Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 7. jaanuar 2011 | nr 1 (015)
www.tallinn2011.ee
Nikolai Novosjolov : «Kultuur algab kodunt.»
LASTE LOOMING 3-17-aastatele mõeldud loomekonkursi «Maa värvid» algataja Marina Tee peab laste joonistamishuvi hoidmist ülioluliseks, sest ilma selleta ei õpita loominguliselt mõtlema ja võib kaduda huvi nii looduse, perekonna kui kodumaa vastu. Loe lk 3 SPORT Pilguheit eestimaalaste liikumiskommetele toob kergejõustiku, jalgpalli ja vehklemise näitel ning spordiametnike selgituste abil esile praeguse aja kehakultuuri tugevused ja nõrkused. Loe lk 4-5 KULTUURIAASTA ALGUS
Foto: Stanislav Moshkov
SKULPTUUR
Aita vanast jõulukuusest kunsti teha! Järgmisel nädalal toimub 11. korda valgusfestival «Tule ja jää pidu», kus õpilased, tudengid ja parimad meistrid 12 riigist meisterdavad tuleskulptuure. Seetõttu ootavad festivalikorraldajad tänasest pühapäevani vanu jõulukuuski, et neid väärikal kombel ära saata. Ühtlasi hoiame niiviisi kodulinna puhtana.
7.‒9. jaanuarini saab kuused viia tähistatud kogumispunktidesse, mis asuvad Kristiine keskuse Tulika tänava poolses parklas, Rotermanni keskuse parklas ja Lasnamäel Tähesaju City kaubanduskompleksis asuva ONOFF kaupluse juures. Kogumispunktid on avatud kell 10.00 – 19.00. Kõik, kes viivad kuuse kogumispunkti, saavad vastu Tule ja Jää Peo väikese
reklaamlehe. Reklaamlehelt leiab info, kuidas kuuse toonud inimene saab veebipoest ht.ee soodustingimustel taimi osta. Mustamäe linnaosa elanikud saavad 15. jaanuarini oma jõulukuused viia aadressil Eduard Vilde tee 120 asuvale staadionile. 11. jaanuarini on korteriühistutel võimalus oma ühistu kuused kokku koguda ja tellida tasuta äravedu Mustamäe linnaosavalit-
Teatri väljakul tähistasid Tallinnast Euroopa kultuuripealinna saamist ilutulestiku ja kohalike ansamblite saatel tuhanded linlased. 1. jaanuari eksklusiivsele Club 2011 avapeole Metro Plaza ruumidesse jõudis neist vaid mõnikümmend. Muljeid jagavad mõlema ürituse korraldajad, esinejad, publik ja teise Euroopa tänavuse kultuuripealinna kõrgeim esindaja. Loe lk 6-7
susest telefonil 645 75 00. Kuuskede kogumiseks on paigaldatud spetsiaalsed konteinerid, abiks on vabatahtlikud. Vanade jõulukuuskede kogumine toimub koostöös AS-iga Veolia Keskkonnateenused. Pärast 9. jaanuari saab kuused viia ka Admiraliteedi basseini juurde. Foto: Valgusfestival
2
ARVAMUS
Reede, 7. jaanuar 2011 KULTUUR KUTSUB
Tallinn uueks Berliiniks?
Eestis käiakse kontserdil muusika kuulamise asemel pigem suhtlemas. Kahjuks enamasti just nemad paremad. Seetõttu tuleb vist niikuinii juba tuntud staaride pidu. Mina tahaksin näha Eesti artiste suurte nimedena. Mitte et siia toodaks mingi SUUR nimi ja siis väikselt tohib ka mõne meie poisi juurde kirjutada.
Rainer Jancis
Anneli Sihvart, toimetaja
Miks ta tunnis käia ei taha? «Kui noored ei taha kehalise kasvatuse tunnis käia, siis miks nad ei taha?» küsib Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht tänase lehenumbri neljandal leheküljel. Tõepoolest, miks nad siis ei taha? Miks nad ei taha käia matemaatikatunnis? Miks nad ei taha käia näiteks loodusõpetuse tunnis? Miks nad ei taha käia kehalises kasvatuses? Eeldatavasti pole ühelgi terve mõistusega inimesel soovi vabatahtlikult käia kusagil, kus tal eriti hästi ei lähe. Niisuguses kohas, kus talle kogu aeg meelde tuletatakse, et ta on sedavõrd kehv, et ei kõlba õieti kuhugi. Olekski ju imelik, kui ta suisa enesehävituslikult niisugusesse tundi kipuks, või kuidas? Ehk teisisõnu, tundi, kus on juba lepitud sellega, et temasugune selles aines niikuinii millegagi hakkama ei saa. Mõnikord võib selline suhtumine juba lasteaia liikumistundidest alguse saada. «Tõmba-tõmba oma jalad kõhu alt välja, mis sa venid nagu tigu, vaata, kus teised juba on!» hõikab liikumisõpetaja teistest füüsilise tugevuse arengu poolest veidi maha jäänud viieaastasele. Võite kaks korda arvata, kas see viieaastane pärast seda tundi veel kas või jooksumängudest osa võttis. Tutvuse poolest ütlen ära, et õige vastus on ei. Et vahest oli tal lihtsalt liiga suur enesearmastus ja liiga habras psüühika? Jah, võib-olla küll. Aga tulemus oli igal juhul niisugune, et edaspidi eelistas ta jooksmise asemel tegeleda asjadega, millega ta hakkama sai ja mille eest ta seega ka kiita sai. Nõrga psüühikaga võis ta ju olla, aga nii loll ta küll ei olnud, et mitte osata eelistada olukordi, kus tal oli võimalus ebameeldivusi vältida. Kui leiame kooli, kus ühes või teises tunnis tahavad käia kõik õpilased, sõltumata sellest, kui andekad nad selles aines on, siis annab see märku, et oleme leidnud kooli, kus seda tundi annab andekas õpetaja. Mitte ainult oma aines andekas, vaid ka pedagoogina andekas. Ja, oh imet, võib juhtuda, et sellises tunnis avalduvad ootamatud võimed matemaatikas, loodusõpetuses või isegi kehalises kasvatuses koguni sellistel lastel, keda enne peeti täiesti andetuks. Selle peale võib muidugi öelda, et inimeselaps peab õppima ka tööd tegema, mitte ainult kergelt läbi elu libisema. Tööd tegema isegi siis, kui see kerge pole. Muidugi peab. Ainult et sedagi mõistab iga vähegi mõtlev laps, et otstarbekas on tööd ‒ ja kõva tööd ‒ teha alal, milles sa oled keskmisest andekam, sest siis on tulemused ka enamat väärt. Kui saavutad meeletu pingutusega vaid «käib kah» tulemuse, siis… Tunnustust saada ja rõõmu tunda tahab ju igaüks. Nii et jah, tõesti kohe ei tea, miks nad ei taha matemaatika, kehalise kasvatuse, bioloogia… või mis iganes tunnis käia.
«Ükski terve mõistusega inimene ei soovi vabatahtlikult käia kusagil, kus tal hästi ei lähe.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
muusik
K
ultuuripealinn jõuab minuni ainult tänu Tallinnale, varasematel aastatel pole see mulle kunagi teadvusesse jõudnud. Kindlasti on see mingis kõrgendatud tähelepanu keskmes viibimine, kuid kuidas ettevõtmine täpselt mind puudutab, pole veel selge, sest pakkumisi kuskil esineda või muus mõttes osaleda pole mulle peale Club 2011 avaürituse tulnud. Tore on, kui midagi toimub ja mina ka sellest väikese tüki saan. Tallinn ei jää Euroopa kultuuri tsentriks igavesti, nii et on hea, kui see situatsioon meie kunstnikele uusi teid avab. Mida tutvustada, on neil inimestel kindlasti valminud juba varem, aastatega. Jään ootama, kuidas see asi edasi rullub. Ootaksin kultuuripealinnalt just rohkem avangardsemate mõtete ja voolude tunnustamist. Praegu jääb mulje, et kes ees, see mees. Mõned kunstnikud ei ole väga head võimalustest kinnihaarajad.
Muusikuid peaks austama
olulisemad. Pühendumus ilma nendeta on sõgedus, mis võib ohustada ja kahjustada teisi olendeid. Pillimees pole võimalik ilma pühendumuseta ollagi. See eeldab nagu sportki pidevat vormis olemist, tegelemist.
Rõhugem Tallinna ja Eesti unikaalsusele
Kindlasti on Eesti muusikaelu mitmekesisem kui kunagi varem ja ega ma suuda seda isegi täismahus jälgida. Kuid mulle tundub, et Eestis on muusika liiga peomeeleolukeskne ja inimesed lähevad kontserdile pigem suhtlema kui artisti vaatama. Kontserdilt ei peaks midagi muud ootama kui muusikat. Ei tohiks mõelda, et kontsert on midagi, kust võib enne lõppu minema jalutada ja mille ajal võib juttu rääkida nii kõvasti, et artist seda lavale kuuleb. Parem siis juba lahkuda ruumist ‒ mis on muidugi samuti artistile solvav. Samas akadeemilises keskkonnas oleks see iseenesestmõistetav. Pühendumust on Eestis vähe. Isegi paljud kohalikud ikoonid ei tundu enam pühendunud. Pühendunud inimene on teiste jaoks valu tagumikus, kuid samas saavad pühendunud üksteisest hästi aru ja oskavad seda vastastikku hinnata. Tegelikult on pühendumus normaalne ja vastupidine absoluutselt vastuvõetamatu. Pühendumust ei pea veel eraldi kiitma. Igasugust okset on võimalik teha suure pühendumusega, isegi fanaatiliselt. Terve mõistus ja kriitikameel on pühendumusest
Minu töömeetodid on radikaalsed ja ma ei soovita neid kellelegi teisele. Võib-olla ma ei teegi õigesti. Pigem ootan häid pakkumisi ja hoian muusika endale, kui avaldan selle kuidagi vääritult. On ju tõsiasi, et keegi tahab seda muusikat välja anda, juba mingi tunnustus asjale. 1990-ndate Eestis oli ise oma muusika avaldamine uus ja põnev. Nüüdseks on paljud artistid mõistnud sellega seonduvaid muresid ja eelistavad, et asjaga tegeleks keegi teine. Tänapäeval on piirid nii lahti, et välismaa polegi õieti enam välismaa. Euroopa Liidus on täiesti normaalne minna aeg-ajalt mõnda teise liikmesriiki või muule mandrile elama. Suur asi oli see 10‒15 aastat tagasi, kui Eestis sellega veel harjunud ei oldud. Meil hakkavad asjad muutuma siis, kui Berliinis ja Pariisis arutatakse, kuidas saada niisuguseks keskuseks nagu Tallinn. Mu arust pingutatakse Eestis suur olemisega üle. Mitte suur ei tule olla, vaid omanäoline, unikaalne. Teiste sabas joostes ollakse enamasti hale kloon. Heal juhul ollakse teisega täpselt sarnane, originaal jääb aga alati eelistatuks. Õnneks on Tallinn oma suurust ja asukohta arvestades väga tubli. Väike ko-
9 2010. aasta kultuuripealinna Pécsi linnapea Páva Zsolt, kuidas möödus Pécsil kultuuripealinna aasta? Kokkuvõttes läks meie kultuuripealinnal hästi. Kultuuriaastal toimus elanike hoiakutes imeline muutumine. Ettevalmistusi tehes tuli ette viivitusi organiseerimises ja juhtimisvigu, mille tõttu elanikud kultuuriaastast just palju ei oodanud. Enamik rahvast ennustas, et meid ootab läbikukkumine. Kuid siis sündis kultuuriprogramm, kutsusime programmi juurde sellega algusest seotud inimesed, fondid ja ettevõtted ning kõik muutus inimestele läbi-
paistvamaks. Rahvas muutis oma meelt, küsitluse andmetel toetas meie kultuuriprogrammi 80% elanikest. Minu roll Pécsi linnapeana tuli esile madalseisu ajal. Motiveerisin rahvast ja veensin, et tulemas on väga hea programm. Rõhutasin pidevalt, et ärge kartke ega olge pettunud, vaid tehke koostööd! Pécs on 2000 aastat vana linn, siin on näha ehitisi ja kihistusi Rooma ajast tänapäevani välja. Meil on seni elanud konservatiivsed inimesed, kes väärtustasid vaid linna ajaloolist külge. Tänu kultuuripealinna tiitlile saime siduda omavahel ajaloolise ning
dukootus vajab ehk andestamist. Samas võiks rohkem ja julgemalt toetada neid asju ja projekte, mis ei ole nii kodukootud. Millegipärast tundub, et kogu eesti popmuusika tippväljundiks on Eurovisioon, kuhu pürgivad ilma igasuguse häbita ka need, kellel on hoopis teised suunitlused ja sugemed. Isegi eelkonkursil veiderdamine toob mingit tuntust. Ja võistlusele pääsemine toob läbilöögi ka ilma võitmata. Väljaspool Eurovisiooni tehtav looming vajab hoopis suuremat toetust ja tähelepanu. Just see võiks meid kultuursete maailmapealinnade hulka viia. Berliinis elades unustasin täielikult ära, mis see Eurovisioon on. Tõsiste inimeste keskel ei tule see isegi mitte teemaks. Selleks aga, et Eestis Eurovisioonist üldse mitte kuulda, peaks lebama vannis, pea vee all, nagu tegi kunstnik Erki Kasemets uue aasta saabudes.
Kp
TUTVUSTAB
Helilooja, kitarrist ja produtsent Rainer Jancis käsitleb kohaliku muusika hetkeseisu, kultuuripealinna saabumist ja selle mõju siinsele loomeelule. End ansamblis Metro Luminal igaveseks Eesti muusikasõprade südamesse mänginud Jancis osaleb praegu muusikaprojektides The Pipes (koos saksa näitlejanna Nadeshda Brennickega), OneOne (kahasse kreeka helilooja Antonis Anissegosega moodustatud noise duo) ja Lihtsalt Trio.
AINULT KAKS KÜSIMUST
Foto: Albert Truuväärt
moodsa ning panna inimesi mõlemat poolt hindama. 9 Mida soovitate oma kogemusest Tallinnale? Me ei hoidnud kultuuripealinna tiitlit endale, vaid tegime tugevat koostööd nii teiste Ungari linnade kui naaberriikide, Horvaatia, Bosnia ja Serbia linnadega. On tore, et Tallinngi ei hoia tiitlit isekalt üksnes enesele, vaid jagab seda. Tiitlist peab kasu saama nii suur ala ja nii palju inimesi kui vähegi võimalik. Jälgin kindlasti huviga Tallinna ürituste kava ja kui midagi meeldib, siis külastan seda sündmust.
Kust saab Kultuuripealinna lehte? Lugejad on helistanud ja küsinud, kust ajaleht Kultuuripealinna leida. Suurem osa tiraažist levib pimepostituse teel, lisaks sellele võib ajalehte saada järgmistelt Tallinna linna aadressidelt: Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses, Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14, pood avatakse kell 11), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9), Vene Kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Estonia (Estonia pst 4),
Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6), Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Nordic Hotels (Viru väljak 3), Kalev SPA Veekeskus (Aia 18), Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61), Tõnismäe polikliinik (Hariduse 6), Viru keskuse autobussiterminal,
Kohvik Boheem (Kopli 18), lehekastid (Pärnu mnt-l Tõnismäel, Vabaduse väljakul, Narva mnt 1 Peapostkontori juures, Estonia pst-l teatri vastas), Tallinna linnavalitsuse teenindussaal (Vabaduse väljak 7), Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18), Tallinna volikogu (Vana-Viru 12), EAS kontor (Lasnamäe 2), Estonian Air (Lennujaama tee 13), ETV (Faehlmanni 12), Raadiomaja (Gonsiori 21 valvelaud, Kreutzwaldi 14 valvelaud), Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Sütiste Centrum (Sütiste 30), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c),
Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket). Haapsalus leiab Kultuuripealinna Konsumi kauplusest (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajast Grossi poest (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupadest (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupadest (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupadest (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupadest (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskusest (Aasa 1).
LASTE LOOMING
Reede, 7. jaanuar 2011
Joonistada, et õppida armastama
Oistrahh Nigulistes
Ka kolmeaastase kunstniku töödel hinnatakse kompositsiooni ja oskust vormiga töötada. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
«Mulle on alati meeldinud see, kuidas Eestis laste loomingusse ja lastesse kui loojatesse suhtutakse,» ütleb Marina Tee. «Austusega, nagu kunstnikesse, mitte nagu lastesse.» Rahvusvahelise 3‒17-aastaste noorkunstnike loomekonkursi «Maa värvid» algataja Marina Tee on elanud Kasahstanis, Siberis ja Uuralites ning kinnitab, et sealgi suhtutakse lastesse väga hästi, aga neid ei nähta kunstnikena. Pigem nõnda, et näe, pisike joonistab, küll see on armas…! See omakorda toob kaasa lapse võimete alahindamise, millest lähtuvalt temalt nõutakse vähem ja talle õpetatakse vähem, kui ta tegelikult vastu võtta suudaks.
«Maa värvide» eellugu 1990. aastail, mil kapitalism taassündis, jäi aga Marinale mulje, et suhtumine lastesse ja nende loomingusse muutus isegi Eestis. «Kuulutati näiteks välja lastejoonistuste konkurss, mille peaauhind oli 700 krooni ‒ see oli tookord tohutult suur raha!» meenutab ta. «Kas tohib kaheksa-aastasele lapsele anda 700 krooni? Ta ei oska ju veel selle väärtust hinnata ega tea, mida tähendab raha teenimine. Loomulikult kulutas tüdrukuke, kes konkursi võitis, raha närimiskummile ja maiustustele. Kunstiõpetaja küsis pärast, et hea küll, laps ei märganud endale auhinnaraha eest uusi värve osta, aga miks ta vähemalt oma emale kingitust ei ostnud. Ema oli ju kogu selle aja tema kunstitundide eest maksnud ja ka tänamist väärt… Kui konkursse niimoodi korraldada, siis ei mõju see lastele mitte kasvatuslikult, vaid vastupidi.» Sellest pettumusest poleks aga «Maa värvide» loomiseks veel jätkunud. Vahest olekski konkurss sündimata jäänud, kui Marina poleks sattunud kord Hansapanka minnes nägema tellerite laual suurepärase disaini ja trükikvaliteediga, kuid väga hooletult tehtud lastejoonistustega kalendreid. «Vaatasin ‒ no ma ei tea, vene keeles öeldakse selle kohta, et otsekui vasaku jalaga tehtud!» räägib Marina. «Olin nördinud ‒ kuidas nii võib, öelda lastele, et nad on tublid ja panna joonistused kalendrisse, kui nad tegelikult ei ole püüdnudki head tööd teha!» Kuna Marina on hakkaja naisterahvas, siis läks ta seepeale kohe Hansapanga direktori Indrek Neivelti juurde. «Ütlesin, et nii ei tohi, lapsed
peavad õppima oma loominguga tööd tegema!» meenutab ta. «Eestil on nii suur loominguline potentsiaal ja teie tahate seda raisata! Mõtlesime üheskoos, mida olukorra parandamiseks teha, ja siis mõtlesimegi välja konkursi «Maa värvid». Hansapank tuli toeks.»
«Joonistamine ei ole vajalik mitte selleks, et saada kunstnikuks. Me õpime joonistama, et õppida loominguliselt mõtlema.» kodu ja seejärel kodumaad, ema. Õpib mõistma, et vaja on olla kunstnik kõiges, mida sa teed ‒ matemaatikas, joonistamises, armastuses.»
Konkurss muudab saatust «Maa värvid» oli kavandatud Eesti-sisese loomekonkursina. Kui aga sai tehtud kodulehekülg, hakati töid saatma kõikjalt üle maailma ‒ tänavu isegi Sri Lankalt! Kusjuures kodulehekülg on ainult eesti ja vene keeles.
Homme, 8. jaanuaril kl 19 on soovijail viimane võimalus nautida seekordset, Tallinn 2011 programmi kuuluvat David Oistrahhi festivali. Festivali kontsert «Pisarad ja meri» toimub Tallinna Niguliste kirikus. Riikliku Koori Latvija (dirigent Maris Sirmais) ja tšellist Allar Kaasiku esituses kõlavad teosed Läänemere idakalda heliloojatelt (Pärt, Penderecki, Kõrvits jt).
Jäine suplusfestival Kes jäist vett armastab, võib homme kella 10 Pirita TOP-i ja jahisadama territooriumile (Regati pst 1) Tallinn 2011 programmi kuuluvatele Eesti taliujumise meistrivõistlustele minna ‒ olgu pealtvaatajaks või võistlejaks. Avatseremooniale järgneb kell 10.30 25 m rinnuliujumine, seejärel riburada pidi 50 m vabalt, 4 x 25 m vabalt teateujumist ja 450 m vastupidavusujumist. Stardimaks kohapeal on individuaalaladel 10 EUR ja võistkonnal 40 EUR. Registreerimine toimub võistluskeskuses kella 08.30 ‒ 09.45. Lisateavet vaata http:// piritaopen.blogspot.com
Sadakond võitjat Oli 1998. aasta. Konkursi žüriid nõustus juhtima Olev Subbi, žüriisse kuulusid teiste hulgas ka Nikolai Kormašov ja Ando Keskküla. «Olev Subbi oli žürii esimehena imeline!» kõneleb Marina silmade särades. «Ta ei vaadanud neid töid mitte kui laste joonistusi, vaid kui noorte kunstnike omi. Kolmeaastase lapse töö, aga nemad vaatavad kompositsiooni, valgust, oskust vormiga töötada, süžeed, kas täiskasvanud on aidanud…» Žürii otsustas, et ei ole võimalik ühes rühmas hinnata kolmekuni viieaastaseid lapsi ‒ selles vanuses on iga aasta tohutu edasiminek! Nii tehtigi vanuserühmad täpsemaks. See tähendas aga, et kõigi vanuste peale kokku tuli välja valida sadakond võitjat. «Minu jaoks oli selle konkursi tegemine otsekui protest,» sõnastab Marina. «Lapsi ei tohi reklaami huvides ära kasutada ega kergema vastupanu teed minema suunata. Laps peab õppima tööd tegema. Kui ta on asunud loominguga tegelema, tuleb temasse suhtuda kui vastutusvõimelisse täiskasvanusse. Ja joonistamine ei ole vajalik mitte selleks, et saada kunstnikuks. Me ju ei õpi kirjutama selleks, et kirjanikuks saada. Me ei õpi lugema selleks, et näitlejaks saada. Me õpime joonistama, et isiksus harmooniliselt areneks. Päris kindlasti õpib joonistades loominguliselt mõtlema. Sellest on aga abi näiteks matemaatikaski. Joonistades õpib laps loodust armastama, pärast seda juba
3
KGB Viru hotellis Tänavuse «Maa värvide» konkursi võistlustöö.
Tänavune võistlustöö.
Pildi autor Katja Rošneva, 10-aastane.
«Konkurss on kasvanud meist suuremaks,» tõdeb Marina, «nüüd allume juba meie talle. Olen alati rõhutanud, et me ei tee seda konkurssi esmajoones mitte laste, vaid nende õpetajate jaoks, kes oma tööga vanematel lapsi kasvatada aitavad. Õpetajate jaoks, kes ei tegele nn peamiste ainetega. Küsin vahel mõne lapsevanema käest, kes on oma lapse kunstikoolist ära võtnud ja näiteks hoopis keelt õppima pannud, miks ta seda tegi. Vastus on enamasti, et joonistamine polevat eluks oluline! Aga kui laps oskab laulda ja joonistada, õpib ta kiiremini selgeks millise iganes keele. Keel on ju muusika ja kujundlik mõtlemine, mis areneb just joonistamise läbi!» Pärast iga konkurssi vaatavad töid ka lastepsühholoogid. Marina Tee sõnul on seeläbi võimalik mõista peaaegu kõike, mis praegu meie maal toimub. «Laste joonistused muutuvad ja mõned muutused teevad rõõmu,» ütleb ta. Konkursi tulemusena on väga oluliselt muutunud koguni mõne lapse saatus. Auhinnaline koht on pannud vanemad mõistma, et nende poeg või tütar suudab palju enamat, kui nemad temast iial uskunud on.
Pildi autor Olga Ivanova, 17-aastane.
Tänavune võistlustöö.
Pildi autor Sofia Antson, 6-aastane.
13. jaanuaril avatakse Viru hotelli kõrgeimal korrusel muuseum Viru Hotell ja KGB. Tööle hakkab kolm suurepärast giidi, kel kõigil on pikk ja värvikas kogemustaust, nii et neid on huvitav kuulata ka muuseumi loojatel endil. Muuseumisse pääseb vaid giidi juhatusel ja avamisest kuni mai alguseni toimuvad ekskursioonid laupäeviti ja pühapäeviti algusega kl 10 ja 11 ning tellimisel, suvel on võimalik ekskursioonile tulla iga päev, kuid pilet tasub igaks juhuks ette osta, sest korraga pääseb ekskursioonile kõige enam 25 inimest. Hotelli klientide jaoks maksab pilet 5 eurot. Info ja broneeringud: viru.reservation@sok.fi või tel. +372 680 9300.
ETV «Üks lugu»
Marina Tee eelmise «Maa värvide» konkursi võitjaid tervitamas.
Kui soovid vaadata midagi ühtaegu naljakat, südantliigutavat ja mõtlemapanevat, siis lülita pühapäeviti hiljemalt pärast AK-d ehk kell 21.56 telekapuldist sisse ETV. Jätkub 2. jaanuaril alanud Jaan Tootseni, MTÜ Ööülikool ja Rühm Pluss Nulli mõneminutiliste lühidokumentaalide sari «Üks lugu». Kultuuripealinna aastal keskendutakse neile lugudele, mis on seotud Tallinnaga. Iga looga võetakse tähelepanu alla üks terviklik mõte, mis on aidanud mõista mõnd sügavamat tõde, teinud kuidagi rõõmsamaks, targemaks, paremaks. Jaan Tootsen ise on öelnud: «Need lood on ka minu isiklik leppimine selle linnaga, kuhu olen sündinud.»
Foto: Erakogu
Seekordne, arvult juba kaheteistkümnes konkurss «Maa värvid» teemal «Minu kodulinn» või «Merelinn Tallinn» toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse
«Meie inimesed» ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integratsiooni Fondi toetusel. Konkursi laureaate autasustatakse aprillikuus, seejärel võib parimaid töid näha mitmetel Tallinnas korraldatavatel näitustel.
Foto: SA Tallinn 2011
4
SPORT
Reede, 7. jaanuar 2011
Kas kooli- ja hoovisport päästaksid
Skandinaavia ja Kesk-Euroopaga võrreldes on eestimaalaste sportimisharjumus hääbumas sõltumata telesarja «T «Üheskoos heade sõprade ja treeningkaaslastega pingutamine on sageli väärtuslikum kui hirmu ja valu läbi saavutatud ühekordne võit,» rõhutab Madis Pettai. Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
26.veebruaril peetakse Lasnamäe kergejõustikuhallis tänavu juba 40. hooaega toimuva populaarse võistlussarja «TV 10 olümpiastarti» mitmevõistluse finaale. See sündmus kuulub ka Tallinna kui kultuuripealinna programmi. Kultuuripealinna programmist leiab kokku veel umbes tosinkond kehakultuurihuvilistele suunatud ettevõtmist, mis on ju iseenesest tore. Samas, kui heita pilk Eesti viimase kümnendi liikumiskultuuri kajastavale statistikale, tundub pilt üsna nukker. Nii 2006. kui ka 2008. aastal sportis täiskasvanutest kakskolm korda nädalas vaid kolmandik, piisavalt regulaarselt sportlikku koormust ei saanud ka pooled koolilastest. 2003. aastal ei tegelenud spordiga üldse kolmandik elanikkonnast. Eelmise aasta Eesti Spordi Kongressil esinenud Peeter Lusmägi ja kultuuriministeeriumi spordi valdkonna asekantsler Tõnu Seil nentisid oma ettekandes, et selliste näitajatega jääme kaugele maha nii Skandinaaviast kui Kesk-Euroopa maadest, kus spordiharrastajaid on umbes 60 protsenti elanikkonnast.
Kaubanduskeskused ja arvuti segavad Ühte vähese liikumishuvi põhjust ei tule otsida kaugelt. Sidesüsteemide kiire areng ja eestlaste üha suurenev autolembus on kaasa toonud olukorra, kus argitoimetusi saab ajada ka kodust välja minemata või saapaid poriseks tegemata. «Lastel ja noortel on paraku hulgaliselt muid ahvatlusi, näiteks arvutimaailm või lihtsalt «tšillimine ja hängimine» kaubanduskeskustes,» on Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves tuleviku pärast murelik. Viie aasta taguse rehkenduse kohaselt maksis osaliselt ka vähesest liikumisest tingitud südameja veresoonkonnahaiguste ravi Eestis aastas umbes 130 miljonit eurot. Praeguste trendide jätkumisel võib eeldada, et kulu kasvab ‒ kui 2004. aastal oli ülekaalulisi lapsi 6%, siis aastaks 2006 oli see arv tõusnud juba 7,5%-ni. Terviseliikumise üritusi korraldatakse küll palju, aga statistiliselt pole see liikumisharrastuse hüppelist tõusu kaasa toonud. Spordistatistika arvestab vaid inimeste klubilist kuuluvust, sellist lähenemist niivõrd komplekssele probleemile võib aga pidada pealiskaudseks. Samuti pole ühelgi asutusel otseselt kohustust eestlaste liikumishuvi maksku mis maksab edendada ‒ vastavalt spordiseadusele jaguneb see vastutus võrdselt riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide vahel.
Tippsport vastamisi terviseliikumisega Selleks, et lastel ja noortel jätkuks liikumishuvi, tuleks tippspordiks ettevalmistamist kindlasti terviseliikumisest eristada. Siin on võtmeroll kehalise kasvatuse õpetajatel, sest kool on üks väheseid kohti, kus tulevane olümpiavõitja ja mingil põhjusel kehalise kasvatuse tundi vihkav
õpilane omavahel päevast päeva kokku puutuvad. Seni on aga Eestis veel otsustamata, millisel määral tõsist sportimist koolide juures tegutsevatesse spordiklubidesse koondada. Spordiseaduse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused muuhulgas tagama tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. «Kui veel mõni aasta tagasi kritiseeriti Tallinnas koolistaadionide halba olukorda, siis nüüdseks on suurem osa koolispordiväljakuid renoveeritud ja koolide juurde on tekkinud spordiklubid,» hindab Ilves viimaste aastate muutusi positiivseks. «Ka korraldatakse Tallinnas aastas rahvaspordi projekti «Tallinn liigub» raames üle 250 spordiürituse. Leian, et olukorda saabki muuta vaid tervislike eluviiside propageerimise ja selleks võimaluste andmise läbi.» Ka mullu Tallinnas koolinoorte kergejõustiku maailmameistrivõistlusi korraldanud Eesti Koolispordi Liit viib kolm korda aastas läbi üleriiklikke tervisepäevi ja aastaringselt mitmesuguseid võistlusi kardispordist võimlemiseni. Eelkõige nähakse enda rolli osavõturõõmu tähtsuse rõhutamisel. «Osavõturõõm saab aga alguse sellest, kui lastel on olnud võimalus koos vanematega mängida hoovis, metsas, vees, lumes, käia ujumas ja sõita üheskoos jalgrattaga,» on veendunud Eesti Koolispordi Liidu peasekretär Madis Pettai. «Eelkooli- ja nooremas koolieas sportimine peab olema lõbus ja mänguline, nii et rõõm liikumisest kestaks täiskasvanueani. Kusjuures liikuma peab laps mitte ema-isa, treeneri või spordiklubi rõõmuks, vaid iseenda jaoks. Väärtustada ei tule aga eeskätt mitte võitu, vaid rõõmu liikumisest. Üheskoos heade sõprade ja treeningkaaslastega pingutamine on sageli väärtuslikum kui hirmu ja valu läbi saavutatud ühekordne võit. Oluline on ka oskus õppida kaotama ja saada treenides tugevamaks. Ideaalis annaks parima tulemuse laste spordiharrastusele pühendunud perekond, hea kehalise kasvatuse õpetaja ja treener, kelle koostöös jõutakse läbi spordi ka kõrgete eesmärkideni elus.» Tallinna Spordija Noorsooameti juhataja Rein Ilvese seisukoht on aga, et koolides peaksid jälle tööle hakkama spordiringid, mille eesmärk oleks sportima kutsuda võimalikult palju lapsi. Saavutuslik sportimine peaks süvendatult toimuma spordikooli põhimõttel töötavates spordiklubides või spordikoolides.
Epeevehklemise 2010. aasta maailmameister, mullu riigi parimaks meesportlaseks valitud Nikolai Novosjolov ja samuti Eesti koondisse ku reerimisele hõlmab sport endas ka nüüdisajal liialt tihti varju jäävat nüanssi, milleks on mängulisus. nendat tallinlast. Ilves jääb selles osas teisele seisukohale: «Spordirajatiste käepärasusest rääkides arvatakse, et kõik peab olema käe-jala juures. Tallinn ei ole ülearu suur linn, igasse linnaossa ei
«Üheskoos heade sõprade ja treeningkaaslastega pingutamine on sageli väärtuslikum kui hirmu ja valu läbi saavutatud ühekordne võit.»
Spordisaali on raske leida Aastal 2007 takistas käepärases kauguses asuvate rajatiste puudumine sportimast umbes iga küm-
ole otstarbekas ehitada kõiki võimalikke spordirajatisi. Viimastel aastatel on tublisti juurde tulnud ka uusi kergliiklusteid ning terviseradu.» Äsja eelmise aasta Eesti parimaks meessportlaseks valitud vehkleja, epeevehklemise 2010. aasta maailmameister Nikolai Novosjolov leiab siiski, et spordisaalide vähesus on suur probleem. Tema spordialal on see kaasa toonud olukorra, mil kõigile huvilistele harjutamisaegade leidmine on ääretult keeruline.
Endise spordiametnikuna annab ta samas endale aru, et saalide ehitamisel eelistatakse paratamatult osasid spordialasid teistele. «Paljud kehalise kasvatuse õpetajad on ka ju treenerid ja nad võtavad koolide spordisaalidesse eelisjärjekorras oma grupid,» märgib Novosjolov. «Treenerina tean, et oma klubile saali leidmine võib olla vägagi keeruline ‒ eriti mis puudutab niisuguste aegade leidmist, mis sobiksid nii lastele, lapsevanematele kui ka treeneritele. Probleemiks on ka see, et paljudel lapsevanematel ei ole võimalust oma laste trennide eest maksta. Olukorda aitaks leevendada mingisuguste soodustuste sisseviimine, sest näiteks saalirent läheb üha kallimaks.» «Üheks alternatiiviks lastele, kelle vanemad ei suuda ringitasusid maksta, on olnud koolisport,» loodab Pettai. «Koolisport annab võimaluse ka iseseisvaks harjutamiseks ning võistlemiseks lemmikalal oma kooli eest ja pakub tegevust tuhandetele eri tasemega noortele. Lai tegevuste valik võimaldab leida enda jaoks sobivaima ala, luues eelduse, et tulevikus oleks rohkem liikumisharrastuse või spordiga tegelevaid inimesi.»
Jalgpalliliit: kõik
Eesti populaarsemate spordialade hu A. Le Coq Arenal juuli lõpus viie päeva
Eesti Jalgpalli Liit panustab noorte liikumishuvi suurendamisse jalgpalliväljakute ehitamise ja selle kaudu loomulikult ka igas vanuses jalgpallihuvilistele mänguvõimaluse pakkumise läbi. EJL-i töö tulemusena on viimase 15 aasta jooksul Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel osalevate võistkondade arv kasvanud 52-lt 167-ni. Miks noored ei taha kehalise kasvatuse tunnis käia? Mihkel Uiboleht, jalgpalliliidu infojuht: «Kindlasti on oluline, et noored mõistaksid ‒ ennast kehaliselt vormis hoidma ja liikuma peavad kõik, mitte ainult sportlased. Olen kuulnud, kuidas õpilased hoiavad koolis kehalise kasvatuse tunnist kõrvale vabandusega «ma ei ole sportlane» või «ma ei tee sporti». Aga tegelikult on kehalise kasvatuse tundide eesmärk muu. Mis võib olla vähese liikumishuvi põhjuseks? Paljud pered on kolinud lin-
nast välja, rajanud uusi külasid. Paljude endiste väikeste alevite elanikkond on tublisti kasvanud. See tähendab, et sinna on vaja juurde luua ka muid võimalusi ‒ kinnisvaraarendajad on koos omavalitsusega ehk ehitanud välja teed ja tänavavalgustuse, aga mitte alati spordiväljakuid. Jalgpalliliidu põhimõte on olnud läbi aegade, et kõik peavad saama võimaluse. Paks või peenike, naine või mees, poiss või tüdruk, maalt või linnast ‒ kõik peavad saama jalgpalli mängida, kui nad seda soovivad, ja teha seda oma kodu lähedal.»
SPORT
Reede, 7. jaanuar 2011
d olukorra?
TV 10 olümpiastarti» populaarsusest.
«TV 10 olümpiastarti» aitab spordipisikut levitada 9 Uurisime populaarse võistlussarja «TV 10 olümpiastarti» korraldajatelt, mida nemad selle saatesarja näitel noorte liikumishuvi hetkeolukorrast arvavad. Anu Säärits, saatesarja toimetaja 1994. aastast: ««TV 10 olümpiastarti» äratab noortes spordihuvi, lisab neile enesekindlust ja au, annab teadmisi spordi kohta, motiveerib aastaringselt pingutama ja aitab leida sõpru. Klassikaaslase või naabripoisi nägemine teleekraanil on olnud aastakümneid heaks stiimuliks ja toonud treeningutele palju noori. Pikk traditsioon, auhinnad, meedia tähelepanu ja värvikas korraldus on aidanud igati õnnestunult spordipisikut levitada.»
Tavalised pered meediapilti!
uuluv Marno Allika näitavad näidismatšis, et lisaks jõuvõtete demonst-
Foto: Stanislav Moshkov
5
«Sari loob võimaluse võrrelda end sama vanuseklassi parimatega Eestis, tutvuda tippsportlastega, võita auhindu ja õppida intervjuu andmist ‒ lühidalt, annab noortele aimu, mis ootab neid olümpiale pürgimisel,» ütleb Säärits. «Paljud sarjas osalenud on leidnud oma kutsumuse õpetaja või treenerina. Eesti olukorra parandamiseks oleks vaja tõsta kehalise kasvatuse tundide arvu, muretseda koolidesse korralikud sportimisvahendid, toetada õpetajate täiendkoolitust ja koostada õpilastele ka kehaliseks kasvatuseks kooliraamat. Omavalitsused peaksid noorte sporti tõhusamalt rahastama, et ükski laps ei jääks raha puudumise tõttu spordist eemale. Tänuväärset tööd teevad koolid, kes toetavad oma õpilaste osalemist võistlussarjades, sest koolidevahelisest võistlusest osavõtt kasvatab ühtekuuluvustunnet. Kindlasti aitavad liikumisharrastuse populaarsust tõsta ka treeningud ja võistlused, kus lapsed kutsutakse rajale koos vanematega.
Kui meediapilti jõuavad tavalised pered, kus püütakse töö kõrvalt lihtsates oludes korrapäraselt liikuda, siis kasvab ka spordikaugete inimeste usk liikumise jõusse.»
Hoovisport raha ei küsi Mariken Puks, saatesarja koolitusjuht: «Kindlasti on paljude laste jaoks innustav näha oma võistlemist teleriekraanil. Gerd Kantergi meenutab, et kuna ta lapsena veel pjedestaalile ei pääsenud, siis püüdis ta end lihtsalt kaamera võtteulatusse sättida. Kas, kellest ja millisel spordialal kunagi tippsportlane võrsub, selgub ju hiljem. Ja võib-olla tekib lapse südi võistlemist nähes nii mõnelgi emal, isal, vanaisal või vanaemal
isu metsa alla sörkima või kepikõndi tegema minna. Oma esimesed võidud ja kaotused on selles sarjas saavutanud kergejõustiklased Aleksander Tammert ja Ksenija Balta, laskesuusataja Eveli Saue ja suusataja Aivar Rehemaa, aga ka ooperilaulja Aare Saal, naljamees Erkki Kõlu ning golfi- ja kergejõustikuentusiast Jüri Tiitus. Vanadel videosalvestustel on näha, kuidas kuulitõuke treenimiseks kaevati ring lumehunnikutest välja ja tõkkejooksu distantsi läbimiseks avati koridori otstes asetsevate klasside uksed. Nüüd on üle Eesti võimalik harjutada juba 11 kergejõustikuhallis. Probleem võib olla hoopis see, et töö kaotanud vanemate rahakott ei võimalda spordikooli või klubi osavõtumaksu tasuda.
Paljud spordikoolid-klubid on leidnud võimaluse oma andekaid vähekindlustatud lapsi aidata. Kindlasti võiks aga riigi toetus suurem olla. Ka mitu sarjas varem osalenud kooli teatasid eelmisel hooajal, et võistkonnana pole majanduslikel põhjustel võimalik kaasa lüüa, ja tõid jõudu katsuma vaid individuaalvõistlejad. Täiendavaid kulutusi ei too kaasa aga nn hoovisport – puude otsa ronimine, luuremängud, rahvastepall... Ksenija Balta on meenutanud, et saatesarja aegadel treenis ta vaid kaks korda nädalas, küll aga mängis õues igal vähegi võimalikul juhul. Kodukanti sõites näeb ta nüüd harva hoovides lapsi mängimas, sest suur osa poisse-tüdrukuid istub meelsamini arvuti taga.»
«TV 10 olümpiastardi» pikaaegne toimetaja Anu Säärits (paremal) intervjueerib samuti populaarses võistlussarjas osalenud kettaheite olümpiavõitjat ja maailmameistrit Gerd Kanterit. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
k huvilised peavad saama mänguvõimaluse
ulka kuuluv jalgpall on esindatud ka Euroopa kultuuripealinna programmis, sest Eesti Jalgpalli Liit viib a jooksul läbi rahvusvahelise vutiturniiri «Tallinn Cup 2011».
Foto: Lembit Peegel
6
KULTUURIAASTA ALGUS
Reede, 7. jaanuar 2011 Piletid ravimiretseptide asemel Turu linnapea Aleksi Randell 9 Loodan, et Tallinn ja Turu on alanud aastal tõesti partnerid, ma ei näe linnade vahel konkurentsi.
Kultuuripealinna avapidu kogunes Teatri väljakule vaatama 15 000 inimest. Kohalolnud kinnitasid, et pidu oli suurejooneline.
Foto: Albert Truuväärt
Euroopa kultuuripealinna avapidu pani rahva tantsima Kultuuripealinna avasündmus kujunes mõnusaks rahvapeoks, kuhu vanemad kogunesid koos väikeste lastega tantsu lööma. Oliver Õunmaa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 avamispidustusi oli Teatri väljakule vaatama kogunenud 15 000 inimest. Tuleshow pani rahva ahhetama, Kukerpillid tantsima, Iiris ning Tanel Padar aga hüppama. Millised olid piduliste muljed?
Tulin kodust välja ega kahetse Tiiu (24), ettekandja Avaüritus on tore ja omamoodi, igal juhul parem, kui minna kuhugi kontserdile, kuhu tuleb pilet osta. Saan siin koos perega end mõ-
nusalt ja vabalt tunda. Viimased paar aastavahetust olen väikese lapse pärast kodus istunud. Tänavugi mõtlesin alguses, et jään koju, kuid nüüd tulin lapsega siia ega kahetse ‒ sattusin lahedale peole. Enne koduseks jäämist tähistasin aastavahetust pigem kusagil tuttavate juures, mitte niimoodi õues. Loodan kultuuripealinna aastalt rohkesti üritusi, kohe igasuguseid, peaasi, et oleks tore. Kahjuks pole ma kusagilt näinud, mis kavas on nii, et mul pole ettekujutustki, mida vaatama minna.
Euroopa saab teada, kust Pärt pärit on Helle (38), juhatuse liige Tänane õhtu on vahva. Tahaks väga Iiris Vesikut näha, ta on meie põlvkonna jaoks põnev ‒ üks teistmoodi tüdruk, kes julgeb olla tema ise. Kultuuripealinna aastal sooviksin külastada klassikalise muusika üritusi. Kahjuks pole kava silma hakanud, ehk on seda vähe reklaamitud. Olen aru saanud, et ees ootab palju sporti, muusikat ja teatrit. Kultuuripealinna tiitli määramine on kihvt mõte, olen kindel,
et tiitel aitab viia kohalikku rahva- ning ka kõrgkultuuri mujale Euroopasse. Muidu ehk mujal ei teadvustatagi näiteks, et Arvo Pärt on Eesti helilooja, nüüd on võimalus seda paremini välja öelda.
Aastavahetus ilma lällutamiseta Georg (50), töötu
Enne ei olegi nii suurejoolisele tasuta sündmusele sattunud, sest niimoodi korraldatud pidu on esmakordne. Aasta tagasi käisime lastega kesklinnas, siis lällutasid pidu-
lised tegevusetult purjus peaga linna peal. Tavaliselt kogunevad inimesed Vabaduse väljakule oma seltskondadega niisama koos vahuveini jooma, see pole praeguse mõnusa üritusega võrreldavgi. Siin mängivad Kukerpillid ‒ meie noorusaja lemmik. Kultuuripealinna aasta kohta tean nii palju, kui on meedias räägitud. Aeg-ajalt olen ka Tallinn 2011 kodulehekülge külastanud, püüan sündmustega kursis olla. Mulle meeldib koos abikaasaga külastada klassikalise muusika kontserte, samuti tahaksin kuulata-vaadata neid ettevõtmisi, mis toimuvad Noblessneri sadamas. Tean, et lennusadamas avatakse uus ja põnev meremuuseumi filiaal. Kahjuks pole ma siiani merepäevadele sattunud, ehk sel aastal on ometi võimalus.
Turu asub küll n-ö vanas Euroopa Liidu riigis ja Tallinn uues, kuid on hea, et me asume nii lähestikku. Nõnda saame hõlpsamini koostööd teha. Ühine kahe linna vahel on ka Läänemeri. Koos suudame kindlasti oma ülesandega paremini toime tulla. Loodan, et pärast kultuuriaastat on kahe linna suhted tugevamad kui siiani ning lennuliin toob endiselt rohkelt kummagi linna inimesi üksteisele külla. Ise olen kindel, et külastan Tallinna juba kultuuriaastal, ehk mõne ühise ettevõtmise käigus. Tehke ainult põnev ettepanek ja ma tulen! Kultuuripealinna tiitli tähtsus on ajapikku aina tõusnud, nii et meile osaks saav au on suurem kui kunagi varem. Turu linnas püüame siduda heaolu ja kultuuri. Kultuur võib heaolu tõsta, arendades nii linnakeskkonda kui ettevõtlust ja luues töökohti. Turu tervisekeskustes jagatakse inimestele retseptide asemel kultuuriaasta sündmuste pileteid, ka ülikoolid uurivad kultuuri ja heaolu seoseid. Linnapeana on minu ülesanne meie kultuuripealinna esindada, ühtlasi teen kõik, et meie kultuuriprogramm oleks rahvale nähtav. Olen Turu 2011 juhatuse aseesimees ja tean seega päris hästi, mis sündmuseid meid ees ootavad.
Foto: Albert Truuväärt
Esilinastub Mart Kivastiku mängufilm «Üks mu sõber» Täna esilinastub Tallinnas kinos Artis Mart Kivastiku mängufilm «Üks mu sõber», mis räägib kaasahaarava loo raske kaotusega silmitsi seisnud inimestest, kes otsivad motivatsiooni eluga edasiminekuks. Filmi produtsendi Anneli Ahvena sõnul on tegemist südamliku draamaga, mille võtete käigus tekkis suurepärane koostöö professionaalse filmimeeskonna, teenekate peaosatäitjate ning kaunite Tartu võttepaikade vahel. «Filmis teevad nauditava rolli paljude poolt armastatud näitlejad Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa, Rita Raave ning Harriet
Toompere,» ütles Ahven. «Lisaks on see üle aastate esimene film, mille tegevus toimub Tartus, ning meil on koostöö üle Tartu Linnavalitsuse ning sealsete ettevõtjatega väga hea meel.» Filmi režissöör ja stsenarist on Tartu kirjanik Mart Kivastik, kelle «Külmetava kunstniku portreed» mäletab kindlasti iga kultuurihuviline eestlane. Operaator-lavastajaks valiti soomlane Jarkko T. Laine, kelle osalusel on valminud lisaks paljudele Soome filmidele ka «Klass: elu pärast». Kunstnik-lavastaja Katrin Sipelgaga on produtsent Anneli Ahven teinud koostööd sellise filmide raames nagu «Lilja 4-Ever» ja «Võõras».
«Üks mu sõber» linastub alates 7. jaanuarist Tallinnas kinos Artis, alates 8. jaanuarist Tartus kinos Cinamon ja Tallinnas CocaCola Plazas. Haapsalu kultuurimajas näeb filmi 9. jaanuaril, Jõhvi kinos Amadeus 11. ja 15. jaanuaril. Seejärel liigub film Eestimaa teistesse kinodes. Pärast naise surma ei taha peaosatäitja Mati (Aarne Üksküla) enam elada. Naine oli kogu tema elu ‒ üksi pole elul mõtet. Kuigi Matil on töö raamatukogus ja seal on tema kõrval kolleeg Ruth (Rita Raave), kes on teda aastaid salaja armastanud, on Matil eluga raske edasi minna. Tütar Mari (Harriet Toompere)
on aga oma eluga nii puntras, et vajaks ise abi. Mati tahaks lihtsalt ära. Siis ilmub ei tea kust püsimatu Sass (Aleksander Eelmaa), kõigi hädaliste sõber. Sass hakkab Matit elama õpetama. Matil on nüüd sõber, kellest on peaaegu võimatu lahti saada. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. «Üks mu sõber» on toodetud Exitfilmis, mis on üks vanemaid pidevalt tegutsevaid filmi- ja videotoodanguga tegelevaid stuudioid Eestis. Exitfilmis on toodetud 9 mängu-, 12 lühi- ja 34 dokumentaalfilmi.
Pärast naise surma ei näe Mati (Aarne Üksküla) elul mõtet.
Foto: Heikki Leis
KULTUURIAASTA ALGUS
Reede, 7. jaanuar 2011
Klubigurmaanide jaoks algas 2011. aasta hästi
7
Kultuuripealinna aasta esimese päeva tipuks oli dub step’i guru DJ Shackletoni kontsert. Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
«Peokoht on täiesti suurepärane, loodetavasti toimub siin ka tulevikus niisuguseid üritusi,» rõõmustas Andres Lõo. Lõo esitas Euroopa kultuuripealinnale pühendatud üritustesarja Club 2011 avapeol Metro Plazas oma soolokava. «Kasutan selles kavas salongilikku lähenemist, saavutamaks publikuga võimalikult head kontakti,» rääkis Lõo improvisatsioonidel põhinenud etteaste järel. «Põhiline fookus on laulul ja playback’il trummide või muude instrumentidega mängimise asemel.» Seejärel astus muusikasõprade ette kodumaises mastaabis kraadi võrra kangem tegelane ‒ Rainer Jancis oma ansambliga. Aastaid Berliinis ja mujal Euroopa suurlinnades eksperimentaalmuusika projekte viljelenud Jancis oleks oma esinemise ajal viibinud justkui transis ‒ tundus, et miski ei suuda teda enam surelike maailma tagasi tuua. Nii süvenenud oli ta oma ühelt poolt kõledalt raiuvatesse, ent hetke pärast jälle suigutavalt malbetesse kitarrikäikudesse.
Õhtu meeldejäävaima elamuse pakkusid kindlasti seinal jooksnud visuaalid ja kogu kontserdi valguslahendus tervikuna. Nende kahe kombinatsioonis peegeldus üsnagi ilmekalt külma jaanuariõhtu ning muusikast ja üksteisest soojust ammutava kultuuripubliku sümbioos. Viimasega nõustus ka kontserdi korraldaja Aivar Tõnso: «Vaheldusrikas ja kohati piire kompiv muusikavalik hüpnootiliselt staatiliselt mõjuva valgustuse taustal avarates seniavastamata ruumides tekitas üsna ulmelise meeleolu.» Tõnso lisas, et publiku osas ootuste seadmine oleks olnud ennatlik, kuna tegemist oli eksklusiivse koha ja kuupäevaga, mil tavaliselt pidusid ei korraldata. «Eesmärgiks oligi avastada midagi uut ja väljuda tavapärasest klubiformaadist.» «Edaspidi toome pildile erinevaid Tallinna alternatiivse klubimaastiku allhoovusi selle sõna kõige avaramas tähenduses. Veebruaris on selliseks sündmuseks psühhedeelse rock- ja popmuusika tahke tutvustav Heliosphere festival,» kutsus Tõnso huvilisi juba järgmisele Club 2011 üritusele.
Kultuuripealinna endine kaanestaar Andres Lõo tõestas 1. jaanuari õhtul, et ta on lisaks kõigele muule ka võimekas vokaalsolist.
Foto: Andreas Sepp
Kuulus Briti diskor kiitis Kukerpille Tõele au andes oleks külastajate arv võinud olla tunduvalt suurem, kuid eelmisest õhtust tingitud väsimus jättis kindlasti koju nii mõnegi potentsiaalse piletiostja. Seevastu need mõnedkümned melomaanid, kellel jätkus jõudu jääda esimestel öötundidel lavale astunud DJ Shackletoni esinemist kuulama, ei pidanud kindlasti pettuma. Esimest korda Balti riike väisav, Suurbritanniast pärit Shackleton kiitis oma siinseid võõrustajaid, kes olid viinud ta Teatri väljakule Euroopa kultuuripealinna saabumist tähistama. Eriti hea sõnaga pidas ta meeles tol õhtul esinenud Tanel Padar&the Suni ja Kukerpille. «Uut aastat tähistati vägagi tsiviliseeritud moel, inimesed olid väga sõbralikud,» oli mees rahulolev.
Kontserdi peaesineja DJ Shackleton ei andnud helimasinatele neist viimase väljavõtmisel armu.
Tallinna klubikultuuri ei pea häbenema «Loodetavasti on kõik siia kontserdile tulnud avatud meelega, sest esinejate repertuaar tundub olevat seinast seina,» leidis praegu dub step’i maailmas laineid lööv britt vahetult enne oma esinemist. Mehele meeldis ka kontserdi asukoht, sest näiteks Londoniski on kombeks kontserdipaikadega võimalikult tihti eksperimenteerida. «Londonis on kontserdipinna rentimine väga kallis, seetõttu esinetakse igal pool, kus vähegi võimalik. Kuid Londonis on ka küllaltki väljakujunenud klubikultuur, mis ei nõua pidevalt uute kohtade otsimist, välja arvatud ehk kunstilisemate projektide puhul,» leidis Shackleton Tallinna ja Londoni klubikultuure võrreldes nii mõnegi sarnasuse.
Rainer Jancis võttis uue aasta esimest kontserti täie tõsidusega.
Loodetavasti näidatakse neid vägagi õnnestunud visuaale ka järgmistel Club 2011 üritustel.
Metro Plaza ruumides toimunud kontsertetendus oleks kindlasti väärinud rohkemat publikut.
Fotod: Stanislav Moshkov
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 7. jaanuar 2011
In Graafika festival ja Pärnu Nüüdismuusika Päevad 9 8. jaanuarist alates muutub Pärnu kolmeks nädalaks loomekeskuseks, kus Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja In Graafika festivali raames korraldatakse mitmesuguseid kaasaegse kunsti üritusi, mis hõlmavad performance-kunsti, skulptuuri, maali, audiovisuaalset kunsti, fotograafiat ja digitaalset meediat ning muusikat. Ühisfestivali kavas on loengud, kontserdid, töötoad, näitused, diskussioonid, etendused, teoste ühiskuulamised ja -vaatamised. Pärnu Nüüdismuusika Päevade 2011 teema on futurism. Festivalil süvenetakse futuristlike kontseptsioonide sisusse ning eksponeeritakse futuristlikus vaimus loodud kunstiteoseid. Toimub sümpoosion, millel kunsti- ja muusikateadlased, filosoofid ja ajaloolased Eestist ja välismaalt arutlevad futurismi üle. Neljandat korda toimub eri kunstialade esindajaid ühendav multimeediumitöötuba, mille oluline osa on haridusprogramm Pärnu koolide õpilastele. Töötoa tulemuseks on eksperimentaalne kontsertetendus «Mürade kunst». Ühiselt jätkatakse Vikipeedia-põhise elektroonilise
MUUSIKA
7. jaanuar 16.00 Viljandi Pärimusmuusika ait (Tasuja pst 6, Viljandi) Koolijazz ‒ Jazzikool lõppkontsert. Esinevad festivali ansamblid koos juhendajatega. 7.‒10. jaanuar 16.00 Niguliste muuseum (Niguliste 3, Tallinn) aastavahetuse orelikontsertide seeria. Esinevad organistid Tiit Kiik ja Andres Uibo. Programmis on klassikaline muusika ja eesti heliloojate teosed.
Ajakava 8. jaanuar Suur festivalipäev. Futuristliku orkestri kontsert, näituste avamine, eribuss Tallinnast Pärnusse. Koostöös festivaliga In Graafika. 9. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 14.00 Pärnu Raekoda. Kontsert sarjast Abonement 007. «Maskid». Kavas Szymanowski, Chopin, Mossolov. Kadri-Ann Sumera (klaver). Pilet 6.39 eurot.
Teos festivali raames Pärnu Näituste Majas eksponeeritavalt Albert Gulki näituselt, millel kujutatakse futuristlikku maailma. muusika tehnoloogia käsiraamatu koostamist. Pärnu Nüüdismuusika Päevade materjale avaldab muusikateaduslik toimetus Scripta Musicalia, mille kohta leiab teavet Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee. Samas on diskussiooniks avatud Eesti Arnold Schönbergi Ühingu foorum. Ühisfestival toimub koostöös
järgmiste asutustega: Academia Non Grata, Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus MOKS, Pärnu Kunstnike Maja, Pärnu linn, Pärnu Linnagalerii, Pärnu Ooper, Pärnu Vanalinna Põhikool, Repoo Ensemble ja Scripta Musicalia.
8. jaanuar 16.00 Vanemuise kontserdimaja (Vanemuise 6, Tartu) ja 9. jaanuar 12.00 Estonia kontserdisaal (Estonia pst.4, Tallinn) kontsert «Mobiilihelinad». Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel kannab ette mobiilihelinaid läbi aegade.
Lesley Robertson (vioola) ja Christopher Costanza (tšello). Kavas Haydni Keelpillikvartett D-duur, op 20 nr 4 «Päikesekvartett», Britteni Keelpillikvartett nr 2 ja Beethoveni Keelpillikvartett Es-duur, op 127.
8. jaanuar 19.00 Pärnu kontserdimaja (Aida 4, Pärnu) saatesarja «Laulukarussell» vabariiklik finaal. 3‒13- aastaseid lauljaid saadab ansambel Urmas Lattikase juhendamisel. 8. jaanuar 19.00 restoran C’est La Vie (Suur-Karja 5, Tallinn) kontsert «Vene romansi saladus». Esinevad Olga Zaitseva, Maria Kondratjeva (mõlemad vokaal) ja Jaan Kapp (klaver).
13. jaanuar 19.00 Mustpeade Maja (Pikk 26, Tallinn) sarja «Salong» kontsert «Jerusalem 1948». Üles astuvad Sofia Rubina, Andre Maaker, Julia Anstal, Ara Jaralnjan ja Aleksandra Anstal. Esitusele tuleb juudi rahvamuusika.
TEATER 7.‒9. jaanuar 11.00 Vene teater (Vabaduse väljak 5, Tallinn) lasteetendus «Vanalinna saladused». Lavastaja Jevgeni Gaitšuk. Lavastuses on palju muusikat, laule ja mänge. Soovitav lastele alates 3. eluaastast.
10. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 13.20 Haridusprogramm: demonstratsioon kooliõpilastele. Pärnu Vanalinna Põhikool. 19.00 Proov: «Mürade kunst». Pärnu Vanalinna Põhikool. 11. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 13.20 Haridusprogramm: demonstratsioon kooliõpilastele. Pärnu Vanalinna Põhikool. 19.00 Avalik proov: «Mürade kunst». Pärnu Vanalinna Põhikool.
va vürtsita. Osades Joonas Parve ja Anatoli Tafitšuk.
OPERETT
9. ja 11. jaanuar 19.00 rahvusooper Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) operetigala «Sulev Nõmmik 80». Rahvusooper Estonia tähistab armastatud näitleja, lavastaja ja huumoriklassiku kaheksakümnendat sünniaastapäeva hoogsa ja heatujulise operetigalaga. Estoniaga oli Sulev Nõmmik seotud tantsija, näitleja, näitejuhi ja lavastajana aastast 1947 kuni oma surmani 1992. aastal. Kahel õhtul pakuvad Estonia solistid, koor ja orkester aegumatut huumorit ja särtsakaid operetimeloodiaid Sulev Nõmmiku poolt lavale toodud operettidest ja muusikalidest.
TANTS 7. jaanuar 19.00 Vene Kultuurikeskus (Mere pst 5, Tallinn) TTÜ puhkpilliorkestri pidulik uusaastakontsert. Kavas on J. Straussi, J. Fučiki ja P. Tšaikovski teosed. Kaastegevad on orkestri solistid Indrek Tamkõrv, Kristjan Luup ja Priit Vinkel ja külalissolist Karl Arro ksülofonil. Kontserti juhib ja publikut üllatab rahvusooper Estonia solist Priit Volmer. Orkestrit juhatavad Reet Brauer ja Tarmo Kivisilla. 7. jaanuar 22.00 klubis Korter (Roseni 9, Tallinn) rahvusvahelise freestyle suusa- ja lumelauavõistluse «Duell 2011» ametlik järelpidu. Esinevad ansamblid System, Blinking Lights, Kõrgepinge Rajoon ja Redcap Goblins ning üritusteseeria Öötöö DJ-d Jaan Jaago ja Kaspar Leivo.
8. jaanuar 19.00 Estonia kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn) kontserdisarja «Eliit» raames esineb pianist Age Juurikas. Kavas F. Chopini Polonees-fantaasia op 61, R. Schumanni Kreisleriana op 16, S. Rahmaninovi Etüüd-pilt C-duur op 33, Variatsioonid Chopini teemale op 22. Age Juurikas on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ja Moskva Riikliku Konservatooriumi aspirantuuris. Alates 2007. aasta sügisest on Age Juurikas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna õppejõud. 11. jaanuar 19.00 Estonia kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn) ja 12. jaanuar 19.00 Tartu ülikooli aula (Ülikooli 18, Tartu) keelpillisarja Violiono Bis! raames esineb Kanada ansambel St Lawrence String Quartet koosseisus Geoff Nuttall, Scott St. John (mõlemad viiul),
13. jaanuar 19.00 Cabaret Rhizome (Kaarli 9-19, Tallinn) esietendub Jim Ashilevi lavastatud «Avatar». Etenduses seatakse vastakuti vahendirikkuse ja -vaesuse mastaabid ning otsitakse absurdsuse ja vastuolude vahelt teed inimliku läheduse ja kohaloluni. James Cameroni samanimeline gigantne 3D hittfilm pälvis valdavalt sooja vastuvõtu. Lavale loodav maailm on kolmedimensionaalne, kuid väga, väga tavaline, ilma Hollywoodi animatsiooni-imede meeliülenda-
9. jaanuar 12.00 Tallinna Raekoja plats projekti TeateTants avamine Tallinnas. Muusikamasin pannakse veerema ja keerutatakse seelikute ja käpikute välkudes läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile. Pärast üritust soe tee ja muhe tants ning loomulikult võib iga küpsetaja oma koduse piruka kaasa tuua. Avaüritusega tõmmatakse üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ja lahti läheb registreerimine suvisele tantsuprojektile TeateTants 2011.
12. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 13.20 Haridusprogramm: demonstratsioon kooliõpilastele. Pärnu Vanalinna Põhikool. 19.00 Avalik proov: «Mürade kunst». Pärnu Vanalinna Põhikool. 13. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 13.20 Haridusprogramm: demonstratsioon kooliõpilastele. Pärnu Vanalinna Põhikool. 19.00 Avalik proov: «Mürade kunst». Pärnu Vanalinna Põhikool. 14. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 19.00 Avalik proov: «Mürade kunst». Pärnu Vanalinna Põhikool. 15. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalsed muusikainstrumendid. Pärnu Vanalinna Põhikool. 16. jaanuar 14.00 Pärnu Raekoda. Kontsert sarjast Abonement 007.
KINO 10. jaanuar 15.00 kino Artis (Estonia pst 9, Tallinn) ja 17. jaanuar 15.00 kino Cinamon (Turu 2, Tartu) Kirjandus Kinos esitleb: «Madame Bovary» (Prantsusmaa 1991). Linastub Claude Chabroli filmiversioon maailmaklassikasse kuuluvast Gustave Flaubert’i romaanist.
NÄITUS
7. jaanuar 21.00 galerii März (Olevimägi 7, Tallinn) näituse «Applied Art For A Gay Club» avamine. Kunstnikud Jaanus Samma ja Alo Paistik avavad oma näituse ja esitlevad raamatut.
Kuni 20. veebruar Eesti Arhitektuurimuuseumi (Ahtri 2, Tallinn) 20 tegutsemisaastale pühendatud näitus.
LOENG 9. jaanuar 14.00 ja 16.00 Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) loengusarja «Mis on kunst?» loeng teemal «Mis on graafika?» Kunstiteadlane Helena Risthein tutvustab kunsti tegemise viise ja kunstiterminoloogiat. Kell 16.00 toimuv loeng on vene keeles.
«Mürade kunst». Kavas Kallastu, Lock ja improvisatsioonid eksperimentaalsetel muusikainstrumentidel. Repoo Ensemble ja Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötoa osavõtjad. Pilet 6.39 eurot. 22. jaanuar 11.00 Sümpoosion «Futurism». Pärnu Kunstnike Maja. Esinevad Maris Valk-Falk: «Muusikalisest futurismist Luigi Russolo järgi»; Toomas F. Aru: «Futurismist vene kirjanduses» ja Mart Jaanson: «Religioossest tulevikuootusest missa Credo vormelis «…et exspecto resurrectionem mortuorum» (ja ma ootan surnute ülestõusmist)» 19.00 Festivali klubi. Johannes Barbaruse nimeline Kontrakultuuri keskus. 23. jaanuar 14.00 Pärnu Raekoda. Kontsert sarjast Abonement 007. «Müütide maailmas». Kavas Uduman, Lock, Wyttenbach. Esinevad Kai Kallastu (sopran), Aare Tammesalu (tšello), HansGunter Lock (elektroonika). Vestlusringi juhib Leonora Palu. Pilet 6.39 eurot. 24.‒29. jaanuar 11.00 Multimeediumitöötuba: seminar. Eksperimentaalne inimhääl. Pärnu Kunstnike Maja või Pärnu Raekoda.
ÕPITUBA 7. jaanuar 10.00 Lianni stuudio (Ülikooli 1, Tartu) koolivaheaja õpituba söögitegemisest. Õpitakse ise toitvaid sööke tegema, retsepte õigesti lugema ja köögis ohutult käituma. 7. jaanuar 12.00 Tartu Ülikooli kunstimuuseum (Ülikooli 18, Tartu) koolivaheaja õpituba «Iidne on pop». Talvise koolivaheaja töötuba pakub võimalust astuda Antiik-Kreeka moemaailma. Materjalid on muuseumi poolt. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
SPORT
7. jaanuar 12.00 ja 8. jaanuar 10.00 Pirita olümpiapurjespordikeskus (Regati 1, Tallinn) talisuplusfestival Pirita Open 2011. Euroopa kultuuripealinna programmi kuuluval talve suurimal taliujumisüritusel saavad kokku Eesti ja lähiriikide talisuplejad. Kindlasti on tulemas külalised Soomest, Lätist, Venemaalt ja teistest Läänemere-äärsetest riikidest. Festival avatakse 7. jaanuaril ja kõik soovijad saavad jäist vett proovida võistluspingest vabana. 8. jaanuaril selgitatakse välja kiireimad ja jagatakse välja ka Eesti meistrivõistluste medalid.