Turvalise riigi loomine

Turvalise riigi loomine

Turvalise riigi loomine Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tutvustus

Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Turvaline kogukond 8 Elude päästmine 12 Kiire hädaabi 16 Oskuslik kriisijuhtimine 20 Sisejulgeoleku tagamine 24 Ühtehoidev ühiskond 28 Usaldusväärne isikutuvastus 32 Kindel riigipiir 36 Kokkuvõte

Turvalise riigi loomine Soovime, et Eesti oleks turvaline riik, kus kõigil on hea elada. Tahame, et süütegusid oleks vähem, õnnetusi juhtuks harva ja et hädasolijaid aidataks. Soovime, et meie harju­ mused, valikuvõimalused ja põhimõtted oleksid võimalike ohtude eest kaitstud. Hindame riigiga asjaajamisel mugavust, kiirust ja turvalisust.

Trükises „Turvalise riigi loomine” anname ülevaate „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015–2020” peamistest tegevussuundadest.

Peame oluliseks, et kõik Eesti inimesed teaksid, kuhu me liigume, ja näeksid enda rolli turvalise riigi loomisel.

See muudab meie kõigi elu turvalisemaks!

Turvaline kogukond Koos muudame elu Eestis turvalisemaks

1

Inimesed on ettevaatlikud ja hoolivad

2

Kogukond on turvaline

3

Avalik kord on tagatud

Turvalise kogukonna kolm sammast

4

TURVALINE KOGUKOND

1

S

inu kodutänav jookseb sirgelt poeni. Enne ristmikku on kiiruse pii­ ramiseks paigaldatud tõkised, kuid ikkagi on kihutajaid. Alati, kui sa järjekordset kihutajat lähenemas kuuled, muutud rahutuks. Lisaks sinu lastele mängivad õues ka ümberkaudsete perede lapsed. Kui kihutaja on möödunud, jalutad õue ja vaatad igaks juhuks üle, ega õnnetust juhtunud.

Seekord mitte, aga umbes veerand või kõige rohkem poole tunni pärast sõidab kihutaja sama teed mööda tagasi.

Mida sina saaksid teha?

• Kui kiirustaja on naaber, siis räägi temaga. Korduv­ rikkumiste puhul tõstata teema korteriühistus, kogu­ konna seltsis või naabrivalvepiirkonnas.

• Kui oskad kihutaja sõidukit kirjeldada, siis teavita polit­ seid. Abi võib alati kutsuda!

• Kui soovid liikluskultuuri parandamisele kaasa aidata, saad abipolitseinikuna politsei liiklusjärelevalve töös osaleda.

1 Inimesed on ettevaatlikud ja hoolivad Soovime elada ühiskonnas, kus inimesed on tähelepanelikud ning oska­ vad õnnetustest, korrarikkumistest ja kuritegudest hoiduda.

• Suurendame laste kaitsele suunatud koostööd.

• Õpetame lapsi ja noori riskivabalt käituma.

• Lisame ohutusõppe ja ujumisõppe üldhariduse osaks.

• Pakume riskigrupi noortele positiivseid arenguvõimalusi ning eluks vajalikke oskusi.

• Teavitame inimesi neid ümbritsevatest ohtudest.

• Vähendame nõudlust uimastite järele ja võitleme narko­ kuritegevusega.

Turvalisus algab igast inimesest endast. Ennetame õnnetusi ning laste ja noorte riskikäitumist. Anna teada, kui märkad korrarikkumist. Kui hindad olukorda piisavalt ohutuks, sekku sellesse ise.

Eestis on ligikaudu 1000 abipolitseinikku. Abipolitseiniku ülesanneteks võivad olla politseinike või piirivalvurite abistamine, patrullimine, liiklusjärelevalve ja õpetamine koolides.

2 Kogukond on turvaline Vajame iga inimese osalemist turvalisema kogukonna loomisel.

• Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, et väiksed rikkumised saaksid kiire lahenduse, heakord oleks taga­ tud ja inimesed tunneksid end kodukohas turvaliselt.

• Toetame naabrivalve liikumist ja uute naabrivalve piir­ kondade asutamist.

• Toetame vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abi­ politseinike tegevust ja soodustame nende osalust ennetustöös.

Kindlustame kõik vajaliku kogukondliku turvalisuse tagamiseks. Turvalise elukeskkonna kujundamisse saad panustada ka oma korteriühistu, küla- või asumiseltsi tegemistes kaasa lüües.

3 Avalik kord on tagatud Parandame pidevalt avaliku korra tagamisega seonduvaid teenuseid. Anna meile korrarikkumistest ja kuritegudest teada!

Tahame elada turvalises ühiskonnas, kus erinevate asutuste ja kohaliku omavalitsuse rollid turvalisuse tagamisel on selged ja koostöö sujuv.

• Tagame elanike kindlustunde, pakkudes heal tasemel politsei-, piirivalve- ja päästeteenuseid.

• Kaasame võimalusel turvaettevõtteid ja kohalikke oma­ valitsusi avaliku korra tagamisse.

• Asendame pabermenetluse kaasaegsete tehnoloo­ giatega.

• Abistame seal, kus vaja ja sekkume vajadusel jõuliselt.

Parandame pidevalt avaliku korra tagamisega seonduvaid teenuseid. Anna meile korrarikkumistest ja kuritegudest teada!

171,9x7mm

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Turvalisemad kogu­ konnad”.

Märka ja sekku!

Koos muudame elu Eestis turvalisemaks!

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

472,68

72,78

Eelarves olemas

6

PROGRAMMI MAKSUMUS

545,47 MILJONIT EUROT Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

420,78 MILJONIT EUROT

Abipolitseinik kannab samasugust varustust nagu politseiametnik, ainult abipolitseiniku tunnustega. See on ideaalpilt, mille poole püüdleme. Politseinikke on ligikaudu 4000, abipolitseinikke 1000.

IGA VIIES POLITSEINIK ON VABATAHTLIK ABIPOLITSEINIK

ABIPOLITSEI

ABIPOLITSEINIKKE / ELANIKU KOHTA Kõige rohkem abipolitseinikke on Põlva maakonnas, kus on üks abipolitseinik 596 elaniku kohta. Kõige rohkem on abipolitseinikke juurde vaja Ida­Virumaale, Viljandimaale ja Pärnumaale.

1

1

1

613

1

1

963

1 1

1377

1554

1

1

1373

2022

1309 1

1 1268

1425

752 1

1679

1261 1

1

832

1

596

897

TURVALINE KOGUKOND

1

1000 ˜

VABATAHTLIKKU ABIPOLITSEINIKKU

Elude päästmine Eesti pääste on tasemel

1

Päästjad jõuavad sündmuskohale kiiresti üle terve Eesti

2

Päästemeeskond kasutab oma töös kaasaegset tehnikat ja varustust

3

Vabatahtlikud päästjad ja mere­ päästjad on reageeri­ misel riigiasutus­ tele toeks Elude päästmise kolm sammast

8

ELUDE PÄÄSTMINE

P

2

äästjad hoiatavad meedias igal kevadel inimesi haprale jääle minemise eest. Sellest hoolimata juhtub kevadisel jääl palju õnnetusi, mida me saaksime ära hoida. Kui sa näed kevadel kalameest jääle minemas, kuigi kuulsid hommikul raadiost, et jääle minek on keelatud, hoiata teda. Kui oled seda juba teinud või plaanid seda teha, soovime sulle õnne – sa päästsid inimelu! Kui sa märkad, et keegi võib sattuda ohtu, hoiata teda!

Loe, mida teeb elude päästmiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

1 Päästjad jõuavad sündmuskohale kiiresti üle terve Eesti Päästjad peavad õnnetuspaika saabuma kiiresti üle terve Eesti, sest pääste­võimekuse peamine eesmärk on inimelude päästmine.

• Loome paindliku päästevõrgustiku, et inimeste elukoha­ valikute ja harjumustega kaasas käia.

• Suuname enam päästjaid paikadesse, kus oht inimeste elule ja tervisele on suurem.

• Keskendume ennetustegevustele ja kaasame pääste­ töödele senisest enam vabatahtlikke.

Tagame, et abi jõuab õnnetuspaika võimalikult kiiresti. Hoiata teisi, kui mär­ kad ohtu ja aita päästjatel jõuda kiiresti sündmuskohale!

2 Päästemeeskond kasutab oma töös kaasaegset tehnikat ja varustust Kõikide päästeüksuste tegevust peab toetama hea varustus ja kaasaeg­ ne väljaõpe, sest elude päästmine sõltub sobiva tehnika olemasolust ja tublide päästjate tööst.

• Uuendame päästetehnikat ja -varustust vastavalt piir­ kondlikule vajadusele.

• Uuendame vabatahtlike päästjate koolitussüsteemi.

• Eritehnikat ja -varustust nõudvaid päästetöid teeme koostöös Eesti ametkondade, ettevõtete, naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Meie tagame päästjatele töötingimused ja varustuse. Sina enneta ohtusid kodus ja tööl!

Päästevõimekuse tagamine tähendab, et kõik Eesti inimesed ja asutused, päästjad ja politseinikud ennetavad õnnetusi, tegutsevad kiiresti ja toimivad õigesti.

9

3 Vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad on reageerimisel riigiasutustele toeks Eestis on üle 2000 tubli vabatahtliku päästja ja merepäästja. Vabatahtlikud päästjad on kutselistele päästjatele abiks tuleõnnetustele ja muudele sündmustele reageerimisel.

Vajame rohkem vabatahtlikke päästjaid kutselistele päästjatele appi, sest see kindlustab tõhusama päästetöö.

• Aitame suurendada vabatahtlikuna kaasalöömise võima­ lusi ja anname vabatahtlikele varustuse.

• Kaasame vabatahtlikke päästjaid senisest enam kutse­ listele päästjatele appi.

Anname vabatahtlikele päästjatele varustuse, et pääste oleks kõikjal tõhu­ sam. Kaalu liitumist vabatahtlike päästjatega!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Tõhusa päästevõimeku­ se tagamine”.

Hoiata teisi ohu eest ja liitu võimalusel vabatahtlike päästjatega!

Koostöös saame päästa rohkem elusid.

171,9x7mm PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

472,68

72,78

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

545,47 MILJONIT EUROT Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

365,86

420,78 MILJONIT EUROT 54,92

Eelarves olemas

Lisavajadused

10

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

80,62 MILJONIT EUROT

ELUDE PÄÄSTMINE

2

536

ELUPÄÄSTMISE EEST ANTUD MEDALIT EESTI VABARIIGI AJAL

EESTIS ON ÜLE 2000 VABATAHTLIKU PÄÄSTJA JA MEREPÄÄSTJA Vabatahtlikud päästjad on kutselistele päästjatele abiks tuleõnnetustes ja muudel sündmustel, kus päästjate abi on vaja. Merepäästjad aitavad päästa ohtu sattunud või kaduma jäänud inimesi, laevu, lennukeid ja muid sõidukeid.

PÄÄSTJAD JÕUAVAD SÜNDMUSKOHALE KIIRESTI ÜLE TERVE EESTI. HILJEMALT 30 MINUTIGA JÕUAB ABI KA KÕIGE RASKEMINI LIGIPÄÄSEVATESSE PAIKADESSE.

72 riiklikku päästekomandot 115 vabatahtlikku päästekomandot 4 reservpäästerühma

Reageerimisaeg kuni 15 min Reageerimisaeg kuni 30 min

11

Kiire hädaabi Abi on kõikjal kiire ja professionaalne

1

Inimesed helistavad numbrile 112 ainult hädaabi vajadusel

2

Hädasolija pääseb kiiresti liinile ja saab professionaalse teeninduse

3

Uus tehnoloogia muudab kiire abi kutsumise mugavamaks ja abi saabumise kiiremaks Kiire hädaabi kolm sammast

12

M

eenuta, millal viimati valisid numbri 112. Sa oled üks 1,3 miljonist Eesti elanikust. Eestis tehakse aastas ligi 1,2 miljonit hädaabikõnet.

See tähendab, et kümne inimese kohta on hädaabikõnesid üheksa.

Abi andjad saadetakse välja neljal juhul iga kümne kõne kohta. Ülejäänud kõnede puhul ei ole kohapeale sõitmine parim lahendus.

KIIRE HÄDAABI

Kas siis, kui sina valisid numbri 112, oli tegemist hädajuhtumiga? Vali 112 ainult hädajuhul!

3

Loe, mida teeb kiire hädaabi korraldamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

1 Inimesed helistavad numbrile 112 ainult hädaabi vajadusel Me peame reageerima hädasolija kõnele kiiresti. Seepärast tuleb hädaabi andmine eristada olukordadest, mil abi osutamine ei ole nii kiireloomuline.

• Selgitame inimestele, millise olukorra puhul tuleb helista­ da numbrile 112.

• Teavitame inimesi infonumbritest, millelt saab abi teiste probleemide korral.

• Vähendame infonumbrite hulka, et abivajajad teaksid, millises olukorras milline number valida.

Teavitame inimesi infonumbritest, millelt saab abi erinevate probleemide korral. Vali 112 ainult hädajuhul!

2 Hädasolija pääseb kiiresti liinile ja saab professionaalse teeninduse Häirekeskus peab saama inimestelt võimalikult kiiresti piisavalt infot, et teha telefoni teel alati õige otsus.

• Muudame abivajaja jaoks numbrile 112 helistamise või­ malikult lihtsaks ja kiireks.

• Häirekeskus juhendab vajadusel abivajajat telefoni teel kuni abiandjate saabumiseni.

• Loome kriisiinfotelefoni suurte õnnetuste korral kiire info saamiseks.

Häirekeskus tagab abivajajale õige abi võimalikult kiiresti. Hädajuhtumil helista kindlasti numbril 112!

Hädaabinumbrile 112 vastab häirekeskus. Häirekeskus saadab õnnetuspaika reageerimisüksuse.

Reageerimisüksus on päästeameti, politsei- ja piirivalveameti või kiirabi meeskond.

13

3 Uus tehnoloogia muudab kiire abi kutsumise mugavamaks ja abi saabumise kiiremaks Kiire suhtlus hädasolijaga ja tema asukoha väljaselgitamine on olulised, et saaksime abi saata võimalikult kiiresti.

• Kiirendame uute tehnoloogiatega hädaabikõne menetle­ mist ja abi saatmist.

• Teeme uute tehnoloogiate abil hädasolija asukoha täp­ selt kindlaks.

Meil on uued tehnoloogilised võimalused, et saata kogu vajalik abi kiiresti.

Võid kindel olla, et abi jõuab alati sinuni!

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Kindlam ja kiirem abi korraldamine”.

171,9x7mm

Vali 112 ainult hädajuhul!

Nii saame kindlustada kõikjal kiire abi.

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

472,68

72,78

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

365,86

420,78 MILJONIT EUROT 54,92

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

545,47 MILJONIT EUROT

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

71,01

80,62 MILJONIT EUROT 9,61

Eelarves olemas

Lisavajadused

14

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

10,78 MILJONIT EUROT

KIIRE HÄDAABI

EESTIS ON ÜKS HÄDAABI NUMBER KIIRABI, POLITSEI JA PÄÄSTE KUTSUMISEKS

3

MIDA PÄÄSTEKORRALDAJA PEAB TEADMA, ET AIDATA? MIS JUHTUS? Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.

Ütle aadress või kirjelda oma asukohta. Häirekeskus suudab positsioneerida su telefoni, ent suurem täpsus võrdub kiirem abi.

1 200 000 50 20

VASTA KÜSIMUSTELE

KUS JUHTUS?

Ära katkesta kõne enne, kui päästekorraldaja on abistamiseks vajalikud asjaolud välja selgitanud. Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada.

HÄDAABIKÕNET AASTAS

-ST KÕNEST VÄLJASÕITU

1

PÄÄSTEAUTO

8

POLISEIAUTOT

11

KIIRABIAUTOT

15

Oskuslik kriisijuhtimine Oleme kriisideks valmis

1

Elut채htsad teenused toimivad alati

2

Asutused oskavad kriisiolukorras 천igesti tegutseda

3

Inimesed oskavad kriisiolukorras 천igesti k채ituda

Oskusliku kriisijuhtimise kolm sammast

16

M

õtle kriisidele, mis võivad sind kodukandis tabada. Kas su kodus on piisav toiduvaru? Ja patareid ja taskulamp? Kui sa ei ole veel mõelnud, kuidas sinu pere või ettevõte kriisiga toime tuleb, tee seda täna.

Mõistlik on erinevateks olukordadeks valmis olla. Igaks juhuks. Anna en­ dast parim, kuid valmistu halvimaks!

Loe, mida teeb kriisijuhtimiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

• Tagame sobiva õigusruumi elutähtsate teenuste osuta­ miseks.

• Elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted hindavad riske ja panustavad sellesse, et teenused toimiksid alati.

• Elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted informeerivad tarbijaid võimalikest katkestustest ja annavad oma pari­ ma elutähtsa teenuse taastamiseks.

Ettevõtted informeerivad inimesi ja koostööpartnereid teenuste katkestuste korral. Kui inimesed teavad, mis toimub, on nad võimalikeks probleemideks paremini valmis.

2 Asutused oskavad kriisiolukorras õigesti tegutseda Peame toime tulema võimalike kriiside ennetamise ja lahendamisega.

• Suuname riigiasutuste tegevust kriisireguleerimise vald­ konnas.

• Asutused teavad kriisiolukorras oma rolle.

• Asutused ennetavad hädaolukordi, on nendeks valmistu­ nud ja lahendavad need.

Meie pakume tuge kriisireguleerimise planeerimisel. Kõik asutused teavad kriisiolukorras oma rolle!

Võimalikke kriise on palju.

Mõnele ei ole sa võib-olla mitte kunagi mõelnud. Mõni on peast läbi lipsanud. Mõni tundub reaalsem kui teine.

4

Elutähtsad teenused on meie igapäevategevuse alus. Elutähtsad teenused peavad alati toimima.

OSKUSLIK KRIISIJUHTIMINE

1 Elutähtsad teenused toimivad alati

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist ning põhjustab suure kahju varale või keskkonnale. Hädaolukord võib tekkida ka elutähtsa teenuse tõsiste ja ulatuslike häirete tulemusel.

17

3 Inimesed oskavad kriisiolukordades õigesti käituda Eestis on kriisireguleerimine detsentraliseeritud. See tähendab, et iga ministeerium, riigiasutus ja omavalitsus vastutab enda valdkonnas kriisireguleerimise tegevuste eest ise.

Inimesed peavad teadma, mida nad kriisiolukorras ise oma tervise ja lähe­ daste kaitseks teha saavad.

• Tõstame inimeste teadlikkust võimalike ohtude kohta.

• Inimesed peavad kriisiolukorras õigesti tegutsema ja võimalusel ka nõrgemaid aitama.

Informeerime inimesi, kuidas kriisiolukordades käituda. Tegutse häda­ olukorras läbimõeldult!

171,9x7mm

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine”.

Ole kriisideks valmis!

Valmisolekuga kindlustame hädaolukorras läbimõeldud tegutsemise!

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

472,68

72,78

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

365,86

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

71,01

80,62 MILJONIT EUROT 9,61

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

420,78 MILJONIT EUROT 54,92

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

545,47 MILJONIT EUROT

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

9,48

10,78 MILJONIT EUROT 1,30

Eelarves olemas

Lisavajadused

18

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

475,37 MILJONIT EUROT

KRIISIREGULEERIMINE KOOSTÖÖ ABIL

ENNETAMINE

TAGAJÄRGEDE LEEVENDAMINE OSKUSLIK KRIISIJUHTIMINE

KRIIS LAHENDAMINE

VALMISTUMINE

4

elektrooniline

digitaalne isikutuvastus allkirjastamine

veega varustamine

maagaas

kanalisatsioon makseteenus

arstiabi

ELUTÄHTSADsularaharinglus telefoniteenus TEENUSED riigitee sõidetavus

elekter

mobiiltelefoniteenus

kohaliku tee sõidetavus

andmesideteenus

kaugküte

vedelkütuse kättesaadavus

üleujutus

suur transpordiõnnetus linnugripp ulatuslik elektrikatkestus lumetorm

varing

MIS ON reoveekatastroof KRIIS? suurpõleng kaubanduskeskuses õnnetus ohtlike

naftaleke

erakordselt kuum ilm

kemikaalidega ettevõttes

nädal aega ilma internetita

ootamatud ilmamuutused

poodides makseterminalid ei tööta nädalane veekatkestus

STERIILNE HAAVATAMPOON 10 CM X 10 CM - 2 PK STERIILNE HAAVATAMPOON 7,5 CM X 7,5 CM - 2 PK ELASTNE RULLSIDE 10 CM X 4 M - 2 TK STERIILNE SIDUMISPAKEND HAAVATAMPOONIGA - 2 PK PLAASTRITE KOMPLEKT - 12 TK RULLPLAASTER/KINNITUSPLAASTER - 2 TK ANTISEPTILINE HAAVALAPP - 6 TK KAITSEKINDAD - 1 PAAR KAITSEMASK - 1 TK KOLMNURKRÄTIK - 2 TK TURVALÕIKUR/KÄÄRID - 1 TK TERMOTEKK - 1 TK ISEKÜLMUV ÜHEKORDNE KÜLMAKOMPRESS - 1 TK ESMAABI ANDMISE JUHEND - 1 TK

19

Sisejulgeoleku tagamine

Riigi kõige olulisem ülesanne on kaitsta oma inimesi

1

Sisejulgeoleku töötajad on Eesti esimene kaitseliin

2

Kaitseme kõigi inimeste põhiõigusi ja vabadusi

3

Teeme siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd

Sisejulgeoleku tagamise kolm sammast

20

E

lame iseseisvas ja turvalises riigis. Meil on võimalus ja vabadus elada oma elu just nii, nagu soovime.

Vabadus ja turvalisus ei ole aga meile antud privileeg. Selle nimel teevad tööd tuhanded inimesed. Eesti esimene kaitseliin on sisejulgeoleku tööta­ jad, kes seisavad päevast päeva iseseisvuse ja turvalisuse hoidmise eest.

Eesti peab alati jääma turvaliseks riigiks. Kuigi turvalisust on keeruline defineerida, on selle puudumist lihtne tunda.

1 Sisejulgeoleku töötajad on Eesti esimene kaitseliin Riigi kõige olulisem ülesanne on kaitsta oma inimesi.

SISEJULGEOLEKU TAGAMINE

• Võitleme korruptsiooni ja majanduskuritegevusega, mis õõnestab usaldust riigi ja ausa ettevõtluse vastu.

• Kaasajastame tehnilisi seadmeid ja õpetame välja perso­ nali, et käia küberkurjategijatest samm ees.

• Tõhustame kriminaalteabe jagamist, et info jõuaks õigeks ajaks õigete inimesteni • Kaitseme Eestit vaenuliku luuretegevuse eest.

• Kindlustame riigile oluliste asutuste ja taristu turvalisuse.

2 Kaitseme kõigi inimeste põhiõigusi ja vabadusi • Tagame põhiõigusi ja kaitseme neid, kelle õigusi rikutakse.

• Kaitseme ühiskonda mõjutustegevuse ja propaganda eest.

• Oleme valmis kaitsma inimesi ja olulisi objekte terroriohu või rahutuste korral.

• Takistame äärmusluse ja vägivaldse ekstremismi levikut.

Riigile olulised asutused ja taristu on näiteks sadamad, raudteed, sidevõrgud, aga ka strateegilised hooned ja asutused, millest sõltub majanduse toimimine ja Eesti riigi maine.

5

Tagame õiguskorra ja hoiame ühiskonna ühtsena.

21

171,9x7mm

3 Teeme siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd

89% Eesti elanikest peab Eestit turvaliseks, see on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine (84%).

Allikas: Eurobaromeeter

Julgeoleku tagamiseks on vajalik riiklik ja rahvusvaheline koostöö, kuna ohud ei tunne riigipiire.

PROGRAMMI MAKSUMUS 472,68 Eelarves olemas

• Terrorismioht on täna Eestis tänu riiklikule ja rahvus­ vahelisele koostööle madal.

• Hoiame fookuses radikaliseerumise ennetamist ja tõkes­ tamist.

• Tõhustame rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks lennu- ja laevareisijate kontrolli.

• Teeme tööd tõhusama andmevahetuse, piiride turva­ Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

545,47 MILJONIT EUROT lisuse ja reageerimisvõimekuse kindlustamiseks.

72,78 Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Sisejulgeoleku suuren­ Lisavajadused damine”.

Riigi kõige olulisem ülesanne PROGRAMMI MAKSUMUS 420,78 MILJONIT EUROT Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

365,86 Eelarves olemas

on kaitsta oma inimesi.

Vabas Eestis on hea elada!

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

71,01

80,62 MILJONIT EUROT Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

9,48

10,78 MILJONIT EUROT 1,30

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

Lisavajadused

9,61

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

54,92

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

346,97

475,37 MILJONIT EUROT 128,40

Eelarves olemas

Lisavajadused

22

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020

43,02 MILJONIT EUROT

48

PARAGRAHVI, MIS KIRJELDAVAD PÕHIÕIGUSI

Põhiõiguste peatüki asukoht põhiseaduses (2. peatükk) ja maht (168 paragrahvist üle veerandi) räägivad Eesti suhtumisest ja tõsidusest põhiõiguste tagamisel. Nende hulgas on ka absoluutsed õigused, mida ei tohi ühelgi tingimusel piirata.

ABSOLUUTSEID ÕIGUSI ON KOLM

Ründaja eesmärgiks on saavutada oma poliiti­ line tahe ilma sõjalist jõudu kasutamata.

a di

Ko

Kr

iit

ili

ne

ee

m ru ee lis

M

in

e

rt po ns ka di

er gi a ku is rit ee eg rit ev u d us

En

an

rg

O

Tr a Ra

Ri

ig

ip

iir

be

it

rju

ur

lg

va

eo

lis

le

k

rd ko lik us ad se hi Põ

o ta te s t ris is öö te N tu pa AT rt O ne / E rit L j eg a a Sõ ja lin e ka F its us ina e al nt du ss sv e k ä ä to rs ri us

Hübriidohud on riigi ja ühiskonna vastu suunatud ründed, mille puhul ei saa konflikti pidada relvastatud või sõjalise iseloomuga.

us

See on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine (84%).

HÜBRIIDOHUD Samas on ohte, mis tunduvad nähtamatud.

5

EESTI ELANIKEST PEAB EESTIT TURVALISEKS

Kü

89%

SISEJULGEOLEKU TAGAMINE

ÕIGUS ELULE KEDAGI EI TOHI PIINATA, ALANDAVALT KOHELDA EGA KARISTADA KEDAGI EI TOHI PIDADA ORJUSES EGA SUNDUSES

23

Ühtehoidev ühiskond

Ootame Eestisse teotahtelisi välismaalasi ja kaitseme abivajajaid

1

Eesti kodakondsus on hinnatud ja väärtustatud

2

Eestisse asuvad elama välismaalased, kes panustavad Eesti arengusse

3

Rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed tunnevad end turvaliselt

Ühtehoidva ühiskonna kolm sammast

24

E

estisse tuleb tööle järjest enam välismaalasi. Nende seas on noor Ukraina arst, kes ühes väikelinna haiglas iga päev Eesti inimesi ravib.

Nende seas on ka Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit IT-spetsialist, kes Tallin­ na kontoris tööl käib ja online-kasiinos sooritatavaid pettusi aitab avas­ tada. Mõlemad noormehed on oma ala tippspetsialistid, kes annavad iga päev panuse Eesti arengusse.

Lisaks nendele on Eestis hetkel üle 200 rahvusvahelise kaitse saanud inimese. Nende hulk suureneb lähiaastatel veelgi. Rahvusvahelise kaitse saanud inimesed on Eestis, sest nad tunnevad kodumaal ohtu oma elule.

Nad tahavad elada turvalises riigis. Eestis ootab neid ees palju erinevaid toiminguid ja muutusi ning nad vajavad sisseelamisel meie tuge. Aitame välismaalastel kohaneda ja ühiskonna osaks saada!

Loe, mida teeb ühtehoidva ühiskonna kujundamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

1 Eesti kodakondsus on hinnatud ja väärtustatud

Enim elamislube on antud töötamiseks, seejärel pererändeks ja õppimiseks.

6

• Tunnustame kodakondsuse saajaid, silmapaistvaid kodanikke ja tähistame kodanikupäeva.

• Viime läbi projekte Eesti kodakondsuse väärtustami­ seks.

• Teavitame määratlemata kodakondsusega inimesi koda­ kondsuse taotlemise võimalustest.

• Eestis on hea elada kõigil, sõltumata rahvusest, soost või usutunnistusest.

Soovime pöörata rohkem tähelepanu Eesti kodakondsuse väärtustamisele.

ÜHTEHOIDEV ÜHISKOND

Oluline on tunnustada Eesti silmapaistvaid kodanikke, kodanikuidentiteeti ja kodakondsust.

25

171,9x7mm 2 Eestisse asuvad elama välismaalased, kes panustavad Eesti arengusse

PROGRAMMI 472,68 Eelarves olemas

PROGRAMMI 365,86 Eelarves olemas

Soodustame Eesti arengusse panustavate välismaalaste Eestisse elama Perioodiks 2016–2020 asumist ja nende aktiivset osalemist ühiskonnas. seisuga aprill 2016.

MAKSUMUS 545,47 MILJONIT EUROT • Muudame välisspetsialistide kaasamise Eesti ettevõte­ 72,78 tesse ja teadusastustesse lihtsamaks.

• Hakkame pakkuma nõustamisteenust EestisseLisavajadused tööle asu­ nud või asuvatele inimestele ja nende tööandjatele.

• Kõigil uussisserändajatel on võimalik osaleda koha­ Perioodiks 2016–2020 neil meie igapäevaelu ja MAKSUMUS seisuga aprill 2016. nemisprogrammis, mis aitab 420,78 MILJONIT EUROT kultuuriruumi mõista ning sellesse sisse elada.

54,92 Toetame välismaalasi, kelle sisseränne Eestisse loob ühiskonnas lisaväär­ tust ja kelle siinviibimine on kooskõlas meie huvidega.

Lisavajadused

3 Rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed tunnevad end Perioodiks 2016–2020 Eestis turvaliselt 80,62 MILJONIT EUROT seisuga aprill 2016.

PROGRAMMI MAKSUMUS 71,01 Eelarves olemas

PROGRAMMI 9,48 Eelarves olemas

Tagame rahvusvahelise kaitse inimestele, kes seda vajavad ja võimaldama 9,61 toetavad teenused kõigile rahvusvahelise kaitse saanud inimestele.

Lisavajadused • Täiendame ametnike teadmisi ja oskusi rahvusvahelise kaitse valdkonnas.

• Tagame rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetlusprot­ 2016–2020 sessis toetavad teenused ja vajaliku info.

MAKSUMUS Perioodiks 10,78 MILJONIT EUROT seisuga aprill 2016.

• Tagame rahvusvahelise kaitse saajatele toimetulekut, keeleoskuse omandamist, kohanemist ja hilisemat lõi­ 1,30 mumist toetavate teenuste kättesaadavuse.

Lisavajadused Toetame Eestisse elama asunud välismaalasi. Aita ka sina välismaalastel Eestis sisse elada!

PROGRAMMI MAKSUMUS 475,37„Tasakaalustatud MILJONIT EUROT Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist koda­ Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

346,97 Eelarves olemas

kondsus- ja rändepoliitika”.

128,40

Elame avatud ühiskonnas. Ootame Eestisse Lisavajadused nutikaid inimesi, et Eesti elu edeneks!

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

36,20

43,02 MILJONIT EUROT 6,82

Eelarves olemas

Lisavajadused

26

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

98,26 MILJONIT EUROT

8000

SISSERÄNNE EUROOPA LIIDU RIIKIDEST

SISSERÄNNE KOLMANDATEST RIIKIDEST

TOP 3

TOP 3

793

78

4929

SOOME

SAKSAMAA

435

290

RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJAD

LÄTI

1610 1237

UKRAINA

ÜHTEHOIDEV ÜHISKOND

3176

VÄLISMAALASE SAI 2015.

AASTAL ELAMISLOA VÕI REGISTREERIS OMA ELUKOHA EESTIS

VENEMAA

197

USA

6

ÜLE

SISSERÄNDE LEVINUMAD PÕHJUSED 2015. AASTAL TÖÖ

1659

PERE

1458

KOOL

1144 27

Usaldusväärne isikutuvastus

Näitame Eesti digitaalsete dokumentidega maailmas suunda

1

Eesti digitaalne dokument on erinevate e-teenuste kasutamiseks mugav

2

Elektrooniline isikutuvastus ja allkirjastamine on turvalised

3

Eesti on e-teenuste ja digitaalse dokumendi võimalustega rahvusvaheliseks ees­ kujuks

Usaldusväärse isikutuvastuse kolm sammast

28

D

igitaalse dokumendiga on võimalik osaleda valmistel, täita tuludekla­ ratsiooni, kasutada pangateenuseid, osta bussipileteid, kasutada eKooli ja haigekassa teenuseid, muuta oma auto andmeid või taotleda uut juhiluba, teha avaldusi seoses kinnistutega, allkirjastada lepinguid ning palju muud.

Kahekümne aasta eest nõudsid kõik need tegevused sinu kohalolu, palju pabereid ja ühtekokku kõvasti aega. Nüüd on need toimingud mugavad, kiired ja turvalised.

Kasuta julgelt e-teenuseid. Kaitse oma identiteeti, hoia oma isikut tõenda­ vaid dokumente ja PIN-koode.

Loe, mida teeb usaldusväärse isikutuvastuse tagamiseks riik ja kuidas sina saad sellele kaasa aidata.

DIGITAALNE DOKUMENT Eesti annab välja isikut tõendavaid dokumente, millega on lisaks füüsilises keskkonnas oma isiku tõendamisele võimalik tõendada oma isikut ka elektroonilises keskkonnas. Eesti elektroonilise isikutuvastamise lahenduse abil saavad nii Eesti elanikud kui e-residendid riigi asutuste või inimestega asju ajada kiirelt, turvaliselt ja paberivabalt.

1 Eesti digitaalne dokument on erinevate e-teenuste kasutamiseks mugav Meil on vaja pakkuda uusi võimalusi digitaalse dokumendi abil e-teenuste kasutamiseks.

USALDUSVÄÄRNE ISIKUTUVASTUS

• Suurendame dokumentide digitaalseid funktsioone kasu­ tavate inimeste hulka.

• Muudame e-residendi digi-ID taotlemise ja selle kätte­ saamise võimalikult mugavaks.

• Arendame ja uuendame isikutuvastus- ja menetlus­ infosüsteemi ning loome e-taotluskeskkonna, mille kaudu saab taotlusi esitada lihtsalt ja mugavalt.

Pakume rohkem võimalusi digitaalse dokumendi abil e-teenuste kasutami­ seks. Kasuta erinevaid e-teenuseid!

2 Elektrooniline isikutuvastus ja allkirjastamine on turvalised Elektrooniline isikutuvastus peab olema turvaline.

Dokumendi digitaalseid funktsioone on kaks: allkirjastamine ja isikutuvastus.

7

• Analüüsime ja maandame järjepidevalt turvariske.

• Teavitame inimesi teenuste turvalisest kasutamisest.

• Hoiame ära topeltidentiteetide loomise.

• Võitleme digitaalse dokumendi väärkasutuse vastu.

Tagame turvalise elektroonilise isikutuvastuse. Ära anna oma PIN-koode teistele!

29

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

545,47 MILJONIT EUROT

472,68 Eelarves olemas

72,78 Lisavajadused 3 Eesti on oma digitaalse dokumendi võimalustega rahvus­ vaheliseks eeskujuks

Oleme oma digitaalse dokumendi ja selle võimalustega rahvusvaheliselt Perioodiks 2016–2020

PROGRAMMI MAKSUMUS tuntud kui uuenduslik riik. seisuga aprill 2016.

365,86 Eelarves olemas

PROGRAMMI 71,01 Eelarves olemas

420,78 MILJONIT EUROT

• Hakkame tunnustama kõikide Euroopa Liidu riikide54,92 digiallkirju.

Lisavajadused • Tulevikus saavad inimesed Eesti digitaalse dokumendiga kasutada EL-i liikmesriikide e-teenuseid.

• Tutvustame Eesti digitaalse identiteedi ja selle haldamise 2016–2020 MAKSUMUS Perioodiks 80,62 MILJONIT EUROT seisuga aprill 2016. kogemust maailmas.

Tutvustame Eestit innovaatilise digitaalse riigina. Räägi tuttavatele välismaal 9,61 elavatele ettevõtjatele võimalusest saada Eesti e-residendiks!

Lisavajadused

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Usaldusväärne ja turva­ line identiteedihaldus”.

PROGRAMMI MAKSUMUS 9,48 Eelarves olemas

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

10,78 MILJONIT EUROT

Näitame Eesti digitaalsete dokumentidega maailmas suunda.

PROGRAMMI MAKSUMUS

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

346,97

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

36,20

43,02 MILJONIT EUROT 6,82

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

475,37 MILJONIT EUROT 128,40

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

1,30

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

74,85

98,26 MILJONIT EUROT 23,40

Eelarves olemas

Lisavajadused

30

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

371,02 MILJONIT EUROT

EESTI VABARIIK

1992

esimene pass

2002

esimene ID-kaart ja digiallkiri

2005

esimesed e-valimised

2011

mobiil-ID

2014

esimene e-residendi kaart

PEREKONNANIMI / SURNAME

TAMM

EESNIMED / GIVEN NAMES

JAANUS

A A1 2 3 4 5 6 7

A A1 2 3 4 5 6 7

270 000 000 2015

DIGIALLKIRJA ANTUD

USALDUSVÄÄRNE ISIKUTUVASTUS

PIN2 =

PIN2-KOOD ON JURIIDILISELT VÕRDNE SINU OMAKÄELISE ALLKIRJAGA

7

EESTI ELANIKEST ON ELEKTROONILINE ISIKUT TÕENDAV DOKUMENT 31

Kindel riigipiir

Ehitame kaasaegse riigipiiri

1

Tehnika aitab piirivalvuritel piiri valvata

2

Piiri체letus on mugav ja kiire

3

T천kestame ebaseadusliku sisse- ja l채bir채nde

Kindla riigipiiri kolm sammast

32

P

iir meenub meile tavaliselt kahel juhul. Esiteks, kui kuuleme ebasea­ duslikust piiriületusest või kuritegevusest piiril. Teiseks, kui oleme reisile minemas või reisilt saabumas. Ühelt poolt tahame, et meie riigipiir oleks kindla kontrolli all, teisalt soovime, et piiriületus oleks meie jaoks mugav ja kiire.

Selgelt tähistatud piir võimaldab meile naaberriikidega suheldes konk­ reetsust. Ehitame valmis Eesti idapiiri, mis on ühtlasi NATO ja EL-i välispiir, ning kindlustame selle valve ja kaitse. Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.

Loe, mida teeb kindla piiri tagamiseks riik.

1 Tehnika aitab piirivalvuritel piiri valvata Vajame selgelt tähistatud ja valvatud riigipiiri, et avastada ja tõkestada kõik ebaseaduslikud piiriületused.

• Ehitame välja kaasaegse Eesti välispiiri, mida valvatakse muuhulgas radarite, andurite, droonide, hõljukite ja vesi­ skuutritega.

• Tähistame riigipiiri veekogud piirimärkidega.

• Hangime uut tehnikat piiririkkumiste tõhusamaks avas­ tamiseks.

Valvame ja kaitseme oma piiri.

• Tagame sujuva piiriületuse ka piiriületajate arvu suurenedes.

• Tagame piirivalvurite väljaõppe.

• Aitame kaasa, et piiriületus oleks sõbralik ja meeldiv.

Anname endast parima, et piiriületus oleks mugav ja kiire.

33

KINDEL RIIGIPIIR

Peame tagama tõhusa kontrolli, aga samas ka mugava ja sujuva piiriületuse.

Selgelt tähistatud piir võimaldab meile naaberriikidega suheldes konkreetsust. Ehitame valmis Eesti välispiiri ning kindlustame selle valve ja kaitse. Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.

8

2 Piiriületus on mugav ja kiire

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

420,78 MILJONIT EUROT

365,86 Eelarves olemas

54,92

3 Tõkestame ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet

Lisavajadused

Peame ebaseaduslikku rännet tõkestama, sest ebaseaduslik Eestisse ja

Eesti kaudu mujale reisimine peidab endas mitmeid PROGRAMMI MAKSUMUS 80,62 ohte.

MILJONIT EUROT Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

71,01 Eelarves olemas

• Kontrollime inimeste dokumente, et kindlaks teha, kas 9,61 neil on õigus Eestis viibida.

Lisavajadused • Teeme koostööd Eesti välisesindustega, et vähendada viisade väärkasutamist.

• Oleme valmis vajadusel sisepiiril kontrolli taastama.

Hoiame ära ebaseadusliku Eesti riiki sisenemise ja siinviibimise.

Perioodiks 2016–2020

PROGRAMMI MAKSUMUS 9,48 Eelarves olemas

seisuga aprill 2016.

Loe lähemalt siseturvalisuse arengukava peatükist „Tõhusam piirihaldus”.

1,30

Ehitame kaasaegse riigipiiri.

Maga rahulikult, piir on kindlates kätes.

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

346,97

PROGRAMMI MAKSUMUS

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

74,85

34

98,26 MILJONIT EUROT 23,40

Eelarves olemas

Eelarves olemas

43,02 MILJONIT EUROT 6,82

Eelarves olemas

PROGRAMMI MAKSUMUS

475,37 MILJONIT EUROT Lisavajadused

36,20

PROGRAMMI MAKSUMUS

Lisavajadused

128,40

Eelarves olemas

267,49

10,78 MILJONIT EUROT

Lisavajadused

Perioodiks 2016–2020 seisuga aprill 2016.

371,02 MILJONIT EUROT 103,54 Lisavajadused

MAISMAAPIIRI VALVURID

75% 25%

MEREPIIRI VALVURID

MEREPIIR

EESTI RIIGIPIIR

ed dm ea

ss tl u Va a

d

rid da Ra

ni oo

id or ns

Dr

ko ro üd H

Se

id pt

er

ad pa ja rid

KAASAEGNE TEHNILINE VALVE

= 1105,6 KM

id

+ 767 KM

at

338,6 KM

Ka

MAAPIIR

Kaasaegne tehnika võimaldab piiririkkumisi tõhusamalt avastada.

2015. aastal registreeriti 188 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit ja peeti kinni 292 isikut.

8

KINDEL RIIGIPIIR

Piiripunktides keelati 2015. aastal ligi 1000 välismaalase Eestisse sisenemine.

Et Eesti oleks turvaline riik, kus kõigil on hea elada, saab igaüks meist panuse anda. Oleme võimaliku kuritegevuse suhtes tähelepanelikud, ennetame õnnetusi ja aitame hädasolijaid.

Kaitseme ennast ja oma lähedasi ohtude eest.

Nii loome üheskoos riigi, kus igal inimesel on turvaline, hea ja kindel elada.

Turvaline riik sünnib riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja inimeste koostöös. Mida parem on meie kõigi koostöö, seda turvalisem on meie riik.

Koos loome turvalise riigi!

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 www.siseministeerium.ee/et/stak