TÜÜtamise mooduli metoodiline materjal
2
SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse töötamise mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust. Head koolitamist!
3
KOHANEMISPROGRAMMI TÖÖTAMISE MOODULI ÕPIVÄLJUNDID Töötamise mooduli läbinud isik: • teab enda rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning kust vajadusel leida lisateavet; • omab ülevaadet Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnast • omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot; • omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; • omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; • omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub. Vt kohanemisprogrammi lisa „Töötamine“
4
ÜLDISI METOODILISI SOOVITUSI • Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud inimesed satuvad Eestisse elama asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt. • Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tutvuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada. • Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. • Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. • Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi ettevõtluse mooduli teemadel peab koolitatav saama
5 koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest. • Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. • Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul. • Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi. • Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt. • Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? • Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.
Koolitusruum ja -vahendid Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada. Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan. Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid.
6 Koolitusele tuleks kaasa võtta: • koolitatavate koolitusmaterjal • väljaprinditud ajakavad • kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada) • kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule • valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks
Koolituspäeva kava 10.00–10.30
Tutvumine ja sissejuhatus
10.30–11.30
I Teemaplokk: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Eesti maksusüsteem
11.30–11.45
Paus
11.45–13.15
II Teemaplokk: Tööõigus, Eestis töötamisega seotud tugiteenused
13.15–14.00
Lõuna
14.00–15.30
III Teemaplokk: Töötuskindlustus, Ravikindlustus, Eesti töökultuur
15.30–15.45
Paus
15.45–17.00
IV Teemaplokk: Soovituslikud teemad
17.00–17.15
Tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte
Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate ni-
7 mekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisidevorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.
Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada.
8 Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.
9
TUTVUMINE JA SISSEJUHATUS Aeg: 15 min • Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt. Võite paluda ka osalejatel ennast lühidalt tutvustada. • Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks töötamise moodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid. • Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi. • Selleks, et koolitusel osalejatel oleks võimalik mõelda enda tööalaste eesmärkide peale, võite läbi viia eneseanalüüsi või arutelu selle kohta, missugust ametit sooviksid osalejad pidada, kui seda oleks võimalik täitsa vabalt valida. Võite esile tuua, et isegi kui uues ja võõras keskkonnas ja kohaliku keele vähese oskus puhul ei pruugi kohe oma unistuste ameti leidmine lihtne olla, tasub sellegipoolest selle peale aeg-ajalt mõelda, sest see aitab õigeid valikuid teha ja enda eesmärgi saavutamisele samm-sammult lähemale jõuda. • Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik töötamise moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.
10
I TEEMAPLOKK: RÄNDELIIGIGA SEOTUD ÕIGUSALANE TEAVE, EESTI MAKSUSÜSTEEM Aeg: 1 h 30 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Rändeliigiga seotud õigusalane teave • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik uussisserändajate Eestis töötamisega seotud õiguste ja kohustuste kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et uussisserändajate õigusliku staatusega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka X käsiraamatus „Residence and citizenship“. • Andke ülevaade uussisserändajate jaoks võimalike Eestis töötamise õiguslike aluste liikidest – Euroopa Liidu kodanike puhul elamisõiguse alusel, kolmandate riikide puhul elamisloa alusel töötamiseks ning lühiajaline töötamine. • Tooge välja, et Euroopa Liidu kodanike puhul on vaja lihtsalt 3 kuu jooksul enda elamisõigus rahvastikuregistris registreerida ning kus seda teha saab. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu kodaniku välismaalasest perekonnaliige võib Eestis töötada ainult siis, kui talle on antud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajaline/alaline elamisõigus. • Selgitage osalejatele, et üldjuhul on muu elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel õigus Eestis töötada. Kõige lihtsam viis enda Eestis töötamise õiguste kohta info saamiseks on vaadata enda elamisloa kaardi tagaküljele, sest seal on märge töötamise kohta olemas. Võite paluda osalejatel enda elamisloakaardid välja võtta ja vabatahtlikud võivad soovi korral öelda, mis neil sinna töötamise kohta märgitud on. • Võite osalejate tähelepanu juhtida ka sellele, et tudengitel on töötami-
11 ne lubatud üksnes tingimusel, et töötamine ei takista õppimist – ehk nad peavad püsima täiskoormusega õppes (täitma minimaalselt 75% õppekavast). • Selgitage osalejatele, et lühiajaline Eestis töötamine on lubatud üksnes teatud konkreetsetel erialadel, mis on Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel toodud ning üksnes juhul, kui tööandja on lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et tähtajalist elamisluba töötamiseks tuleb üldreeglina taotleda isiklikult Eesti Vabariigi välisesinduses ning erandjuhtudega, mil seda on võimalik teha siseriigis Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses, on neil võimalik tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel. • Võite tutvustada osalejatele tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemise aluste loetelu ning selgitada, et neil on võimalik iga aluse kohta leida detailsemat infot Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. • Rõhutage, et kuna välismaalaste Eestis töötamisele on seatud lisaks eelnevalt käsitletule palju täiendavaid eritingimusi, on sel teemal soovitav kindlasti konsulteerida Politsei- ja Piirivalveameti spetsialistidega.
Eesti maksusüsteem • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik Eesti maksusüsteemi kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Andke ülevaade Eesti maksude võrdlusest Euroopa Liidu keskmisega – et meie tööjõumaksud on Euroopa Liidu keskmised, tarbimismaksud Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad ning kapitalimaksud Euroopa Liidu keskmisest madalamad. • Andke ülevaade Eesti riiklikest ja võimalikest kohalikest maksudest ning selgitage, et riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet ning kohalike maksude maksuhalduriks on kohalik omavalitsus. Võite küsida osalejatelt, mida sarnast/erinevat on meie maksudel võrreldes nende koduriigiga. Võite näidata osalejatele, kuidas Maksu- ja Tolliameti veebilehel huvi pakkuvat infot otsida. • Tutvustage osalejatele füüsiliste isikute olulisemaid makse: tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse – kui suured need on ja kuidas neid arvutatakse. Võite tutvustada osalejatele mõnda internetipõhist maksukalkulaatorit ning näidata, kui suuri makse tuleb teatud suurusega brutopalga puhul maksta.
12 Selgitage osalejatele, kuidas käib Eestis tulude deklareerimine, mis ajaks seda teha tuleb ning kus seda teha saab. Võite juhtida osalejate tähelepanu sellele, et sageli tuleb lihtsalt enda digiallkirjaga eeltäidetud andmed kinnitada. Võite küsida osalejatelt, kuidas meie tulude deklareerimine erineb nende koduriigi vastavast korraldusest.
13
II TEEMAPLOKK: TÖÖÕIGUS, EESTIS TÖÖTAMISEGA SEOTUD TUGITEENUSED Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Tööõigus • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik Eesti tööõiguse kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et töötaja õiguste ja kohustustega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka IX käsiraamatus „My rights and responsibilities“. • Võite tutvustada osalejatele erinevaid töötamisega seotud lepingutüüpe: töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut ning rõhutada, et kõige parema kaitse annab töötajale tööleping. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Töölepingu sõlmimine“ ning huvi korral tutvustada neile töölepingu sõlmimisega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Selgitage osalejatele, et tööleping tuleks sõlmida kirjalikult, sest see võimaldab võimalike lahkarvamuste korral enda õigusi paremini tõendada, aga kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too endaga kaasa töölepingu tühisust. Tutvustage osalejatele, missugused aspektid peavad olema kirjalikus töölepingus reguleeritud. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et kuna tööandja peab töölepingus kokku lepitud bruto töötasult kinni ka maksud, on töötaja pangaarvele laekuv summa väiksem kui töölepingusse kirjutatud bruto töötasu. • Rääkige osalejatele, et igal töötajal on õigus aastas vähemalt 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele ning kuidas puhkuse kasutamine korraldatud on. Juhtige osalejate tähelepanu ka sellele, et puhkusenõue aegub
14 ühe aasta jooksul – seega tasub puhkused õigel ajal ära kasutada. Võite tutvustada osalejatele ka täiendavaid puhkuseliike. • Selgitage osalejatele, kuidas käib töölepingu lõpetamine ja missugustel juhtudel on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Töölepingu lõpetamine“ ning huvi korral tutvustada neile töölepingu lõpetamisega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Juhtige osalejate tähelepanu võimalike töövaidluste lahendamise viisidele töövaidluskomisjonis ja kohtus ning milles seisnevad töövaidluskomisjoni eelised kohtu ees. Tutvustage osalejatele ka võimalust saada juriidilist nõustamist Tööinspektsiooni kaudu.
Eestis töötamisega seotud tugiteenused • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik Eestis töötamisega seotud tugiteenuste kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite viia läbi arutelu Eestis töö leidmise võimaluste kohta, tutvustada neid osalejatele lähemalt ning võimaldada osalejatel proovida kohapeal nutiseadme vahendusel huvi pakkuvat tööd otsida. • Andke osalejatele ülevaade Töötukassa olulisematest tööturuteenustest ning soovitage neil küsimuste korral kindlasti Töötukassaga ühendust võtta. Võite näidata osalejatele, kuidas Töötukassa veebilehel huvi pakkuvat infot otsida. • Võite osalejatele eraldi välja tuua Töötukassa karjääriteenused: karjäärinõustamine, karjääriinfotuba ja Skype-nõustamine ning missugustel juhtudel tasub neid teenuseid kasutada. Võite juhtida osalejate tähelepanu ka sellele, et Töötukassa karjääriteenuste kasutamiseks ei ole vaja ennast töötuks registreerida. • Võite tutvustada osalejatele võimalust osaleda Töötukassa tasuta koolitustel. Seejuures tuleb rõhutada, et neil tasuta koolitustel on võimalik osaleda siiski üksnes juhul, kui tööle saamiseks on vaja omandada uusi teadmisi ja oskusi või täiendada olemasolevaid. • Võite rääkida osalejatele EURES´e teenustest ning missugustel juhtudel tasub EURES´e poole pöörduda. Võite näidata osalejatele, kuidas EURES´e veebilehel huvi pakkuvat infot otsida. • Võite osalejatele näidata videoklippe Eestis töö otsimise ja tööle kandideerimise kohta ning huvi korral tutvustada neile töö otsimise ja tööle kandideerimisega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt.
15 • Juhul, kui on rohkem aega, võite lasta osalejatel koostada tööle kandideerimisega seotud lühidokumente ning harjutada tööintervjuul osalemist. • Selleks, et osalejad omandaksid võimalikult realistliku pildi Eestis tööle kandideerimisest, tasub juhtida osalejate tähelepanu ka Eestis tööle kandideerimise praktilistele nüanssidele, mh sellele, et Eestis tööandjad ei pruugi sageli tööle kandideerijatele vastata ega põhjendada, miks neid otsustati mitte tööle võtta ning seda ka eestlastest kandideerijate puhul. Samuti, et võõras riigis tööle kandideerimisel võib mõnikord olla vajalik alguses töökoha valimisel paindlik olla ning esialgu alustada töötamist ka mõnevõrra madalamal positsioonil, kui ollakse enda koduriigis harjunud. • Tasub rõhutada, et Eestis tööle kandideerimiseks tasub endal aktiivne olla ning mõnikord võib olla kasulik tööandjatega ka ise aktiivselt ühendust võtta isegi juhul, kui huvi pakkuval tööandjal parasjagu ühtegi aktiivset töökuulutust üleval ei ole. • Andke osalejatele ülevaade Eesti ametiühingutest ning kust nende kohta rohkem infot leida. Seejuures tuleks tähelepanu juhtida sellele, et Eestis on ametiühingutega liitumine vabatahtlik.
16
III TEEMAPLOKK: TÖÖTUSKINDLUSTUS, RAVIKINDLUSTUS, EESTI TÖÖKULTUUR Aeg: 1 h 45 min Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.
Töötuskindlustus • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik töötuskindlustuse kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Andke osalejatele ülevaade töötuskindlustuse eesmärkidest, määramise tingimustest, hüvitise suurusest ja maksmise perioodist. • Oluline on rõhutada, et reeglina ei maksta töötuskindlustushüvitist juhul, kui töötaja on eelmise töölepingu lõpetanud omal soovil või kokkuleppel tööandjaga. • Juhtige osalejate tähelepanu ka sellele, missugustel juhtudel võidakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne määratud tähtaega lõpetada. • Võite tutvustada osalejatele ka töötutoetuse määramise tingimusi, hüvitise suurust ja maksmise perioodi ning kuidas erineb töötutoetus töötuskindlustushüvitisest.
Ravikindlustus • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik töötamisega seotud ravikindlustuse kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et ravikindlustu-
17 sega seotud teemasid käsitletakse laiemalt ka III käsiraamatus „Public and private services“. • Andke osalejatele ülevaade ravikindlustuse alustest ning sellest, et põhimõtteliselt on kindlustatud kõik isikud, kes maksavad enda eest ise teatud summas sotsiaalmaksu või kelle eest maksab teatud summas sotsiaalmaksu keegi teine. • Võite tutvustada osalejatele kindlustatud isikute ja kindlustatud isikutega võrdsustatud isikute nimekirja. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et neil on endal võimalik oma ravikindlustuse olemasolu kontrollida aadressil www.eesti.ee, helistades Haigekassa infotelefonile või astudes läbi mõnest Haigekassa klienditeenindusbüroost – soovitage neil ravikindlustuse olemasolu kindlasti kontrollida. • Selgitage osalejatele, kuidas käib Eestis töösuhtes olles haigestumise korral haiguspäevade hüvitamine. • Rõhutage osalejatele, et vältimatut abi on Eestis igaühel võimalik saada olenemata ravikindlustuse olemasolust ning kuidas seda saab. • Eesti töökultuur • Võite tutvustada osalejatele Richard Lewis´e kultuurierinevuste mudelit, mis jagab kultuurid lineaar-aktiivseteks, multi-aktiivseteks ja reaktiivseteks. Seejärel võite uurida osalejatelt, kuhu Eesti töökultuur võiks kuuluda. • Võite läbi viia diskussiooni teemal, kuidas erineb nende seniste kogemuste põhjal Eesti töökultuur nende koduriigi omast. • Võite selgitada osalejatele, et Eesti töökultuuris on oluline kellaaegadest, tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine, võimalikest probleemidest kohene ja otsekohene informeerimine ning meestel ja naistel on võrdsed õigused.
18
IV TEEMAPLOKK: SOOVITUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 15 min
Soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud töötamise mooduli soovituslikud teemad: 1) Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a) töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b) töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga c) töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, seal juures ei toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus 2) Pensionisüsteem 3) Täienduskoolituse võimalused 4) Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning vastavad veebiportaalid) 5) Vanemahüvitis ja puhkus 6) Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel • Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. • Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovitus-
19 like teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Eesti pensionisüsteem“ ning huvi korral tutvustada neile Eesti pensionisüsteemi huvi pakkuvate sammastega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti pensionisüsteemi kohta põhjalikumalt lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha.
Tagasiside küsimustiku täitmine Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega.
Koolituse kokkuvõte Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada. • Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist tagasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt. Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. • Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia. Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.