http://www.tallinn2011.ee/get/335/Kultuuripealinn%20014

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 31. detsember 2010 | nr 014

www.tallinn2011.ee

Vaid hirmust vabanedes võib edasi liikuda.

PERSOON Helilooja Helena Tulve ja dirigent JaanEik Tulve nendivad, et see, kes kultuuri unustab, ei jõua ka rahamaailmas kuigi kaugele, kuid Eestis seda paraku veel ei mõisteta.

Loe lk 2–3 KULTUURIAASTA Kohe-kohe kättejõudva Euroopa kultuuripealinna aasta puhul tutvustavad oma programmiga seonduvaid ootusi lavastaja Ain Mäeots, helilooja ErkkiSven Tüür, ajaloolane David Vseviov, baleriin Kaie Kõrb jt.

Loe lk 4–5 FESTIVAL David Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik räägib selle tavaliselt suviti toimuva Eesti vanima muusikafestivali läbiiviimise eripäradest talvistes tingimustes.

Loe lk 6 MEEDIAKUNST

Luige Hummer lennujaamas Kadri Karro

Alates detsembri lõpust on Tallinna lennujaama ootesaalis võimalik näha kunstnik Urmas Viigi autoriprojekti «Luige Hummer» ‒ üleni postmarkidega kaetud automaketti (pildil).

«Luige Hummeri» idee sündis teeneka metsateadlase ja ökoloogilise mõtteviisi propageerija Heino Luige loost, kes 1988. aastal Austraalias viibides sai vihmametsade taastamise ühest mudelist inspiratsiooni Eesti Hapnikufondi loomiseks.

Selleks plaanis ta trükkida seeria postmarke, mille müügihinnaks olnuks 1 USD topeltmargi eest. Üks markidest pidi jääma ostjale, tõestamaks tema asutajaliikme staatust, teine tuli idee levitamiseks edasi saata. Luik tellis kümneid tuhandeid paarismarke, kulutades sellele märkimisväärse osa isiklikke sääste.

Kahjuks projekt ei käivitunudki korralikult. Heino Luik hukkus Tallinnas Paldiski maanteel 22. augustil 2007 kokkupõrkes liiklushuligaani 120 km/h liikunud autoga.

Viik ehitas «Hummeri» kergele puitkarkassile kinnitatud lainepapist ning umbes 35 000 margist. Installatsiooniga saab tutvuda lennujaama kõigile avatud osas, teisele korrusele viiva lifti vastas.

Foto: Stanislav Moshkov

Foto: Erakogu

2

ARVAMUS

Reede, 31. detsember 2010

KULTUUR KUTSUB

Jaan-Eik ja Helena Eesti elab jätkuva

Kõnelus muusiku ja heliloojaga vabadusest ja vastuoludest, naudingust ja h Andreas Sepp, reporter

Kultuurijalgratast leiutades «Loominguliste inimeste jaoks (Euroopa) kultuuri(pealinna) aasta teistest aastatest eriti ei erine. Me loome ikka nii neid asju, mis otseselt kultuuriaasta programmi kuuluvad, kui kõike muudki,» tundub mitmekülgne koorijuht ja dirigent JaanEik Tulve 2011. aastasse esmapilgul üsnagi stoiliselt suhtuvat.

Kui jätta sellest mõtteavaldusest kontekst välja, siis võiks arvata, et nende sõnadega esindab Tulve pigem Tallinn 2011 kriitikuid. Ent võta näpust! «Tõenäoliselt annab kultuuriaasta aga ühiskonnale ajendi hakata mõtisklema, mis kultuur üldse on, ehk isegi võimaluse mõista, et laiemas mastaabis kultuurita ei ole üldse mingit tulevikku ei inimühiskonnal tervikuna ega ka Eesti riigil või rahvusel,» lisab Tulve selgituseks.

Kuna küsimus kultuuri olemusest kipub kalduma vaat et niisama defineerimatusse kategooriasse kui küsimus elu mõttest, siis sellele vastamiseks abstraktsetest heietustest ei piisa, sest reaalne elu on siiski valdavalt materiaalne. Mida õigupoolest tähendab kultuur Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 mõistes, tõlgituna ümber faktide keelde nii, et sellest kõik võimalikult lihtsalt aru saaksid?

Vastus on tegelikult peidus sellessamas Jaan-Eik Tulve lauses, kus ta ju varjatult nendib, et kultuur on x osa juba olemasolevat ja y osa «kõike muud». Ühest küljest koosnebki kultuuripealinna aasta väärikatest festivalidest, millest osadest on pikemalt juttu olnud ka Kultuuripealinna veergudel (tuntumatest sellekohastest näidetest meenuvad Anne Erm&Jazzkaar, Tiina Lokk&PÖFF jne).

Haukujatele on omakorda aga hambu jäänud, et uued tulijad ja üritused ei paista kultuuripealinna programmis end juba siinses loomeelus tõestanute tagant välja. See on aga andestatav, sest nagu nendib käesoleva lehenumbri veergudel ka Jaan-Eik Tulve heliloojast abikaasa Helena Tulve, on tänapäeva ühiskonnas valitseva teabe ülekülluse tõttu info süstematiseerimine tõepoolest raske. Sestap olemegi Kultuuripealinna tänavuse aasta viimases numbris esitanud nimme omapoolse ühe võimaliku valiku järgmise 12 kuu kultuurisündmustest, mida ehk laiem avalikkus seni veel enesele teadvustanud pole.

Ajaleht Kultuuripealinn on seni püüdnud kajastada nii suuremaid kui ka väiksemaid Tallinn 2011 programmiga seonduvaid üritusi ja muud põnevat, mis meie hinnangul siinset kultuurielu rikastab. Muu hulgas saime eksklusiivset materjali Euroopa Filmiauhindade galalt, kirjutasime risti-põiki läbi Euroopa kultuuripealinnade ajaloo, väisasime teatrietendusi ja kunstinäitusi ning intervjueerisime põnevaid kodumaiseid muusikuid ja moeloojaid. Kuid see on loodetavasti alles algus.

Et suudaksime oma lugejatele ka järgmisel aastal pakkuda võimalikult kvaliteetseid kultuuriuudiseid, rohkete detailidega vürtsitatud ajaloomeenutusi ja unikaalseid pilguheite Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna telgitagustesse, on meil vaid üks uusaastasoov ‒ palun andke toimetusele teada, millest teie eeskätt edaspidi lehest lugeda sooviksite.

«Tõenäoliselt annab kultuuriaasta aga ühiskonnale ajendi hakata mõtisklema, mis kultuur üldse on.»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Annely Martin, reporter, annely.martin@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Jaan-Eik Tulvet tuntakse eeskätt muusiku, dirigendi ja gregooriuse laulu spetsialistina ning Helena Tulvet heliloojana. Eeloleval aastal keskenduvad kunagi pikalt Pariisis elanud ja õppinud Tulved Tallinn 2011 muusikaprogrammi rikastamisele.

Anneli Sihvart

anneli.sihvart@tallinn2011.ee

Kõige enam on perekond Tulvest aegade jooksul üldajakirjanduses kirjutatud kahest sündmusest lähtuvalt. Esiteks on omal moel legendaarseks saanud lugu, kuidas nad 1991. aastal Prantsusmaale gregoriaani laulu õppima pääsesid.

Ammuses intervjuus Jaan J. Leppikule on Jaan-Eik ise selle kohta järgmist öelnud: «Välismaale õppima minek ei olnud tõsiselt võetav. Olin punkarina KGB pilgu all ja töötlemisel. Juhusliku võimaluse tõttu sain siiski korraks Prantsusmaale ja Pariisi tänaval tuttavaks Louis-Marie Vigne’iga, kes on Pariisi konservatooriumi gregooriuse laulu õppejõud. Ta kutsus mind enda juurde õppima, organiseeris ka stipendiumi. Kõik laabus imekombel ja sinna gregoriaani sisse ma ka sukeldusin.»

Prantsusmaale jäid Helena ja Jaan-Eik õppima ning elama seitsmeks aastaks.

Teine kord, mil Tulvedest lisaks kultuuriajakirjandusele ohtralt ka üldajakirjanduses kõneldi, oli 2004. aastal, kui Helena Tulve orkestriteos «Sula» võitis Rahvusvahelise Heliloomingu Rostrumi (ja 2005. aastal, mil Eesti Raadio valis ta aasta muusikuks).

Katkenud laused ja leitud sõnad Kunagi ka punkansamblis Vennaskond mänginud Jaan-Eik võib lõputult ja ülihuvitavalt kõneleda maailmast ja muusikast.

Helena, kui tal vaid aega on, võib ilmselt niisama lõputult ja ülihuvitavalt kõneleda inimloomusest ja muusikast.

Lause, mis Helenal pooleli jääb, lõpetab Jaan-Eik. Sõna, mis Jaan-Eigil leidmata jääb, juhatab kätte Helena. Ikka kiirustamata ja teist katkestamata, isegi vastuväidetes tasakaalukaks jäädes.

Nii on ka kultuuripealinna aastal mõnevõrra raske eristada, milliste projektidega kumbki neist tegeleb, sest tegevuski on üha läbi põimunud.

«Mereäärsete lugude» programm ütleb, et 14.‒16. juunini kella 21‒22 kantakse seoses meremuuseumi avamisega vesilennukite angaaris ette helilooja Helena Tulve ning fotograaf ja kunstnik Tarvo Hanno Varrese ühisteos «Sool» ‒ tunnine teos löökriistaansamblile Paukenfest, häältele ja videole.

Septembris, mil Tallinnas on rahvusvahelise muusikanõukogu aastakoosolek, kuhu tulevad kokku muusikaelu tegelased üle maailma, saab Tallinna Jaani kirikus selle raames kuulata Jaan-Eik

Tulve juhitud ansambli Vox Clamantis ja tuneesia lauliku Dhafer Youssefi ühisprogrammi «Sacred Voices II», mille jaoks kirjutab teose ka Helena Tulve.

Novembris toimub järjekordne juudi süvakultuuri festival «Ariel», mille üks korraldajatest on Jaan-Eik Tulve. Festivali raames esinevad ka Iraagi juutide muusikatraditsioone kandev udivirtuoos Yair Dalal ja Jeemeni juutide rahvalaulik Dani Cohen.

Neile, kellele jääb segaseks, mis pill on ud, selgitab Jaan-Eik, et see on lauto eelkäija.

Vaimsuseta Wall Streetile ei jõua «Loominguliste inimeste jaoks kultuuriaasta muudest aastatest eriti ei erine,» ütleb Jaan-Eik, «me loome ikka nii neid asju, mis otseselt kultuuriaasta programmi kuuluvad, kui kõike muudki.

Tõenäoliselt annab kultuuriaasta aga ühiskonnale ajendi hakata mõtisklema, mis kultuur üldse on, ehk isegi võimaluse mõista, et laiemas mastaabis kultuurita ei ole üldse mingit tulevikku ei inimühiskonnal tervikuna ega ka Eesti riigil või rahvusel.»

Mis saab aga siis, kui kultuuriinimestel tekivad omavahel või ka ametnikega vastuolud, nagu Eesti muusikaeluski alles hiljuti juhtus?

«Niisugused vastuolud ei ole muusikast tingitud,» sõnab Helena veendunult. «Kui seada end näoga muusika poole, siis vastuolud kaovad. Need tekivad üksnes siis, kui mängu sekkuvad võim, positsioon ‒ asjad, mis inimest rikuvad. Paraku kannatab selle all looming.»

«Me kipume liiga palju elama oma peas.»

«Vastuolusid põhjustab mõistagi ka raha, mille kogus annab märku, kuivõrd ühiskond kitsamas mõttes kultuuri ja sellele pühendunud inimesi väärtustab,» lisab Jaan-Eik. «Veel ei osata näha seost, et kui meil on rikas kultuurielu, siis on meil ka elavam majandus,» selgitab Helena. «Kultuur elavdab majanduses tegutsevate inimeste ajutegevust, annab neile mõtlemisvabaduse. Mida vabamad on inimese mõtted, seda edukam on ta mis tahes alal.

Vaja on vaimset tuge. See, kes ainult raha näeb, ei jõua ka rahamaailmas eriti kaugele ‒ piir tuleb ette.»

«Need, kes rahamaailmas rahvusvahelises mastaabis midagi olulist teinud on, pole suvalised isikud, vaid väga kultuursed, sügava vaimueluga inimesed,» jätkab Jaan-Eik. «Käisime just ansambliga New Yorgis ja tõdesi-

Nii Helena kui Jaan-Eik on veendunud, et see, mis meid kõigis eluvald sisemist vabadust, siis võib jõuda kaugemale. me, et Wall Streetil käivad põhiliselt ringi oimulokkidega juudid ‒ inimesed, kes on religioossed.

Kui nad ainult miljarditega tegeleksid ja nii kultuuri kui vaimsust eitaksid, poleks nad oma praeguste tulemusteni jõudnud.»

«Eestis kulub sellest arusaamiseks veel aega,» võtab Helena teema kokku. «Me elame jätkuvalt üleminekuajas, niisugused asjad ei muutu nõnda kiiresti.»

praegu õpetavad, neist endist nii umbes kakskümmend aastat tagasi? On’s inimesed muutunud?

«Rikas kultuurielu elavdab majandust.»

Õppetöö kui nauditav kohtumispaik Üleminekuajal elavad üleminekuaja inimesed. Kuivõrd erinevad noored, keda Helena ja Jaan-Eik

«Nii ja naa,» vastab Helena.

«Mäletan enda kõrgkooli mineku ajast, kui suur oli mu infonälg, soov ahmida endasse kõike, mida vähegi leidis. Tulin kontekstist, kus informatsioon oli piiratud.

Tänapäeval on informatsioon vabalt saadaval, valitseb teabe üleküllus, pigem on raskusi info puhastamise ja süstematiseerimise, enda jaoks olulise väljasetitamisega, selles mõttes on noored kindlasti teistsuguses olukorras.

PERSOON

Reede, 31. detsember 2010

a Tulve: alt üleminekuajas

3

hirmust, maailmast ja inimesest selle keskel.

Kp

ELULOOST

Helena Tulve

9 Sündinud 28. aprillil 1972 9 Tallinna Muusikakeskkool 1989 9 Erkki-Sven Tüüri õpilane Eesti Muusikaakadeemias 1989‒1992, magistriõppes 2003‒2005 9 Pariisi Kõrgem Konservatoorium 1994 9 Heino Elleri muusikapreemia 2000 9 UNESCO Rahvusvahelise Heliloomingu Rostrum 2004 9 Eesti aasta muusik 2004 9 Valgetähe teenetemärgi V klass 2004 9 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2004 «Tulve võime sihitud protsessi ja kõlakomplekside sees värve esile tuua (näiteks tämbri teravusastmeid ära kasutades) on lummav.» (Evi Arujärv)

Jaan-Eik Tulve 9 Sündinud 30. septembril 1967 9 Georg Otsa nim Tallinna Muusikakool 1986 9 Tallinna Konservatoorium 1991 9 Pariisi Rahvuslik Kõrgem Muusika ja Tantsu Konservatoorium 1993 9 Magistriõpe samas 1994‒1997 9 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2006 9 Valgetähe teenetemärgi V klass 2007 9 Belgia Kuningriigi Leopoldi orden 2008 9 Alates aastast 1992 dirigeerib Pariisi Gregoriaani Koori (Le Chaeur Grégorien de Paris) 9 1993 pani Pariisis aluse ansamblile Lac et Mel 9 1996 asutas Tallinnas ansambli Vox Clamantis 9 Kuulub Prantsusmaa artistide ja interpreetide liitu (2005) ning juudi kultuurifestivali «Ariel» kunstinõukokku

hab seda teha, siis see ka õnnestub. Ma arvan, me kipume liiga palju elama oma peas ega pööra tähelepanu seosele, mis on mõtlemise ja keha vahel.

Tegelikult peegeldab keha alati seda, mida mõtleme, ja mõtlemine seda, mida keha tunneb.

Pillimäng näiteks on väga füüsiline tegevus, ega siis viiuldaja mõtle, kuhu ta oma näpud paneb või kuidas poognat hoiab, ta teeb seda loomulikult, intuitiivselt. Ta mõtleb muusikalist heli ja tema keha reageerib mõttele teatud sisseharjutatud tedkondades kammitseb, on hirm, hirm teha valesti, minna tundmatule alale. Kui niisugusest hirmust vabaneda, kasutada oma kujutlusvõimet ja gevusega.

Laulmise puhul on keha Foto: Stanislav Moshkov ise instrument, mis osaleb soovitu väljendamises üle«Niisugune õpetamine on hu- ja sügavuti minna, vaadates, kui julgust end väljendada, julgust ni. Kui mitte, ei pruugi tulemus Inimlikult olemiselt on noored aga alati ühesugused. Neil vitav, sest pole seotud konkreet- kaugele nad kaasa tulevad, ongi vaba olla ja rõõmu tunda, julgust piisavalt väljenduslik olla. See ilmutab end just nimelt selles välon soov ennast väljendada ja se tulemusega,» võtab ta oma minu jaoks õpetamises kõige seda, mida nad teevad, nautida?

«Ainult läbi praktika,» vastab jenduslikkuses.» katsetada, teha asju, millest nad kogemuse kok«Millest sõltub interpretatHelena. «Läbi tegevuse, meie puarvavad, et neid pole küll keegi ku. «Ühiskond, hul läbi muusika. Vaja on jõuda siooni kõnekus?» küsib Jaan-Eik teine enne teinud, n-ö leiutada mis ajab taga nii kaugele, et inimestel poleks ja vastab ise: «Sellest, kui sügajalgratast. Me kõik oleme omal tulemust, minenam hirmu, kas nad laulavad valt sa suudad oma keha tunneajal sama teha püüdnud ja võib- gil määral küll kuid ilusasti, kas nende hääl on ilus, tada, pingetest vabaneda. Mis on olla püüame tänini. Peaasi on, et ergutab, kas nad teevad kõike õigesti. Kor- loomulik musikaalsus? See, kui kohtaksime oma teel inimesi, kes ka pärsib. Edadamine ja kooslaulmine aitab hir- sa saad muusikast aru, tunnetad annaksid märku, et meie leiutatu si saab minna seda ning su keha on loomulikult must lahti saada.» on juba vana jalgratas… See aitab vaid siis, kui sul on loominguline vabadus, katse- nauditavam. Meie ühiskonnas on «Suuri rahvalaulikuid kuulates vaba ja lõdvestunud.» edasi minna.»

«Ja tühi,» lisab Helena. «Selle Helena õpetab muusikaaka- tamisvõimalus ja sellest tulenev nautimine aga põlu all, rõhuta- ei hakka mitte keegi iialgi mõttakse, et peab pingutama ja vaeva lema, kas neil on ilus hääl,» lisab jaoks, et midagi väljendada, peab julgus luua. deemias heliloomingut.

Ainuke võimalus lühikestel kur- nägema. See pole vale, kuid nau- Jaan-Eik. «Hääle ilu ei tähenda ise mingil moel seest tühi olema ‒ «Minu jaoks on õppetöö otsekui kohtumispaik,» ütleb ta. sustel olulisimat edasi anda on ding sellest, mida teed, peab alles midagi, kui inimene suudab eda- et suuta vastu võtta ja kohe edasi si anda midagi, mis on paljudele anda. Mõnel hetkel pole sõnumi «Püüan jagada oma kogemust, raputada kuulajailt eelarvamu- jääma.» edasiandmiseks välist liikumist oluline.» edasi anda käsitööoskust, toetada sed, panna nad muusikat sügavuti «Hääl on sel juhul lihtsalt palju vajagi, ka väikese žesti või üliõpilaste sisemist loominguli- tunnetama ja end kõige suuremas Rõõm saabub läbi vabaduses väljendada julgema. üks vahend,» täpsustab Helena, tasase häälega saab väljendada sust, julgustada, olla olemas.» vabanemise Vabadus võtta rahulikult aega, «kärisegu see või mitte, kui tal palju, muusika võib olla peaaegu Jaan-Eik annab mitmeid kursuet inimestega koos mõtiskleda seid ja meistriklasse.

Kuidas sisendada inimestesse on midagi väljendada ja ta ta- kuuldamatu.

«Muusika tõlgib seda, millest on mõistusega võimatu aru saada.»

See, mis meid kõigis eluvaldkondades kammitseb, on hirm teha valesti, hirm minna tundmatule alale. Kui niisugusest hirmust vabaneda, kasutada oma kujutlusvõimet ja sisemist vabadust, siis võib jõuda kaugemale, kui hirmu tundes õnnestuks.»

Kuidas mõista muusikat?

Kas muusikat võib vaadelda kui tõlget sellest, mida helilooja või interpreet tunnetanud on?

«Muusika tõlgib absoluutselt kõigis traditsioonides seda, millest on mõistusega võimatu aru saada,» vastab Jaan-Eik. «Seda tõlget on väljendanud pillimängijad, lauljad, tantsijad.»

Tähendab see siis, et kõik kuulajad ja vaatajad peaksid niisugust tõlget ühtviisi mõistma?

«Ma arvan, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid tunnetusi,» väidab Helena vastu.

«Mulle meeldib mõelda, et kui mina tunnetan mingit asja ühel moel ja väljendan niisugust tunnetust, siis inimesed, kes seda vastu võtavad, kogevad võib-olla midagi hoopis muud. See tähendaks, et asi, mida mul õnnestub vahendada, on rikkalikum ja mitmekülgsem, kui ma ise tajunudki olen.»

Teisisõnu, niisugusel puhul võid sa vahendajana edasi anda enam, kui ise aimatagi oskad? Isegi enamat, kui ise mõista suudad?

«Jah,» ütleb Jaan-Eik, «ja see ongi see, mis teeb ühest teosest suure teose.»

«See on see, mille poole tasub püüelda ja millest unistada,» lisab Helena.

4

KULTUURIAASTA

Reede, 31. detsember 2010

Tippmuusikast spordini – valik kultuuriaasta sündmusi

Täielikku kava saab lugeda internetileheküljelt www.tallinn2011.ee või põhjalikust programmiraamatust.

JAANUAR

VEEBRUAR

MÄRTS

Talisuplusfestival «Pirita Open 2011» 8. jaanuaril selgitab võistlus Pirita TOP-i juures Pirita jões Eesti ja lähiriikide talisuplejate seast välja kiireimad taliujujad. Lisaks on võimalus jäisesse vette karata igal soovijal. Kaldal ootavad soojad saunad ja kuum tee.

IV võitluskunstide maailmamängud 23.–27. veebruaril on Tallinnal au Eesti näituste sinises paviljonis võõrustada esmakordselt väljaspool Aasia riike toimuvaid võitluskunstide maailmamänge, kuhu oodatakse üle 2500 osaleja 60 riigist. Lisaks võistlustele on kavas folkloorifestival ning kultuuriüritused, kus eksootilised kollektiivid esitlevad eri rahvuste loomingut.

Jõhvi balletifestival Kõrgetasemeline balletifestival loob 25.–28. veebruaril silla ida ja lääne tantsukoolkondade vahel. Oma 60. sünnipäeva tähistav Kuopio festivali juht Jorma Uotinen ja 50. sünnipäeva tähistav Kaie Kõrb esitavad esimest korda Eestis oma koostööd. Tšehhi rahvusteatri «Soolo kolmele» on inspireeritud 1960.‒1970. aastate laulvate poeetide – Jacques Breli, Vladimir Võssotski ja Karel Kryli ‒ elust ja lauludest.

Erkki-Sven Tüüri «Ärkamise» esiettekanne 10. märtsil Estonia kontserdisaalis. Erkki-Sven Tüür kirjutab kultuuriaasta puhul uue teose, milles ülestõusmispühade ladinakeelsed tekstid segunevad Hölderlini saksakeelse ning Juhan Liivi, Ernst Enno, Jaan Kaplinski ja Doris Kareva eestikeelse poeesiaga.

APRILL

MAI

JUUNI

Jaapani animatsiooni festival 15.–24. aprillil linastub Artise ja Solarise kinos kultuuripealinna lipukirjaga «Mereäärsed lood» sobiv programm filmidest, mille sisu on seotud mere ja ookeaniga, aga ka kosmoseteemaga. Lisaks saab näha Jaapani noorte elule pühendatud fotonäitust ja filmiprogrammi, näitusi, animekostüümide defileed ning laule ja tantse armastatud animefilmidest.

Rahvusvahelised sportakrobaatikavõistlused «Open Tallinn 2011» 21.–27. mai Kalevi spordihallis toimuval võistlusel näeb saltosid, spagaate, fläkke, piruette, tirelringe ja inimpüramiide, kõik kombineeritult kauni koreograafia ja muusikaga.

Esinevad sportlased Eestist, Saksamaalt, Venemaalt, Leedust, Inglismaalt ja Soomest.

Veneetsia karneval Tallinnas 11. juunil toimub Löwenruh pargis lustlik ja koloriitne karneval, kus esinevad tantsu- ja lauluansamblid, kõlab Veneetsia muusika, toimuvad konkursid, kirevate kostüümidega rõõmustab silma maskide defilee. Kostümeeritud on ka dekoratiivkoerad. Kogu pere üritus kutsub kõiki osalema kostüümides ja maskides – viimaseid saab meisterdada ka kohapeal õpitubades. Uudistamiseks on väljas keskaegsed relvad ja näited tollasest moest, fotonäitus ning autori- ja karnevalimaskide näitus, linastub dokumentaalfilm «Võlukunsti palged» Veneetsia karnevalist.

JUULI

AUGUST

SEPTEMBER

Avaneb unikaalne Lennusadam Lennusadamas, maailmas ainulaadsetes vesilennukite angaarides avab uksed meremuuseumi filiaal. Saab lennata lennusimulaatoril linna kohal või laskuda allveelaevasimulaatoril salapärasesse meresügavikku, ujutada basseinis laevukesi või vaadata tõtt mereelukatega. Unikaalsed eksponaadid asuvad mere põhjas, merel ja õhus. Staarideks on legendaarne allveelaev Lembit, ajalooline jäälõhkuja Suur Tõll ja vesilennuk Short 184.

Uue tsirkuse festival «Tsirkusepuu» 5.–14. augustini Kadrioru pargis toimuv festival tutvustab Euroopa moodsa noorte tsirkuse hetkeseisu. Osalevad trupid Saksamaalt, Inglismaalt, Soomest, Belgiast, Hollandist ja Venemaalt ning Eestist. Tsirkuses põimuvad elav muusika, koreograafia ja akrobaatiline meisterlikkus.

Eesti toidu festival Eesti Kulinaaria Instituut tutvustab Tallinna vanalinnas meie rahvuslikku toidukultuuri. Sündmus pakub meelelahutust ja head maatoitu.

David Oistrahhi festival 4.–8. jaanuaril Estonia kontserdisaalis ja Jaani kirikus. Esmakordselt Tallinnas toimuv Oistrahhi festival ühendab Läänemere piirkonna heliloojaid. Kuuleb teoseid lätlase Vasksi, soomerootslase Englundi, poolaka Penderecki, sakslase Beethoveni ning eestlaste Grigorjeva, Kõrvitsa ja Tormise sulest. Toimuvad rahvusvaheliste esinejatega ooperigala ning kontserdid «Jõulumuusika», «Pisar ja meri», «Ajatu meri».

Eesti-Soome vanalaevade suursõit Juuli keskel on huvilistele avatud Eesti ja Soome uhkeimad vanad laevad.

Vabaduse laul 20. augustil tähistatakse Tallinna lauluväljakul tasuta kontserdiga Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Üles astuvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa ning Islandi rock- ja popmuusikud.

OKTOOBER

NOVEMBER

Karamazov Workshopi esietendus 1. oktoobril Katlas. Soome kõige rajum lavastaja Kristian Smeds toob vaatajateni Dostojevski kõige kaalukama ja keerukama teose «Vennad Karamazovid».

Juudi süvakultuuri festival «Ariel» Mitmetes Tallinna kultuuriasutustes toimuv festival «Ariel» tutvustab juudi kultuuri, muusikat, kirjandust ja kunsti. Üks peaesinejaid on Iraagi juudist udivirtuoos Yair Dalal. Koos ansambliga Vox Clamantis esitatakse kava «Jeruusalemm», milles kõlab muusika judaistlikust, kristlikust ja islami kultuurist. Samuti esineb rahvalaulik Dani Cohen, kes tegeleb Jeemeni juutide muistse muusikakultuuri säilitamisega.

Tallinn loeb lugemispesas 8. septembril toimuvad lasteaedades ja vaba aja keskustes rahvusvahelise kirjaoskuspäeva puhul tasuta koolitused lapsevanematele, õpetajatele ja kõigile huvilistele kuni kümneaastaste laste lugemise eeloskuse ja lugemishuvi arendamiseks. Koolitajateks on Eesti Lugemisühingu kogemustega mentorid.

DETSEMBER Tänavatantsufestival BOE 11 ehk Battle of EST Arigato spordiklubis toimub Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim rahvusvaheline tänavatantsude festival, kus esmakordselt ajaloos kohtuvad maailma nelja suurima võistluse võitjad. BOE võitja võib end nimetada maailmameistriks. Üritusel osaleb kuni 300 tantsijat 20 riigist.

Dokumentaalfilm «Tallinn 2011» ETVs ja kinosaalides linastuv «Tallinn 2011» jälgib kultuuripealinnaks valmistumist ja selle läbiviimist ‒ kuidas sündisid ideed, kuidas neid valiti, kuidas sündmusi ette valmistati. Filmikroonika algab jaanuaris 2010 ja lõpeb sügisel 2011, näidates kahe aasta lõikes Eesti kultuurielus toimunut.

Kultuuripealinna aasta lõputseremoonia – Tallinna kirikukellade koosmäng Viimasel ajal mitmes kirikutornis vaikinud kellade helin jõuab moodsa tehnika abil taas hansalinna kodanike kõrvu. Kirikukellade koosmänguna valmib maailmas ainulaadne heliteos, mida saab kuulata kultuuripealinna lõputseremoonial vanalinna südames.

KULTUURIAASTA

Reede, 31. detsember 2010

5

Mari Pokineni debüütalbum

Kultuuripealinna programmi kuulub ka kevadest sügiseni Tornide väljakul toimuv lillefestival, kus parimad aednikud ja haljastajad aedade kujundamises võistlevad.

Foto: Alar Rästa / Raepress

Kas Euroopa kultuuripealinna aasta aitab Eesti kultuuril õitsele puhkeda?

Kas kultuuripealinna tiitel toob Tallinna ja Eesti selgemalt Euroopa kultuurikaardile, saadab siia hulgaliselt intelligentseid turiste ning paneb ka kohalikke rohkem kultuuri austama? Oma arvamuse toovad välja tuntud Eesti kultuuritegelased.

Eesti on USA-st kultuursem

Meedias vohab ajuvabadus

Lavastaja Ain Mäeots

Helilooja Erkki-Sven Tüür

Kultuuripealinna programm on mul isegi arvutis olemas.

Mul on järgmine aasta otsast lõpuni tööd täis, kuid sellest hoolimata soovin kindlasti vaatama minna põhuteatrit, mida Semper ja Ojasoo teevad. Juba selle kontseptsioon põnev, lisaks veel inimesed, kes sinna haaratud on.

Kas kultuuriaasta Tallinnas Eesti maailma kultuurikaardile toob ja ka meie elanikke kultuursemaks muudab, selles osas ma illusioone ei looks. Kas keegi meist võib näiteks öelda, mis linn oli kultuuripealinn kolm aastat tagasi ja mis seal tehti?

Loomulikult avardab kultuuripealinna aasta nende inimeste teadmisi Eestist, kes siia üritustele esinema või siis kultuuri nautima tulevad, kuid ei usu, et tuntus ülemaailmselt kasvab.

Samuti ei hakka eestlased korraldatud kampaaniate tõttu kunagi midagi teistmoodi tegema.

Kultuuripealinna korraldamine ülevalt poolt loob pigem eeldused, et siia saabuvad inimesed vahetavad kohalikega kontakte ja sellest sünnib midagi uut ja põnevat.

Mina üldise nutulauluga, et Eesti kultuuriga on asjalood kehvasti, kaasa ei läheks. Võrreldes Inglismaa või USA-ga, kus valitsevad täielikud hundiseadused, on meil kultuuris tegemist heaoluühiskonnaga ka alarahastuse tingimustes.

Eesti on maailma kultuurikaardil nii või teisiti, kuid kultuuripealinna aasta annab olulise aktsendi juurde.

Kahtlemata toob kultuuriaasta juurde kultuurirändureid, kes armastavad valida oma reisisihtmärke ürituste järgi, mis seal toimuvad.

Tahaksin loota, et Eesti inimesed mõtlevad 2011. aastal rohkem läbi, mis on kultuur ja mida see sisaldab. Kultuursust tuleb igas mõttes rõhutada, kultuur ei saa läbi hariduseta.

Tahaksin, et Eesti elanike suhtumises toimuks muutus ja me ei keskenduks enam niivõrd käega katsutavatele väärtustele. Nii meedias kui meelelahutuses kipub praegu kahjuks vohama ajuvabadus.

Suurim probleem on kultuuritus Ajaloolane David Vseviov Pole küll kavaraamatut lugenud, kuid kindlasti osalen nii mõnelgi üritusel. Olen iga-aastaseid suursündmusi külastanud ka ilma kultuuripealinna tiitlita. Kultuuripealinna

aasta teeb valiku veelgi laiemaks.

Kultuuriaasta toob Eestis kultuuri fookusesse, tavaliselt kipub see teisejärguline olema. Kultuur ei ole arvudega paika pandav ega mõõdetav, paljud arvavad seetõttu, et kultuurist pole kasu.

Inimesed ei taha oma aega eriti kulutada nähtusele, mis ei ole mõõdetav.

Loodan, et kultuuriaasta muudab inimesi tõesti kultuursemaks.

Hea kultuur ei saa ju kedagi halvemaks muuta ja kui seda on korraga palju koos, siis ehk nii mõnigi avastab enda jaoks midagi uut, mis teda köidab.

Suurim puudujääk praeguses Eesti kultuurielus ongi kultuuritus. Seda näitavad mitmed konfliktid kultuuriringkondades.

Kultuuripealinn ei ole vaid Tallinn Kunstnik Marju Bormeister Ma suhtun kultuuripealinna hästi.

Mida rohkem kultuurile reklaami teha, seda rohkem see positiivset mõju avaldab.

Olen ise kasvanud piltide ja raamatute seas ning tean, et ka laste kultuurseks kasvamine käib just kultuurses keskkonnas.

Me peame eesti kultuuri omalaadseks, samas pole peale Läänemaa enam kusagil näha vanu rehielamuid ja keegi ei taha neis elada. Loodan, et see muutub ja Eesti oma kultuuri eripära austamine tuleb järjest enam tagasi.

Näiteks Brüsselist pärit inimest on raske millegagi üllatada, seal on nii mitmekultuuriline ühiskond. Samas, mida rohkem me kiidukuked oleme, seda rohkem meid märgatakse. Kultuuripealinna aasta laseb meil silma paista.

Mulle meeldib, et kultuuripea-

linna üritused ei jää vaid Tallinna, vaid toimuvad ka näiteks Paides ja Võrus, nii avaneb huvilistel võimalus teha tore matk ümber Eesti.

Kultuuripealinn paneb ehk unustama arutelusid, milline kultuuritegelane on millegi poolest paha või hea, ning juhib tähelepanu tema ilusale loomingule.

Praegu on inimeste suhtlemises kahjuks levinud agressiivsetest filmidest pärit toorus ja koledad ingliskeelsed väljendid.

Kultuurpealinn on vaid kõlav tiitel Režissöör Andres Maimik Kultuuriaasta on tähtis inimestele, kes ise kultuuris sees ei ole. Ei usu, et keegi kusagil kauges paigas nüüd selle aasta pärast põnevusega järgmist Eesti filmi või muusikateost ootama hakkab.

Kultuuriaastast oleks kultuuriinimestele kasu siis, kui tänu sellele hakkaks kultuurile pappi juurde tulema.

Kultuuriaasta on turundusüritus, mis peaks siia rohkem inimesi meelitama, umbes nagu talvepealinna tiitel Otepääle.

Kultuuripealinna aasta on samasugune kõlava nimega aasta nagu on lugemisaasta või teatriaasta. Pariisi ja Berliini sugused metropolid on ju kultuuripealinnad ka ilma tiitlita.

Iseenesest on kultuuripealinna nimetus kummaline ‒ mis siis mujal on, kas kultuuriprovints?

Liiga suur valik üritusi võib hoopis pea valutama panna.

Kui mõni üritus mulle pinget pakub, siis seda ma ka vaatama lähen. Meil endil valmib uus film ja seegi on kultuuriüritus.

Eesti ei pea ennast häbenema Dirigent Eri Klas

Nii palju kui mina inimestega suhelnud olen, teatakse Euroopas Eestit väikseima Balti riigi ja vana kultuurimaana. Meie kultuur on rikas ja seda pole häbi näidata.

Tallinnas on näha ja käega katsuda aastasadade kultuurikihid.

Kultuuripealinn loob võimaluse kõige selle eksponeerimiseks.

Loodan, et kultuuripealinn harib ka siinseid kohalikke elanikke, sest praegu levib ebakultuursus nii kõnepruugis, suhetes, käitumises kui poliitikas.

Minu juubel toimub kultuuripealinna aastal Baleriin Kaie Kõrb

Kultuuripealinn on väga tähtis sündmus Tallinna ja kogu Eesti jaoks.

Minu meelest võiks seda isegi rohkem väärtuslikuks pidada, kui siiani.

Tundub, et inimesed pole siiani aru saanud, mida see kultuuripealinn ikka tähendab ja on sellesse siiani lõdvalt suhtunud.

On hea, kui on terve aasta, mis kultuuri esile toob, seni on Eestis kultuur ikka tahaplaanile jäänud.

Riik võiks seda ikka rohkem toetada, mitte jätta vaeslapse ossa.

Kultuuripealinna programmis on minu juubeliüritused, olen üsna uhke, et minu juubel langes kultuuripealinna aastaga kokku.

Viljandi Kultuuriakadeemias näitlejaks õppiv noor laulja Mari Pokinen andis hiljuti välja oma debüütalbumi, mis kannab nime «22».

Praegu neljandal kursusel tudeeriv 22-aastane Pokinen on laulmisega tegelenud lapsest saadik ja kõik plaadile jõudnud 11 laulu on autori omalooming.

«Minu laulud on loodud minust endast ja räägivad omast ajast. Ometi püüavad need kuidagi igavikku lähendada.

Ma loon hetkel, mil miski on minus valitsev. Ja arvan, et inimest valitsevad siiski väga igavikulised tundmused,» kommenteerib noor lauljatar oma plaati ja loomingut.

Mari Pokineni plaat on müügil kõigis suuremates plaadipoodides, Tallinna Linnateatri valvelauas ning Vanemuise Kontserdimaja kassas.

Kultuuripealinnade tuleviku arutelu Euroopa Komisjon algatas internetipõhise arutelu, mille eesmärk on koguda kultuuripealinnade algatuse tuleviku kohta arvamusi võimalikult laialt inimeste, organisatsioonide ja riigiasutuste ringilt, et teha kindlaks, kas ja kuidas tuleks eesmärke, reegleid ja tegevuskorda muuta.

Euroopa kultuuripealinnade algatus on pälvinud üldise tunnustuse Euroopa ühe suurejoonelisema kultuurisündmusena. Selle raames korraldatavad üritused kuuluvad EL-i nähtavaima tegevuse hulka ning Euroopa kodanikud hindavad neid kõrgelt.

Praeguse seisuga on kultuuripealinna tiitli kandjad valitud kuni aastani 2019. Kuna valikumenetlus kestab kuus aastat, tuleks praegu mõtlema hakata sellele, kuidas algatusega edasi minna.

Et sujuvalt 2020. aastasse jõuda, peab Euroopa Komisjon oma ettepaneku esitama 2012. aasta esimeses pooles, seejärel tuleb see nõukogul ja Euroopa Parlamendil vastu võtta.

Internetipõhine arutelu kestab kuni 12. jaanuarini 2011 ja paikneb aadressil http:// ec.europa.eu/culture/ourprogrammes-and-actions/ doc2966_en.htm Lisaks toimub Brüsselis 2. märtsil 2011 avalik nõupidamine, kus jätkatakse arutelu kultuuripealinnade tuleviku üle, võttes arvesse internetipõhise arutelu esimesi tulemusi.

Avaldusi avalikul nõupidamisel esitamiseks saab esitada kuni 1. veebruarini. Info: http://ec.europa.eu/culture/ news/news3074_en.htm

6

FESTIVAL

Reede, 31. detsember 2010

ooperitäht Sophie Witte Saksamaalt, flöödikunstnik Massimo Mercelli Itaaliast.

Kooriteoste esiettekanded

Tänavune David Oistrahhi festival toimub erandina talvel, seetõttu saab kontsertidel nautida ka jõuludest inspireeritud klassikalist muusikat.

Foto: Robert Sosaar

Oistrahhi festival kui muusikaline meremuinasjutt Eesti muusikafestivalide sünnilinn Pärnu tervitab Tallinna kolme kontserdiga.

Allar Kaasik,

aastate jooksul linnaks, kus läbi suve kõlas muusika parimas esituses.

David Oistrahh muutis Pärnu linnaks, kus läbi kõikide suvede kõlas parim muusika parimas esituses.

Rootsi visiitkaart

David Oistrahhi festivali kunstiline juht

Iidsetest aegadest on merelained jutustanud lugusid meie rannaliivale. Meremuusika ja muusikameri moodustavad Pärnus harmoonilise terviku juba 19. sajandi lõpust alates.

Erilise väärtuse on Pärnule andnud aga üks maailma suurimaid muusikuid David Oistrahh, kes poeg Igori sõnul valis Pärnu oma loomingulise puhkuse linnaks kahekümneks aastaks.

Oistrahh kutsus külla sõpru ja õpilasi, mitmeid maailmamainega muusikuid ja nii muutus Pärnu

Tänavune David Oistrahhi festival erineb eelmistest. Festival algab uue aasta galakontserdiga 4. jaanuaril Estonia kontserdisaalis, kus esineb sopranite trio Divine.

See möödunud suvel esmakordselt Eestis esinenud trio tekitas juulikuisel David Oistrahhi festivalil oma ehedusega tõelise sensatsiooni.

Ansambli edulugu sai alguse mõned aastad tagasi, mil kolm Rootsi ooperitähte Gabriella Lambert-Olsson, Caroline Gentele ja Katarina Böhm tundsid endas vastupandamatut soovi laulda klassikalisi ooperipärleid teisiti, kui tavapäraselt ooperimajades tehakse.

Kolme võluva daami erk etendus on publikut paeluv. Lavaline sarm ja sära paiskuvad saali etenduse igal hetkel. Jah, just nimelt etenduse, sest tegemist ei ole pelgalt aariate ja laulude esitamisega.

Trio unikaalsed hääled ning arranžeerijate töö on muusikamaailmale kinkinud vaimustavaid muusikaelamusi pakkuva koosluse, kes on ka Rootsis väga armastatud ning kuningapaari poolt hinnatud kui Rootsi «muusikaline visiitkaart» riigi esinduspaari ametlikel välisreisidel.

jõulukultuuri kokkupuutepunkt, tähistades läänemaailma jõulupühade lõppu kolmekuningapäeval ja idamaailma jõulude algust.

Tavapäraselt oleme harjunud kuulama jõululaule meelelahutusmuusikana, sel korral saab publik 6. jaanuaril Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus nautida aga klassikalist muusikat, mis on inspireeritud jõuludest või millest on hiljem sündinud jõululaulud.

Nii on kavas näiteks Ludwig van Beethoveni klaverisonaadist nr 23 «Appassionata» II osa, mille teemast on aegade jooksul saa-

nud väga armastatud jõululaul «Vaikne öö».

Jõulumuusikat esitavad teiste hulgas pianist Jeroen Riemsdijk Hollandist, Čiurlionise keelpillikvartett Leedust, kaunis lüüriline

Traditsiooniliselt on Oistrahhi festival sümfoonilise ja kammermuusika päralt, kusjuures rõhk on instrumentaalmuusikal. Jaanuaris 2011 on see aga vastupidi ‒ talvise festivali viimasel õhtul, 8. jaanuaril laulab Niguliste kirikus Euroopa kooride paremikku kuuluv segakoor Latvija.

Kontserdil kõlavad teiste teoste seas esmakordselt Tallinnas Eesti heliloojate Galina Grigorjeva koorikontsert «Svjatki», mis räägib vene rahvuslikest jõulutraditsioonidest, ja Tõnu Kõrvitsa tšellokontsert kooriga «Seitsme linnu seitse und», poola tippheliloojale Krzystof Pendereckile maailmakuulsuse toonud «Stabat Mater», Läti noorema põlvkonna heliloojate Ēriks Ešenvaldsi ema Theresale pühendatud teos «Piisake ookeanis» ja Māris Lasmanise teos «Venta» maailma esiettekandena.

Festivaliga, mida toetab Euroopa Liit, osaleme Läänemeremaade koostöö projektis, millega tähistame Euroopa Liidu laienemist meid varem lahutanud, nüüd aga ühendava mere idakaldale.

Meie merelugu jutustab, et kultuur on meid liitev jõud, ühine rikkus. Kultuuri läbi näeme oma juuri Euroopas ja kultuuri vahendusel muutume Euroopa osaks.

Meie jaoks on väga tähtis, et piletihind oleks publikule taskukohane ja kõik muusikasõbrad, kes ootavad akadeemilist klassikat või lihtsalt lahedat tundehetke, saaksid kontserte külastada ja nautida merejuttu talvises Tallinnas.

Jõuluklassika Et meie festival on tavaliselt suvel, ei ole kavas kunagi erilist rõhku olnud jõulumuusikal.

Nüüd on muusikaline aktsent just jõuludel, kuna 6. jaanuar on kahe

Pablo Picasso on Kumus Graafikatriennaali satelliitnäitus «Mapping» toob Kumusse maailmakuulsad kunstnikud.

Kadri Karro

telliitnäitust «Mapping», kus näidatakse pikkade traditsioonidega maineka Ljubljana Graafikabiennaali hitte.

Kultuuriaasta kunstisündmused saavad alguse Kumus, kus näidatakse maineka Ljubljana Graafikabiennaali hitte.

Eestlased osalesid salaja

20. jaanuaril avatakse Tallinna XV Graafikatriennaal, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. 8. maini kestev graafikatriennaal on algava kultuuripealinna aasta üks esimesi tähtsündmusi.

Selle kunstisündmuse eelkajana saab alates 2. jaanuarist Kumus külastada triennaali sa-

Ljubljana Graafikabiennaal toimus esmakordselt 1955. aastal ning on maailma vanim senini regulaarselt toimuv graafika suurnäitus. Ljubljana näitusest on aastate jooksul osa võtnud ligi 5000 kunstnikku kaheksakümnest riigist ‒ sealhulgas ka eestlased, kes Nõukogude Liidu ajal biennaalil salaja osalesid.

1970. aastatel võtsid biennaalist osa näiteks Jüri Arrak, Raul Meel ja Concordia Klar. 1973. aastal pälvis Leonhard Lapin Ljubljana Graafikabiennaali preemia. 1983. aastal võttis sealsest näitusest osa Ado Lill.

Taasiseseisvunud Eesti kunstnikest on biennaalil esinenud näiteks Marko Laimre, Liina Siib ja Urmas Viik.

Suurnimed näitusel «Mapping» toobki lisaks nimekatele lääne kunstnikele Kumus rahva ette ka Eha Komissarovi koostatud valiku biennaalil osalenud eestlaste

töödest, näiteks tulevad Ljubljanast koju käima Malle Leisi ja Tõnis Vindi teosed. Nende kõrval näeb esinduslikku kollektsiooni endise Jugoslaavia kunstnikelt.

Tõeliste maailma kunsti suurnimedena tuleks ära mainida Pablo Picasso, Damien Hirst, Robert Rauschenberg, Richard Hamilton, Jean Arp ja Viktor Vasarely, kellest igaüks on leidnud oma koha pea kõigis olulisemates 20. sajandi kunstiajaloo käsitlustes.

Näituse «Mapping» on koostanud Sloveenia kuraator Lilijana Stepančič, näituse kujundaja on Liina Siib. Näitust saab Kumus vaadata kuni 17. aprillini.

Pablo Picasso «Colombe Volant à l’Arc-en-Ciel», 1952.

Foto: Erakogu

Reede, 31. detsember 2010

Kultuuriministrid kohtusid lennukeelu kiuste Kultuuripealinnade avatseremooniaid on läbi aegade ilmestanud nii meremaod kui meremeestest näitlejad.

Oliver Õunmaa Prantsusmaa president François Mitterrand võis 21. juunil 1985 Ateena Akropolisel rahuldustundega öelda: «Käes on aasta, mil Euroopa on üks.»

Esimese kultuuri(pea)linna Ateena avamispidustuste ametlik osa kujunes märgilise tähtsusega sündmuseks.

Kuigi USA president Roland Reagan oli hiljuti toimunud lennukikaaperdamise tõttu palunud välja kuulutada lennukeelu, jõudis Kreekasse ikkagi paljude riikide poliitiline eliit, nende seas ka kaheteistkümne Euroopa riigi kultuuriministrid, et näidata toetust kultuurilinnade valimise mõttele.

21. juuni 1985 oligi üldse esimene kord, kui kõik tollal veel Euroopa Ühenduse nime kandnud liidu kultuuriministrid kokku said.

Madu äratati ellu

Tänavu seitsmendat korda toimunud Sloveenia tähtsaima animafestivali «Animateka» rahvusvaheline žürii andis Martinus Klemeti joonisfilmile «Õhus» žürii eripreemia, põhjendades oma otsust filmi ülesehitusega, mis areneb esialgu absurdsest narratiivist mänguliseks ja nutikaks sotsiaalseks kriitikaks.

Film «Õhus» valmis stuudios Eesti Joonisfilm 2009. aastal ja selle valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. Filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Martinus Daane Klemet, kunstnik Gerda Märtens, helilooja Vaiko Eplik ja produtsent Kalev Tamm.

Kultuurikilomeetril avati suusarada

2010. aasta üks kultuuripealinn on Pécs Ungaris. Fotol ilutulestiku ja laserimänguga kultuuripealinna avatseremoonia Szechenyi väljakul Pasha Qasimi mošee juures, kus tänapäeval asub kirik.

Foto: Zsolt Szigetvary

«Olukorda võiks võrrelda sellega, kui Tallinna Raekoja platsil peetaks üldlaulupidu.»

2008. aasta kultuuripealinnas Liverpoolis avasid muusikastaarid nagu Ringo Starr, Dave Stewart ja Vasily Petrenko ning Liverpooli kuningliku filharmoonia orkester 12. jaanuaril «Liverpooli kaja» nimelise hoone.

Avamispidustuste jaoks loo-

Joonisfilm «Õhus» võidutses Sloveenias

Internatiportaal USA Today lisas oma parimate reisisihtkohtade rubriiki eelolevaks aastaks Tallinna, tõstes esile linnale antavat Euroopa kultuuripealinna staatust.

Tutvustuse kohaselt tähistab Eesti pealinn järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinnaks olemist igapäevaselt muusika, tantsu ja kunstiga.

Tallinn pakub kõigile külastajatele suurel hulgal mitmesuguseid kultuurielamusi, kümneid festivale, kontserte jpm. Ühtlasi märgitakse, et aastal 2011 möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest, millega seotud piduliku õhkkonda jätkub ka väljapoole Tallinna, samuti potentsiaalsete reisijate jaoks arveldamist lihtsustavat asjaolu, et Eesti läheb üle eurole.

Külastada soovitatakse ka järgmise aasta teist Euroopa kultuuripealinna, seni väheste turistide sihtpunktiks olevat Turut. Tähelepanu pälvivad veel Island, Jaapan, Uus-Meremaa, Curacao, New York ja Atlanta.

2004. aasta kultuuripealinna Lille’i avatseremoonia toimus kultuuriaastale eelnenud aasta detsembris. Avamispidustusele vanalinna Suurel väljakul ootasid korraldajad 5000‒10 000 inimest.

Kultuuripealinna avama tulnuid oli aga 700 000!

Olukorda võiks võrrelda sellega, kui Tallinna Raekoja platsil peetaks üldlaulupidu. Esialgu olid inimesed litsutud kokku nagu sardiinid karpi, kuid pärast suurt tulevärki ja Lille’i rahvusliku orkestri esinemist muutus kitsikus suureks peoks linna tänavatel.

Meremehed ja ehitajad näitlejateks

7

USA Today kutsub Tallinna külastama

Avajaid oodatust 70 korda rohkem

Kultuuripealinna Corki avamispidustuse ajal 2005. aastal kogunes 26 000 inimest linna kaide äärde «Ärkamise» nimelisele üritusele nautima karnevali, ilutulestikku ja etendust suurtelt ekraanidelt.

Tänavateater Spraoi esitas moodsa versiooni iidsest legendist, mille kohaselt pühak Finnbarr heitis õhku hiiglasliku meremao.

Elukas prantsatas hooga maha ja tema kukkumispaigast moodustus Allua järv, saba lõi maasse Lee jõe sängi.

Tänavateater elustas mao, pannes selle 600 meetri pikkuselt Lee jõele kahe silla vahele vingerdama. Mao ilmumist saatsid pürotehnilised efektid, näitlejate etteasted ja muusika.

AJALUGU

dud ning ainult selleks korraks mängimiseks mõeldud muusikalis «Liverpool» astusid staaridega koos üles luuletajad, lauljad,

akrobaadid, koomikud, ehitustöölised, aednikud ja meremehed.

Liverpooli filharmoonia orkester seadis muusikalile Briti menubändide loomingu, orkestrit juhatas Vasily Petrenko. Etenduse taustaks olid muusikali jaoks loodud film ja haruldased arhiivikaadrid.

Eelmise aasta kultuuripealinna Linzi kultuuripealinna programm sai alguse 24 tundi kestnud ehitusest, mida korraldajad

reklaamisid lausega: «Aeg ise on ehitusobjekt».

Pidu algas ühise ajaloendusega 70 töölist püstitasid 1. jaanuari pärastlõunaks linna peaväljakule puidust nelja meetri pikkuse digitaalse sihverplaadi. Õhtul kell üheksa kogunes rahvas selle juurde ühiselt kultuuripealinna alguseni jäänud viimaseid tunde, minuteid ja sekundeid loendama.

Nii peaväljakul, vanal turul kui isegi Nibelungeni sillal olid üles seatud lavad etteastete jaoks. Igaüks võis valida endale meelepärase popkontserdi, Landestheater etendas Carl Zelleri operetti «Linnukaupmees».

Järgmise päeva alguses kell 00.10 algas Rakettide sümfoonia.

Nibelungeni sillal astus 500 Linzi ja selle lähiümbruse lauljast koosnev koor dialoogi pürotehniliste trummide ja tulevärgi trompetitega.

Vanale raudteetammile rajatud ja Katla, Kalasadama, Patarei vangla, vesilennukite angaaride, Kalamaja kalmistupargi ning Noblessneri tehase hoonetega külgneval kultuurikilomeetri trassil avati hiljuti valgustatud suusarada.

«Kalamaja kalmistuparki olid juba enne kultuurikilomeetri suusatee rajamist rajad sisse sõidetud ja kohalikud harrastasid seal tervisesporti,» kiitis kergliiklustee trassile rajatud suusatee valmimist Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.

«Nüüdsest lisandus pargis olevatele suusaradadele veel kahe kilomeetri pikkune rada Linnahallist Tööstuse tänavani. Arvan, et suusatrassi, mis asub sisuliselt keset linna ja on ilusa vaatega merele, on Euroopas vaid üksikutes pealinnades vastu panna.»

8

KULTUURIKALENDER

Reede, 31. detsember 2010

Peovalik uut aastat kultuurselt vastu võtta soovijatele 9 Vana aasta lõpp on seekord eriline, sest 1. jaanuari saabumine tähistab nii euro kasutuseletulekut kui ka päeva, mil Tallinnast saab ametlikult üks kahest Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnast.

Allpool on valikuvõimalused neile vana aasta ärasaatjatele, kes soovivad uue aasta tulekut tähistada pidulikus õhkkonnas, kuid pole jõudnud veel kohta valida.

TALLINN 31. detsember 18.30 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) vana aasta lõpupidu. Pannakse pidulikult punkt festivalile «Talveöö unenägu» ja tähistatakse kultuuripealinna tulekut Tallinnasse.

Teatri loominguline trupp on selleks õhtuks sisustanud teematoad ‒ ennustamissalongi, näitlejate baari, viktoriiniklubi, ökopööningu jm.

Taevalaval annavad kontserdi Linnateatri näitlejad ja Põrgula-

Tallinna Linnateatrist saab romantiline peopaik. val laulab «Kiivate armastajate» trupp renessansiaegseid madrigale. Õhtu kõrghetkeks on Dmitri Krõmovi ja tema trupi ühekordne vaatemäng «Tere, Tallinn, Euroopa kultuuripealinn!» ning uusaastasaluut Lavaaugus.

Pärast südaööd pakutakse tor-

MUUSIKA

31. detsember 13.00, 15.00, 17.00 Tallinna raekojas (Raekoja plats 1, Tallinn) aastalõpp koos Mozartiga. Esinevad Tobiase Keelpillikvartett, Toomas Vavilov klarnetil ja Heili Eespere vioolal. Kavas: Mozart, Keelpillikvintett nr 3, KV 515, C-duur, Klarnetikvintett A-duur KV 581.

1. jaanuar 18.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst. 4, Tallinn) Hennessy ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert «Viinist Peterburi». Esinevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja metsosopran Annely Peebo. Dirigeerib Petr Altrichter.

Kontserdi juht Mikko Fritze.

Uusaastakontsert keskendub kahele muusikamaailma suurlinnale, Johann Straussi ja Pjotr Tšaikovski loomingule, solisti Annely Peebo praegusele kodulinnale ja Eesti Kontserdi poolt peatselt taasavatavale Peterburi Jaani kirikule.

Foto: Veiko Tubin

ti ja romantikute jaoks toimub luuleöö. Muusikat teeb ansambel Svjata Vatra koos külalisesineja Blackyga.

31. detsember 20.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) traditsiooniline aastalõ-

Mario Lanza laulud. Esinevad bariton Aare Saal, Alina Sokolovskaja mandoliinil, Tiit Kalluste akordionil ja Piia Paemurru klaveril. Kavas Tosti, Curtise, Capua romansid ja Napoli rahvalaulud.

2. jaanuar 14.00 Pärnu raekoda (Uus 4, Pärnu) Abonement 007: Repoo Ensemble. Repoo Ensemble tõlgendab Johann Sebastian Bachi kultusteost «Muusikaline ohver», mis on kirjutatud valgustusajastu väljapaistva monarhi, Preisi kuninga Friedrich II tellimusel.

Repoo Ensemble interpretatsioon on tulevikku vaatav: kasutusel on elektroonilised instrumendid ja arvutiga genereeritud helid.

4. jaanuar 17.30 Tallinna Kaarli kirikus (Toompea 10, Tallinn) Jaakko Ryhanen, Maria Veretenina «Happy New Year». Esinevad bass Jaakko Ryhanen Soomest ja sopran Maria Veretenina Suurbritanniast. Orelil Erika Jefimova ja klaveril Piia Paemurru.

4. jaanuar 19.00 Estonia kontserdisaalis David Oistrahhi festivali galakontsert «Muusikalised uusaastatervitused».

Ooperitähed Rootsist: Caroline Gentele, Gabriella LambertOlsson, Katarina Böhm. Massimo Mercelli (flööt, Itaalia), Liepaja Sümfooniaorkester (Läti).

Dirigent Bjarte Engeset (Norra).

Kavas Puccini, Händel, Tšaikovski, Sibelius, Gounod, Wade, Adam, Caccini, Strauss.

5. jaanuar 19.00 Pärnu Kuninga tänava põhikoolis ja 6. jaanuar 19.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus David Oistrahhi festivali raames kontsert «Jõulupühad läänes ja idas». Esitamisele tulevad läänemeremaade armastatud jõululaulud klassikalises helikeeles.

6. jaanuar 19.00 Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) Saatpalu ‒ Tafenau ‒ Rebane, kontsert «Sa oled hea».

Esinevad Lauri Saatpalu (laul, lood), Raivo Tafenau (saksofonid) ja Peeter Rebane (kitarrid).

Kontserdil kõlavad kuue- ja seitsmekümnendate aastate laulumeistrite Uno Naissoo, Evald Vainu, Eino Tambergi, Hans Hindpere ja paljude teiste heliloojate pärlid eesti luuletajate tekstidele.

8. jaanuar 19.00 Niguliste kirikus David Oistrahhi festivali raames kontsert «Pisarad ja meri». Lood Läänemere äärest.

2. jaanuar 17.00 Athena keskuse pööningusaalis (Küütri

TARTU 31. detsember 20.00 Athena keskuses (Küütri 1, Tartu) glamuurne aastavahetuspidu. Esineb Marju Länik.

Athena keskuse meeleolukas aastavahetusprogramm ootab teid osa saama säravast aastavahetusgalast. Kavas on kabareeprogramm ja mitmeid üllatusi.

Lisaks on Athena keskuse fuajees

1, Tartu) Tartu Teater: «Vahva rätsep». See lasteetendus on hoogne ja seikluslik lavastus, mõeldud lastele alates kolmandast eluaastast.

6. jaanuar kell 19.00 Von Krahli teatris (Rataskaevu 10, Tallinn) «Idioodid». Lars Von Trieri filmist inspiratsiooni ammutanud etendus. Lavastanud Juhan Ulfsak. Mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 8. lennu tudengid: Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Katre Kaseleht, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Mari Pokinen, Ivo Reinok, Siim Sups, Ragne Veensalu ja Kirsti Villard.

7. jaanuar 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) ballett «Pähklipureja». Autor on Pjotr Tšaikovski ja lavastaja Timothy O’Keefe USA-st.

31. detsember 20.00 Dorpati peo- ja banketikeskuses (Soola 6, Tartu) uusaastapidu ansambliga Apelsin. Õhtu veab uude aastasse Artur Raidmets.

Uusaastaöö on täis imesid. Kui kroonid muutuvad eurodeks, siis küllap muutuvad ka tuhkatriinud kuningatütardeks ja konnad printsideks. Palju üllatusi, loterii, õnnevalamise kamber ja DJ Raidmetsa hoogne aastavahetusdisko.

Avatud on multikakamber pisikestele pidulistele. Võimalik lisaks peopiletile tellida ka majutus koos tasuta parkimisega.

VILJANDI 31. detsember 21.00 Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst 6, Viljandi) aastavahetuskontsert Untsakatega. Lisaks õnneloos, üllatused, õnnevalamine. Õhtut juhib Aarne Soro.

NÄITUS Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma.

6. jaanuar 19.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) «Ohtlikud suhted». Näidendi autor on Ch. de Laclos ja lavastaja Mihhail Tšumatšenko.

Mängivad Aleksander Ivaškevitš, Larissa Savankova, Dmitri Ptšela, Julia Jablonskaja, Tamara Solodnikova, Jekaterina Šukova, Dmitri Kosjakov, Nikolai Bentsler jt. «Ohtlikud suhted» on 18. sajandi prantsuse proosakirjanduse pärl, mis pälvib tänaseni inimeste tähelepanu.

Omal ajal peeti teost skandaalseks ja selle autorit de Laclos’d süüdistati kõlvatuses. Teos on olnud aluseks mitmetele kuulsatele filmidele.

väljapanek kunstnik Meru töödest.

pereliikmed, sõbrad ja kaaslased. Eesti ajaloo ja kultuuriga seotud inimesed ja paigad on toeks ning aineks Hando Runneli mõtisklustele: Juhan Liiv Alatskivil, Hendrik Adamson Mulgimaal, Uku Masing, Johan Pitka Jalgsemal. Film on valminud stuudios F-Seitse.

2. jaanuar 11.00 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5, Tallinn) Vene Nukuteater: «Timbu-Limbu». Etendub Vene Nukuteatri lavastus.

TANTS 4. jaanuar 19.00 Mustpeade Majas (Pikk tn 26, Tallinn) «Salong. Napoli 1950». Kõlavad

Eesti publikul on esmakordselt võimalus vahetult kogeda ka maailma ühe tipp-koreograafi George Balanchine’i loomingut, sest ettekandele tuleb tema ballett «Who Cares?» George Gershwini muusikale. Etenduses kirjeldatakse Manhattani pulbitsevat ööelu, millele loob iseloomuliku atmosfääri Gershwini särtsakas muusika. Teose energia kumab läbi igast Balanchine’i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti toob lavale Ballet du Capitole’i kunstiline juht Nanette Glushak.

KIRJANDUS

TEATER 1. jaanuar 21.00 Metro Plaza II korrus (Viru väljak 2, Tallinn) uue aastaringse klubisündmuste seeria Club 2011 avapidu.

Ainult üheks õhtuks spetsiaalselt kahe saaliga ööklubiks muudetud Metro Plaza klaasmajas toimub unikaalne muusikasündmus koos maailmakuulsa peaesineja Shackletoni (UK) ja Eesti klubimuusikute paremikuga.

puball. Vana aastat saadetakse ära nii Estonia majas kui ka maja ees väljakul ja tänavatel. Peo käigus kuulutatakse välja Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. Balli juhivad Janne Ševtšenko ja Priit Volmer, kunstiline juht on Arne Mikk.

Peol kuuleb George Gershwini kaunist muusikat parimate solistide esituses, saab kogeda särtsakat Manhattani ööelu ja tantsida suure sümfooniaorkestri saatel.

Etendub Arne Miku lavastatud revüü «Gershwini rapsoodia» George Gershwini muusikale, kus peaesinejaks on Beninis sündinud USA-Pariisi taustaga džässitäht Mina Agossi.

Prantsuse džässiajakiri Le Jazz Hot on Agossit nimetanud 21. sajandi uute traditsioonide tõrvikukandjaks, tänase põlvkonna hääleks, kes purustab idee muusikalistest piiridest ja kultuuriidentiteetidest, seades esikohale originaalsuse. Agossit on inspireerinud pea kõik muusikažanrid ooperist hip-hopi ja džässini.

4. jaanuar 18.00 Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) lugemisõhtu: «Muumitroll». Ettelugemisele tuleb Tove Janssoni «Muumitroll» kirjastuselt Eesti Raamat, 1975. Kõik huvilised on oodatud! Sissepääs tasuta!

6. jaanuar 19.00 Jõululodjas Tartu Raekoja platsil trümmiõhtu: Kristiina Ehin ja Silver Sepp. Kristiina ja Silver lükkavad luuletuste ja lauludega lodja liikuma, et tutvustada sadamaid, kus peale nende endi pole veel keegi käinud. Kristiina Ehin loeb tekste peatselt ilmuvast luule- ja proosakogust «Viimane monogaamlane», Silver Sepp laulab lugusid valmivalt sooloplaadilt.

KINO 5. jaanuar 19.00 Athena keskuse kinosaalis (Küütri 1, Tartu) dokumentaalfilm «Kodu-käija. Hetki 2009. aasta suvest».

Linastub Andres Söödi film Hando Runneli ühe suve matkadest ja kohtumistest, taustal

Kuni 2. jaanuarini Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/ Valge 1, Tallinn) videokunstinäitus «Kõik saab korda».

Näitusel on väljas kaheksa videoinstallatsiooni seitsmelt autorilt, kelle hulgas on nii klassikaprooviga rahvusvahelisi superstaare, tõusvaid tähti kui ka kohalikke tuntud nimesid. Osalevad kunstnikud Marina Abramović, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshall, EneLiis Semper, Santeri Tuori ja Guido van der Werve.

Kuni 5. jaanuarini Pärnu kontserdimajas (Aida 4, Pärnu) Eesti Akvarellistide Ühenduse ühisnäitus «Akvarellimaagia».

Näitusele on välja pandud maale kolmekümnelt autorilt. Osalevad nii ühenduse kunstnikud kui ka mitmete kunstivaldkondade esindajad. Väljapanek peegeldab akvarellitehnika mitmesuguseid võimalusi, tehnilist rikkust ja mitmekülgsust.

Näitusel esinevad Virve Albri, Christel Allik, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Eero Ijavoinen, Rete Jallai, Aime Jürjo, Ilmar Kruusamäe, Agne KuusingSoome, Pille Lehis, Malle Leis, Valli Lember-Bogatkina, Ülle Meister, Mall Mets, Sergei Minin, Rein Mägar, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Illimar Paul, Ene Pikk, Tuuli Puhvel, Mari Roosvalt, Bruno Sõmeri, Milvi Torim, Ruudi Treu, Anneliis Vabul, Eve Viidalepp, Epp Viires ja Marje Üksine.