TREFI TEATAJA Laupäev, 26. mai 2012
TALLINN TREFF FESTIVAL 24.–27.05. 2012 Palju kultuure, üks keel
Tänavateater tõmbab (maad)ligi PERSOON Duda Paiva ja vahtkummist nukud
ARVUSTUS Taptoe teater korraldas oksjoni
UUDIS Kiilakad mehikesed tänavatel
www.nuku.ee/festival
2
Uudised
26/05/2012
Potid ja topsid teevad rõõmsaks lapsed ja näitlejad
FOTO: LAURA LENDLA
Kaks Soome truppi väikelastele Tänavusele Trefile on tulnud Soomest kaks truppi, kes teevad aususe, silmasära ja väljakutse nimel lavastusi väikelastele. TAAVI EILAT Purkidest torni ehitama Teatteri Kurahousukrahvi mängib juba teist päeva kell 11 Lastekirjanduse keskuses lavastust “Purkpurkpurk“, mis toob saali beebid ja väikelapsed ning tutvustab potte ja topse. Näitleja Maaria Tuhkunen ütleb, et purkide juurde jõudmine oli pikk protsess, kus proovides katsetati erinevaid esemeid. “Ükskord meenus mulle, kuidas ma väikse lapsena mängisin ema koogivormidega. Tõingi siis proovi kaasa jogurtitopsi ja taaslõin mälestuse,“ ütleb Tuhkunen. See meeldis ka lavastajale ja nii arendasid nad ideed edasi. Mõlemad näitlejad, Maaria Tuhkunen ja Annastiina Storm, leiavad, et nende jaoks on peamine väljakutse retk beebide ja väikelaste
maailma, kus ise oldi aastakümned tagasi. “Väiksekesed on mõnikord nii lummavad, et sulad neid nähes,“ lisab Tuhkunen. Nagu ikka, on teatris oluline ka tagasiside ja näitlejate sõnul on tähtis teha tööd nii hästi, et näed saalis rahulolevaid nägusid. “Lapsed ei mängi viisakust.“ Seda, et purgid ja topsid on laste seas väga menukad, näitab see, et pärast etendust, kui näitlejad kutsuvad lapsi esemetega tutvuma, ei viivita viimased hetkegi, vaid hakkavad kohe mängima. Näib, et kõige populaarsem on torni ehitamine. Tükk on ilma sõnadeta ja sobib kõigile. Kindlasti leiab ka täiskasvanu sealt endale meeleolukaid hetki. Tuhkunen ütleb, et nende teater ei ole Soomes väga tavaline, sest põhjanaabrite juures ei tehta palju lavastusi lastele.
Maalidest inspireeritud Ometi on festivalile jõudnud veel üks trupp Soomest, kes tegeleb justnimelt lastele mängimisega: Teatteri Kuuma Ankapoikanen mängib täna kell 14 ja 16 NUKU ovaalsaalis ideeküllast lastetükki “Lühinägelik printsess“. Lavastust räägib loo kunstinäitusest, kus maalide tegelased ellu ärkavad ja raamidest välja hüppavad. Inspiratsiooni said tegijad Hanna Schroderuse viiest maalist, mille kohta ütleb üks kaaslavastaja Antti-Juhani Manninen, et maalide värviküllasus ja küpsisefiguurid loovad suurepärase vaba atmosfääri, mida ka trupp püüab lavale tuua. Ettevalmistavasse truppi kuulus kolm näitlejat, üks kunstnik ja viis lavastajat. Nende koostöö
tulemusel kasvasid välja värvilised ja naljakad episoodid, mis näitavad laste ja täiskasvanute erinevusi esemete ja värvide maailma kogemisel. Lisaks eelpool mainitud kogemuste erinevusele on trupi meelest isemoodi ka teatris käimine. Kõige toredam on lastele mängimine ja nende kiire tagasiside, kuid raske on teada, mis väikestele lastele tegelikult meeldib. “Lapsed on palju halastamatum publik kui täiskasvanud; kui neile etendus ei meeldi, siis nad isegi ei vaata seda,“ ütleb Manninen. Ta lisab, et lavastus töötab tegelikult ka täiskasvanutele, aga oht on selles, et suurtel on olemas juba ootused ja arvamused, milline peab teater olema.
Uudised
26/05/2012
3
Gorillad turvavad ja kütavad kirgi Karvases ahvikostüümis saabuvad Soome lahe tagant Tallinna Kuuma Ankanpoikase teatri näitlejad. Kuidas politseimundrisse riietunud gorillad üheaegselt nii rahvast maintsevad kui meelt lahutavad, saab näha eksperiment-etenduses “Gorillapolitsei“. MARI METS Ühes Tallinnaga oli mullu kultuuripealinn ka Turu. Erinevalt Tallinnast võisid naaberkultuurilinna tänavail jalutajad põrgata kokku politseimundrisse riietatud ahvidega. “Gorillapolitsei“ on ühteaegu nii tänavateater kui sotsiaalne eksperiment, mis ühendab endas improvisatsiooni ja lavastuse, kirjutas Turun Ylioppilaslehti. Vahistamine ja teepeod Gorillapolitseinikud on pehmed, kohati lapsikud, aga üliagarad patrullimaks, et kõigil on lõbus. Nende töökohustuste hulka kuuluvad nii peen detektiivitöö, poltseikoera hingeelul silma peal hoidmine kui vahistamine, aga ka maastikumaalide tegemine, kolmerattalisel kihutamine ja lustakate teepidude korraldamine. “Tänavafestival Eurocultured Turku tellis meilt kultuuripealinna
Valvas kodanik haaras telefoni järele raames programmi ja me tahtsime teha midagi värskendavat,“ rääkis gorillana üles astuv näitleja Merja Pöyhönen Turun Ylioppilaslehtile. “Selline suur üritus sobib hästi improvisatsiooniks rahva seas. Idee ahvide kehastamisest politseinikeks saime sellest, et Eurocultured [festivalil] lihtsalt liigub alati ringi nii palju politseinikke.“
FOTO: MARIE KLIIMAN
Kas politseiriik? Lisaks pisipättide manitsemisele ja nii väikeste kui suurte naerutamisele püstitavad gorillapolitseinikud oma etteastega hoopis tähtsama küsimuse - kas ühiskonna pidev kontrollimine ja turvamine on alati vajalik või tekitab see inimestes just hirmu ja probleeme, ahvatledes tüli norima? Näitleja Merja Pöyhöse sõnul on inimeste reaktsioon ahvpolitseini-
kesse varieerunud naeruturtsatustest vihahoogudeni. “Näiteks on tahtnud võõrad tüdrukud gorilladega meelatel piltidel poseerida, kuid ka purjus mehed on ka tulnud juttu tegema. Põhiliselt on neist rõõmu ikka lastele.“ Gorillapolitsei projekt on olnud inspiratsiooniallikaks YouTube’i Do-It-Yourself krimiseriaalile. Trefil patrullivad gorillad kolmel korral.
TÄHELEPANU: Kiilakad mehikesed juba teist päeva tänavatel Tähelepanu! Vanalinna tänavatel on kolmel päeval liikvel ebatavaliselt suurte peadega rohelistesse mantlitesse riietatud tegelased. LIISA OJAKÕIV Tegu pole uue geenmutatsiooniga, vaid Prantsusmaa tänavateatritrupi Compagnie Ecart lavastusega “Homs Fums“. Trupp koosneb iseõppinud näitlejatest, kelle väljendusvahendiks on suures osas kehakeel, mille abil luuakse pilkupüüdvaid visuaalseid mustreid. Näiteks sooritab “Homs Fums“ muusika saatel tantsunumbreid ja lõbustab publikut kõikvõimalikel muudel viisidel.
Mehed ei karda vaatajaid kaasata Spontaanselt tegutsedes lõhuvad need kolm omamoodi tegelast argireaalsuse reegleid ja näitavad alternatiivina teistsugust kulgemist. Kiilakad mehikesed püüavad
FOTO: LIIS REIMAN
sulanduda loomulikku tänavamelusse ning kaasavad oma tegevusse ka pealtvaatajaid. Kasutades universaalset sõnadeta keelt ja minimalistlikke vahendeid, esitatakse
koomilis-abstraktsetena mõjuvaid situatsioone, mille mõistmisele aitab kaasa paras annus fantaasiat ja huumorisoont. Niiviisi avab “Homs Fums“ vaatajatele omamoodi maailma, jättes neile vaba tõlgenduse ja mõttetrajektoori ning lennutades pealtvaatajad lapsemeelsesse paralleeluniversumisse. Varasematel kordadel on kolme ulaka mehikese käsutuses olnud näiteks miniauto või trummikomplekt, kuid publiku kaasaelamisvõime võib neid ootamatul moel inspireerida ning seetõttu on iga etendus kordumatu elamus. Eile võis mehikesi näha NUKU ametikäigu ees, täna ollakse liikvel Raekoja platsil ja homme Pika ja Nunne tänava nurgal.
4
Persoon
26/05/2012
Duda Paiva usub tantsivasse vahtkum “Angel“ (“Ingel“), “Malediction“ (“Needus“) ning “Bastard!“ (“Värdjas!“) on lavastused, mida praegugi varasematelt festivalidelt meenutatakse. Need lavastused tõi meieni Duda Paiva koos oma kompaniiga. Täna näeb Paiva loometööd Trefil, lavastustes “Ajuloputus“ ja “Armunukud“, kuid sedapuhku on ta ainult lavastaja rollis. TAAVI EILAT Hollandis reisdeeruv ja üle maailma nukumaailma muutev kunstnik ise festivalile ei jõua, kuid meenutab oma loometööd neil veergudel. Imeliku häälega poiss Paiva alustas näitlejateed noore poisina Brasiilias, kuid pärast häälemurret ei antud talle enam sõnalisi rolle, sest tema hääl kõikus madalast ülipeenikeseni. Seda häält on ta aja jooksul õppinud ära kasutama, sest tema nukud räägivad tihti naiselikul, vinguval toonil ja neile vastab madalahäälne näitleja. Noorena sai Paivast “naljakas poiss“, kes väljendas ennast keha kaudu. Selleks, et oma tantsulist võimekust arendada, õppis ta koreograafiat nii kodumaal, Jaapanis kui ka Indias. Kahekümnendendates aastates Paiva hakkas Euroopasse kolides otsima ühisosa tantsu-, nuku- ja videokunsti vahel. Praegu on Paival omanimeline kompanii (DudaPaiva Company), mis teeb kaastöid üle kogu maailma. Paneb svammi elama Kuigi Paiva on tuntuks saanud eelkõige kui nukunäitleja, usub ta ise erinevate stiilide sünergiasse. “Ma mõtlen alati ka koreograafi vaatenurgast,“ ütleb Paiva, kes toob teisest toast pesukäsna mõõdus vahtkummist poolelioleva nuku. “Ma mõtlen, kuidas nukuga saab tantsida? Kuidas nukk lubab mul tantsida? (ta liigutab pisikest nukku ja väike silmadeta mehike hakkab elama) “Millal teeb ta lisaliigutuse? Millal teeb liigutuse suureks
Tänavu Paiva ise lavale ei astu, kuid Trefil näeme kahte tema lavastust ja millal väikeseks? On liigutusi, mida me ei saa oma kehaga teha, aga nukuga saame. (venitab aegluubis nuku kätt pikemaks ja toob selle tagasi algasendisse) See on hea tööriist teatris,“ ütleb Paiva ja paneb sõbra käest. Hetkega saab elavast nukust lihtsalt svammisarnane ese laual. Vahtkumm on Paiva meelest parim materjal, sest see võimaldab liikuda paremini kui inimene. “Nukud vajavad publiku reaktsiooni selleks, et saada aru, et nad
on elus. Selline suhe tekib vaid teatris, mitte arvutiga.“ Virtuaalühiskond Sõna “arvuti“ juhatab veel ühe Paivat huvitava elemendini – virtuaalmaailmani. Paiva on selle suhtes üsna kriitiline. Lavastaja räägib korduvalt, et inimese suhe arvutiga ei saa olla nii elav, vahetu ja hingestatud kui reaalne suhtlus, ning jõuab mõttekäigu lõpuks tõdemuseni: “Teatri võlu ongi selles, et tekib emotsioon ja õhkkond
sinna ümber. See on võti virtuaalse maailma vastu. Ma loodan, et see võti on ka tulevikus alles.“ Nukunäitleja ei ole pelgalt pehme materjali liigutaja laval, vaid mõtlev inimene, kes muretseb ühiskonna pärast. “Me elame popp-plastik maailmas koos barbidega,“ ütleb Paiva ja toob siia kõrvale näite sellest, kuidas Jaapanis tekkisid tänu tehnikaarengule elusuuruses kummist nukud, kellest said meeste kaaslased. Ljubljana Nukuteatri “Armunukud“ (“Love Dolls“), mis täna etendub, kõne-
Persoon
26/05/2012
mmist nukku
Täna ja homme festivalil 22.00
24.00
-Taavi Tõnisson („Ajuloputuse“ peaosatäitja)
- “Ajuloputus” täna kell 15 ja 18.30 NUKU väikeses saalis - “Armunukud” täna kell 20 NUKU suur saal
EST
sõnateater
noored-täisk.
1h
Jaani seek*
Turu Kunstiakadeemia
FIN
täisk.
objektiteater
25’
Kitselava
noored 10+
1 h 20’
NUKU väike saal
on selliste lavastuste suhtes suurem avatus kui vanemal generatsioonil. Näiteks Bulgaarias tõusid mõned professorid nukuakadeemiast etenduse ajal püsti ja lahkusid saalist, sest ma läksin kõigi reeglite vastu, millesse nemad usuvad.“ Kunst peab olema vaba ja seepärast leiab brasiillane, et olgu ka vaatajal vabadus tõusta püsti ja lahkuda, kui talle midagi ei meeldi. Vaba on ka Paiva enda hing, mis ei lase proovisaalis tekkida kammitsevat olukorda, ja nüüd, kus ta tegutseb rohkem lavastajana, jookseb ta heal meelel näitlejatega kaasa, proovib erinevaid liigutusi omal nahal, et olla ikka kindel, kas tema soovid on teostatavad. Kirg panna veel enam inimesi mõistma nukku nii, nagu tema ja teised nukufriigid seda teevad, on Paival olemas. “On kordi, kus nukk võib mind laval üllatada. Ma tean, et mina juhin nukku, kuid mõnikord võtab ta ise juhtimise üle ja mina olen tööriist. See on maagiline hetk.“
METSIK URISEV ÕNN
NUKU teater
EST
visuaalteater
A EG
E T EN DUS
T EAT ER / T R UP P
RIIK
ŽANR
S I HTGR UP P
KES TU S
MÄ NG U KOH T
11.00
PURKPURKPURK
Teatteri Kurahousukirahvi
FIN
objektiteater
lapsed 1–4
30’
Lastekirj. keskuse saal
SISALE
ScarlattineTeatro
ITA
visuaalteater
12.00
MÄNGIME PANTOMIIMI
Gábor Dvoráki pantomiimiteater
HUN
pantomiim
lapsed 4–10
50’
Kitselava
ELLA NÕIDUSLIK ELU
Uru noorteteater
EST
muusikal
lapsed, noored
40’
Lastekirj. keskuse hoov
UEcommunity
Uebanda Balimba
EST
kontsert
kogu pere
20’
Hobusepea-Laia tn nurk
TEE PEA PEAL
Turu Kunstiakadeemia
FIN
klounaad/nukukunst
kogu pere
10’
Hobusepea-Laia tn. nurk
TÜDRUKURÜBLIK
Eesti Tantsuagentuuri tantsukool
EST
tants
noored
25’
Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi hoov
Tallinna Vanalinna Päevade ja Tallinn Treff Festivali suur vabaõhuvaatemäng
45’
Raekoja plats
12.30
13.00 BALTHASAR JA PÕHJAKONN SISALE
14.00
14.30
15.00
lapsed 1,5–5
40’
Linnateatri väike saal
ScarlattineTeatro
ITA
visuaalteater
lapsed 1,5–5
40’
Linnateatri väike saal Teatri- ja Muusikamuuseum*
PÄÄSTA MAGDALEN
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond
EST
sõnateater
noored-täisk.
1h
LÜHINÄGELIK PRINTSESS
Teatteri Kuuma Ankanpokanen
FIN
nukukunst
lapsed 3+
50’
AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS
Turu Kunstiakadeemia
FIN
nukukunst
kogu pere
10’
Pikka-Nunne tn nurk Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi hoov
NUKU ovaalsaal
EXITUS
Eesti Tantsuagentuuri tantsukool
EST
tants
noored
25’
PROF. OLAF STEVENSON
La Compagnie des Chemins de Terre
BEL
objektiteater
kogu pere
1 h 10’’
TEE PEA PEAL
Turu Kunstiakadeemia
FIN
klounaad/nukukunst
kogu pere
10’
NUKU ametikäik Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi hoov
NUKU värav
TÜDRUKURÜBLIK
Eesti Tantsuagentuuri tantsukool
EST
tants
noored
25’
AJULOPUTUS
NUKU teater
EST
nukukunst/tants/ draama
täisk.
1 h 10’
NUKU väike saal
SISALE
ScarlattineTeatro
ITA
visuaalteater
lapsed 1,5–5
40’
Linnateatri väike saal
MÄNGIME PANTOMIIMI
Gábor Dvoráki pantomiimiteater
HUN
pantomiim
lapsed 4–10
50’
Raekoja plats
LOOD PILDI SEEST
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
EST
sõnateater
lapsed 5–10
40’
Lastekirj. keskuse hoov NUKU aknad
EGOMAANIA
Teatrikool Teatripolygon keskmine vanuserühm
EST
performance
noored-täisk.
15’
UEcommunity
Uebanda Balimba
EST
kontsert
kogu pere
40’
Börsi käik
15.30
METAMORFOOS
NUKU teater
EST
draama/nukukunst
noored-täisk.
1h
Köismäe torn
EGOMAANIA
Teatrikool Teatripolygon keskmine vanuserühm
EST
performance
noored-täisk.
15’
NUKU aknad
16.00
LÜHINÄGELIK PRINTSESS
Teatteri Kuuma Ankanpokanen
FIN
nukukunst
lapsed 3+
50’
NUKU ovaalsaal Pika-Nunne tn nurk
AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS
Turu Kunstiakadeemia
FIN
nukukunst
kogu pere
10’
VAMPIIREMA
Eesti Kunstiakadeemia
EST
tants
täisk.
35’
GAGi võimla
LIFE IS A TRIP
Kunda Ühisgümnaasiumi Draamaring Draama’ivõi
EST
sõnateater
noored
30’
Disaini- ja Tarbekunstimuuseumi hoov
TSIRKUS
Free Flow stuudio
EST
tants
kogu pere
15’
16.30
PROF. OLAF STEVENSON
La Compagnie des Chemins de Terre
BEL
objektiteater
kogu pere
1 h 10’
NUKU värav
17.00
STAN
Scallywag Theatre
GBR
nukukunst
täisk.
50’
Von Krahli teater
HOMS FUMS
Compagnie Ecart
FRA
tänavateater
kogu pere
45’
Raekoja plats
18.00
…JA PÄIKE KUSTUB
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond
EST
sõnateater
noored-täisk.
45’
Teatri- ja Muusikamuuseumi hoov*
18.30
METAMORFOOS
NUKU teater
EST
draama/nukukunst
noored-täisk.
1h
Köismäe torn
AJULOPUTUS DEPARTURE
NUKU teater Saša Pepeljajev/Kineetiline Teater
11hh10’
NUKUovaalsaal väike saal NUKU
ARMUNUKUD OTTO’D OODATES
täisk. noored
1h 30’
NUKUväike suur saal saal NUKU
22.00
HEA ON SEAL, 164881 KUS MEID EI OLE
Ljubljana Dreek nukuteater Stuudio TÜ TÜ Viljandi Viljandi kultuuriakadeemia kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond teatrikunstiosakond Scallywag Theatre Turu Kunstiakadeemia
nukukunst/tants/ multimeedia/tants draama animatsioon nukukunst/tants/ooper füüsiline teater
täisk. täisk.
20.00
RUSEST EST SLO EST
EST EST
sõnateater sõnateater
noored-täisk. noored-täisk.
145’ h
Kiek in seek* de Kök* Jaani
GBR FIN
nukukunst objektiteater
täisk. täisk.
50’ 25’
VonKitselava Krahli teater
21.30 22.00
24.00 24.00
AEG AEG
Ometi ei lähe nukukunsti tutvustamine hõlpsalt. „Noorel põlvkonnal
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond
26.05.
24.00
Pikk töö ja vabadus
HEA ON SEAL, KUS MEID EI OLE
INGLISE HOMMIKUSÖÖK
Eksklusiivne keskööprogramm „Keskööteater”
“Iseloomustades tema liikumist, ütleks ma, et esmapilgul väike päntajalg, aga kui hüppab, siis... Tohutult hea kehatunnetus ja koordinatsioon. Kogu tema liikumine on tants. Nagu kass, lõdvestunud, aga kogu aeg valmis.”
lebki neist armunukkudest. Nukud seksivad lavastuses meestega ja on enamasti riietamata. “Mu nukud on alati alasti, sest erinevalt inimesest, pole nukul midagi varjata.“ Paiva jääb mõtlikuks, sügab oma punakat habet ja räägib tõsiselt: “Arvan, et ka kunsti ja poliitika vahel on ühisosa. Keskajal kasutati nukke valitsejate kritiseerimiseks. Nukud olid ühiskonnas vabamad kui inimesed. See võib saada reaalseks ka tänapäeval, näiteks Hollandis ja enamikes Euroopa maades on kultuur alistunud mitte millelegi. Kärbitakse toetusi, paljud teatrid ja näitlejad peavad oma töö lõpetama. Kindlasti on siin vaja, et kunstnikud ennast kehtestaks, kuid küsimus on, kuidas nad seda teevad.“ Ta leiab, et sellistele murekohtadele on tarvis laval osutada ja teeb seda ise kõigis oma lavastustes. Ikka selleks, et maailm saaks paremaks kohaks.
5
11.00 11.00 12.00
12.00
STAN INGLISE HOMMIKUSÖÖK HEA ON SEAL, KUS MEID EI OLE POOLA NÜÜDISINGLISE HOMMIKUSÖÖK ANIMATSIOONI PÄRLID II ŠOTI ANIMATSIOONITUDENGITE DIPLOMITÖÖD METSIK URISEV ÕNN
ETENDUS ETENDUS
PURKPURKPURK PURKPURKPURK PESAMUNAD SISALE HOMS FUMS MÄNGIME PANTOMIIMI LUMIVALGEKE ELLA NÕIDUSLIK ELU ARLEKINAAD UEcommunity
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Eksklusiivne keskööprogrammEST „Kesköökino vanalinna tornides” sõnateater noored-täisk. teatrikunstiosakond Poola Animatsioonikool Turu Kunstiakadeemia
PL FIN
animafi täisk.lmid
Eksklusiivne keskööprogramm „Keskööteater” Edinburghi Kunstikolledž GBR animafilmid NUKU teater EST visuaalteater
T E AT E R / T R U P P T E AT E R / T R U P P
27.05. 26.05. RIIK RIIK
ŽANR ŽANR
1h
Jaani seek*
noored-täisk. objektiteater
1h25’ 15’
Grusbecke-tagune Kitselava torn
noored-täisk. noored 10+
55’ 1 h 20’
Köismäe torn NUKU väike saal
FIN FIN EST ITA FRA HUN SLO EST EST EST
objektiteater objektiteater nukukunst visuaalteater tänavateater pantomiim nukukunst muusikal tants kontsert
lapsed 1–4 lapsed 1–4 lapsed 1–3 lapsed 1,5–5 kogu pere lapsed 4–10 lapsed 5+ lapsed, noored noored-täisk. kogu pere
S I H TG R U P P S I H TG R U P P
KESTUS KESTUS
30’ 30’ 30’ 40’ 45’ 50’ 50’ 40’ 15’ 20’
Lastekirj. keskuse saal Lastekirj. keskuse saal NUKU ovaalsaal Linnateatri väike saal Pika-Nunne tn nurk Kitselava Lastekirj. keskuse hoov Lastekirj. keskuse hoov Festivali klubitelk Hobusepea-Laia tn nurk Disaini- ja TarbekunstiHobusepea-Laia tn. nurk muuseumi hoov Disaini- ja TarbekunstiKitselavahoov muuseumi
TEE PEA PEAL I LASTETSIRKUS
Turu Kunstiakadeemia Tsirkusestuudio Folie
FIN EST
klounaad/nukukunst tsirkus
kogu pere pere kogu
10’ 20’
12.45
TÜDRUKURÜBLIK TSIRKUS
Eesti Tantsuagentuuri tantsukool Free Flow stuudio
EST EST
tants tants
noored kogu pere
25’ 15’
PROF. OLAF STEVENSON SISALE
Tallinn Treff Festival 2012 | 5
Teatteri Kurahousukirahvi Teatteri Kurahousukirahvi NUKU teater ScarlattineTeatro Compagnie Ecart Gábor Dvoráki pantomiimiteater MiniTeater Uru noorteteater TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsuosakond Uebanda Balimba
12.30
13.00 BALTHASAR COSETTE 13.00 JA PÕHJAKONN
Kitselava
NUKU lasteteater EST draama/nukukunst lapsed 7+ Tallinna Vanalinna Päevade ja Tallinn Treff Festivali suur vabaõhuvaatemäng La Compagnie des Chemins de Terre ScarlattineTeatro
MÄ N G U KO H T MÄ N G U KO H T
45’ 45’
Köismäe plats torn Raekoja
BEL ITA
objektiteater visuaalteater
kogu pere lapsed 1,5–5
1 h40’ 10’
EST EST
tsirkus sõnateater
kogu pere noored-täisk.
20’ 1 h
EST FIN
kontsert nukukunst
kogu pere lapsed 3+
30’ 50’
NUKU värav Linnateatri väike saal Disaini-Teatrija Tarbekunstija muuseumi hoov Muusikamuuseum* NUKU ametikäik NUKU ovaalsaal
UKR FIN
objektiteater nukukunst
kogu pere
30’ 10’
NUKU ametikäik Pikka-Nunne tn nurk
Disaini- ja TarbekunstiPika-Nunne nurk muuseumitn hoov
14.00
UEcommunity LÜHINÄGELIK PRINTSESS
13.30
MULLID AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS
Tsirkusestuudio Folie TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Viu grupi akrobaadid teatrikunstiosakond Uebanda Balimba Teatteri Kuuma Ankanpokanen Kotljarevski nimeline Turu Kunstiakadeemia Harkovi Riiklik Kunstiülikool
14.00
EXITUS GORILLAPOLITSEI
Eesti Tantsuagentuuri tantsukool Teatteru Kuuma Ankanpoikanen
EST FIN
tants tänavat./nukukunst
noored kogu pere
25’ 40’
14.30
PROF. OLAF STEVENSON ARLEKINAAD TEE PEA PEAL PRILLID TÜDRUKURÜBLIK BIO I
La Compagnie des Chemins de Terre TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsuosakond Turu Kunstiakadeemia Eksperimentaalkollektiiv V a.m. EestiTeatrikooli Tantsuagentuuri tantsukool TeatriPolygon
BEL EST FIN EST EST EST
objektiteater tants klounaad/nukukunst tants tants sõnateater nukukunst/tants/ draama sõnateater/nukukunst
kogu pere noored-täisk. kogu pere noored-täisk. noored noored
1 h 10’’ 15’ 10’ 20’ 25’ 30’
visuaalteater pantomiim pantomiim sõnateater sõnateater kontsert
täisk. lapsed 3+ lapsed 1,5–5 lapsed 4–10 lapsed 4–10 lapsed 4–10 lapsed 5–10 kogu pere
1 h 10’ 35’ 40’ 50’ 50’ 40’ 40’ 40’
NUKU värav Festivali klubitelk NUKU ametikäik Kitselava Disaini- ja TarbekunstiDisainija Tarbekunstimuuseumi hoov muuseumi hoov NUKU väike saal NUKU väike saal Linnateatri väike saal Kitselava Raekoja plats Lastekirj. keskuse hoov Lastekirj. keskuse Hobusepea-Laia tnhoov nurk
noored-täisk. noored-täisk. noored-täisk. kogu pere kogu pere noored-täisk. kogu pere noored-täisk.
115’ h 1 h 10’ 40’ 1 h 10’ 1h 30’ 15’
Festivali NUKU klubitelk aknad NUKU ovaalsaaal Börsi käik NUKU värav Köismäe torn NUKU ametikäik NUKU aknad
LASTETSIRKUS II PÄÄSTA MAGDALEN
14.30
AJULOPUTUS KÕIK ERINEVAD, KÕIK KUMMALISED SISALE MÄNGIME PANTOMIIMI MÄNGIME PANTOMIIMI LOOD PILDI SEEST LOOD PILDI SEEST UEcommunity
keskkooli vanuserühm NUKU teater Ljubljana nukuteater ScarlattineTeatro Gábor Dvoráki pantomiimiteater Gábor Dvoráki pantomiimiteater TÜ Viljandi kultuuriakadeemia TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Uebanda Balimba
Teatrikool Teatripolygon Tartu Üliõpilasteater keskmine vanuserühm NUKU noortestuudio Uebanda Balimba La Compagnie des Chemins de Terre NUKU teater Kotljarevski nimeline Harkovi Riiklik Teatrikool Teatripolygon Kunstiülikool keskmine vanuserühm Ljubljana nukuteater Teatteri Kuuma Ankanpokanen
EST EST EST EST BEL EST UKR EST
sõnateater/kontsert performance sõnateater kontsert objektiteater draama/nukukunst objektiteater performance
16.30 16.00
TEATER VIIULIVÕTMES EGOMAANIA LOOMADE FARM UEcommunity PROF. OLAF STEVENSON METAMORFOOS MULLID EGOMAANIA KÕIK ERINEVAD, KÕIK KUMMALISED LÜHINÄGELIK PRINTSESS
SLO FIN
sõnateater/nukukunst nukukunst
lapsed 3+ lapsed 3+
35’ 50’
NUKU väike saal NUKU ovaalsaal
18.00
POTUDAN AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS
teatrikool TuruVene Kunstiakadeemia
EST FIN
sõnateater nukukunst
noored-täisk. kogu pere
1 h10’ 30’
Linnateatri taevalava Pika-Nunne tn nurk
Stuudio EestiDreek Kunstiakadeemia
EST EST
füüsiline tantsteater
noored täisk.
15.00 15.00
15.30 16.00
15.30
19.00
PUNG VAMPIIREMA PROF. OLAF STEVENSON LIFE IS A TRIP
20.30
TSIRKUS
16.30 24.00 17.00
PROF. OLAF STEVENSON POOLA NÜÜDISANIMATSIOONI STAN PÄRLID I
La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere Kunda Ühisgümnaasiumi EST sõnateater noored Draamaring Draama’ivõi TALLINN TREFF FESTIVALI AUHINNAGALA Free Flow stuudio EST tants kogu pere Eksklusiivne keskööprogramm „Kesköökino vanalinna tornides” La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere Poola Animatsioonikool PL animafilmid noored-täisk. Scallywag Theatre GBR nukukunst täisk.
24.00
POOLA HOMSNÜÜDISFUMS ANIMATSIOONI PÄRLID II
18.00
…JA PÄIKE KUSTUB
18.30
METAMORFOOS AJULOPUTUS ARMUNUKUD 164881 STAN
Scallywag Theatre
20.00
21.30
EST SLO ITA HUN HUN EST EST EST
30’ 35’
NUKU GAGiovaalsaal võimla
1 h 10’ 30’
15’
Von Krahli teater Disainija Tarbekunstimuuseumi hoov NUKU suur saal Kitselava
1 h 10’ 1h 10’ 50’
NUKU värav Grusbecke-tagune torn Von Krahli teater
Compagnie Ecart Poola Animatsioonikool
FRA PL
tänavateater animafilmid
kogu pere noored-täisk.
1h45’ 15’
Raekoja plats Köismäe torn
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond
EST
sõnateater
noored-täisk.
45’
Teatri- ja Muusikamuuseumi hoov*
NUKU teater
EST
draama/nukukunst
noored-täisk.
1h
NUKU teater
EST
nukukunst/tants/ draama
täisk.
1 h 10’
Ljubljana nukuteater
SLO
nukukunst/tants/ooper
täisk.
1h
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond
EST
sõnateater
noored-täisk.
45’
Kiek in de Kök*
GBR
nukukunst
täisk.
50’
Von Krahli teater
Köismäe torn NUKU väike saal
Tallinn Treff Festival 2012 | 6
NUKU suur saal
Tallinn Treff Festival 2012 | 5
6
Arvustus
26/05/2012
Naine oma toaga tänaval Naine on oma pisikese toaga, vanaroosa värvi kleidi ja nostalgiliste mõtetega tulnud Suurgildi esisele tänavale. Ka tänav oma kreemikate toonidega moodustab naisele õige keskkonna. MARIE KLIIMAN Lavastuse autor, lavastaja ja etendaja on Noam Sandel, kes on ka oma varasemates töödes just etendajat ja tema kostüümi justkui uueks eluvormiks kokku sulatanud. Lavastuses “Naine oma toas“ on etendaja pea asendatud kookonitaolise moodustisega, mistõttu ei näe näitlejanna ümbritsevat. Ta vaid kuuleb inimeste kontsaklõbinat, juhuslikku jutuvada, naeruturtsatusi ja fotoaparaatide klõpsatusi. Naine reageerib häältele vaid kerge pea- (või kookoni-) pöördega vastava lärmi suunas. Iisraeli teatri “Naine oma toas“ pole tavapärane tänavateatri etendus, see on pigem seisundietendus või isegi -skulptuur. Mõned mööda jooksvad inimesed isegi ei märka, et toimumas on midagi tavatut, teised jäävad vaatama. Etendus aeglustab tänavamelu ja muudab enesessesüüvinuteks etendust jälgivad ja möödakiirustavad inimesed. Kokku saavad kaks erinevat elurütmi. Sandeli töö tõmbas tähelepanu just sellele pöörasele ja pidevale kiirustamismentaliteedile meie eludes. Üks mööduv lapsevankriga härra hakkas isegi kaasa mängima ja samuti aegluubis liikuma. Võtkem eeskuju ja jääge vähemalt mänguliseks!
Naine, kus su tuba on?
FOTOD: MARIE KLIIMAN
Mida läikivam väljast, seda mädam seest Eile etendus NUKU väikeses saalis “Klantspilt“, autoriks ja esitajaks Merja Pöyhönen Soome nukuteatrist Kuum Pardipoeg (Nukketeatteri Kuuma Ankanpoikanen). Tegu oli hingestatud jutustusega isiklikust armastusloost salapärase võõra mehe ning õrnahingelise neiu vahel, mis purunes mehe ammendamatu täiuseiha tõttu. LIISA OJAKÕIV Kahe armunu loo algus on ideaalne: pärast kirglikku ööd ehitatakse
endale maja, mis sisustatakse viimase moe järgi. Laual on poleeritud portselan, põrandad puhtad ja siledad. Ikka sellepärast, et mees hindab kvaliteeti nii esemetes kui inimestes. Peresse võetakse kolmandaks liikmeks tšintšilja, kes esindab naise alter-ego lisaks minajutustaja intiimsemale nägemusele ja kelle initsiatiivil lugu õnnelikule lõpule jõuab. Noorpaari mitmekorruseline nukumaja kerkib reaalajas etenduse käigus ja kohapeal meisterdatakse valmis ka naisosapoolt esindav nukk, kes alles mitmendal voolimiskatsel printsile sobiva väli-
muse saavutab. Juba sellest žestist ilmneb täiusliku mehe pedantlik ideaaliotsing kõiges ja pinge kruvitakse üha intensiivsemalt üles. Mees hakkab nõudma oma naiselt järjest rohkem ja paremini, jäädes ise müstiliselt kaugeks ja kättesaamatuks. Naine püüab kõigest väest olla ebainimlikult hea, kuid sellest ei piisa tema marmornäolise kaasa jaoks, kelle kogu päevaplaan minutilise täpsusega paigas on. Tasapisi hakkab ideaalsust seestpoolt õõnestama naise alateadvuslik hirm olla ebatäiuslik. Noorte omavaheline suhe muutub järjest ebavõrdsemaks ja iga hetk on
oodata puänti. Ootamatult murdub esimesena mees, tulles oma armastatule kätega kallale. Naisest on saanud nukk, kes mehe terrori all kannatades üha rohkem hääbub ja oma isiksuse alla surub, et koos hoida seda, mis on juba ammu hukule määratud. Tema meeleheitlikke pingutusi illustreerib suurepäraselt näitlejanna kohati ebalev ja närvilisena mõjuv olek, mis tuleb kasuks karakteri loomele. Neiu leiab viimasel hetkel siiski piisavas koguses jõudu, et end mehest vabastada ja punktvalgusesse jääb istuma naeratava näoga nukk.
Arvustus
26/05/2012
7
Esimest korda, teist korda ... müüdud! Luk De Bruyker on töötanud Taptoe Teatris enam kui nelikümmend aastat. Selle aja sisse mahub kindlasti märkimisväärne hulk erinevaid rolle kõikvõimalike nukkudega. Nähes teda teatrisaali uksel seismas ja väärikalt publikut vastu võtmas ning neile ilusat õhtut soovimas, ei oska me tema nukuteatripagasit ettegi kujutada. DEIVI TUPPITS Publik juhatatakse viisakalt saali, mis peagi inimestest ääreni täitub. Seejärel teadustab Luk: “Kui te tulite etendusele, siis mingit etendust pole, ainult oksjon.“ Etenduse esimesed kümme minutit mööduvadki selles usus, et laval toimuv on tegelikult oksjon, kus näitleja müüb teater Taptoe vanu nukke ja rekvisiite. “Palun teid lülitada välja oma mobiiltelefonid, kui te just ei pea kõnet mõne teise müüjaga või inimesega, kes annab teile raha. Ja palun mitte pildistada, mitte välgutada, vaid osta,“ ütleb ta saalisviibijaile. Seejärel tutuvstab ta oksjoni läbiviimise üldist reglementi ning protseduuri – mahlakalt ja humoorikalt, muidugi. Tehakse n-ö kuiva trenni, mille jooksul on publik ikka veel segaduses – kas tõesti on tegemist mingi performance´iga, mille käigus mõni pahaaimamatu teatrikülastaja jahmunult etenduse lõppedes ühe päevinäinud nukuga saalist lahkub. Väike Prints Luk näitab aga nukke. Vaatajate ette ilmub Väike Prints, mis aga enne hinnapakkumist ootamatult katki läheb. Sellest hetkest saame aimu, et algamas on teatrietendus. Valgusemuutus, lüüriline muusika ning Luk parandamas oma nukku. Sellest esimesest hetkest nukuga laval, silmis hellust ja hoolitsust
Taptoe näitas enne lahkumist nukke täis pilk, võib mõista, et selle mehe hing kuulub nukuteatrile. Ta loob otsekui vahetu kontakti, isikliku seose nukuga – laval on näitleja ja tema nukk. Nende vahel on midagi enamat kui organismi ja mateeria ühendus. See on lugu sõprusest. Lugu armastusest. Lugu sellest, kuidas nukuteater on saatuse tahtel sulandunud ühe mehe ellu ning olnud tema lähedaseks saatjaks. Kuidas igast käes hoitud nukust, igast rollist on saanud sõber. “Iga kord, kui ma uue nuku sain, tavatsesin ma tuua ta oma magamistuppa ja riputada ta seinale. Et me saaksime sõpradeks.“ Teksti olulisus Väga oluline on selle lavastuse juures tekst. Just seetõttu on väga rõõmustav, et flaamikeelsed repliigid, põimituna erinevatest
lavastustest ja De Bruykeri enese elutõdedest-mõtisklustest, on publikule inglise keelde tõlgitud. Ilma tõlketa läheks niivõrd palju olulist, loo tagamaid avavat teadmist ja liigutavat sõnakunsti kaduma. Heiastused oma rollidest mitmesugustes lavastustes lisaks veel, nagu “Scrooge“, “Don Giovanni“, Türgi varjuteater (Karagöz ja Hacivat) ja “Madame Butterfly“, vahelduvad selgelt eristatavalt ning maalivad vaatajaile tõelise teatriajaloolise ja –tehnilise ülevaate, mis annab tunnistust Luk´i ampluaa ulatusest ning praktika-arsenalist. Lahkumise sümbol Atmosfäärivaheldused on nauditavad ning lugude põimumine ei sega üksteise nautimist eraldiseisvatena. Laval olevad kastid ja kohvrid, millest nukud ilmuvad, loovad
FOTO: KEIDI LAAST
veidi kurva ja südamliku meeleolu – on need ju alati millegi lõppemise või lahkumise sümbol. Lavastuse sügavam mõju ei seisne detailitäpses meisterlikkuses ega viimistletuses, vaid inimlikkuses – südamlikus ja entusiastlikus jutustuses ühest mehest ja tema elukäigust. Selles, et kõige lõpus, kui eesriie on langenud, prožektorid kustunud ning jääb vaid tolmune lava ja asjad sellel, on näitleja see, kes teeb nukud eriliseks. Nende müümine ei taga nende erilisuse ja väärtuslikkuse jätku. Nukud on need, mis õpetavad leidma ja nägema meis last, keda ei saa maha müüa. “Kas me saime rikkaks? Kindlasti mitte rahakoti poolest, aga siin,“ ütleb Luk ja surub väriseva käe lapseliku usu ja armastusega südamele.
8
Vaba aeg
26/05/2012
Kalkuni köögivilja vokk – festival sinu suus! Aeg on rääkida söögist. Ausalt! ANNIKA ANDRESEN Öeldi ju küll, et kaelakaart on VIP, aga festivali esimesel päeval ootasime oma lehetiimiga lauas menüüd ligi 15 minuti. Vähe sellest, kui me oma uhkete kaelakaartidega toitlustusjärjekorda jõudsime, küsiti meilt tagatipuks talongi, just nagu gümnaasiumis... või nõukogude ajal. Andsime. Mis see nüüd siis on? Vokk (see särisev, mitte vurisev) – liha paistab igal juhul palju olevat aga kas see on siga või kana? Kalkun hoopis, väga hea, dieediväärtuslik valik– vähe rasvane ja valgurohke. Valasime morssi, võtsime söögi-löögiriistad ning istusime lauda. Taustaks mängisid Ukerajad, õhkkond oli kultuurne ja talongisüsteem oli peast hetkega pühitud. Tuju teeb rõõmsaks ka pilk taldrikusse: liha oli vokiroas rohkem kui
nuudleid ning tervislikkuse mõttes oli mõeldud ka juurviljadele. Maitsefestival algas. Võtsin ampsukese vokist, millele avapaugu andis kuklite [esimese kahe eskülje järgi võib oletada, et need olid Trefi Teataja peatoimetaja isiklikud lemmikud] asemel paprika. Sujuva ülemineku andsid nuudlid, kalkun ja ingver– aasiapärases võtmes kõikidele midagi. Kahvlitäiele annab lisaelamusi karrikaste, šampinjonid, porgandisalat ja peale rüüpamiseks oli pakutud morssi. Kõik oma eripäradega domineeerivad, moodustades mitmevärvilise kombinatsiooni kuid sulandudes seejuures idamaiselt ühte tervikusse. Just nagu Tallinn Treff ise, palju üheskoos, palju keeli, paju kultuure ja palju erinevaid maitseid. Huvitavaid elamusi ja detaile leidus igaühele, nii festivali kavas kui kalkunivokis. Nagu festivalil, leidus ka selle toitlustuses detaile kõigile – toitlustus otse festivalile loodud.
Siia joonista oma tänane menüü:
Retsept Kallid trefikad, juhuks, kui koju jõudes suur festivaliigatsus peale tuleb, võite nostalgilised tunded luua omaenda köögis. Siin on Teile kodus kokkamiseks neljapäeva- ja pühapäevaõhtuste toitude retseptid. Kõik portsjonid on mõeldud neljale inimesele. Kalkuni köögivilja vokk toored munanuudlid 300g kalkuni kinstuliha 240g küüslauk 15g porgand 60g seller 50g roheline sibul 30g paprika 50g zukiini 50g sampinjone 50g ingevrit 20g soja 80g sweet chilli 40g suhkur 30g värske koriander 20g aplesini mahla 100ml õli 20g laim 4 sektorit
Trefi moodi serveerimiseks valmista kõrvale: Karrikaste Porgandi-ananassi salat Hammusta kõrvale leiba ja saia võiga Metsamarjamorss Valmistamine Leota munanuudleid leiges vees 20 minutit; lõika kalkunist ribad ca 4 cm pikad ja 0,5 cm laiad; sama tee ka kõikide köögiviljadega. Riivi värsket ingevrit erladi; lase pann kuumaks, lisa õli (pann peab olema ekstra kuum, lausa suitsema); nüüd lisa kalkuni ribad, kuumuta ca 1-2 minutit, küüslauk, porgand, seller, paprika, seened, kuumuta veel ca 1-2 minutit lisa zukiini ja ingver; maitsesta soja kastme, suhkru, sweet chilli ja apelsinimahlaga, kuumutada voki max 2 minutit; serveerimisel aseta peale hakitud värsket koriandrit, laimisektorid ja rohelist sibulat.
Ilm Kas saab juba selgeks ka?
“Meil on igal aastal kokku lepitud kõrgemate instantsidega, et vihma ei saja. Siiani on nad oma FESTIVALI KLUBI AJAKAVA (sissepääs ainult festivali kaelakaardi või passi ettenäitamisel) lubadust pidanud. Ma arvan, et ka tänavu läheb nii. “ 24.05. 19.30 21.00 22.00
Ukerdajad
TALLINN TREFF FESTIVAL 24.–27.05. Sibyl Vane Turki Piipl
23.00–02.00 25.05. 18.00 21.00 22.00
- Vahur Keller, Trefi kunstiline juht
Disko ja teatraalsed plaadikeerutajad GAG-i saalis
Rebecca Kontuse sooloalbumi „Flâneur” esitluskontsert Liqui Fuzz
Uebanda Balimba
Palju kultuure, üks keel!
Festivali klubis täna: (sissepääs vaid passi või kaelakaardiga) 23.00–02.00 Disko ja teatraalsed plaadikeerutajad GAG-i saalis Toimetus: Peatoimetaja: Taavi Eilat Reporterid/kriitikud: Marie Kliiman, Liisi Aibel, Triinu Sikk, Liisa Ojakõiv, Piamaria Uuetoa, Merete Väin, Deivi Tuppits, Mari Mets, Annika Andresen Tõlkijad: Kristiina Kõrvas, Astrid Pajur
26.05. 18.00
Tallinn Treff Festivali ja Tallinna Vanalinna Päevade ühispidu Üles astuvad The Tomahawck Brothers ja NUKU koor
21.30
State of Zoe
23.00–02.00
Disko ja teatraalsed plaadikeerutajad GAG-i saalis