kesk-Läänemere programmi juhtkomitee kiitis Shipwheri rahataotluse heaks 2010. aasta aprillis, kuid alles oktoobris jõuti toetuslepingu allkirjastamiseni. „Kuigi põhimõtteline heakskiit oli olemas, oli tarvis paljusid eelarvega seotud küsimusi täpsustada ja põhjendada,“ selgitas Asmer. Kuigi ametlikult pidi projekt algama 2010. aasta mais, sai sisulist tööd tegema hakata alles sügisel pärast toetuslepingu sõlmimist. Eelkõige oli ajakulukas erinevate eelarveküsimuste läbirääkimine ja kooskõlastamine kõigi projektipartnerite vahel. „Kui ühe partnerasutuse eelarvega seotud küsimuse olime suutnud programmi ühisele tehnilisele sekretariaadile ära põhjendada, tuli kohe otsa teise partneri eelarvega seotud küsimus, mis vajas täpsustamist,“ kirjeldas Asmer protsessi keerukust. Oma kogemuse põhjal arvab Asmer, et neli-viis projektipartnerit on optimaalne, suuremat arvu koostööpartnereid oleks juba raske hallata. Shipwheri projekt toimib tervikuna tänu sellele, et projektis osaleb neli partnerit.

talv 2012 I 13

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Vanast

tõllakuurist loomemajanduskeskuseks Praegu on Sillapää tall-tõllakuur veel lääpas ja mahajäetud, aga juba õige pea avatakse seal piiriülese koostöö ühe projektina Räpina Loomemajanduskeskus.

Tekst:

liis kängsepp

14 I talv 2012

„T

ahame selle projektiga alal hoida ja edendada kohalikke traditsioonilisi oskusi, nende laiemat kasutamist nii igapäevaelus kui ka äris,“ rääkis Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Helen Pärnaste, kes igapäevaselt loodava loomemajanduskeskusega tegeleb. „Projekti esialgne idee on Räpina loomemaja sisustada kangastelgede ruumi, savi- ja klaasikoja, puiduja pillirootoa, paberi valmistamise töötoa, pruulikoja, köögi, kunstiateljee ja laste mängunurgaga, aga plaanis on ka mitmesuguste seltside koosviibimisruumid.“ Praegu Pärnaste sõnul sarnast kohta Räpinas ega selle ümbruses ei ole ning uus keskus loob hea võimaluse meelitada piirkonda nii turiste kui ka professionaalseid ja harrastuskäsitöölisi.

Räpina Loomemajanduskeskuse rajamine on osa Eesti, Läti ja Venemaa piiriülesest koostööprogrammist. Samal ajal kui Räpinas rajatakse loomemajanduskeskus vanasse tall-tõllakuuri, tehakse Petseris sarnane keskus kultuurimaja hoonesse, mis esimese vabariigi ajal oli Kaitseliidu maja.

Vilakas aga ehitatakse loomemajanduskeskuseks ümber ajalooline kloostrile kuulunud hoone. „Loomemajja luuakse kohalikele elanikele tänapäevased loometingimused, võimalused aktiivselt loometööga tegeleda, osaleda loomemajas korraldatavatel üritustel, programmides, tegevustes, kursustel,“ sõnas Pärnaste. „Koostöös

Projekti taust Räpina Sillapää mõisa tallihoone on rajatud 1870. aastatel endise mõisahoone ja Räpina Paberivabriku vahetusse lähedusse ning on muinsuskaitsealune objekt.

Tallihoonel on kaks korrust rekonstrueeritava üldpinnaga 665,6 m². Hoone kuulub Räpina vallale.

Projekt kestab kokku kaks aastat. Juhtpartneriks on Räpina vallavalitsus, Vene partneriteks on Petseri rajooni administratsioon ja Petseri kultuurimaja ning Läti partneriks Vilaka regiooni administratsioon.

Loomemaja valmimisel on ette nähtud, et hoone hakkab toimima isemajandavalt, kattes hoone admi-

nistratiiv- ja jooksevkulud.

Räpina Äriabikeskusega on piirkonnas tegutsevatele loovatele ja ettevõtlikele inimestele võimalik pakkuda väga erinevaid tugiteenuseid – konsultatsioone, abi kontaktide ja koostööpartnerite leidmisel, täiendkoolitusi, kontaktüritusi, ruume ja füüsilist tegevuskeskkonda.“ Projekti rahastatakse ENPI (Euroopa Naabrusja Partnerlusinstrument) raames rakendatava Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi vahenditest kokku peaaegu 2 miljoni euro eest. Uue loomemajanduskeskuse ehitus peaks algama märtsis, valmis loodetakse maja saada novembriks.

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Maavalitsustel internetis ühtne kuju

Alates jaanuarist said maavalitsuste veebilehed uue ja ühtse ilme. Veebilehe uuendamine oli tingitud eelkõige vajadusest lihtsustada informatsiooni leidmist kodanikule.

Tekst:

liis kängsepp

S

amuti saavad maavalitsuste ametnikud nüüd infot kiiremini veebilehele üles panna, kuna enam pole selleks tarvis eriteadmisi veebi programmeerimisest. „Maavalitsused on riigiasutused ja see peaks tähendama ka ühtsemat identiteeti,“ põhjendas siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Margus Lehesaar, miks oli vajalik uuele rakendusele üle minna. „Kodaniku jaoks peab riigiasutuse veebilehel pakutav info olema selge ja hõlpsasti leitav.“ Siiani oli iga maavalitsuse veebilehe arhitektuur erinev – sama info asus erinevates alamenüüdes, vajaliku leidmine võis olla üsna keeruline ning lähtus eelkõige informatsiooni üles panija ehk ametniku vaatest. Üsna suured

olid ka veebilehtede halduskulud, kuna kasutati erinevaid lahendusi ja programme, mida tihtipeale ise hallata ei osatud, vaid see teenus tuli sisse osta. Sellele omakorda lisandus veel serveri ülalpidamise ning uuendamise kulu.

Maavalitsuste uued veebilehed kasutavad 2010. aastal kohalikele omavalitsustele väljaarendatud tehnoloogilist sisuhalduse platvormi (www.kovtp.ee). Tegemist on avatud lähtekoodiga eestindatud sisuhaldustarkvaraga liferay. com. Sama lahendust kasutavad näiteks suurkorporatsioonid Cisco ja Lufthansa ning Prantsusmaa kaitseministeerium.

Uuel kodulehel saavad maavalitsused avalikustada dokumendiregistri, milleks kohustab neid avaliku teabe seadus, ja lisada veebilehele sotsiaalmeedia komponente, näiteks foorumi ja blogi. Samuti saab infopäringute tegemiseks või teenusetaotluse allkirjastamiseks end IDkaardiga autentida. Ühtlustatud on ka domeeniaadress: esmalt tuleb kirjutada aadressireale maakonna nimi, seejärel maavalitsus.ee (näiteks www.viljandi. maavalitsus.ee). Uued kodulehed on koondatud ühte infoväravasse www.maavalitsus.ee.

talv 2012 I 15

Regionaalministri valitsemisala infoleht

Paide

Vallitorni uus nägu Ajakeskuses Wittenstein saavad külalised teada, mis oli muinasajal eestlaste Nokia ja kuidas Eesti esimest korda Euroopasse arvati ning palju muudki.

Euroopa Regionaalfondi raha abil sai uue välimuse Paide Vallitorn.

Seal asub nüüd Ajakeskus Wittenstein, kus antakse terviklik ülevaade Eestimaa ajaloost muinasajast tänapäevani.

V

allitornis on ajaloo tutvustamiseks kasutatud mitmesuguseid valgus- ja heliefekte, ajaloolist keskonda aitavad luua erinevad esemed. Samuti toetavad ajaloo tutvustamist filmiprogrammid ja paljud interaktiivsed atraktsioonid.

Lisaks käivitati regulaarürituste sari, festival „Aegade tuuled“, mille kavas on kultuuri- ja muusikaüritusi, mille teemad on seotud Ajakeskuse kontseptsiooniga ja kantud erinevate ajastute vaimust.

Projekt kestis 2009. aasta jaanuarist eelmise aasta lõpuni. Euroopa Regionaalarengu Fond toetas projekti enama kui 2 miljoni euroga. Toetuse abil renoveeriti Paide Vallimägi, sealhulgas kõlakoda-laululava ja üldkasutatav WC, rajati Vallimäele valgustus, turismigruppide kogunemisplats, parkla. Lisaks osteti pingid, korrastati teid ja treppe, loodi võimalused puuetega inimeste liikumiseks ja lapsed said Ajakeskuse kontseptsiooniga seotud mänguväljaku.

16 I talv 2012

Külalised saavad ajakeskuses liikuda läbi erinevate ajajärkude ning avastada erinevaid tahke Eesti ajaloost.

Number 2 miljoni euroga toetas Ajakeskuse Wittenstein rajamist Euroopa Regionaalarengu Fond.