Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 8. oktoober 2010 | nr 002
www.tallinn2011.ee PERSOON «Mingit Potjomkini küla pole meil mõtet küll siia ehitada,» leiab kultuuripealinna aasta programmijuht Jaanus Rohumaa, kelle meelest on kultuuriaastat vaja ennekõike meie endi elu paremaks muutmiseks. Loe lk 4–5
Jaanus Rohumaa: «Iga inimene saagu loojaks.»
VABATAHTLIKUD Üks viis kultuuripealinna aastast osa saada on sündmusi vaatamaskuulamas käia. Teine ja hoopis elamuslikum võimalus on aidata neidsamu sündmusi korraldada – olla kultuuripealinna vabatahtlik. Kõige parema kultuuripealinna kogemuse saabki niiviisi, tegutsedes üheskoos tuntud kultuuritegijatega. Loe lk 6 AJALUGU Kui minna Katariina käigust linnamüüri suunas, siis näeme päris linnamüüri ääres paremat kätt hoonet, kus 755 aastat tagasi peatus üks keskaegse Euroopa kõige universaalsema mõtlemisega meestest, filosoof, teoloog ja alkeemik Albert Magnus. Loe lk 7
Foto: Stanislav Moshkov
Wagneri meistriteose nelja etenduse piletid nüüd müügil Nüüdseks on alanud piletimüük Richard Wagneri ooperi «Parsifal» kultuuripealinna Tallinn 2011 raames 25.‒28. augustini toimuvatele etendustele. Nargen Festivali programmi kuuluvat suurlavastust esitatakse Noblessneri valukojas ja see jõuab Eesti vaatajate ette esmakordselt. «Parsifal» on Richard Wagneri viimane ooper ja üks ooperi literatuuri keerukamaid teoseid. See on ainus ooper, mis on kirjutatud Wagneri ooperiteatri ‒ Bayreuth Festspielhaus ‒
erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Helilooja nimetas ooperit «Parsifal» Bühnenweihfestspiel ehk «lavale pühendatud pidustus». Pärast ooperi esietendust ütles Gustav Mahler: «Kui ma Festspielhausist täiesti kõnevõimetuna välja astusin, teadsin, et olen osa saanud ülimast hingesuurusest, ülimast kannatusest ja et see kogemus jääb eluks ajaks püha ning rikkumatuna mu hinge.» Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval,
keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera siiski kohtu kaudu õiguse ooper lavale tuua. Alljärgnevalt lühidalt ooperi sisust. Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias ja-
lutavad ringi kaunid neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui «lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde» tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori
TEATER valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest – Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ning lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest.