Tallinn Euroopa kultuuripealinn Mere채채rsed lood
Tallinn Eesti Vabariigi pealinn Pindala: 159,2 km² Koordinaadid: 59°26’ põhjalaiust, 24°45’ idapikkust Keskmine temperatuur: –4 C (veebruaris) kuni +16,7 C (juulis) Rahvaarv (seisuga 01.09.2009): 405 562 (Eesti üldine rahvaarv: 1 340 415) Rahvuslik koosseis: eestlased 52,3%, venelased 38,5%, ukrainlased 3,9%, muud 5,3%
Tallinn ootab sind! Tallinn on Eesti pealinn ja aastal 2011 koos Soome linna Turuga ka kogu Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Teie käes on esimene valik – umbes neljandik – kultuuripealinn Tallinna 2011. aasta programmist. Siit leiate uusi algatusi ja hiljuti sündinud nähtusi, milleta on Eesti kultuurielu võimatu ette kujutada ning mida tahame tõsta rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Merelinn Tallinn asub ajalooliselt ainulaadsel ristteel. See on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel, see linn räägib põnevaid lugusid. Siin on UNESCO maailmapärandisse kuuluv vanalinn. Siin on suurejoonelised laulupeod, mis räägivad Eesti rahva aastasadade pikkusest kiindumusest muusikasse ja tahtest olla vaba. Siin käiakse üleilmse statistika järgi kõige rohkem teatris ja loetakse kõige rohkem raamatuid. Kultuur on Tallinnas tihedalt läbi põimunud kaasaja ja kiire arenguga – siin on Skype’i häll ning traadita internet on Tallinnas sama iseenesest mõistetav nagu õhk, mida hingame. Ja kohe käeulatuses on vaimustav loodus. Tallinn on läbi aegade säilitanud oma näo – ühtaegu salliva ja isepäise.
Ometi tuleb Tallinnal tänini ühe paradoksiga heidelda. Tallinn on merelinn, ent pole siiani lõplikult merele avatud. Tallinlane elaks justkui seljaga mere poole. Sellel on põhjuseid – lähiajalugu on ligipääsu Tallinna kesklinna ümbritsevatele ilusatele randadele nii poliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel raskeks teinud. Olgu põhjuseks mis tahes, kultuuripealinn tahab vaadata tulevikku ja selle paradoksi lahendada: parandada linnakeskkonda ning linna ja mere taas kokku viia. Et Tallinn räägiks läbi kultuuripealinna programmi täiel häälel mereäärseid lugusid ja jääks neid rääkima ka pärast 2011. aastat. Paljud kultuuripealinna sündmused toimuvad mere ääres, aga kultuuripealinn ei tõlgenda oma peateemat ainult sõna-sõnalt. Mereteema oma täies poeesias kandub ühel või teisel moel läbi terve programmi; kõikjale, kus sündmused ka ei toimuks. Euroopa kultuuripealinn Tallinn räägib lugusid mere ääres, avab end merele ja kaugustele, mis on merede taga. 2011 Euroopa parimad lood räägitakse Tallinnas.
Jaanus Mutli, juhatuse liige Mikko Fritze, juhatuse liige Jaanus Rohumaa, programmiosakonna juhataja
Roheline turundus
Vabatahtlikud
Meie soov ja püüd on, et Euroopa kultuuripealinna saadaks võimalikult suur kultuuriline, samas võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Kultuurgi saab tervena püsida vaid terves looduses. Püüame leida võimalikult looduslähedasi vahendeid kõige vajaliku tootmiseks ja elluviimiseks. Kasutame looduslikke värve, kohalikke ja taaskasutatud materjale. Eelistame kohalikke disainereid ja kohalikku tööjõudu. Seda kõike selleks, et meie toodetu leiaks pikaajalist kasutamist ega suurendaks niigi suurt tarbetute meenete kuhja, mida maailm meietagi täis on. Igal meenel olgu saamislugu ja põhjus ja eelkõige – leidlik lahendus. Me hoiame neist põhimõtetest kinni ja järgime neid ka oma igapäevases tegevuses: sorteerime prügi, säästame paberit ja eelistame jalgrattaid, ühistransporti või kiireid jalgu. Nii oleme võtnud enda ülesandeks levitada head eeskuju: et Tallinn oleks ka Euroopa rohelise kultuuri pealinn.
Ideaalne kultuuripealinna vabatahtlik on abivalmis, heatahtlik ja julge. Ja lisaks muidugi kohusetundlik ja paindlik. Ta teeb oma tööd südamega ja tahab panustada kogu asja üldisesse kordaminekusse. Kui vaadata sellise pilguga meie paljusid vabatahtlikke, siis võime rõõmuga öelda, et oleme sihile üsna lähedal. Just tänu neile saab teoks kõik vajalik ja kaasakiskuv. Vabatahtlikud – neid tuleb aina juurde ja neid oodatakse alati – on kultuuripealinn Tallinna loomulik osa, sest Euroopa kultuuripealinn kasvab kõigi selle elanike ühisest tegemisrõõmust. Ja rõõm – see ongi peamine.
Noore publiku programm Kuidas kasvatada noort publikut? Kuidas toetada ja arendada põlvkonda, kes hakkavad kultuuri looma tulevikus? Sellega tegeleb kultuuripealinna noore publiku programm, mille eesmärk on anda koolilastele võimalus osaleda kultuuripealinnaga seotud sündmustel. Nad käivad etendustel, kontsertidel, kohtuvad loojatega, osalevad aruteludel ning kirjutavad esseid ja täidavad küsimustikke. Me loome püsivad suhted Eesti koolidega ja erinevate noorteühendustega. Õppeprogramm, mis nende suhete arenedes tekib, ei keskendu vaid 2011. aastale – noorte kultuurisündmustesse kaasamine jätkub ka tulevikus.
Avamine Uusaastaööl avatakse Tallinnas suurejoonelise vaatemänguga mere ääres ja pidustustega linnaosades uus Euroopa kultuuripealinn.
Festivalid
Maslenitsa pärimuskultuur / rahvapidu Koht: Tallinna lauluväljak ja linnaosad Kaugus merest: 500 m Korraldaja: MTÜ Minu Liin
Eestlasel on palju traditsioonilisi vastlakombeid. Kuid oma tavad on vastlate tähistamiseks ka teistel Eestis elavatel rahvastel. Milliseid sööke süüakse vene kombe kohaselt vastlate ajal? Milliseid mänge mängitakse ja tantse tantsitakse? Mis on hiiglaslike pliinide küpsetamise saladus? Miks pannakse heina täis topitud hernehirmutised pidustuste lõpuks põlema? Maslenitsa on parim viis vene vastlakommetega põhjalikult tutvust teha. Suurejooneline rahvapidu kõigile.
Aeg: 28. veebruar – 6. märts 2011
Nargen Festival klassikaline muusika / kaasaegne klassikaline muusika / rahvamuusika Koht: Naissaar, Noblessneri laevatehase valukoda ja teised mereäärsed paigad Kaugus merest: kuni 200 m Korraldaja: SA Lootsi Koda Aeg: juuni – september 2011
Naissaar ehk Nargen on saar mõne meremiili kaugusel Tallinnast. Seal ei ela suurt kedagi. Üle maailma tuntud koorijuhi ja dirigendi Tõnu Kaljuste juhtimisel on utoopiline teoks saanud – saare Lõunakülas on Euroopa üks eksootilisemaid kontserdimaju, Omari küün. Kaljuste loodud Nargen Festival, mis algas Naissaarelt ja on üle Eesti laienedes arenenud meie muusikakultuuri peasündmuseks, on saamas oma ala olulisimaks kogu Läänemere piirkonnas. Festivali põhimõte on, et kõikidesse etenduspaikadesse saaks meritsi. Ja saab ka. Näiteks endise Noblessneri laevatehase valukotta. 2011. aastal ootab ees veekarneval ja palju maailmatasemel muusikat.
www.nargenfestival.ee
Birgitta Festival klassikaline muusika /ooper / lavastatud oratoorium / ballett / suursündmus Koht: Pirita klooster Kaugus merest: 700 m Korraldaja: Tallinna Filharmoonia Aeg: august 2011 www.birgitta.ee
Üle poole aastatuhande seisab Tallinna lahe kaldal Pirita klooster – põhjamaa gootika pärl. Pärast 16. sajandi sõdu ja tulekahjusid on kloostrist alles jäänud imposantsed varemed. 2005. aastal sündisid need uuele elule. Nüüd toimub mere ääres ajaloolises õhustikus Põhjamaade üks omanäolisemaid muusikasündmusi – Birgitta Festival. Festivali põhiidee on koondada uut ja hinnalist kogu maailma muusikateatrist: balleti- ja ooperilavastusi, lavastatud oratooriume ja muid suurvorme.
Tallinna Merepäevad
Tallinn asub küll mere ääres, aga tallinlane elaks justkui seljaga mere poole. Paradoks. Küllap on põhjuseks seegi, et nõukogude okupatsiooni ajal oli mereäär kinnine tsoon, kuhu naljalt ei pääsenud. Kultuuripealinna ja Tallinna Merepäevade soov on seda paradoksi lahendada ja tallinlase pilk taas mere poole suunata. Teadvustada, et oleme merelinn ja uurida, kuidas meri meie identiteeti mõjutab.
2011. aastal astutakse suur samm edasi. Lisaks muudele sündmustele avaneb jalutajaile rannapromenaadiga mereäär ning nutika arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid renoveeritud arhitektuuri-ime kuulsusega Lennusadama angaaris avatakse Eesti Meremuuseumi uus suurejooneline ekspositsioon.
linnaruum / rahvapidu Koht: Tallinna mereäär Kaugus merest: 0 – 300 m Korraldaja: SA Tallinn 2011, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum, Eesti Ajalooliste Laevade Selts www.tallinnamerepaevad.ee
Aeg: 15.–17. juuli 2011
Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni tervitus Tallinn on merele ühtaegu lähedal ja kaugel – justkui käeulatuses, ent mitte igapäevaselt tajutav, kui just päevast päeva ei pea piki Pirita teed kulgema. Vanalinn oma ajaloolises väärikuses ei oma merega kokkupuudet ning sadamad pole orgaaniliselt linnaruumiga ühte seotud, sest vahepeal on ala, mis pole oma olemuses ligitõmbav.
Festivalid
Olles ikkagi merelinna staatuses, oleks lähiaastate missioon kahe kokkukuuluva elemendi, mere ja maa kokkusidumine – mitte tormakalt traageldades, vaid kvaliteetse rätsepatööna. Urmas Dresen
Meremuuseum
Festivalid Disainiöö disain / linnaruum Koht: Tallinn Korraldaja: MTÜ Eesti Disainerite Liit Aeg: septembri lõpp 2011 www.disainioo.ee www.edl.ee
Noorte tsirkusefestival noored / uus tsirkus / tähtsündmus / rahvapidu Koht: Kadriorg Kaugus merest: 700 m Korraldaja: SA Tallinn 2011, Tsirkusestuudio Folie MTÜ Aeg: juuli 2011
Augusti TantsuFestival 2011 kaasaegne tants Koht: Tallinna teatrisaalid ja linnaruum Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL Aeg: augusti lõpp 2011 www.saal.ee
Stalker Festival kaasaegne kunst / linnaruum Koht: Tallinna sadamaala, Kultuurikatel Kaugus merest: 200 m Korraldajad: kuraatorid Andres Lõo, Franz Pomassl ja Anna Ceeh Aeg: septembri algus 2011 www.kultuurikatel.eu
Aastaid Eesti uue disaini showcase’ina toiminud ja 2011. aastal Euroopa innovatsioonifestivali raames aset leidev Disainiöö keskendub oma õpitubades, seminarides, näitustel ja linnaruumis universaaldisainile, mida rahvusvaheliselt tähistatakse mõistega design for all. Kuidas kujundada ja planeerida linnaruum selliseks, et see oleks ühtmoodi mugav kõiksugu ootuste ja vajadustega inimestele – olgu need ratturid, lapsevankritega emad või erivajadustega inimesed? Disainiöö tipneb galaga, kus autasustatakse Euroopa disainiteadlikumaid ettevõtteid.
Tsirkus on vana ja väärikas kunst, mis on endaga alati noori kaasa tõmmanud. Uue tsirkuse esteetilise värskuse ja kaasaegse tunnetuse aluseks on suuresti just nemad. Noorte tsirkusehariduse arendamiseks toimubki noorte tsirkusefestival, mis toob Tallinna 6–8 Euroopa olulisemat noorte tsirkusetruppi (Albert&Friends Londonist, WOK Leuven Belgiast, Zirkus Elleboog Hollandist jt). Koos noorte Eesti tsirkusetegijatega näidatakse Tallinnas oma parimaid etteasteid. Nii saavad tallinlased tänu enam kui 350 artistile põhjaliku ja ereda ülevaate Euroopa tsirkusekunsti uusimatest suundadest. Et teadmised vahetuks, toimuvad siin Euroopa tippude juhtimisel meiegi tsirkusekunsti rikastavad töötoad.
Juba kaheteistkümnendat korda toimub 2011. aastal Tallinnas Põhja-Euroopa üks olulisemaid kaasaegse tantsu sügisfestivale. Seda kuraatorfestivali iseloomustab žanriline avatus: aastate jooksul on siin üles astunud nii Thomas Hauert, Jo Strømgren, Xavier Le Roy kui ka Pjotr Mamonov. 2011. aasta festivalikski on eestvedajatel varuks julgeid ja leidlikke ideid – siis viivad nad etendused laiali Tallinna linnaosadesse ja keskenduvad lavastustele linnaruumis. Kokku saavad Eesti kaasaegse tantsu parimad esindajad ja rahvusvaheliselt nimekad kaasaegsed tantsukunstnikud.
Seitsmekümnendate lõpus filmis Andrei Tarkovski Tallinnas oma maailmaklassikasse kuuluva kultusfilmi “Stalker”. 2011. aastal elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci’t pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.
Tehke ruumi! linnaruum / kogukond / rahvapidu Koht: Uus Maailm (Tehnika ja KeskAmeerika tänavate ning Pärnu maantee vaheline ala) Kaugus merest: 2000 m Korraldaja: Uue Maailma Selts MTÜ Aeg: 2011 www.uusmaailm.ee
Kuidas jääda keset ülikiirelt arenevat linna endiselt hubaseks ja mõnusaks valgustunud boheemluse pesaks? Uue Maailma asum on linnaelanike ettevõtlikkuse musternäide Tallinnas ja meenutab oma püüdlustes mõnd linnaosa Kopenhaagenis või Berliinis. Aga puitarhitektuur ja asumine Ida-Euroopas teeb Uue Maailma asumi eriliseks. 2011 aastaks tekivad linnaossa teadetetahvlid ning sünnivad kohaspetsiifilised kunstiprojektid ja mängulised püsiinstallatsioonid. Jalutada tänavail nende sügisese tänavafestivali ajal või põigata sisse seltsimajja – see on lihtsalt kogemus omaette.
Plektrum Festival
Plektrum uurib ja mõtestab inimese, kaasaegse tehnoloogia, hariduse, ja kultuuri kokkupuutepunkte. Kontsertide ja pidude, VJ-de ja DJ-de, perfomance’ite, õpitubade ja loengutega. Varem on keskendutud virtuaalse ja tehiselu teemadele. Nüüd astub festival sammu edasi. 2011. aastal küsib festival: „Mis on elu?”. Lihtne, aga see kõige tähtsam küsimus. Milline on elu 21. sajandil? Põhiteemaks kujuneb bioeetika ja selle käsitlemine kunstis. Kas kõike, mida saab, ka tohib? Kas teaduses on ruumi eetikale? Kas avastamisrõõm põhjendab ja õigustab kõik?
kaasaegne elektronmuusika / kaasaegne kunst / õpitoad Koht: Tallinna kesklinn Kaugus merest: kuni 1500 m Korraldaja: MTÜ Plektrum Festival www.plektrum.ee
Aeg: septembri lõpp 2011
Festivalid
Sport
Tallinna maraton
Maraton on vastupidavate inimeste ala ja omamoodi suur lugu pingutuse ilust. Maratonijooksjad on erilised inimesed ja kuna nende spordiala pole kergete killast, ühendab neid üleilmne sõprusvõrgustik. Kohtutakse erinevatel võistlustel, vahetatakse mälestusi ja kogemusi. Tallinnas on varemgi toimunud suuri jooksusündmusi, aga 2011. aastast saavutatakse täispika maratoniga uus tase. Tallinna maraton tahab saada rahvusvaheliselt tuntud linnamaratoniks Berliini, Londoni ja New Yorgi kõrval.
Tallinn on suurlinnade kõrval küll pisike, kuid kümnetest riikidest saabuvat ligi 15 000 osalejat ootab Baltimaade suurimal jooksuüritusel ees ainulaadne rada, mis möödub keskaegsest vanalinnast, läbib mitut parki ning kulgeb mööda kaunist mereäärt. Kultuuripealinna toetusel sündinud Tallinna Maraton on õige valik nii professionaalidele kui ka harrastajatele, sest maratoni kõrvale jagub lühemaidki distantse ning oma jooksurada on ka kõige väiksematele.
rahvasport / linnaruum / suursündmus Koht: Tallinn Kaugus merest: 10–3000 m Korraldaja: MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee
Aeg: 11. september 2011
Sport
Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus noored / suursündmus Koht: Kadrioru staadion Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: MTÜ Eesti Kergejõustikuliit
Professionaalsete võistluste ajaloo algusest alates on olnud selge – sport ühendab. Kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlused on üks kõigi aegade suuremaid rahvusvahelisi võistlusi, mis Eestis kunagi toimunud. Kui mitte kõige suurem. Sajad Euroopa noored tippsportlased, kümned stardid, spordikommentaatorid, spordihuvilised Eestist ja tervest Euroopast. Just Tallinn võib saada linnaks, kus sünnib nii mõnigi tulevane rekord, maailmanimi, legend.
Aeg: 21.–24. juuli 2011 www.tallinn2011.org
Simpel Session noored / ekstreemsport / suursündmus Koht: Saku suurhall, Tallinna kinosaalid Kaugus merest: 500 m Korraldaja: MTÜ Elamussport Aeg: 20.–23. jaanuar 2011 www.session.ee
Simpel Session on nimi, mida ekstreemspordimaailmas teavad kõik. Juba kümme aastat toimub Eestis Euroopa suurim ekstreemspordisündmus, mida interneti vahendusel jälgivad sajad tuhanded kui mitte miljonid huvilised. Tallinna koguneb üle 180 rulameistri ja BMX-võluri ning tuhanded noored, kes nende trikkidele kaasa elavad. Lisaks toimub 2011. aastal Simpel Sessionil esmakordselt Ida-Euroopas rahvusvaheline rattafilmide festival.
Eesti noorte laulu- ja tantsupidu
Lauluväljakul kohtuvad 35 000 noort. Nende laulud ja tantsud ja pillilood jutustavad lugusid sellest maast ja rahvast siin põhjamaal. Üheskoos laulmine ja tantsimine on eestlastel veres ja tuhandete aastate vanuste regilauludena on see traditsioon meid saatnud kaua-kaua. Laulu- ja tantsupidu on Eesti rahvuskultuurile tunnuslik nähtus, – ilma selleta ei kujutaks Eestit ettegi. Peole annab väe rahvas ise: koos laulma ja tantsima tullakse tuhandete kaupa vabatahtlikult ja omast rõõmust. Olulistel aegadel on kooslaulmine olnud eestlastele toeks ja vabadustungi väljenduseks. Oli seda nii rahvuse kujunemisel 19. sajandil kui ka 1980ndate lõpus, mil end vabaks laulsime.
koorimuusika / rahvatants / suursündmus Koht: Tallinna lauluväljak Kaugus merest: 500 m Korraldaja: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Aeg: 1.–3. juuli 2011 Eestlane ütleb: laulu- ja tantsupidu.
www.laulupidu.ee
See on ilus sõna. Sama loomulik kui kõne. See tähendab laulupüha, laulu ja tantsu pidupäeva, kuhu külla sõidetakse linnast ja maalt. See on ühe väga vana rahva, ühe üsna suure suguvõsa kokkutulek See on üks suur, suur südamepüha, seda on oodatud, selleks on ehitud – see on üks ühtehoidmisehetk üks suur lusti- ja lootuselaev mis kannab üle ka karidest - Doris Kareva
Muusika / Ooper
Muusika / Ooper
Erkki-Sven Tüüri uudisteos kaasaegne klassikaline muusika / koorimuusika / maailmaesiettekanne Koht: Estonia kontserdisaal Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: Eesti Filharmoonia Kammerkoor Aeg: 10. märts 2011
Erkki-Sven Tüür on üks rahvusvaheliselt tuntumaid kaasaegseid Eesti heliloojaid ja plaadifirma ECM esinimi. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on maailmas hinnatuim Eesti muusikakollektiiv. 2011. aastal kirjutab Tüür pühendusega Tallinnale Euroopa kultuuripealinnaks saamise puhul uue teose kammerkoorile ja kammerorkestrile. Esiettekanne Daniel Reussi dirigeerimisel ja Riga Sinfonietta osalusel jõuab Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammi “Muusikaline Tallinn” raames üle terve Euroopa. Seejärel esitab kammerkoor teost koos erinevate kammerorkestritega mitmel pool Euroopas.
Puhastus
www.epcc.ee
Nyyd Festival kaasaegne klassikaline muusika Koht: Tallinna kontserdisaalid Korraldaja: Eesti Kontsert Aeg: 20.–30. oktoober 2011 www.concert.ee
Parsifal klassikaline muusika / ooper Koht: Noblessneri laevatehase valukoda Kaugus merest: 17 m Korraldaja: Rahvusooper Estonia Aeg: 25.–28. august 2011 www.opera.ee
Milline on sümfoonilise muusika tulevik maailmas? On see surnud žanr või on kuuldused surmast tugevalt liialdatud? Sellele tänapäeva heliloomingu ühele olulisemale küsimusele vastab 2011. aastal Nyyd Festival, Eesti uue muusika maailma uhkus. Kokku tulevad erandlikud isiksused – maailma tippdirigendid, kes on ühtlasi tippheliloojad. Näiteks James MacMillan BBC sümfooniaorkestriga. Pealkirja all “Tulevikusümfooniad” kannavad nad Tallinnas maailma esiorkestreid juhatades ette enda sümfoonilise muusika väljendusvahendeid uuendanud ja uuendavaid teoseid.
1882. aastal esietendunud „Parsifal“ on Richard Wagneri viimane ooper ja üks keerukamaid teoseid ooperimuusika ajaloos. See on tõsine väljakutse ükskõik millisele maailma ooperiteatrile ja kultuurpealinna-aastal võtab Rahvusooper Estonia selle vastu, tuues ooperi lavale otse mere ääres asuvas postindustriaalses Noblessneri laevatehase valukojas. Keskaegset mütoloogiat ja kaasaegset muusikat ühendava teose kallal asub Eestis tööle praeguse Euroopa ooperilavastajate üks säravamaid noori tähti Nicola Raab. Dirigeerib Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer.
kaasaegne ooper / maailmaesiettekanne Koht: Rahvusooper Estonia Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: Rahvusooper Estonia Aeg: 3., 4., 5., 18., 19. ja 20. veebruar 2011 www.opera.ee www.reinvere.fi
Tallinn Music Week kaasaegne poppmuusika / showcase Koht: Tallinn Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: OÜ Musiccase Aeg: märtsi lõpp 2011 www.tallinnmusicweek.ee www.myspace.com/tallinnmusicweek
1992. aastal äsja iseseisvuse taastanud Eestis kohtuvad rannaküla taluõuel ootamatult kaks naist – noor ja vana. Nende lugudes põimuvad sarnased saatused, valusad mälestused noorpõlve traagilisest armastusest ning valikutest, mis otsustavad lähedaste elu üle. Kuidas muudab vägivald ja selle kogemine totalitarismiajal inimest ja ühte väikest rahvast? Rasked ajad on küll möödas, aga eestlaste mälestused neist painavad endiselt ja ootavad puhastust. Eesti päritolu soome kultuskirjaniku Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“ on 5 miljoni elanikuga Soomes ostnud üle 100 000 inimese, kirjaniku menu on rahvusvaheline ja teda on tõlgitud juba 26 keelde. Tulemata pole jäänud suured preemiadki. Koostöös Berliinis elava eesti helilooja Jüri Reinverega sünnib romaani põhjal ooper.
Eesti popmuusikamaastik on väike aga pulbitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna kokku ja kutsub kohale muusikaprodutsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmised siinsest muusikaelust ei jääks vaid meie endi teada. Paljudele Eesti bändidele võib see olla start suurde muusikamaailma. Paari tiheda päeva ja öö jooksul, linna parimates live-klubides, teatrites ja baarides toimuval showcase-festivalil saavad kohalikud muusikafännid ja rahvusvahelised professionaalid põhjaliku ülevaate Eesti poppmuusika hetkeseisust.
AfroReggae
AfroReggae eesmärk on ühtaegu lihtne ja ülikeeruline – aidata riskinoortel leida tee turvalisemasse maailma ja anda neile julgust muutuda; leida tee ellu, kus pole võimu vägivallal ja kuritegevusel. Brasiilia faveladest alguse saanud programm on oma saavutuste poolest tuntud kogu maailmas. Omapärane aga on vahend, mida AfroReggae selleks kõigeks kasutab – muusika. AfroReggae bändil on harurühmad kõikjal Brasiilias. Ise nimetavad nad end “rahusõdalasteks”. Trummirühmade kontserdid on ülipopulaarsed ja legendaarsedki: koos AfroReggae noortega on laval musitseerinud näiteks Brasiilia muusika esinimed Gilberto
Muusika / Ooper
Gil ja Caetano Veloso. Hiljuti lindistasid nad Yoko Onoga oma versiooni John Lennoni maailmakuulsast loost “Imagine”. Ka Tallinnas keskendub AfroReggae riskinoortele. 2010. ja 2011. aastal õpetavad kohalikud ja Brasiiliast pärit treenerid regulaarsetes õpitubades, kuidas valmistada trumme ja kuidas teha iseenda, päris oma trummimuusikat. Trummimängu vilumust ja enesekindlust rääkida muusika kaudu laval oma lugu näitavad trummirühmad juba 2010. aastal, olles üllatusesinejaks nii mõnelgi olulisel Tallinna kultuurisündmusel. Kõik tipneb 2011. aastal Brasiilia AfroReggae suurnimede kontserdiga Tallinnas.
noored / kaasaegne maailmamuusika / suursündmus Koht: Tallinna linnaosad Kaugus merest: kuni 3000 m Korraldajad: People’s Palace Project (London), Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus jt noorsootööga tegelevad organisatsioonid www.afroreggae.org
Aeg: 2010–2011
Kadunud keelte kalmistu pärimuskultuur / kaasaegne kunst Koht: Tallinna linnaruum Korraldaja: SA Tallinn 2011 Aeg: suvi 2011 www.tallinn2011.ee
Lugude jutustamine päästab maailma pärimuskultuur Koht: Tallinn Korraldaja: SA Tallinn 2011
Aeg: 21. märts – 30. november 2011
Tänapäevases maailmas hääbub keeli rohkem ja kiiremini kui kunagi varem. Räägitakse, et iga keelega käib kaasas oma meel, omamoodi viis mõelda. Kui kaob keel, kaob ka meel. Jäljetult. See käib mitmete soome-ugri keelte kohta. Aga mitte ainult, keeli kaob kõigil mandritel. Sestap luuakse Tallinnas 2011. aastal midagi ainulaadset – mälestusmärk keeltele, mis kunagi olid. Mis kunagi olid, mida enam pole ja mille võrra maailm on vaesem paik. Milline kalmistu välja näeb – kas tegu on audioinstallatsiooni, sõnade krematooriumi või millegi muuga – selgitab välja konkurss.
Kevadine pööripäev on rahvusvaheline lugude jutustamise päev. 30. novembril aga on Eestis juba aastaid tähistatud meie oma lugude jutustamise päeva. Tallinnas kogunevad lugude jutustajad Eestist ja mujalt maailmast, et kanda edasi lugude jutustamise traditsiooni, mis on inimesi saatnud aastatuhandeid, ja sellega seotud oskusi. 2011. aastal on jutustatavaid lugusid ühendavaks teemaks meri. Nende kahe kuupäeva vahele jääv aeg kevadest sügiseni on täis erinevad kohtumisi jutuvestjatega ja nende juhitud töötube.
Keel / Kirjandus
Tallinna kirjandusfestival HeadRead
Kirjandus liigub kirja kaudu. Ühed kirjutavad, teised loevad. Aga mitte ainult. Kirjanikud on ka päriselt olemas ja nendega saab kohtuda, neid kuulata ja nendega vestelda. Eesti suurimal kirjandussündmusel ja eesti kirjanduse showcase’il Tallinna kirjandusfestivalil on kohal nii Eesti tunnustatud kui ka noored ja paljutõotavad. Ei puudu ka ilmakuulsad külalised. Nendega saab kohtuda Harju tänava kirjandustelgis, Vabaduse väljakul või Niguliste muuseumis. Lastehommikud kirjanikega, raamatuesitlused, poetry slam’id, vestlusringid.
Kokku saavad inimesed, kes kirjanduseta ei saa ja need, kes veel kuidagi saavad. Aga kauaks nemadki, sest kirjandus on nakkav.
„Meie soov on tuua üheks ajahetkeks Tallinnasse kokku harukordne arv kirjutavaid inimesi, kes mitte ainult ei taha kirjutada täiuslikke lauseid, vaid kel on see ka õnnestunud. Ning kui uskuda üht filosoofi, kelle meelest keele piirid määravad kindlaks ka maailma piirid, siis on meie sooviks, et need täiuslikud laused muudaksid mitmekesisemaks ja avaramaks võimalikult paljude inimeste maailma.“ Jan Kaus
suursündmus Koht: Tallinna vanalinn Kaugus merest: 0–1500 m Korraldaja: Eesti Kirjanike Liit www.headread.ee
Aeg: mai 2011
Keel / Kirjandus
Triin Loosaar, “Vastasseis”, 2009. Foto: Tanel Rannala Riia Pardaugava Muusika- ja Kunstikooli õpilaste töö “Mesilaste rünnak”. Foto autor: Jane Remm
Sally Stuudio, “Tulekunst”, 2006. Foto: Ilmi-Laur-Paist
Eksperimenta! on koolinoortele sama, mis professionaalsete kunstnike maailmas Veneetsia biennaal. Kuidas panna kohtuma kaasaegne kunst ja kaasaja noored? Mil moel viia kaasaegne kunst koolide õppekavva? Kuidas õpetada loovust tänapäeval? Rahvusvahelise triennaali eesmärk on saavutada üleeuroopaliselt noorte kunstihariduses püsiv muutus. 2011. aastal toimub see kõik Tallinnas. On tunnustatud rahvusvahelised kuraatorid. On kunstiõpetajate juhendatud noored kunstikud ja nende tööd 12 riigist, mis läbivad põhjaliku eelvaliku. Ja on hulgaliselt noort talenti.
noored / kaasaegne kunst / suursündmus Koht: Tallinna lauluväljak ja Maarjamäe loss Kaugus merest: 500 m Korraldaja: MTÜ Sally Stuudio www.eksperimenta.net
Aeg: 26. aprill – 14. juuni 2011
Eksperimenta!
Kunst
Kunst
Ars Ornata Europeana ehtekunst / näitus Koht: Noblessneri sadamaala, Tallinna kunstihoone jt. Kaugus merest: 50–1500 m Korraldaja: MTÜ Ars Ornata 2011 Aeg: juuni 2011 www.arsornata.ee
Kasulike teadmiste ja ebateaduse must turg installatsioon / suursündmus / õpituba Koht: Kultuurikatel, Turu (Soome), Peterburi (Venemaa) Kaugus merest: 200 m Korraldaja: Mobile Akademie, SA Tallinn 2011, SA Turku 2011 Aeg: oktoober – november 2011
Ars Ornata Europeana on Euroopa kaasaegset ehtekunsti koondav sündmus, mis toimub igal korral erinevas Euroopa linnas. Viimati Zürichis, Lissabonis ja Manchesteris. 2011. aastal Tallinnas toimuva Ars Ornata Europeana teema on UltraMarine. 2011. aastal toimub vähemalt 5 näitust: kureeritud teemanäitus UltraMarine, Eesti-Portugali kaasaegse ehtekunsti näitus Kunstihoones, 7 Euroopa ehtekunstikooli üliõpilastööde näitus. Lisaks esineb väljapanekuga Eesti ehtekunstnike rühmitus ÕhuLoss ja näeb ülevaadet Eesti kaasaegsest sepisest. Teemanäitus eksponeeritakse vabas õhus selleks spetsiaalselt loodud arhitektoonis Noblessneri kvartalis mere ääres.
Kujutlege, et vestlete oma lemmikteemal isiklikult mõne rahvusvahelise tippeksperdiga ja et jutuks on miski, mis on põletavalt oluline kogu ühiskonnale. Juba aastaid toimub erinevates linnades must turg, kus 6 tunni jooksul vahetuvad teadmised otse inimeselt inimesele. Kokku saavad kuni 120 rahvusvahelist asjatundjat ja tuhatkond külastajat, kellest igaüks võib astuda nendega poole tunni jooksul otsedialoogi. Viimastel aastatel on Must Turg toimunud Jaffas, Liverpoolis, Viinis, Grazis ja Istanbulis. Igas linnas valitakse vestluseks just sealne oluline teema. Kui aga ei taha ise dialoogi pidada, võib osaleda publikuna ja jälgida vestlusi kõrvaklappide ja sünkroontõlgi abil.
www.mobileacademy-berlin.de
Tunneliprojekt linnaruum / kaasaegne kunst / näitus Koht: Laikmaa ja Gonsiori tänavate ristmik Kaugus merest: 1000 m Korraldaja: MTÜ Linnalabor Aeg: 2011, erinevad perioodid www.linnalabor.ee
Maarja Niinemägi, “Sinine”, 2007
Ümbersõit uurimus / dokumentalistika / näitus / film / kaasaegne kunst Koht: Tallinn, Peterburi, Turu Korraldajad: Atelier LIMO, SA Tallinn 2011, SA Turku 2011 Aeg: 2011
Arhitektuuri taustaga prantsuse kunstnikke Bruneli ja Pannetier’d huvitab ruum, mälu ja identiteet. Kunagi uurisid nad, kuidas need kolm ristuvad omavahel Schengeni tsooni piiril. Nüüd teevad nad läbi mereäärse maismaareisi Turust Peterburi kaudu Tallinna, koos kõigi väiksemate peatuspunktidega. Nad räägivad mereäärsete inimestega, koguvad muljeid, pilte ja mälestusi. Kuidas saab rännaku jooksul vaadeldavate inimeste muutudes Turust Tallinn? Atelier LIMO toob oma tähelepanekud näituse ja filmi kujul vaatajatele näha.
www.atelier-limo.eu
Linnalabor ühendab akadeemilise ja kunstilise taustaga inimesi, keda huvitab linnaruum ja selle muutused. 2011. aastal aitavad nad eksitavale ja tuimale jalakäijate tunnelile Gonsiori ja Laikmaa tänavate ristmiku all uuele ja värvikama elule. Konkursi korras annavad erinevad kunstnikud, disainerid või arhitektid muidu kõledale ruumile uue vormi ja hingamise, et linnaruum muutuks inimlikumaks ja elavamaks.
Yann Arthus-Bertrandi aerofotode näitus foto / näitus / linnaruum Koht: Tallinna linnaruum Korraldaja: SA Tallinn 2011 Aeg: 2011 www.yannarthusbertrand.org
On paradoksaalne, et maailma ohustatumaid ja saastatumaid paiku iseloomustab sageli mingi väärastunud ilu. Yann Arthus-Bertrand põlvneb sajanditepikkuste traditsioonidega ehtekunstnike suguvõsast. Seepärast polegi ehk nii väga üllatav, et ehkki ta on juba aastakümneid aerofotograafia maailmanimi, on tema fotonäituste teemaks sageli ilu ja ohu lähedus. Ilu ei pruugi olla alati hukkumise märk, aga oht võib olla lähedal ja seda tuleb teadvustada. 2011. aastal jõuavad tema suurejoonelised fotoseeriad Tallinna linnaruumi.
Kunst
Linnaruumi installatsioonide festival Kuidas arendada linnas liikujate ruumikogemust? Linnaruumi installatsioonide festivali vältel püstitub Tallinna tosinkond omavahel võrgustiku moodustavat arhitektuurset installatsiooni, mis lasevad linna näha teisiti, huvitavamalt. On need lõhnainstallatsioonid või täispuhutavad skulptuurid, kas nende sisse saab pugeda, nende otsa ronida, neid kuulata või nendega mängida – selle selgitab välja arhitektidele ja kunstnikele suunatud konkurss ja otsetellimused.
Festivali korraldamiseks on kokku tulnud kunstiteadlastest ja arhitektidest koosnev meeskond, kellest igaüks toob kaasa kogemused erinevatest projektidest - gaasitoru Veneetsia arhitektuuribiennaalil, Meremuuseum Lennusadama angaarides, Teletorni rekonstruktsioon ning kunsti ja kriitika liikumine Artishok.
konkreetse kohaga – olgu see Kalamaja või Lasnamäe. Et teos arvestaks sellega, mis tema asupaigas juba olemas on, ning piirkonna elanike tavade, harjumuste, soovide ja probleemidega. Et kogu projekti juures on oluline protsessuaalsus, saab püstituvate installatsioonide kujunemist ja ehitamist jooksvalt jälgida festivali blogis.
Peale leidlikkuse iseloomustab linnaruumi ilmuvaid teoseid ka tugev kontekstitaju. Eesmärk on, et autorid suhestuks
linnaruum / kaasaegne kunst Koht: Tallinna linnaruum Korraldajad: Margit Argus, Margit Aule, Maarin Ektermann, Ingrid Ruudi, MTÜ KAOS
Aeg: suvi 2011
Etenduskunstid
Teater NO99 Põhuteater performance / kaasaegne kunst / kaasaegne teater Koht: Skoone bastion Kaugus merest: 400 m Korraldaja: Teater NO99 Aeg: 1. mai – 30. september 2011
Sajandeid on teatreid ehitatud kivist. Hullude ideedega teater NO99 teeb midagi ainukordset ja ehitab teatri ootamatust ja keskkonnasäästlikust materjalist – põhust. Kutsub kaaslinlased appi ja nii sünnib talgute korras maailma suurim põhust ehitis. NO99 on oma tegevuse algusest peale rõhutanud, et teatri juures on peamine ja kõige ilusam see, et ta on, särab ja kaob siis ära, jätmata füüsilist jälge. Ka põhuteater kerkib vaid aastaks ja toob 17 nädalavahetuse jooksul lavale tähelepanuväärsete Euroopa ja Eesti kunstnike eksperimentaalseid lavastusi.
www.no99.ee
MIM goes sustainable uurimus / kaasaegne teater Koht: Kultuurikatel Kaugus merest: 200 m Korraldajad: Taavet Jansen, Maike Lond ja MIMproject Aeg: mai 2011 www.mimproject.org
Kas selline konventsionaalne ja priiskav kultuurikatapult nagu klassikaline teater suudab ja tahab meie ajaga kaasas käia? Teater on eelkõige energia kogum – kahjuks jätkuvalt täis arutut raiskamist ja läbi mõtlemata lahendusi. Taavet Jansen ja MIMproject alustavad võitlust raiskamisdinosaurusega ja toovad kaheaastase uurimustöö ja vahekatsetuste järel välja lavastuse, kus koos publikuga muundatakse füüsilist energiat vaimseks, viies sealjuures fossiilsete ressursside kulu miinimumini.
Aleksander Pepeljajev: Tantsiv torn
Vene kaasaegse tantsuteatri esinime Aleksandr Pepeljajevit seob Eestiga aastatepikkune koostöö. Omapärane koreograafia, elusa inimese ja kaasaegse tehnika ühendamine ja ootamatud klassikatõlgendused – see ongi Pepeljajev. Ka oma uue lavastuse jaoks, mis valmib koostöös tuntud Soome balletitrupiga, on ta valinud teema, milles ei puudu mütoloogilisus. Tallinna lahe randa kerkib torn. Tornis tantsitakse. Püüeldakse kõrgustesse. Nii vaimselt kui füüsiliselt.
Tantsiva torni idee on põhiliselt inspireeritud vertikaalsest liikumisest, mida võib ette kujutada nii vaimse kui füüsilisena. Tants kunstivormina tegeleb neist mõlema vahendamise ja kombineerimisega. Seetõttu võib Tantsivat torni ette kujutada kui spiraali või heeliksit, mis pidevalt muudab oma kuju. Tantsiva torni tuntuimad eeskujud on: 1. Paabeli torn, kuulus oma lammutamise ja “keelte segamise” poolest 2. DNA molekulaarstruktuur
3. Vladimir Tatlini Kolmanda Internatsionaali monument, mis jäi ehitamata, kuid millele lõputult viidatakse. Aleksandr Pepeljajev
kaasaegne tants / muusika / installatsioon Koht: Tallinn, Turu Kaugus merest: 200 Korraldaja: Aurinkobaletti (Turu, Soome), tantsuteater Apparatus (Moskva, Venemaa)
Aeg: mai 2011
Etenduskunstid
Film
PÖFF 15 film / festival / suursündmus Koht: Eesti kinosaalid Kaugus merest: kuni 200 km Korraldaja: MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival Aeg: november – detsember 2011 www.poff.ee
Tummfilmid tõstavad häält tummfilm / kaasaegne muusika / maailmamuusika Koht: Kultuurikatel Kaugus merest: 200 m Korraldaja: SA Tallinn 2011 Aeg: veebruar 2011 www.kultuurikatel.eu
Suvel on põhjamaades valged ööd. Aga talvel? Talv on pikk ja pime. Valguse toob meile kinoprojektori kiir. 15 aasta eest sündinud Pimedate Ööde filmifestival on aastatega saanud Kirde-Euroopa suurimaks ja olulisimaks filmifestivaliks. Ja on ka põhjust – PÖFF ühendab oma programmiga Ida ja Läänt, Euroopat Aasiaga, erinevaid filmikoolkondi ja žanre, paljusid Eesti linnu, ligi 75 maa kinokunsti, 60 000 vaatajat ja üle 500 filmi. Põhjamaa pimedas öös. Kultuuripealinna aastal, 15 aastat pärast festivali algust on põhjust lasta tähtpäeva puhul kanda end kinolinal kaugemale merede taha kui ei iial varem.
Kunagi olid kõik filmid tummad. Ehkki hiljem tuli ka heli, jäi tummfilmidele siiski teatav sarm ja salapära – erineva helitaustaga on ka film ise erinev. 2011. aastal saavad mereäärses Kultuurikatlas kokku põhjaliku eelvaliku läbinud maailmaklassikasse kuuluvad tummfilmid ning tunnustatud helimeistrid eri stiilidest ja maailmajagudest. Filmid säilitavad oma algse kuju, muutuvad vaid heliread, mille muusikud aasta jooksul välja on töötanud. Oodata on ootamatuid kontraste ja üllatavaid kooskõlasid.
Euroopa filmiauhindade gala
Film
Pärast kino sündi Euroopas on vana maailmajagu olnud üks kinokunsti keskusi. Ühel novembriõhtul 1988. aastal kogunes mitu nimekat Euroopa kinokunstnikku Berliinis, asutades Euroopa Filmiakadeemia. Pärast seda mälestusväärset sündmust, mil anti esimest korda kätte Euroopa filmiauhinnad, on auhinnatseremoonia toimunud igal aastal. Seda korraldatakse Euroopa eri linnades ja igal teisel aastal taas Berliinis. 2010. aastal toimub see glamuurne sündmus Tallinnas. Gala paljude külaliste hulgas on auhinnasaajad ja -kandidaadid, režissöörid, näitlejad ja produtsendid, EFA liikmed ja kriitikud – kõiki neid seob vaimustus Euroopa filmikunstist. 23. Euroopa filmiauhindade tseremoonia ulatab ka sõbrakäe Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalile ning on Euroopa kultuuripealinna avaürituseks Tallinnas.
Väljavõte Euroopa Filmiakadeemia läkitusest: Meie Euroopa Filmiakadeemiast tahaksime pakkuda ennast 2011. aasta kultuuripealinna ühendkoori liikmeteks! /.../
Uskuge või mitte – mõtteis me juba harjutame oma lembelaulu pikkadele ja pimedatele Eesti detsembriöödele. /.../ 2010. aasta detsembris toome oma 800 kandvat häält Euroopa kinomaailmast Tallinna, et ühineda teie kooriga. Meie laulud kõnelevad maagilistest paikadest omanäolistel Euroopa maastikel, inimsaatustest, mis võivad olla meist kaugel, aga mis kinolina vahendusel tunduvad ühtäkki niivõrd lähedal. /.../ Seega oleme laupäeva, 4. detsembri õhtul tunnistajaks uue mitmekeelse segakoori – tõelise Euroopa ja Eesti koori tekkele.
suursündmus / gala Koht: Solarise keskus, Nokia kontserdimaja Kaugus merest: 1000 meetrit Korraldaja: Euroopa Filmiakadeemia, MTÜ EFA 2010 www.europeanfilmacademy.org www.europeanfilmawards.eu
Aeg: 4. detsember 2010
Kasulik teave
Tallinna turismiinfokeskus vanalinnas Niguliste 2 / Kullassepa 4, 10146 Tallinn Tallinna turismiinfokeskus Viru Keskuses Tallinna turismiinfokeskus Viru Keskuses asub kesklinnas. Avatud iga päev kella 9–21.
HELISTAMINE Välismaalt helistades valige rahvusvaheline suunakood, Eesti riigikood 372 ja seejärel telefoninumber. Eesti piires saab kohalikke ja rahvusvahelisi kõnesid teha avalikes kaarditaksofonides. 50 ja 100 krooni maksvaid telefonikaarte müüakse ajalehekioskites ja postkontorites. Eestis toimib GSM ja 3G mobiiltelefonisüsteem, palun kontrollige ühilduvust oma operaatorilt.
INTERNET Avalikke internetipunkte leidub kõikjal Eestis. Need asuvad kohalikes raamatukogudes ja postkontorites. Kogu riigis on sadu traadita interneti ehk WiFi-alasid, mida saab tasuta kasutada. Paljud neist on üsna ootamatutes kohtades, näiteks randades, vanalinna väljakutel, staadionidel ja kontserdisaalides.
POSTKONTORID
SAABUMINE LAEVAGA
SAABUMINE RONGIGA
Velotakso
Tallinna peapostkontor asub kesklinnas aadressil Narva mnt 1 ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 8–20 ja laupäeviti kella 9–17. Telefon +372 617 7033, info@post. ee, www.post.ee. Toompea postkontor asub vanalinnas aadressil Lossi plats 4 ja on avatud esmaspäevast reedeni kella 8–17.
Parvlaevad
Raudteejaam asub vanalinna ja sadama lähedal.
Velotakso ehk jalgrattatakso on lõbus ja keskkonda säästev võimalus Tallinna kesklinnas liikumiseks. Velotaksod sõidavad märtsist oktoobrini. Hinnad kesklinnas: 35 krooni täiskasvanu, 15 krooni laps.
RIIGIPÜHAD 2011. AASTAL 1. jaanuar 24. veebruar 22. aprill 24. aprill 1. mai 23. juuni 24. juuni 20. august 24. detsember 25. detsember 26. detsember
uusaasta iseseisvuspäev suur reede esimene ülestõusmispüha kevadpüha võidupüha jaanipäev taasiseseisvumispäev jõululaupäev esimene jõulupüha teine jõulupüha
SAABUMINE LENNUKIGA Tallinna kesklinnast vaid 4 km kaugusel asub kaasaegne ja mugav Lennart Meri nimeline Tallinna lennujaam, mille lai teenustevalik vastab igati klientide nõudmistele. Väljuvate lendude saalis olev infopunkt avatakse vastavalt lennuplaanile kaks tundi enne esimest lendu ja suletakse pärast viimase lennu saabumist. Buss nr 2 sõidab lennujaamast kesklinna ja sadamasse iga 30 minuti tagant kella seitsmest hommikul kuni südaööni. Pileteid (25 krooni) saab osta bussijuhilt. Lennujaama bussipeatus asub terminalihoone ees. Kesklinna bussipeatus asub Laikmaa tänaval, Sokos Hotel Viruga ühendatud Viru Keskuse ja hotelli Tallink vahel. Taksopeatus asub kohe saabuvate lendude saali juures.
Reisiterminalid (A, B, D) asuvad keskaegsest vanalinnast lühikese jalutuskäigu kaugusel.
Tallinna-Moskva rong väljub iga päev.
Tallinna–Helsingi mereliin on üks maailma tihedama liiklusega rahvusvahelise reisijateveo liine. Parvlaevad ületavad Soome lahe Tallinna ja Helsingi vahel mitu korda päevas, sõiduks kulub kaks kuni neli tundi. Hiliskevadest hilissügiseni sõidavad sel liinil ka kiirlaevad, nende sõiduaeg on 1,5 tundi.
Raudteejaamast saab linna sõita trammidega nr 1 ja 2, vanalinn asub kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel.
Tallinna ja Stockholmi vahel sõitvad parvlaevad väljuvad igal õhtul, sõit kestab umbes 15 tundi.
Enne ühistranspordi kasutamist veenduge, et teil on olemas kehtiv sõidupilet, või ostke pilet juhilt kohe pärast sõidukisse sisenemist. Tallinna ühissõidukites kehtivad ka tunnipiletid ja kahe tunni piletid ning ühe ja kahe päeva piletid. Neid pileteid saab osta ainult ajalehekioskitest, mitte sõidukijuhtidelt.
Buss nr 2 sõidab sadama A-terminalist kesklinna ja lennujaama umbes iga 30 minuti tagant kella seitsmest hommikul kuni südaööni. Bussist ostetud pilet maksab 25 krooni. Ka taksopeatus asub kohe terminalihoone juures.
ÜHISTRANSPORT Bussid, trollid ja trammid sõidavad korrapäraselt kella 6–23.
Jahid
TAKSOD
Tallinn võtab rõõmuga vastu ka jahtidega saabuvaid külalisi. Pirita jahisadam (59°28,2’ põhjalaiust, 24°49,2’ idapikkust, VHF 16, sügavus 2,8 m) asub vaid 5 km kaugusel kesklinnast. Lahe teisel kaldal ootab saabujaid aga Peetri ehk Noblessneri sadam (Green light 59°27,343 põhjalaiust, 24°22,115 idapikkust, Red Light 59°27,309 põhjalaiust, 24°44,216 idapikkust).
Taksopeatused asuvad suuremate ristmike lähedal ja suuremate hotellide ees. Taksopeatuses võib valida ükskõik millise vaba takso. Taksoteenuste hinnakirja kehtestab taksofirma – see tähendab, et hinnad ei ole kõikide taksode puhul ühesugused. Sõidualustustasu on umbes 35–70 krooni, 1 km hind on umbes 8–15 krooni. Hindu, mis ületavad nimetatud määrasid oluliselt, loetakse liiga kõrgeteks. Veenduge, et taksojuhil on olemas töötõend. Arusaamatuste vältimiseks tehke oma sõidu ligikaudne hind kindlaks juba enne sõidu alustamist. Veenduge, et taksomeeter on sisse lülitatud. Küsige taksojuhilt kviitungit, mis trükitakse välja taksomeetri printeriga. Kui taksomeeter või printer on rikkis, ei tohiks juht töötada ja teil on õigus keelduda sõidu eest tasumisest.
SAABUMINE BUSSIGA Rahvusvahelised bussiliinid (Eurolines, Ecolines, Hansabuss) ühendavad Tallinna paljude Euroopa linnadega. Rahvusvahelised ja riigisisesed liinibussid saabuvad Tallinna autobussijaama ja ka väljuvad sealt. Bussijaamast saab linna sõita trammidega nr 2 ja 4 või bussidega nr 17 ja 17A.
MAJUTUS Sertifitseeritud majutus on Tallinnas kõrge kvaliteediga, sest sertifitseerimisstandardid on siin Euroopa keskmisest rangemad. Eelnev broneerimine otse majutusettevõttelt või reisibüroo kaudu on vajalik aprillist septembrini, kuid samas on see soovitatav ka muul ajal. Tallinna turismiinfokeskused majutust ei broneeri.
• tasuta keegli- ja piljardimängu ning sissepääsu Tallinna ühte populaarsemasse ööklubisse; • allahindlust restoranides ja poodides. Linnapileti ostmisel antakse teile sajaleheküljeline brošüür inglise, soome, saksa ja rootsi keeles või inglise, eesti, vene ja prantsuse keeles. Selles kirjeldatakse kõiki paiku, mida linnapiletiga saab külastada, nende lahtiolekuaegu ja asukohta linna kaardil ning vajaduse korral ka seda, kuidas nendeni ühistranspordi abil jõuda. Müügil on 6, 24, 48 ja 72 tundi kehtivad linnapiletid. Kasulikud lingid: w w w.tallinncard.ee
Enamik hotelle aktsepteerib tuntumaid krediitkaarte. Hinnad on kehtestatud toa, mitte inimese kohta, ning üldjuhul sisaldab hind hommikusööki ja makse.
TALLINN CARD – ÜKS PILET KÕIGE JAOKS! Tallinna linnapilet (Tallinn Card) on mitmekesiste kasutusvõimalustega pilet, mis annab juurdepääsu parimale, mida linnal on pakkuda. Linnapiletit saab kasutada ligi sajas kohas. Selle abil saate Tallinnaga hõlpsalt omal käel tutvuda, sest valite ise vaatamisväärsused, mis teid kõige enam huvitavad. See on parim viis muuta viibimine Tallinnas isikupäraseks, säästlikuks ja meeldejäävaks.
Info turistile: Telefon: +372 645 7777; turismiinfo@tallinnlv.ee www.tourism.tallinn.ee www.visitestonia.com
Linnapilet võimaldab: • tasuta sissepääsu umbes 40 Tallinna muuseumi ja vaatamisväärsusega tutvumiseks; • tasuta jalgsi-, bussi- ja jalgrattaekskursioone, mida viiakse läbi mitmes keeles; • tasuta linnatransporti; • allahindlust veepargis, spaas ja kardikeskuses;
IMPRINT Väljaandja: SA Tallinn 2011 Sisutoimetaja: Andri Maimets Kontseptsioon ja disain: The Division AS Tõlge: Luisa Tõlkebüroo Trükk: AS Folger KONTAKT: Sihtasutus Tallinn 2011 Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9 10148 Tallinn Telefon: + 372 653 2494 Faks: +372 642 7001 communication@tallinn2011.ee
kultuurset hingetõmmet minutit kultuurisündmusi tallinlast turisti lisaks osalejat noorte laulu-ja tantsupeol mobiiltelefonist meisterdatud pingid kesklinnas põhupakist koosnev teatrimaja aastal Eurovisiooni korraldajalinn aastal olümpiamängude korraldajalinn aasta eest jõudis Tallinn maailmakaardile vabatahtlikku kultuurisündmustel kilomeetrit sõsarkultuuripealinnast Turust ruutkilomeetril laiuv linn meetriga oli Oleviste kirik keskaja kõrgeim ehitis Euroopas mereäärset lugu vähemusrahvuste ühendust protsenti pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt protsenti tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt mereäärset kultuurikilomeetrit on kultuuripealinnade järjekorranumber parki maailma linnaga on Tallinnal püsisuhted torni linnamüüril rahvusvahelist suursündmust sadamat eriilmelise linnaosa ärkamisaeg trammiliini kaevuga pidi Tallinn keskajal hakkama saama järvega linn muinsuskaitsealune baar linna südames
www.tallinn2011.eu/ee
Kultuuripealinn Tallinn 2011 on:
7358 400 525 600 404 500 200 000 100 000 13 000 9 000 2001 1980 857 500 177 159 159 150 111 98 91 46 43 38 26 21 15 14 8 4 3 2 1