Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 3. detsember 2010 | nr 010
www.tallinn2011.ee
Andres Lõo teab, kuidas kostitada filmitähte.
KINO KIIKAB KÖÖKI «Selleks, et võõraid filmiinimesi külla kutsuda, peab inimesel olema segu külalislahkusest, filmiarmastusest ja eksperimenteerimisvalmidusest,» räägib ainulaadse ettevõtmise «Kino kiikab kööki» Eesti-poolne korraldaja Ave Ungro, kes vastutab selle eest, et selleks soovi avaldanud Euroopa Filmiauhindade gala külalistel saaks tallinlaste kodudes korralikult kõhud täis söödetud. Loe lk 4–5 KINO Katusekino eestvedaja Aivar Laan kergitab saladuseloori uue hooaja plaanidelt, rääkides juba mais toimuva hakkavatest seanssidest, kontsert-kinoõhtutest ja tänavu näitamata jäänud haruldastest, ent olulistest filmidest. Loe lk 6 AJALUGU
Foto: Stanislav Moshkov
Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid Tallinnas avati Vabaduse platsi all jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis 1. detsembril 14‒19-aastaste noorte kunstnike näitus «Kuidas ma siia sain?». Näitusel on kõigil huvilistel võimalik tutvuda valikuga koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! üle-eestilise eelvooru ehk Talendijahi töödest. Finaalvooru tööd valis enam kui saja kandideerija omade hulgast välja Eesti ekspositsiooni
kuraator Mari Kartau. Näitusel esitletavate kavandite autorid on Sirkka Johanna Siimso, Anna Mari Liivrand, Kati Saarits, Diana Kull, Deivid Drenkhan, Helme Pihel, Mihkel Kaarma, Kersti Nigols, Juuli Kukk, Katrina Raiend ja Mairi Mölder. «Tööde valimine lõppnäitusele on keeruline protsess, kus kõige määravam ei ole kaugeltki mitte see, kui hästi autor joonistada oskab või kui hea idee tal on,» sõnas Mari Kartau. «Konkursi voorudes on üles-
poole rühkinud need, kel on tugev tahtmine ja viitsimine oma ideed sisuliselt edasi arendada ja teostust paremini läbi mõelda ‒ nii kujunevad valikud ka tegelikus kunstielus.» Galeriis esitletud kavandid on valik III voorus sõelale jäänud töödest, mille seast valitakse omakorda välja need teosed, mis pääsevad 2011. aastal koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni. Eksperimenta! peateema «Ruum» toob järgmise aasta 26.
aprillist 14. juunini Tallinna Lauluväljakule, Maarjamäe lossi ning avalikku linnaruumi tõlgendused linnaruumist pildiruumini ja geopoliitikast psühhogeograafiani enam kui tosinast riigist. «Kuidas ma siia sain?» on Eksperimentaalgaleriis avatud 14. detsembrini 2010. Näitust ja Eesti ekspositsiooni sündi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, SA Tallinn 2011 ja Sally Stuudio. Rohkem infot saab www.eksperimenta.net.
Helilooja ja pedagoog Alo Põldmäe räägib kahe kuulsa - Bechsteini ja Astroni klaveri – duetist ja duellist. Loe lk 7 KUNST
Eksperimenta! Pärnu töötuba. Kunstnik Andrus Joonas juhendab Mairi Mölderit Pelgulinna gümnaasiumist, tagapool tegutseb Kaisa-Gerda Kohari. Foto: Mari Kartau
2
ARVAMUS
Reede, 3. detsember 2010 KULTUUR KUTSUB
Laupäeval lauatennist mängima! 11. detsembril aset leidev pingpongipäev pakub leebet viisi keha liigutamiseks ka igapäevaselt «laiskadele» inimestele. Annely Martin
annely.martin@tallinn2011.ee
«Osaleda saavad kõik soovijad ‒ see päev ongi mõeldud eelkõige inimestele, kes muidu ei ole sportlikult eriti aktiivsed,» räägib pingpongi päeva organisaator Aleksandr Rafalski.
Annely Martin, reporter
Kirssidega, kõigile! Traditsioone on igasuguseid, need on igal maal isemoodi. Eesti traditsioonide kohaselt ei minda külla kunagi tühjade kätega. Samuti on igale eestlasele selge, kuidas tuleks ideaalis oma külalist võõrustada – ikka korraliku «süldilauaga», mitte tükivõileibade-oliivide või marketist ostetud valmistoiduga. Kui eestlane kutsub endale kedagi külla, siis on oodata pigem mitmekäigulist ettevalmistust punasepõskselt perenaiselt, kes on end aovalgest saati küpsetistega paigast nikastanud, ning tema kõrval tummise olekuga peremeest, kes õhtu edenedes härmas pudelis «Elava legendi» elik viina lauale sikutab. Kuidas aga käituda, kui külla on tulemas mitte sinu kodakondne, vaid hoopiski kaugemalt tulnud eurooplane – näiteks itaallane või prantslane ‒ või hoopiski aasialane, näiteks kasahh? Kuivõrd teab tavapärane eestlane muude rahvaste traditsioonidest? Kas me vaevume alati kodutöö ära tegema kas või sõpradegi seas, veendumaks, et keegi neist pole näiteks kala suhtes allergiline või ei saa sealiha söömisest krambihooge? Euroopa filmielus leiab peagi aset esmakordne katsetus, kus mitte ainult kino-, vaid ka muu rahvas tungib Eesti kööki päris otsesel kujul, sest kõigile Euroopa Filmiakadeemia peole saabujatele on edastatud ka kutse osaleda päev enne gala paaritunnisel lõunasöögil, mille korraldavad nende auks külalislahked Eesti pered. Kui kõik kulgeb plaanitult, söödetakse Tallinna kodudes kõht täis ligi sajal Euroopa filmitegelasel. Kas suudame sellega lõplikult kummutada vankumatu stereotüübi Eestist kui endassetõmbunud inimestega riigist? Seda kuuleme pärast. Eestlane peab aga oma lumehangedest pakatavas talves toekalt sööma – ainuüksi Caesari salatiga kevadeni vastu ei pea. Siin on meid alati aidanud Eesti oma tooraine ja toit – piim ning kodusküpsetatud toitev must leib, jõulude lähenedes ka õnnis verivorst. Meil leidub tõepoolest veel küllaldaselt neid perenaisi-peremehi, kes hoiavad Eesti söömistraditsioone au sees ka siis, kui külalised on tulnud kaugemalt. Noa ja kahvliga söömine on olnud meile iseenesestmõistetav söömisviis. Kui näeme kedagi söömas sõrmedega, siis kipume imestama: kas need inimesed ei tea, et kätega söömine on ebahügieeniline? Nende sööjate jaoks on aga puhaste kätega söömine palju hügieenilisem kui noa ja kahvliga, mida on kasutanud teisedki inimesed. Maailmas on kõik väga suhteline ja sõltub vaatajast. Ka sama käeliigutus võib eri kultuuris tähendada erinevaid asju. Olgu või peanoogutus, mis ameeriklastele tähendab üksnes jaatust ‒ inglased ja eestlased noogutavad pigem selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Nii tulebki ka külalistele meie kultuuri tutvustada, sest iga võõras kultuur erineb suuremal või vähemal määral tuttavast, sellega tuleb kohaneda. Mõistlik oleks seejuures võõramaistele kultuuridele väärtushinnanguid andmast hoiduda ‒ see poleks ei kohane ega eurooplaslik. Aga eurooplaslikud me ju olla tahame. Kõik see eeldab üht – enne oma külalislahkuse pakkumist on vaja kodutöö ära teha. Mõlemal. Nii kutsutul kui võõrustajal.
«Kui kõik kulgeb plaanitult, söödetakse Tallinna kodudes kõht täis ligi sajal Euroopa filmitegelasel.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Annely Martin, reporter, annely.martin@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Pingpongi päev toimub Zelluloosi spordikeskuses.
«Meie päevale on oodatud kõik, soost ja vanusest sõltumata,» kinnitab Rafalski liikumise vajadust iga inimese argipäevas. «Kindlasti on sport üks tegevustest, mis ühendab eri rahvusest inimesi. Seda võib võtta ka kui integratsiooniprojekti, aga sportlikus vormis!» lisab ta. Aleksandr Rafalski on oma igapäevaselt ametilt hoopiski kelner. Kust on pärit tema enda huvi pingpongi mängimise ja taolise ürituse korraldamise vastu?
«Esialgne idee oli ehitada hoopis betoonist lauatenniselaud ja korraldada see turniir kusagil Tallinna linna pargis. See laud jäänuks pikaks ajaks püsti ja kõik huvilised saanuks mängida seda suurepärast mängu värskes õhus. Aga kahjuks olin suvel Eestist ära ning idee jäi teostamata,» räägib Rafalski algse idee saamisloost. Rafalski soov on, et inimesed, kes mingil põhjusel või ka põhjuseta ei ole viimasel ajal sportimisega tegelenud (ta ise on sama-
sugune), kas või üheks päevaks muutuksid aktiivseks ja tuleksid mängima. «See ei ole Tartu maraton või Sügisjooks, seal ei pea olema heas füüsilises vormis. Sport on oluline osa meie kultuurist ja selline sport on igaühele jõukohane,» julgustab korraldaja kõiki osalema. Kes on projektiga seotud? «Projektiga on eelkõige seotud SA Kultuuripealinn 2011 ja Liina Guiter, kes aitab mind alati hea nõuga. Samuti minu tütar, kes agiteerib oma koolivennad-õed osalema, ja minu sõbrad, kes tulevad ise ning kutsuvad oma sõpru. Kõik, kes kohale tulevad, on projektiga seotud! Üritus toimub küll esmakordselt, aga kas see kordub ka järgmistel aastatel, seda arutame koos selleaastaste osavõtjatega,» on Rafalski kindel. Kuidas kohale tulla, kas oleks vaja eelnevalt registreeruda? «Jah, registreerida on kindlasti vaja,» palub Rafalski osalemissoovist talle eelnevalt teada anda.
52 üllatust ja ideed – 4 nädalat veel
Aleksandr Rafalski esialgne idee oli ehitada hoopis betoonist lauatenniselaud.
KUS? Zelluloosi spordikeskuses (Tartu mnt 80 D, Tallinn). MIS? Pingpongipäev. MILLAL? 11.12.2010 kell 10‒17. Kui osavõtjaid on palju, mängitakse ka pühapäeval 12.12.2010. Registreerimine: alealjo@hotmail.com Foto: Jelena Petko
Kust saab Kultuuripealinna lehte? Lugejad on helistanud ja küsinud, kust ajaleht Kultuuripealinna leida. Suurem osa tiraažist levib pimepostituse teel, lisaks sellele võib ajalehte saada järgmistelt Tallinna linna aadressidelt: Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 10/Roseni 5), Linnavalitsuse teenindussaal (Vabaduse väljak 7), Kesklinna linnaosa valitsus
(Nunne 18), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses, Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik Lai tänav 14, pood avatakse kell 11), Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6), NO99 (Sakala 3),
Nordic Hotels (Viru väljak 3), Kalev Spa (Aia 18), Eesti Kunstiakadeemia, raamatukogu, ETV (Faehlmanni 12), Estonia (Estonia pst 4). Tasub vaadata ka ajalehe Pealinn kastidesse ja korvidesse, sealtki võib Kultuuripealinna leida. Haapsalus leiab Kultuuripealin-
na Konsumi kauplusest (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajast Grossi poest (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupadest (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupadest (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupadest (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupadest (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskusest (Aasa 1).
neist aegadest, mil legendaarne viiuldaja suviti siin puhkas, muusikutest sõbrad teda külastasid ja nad kõik koos kontserte andsid. Oistrahhi vaimsusest kantud festival väärtustab Pärnut muusikute puhkuse linna-
na. Sel aastal tähistab David Oistrahhi nime kandev festival oma 15. juubelit. Meie kogemus kinnitab suurt publikuhuvi ‒ kõikidel kontsertidel läbi aastate on saalid olnud peaaegu pilgeni rahvast täis. Esinejate absoluutne professionaalsus ei tähenda Oistrahhi festivali puhul publiku jaoks ehmatavat elitaarsust.
junud kuulama jõulumuusikat meelelahutusena, sel korral saab publik seda nautida klassikalistes seadetes. Traditsiooniliselt on Oistrahhi festival sümfoonilise- ja kammermuusika päralt, rõhk on instrumentaalmuusikal. Jaanuaris 2011 on seegi vastupidi ‒ alustame uue aasta esimese galakontserdiga kolme särava Rootsi ooperitähe osavõtul, kolmekuningapäeva kontserdil osaleb noor ooperisolist Saksamaalt ning meie viimasel õhtul laulab Euroopa kooride paremikku kuuluv segakoor Latvija. Vokaalmuusika kaalukust rõhutab ka asjaolu, et instrumentaalseadete aluseks on samuti (jõulu)laulud. David Oistrahhi festival on muusikapidu neile, kes ootavad kontserdiõhtult kas akadeemilist klassikat või lihtsalt lahedat tundehetke.
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 David Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik, milline on 4.-8. jaanuarini Tallinnas ja Pärnus toimuva David Oistrahhi festivali ajalugu? David Oistrahhi nimega seondub Pärnu suvemuusika alates
Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees
9 Mida on tänavusel festivalil varasematega võrreldes eripärast? Koostöös SA Tallinn 2011 toimub David Oistrahhi festival esmakordselt Tallinnas, see on pärnakate tervitus kultuuripealinnale. Et meie festival on tavaliselt suvel, ei ole kavas kunagi olnud erilist rõhku jõulumuusikal. Nüüd on muusikaline aktsent just jõuludel. Tavapäraselt oleme har-
KULTUURILINNAD
Reede, 3. detsember 2010
3
Tallinn reklaamib Rakvere punklaulupidu oma kultuuriaasta sündmusena Eesti suuremad asulad korraldavad Tallinna kultuuripealinna aasta koos ja reklaamivad üksteise üritusi. Eesti linnad loodavad koondada kõik endised Euroopa kultuuripealinnad ühisesse koostöö- ja üritustevõrgustikku ning pakuvad omalt poolt punklaulupidu, militaarfestivali ja saunamaratoni. Oliver Õunmaa Tänavune kultuuripealinn Essen koondas kõik Ruhri tööstuspiirkonna linnad, et koos kultuuripealinna aastat ellu viia. Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti üleskutsel moodustasid linnad üle Eesti võrgustiku «Euroopa kultuurilinnad Eestis 2011», et ühiselt Tallinna kultuuriaasta ellu viia. «Tallinna missioon on suurem kui üksnes oma 2011. aasta kultuuriprogrammi sisustamine,» selgitas Vitsut. «Eesti on nii väike, et tema rahvaarv annab just parasjagu välja suure linna. Kultuuripealinnaks kandideerides lubasime kaasata ka teisi linnu. Teiste linnadega koostööd tehes saame pakkuda rohkem võimalusi ja kindlustada, et Eestit külastatakse suure huviga ka pärast 2011. aastat. Ühtlasi on koostöö eesmärk edendada ning elavdada Eesti linnade omavahelist kultuurisuhtlust.»
Tallinn olgu värav teistesse linnadesse Eesti linnu läbi kultuuri tutvustav võrgustik sündis 2009. aasta Tallinna päeval, mil esimesed üheksa nn kultuurilinna ‒ Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru ja Tallinn ‒ allkirjastasid vastava protokolli. Nüüdseks on liikmete arv tõusnud 19-ni. Linnad saatsid imagoloog Linnar Priimäele valiku oma erilistest kohalikest sündmustest, Priimägi valis neist parimad välja ning lisas iga linna iseloomustava sümboli ja märksõnad. Tallinna volikogu annetas oma eelarvest 200 000 krooni ja valmistas järgmise aasta kultuurikalendri ning postkaartide raamatu, kus kõik väljavalitu kirjas. Lisaks on valminud kolmes keeles võrgustiku kodulehekülg eesti2011.ee. Seal on üleval pidevalt täienev linnade kultuurikalender, selgitav jutt, miks võrgustik loodi, ja kaart linnade asupaikadega. «Kasvatamaks oma kultuurilist erikaalu ja suurendamaks huviväärtust, peab Tallinn kujutama endast väravat, mis avaneb edasi kogu Eestisse,» põhjendas Vitsut tehtut. «Tallinnast ei peaks 2011. aastal saama mitte kultuurimarsruudi lõpp-, vaid alguspunkt: siit edasi viigu tee teistesse Eesti linnadesse. Eestis on palju avastada, siin on rikas ajalugu ja põnevad traditsioonid, lahedad inimesed ning ainulaadsed üritused. Eesti on avastamata maa!»
Tõrva sai endale tõrvaahju
Tallinna linnavolikogu mees Toomas Vitsut.
esi-
Foto: Raepress
gasi esitas näiteks Tallinn teistes kultuurilinnades paremikku oma 2011. aasta üritustest. Suure tõenäosusega näevad tallinlased ja pealinna külalised partnerite esinemisi järgmise aasta 15. mai ehk Tallinna päeva ja 15. juuni ehk Taani lipu saamise päeva vahel. «Me oleme teinud midagi sellist, mida pole teinud ükski kultuuriministeerium, minister ega valitsus,» seletas võrgustiku ideoloog Priimägi. «Me oleme
«Kultuuririkas Eesti on avastamata maa.»
Võimalus Turu ees silma paista Võrgustikuga liitunud linnad tutvustavad peale endi ka teisi võrgustiku linnu, pannes kultuurikalendrid ja raamatud välja oma infopunktidesse ja mujale, kus rahvast rohkelt liigub. Teistel kultuurilinnadel käiakse ka oma üritustega külas. Mõni kuu ta-
vad militaarajaloo festival, Paju lahingu monument ning lause «Eesti algab siit». «Kokkuvõttes oleme täitsa rahul,» ütles kultuurilinn Võru kultuurispetsialist Inge Tolga. «Linnar näeb meie linnu niisuguse pilguga nagu külaline. Ju me siis olemegi sellised!»
loonud Eesti linnade kultuurilise koordinatsiooni süsteemi. Kas kusagil mujal on midagi sellist? Tänu teiste linnade abile vaatab Euroopa järgmisel aastal Tallinna peale ehk suurema huviga kui teise kultuuripealinna Turu peale.»
Põnevaks muudab eriline ja omanäoline Priimägi sõnul saatsid linnad talle innuga ettepanekuid, millega külalistes ahvatlust tekitada, ning koostöö sujus hästi. «Olin linnadele nagu õppejõud või treener ning aitasin neid,» rääkis Priimägi. «Kohtusin kõigi kultuurilinnade esindajatega. Läksin neile külla või korraldasi-
Priimägi kirjeldas, kuidas ta otsis igale linna sümbolit, mis pildi peal linna reklaamiks. «Kui sümbolit polnud, tuli paigale sobilik luua,» rääkis Priimägi. «Tõrvale soovitasin näiteks ehitada ühe tõrvaahju. Rakvere sümbol on juba olemas, selleks võib võtta tarva. Seal on ka lossivaremed, kuid neid on ju kõikjal. Miks aga sõita Türile? Sest Eesti lapsed laulavad: «Kiisud sõitsid Türile, et minna külla Jürile.» Türi sümbol on rong. Rongiga saab sõita kevadesse, sest Türi on kevadpealinn.»
Reklaam levib üle maailma Märksõnade ja tunnuslausete leidmisel tuli Priimäel oma valikus mõnda linna ka veenda. «Tartule pidin selgitama, et nad on eurooplastele Emajõe Ateena, mitte «Heade mõtete linn», sest mitte ükski Euroopa linn ei pane endale nimeks «Halbade mõtete linn»,» rääkis Priimägi. «Heade mõtete linn tähendab midagi Eesti kontekstis.» Priimägi loodab, et ajapikku leiab iga linn sellise ürituse, mida ta korraldabki Euroopale. «Näiteks võiks Euroopa kultuurikalendris käima lükata tarkuse päeva, sest meie oleme ainuke rahvas, kes tähistab 1. septembrit tarkuse päevana,» pakkus Priimägi. «Tartu võiks seda ülikoolilinnana teha ja mõelda välja rituaali päeva tähistamiseks, mida terve Euroopa järgiks. Ega see tähenda, et eri riikides algab kool erineval ajal. Tarkuse päeva võib ju tähistada igal kuupäeval, valime lihtsalt ühe välja.» Kui praegu on võrgustik tegutsenud vaid kokkusaamiste kujul, siis lähitulevikus tekib ilmselt ka asutus, mis selle tegevust koordineerib. «Keegi peab ju iga päev rutiinselt võrgustikuga tegelema,» ütles Vitsut. «Praegu on see töö vabatahtlik. Juriidiline keha on vajalik seda enam, et kutse võrgustikku astumiseks said kõik maakonnakeskused ja suuremad linnad ning neid liitub loodetavasti aina veel.» Igas linnas hakkab olema tüüpiline viit, mis osutab teistele lähimatele kultuurilinnadele. Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) nõustus võrgustikuinfot oma kanalite kaudu üle maailma levitama. Lisaks on EAS-i kodulehel link «Tutvusta Eestit», kuhu läheb üles võrgustiku elektrooniline viide. Võrgustiku internetiväljaande külastaja saab peagi iga linna lehel kuulata konkreetse linna tunnusmeloodiat. Kultuurilinnad loodavad, et võrgustik jääb toimima ka pärast 2011. aastat.
«Ükski Euroopa linn ei pane endale nimeks «Halbade mõtete linn».» me kõikide linnade kokkusaamise Paides, Võrus ja Tõrvas. Üles tuli leida see, mis on igas paigas juba olemas ja omanäoline.» Näiteks Elva tähtsündmuseks kujunes naabritega suhtlema õhutav «Euroopa naabrite päev», sümboliks puravikukujuline ehitis metsa all ja tunnussõnadeks «Muinasjutt metsas». Sillamäe reklaamib end kui nõukogudeaegne «Keelatud linn», mille sümboliks on stalinistlik arhitektuur ja tähtürituseks kunstifestival «Suvehari». Valgat tutvusta-
Punklaulupidu. Seepärast lisanduvad lähiajal kodulehele ka linnade 2012. aasta sündmused. «Reegliks aga jääb, et enamasti reklaamime ükskõik mis kujul kohalikke sündmusi, sest ülevabariigilisi nagu laulupidu kajastatakse niikuinii ja need kipuvad kohalikke üritusi varju jätma,» lausus Priimägi. «Küllalt on aga kohalikke toredaid üritusi, mida praegu võõras ei tea.»
Tulevikus kultuuripealinnad koonduksid Haapsalu pakkus välja, et iga linn võiks filmida oma üritusi ja neist tuleks lõpuks kokku ühine kultuuriaasta videoplaat. «Plaat «Euroopa kultuuriaasta Eestis» on suurepärane mõte!»
Rakvere tervitab eurot punklaulupeoga 9 Rakvere linnapea Andres Jaadla Võrgustiku loomine on mõistlik ja ehk isegi ainuvõimalik otsus, sest kui arvestame Eesti väiksust, siis võime öelda, et terve Eesti on kultuuripealinn. Iga linn on välja pakkunud parima, mis Tallinna kultuurikuningaks olemise ajal toetaks, samas loodame Tallinnalt saada Euroopa kultuuri vastu. Tegemist on ikkagi koostööga. Üritus, millega Rakvere end reklaamib, on punklaulupidu. Tore, et oleme need, kes toovad sel viisil Eesti kultuuri värskendust. Punklaulupidu on alternatiiv üksluistele kõnekoosolekutele, mida näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva või siis euro tuleku
Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja / Scanpix
leidis Priimägi. «Sellele võiksid lisanduda ka järgmiste aastate kokkuvõtteplaadid. Nii saaksime kõige esinduslikuma Eesti kultuurielu kroonika.» Vitsut leidis, et kui Eesti sisene kultuurivõrgustik toimib, peaks pöörama pilgud ka välismaale, et võrgustikku veel laiendada. «Linnadel on terve rida sõpru ja kolleege ka väljaspool Eestit,» ütles Vitsut. «Miks ei võiks ka endised Euroopa kultuuripealinnad moodustada meie eeskujul oma võrgustikku?»
Priimägi toetas Vitsuti ideed «Mõelge, kui palju on praegu endisi kultuuripealinnu,» rääkis Priimägi. «Võrgustik on algapuhul pidada armastatakse. Tähistame neid sündmusi omamoodi.»
Otepää kutsub saunamaratonile 9 Otepää volikogu esimees Aivar Nigol Saunamaraton toimub järgmise aasta veebruaris. Osalejad käivad läbi ja katsetavad mitmeid ürituseks välja valitud saunu. Võidab see, kes jõuab kõige rohkemates paikades saunatada. Kõik külalised saavad maratonile registreeruda. Kõik teavad meid suusatamise järgi, kuid pärast suusatamist on vaja ka lõõgastavat puhkust. Lõuna-Eestis on saunakultuur eriti tähtis ja me tahame seda läbi niisuguse ürituse propageerida. Soomes toimunud sarnase ettevõtmise Otepää võistkond võitis.
Kultuurilinnade praegune nimekiri Haapsalu, Tallinn, Valga, Paide,Türi, Suure-Jaani, Viljandi, Tõrva, Pärnu, Rakvere, Tartu, Elva, Otepää, Võru, Põlva, Jõhvi, Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu
tus, mille peale keegi neist pole seni tulnud. Koostöövõrgustik kataks tervet Euroopat. Praegu kutsub korraldaja äärmisel juhul vaid eelmise kultuuripealinna rääkima, kuidas neil aasta möödus ‒ nagu meil käib üks inglane taksojuhtidele rääkimas, kuidas külalislahke olla. Aga sellest on vähe, hea oleks näha ka üritusi.»
Pärnu paneb Euroopa lapsed laulma 9 Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson Juulis toimub Pärnu linnas rahvusvaheline laste ja noorte muusikafestival «Europa Cantat junior». Üle-euroopaline lastekooride festival ongi meie kõige olulisem rahvusvaheline üritus tuleval suvel. Festivali korraldatakse iga kord isesuguses riigis ja tänavu toimub see Eestis. Pärnusse tuleb kokku üle 800 laululapse. Üritus toimub koolides, kontsertsaalides ja tänavatel. Samal ajal toimub ka UNISEF-i sinine nädal. Seega on meil rohkem kui nädal ainult lastele pühendatud.»
4
KINO KIIKAB KÖÖKI
Reede, 3. detsember 2010
Tallinlased kostitavad Projekti «Kino kiikab kööki» raames kostitavad Tallinna kodud 62 Euroopa Filmiakadeemia gala külalist. «Meil on superfestival PÖFF, me saame Euroopa kultuuripealinnaks, meil on võluv vanalinn – aga eelkõige on linn vahva seepärast, et siin elavad põnevad inimesed. Mõtlesimegi, et oleks tore viia kokku gala külalised ja tallinlased, et tekiks vahetu side ja sünniks palju huvitavaid isiklikke kohtumisi,» räägib SA Tallinn 2011 filmiprojekte kureeriv Ave Ungro, selgitades, kuidas tekkis ainulaadne algatus «Kino kiikab kööki». Andreas Sepp
Andreas.Sepp@tallinn2011.ee
«Kino kiikab kööki» näol on tegemist ainulaadse ja Euroopa filmielus esmakordse algatusega, mis teeb kummarduse Tallinnas Nokia kontserdimajas detsembri algul toimuvale üleeuroopalisele filmipeole, Euroopa Filmiakadeemia (EFA) galale, ja tähistab Euroopa kultuuripealinna aasta peatset saabumist. Lühidalt öeldes seisneb algatus selles, et kõigile filmigalale saabujatele on edastatud ka kutse osaleda enne laupäeval, 4. detsembril toimuvat gala paaritunnisel lõunasöögil, mille korraldavad nende auks võõrustajariigi külalislahked elanikud. 30. novembri seisuga võõrustab filmikülalisi umbes 45 peret või sõpruskonda. «Kõik külalised oskavad inglise keelt ja peaaegu kõik võõrustajad samuti. Võõrustajate hulgas on palju ka itaalia, prantsuse, vene ja hispaania keele oskajad. Eestlased oskavad paljusid keeli ja seetõttu pole keeleküsimus küll kordagi päevakorrale tulnud,» hindab
Kuulsaid toiduteemalisi eesti filmitsitaate Kes Eesti filmiajalugu tunneb, see teab, et vihjeid toidule leidub kodumaises filmikunstis palju. Kes aga ei mäleta, neile valis «Kino kiikab kööki» korraldustoimkond välja mõned maitsvamad kodused filmipärlid, eesmärgiga anda nende abil kinokülaliste võõrustajatele põnevaid lõunaideid. «Ei tea kohe, kuidas olla või mida pakkuda!» ‒ «Juustu.» (Viini postmark, 1967) «Ei noh, pidusse ma tulen küll, aga ütle, kas seal sülti ka tehasse?» (Kevade, 1969) «Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine» (Viimne reliikvia, 1969) «Nüüd me rosoljet täna enam ära tuua ei jõua.» – «Mul on kulinaarias tutvusi!» (Noor pensionär, 1972) «Biifsteek on loomne toit ja härra komissaril ei õnnestu minust biifsteeki teha.» (Hukkunud Alpinisti hotell, 1979) «Adalbert, paks koer! Kooki ja moosi kaptenile!» (Arabella, mereröövli tütar, 1982) «Võtame veel ühed jäätised. Kirssidega, kõigile!» (Naksitrallid, 1984) «Ei ole mõtet enne burksi osta.» (Tulnukas, 2006)
projekti Eesti-poolne koordinaator Ungro ettevõtmise senist kulgu vähemalt keelelises plaanis väga edukaks. Sama võib öelda ka kõige olulisema ehk retseptide planeerimise osas.
Peale välismaiste filmikülaliste toitlustamisele löövad võõrustajad kultuuri(pealinna) tegemistes kaasa veel õige mitmel moel. Lisaks kunstniku- ja kuraatoritööle on Andres Lõo tuntud nii sooloartistina kui vikertroonikat viljeleva popbändi Opium Flirt trummari-lauljana ning Lõo algatus on ka täiesti uudset galeriikontseptsiooni viljelev Vitamiin Loft, mille raames toimub järgmisel aastal Saviga kahasse korraldatav kaasaegset heli-, visuaal- ja filmikunsti ühendav festival «Stalking Stalker». Lisaks festivali ja kino Sõpruse juhtimisele on Tiina Savi ka vabalevis ringleva kinolehe «La Strada» vastutav väljaandja ning filmikunstile pühendatud projekti «60 sekundit üksindust aastal Null» üks koordinaatoreid. Suurejoonelise filmikunsti kummardava projekti käigus esilinastuvad Tallinna lahel spetsiaalselt selle sündmuse jaoks valminud minutipikkused filmid, mille autoreiks on režissöörid üle kogu maailma. See on ka filmikogumiku ainulinastus, sest ekraniseeringu käigus filmi ainsad koopiad põletatakse, tähistades niiviisi iga kaadri igavikulisust.
«Kuigi lõunasöökide nimekiri pannakse kokku Eestis, peab selle kinnitama ka Saksamaal asuv Euroopa Filmiakadeemia produktsioonikompanii.» «Ei ole kapriisseid inimesi ei võõrustatavate ega võõrustajate seas,» kinnitab Ungro. «Mõnel külalisel on allergiaid, mõni on välja toonud, et ta teatud toiduaineid ei söö või alkoholi ei tarbi. Kokkuvõttes on protsess siiamaani väga kenasti kulgenud. Iga võõrustaja on loonud isikliku retsepti või retseptid ja kõik on siiamaani väga maitsvad tundunud. Lisaks meeldib mulle, kuidas inimesed on menüüsid kirjeldanud. Nad on suhtunud sellesse nii loovalt ja armastusega.» Ungro sõnul on kõige olulisem algatuse puhul külalislahkuse esiletõstmine ja sellest tulenev uute kogemuste saamine. Samas peab Ungro arvates ettevõtmistes osalevatel inimestel säilima ka nende õigus privaatsusele, sest nad on ju siiski külla kutsunud vaid mõne filmiinimese, mitte terve Eesti avalikkuse. Valdavalt võõrustatakse külalisi kodudes, kuid nimekirjas on ka üks moestuudio ja üks «hästi kodune kontor». «Nagu kontoriinimesed hästi teavad – ka kontor võib ajapikku koduks kujuneda,» märgib Ungro.
Filmistaarile pakutakse vanaema vaarikamoosi Üks põnevamatest kohtadest, kus EFA külalist võõrustatakse, on kunstnik Andres Lõo ja kino Sõprus loovjuhi Tiina Savi avar elamine. Nemad liitusid enda sõnul projektiga pärast «selle helendava reklaambänneri nägemist Tallinn 2011 kodulehel». Rikkaliku kultuurilooga majas Tatari tänaval ootavad Lõo ja Savi oma külalist rikkaliku menüüga, kus saavad olema kindlasti heeringas, šampus, õunamahl ja nende korterikaaslase, Sõpruse kino plakatikunstniku Andri vanaema tehtud vaarikamoos.
Söögitegemine aitab Tallinna mainet tõsta «Filmiakadeemia auhinnatseremoonia on järjekordne võimalus Tallinnast rahvusvahelisel tasandil juttu teha,» näeb Ungro projektis mainekujunduslikku perspektiivi. Tõepoolest, juba enne ligi 500 väliskülalisega filmigala toimumist võib öelda, et vaid puhtalt «Kino kiikab kööki» algatuse näol peaks galast osavõtjatele jääma positiivne mälestus, sest kui kõik kulgeb plaanipäraselt, söödetakse Tallinna kodudes kõht täis 62 Euroopa filmitegelasel, kelle hulgas on ka 12 EFA nominentfilmi esindajad. Kõige rohkem läheb ühele ja samale söömaajale kolm EFA gala külalist. Lisaks võõrustajatele on elevil ka võõrustatavad. Ehk on ettevõtmise populaarsusele kasuks tulnud ka selle tõeliselt õnnestunud ingliskeelne tõlge, mis lihtsalt ei saa niigi elava fantaasiaga filminäitlejaid, režissööre ja produtsente külmaks jätta: «Tallinn 2011: What’s Cooking?» «Kui pakkusime filmipeole kutsutud külalistele välja, et üks
«Iga võõrustaja on loonud isikliku retsepti või retseptid ja kõik on siiamaani väga maitsvad tundunud.» lõunasöök toimuks gala korraldava linna elanike kodudes, siis läksid paljud elevile – niisugust ettevõtmist pole varem kunagi olnud,» kiitis Euroopa Filmiakadeemia üks produktsioonijuhte Nikola Joetze.
Senini peamiselt helikunstiga tuntust kogunud Andres Lõo kavatseb «Kiika kööki» projekti abil kätt proo
Osalevad ka Tallinn 2011 vabatahtlikud Lõuna ise toimub filmigala päeval ajavahemikus 13.00‒15.00.
Lisaks võõrustajatele ja külalistele osalevad sellel ka kultuuripealinna vabatahtlikud, kelle vastutada on lõunastamise võimalikult sujuv ajaline kulgemine alates
külaliste hotellist auto peale võtmisest. Nende kanda on ka söömaajal osalenud filmigala külaliste käest söömaaja kohta tagasiside küsi-
KINO KIIKAB KÖÖKI
Reede, 3. detsember 2010
Euroopa filmitähti tahtlikele vastav koolitus, kus suuniseid jagab teiste seas ka Joetze. Külalis(t)e transpordi eest hotelli ja tagasi hoolitsevad omakorda võõrustajad, kelle kanda jäävad ka muud lõunasöögiga seotud kulutused. Ühe või mitme Euroopa filmigala külalise võõrustamiseks sai kandideerida Tallinn 2011 kodulehel, kus potentsiaalsed võõrustajad pidid muuhulgas kirja panema oma keeleoskuse ja saatma oma kodust tehtud foto. Võõrustatavad pidid omakorda korraldajatele teada andma oma toiduharjumused ja mittesoovituslikud toiduained, vältimaks võimalike allergiahoogude tekkimist.
Parimaks infokanaliks osutus Facebook Kahe ankeedipataka ‒ võõrustatavate ja võõrustajate ‒ kokkuviimise eest hoolitses sihtasutus Tallinn 2011, kus rohkem kui aasta tagasi «Kino kiikab kööki» idee ka sündis. Kampaania läbiviimist toetab Postimees ja selle läbiviimisel toetuti paljuski tasuta suhtluskeskkonnale Facebook, kus võõrustajad said oma menüüsid esitada ning ettevõtmise üle mõtteid vahetada. Ungro sõnul oli Facebooki kasutamine peamise suhtluskanaline huvitav, ent samas ka väljakutsuv kogemus: «Facebook on keeruline organism. Tänapäeval, mil peaaegu kõigil ja kõigel on oma Facebooki konto, peab arvestama, et mitte kohe ei hakka kõik kõigi fänniks, mis jällegi ei tähenda, et algatus selle tõttu inimestele ei meeldiks. Oluline on see, et meie Facebooki kontol saavad kõik asjaosalised ja suurimad fännid uue info kiiresti kätte ja lisaks saame sellest mingil hetkel ka teatavat laadi online-arhiivi teha. Facebook on ja jääb oluliseks info edastamise allikaks veel päris pikaks ajaks.»
Valik võõrustajate esitatud näidismenüüdest Nimetu menüüvariant 9 Esimeseks käiguks on külmad suupisted: õrnsoolatud siig, täidetud munad kalamarjaga, kartulisalat (lihaga... nagu vanaema tegi), marineeritud kuuseriisikad, värskelt suitsuahjust saabunud kuumsuitsukarpkala või -lest, hapukurk meega, mõni hea Eestimaa väiketootja juust. Tervitusnapsuks pits jääkülma viina. 9 Teine käik. Külmutatud värsketest hernestest säravroheline püreesupp krõbeda peekoniviiluga ja must leib isevalmistatud pasteedikattega, milles on ka tubli sorts konjakit. Joogiks mõni hea Itaalia vein Masi veinimõisast. 9 Kolmas käik. Põdrapraad, ahjujuurikad (kartulid ja porgandid) krõbeda maasuitsusingi teki all. Mõni hea Chianti Itaaliast. 9 Neljas käik. Ahjuõunad jäätisega rosinate, Vana Tallinna, kaneeli, mandli ja fariinsuhkru marinaadis. Kohv.
Menüüvariant «Kodumaisest porgandist, peedist ja jõhvikatest» 9 Eelroaks on magusamaitseline porgandipüreesupp krõbedate juustukeerdudega. 9 Pearoog valmib ahjus: kitsejuustuga täidetud mahlane kanafilee metsriisi ja sooja mesise punapeedi-punasibula lisandiga. 9 Magusroaks on jõhvikavaht külma piimaga.
9 Lõuna juurde pakume veini, vett ja mahla. Lõuna lõpetab aurav tass kohvi või teed ja õhkõrnad Valeri küpsised.
Menüüvariant «Koduküla Kadriorg» 9 Eelroaks on juustune lahtine kapsapirukas, lisandiks värviline värske salat. 9 Pearoaks on mahlane ahjuforell kuldkollase keedukartuli ja aurutatud rohelise köögiviljaga. 9 Suu saab magusaks kaneelimaitselise õunakoogi ja jahutava jäätisega, lisandiks kohv, tee, soovi korral klaasike konjakit. Lõuna juurde pakume veini, vett ja mahla, vastavalt soovile.
Menüüvariant «Rahvusromantiline puitasum» 9 Eelroog: aukohal on kodus küpsetatud rukkileib, tooni annavad kodune kartulisalat, singirullid juustu-küüslaugutäidisega, marineeritud kuuseriisikad, hapukurk jm. 9 Pearoog: vürtsikas pikkpoiss, vanaema kartulipuder kõrvitsasalati ja pohlamoosiga. 9 Magusroog: karge kamakreem meekastmega. 9 Kohvikõrvane: Kadrioru kaerahelbepätsid. Lõuna juurde pakume veini, vett ja mahla, vastavalt soovile.
Tippkokk rõhuks vaid Eestile omastele toorainetele Mida ise EFA külalistele pakuksite või mida soovitaksite pakkuda? Kindlasti midagi sellist, mis oleks meie kodumaistest toorainetest valmistatud ning pere n-ö firmaroog. Enda lemmikutest oleksid valikus angerjas ja siiakala, aurutaksin neid meie hea Põltsamaa veiniga ning suitsutaksin veel veidi tugevama maitse lisamiseks. Põhirõhu paneksin kindlasti Eesti põnevatele toorainetele, millest teha roogasid, mida Euroopas ei pakuta. Kindlasti on ulukiliha – põder, metssiga ja metskits ‒ paljude välismaalaste jaoks eksootiline ja ebatüüpiline toit.
Ettevõtmist loodetakse korrata ka mujal
ovida ka kokanduskunsti vallas.
Foto: Stanislav Moshkov
mine juhuks, kui viimased selle liigse viisakuse tõttu andmata jätavad. 30. novembril toimub kultuuripealinna infokeskuses vaba-
Kuigi lõunasöökide nimekiri pannakse kokku Eestis, peab selle kinnitama ka Saksamaal asuv Euroopa Filmiakadeemia produktsioonikompanii, kus on ideed selle esitamisest peale tuliselt toetatud. EFA gala raames pole varem niisuguseid üritusi korraldatud, kuid idee ei tule siiski päris tühjalt kohalt ‒ nimelt kutsuti ka 2009. aasta Euroopa kultuuripealinnas Linzis väliskülalisi inimeste kodudesse külla, toona olid kutsutavateks kultuuripealinna avatseremoonial osalenud. Lisaks teab Ungro rääkida, et ühe Eesti võõrustaja andmetel korraldatakse ka Itaalias filmifestivali, mille käigus linna saabunud külalisi kostitatakse samuti linnaelanike kodudes. «Ilmselt on taolisi sündmusi olnud ja tuleb veel,» võtab Ungro põneva ettevõtmise kokku. «Selleks aga, et võõraid filmiinimesi külla kutsuda, peab eriline soon olema – see on segu külalislahkusest, filmiarmastusest, eksperimenteerimisvalmidusest ja mitmest muust tegurist. Sellistel inimestel on algatusest ainult võita!»
Roman Zaštšerinski, kohvik Mooni peakokk (pildil vasakul).
Foto: Lauri Laan
Kuidas teile selline väliskülaliste tavakodudesse kutsumise algatus tundub ja milliseid mõtteid see teis tekitab? Minu meelest suurepärane idee, sest meil on Eestis väga palju tublisid, andekaid kodukokkasid, nii mehi kui naisi, kes armas-
tavad väga hästi süüa valmistada. Nad võtavad iga õhtusööki nagu väljakutset ning fantaasia proovilepanekut. Seega on tegemist väga hea vaheldusega restoranielule, sellises intiimsemas õhkkonnas on toit kindlasti väga nauditav, põnev ja maitsev.
Mis on teie Euroopa lemmikfilm või -filmid? Otseselt lemmikfilme ei olegi, kuid südamelähedaseks pean ehk kõige enam Jaapani ja teiste Aasia riikide filme nende filosoofia tõttu, aga Euroopast kindlasti Itaalia ja Prantsuse filme. Tükike minust hindab seevastu võib-olla kõige rohkem Venemaa filme, eriti dokumentaale.
Sotsiaalse sidususe minister fännab «Kino kiikab kööki» algatust «Üle-euroopalise sotsiaalse sidususe seisukohalt on see väga-väga teretulnud projekt ja ma olen kahtlemata valmis ennetama teie järgmist küsimust ja asuma selle üle-euroopalise filmiürituse patrooniks,» teatas sotsiaalse sidususe minister SA Tallinn 2011 kontoris teda usutlenud filmiprojektide kuraatorile Ave Ung-
role. Ise pakuks minister kallitele filmikülalistele midagi maitsvat, toitvat ja mitmekülgset. «Pitsat! Mul on päris hea koht, kust tellida,» teatas mees. Lõbusat usutlust saab vaadata täispikkuses «Kino kiikab kööki» Facebooki lehelt http://www.facebook.com/ pages/Tallinn-2011-kutsub-Kinokiikab-kooki/106396839430108
5
Estonia laat
Veel kolm päeva, kuni käesoleva nädala lõpuni, kestab Rahvusooper Estonias piletimüügikampaania «Eesti raha Eesti teatrisse», mille kestel saab kõikidele järgmise aasta etendustele kuni augustikuuni pileteid osta üllatushindadega. Piletid on müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis. Kampaania tipneb suure kostüümilaadaga 4. detsembril, müügile tuleb suur valik teatrikostüüme, rekvisiite, plaate jm. Tutvustatakse uut piletimüügiautomaati, toimub jõululoterii, talveaias on avatud piparkoogikohvik ja laste mängutuba. Laada tulu läheb Estonia kostüümilaenutuse laiendamiseks ja remondiks.
Viru hotell ja KGB Järgmise aasta 13. jaanuaril avatakse Eesti esimene hotellimuuseum ‒ muuseum Viru hotell ja KGB. Praegu antakse muuseumile viimast lihvi, kuid giidid on leitud ja põhiekspositsioon paigas. Rühmatellimusi võetakse vastu juba detsembris. Tööle hakkab kolm pika ja nii värvika kogemustaustaga giidi, et neid oli huvitav kuulata muuseumiloojatel endilgi. Muuseumisse pääseb vaid giidi juhatusel. Avamisest kuni mai alguseni toimuvad ekskursioonid L ja P algusega kl 10 ja 11 ning tellimisel, suvel on võimalik ekskursioonile tulla iga päev, kuid pilet tasub igaks juhuks ette osta, sest korraga pääseb ekskursioonile maksimaalselt 25 inimest. Info ja broneeringud: viru. reservation@sok.fi või tel +372 680 9300.
Iiris ja Macy Gray 7. detsembril astub Jõulujazzi peaesinejana Nokia Kontserdimajas üles R&B-staar Macy Gray. Kontserdiõhtu avab maailma muusikaringkondades elevust tekitanud duo Iiris, mille liikmed on nooruke laulja Iiris Vesik ning produtsent Ago «Seth» Teppand. Omanäolist popmuusikat viljelev duo Iiris on olnud viimase poole aasta jooksul muusikaringkondade huviorbiidis nii Eestis kui mujal maailmas. Vaid mõned nädalapäevad tagasi lisati Iirise «Astronaut» Šveitsi avalik-õigusliku raadiojaama DRS Virus playlist’i.
Kontserti juhatab Petr Altrichter Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester allkirjastasid maineka Briti agentuuri Hazard Chase vahendusel lepingu dirigent Petr Altrichteriga, kes saabub juhatama Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserte. Tšehhi päritolu Petr Altrichter on olnud Praha Filharmooniaorkestri, Brno Filharmooniaorkestri ning Liverpooli Kuningliku Filharmooniaorkestri peadirigent. Kontserdi sõnaline juht on Mikko Fritze.
Kultuuripealinna meened
pood.tallinn2011.ee
6
KINO
Reede, 3. detsember 2010
Katusekino on nagu suvine filmifestival Aivar Laan vallutab kinoga Tallinna katuseid. Annely Martin
annely.martin@tallinn2011.ee
«Kunagi olin Austraalias sõpradel külas, Melbourne’is on hea atmosfääriga välikino –õige feeling’u ning väärt programmiga. Küllap ma sealt saingi mõtte!» ütleb Katusekino käima tõmmanud Aivar Laan. «Viskasime oma meeskonnas nalja terve suvi, et meil käib filmifestival tervelt kolm kuud, mitte ainult kolm nädalat,» räägib möödunud suvel Katusekino algatanud Aivar Laan. «Üritame kindlasti seda festivalidelegi omast joont hoida, et Katusekino ei ole ühe filmi pikalt näitamise koht. Tahame vaatajale pakkuda filme, mida ta mujal võib-olla lihtsalt ei näeks.»
Publikut rohkem kui loodetud Aivar Laan – Katusekino hing ja süda.
Foto: Triin Vurma
Katusekino esimese aasta programmis leidus nii värskeid
filme kui ajatut kinoklassikat. Kas programm on meeskonnatöö või tuleb kõik ühe mehe peast? «Suur osa teemade eelvalikust sünnib tõesti minu peas,» ütleb Laan, «samas konsulteerin pidevalt PÖFF-i programmitiimiga ja teen koostööd ka teiste, näiteks Sõpruse, Tallinnfilmi ja Forum Cinemas kinode ja mitmete riikide kultuuriesindustega, kelle jaoks filmide maaletoomine on igapäevane töö. Filmiõiguste omanikud on rahvusvaheliselt suhteliselt homogeenne punt, seega on aeg-ajalt vaja kasutada filmide kättesaamiseks sissetallatud rada ning tutvusi, mida PÖFF-i meeskonnal ja teistel koostööpartneritel on kindlasti oluliselt rohkem kui minul. Meil on igati sünergiline koostöö.» Möödunud suvel jagunes Katusekino publik enam-vähem kaheks ‒ ühed olid tulnud konkreetset filmi vaatama, teised ühekorraga nii filmist, suvest kui vabast õhust kultuurielamust saama. Kuidas esimese aasta publikuarvuga rahule võis jääda? «Tulemused olid paremad, kui ootasime,» kinnitab Laan. «Sellele aitasid muuhulgas kaasa juuli ja augusti ilusad ilmad. Õnneks oli meil reegliks, et me ei müü eelmüügist kõiki pileteid välja, vaid jätame võimaluse ka neile, kes viimasel hetkel otsustavad. Pool saali kogunes seega enne seanssi.” Muidugi on otstarbekam kohale tulla mõnevõrra varem, kuna heliklappe on Katusekinol anda vaid kuni 400 filmihuvilisele. Publikut mahub kinoterrassile aga pisut enam kui nelisada. Kinotoole (lamamistoole) on Katusekino terrassil kolmsada, lisaks kohviku- ja terrasside ala, kus kino kõrvale head seltskonda ja toitu nautida.
Foto: Kalle Veesaar
Katusel toimub peale kino muudki «Meil ei visata kedagi pärast kinoseansi lõppu saalist välja,» märgib Laan, «sumin jätkub kohvikualal, inimestel on võimalus seal õhtut edasi veeta. Uksed olid tänavu lahti vähemalt kella kaheni öösel või seni, kuni inimesi jätkus. Atmosfääri loomise mõttes oli meeldiv, et inimesed tulid sageli kohale juba enne seanssi ja veetsid mõnusasti aega ‒ seda plaanime soodustada ka uuel hooajal. Seansi algusaeg sõltub väga palju
«Meil ei visata kedagi pärast kinoseansi lõppu saalist välja.»
Vihma või päikesega – kino saab ikka!
Kinoterrass. Ülesvõte 2010. aasta suvest.
«Arvame, et inimestele meeldiks, kui juba esimeste soojade kevadilmadega saaks vabaõhu kinoesitusi vaadata. Soojendustekid ja terrassisoojendid on olemas, kui ilm meid soosima ei peaks. Kavatseme ka katusealust ala laiendada, et suurem hulk kinovaatajaid saaks ilmast sõltumatult väliterrassi mõnusid nautida. See on oluline ka kino üritusteks rentida soovijatele.»
Tänavu alustati programminäitamisega 1. juunil ja lõpetati alles 3. oktoobril. Mis saab 2011. aastal teistmoodi olema? «2011. aastal alustame oluliselt varem ehk siis maikuu keskpaigas,» kirjeldab Laan praegu käigus olevaid ettevalmistusi.
sellest, millal pimedaks läheb.» Piletihind oli Katusekinos esimesel aastal 75 EEK, valitud haruldaste filmikoopiatega seanssidel 100 EEK. Uuel aastal hakkab tavaseansi hind olema keskmiselt 5 eurot. «Alguses tegime odavama piletiga, et inimesed leiaksid meid üles ja harjuksid käima,» võtab Laan kokku piletihinna küsimuse. «Me ei soovi aga kohe kindlasti hindu lakke tõsta, sest eelistame kinoterrassil tühjade toolide asemel publikut näha,» Esimesel hooajal jäi mitmeid olulisi ja haruldasi filme linastumata, mida Katusekino meeskond oleks tahtnud näidata. «Püüame need 2011. aasta programmi saada. Kindlasti tuleb juurde õhtuseid eriüritusi ja kontsert-kino-õhtuid, kus seansile eelneb kontsert või näitame kino paralleelselt elava muusikaga. Kõiki kultuuriaasta pärleid ei tahaks veel välja rääkida, aga põnevaid sündmusi on tulemas, seda saan lubada!» on Laan salapärane.
Näitus, mis vaatab kaadri taha Filmis libisevad pildid eest, fotol on võimalus hetke peatada. Anneli Sihvart anneli.sihvart@tallinn2011.ee
«See on mingi meie ajale olemuslik hingeseisund, mida Veiko Õunpuu oma filmides portreteerib,» kinnitab Õunpuu filmidele pühendatud fotonäituse PÜHA.SÜGIS kuraator Anari Koppel. Eesti Filmimuuseumi algatatud fotonäitusel PÜHA.SÜGIS on väljas fotograafide Andres Haabu, Gabriela Liivamägi, Kaarel Nurga ja Vahur Puigi pildid Veiko Õunpuu filmide «Sügisball» ja «Püha Tõnu kiusamine» võtetelt. «Eesti filmist tehakse kahjuks
harva näitusi,» räägib Anari Koppel. «Selle näituse tegime rõõmu ja pühendumusega. Fotograafid ütlesid, et mõlema filmi võtteplatsil oli valitsenud lausa eriline aura, eriline tunnetus. Ma arvan, et seda tajusid kõik, ka võttegrupp ise, ning see eriline aura on edasi kandunud ka fotodele.» Näituseidee sai alguse Kaarel Nurga fotoblogist, mida Anari Koppel juba aastaid jälgib. Järsku jäi tema pilk peatuma blogi filmifotodel. «Need pildid läksid hinge, olid väga seisundlikud ja tugeva laenguga,» tõdeb Anari Koppel. „Küsisin Kaarel Nurgalt, kas ta oleks nõus nendest näitust tegema, ta soovitas omalt poolt ka teisi foto-
graafe, kes olid võtetel ametlikud pildistajad.» Filmis libisevad kaadrid eest, sa ei pruugi jõuda kõige tähendust mõista. Fotodel on võimalus hetk peatada, kaadrit mõtiskledes vaadata ja teinekord näha ka kaadri taha. «Kui paljud meist on üldse mõelnud, et tegelikult ümbritsevad neid filme väga tugevad tekstid?» küsib Anari Koppel. «Seal on tugevad tsitaadid, mis võivad ajapikku veel kuulsamaks saada. Mati Undi tekst on ju ajatu, Dante Alighieri ja Viivi Luige oma samuti. Probleemid, millest neis tekstides kõneldakse, on siiamaani õhus. Seda, mida tähendab ini-
meseks olemine, ei küsi aga üksnes raamatu- või filmitegelased, sedasama küsime lugedes või neid filme või fotosid vaadates ka meie ise. Kuidas aidata inimesi, kes on sattunud seisundeisse, millest neis filmides juttu? Kuidas aidata iseennast?» Fotonäitus PÜHA.SÜGIS on valminud koostöös Homeless Bob Productions produtsendi Katrin Kissaga. Toimkonda kuulusid peale Anari Koppeli veel Vahur Puik ja Tiina Vint, näituse kujundas Hanna Tiidus. Näitus jääb ajaloomuuseumis Maarjamäel avatuks kuni 27. märtsini 2011 ning läheb seejärel tõenäoliselt rändama Eestis, hiljem vahest ka Eestist väljaspool.
Olin kui rohi ja mind ei kistud välja (Fernando Pessoa). Pildil Rain Tolk (Mati) filmis «Sügisball». Foto: Kaarel Nurk
AJALUGU
Reede, 3. detsember 2010
Kes annab klaverile hinge?
7
Klaverimuuseum ja Saksa Kultuuriinstituut toovad lavale Juhan Simmi ja Harald Kerese tiibklaverid. Alo Põldmäe
klaveriehitusele tuntust toonud kontsertklaveri, kabinet-tiibklaveri ja pianiino Estonia mudelid. 1918. aastal tuli Hiis Tartusse ja alustas siin klaveriehitusega praktiliselt nullist. Õnneks leidsid elu- ja töökoha Tartus ka kümned teised Petrogradist opteerunud eesti soost klaveritehnikud ja -meistrid. Nii oli Hiisil klaveriehituse aktsiaseltsi Astron asutamisel 1922. aastal kohe abiks hulk kõrge kvalifikatsiooniga meistreid. Hiisist sai AS Astroni asutaja ja tehniline direktor, kelle ülesanne oli klaverimudelite väljatöötamine. Astroni klaverid saavutasid oma headuse tõttu kiiresti tuntuse. Sellest annab tunnistust fakt, et 1923. aasta algul töötas töökojas vaid neli, poolteist aastat hiljem aga 40 inimest, neist enamik maailmakuulsate Peterburi klaverifirmade nagu Becker, Schröder, Diedrichs või Rönisch endised meistrid. Pole siis ime, et klaverite kõrgtase saavutati ühe aastaga, 1924. aasta aastatoodang ulatus 100 pillini ning aasta jooksul saadi pillide eest näitustelt neli kuldauraha. Hiis unistas aga isiklikust klaverifirmast. 1926 asutas ta oma töökoja E. Ihse nime all ja kolis selle 1929 Tallinnasse. Astron klaverite tootmine jätkus Tartus 1941. aastani, kokku toodeti 17 aasta jooksul ligi 850 pilli.
Ligi 90 aastat tagasi ‒ 20. mail 1923 ‒ said Tartu Küttide Kodu laval esmakordselt kokku uus Astroni püstklaver ehk pianiino ja maailmakuulsa Bechsteini tuntud ja tunnustatud pianiino. Kahe klaveri kohtumine korraldati toona eesmärgiga «esimese töö headusest tunnistust saada, mis edaspidise tegevuse kordamineku kindlustuseks oleks» (Päevaleht). Osa saama olid kutsutud ametiasutuste, ajakirjanduse ja seltskonna esindajad, samuti eesti muusikute paremikku kuulunud heliloojad Heino Eller ja Juhan Aavik, pianist ja helilooja Artur Lemba, dirigent ja pianist Peeter Paul Lüdig, muusikateadlane Eduard Visnapuu. Mängides vaheldumisi lavale kõrvuti seatud klaveritel, esitasid pianistid ulatusliku kontserdikava. Päevaleht kirjeldab sündmust nii: «Peale proovimängu, mis umbes paar tundi kestis ja mida umbes 100 inimest pealt kuulas, oli vaimustus koosolijate keskel suur. Eritundjate otsuse järgi on «Astron» kõla poolest isegi mõjurikkam kui «Bechstein», eriti avaldavad aga bassid oma kõlavust ja võluvust.» Aasta hiljem, 14. juunil 1924, korraldati samalaadne kontsert Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Tookord olid vaatluse all tiibklaverid: Bechsteini kõrval Astroni esimene kabinet-tiibklaver. Mängiti jällegi vaheldumisi nii ühel kui teisel klaveril ja ka mõlemal pillil korraga. Kavas olid Wagner-Liszti, Liszti, Skrjabini, Chopini, Wagner-Brassini, Arenski ja Tšaikovski-Pabsti teosed, esitajaiks Tallinna konservatooriumi õppejõud Theodor ja Artur Lemba, Hermann Bieck ning Sigrid Antropoff-Hoerschelmann. Lõpuloona kõlas kahel klaveril ja kaheksal käel «Polonees» (autorit pole kavalehel märgitud).
Akadeemik Harald Kerese kabinet-tiibklaver C. Bechstein.
Klaverimeister Ernst Hiis.
Akadeemik Harald Keres.
risrakendina esiletoomine on põhjendatud nende otsese seotusega. Nimelt võttis Eesti klaveriehituse grand old man Ernst Hiis (Ihse) Eesti Vabariigi algusaastatel ühe esimese kodumaise klaveri Astron mudeli väljatöötamisel eeskujuks Saksa klaverifirma C. Bechsteini klaverid. Seda tõendab otseselt mitmete aktsiaseltsi «Astron» toodetud pillide malmraamil seisev tähis System Bechstein.
ma just tema vabrikus valmistatud pille. Absoluutsed Bechsteini patrioodid olid tolle aja Saksamaa muusikaelu juhtfiguurid Hans von Bülow ja Ferenc Liszt. Klaverite edu kasvas pärast
Foto: Erakogu
«Täna kohtuvad Bechstein ja Astron jälle.» Muusikaõhtute sarja esimese õhtu peategelased on eesti tiibklaver Astron ja saksa tiibklaver C. Bechstein. Mõlemal musitseerivad pianistid Tartust ‒ Tanel Joamets ja H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli noorteosakonna õpilane Algis Pauljukaitis (õp Kadri Leivategija). Ajaloolise rännaku mõlema klaverifirma sünnilugudesse ja kummagi õhtul mängiva pilli kultuuritausta teeb allakirjutanu. Astroni ja Bechsteini n-ö paa-
suurt preemiat 1862. aasta maailmanäitusel Londonis. Kiirelt avati Bechsteini kontserdisaalid ja klaverikauplused Pariisis, Londonis, Peterburis. Kui 1883. aastal toodeti aastas 1200 klaverit, siis aastal 1913 juba 5000. Kuulsad heliloojaid nagu R. Wagner, C. Debussy, E. Grieg, J. Brahms, R. Strauss, B. Bartók, pianistid W. Backhaus, W. Kempff, R. Serkin, A. Rubinstein või lauljad Fjodor Šaljapin ja Mattia Battistini eelistasid just Bechsteini klavereid. Bechsteini klaverid pakkusid ja pakuvad praegugi tõsist konkurentsi USA tuntuimale klaverile Steinway.
gul Peterburis, külastas mitmeid kordi Saksamaa klaveritehaseid – Bechsteini Berliinis, Blüthnerit Leipzigis, Steinway’d Hamburgis.
«Ernst Hiis alustas klaverite ehitamist juba 20. sajandi algul Peterburis.»
Bechstein ja Astron kohtuvad jälle Täna ehk 3. detsembril 2010 kell 18 kohtuvad Bechstein ja Astron jälle. Sihtasutuse Tallinn 2011 koostööpartner Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum korraldab koostöös Tartu Saksa Kultuuriinstituudiga Tartus Kastani 1 muusikaõhtu «Hingega klaverid – ajaloorännakud eesti ja saksa klaveritel».
Foto: Alo Põldmäe
Šaljapin ja Liszt eelistasid Bechsteini 1853. aastal Berliinis tööd alustanud klaverivabrikust Bechstein kujunes kiiresti ülemaailmse tuntusega firma. Selle asutaja ja peameister oli Carl Bechstein (1826–1900). Alates 19. sajandi viimasest kolmandikust hakati paljudes Euroopa riikides eelista-
Foto: Piret Kuuse erakogu
Klaverimeister Hiis alustas nullist Ernst Hiis, kes alustas klaverite ehitamist juba 20. sajandi al-
Klaverifestival «Eesti klaver ja Euroopa»
Järgmisel aastal korraldab Klaverimuuseum Tallinnas Viru Keskuses ajavahemikul 11.‒13. novembrini klaverifestivali «Eesti klaver ja Euroopa». Eesti klaverite näitusel Viru Keskuse avarates fuajeedes eksponeeritakse suurt osa Eesti klaveritoodangu näidistest – kokku ligi 40 klaverit. Klavereile lisandub näitustena eesti klaveriehituse, pianismi ja klaveriõpetuse ajalugu. Näitused jäävad külastajaile avatuks 30. novembrini. Toimub mitu kontserti ajaloolistel eesti ja ka teiste maade tippklaveritel ja nn isikuklaveritel ehk pillidel, mis on kuulunud eesti silmapaistvatele tegelastele. Esinejateks on juhtivad eesti professionaalsed pianistid nii klassikalise muusika, jazzi kui popmuusika žanris, samuti muusikaõppeasutuste parimad noored pianistid. Festivali raames toimub ka Euroopa klaveriehitajaid ühendava organisatsiooni EURO-PIANO delegaatide aastakoosolek ja klaveriehitusealane sümpoosion teemal «Klaver Eestis ja Eesti klaveriehitus Euroopa taustal». Sümpoosionil antakse ülevaade klaveri ajaloost laiemalt (2011. aastal möödub 300 aastat hetkest, mil levis teade esimesest klaverist), klaveri levikust ja klaveriehituse ajaloost Eestis,
Ta töötas mõnda aega neis vabrikuis, võttes otseselt osa klaverite valmistamise protsessist. Hiis kasutas omandatud teadmisi oskuslikult oma klaverite valmistamisel ja edasiarendamisel. Nii sündisid alates 1903. aastast Peterburis pianiinod E. Ihse, alates 1923. aastast Tartus pianiinod ja kabinet-klaverid Astron, alates 1929. aastast Tallinnas kuus mudelit pianiinosid ja tiibklavereid jälle nimetuse all E. Ihse ja lõpuks alates 1951. aastast kõige enam Hiisile ja kogu Eesti
Tänaste päevakangelaste päritolu Täna rambivalguses seisva tiibklaver Astroni kauaaegne omanik oli Tartu helilooja ja koorijuht, eesti meeskoorilaulu patriarh Juhan Simm (1885–1959), kelle 125. sünniaastapäeva alles hiljuti tähistati. Praegu on selle klaveri omanik Tartu Ülikool. Teise tänase päevakangelase, tiibklaver C. Bechsteini omanik oli Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikadoktor Harald Keres (1912–2010), kes pani Eestis aluse üldrelatiivsusteooriaalastele uurimistöödele. Keres oli ka silmapaistva klaveri- ja flöödimänguoskusega harrastusmuusik ning algatas 1955. aastal Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri loomise. Kabinetklaver C. Bechstein kuulus Keresele 1945. aastast. Praegu on klaver Harald Kerese tütre Piret Kuuse valduses. Tänan eelnimetatud klaverite omanikke, kelle lahkel loal need hingega klaverid oma hingust jätkuvalt publikulegi jagada saavad!
klaveriehituse kõrg- ja madalpunktidest maailmas ja juhtivate klaveririikide hetkeolukorrast. 2011. aasta on ka maailma ühe tuntuima pianisti ja helilooja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäeva tähistamise aasta. See tähtsündmus leiab klaverifestivalil kajastamist nii sümpoosionil kui kontsertidel.
Ernst Hiisi loodud tiibklaveri Astron firmamärk ja noodipult. Foto: Alo Põldmäe
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 3. detsember 2010
Marie Antoinette* on ehete ja moekunsti näol Tallinnasse saabunud 9 Erika Csegöldi ja Magdolna Koloncsáki ehete- ja moekunsti ühisnäitust on inspireerinud moekuningannaks nimetatud Marie Antoinette. Kollektsiooni loomisel on olnud abiks Vigeé le Bruni maalid, 1939. aastal MGM-is valminud esimene film Marie Antoinette’ist ja hilisem Sofia Coppola vändatud film, kuid detailides mängivad oma rolli ka Ungari rahvakunsti elemendid. Aastasadade jooksul on paljusid kunstnikke, kujundajaid ja filmiloojaid mõjutanud rokokoo stiil, mis seekord on jõudnud ka Csegöldi ja Koloncsáki loomingusse. Tänapäeva kunsti mitmekesisuses ja värvikülluses näevad nad magusa, laialivalguva ja dekadentliku rokokoo taassündi.
NÄITUS
Kuni 11. detsember Draakoni galeriis (Pikk 18, Tallinn) näitus «Slippery Terrain». Näitusele on välja pandud Elin Anna Thorisdottiri (Island), Juliana Espana Kelleri (Kanada-Suurbritannia), Nina Lassila (Soome-Rootsi) ja Thora Gunnarsdottiri (Island) tööd. Autorid töötavad mitmesuguste meediatega ‒ video, fotograafia, installatsioon ja heli ‒ ning koondavad mitmeid teemasid, mis ühendavad endas nii traditsioonilisi rahvakultuurist pärinevaid uskumusi kui ka viiteid tänapäeval levinud eelarvamustele. Kuni 12. detsember Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus «Kavandist proovipoognani». Rahvusvahelisele kirjanädalale ja ülemaailmsele postipäevale pühendatud näitus tutvustab haruldasi margikavandeid ja proovipoognaid. Välja on pandud valik Felix Laupmaa, Vambola Hurda ja Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi kogudest. Kuraatorid on Helve Schasmin ja Ants Linnard, kujundaja Merike Tamm. Kuni 12. detsember Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18, Tartu) Eesti, Läti ja Leedu keraamikute näitus «Rahvaste sõprus». Eesti, Läti ja Leedu tarbekunstis on olnud pikaajaline traditsioon korraldada ühisnäitusi. Tuntuim neist oli Balti tarbekunsti triennaal Tallinnas. Tartu näitusel osalevad sedakorda Leedust Živilė Bardzilauskaitė-Bergins, Domilė Ragauskaitė, Daiva Ramoškaitė, Gierdė Bardzilauskė ja Agnė Šemberaitė, Lätist Vita Valdmane, Sanita Mickus, Ineta Greiža ja Jūris Bergins, Eestist Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas ja Tõnis Kriisa.
Erika Csegöldi ja Magdolna Koloncsák nimetavad näitusel eksponeeritavaid riided ja ehted «katsetuste osadeks», mis on valminud mitmes väikses laboratooriumis. «Neid laboratooriume nimetatakse Pariisis Maison de la Haute couture’iks, kus valmivad maailma kõige vähem kantavamad riided ja aksessuaarid. Kuid ilma haute couture’ita ei oleks moodi, vaid ainult riietus. Kindel on see, et näitus on haute couture, ja kindel on ka see, et meeleolu on rokokoolik,» räägivad näituse autorid. Mõlemad kunstnikud elavad ja töötavad Budapestis ning on Noorte Tarbekunstnike Stuudio (FISE ‒ www.fise.hu) liikmed. Erika Csegöldi on 1998. aastal lõpetanud Budapesti Tarbekunsti ülikooli (praegune MOME), loo-
nud mitmele Ungari moefirmale kollektsioone kergest sportlikust stiilist kuni elegantsete riietusesemeteni. Csegöldi osaleb näitustel alates 2004. aastast ning lõi 2006. aastal oma brändi (ECS by Erika Csegöldi). Alates 2008. aastast on ta kujundanud mitme reklaam- ja mängufilmi riideid. Magdolna Koloncsák on lõpetanud Budapesti Paráteri tänava kullassepakooli ja töötab ehtekunstnikuna. Koostööd alustasid kunstnikud eelmisel aastal Marie Antoinette’ile pühendatud näitusega. Näitus avati 26. novembril ja see jääb avatuks 17. detsembrini Ungari Instituudi galeriis (Piiskopi 2, Tallinn). Näitus on avatud esmaspäevast neljapäevani 10–17, reedeti
Kuni 12. detsember Endla Teatrigaleriis (Keskväljak 1, Pärnu) näitus «Vana Müristaja». Kaarel Irdi 100. sünniaastapäevale pühendatud väljapanek on fotojutustus suure teatrimehe elust. Näituse koostaja on Kaarel Irdi tütar Mari Ird. Näitus on kummardus Kaarel Irdile.
luuletas pea iga haritud eestlane, olgu kooliõpetaja, pastor või ajakirjanik. Tänu katsetajate suurele hulgale ilmus luulekogusid kasvavas tempos. Selle «luulepalaviku» taustal sai alguse ka eesti luuleuuendus: Juhan Liivi, Ernst Enno, Gustav Suitsu jt looming. Näituse koostasid Sirje Lusmägi ja Tiina Ritson.
Kuni 19. detsember Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla) näitus «Moodne maal». Näitus toob vaataja ette põneva spektri kaasaegsest maalikunstist, pakkudes subjektiivset valikut isikupärastest maalijatest. Näitusel leidub tunnetuslikke, meditatiivseid, kontseptuaalseid ja emotsionaalseid maale. Tegemist on ühe suurema maalinäitusega Raplas läbi aegade. Osalevad Piret Bergmann, Sirja-Liisa Eelma, Rikka Horn, Andrus Joonas, Andres Koort, Mara Koppel-Ljutjuk, Laurentsius (Lauri Sillak), Kaido Ole, Riin Pallon, Alvar Reisner, Kairi Roolaht-Orgusaar, Leho Rubis ja Alide Zvorovski.
Kuni 31. detsember Taskus (Turu 2, Tartu) näitus «Nukufilm 50». Rändnäitus pandi kokku Nukufilmi juubeliks ja on nüüd juba kaks aastat rännanud nii mööda Euroopa filmifestivale kui ka Eesti linnu. Näitus koosneb filmide dekoratsioonidest ja nukkudest ning lühiülevaatest 50 aasta jooksul Nukufilmis töötanud filmitegijate ja filmide kohta. Näitus on tasuta! Kuni 31. detsember Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) näitus «Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel». Näitus illustreerib Rahvusraamatukogu mahukat arhiivkogu, mis loodi 75 aastat tagasi. Välja on pandud luulekogusid ja -antoloogiaid, almanahhe, laulikuid, salmikuid ja kirjandusajakirju aastatest 1885‒1916. 19. sajandi lõpus
10–15. Laupäeval ja pühapäeval on näitus suletud. * Marie Antoinette (2. november 1755 – 16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1770–1790, Louis XVI abikaasa. Ta sündis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia peres. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) järgi ja oma surma tõttu: ta giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest.
Marie Antoinette`i isikupära tänapäevases moerõivas on kui pärl kaugetest aegadest. Pildil modell ühe eksemplariga näituselt.
palad. Akustilisele kontserdile lisab värvi tšello.
TEATER 5. detsember 11.00 Estonia Talveaias (Estonia pst 4, Tallinn) jõulumuusikal «Mõmmi jõuluaabits». Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi jõulumuusikal mudilastele. Lavastanud Ivo Eensalu.
MUUSIKA 3. detsember 15.15 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Rävala pst 16, Tallinn) EMTA koori ja Tallinna Kammerorkestri kontsert. Esinevad EMTA koor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste ja EMTA üliõpilased. Kontsert on tasuta! 4. detsember kell 16.00 Tartu Salemi kirikus (Kalevi 76, Tartu) advendiaja heategevuskontsert «Valgus võidab». Advendiaja heategevuskontsert on Tartu Maarja Tugikeskuse toetuseks. Esinevad ja koos rahvaga laulavad lastekoor Juhhei ja Vanemuise teatri laulja Karmen Puis.
9. detsember 20.00 Rock Café`s (Tartu mnt 80d, Tallinn) Jõulujazz 2010: Tony Allen. Tony Allen on olnud Nigeeria olulisema muusikaekspordiartikli afrobiidi juhtfiguur. Tema omanäoline trummistiilide segu täiendas ideaalselt Fela Kuti uuenduslikku aafrika gruuvi, Africa 70 nime all lindistasid nad koos üle 30 albumi. 11. detsember 18.00 Anija mõisas (Anija, Harjumaa) Corelli Musicu kontserdisarja «Kirikupühad Maarjamaal» jõulumuusika kontsert «Jõulud mõisas». Piletid saadaval Anija mõisa külaraamatukogus. 12. detsember 19.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) Corelli Musicu kontsert «Jõulud Toompeal». Esinejad: PaukenfEst (löökpilliansambel), Riivo Kallasmaa (oboe). Kavas: J. S. Bach HTK prelüüdid ja fuugad, Marcello ja Albinoni oboekontserdid, jõulumuusika seaded.
5. detsember 18.00 Rapla kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17, Rapla) kontsertsari «Raimond Valgre legend». Kontserdil on võimalik kuulata tuntud Raimond Valgre lugusid huvitavates ja uudsetes arranžeeringutes ning katkendeid vastilmunud raamatust «Tuntud ja tundmatu: Raimond Valgre legend». Kontserdil astuvad üles: Tõnu Raadik ‒ viiul, laul, Henn Rebane – akordion, Jüri Aarma ‒ raamatu vahetekstid. 7. detsember 19.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) Hannahi kontserttuur «Õige tasa». Hannah ja tema klaver. Esitusele tulevad tuntumad hitid nii varasematest aastatest kui ka uue eestikeelse plaadi
ootab suure põnevusega esmakordset lavalist kohtumist.
5.–6. detsember 19.00 Genialistide klubis (Lai 37 taga, Tartu) Tartu Uus Teater: «Peeter Volkonski viimane suudlus». Mängivad Peeter Volkonski ja Laura Peterson. Autor-lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Kristiina Põllu. 8. detsember 19.30 Kanuti Gildi Saalis (Pikk 20, Tallinn) Silver Elvesti tantsuetendus «Für Waldo 2». Esitavad Silver Elvest ja Tõnu Tubli. Valguskujundus: Revo Koplus. Etendub koos Sandra Z etendusega «Autistid/artistid».
KINO 9.–10. detsember 13.00, 19.00 Nokia kontserdimajas (Estonia pst 9, Tallinn) teater Vanemuine: «Helisev muusika». Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja hea näitlejatöö on selle pereloo teinud paljude põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. 9.–10. detsember 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Härra Biedermann ja tulesüütajad». Etenduse autor on Max Frisch ja lavastaja Kristjan Üksküla. Mängivad Argo Aadli, Veiko Tubin, Allan Noormets, Rain Simmul, Piret Kalda ja Helene Vannari. 11. detsember Eesti Draamateatris (Pärnu mnt 5, Tallinn) etendus «Panso». Lavakooli kolmanda kursuse dramaturgia õppesuuna tudengi Paavo Piigi näidend. Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Ursula Vanamölder. Osades Mait Malmsten, Raimo Pass, Tiit Sukk, Märt Avandi ja Maria Avdjuško.
TANTS 18. detsember 19.00 Jaani kirikus Annely Peebo ja Noorkuu. Erakordne ja huvitav koosseis
sufestival «Neposedõ kutsub sõpru». Ainulaadne festival, kus esitatakse koreograafia kõige erinevamaid žanre klassikast ja rahvatantsust kaasaegse koreograafia ja folkloorini.
5. detsember 13. 00 Salme kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn) XI rahvusvaheline tant-
3. detsember 18.30 Pirita Vaba Aja Keskuses (Merivälja tee 3, Tallinn) dokumentaalfilmiõhtu «Meie ostame, kes maksab?». Film räägib lääne ettevõtetest, mis toodavad riideid ja kingi arengumaades, ning näitab probleeme, mis sellega kaasnevad. Vastust aitavad leida ka õiglase kaubanduse saadikud Evelyn Valtin ja Selene Gnadenteich, kes pärast filmi avavad õiglase kaubanduse tagamaid. Üritus on tasuta! 6. detsember 15.00 Kinos Artis (Estonia pst 9, Tallinn) kirjandus kinos: «Kõrboja peremees». Film põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel teosel, mis räägib Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilisest armastusest. Tammsaare ekraniseeringute seansid on kõigile tasuta, ent palume istekohad kinos eelnevalt broneerida. 6. detsember 18.00 Kinomajas (Uus 3, Tallinn) linastub Kaljo Kiisa esimene film «Jääminek» (1962), mille stsenaariumi aluseks on Aadu Hindi samanimeline jutustus. Osades Hugo Laur, Helend Peep, Kaarel Karm, Sirje Arbi-Tennosaar, Katrin Välbe, Rudolf Nuude jt.