Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Tasuta kultuuriväljaanne
Reede, 18. märts 2011 | nr 11 (025)
www.tallinn2011.ee
Tallinn Music Week tutvustab omanäolist kohalikku talenti
ARVAMUS «Kui me ei õpeta inimest lapsena kultuuri hindama ja mõistma, siis ei oska ta kunagi aru saada ka näiteks ooperi või balleti vajalikkusest, millele ongi tugev vastuseis popkultuuri poolt,» räägib kultuuripoliitika doktorant Egge Kulbok- Lattik. Loe lk 3 MUUSIKANÄDAL 24. märtsil stardib kolmandat aastat Tallinn Music Week, tuues kolme kevadöö vältel lavadele ligi 150 artisti nii meilt kui mujalt. Mullu hullutas sama festivali raames publikut teiste seas eesti metal/punkansambel Winny Puhh (vasakpoolsel pildil). Loe lk 4–5 MUUSIKA
Foto: Rasmus Jurkatam
Paastu-maarjapäeval kõlab Estonia majas kesköine muusika Pille Lille Muusikute Toetusfondil ja Eesti Interpreetide Liidul on eriliselt hea meel esitleda esmakordselt suurejoonelise Tallinn Music Weeki raames väljapaistvaid Eesti tippsoliste ja ansambleid. 25. märtsil on Estonia majas hoopis teistmoodi kui tavaliselt... Hilisõhtune klassikasündmus saab imelise alguse Valges saalis kell 21.30 Vox Clamantise (pildil) gregooriuse laulu helidega,
kust liigume sujuvalt suure saali lummusse, mis ei lõpe enne kesköötundi! Tule vaata ja saa osa 16 omanäolise artisti ja kollektiivi kõige efektsematest etteastetest. Just Sinu jaoks on esinejad valinud oma repertuaarist välja kõige tuntumad ja lihvitumad pärlid. Lisaks Vox Clamantisele esinevad kõigile tuntud Quartet SaxEst ja Uus Tallinna Trio. Klaveriduod Mihkel Mattisen-Rein Rannap ja Mati Mikalai-Kai Ratassepp on kuulsust kogunud nii siin kui sealpool piiri. Oliver Kuusiku kau-
nikõlaline tenorihääl ei ole siiani veel kedagi ükskõikseks jätnud. Viiuldajate Anna-Liisa Bezrodny ja Sigrid Kuulmanni ülinaiselik ja samas jõuline pillikäsitlus, tšellistide Henry-David Varema ja Andreas Lendi virtuoossus, Oksana Sinkova flöödipoeesia, Virgo Veldi saksofoni meisterlikkus ja Aare-Paul Lattiku võimsad orelihelid ei varjuta aga väljapaistvate pianistide Age Juurika, Ralf Taali, Maksim Štšura ja Marko Martini säravat esinemisstiili. PLMF on kutsunud Eesti klassikatähti kuulama maailma mai-
nekate agentuuride, festivalide ning orkestrite juhid. Kinnitatud tulijate hulgas on ka valdkonna võtmeisikuid ja muusikutel on põhjust anda endast kõik, et neile muljet avaldada. Loodetavasti nii mõnelgi neist see ka õnnestub ning me näeme neid tulevikus esinemas maailma suurtel kontserdilavadel. Ära maga maha tippsündmust ja osta juba täna ülisoodne pilet hinnaga 10.- Piletilevist (pensionärid, õpilased 5.-). Vt ka http://www.plmf.ee/
Igor Garšnek arvustab äsja lõppenud Klassikaraadio kontserdinädalat, mille käigus kanti Euroopasse üle 10 Eesti kontserti. Klassikalise muusika gurmaanidele on sel puhul lisatud ka kalender, kus kirjas kõik Euroopa kultuuripealinna aastale pühendatud heliteoste esmaettekanded. Loe lk 6 ÖÖKONTSERT
2
ARVAMUS
Reede, 18. märts 2011 KULTUUR KUTSUB
Kuidas elad, Eesti muusikatööstus?
Keskenduma peaks muusikatööstuse terviklikule arendamisele. info puudulik – EKI 2009. aasta raport algab tõdemusega, et muusikavaldkonna kohta ülevaatlik statistika puudub. Kui raporti järgi oli Eestis 2009. aastal 3850 muusikaprofessionaali, siis Eesti Ansamblite Andmebaasist leiame info 2896 ansambli ja 11 565 muusiku kohta.
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Uue kultuuripoliitika ootel ehk «Kadri ja kasuema» Eestile ainukese ihaldatud Grammy auhinna toonud tütarlastekoori Ellerhein kauaaegne juht Tiia Ester-Loitme tõdes eelmisel nädalal Sirbi intervjuus, et umbes kolmandik hea lauluoskusega lapsi kaob nende stuudiost vaikselt ära ainuüksi seetõttu, et vanematel on raske 300-kroonist osalustasu maksta. «Lihtsalt emme võtab lapse ära ja ostab selle raha eest perele leiba. Peaks olema keegi, kes seda maailma keeraks. Laste laulurõõm võiks olla tasuta,» lausus Loitme. Olles ka ise põgusalt Ellerheinas laulnud, tunnen sellisest olukorrast kuuldes põhjatut raevu. Kui nii paljud lapsed peavad loobuma maailma ühes mainekaimas kooris laulmisest seetõttu, et perel ei jätku 20 eurot, siis sureb osa minu kultuurirõõmust küll hetkega. See näide tõendab ka ilmekalt, et kultuuripoliitika aluspõhi ehk laste juurdepääs kultuurile on Eestis ennekõike sotsiaalministeeriumi teema või õigupoolest on tegu mõlema ministeeriumi väga söötis tööpõlluga. Hiljuti loodi teatavasti ka Eesti Kultuuri Koda, et kultuuriinimeste ja mõistliku kultuuripoliitika eest rohkem hea seista. Kuid ka nemad ei pääse raha teemast. Kultuuriinimeste hea elu ja kultuuri kvaliteedi õitseng sõltub taas otseselt ka kultuurile juurdepääsu ehk sisuliselt sotsiaalprobleemide edukast lahendamisest. Vaid siis, kui kultuuritarbijate ja -harrastajate mass ehk püramiidi alus on võimalikult tugev ja lai, suudab see anda tulevikus leiba ka üha arvukamale kultuurieliidile. Oma mõjujõu ja leivateenimise võimaluste suurendamise nimel peaks kultuurirahvas seega mitte üksnes flirtima maksujõulise ostjaskonnaga, vaid tegelema ka sotsiaalsete küsimuste teadvustamisega nii ühiskondlikul areenil kui oma teostes. Kuidas seletada näiteks kummalist paradoksi, et ajal, mil Eestis justkui ametlikult vaesust polnud, sündis meie kirjanduses väga oluline teos «Kadri ja kasuema», suutes tollase ühiskonna sotsiaalseid pingeid väga inimlikult näidata? Praegu, mil Eesti troonib palgalõhe ja ebavõrdsuse näitajatega Euroliidu esirinnas ehk vaesus karjub sisuliselt näkku, meie kirjanduses-kunstis selliseid teoseid pole. On see võõrandumine, enesetsensuur või glamuuriiha? Kahjuks on Eesti viimase kahe kümnendi kirjandus kui autorite lakkamatu egotripp ‒ vägivalla ja muude kehaliste funktsioonide detailse kirjeldamisega saavutatud «tururealism» on taandanud kultuuriloojad osa rahva silmis vaid isiklike probleemide eksponeerijaiks. Miks peaks rahvas neile kaasa tundma, kui kunstiinimesed oma raskest olukorrast räägivad? Kuna kultuuripoliitika ootab ümbersündi, andis ka Kultuuripealinn mitmele kultuuriinimesele võimaluse oma ootusi väljendada (vt lk 3). Vähemalt antud loost selgub, et nad on suure südamega ja näevad oma nabast palju kaugemale.
«Kui paljud lapsed peavad loobuma kooris laulmisest, sest perel ei jätku 20 eurot, sureb osa minu kultuurirõõmust hetkega.»
Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Juko-Mart Kõlar
MTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuht
T
allinn Music Weeki ajal on kohane küsida, kuidas elab meie muusikatööstus laiemalt. Muusikatööstuse all pean silmas loomemajanduse haru, milles tegeldakse muusika loomise, pakendamise ja levitamisega. Muusikatööstus on läbi tegemas globaalset revolutsiooni, kuid ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et tegemist on lahkuja luigelauluga. Muusika on alati kuulunud inimeseks olemise juurde ja pole põhjust arvata, et ühel päeval loobume muusikat loomast või kuulamast. Pean oluliseks eristada kahte paralleelset liini, mis läbivad loomise, pakendamise ja levitamise faasi ja lõpevad tarbimisega, kuid ühte liini iseloomustab professionaalsus ja institutsionaalsus, teist asjaarmastajalik mõtlemine ja harrastustegevus (DIY – do-it-yourself).
Avatakse Eesti muusika internetiraadio Minu hinnangu järgi elab Eesti muusikaloome paremini kui kunagi varem. Avame EME-ga peatselt esimese internetiraadio, mis mängib 24/7 Eesti muusikat. Kujutlege vaid – meil on raadios üheksa stiilikanalit ja pidevalt uuenev luguderegister tuhandete Eesti lugudega! Sellist mitmekesisust ja uue materjali esiletulekut ei ole varem olnud. Viskan siinkohal kivi kohalike raadiojaamade kapsaaeda – miks te ei mängi Eesti muusikat? See on muuseas peamisi põhjusi, miks Eesti Autorite Ühing on sunnitud igal aastal kaks korda rohkem autoritasusid välisriikide
Traditsioonilised töökohad on kadumas Mida aeg edasi, seda enam ähmastuvad piirid ja ühisosa suureneb: professionaalsest liinist kaovad traditsioonilised töökohad, asjaarmastajad pakuvad samal tasemel muusika töötlemist ja levitamiseks kasutatakse üha sarnasemaid kanaleid ja meetodeid. Samal ajal lõplikku sulandumist ei toimu, sest alati jäävad riiklikud muusikaharidusasutused ning avaliku, eraja kolmanda sektori muusikaorganisatsioonid ja ettevõtted, kes ei ole huvitatud assimileerumisest. Kui küsida, kuidas elab meie muusikatööstuse vundament – muusika õppimine, loomine ja esitamine –, tuleb arvesse võtta, et mis tahes loominguline tegevus ei allu objektiivsele mõõdetavusele. Me saame uurida, millised eeldused on loodud loomingulisuse esiletulekuks ja arendamiseks, aga me ei saa mõõta loomingulisust ennast. Lisaks sellele on ka mõõdetav
autoritele maksma kui meie autoritele välja jagama. Muusikaloome mitmekesisusest annab tunnistust ka Tallinn Music Weeki programm – kas keegi mäletab varasemast ajast nii värvikirevat esitajatespektrit? Liigume edasi pakendamise faasi ja leiame eest suure segaduse: vahe professionaalide ja harrastajate vahel on määramatu, kusjuures DIY tase on tõusnud selliseks, et me ei suuda enam eristada, kas muusika (või näiteks muusikavideo) on tehtud professionaali või harrastaja poolt. Harrastajad on omandanud muusika pakendamise oskused ja nii mõnigi muusikatööstuse suunanäitaja on amatöör, kes teenib leiba hoopis teises valdkonnas. Minu arvates on see igati tervitatav seni, kuni me ei loobu kvaliteedinõudest ega nõustu
rämpstoiduga (olgu selleks kehv esitus, salvestus vms). Vahe traditsioonilise ja alternatiivse levitamise vahel on samuti hääbumas – paljud maailmakuulsad artistid rajavad turundusstrateegia samadele alustele kui harrastajad: muusikavideo tehakse tasuta kättesaadavaks YouTube’is, raha teenitakse live-esinemiste, autoritasude, esitajate tasude, fonogrammitasude ja kirjastuslepingutega mujalt. Loomulikult säilib ka legaalne muusika müük, kuid pelgalt plaadimüügituludele saavad loota vähesed. Kui küsida, kuidas elavad Eesti eksportivad muusikaettevõtted, tuleb tunnistada, et mitte kuigi hästi (või vähemalt mitte avalikult hästi): meie suuremaid staare esindavad rahvusvahelised agentuurid ja plaadifirmad ning allesjäänutel pole piisavalt investeerimisvalmidust – tean kümmekonda kohalikku ettevõtjat, kel on asja vastu tõsisem huvi ja ka vahendid, kuid reaalsete ekspordiprojektideni jõuavad vaid üksikud. Muusika tarbimises ei ole sisuliselt palju muutunud – kontsertide külastatavus tõuseb stabiilselt ja live-muusika ei kao kuhugi. Tarbimise seisukohalt teeb veidi murelikuks rahumeelne leppimine madalama kvaliteediga – meil kasvab peale põlvkond noori, keda rahuldab mobiiltelefonist või YouTube’ist kuulatav-nähtav, tõelisi muusikagurmaane kohtab üha harvem. Eesti muusikatööstuse arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada Eesti Muusika Arenduskeskuse loomist 2009. aastal, mille esimene reaalne projekt käivitus käesoleval aastal ‒ «Muusikaettevõtluse meistrikursus 2011», mis tähendab professionaalset väljaõpet praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele, mida viivad läbi 10 rahvusvahelist eksperti. Olles projekti koostamisega lähemalt kokku puutunud, julgen väita, et tegemist on maailma absoluutsesse tippu kuuluvate ekspertidega, kes juhendavad 30 koolituskursusel osalejat. Vajadust selliste ettevõtmiste järele näitab kas või asjaolu, et koolituskursuse 30 osalejat tuli välja valida 161 kandidaadi hulgast!
Teiseks oluliseks arenguks pean Tallinn Music Weeki laienemist (mitmete muusikastiilide kaasamist) ja festivali tegevuste laiendamist (näiteks 2011. aastal paneb TMW enda lava püsti Positivus festivalil). Tallinn Music Week on tõhusalt ühe katuse alla koondanud levimuusika tegijad ja jätkab selles valdkonnas jõudsalt. Kolmandaks oluliseks arenguks pean muusikaettevõtluse ja kultuurikorralduse õppekavade sisseviimist mitmesugustes õppeasutustes.
Eestil on eeldused tõusta suunanäitajaks Seoses tugeva juhi lahkumisega Sibeliuse Akadeemia Arts Management’i eesotsast ja teiste sarnaste õppeprogrammide puudumisega siinses regioonis on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial suurepärane võimalus tõusta kogu regiooni suunanäitajaks ja luua tugevaim programm. Samuti käivitab EBS 2011. aasta sügisest loomemajanduse mooduli ja seda juba bakalaureuseastmes. Eesti muusikatööstusel seisab lähiaastatel ees kolm olulist väljakutset: (1) kuidas tagada efektiivsus ja kvaliteet kogu muusikatööstuse toimimisahelas alates muusika õppimisest, loomisest ja esitamisest kuni pakendamise ja levitamiseni; (2) kuidas vältida pudelikaelte tekkimist loome-, pakendamis- ja levitamisprotsessides (näiteks prooviruumide või sobivate esinemiskohtade vähesus, professionaalsete mänedžeride vähesus, nende puudulik kompetents); (3) kuidas soodustada Eesti muusika ja muusikute rahvusvahelistumist. Islandi puhul on lihtne – export or die –, aga Eesti õnneks (või kahjuks?) on siin miinimumvõimalused olemas, et mitte ekspordile mõelda.
Kp
TUTVUSTAB
Juko-Mart Kõlar on alates 2009. aastast MTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuht ja pianist Mihkel Polli mänedžer ning osaleb aktiivselt Eesti Muusika Arenduskeskuse töös. Ta on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia Arts Management’i eriala ja jätkab õpinguid Estonian Business School’is juhtimisteaduse erialal, tema doktoritöö käsitleb loomemajanduse temaatikat seoses Eesti muusikatööstusega.
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Eesti Laulu- ja Tantsupeo kommunikatsioonijuht Sten Weidebaum, mis üritus on 21. märtsil lauluväljakul toimuv «Maa ja ilma lood»? Tegemist on noorte laulu- ja tantsupeo avasündmusega, see on nagu peo tulemise lugu. 21. märtsil jääb päris peoni 100 päeva. Me ootame lauluväljaku klaassaali noori ja mudilasi, et rääkida peost, mille nimi on «Maa ja ilm». Eelmistel kordadel, kui laulupidude nimetused olid «Ilmapuu lävel» ja «Üheshingamine» jäi pealkirjade mõte natuke segaseks, seekord tahame pealkirja lahti seletada. Tavaliselt algab pidu vaid tuletoomisega, seekord teeme ettevalmistusi natukene teistviisi, saates nelja ilmakaarde laiali ilmasaadikud, kes laulupeole ja kultuuripealinnale reklaami tee-
Saksamaale ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhendamisel. Tagasi peaksid saadikud olema 1. juuli õhtuks. 9 Mida sel päeval lauluväljakul teha, näha ja kuulda saab?
vad ning kõiki Tallinnasse kutsuvad. Põhja ehk Norrasse lähevad esinema Pärnu rahvamuusikud, lõunasse ehk Lätti Riia Eesti kooli rahvatantsijad, itta ehk Venemaale üks orkester, kes on täpsustamisel, ning läände ehk
Päeval on kolm nägu. Kell 10.00 jutustavad maa ja ilma peo loojad laululava klaassaalis lastele lauluja tantsupeost. Iga lugu ilmestavad ka muusika, tants, pillimäng. Osalejad saavad teha käsitööd ehk postkaarte ja ehteid, mida sõnumiviijad saaksid kinkida. Luuletaja Leelo Tungal kuulutab lisaks välja selle maa lugude ja luulevõistluse «Ainult siin sünnivad me lood...» ja räägib, kuidas lugusid ära tunda. Teises, kl 12 algavas osas läheme lastega välja, et laulukaare alt ilmasaadikud teele saata. Tegemist on otsekui väikese laulu- ja tantsupeo
treileriga, kus näeb paremaid palu tulevaselt peolt. Kaasa on lubanud lüüa ka Siiri Sisask koos Ultima Thulega, tantsijad Märt Agu juhendamisel ning veel mitmed muusikud ja pillimehed. Näha saab võimsaid tuleskulptuure. Umbes kl 13 kuulutame välja Laulupeosupi tiitlivõitja ja sööme kõhud korralikult täis. 50 päeva jooksul toimusid laulupeoproovidel ja mujalgi supi maitsmised, et leida kolme kandidaadi, seljanka, lihapallisupi ja hernesupi seast tänavune laulupeo supp. Üritusele on oodatud kõik noored huvilised, mitte ainult lauluja tantsupeolised. Kahjuks aga ainult registreerimisega, sest lauluväljaku klaassaali mahub vaid veidi alla tuhande inimese. Kogu osalemiseks vajalik info on üleval Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehel www.laulupidu.ee
Reede, 18. märts 2011
Egge Kulbok-Lattik: Kultuur pole kulu, vaid investeering! Eesti kultuuri juhib sisuliselt raamatupidaja ehk rahandusminister. Oliver Õunmaa
valitsemiskultuurist ja poliitikute tegematajätmistest ‒ puudub kokkulepe, riiklik ja erakondadeülene konsensuslik visioon, kuhu Eesti suundub, millesse riigina eelkõige panustab. Jah, on koalitsioonilepe ja valitsuse tegevuskava, ent kui parlamendis jätkub siiani harrastatud «teerulli» praktika, mil opositsiooni ettepanekuid ei võeta üldse kuulda, siis on see sisuliselt ülesõitmine ligi poolest Eesti rahvast ja tema tahteavaldusest, kui mõelda, et 101 parlamendikohast on valitsus saanud 56 mandaati. Selline jõupoliitika ei ole kaasaegsele arutlevale demokraatiale kohane. Aga meil on hädasti tarvis arutlevasse demokraatiasse jõuda, et meie poliitilises kultuuris tekiks kvalitatiivne hüpe. Praegu käib iga hinna eest ärategemine, mis on kurb, tagurlik ja pidurdab riiklikku arengut.
Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik, milline kultuurivaldkond Eestis õitseb? Ei teagi sellist. Kõigil on probleemid. Tallinn 2011 mingil määral muidugi elavdab kultuurielu. Kultuuriinimesed on leidlikud, ega nad ära sure, aga see vindumine pole hea. Teatrite külastatavus on praegu taas langenud kärpepoliitika ja masu tõttu. Eriti kurvas seisus on kujutav kunst. Kas kultuur on praegu kõigile piisavalt kättesaadav? Vaesus on ühiskonnale ohtlik. Praegu on nii, et kui pere on vaesem, ei saa laps käia isegi nukuteatris. Samas on kultuur investeering tulevikku. Kui me ei õpeta inimest lapsena kultuuri hindama ja mõistma, siis ei oska ta aru saada ka näiteks ooperi või balleti vajalikkusest, millele ongi tugev vastuseis popkultuuri poolt. Rääkimata sellest, et vanematel pole raha lapse panemiseks huviringi, nii kaotab riik ja ühiskond tulevase andeka kodaniku. On olemas arvutused, mis näitavad, et kultuuri tarbiv ja seda mõistev inimene on innovatiivsem, vastupanuvõimelisem ja tervem. Ehk peaks kultuuriürituste piletite käibemaksu alandama? Siin on koht mõtlemiseks, mida peaks tegema, et laps saaks tarbida kultuuri, kui vanemad on töötud. Millised on Eesti kultuuripoliitika peamised probleemid? Kultuuri läbipaistmatut rahastamist on kritiseerinud ka riigikontroll kultuuriministeeriumi valdkondi käsitlevates auditites. Kultuuri aga suunatakse nagu kõiki teisigi valdkondi ministeeriumi koostatud nelja-aastase strateegilise arengukavaga, mida realiseeritakse tegevuskava kaudu aasta kaupa: riigieelarvet koostades tehakse rahastamisotsused igaks järgnevaks eelarveaastaks. See protsess kulgeb rahandusministeeriumi ametnikega läbirääkimiste tulemusena.
Egge Kulbok-Lattiku sõnul on kõige enam vaeslapse osas kunst.
Foto: Erakogu
Tsentraliseerimine tähendab, et viimastel aastatel koondub aina enam otsustusõigust rahandusministeeriumi ametnike kätte, kellelt ei saa eeldada kõigi valdkondade sisuküsimuste süvatundmist. Kui valitsus annab igati mõista, et «rahakotirauad» on kindlalt raamatupidaja käes, siis on sisuinimene pandud alandliku paluja rolli ja tema võimekus oma prioriteete kaitsta jääb nõrgaks, kuna otsused teeb niikuinii Raamatupidaja. Kui aga kultuuri toetaja muretseb vaid eelarve tasakaalu pärast, ei vii see kultuuri edasi. Mida toob kaasa see, et kultuurielu juhib sisuliselt rahandusminister? Liigne võimu koondumine rahandusministeeriumi seinte vahele ongi meid viinud olukorda, kus numbrid on tähtsamad inimestest ja sisu vähem oluline es-
mapilgul ökonoomsest tehnilisest lahendusest. Just nimelt esmapilgul, sest sotsiaalteadlased on järeldusele jõudnud, et inimvarasse suunatud ressursside (sh kultuuri) käsitlemine mitte riikliku kulu, vaid investeeringuna on pikas perspektiivis hea majanduspoliitika, sest aitab lõppkokkuvõttes kokku hoida ravi-, sotsiaal- ja kuritegevusega seotud kulusid. Eestis viimastel aastatel toimunud tsentraliseerimine on toonud ka olukorra, kus inimene tunneb end sageli riigi alama, mitte väärika kodanikuna, kelle heaks riigiaparaat töötab ja kes on riigile on võrdne partner. Millised on teised kultuuripoliitika probleemid? Meie ministeeriumid on karmis konkurentsis läbirääkimistel eelarve numbrite üle. See aga räägib ühelt poolt kehva tasemega
Kas kultuurielu planeerimisel vaadatakse piisavalt kaugele ette? Selleski on probleem. Neljaaastane strateegiline arengukava tähendab kultuuri ajamõõtmes silmad maas nina ette vaatamist – nõnda kaob silme eest laiem horisont. Riigikogus ei ole kultuurist põhjalikult räägitud pärast 1998. aastat, mil võeti vastu viimane pikaajaline kultuuripoliitika dokument «Eesti kultuuripoliitika põhialused», mida on nüüd tarvis ajakohastada. Kas majanduse kõrval on kultuur ühiskonnas teise- või isegi kolmandajärguline teema? Seoses Riigikogu valimistega elavnes avalik arutelu mõnevõrra ka kultuuriküsimustes, kuid erakondade valimisplatvormides pälvisid kultuuriküsimused siiski suhteliselt vähe tähelepanu. Võib öelda, et erakondadesse kuuluvad kultuuriinimesed ei suutnud neid sinna upitada ega ole kujundanud ka n-ö sotsiaalset nõudlust selle järele. Miks? Ilmselt on vastuseks asjaolu, et Eestis
on kultuuri- (ja mis tahes muud) poliitikat tehtud ülalt alla ‒ tuleme totalitaarsest ühiskonnast. Sellest ka sõnad kultuuriinimeste liistudest ja paljude poliitikute üleolev hoiak nende suhtes – ehk seesama kultuuri marginaliseerumine ja rahanduse fetišeerimine. Eestis käibiv ad hoc kultuuripoliitika pudistab põhiseaduse preambuli eetose pisimuredeks katuseparandamise ja muude haldusküsimuste pärast. Kuna kultuuripoliitika horisont on ahtake, siis tekitavadki julged mõtted paanilisi olukordi, nagu näitas läinud aasta esindusorkestri kaasus: vastandusid suured ja julged ideed ning haldamisele, äraelamisele keskendunud kultuuripoliitika – maestro Järvi soov viia Eesti esindusorkester maailma lavadele põrkus rahanappuse ja jäiga poliitilise kultuuriga. Jah, võib arutleda, kas oli õige viia idee järsult ellu just masu ajal, aga vankumatu finantsdistsipliini järgimiseks leidunuks ilmselt muidki teid – näiteks hajutada idee realiseerimine mitme aasta peale. Mis aitaks olukorda parandada? Aktiivne arutelu kultuuripoliitika üle aitab taastada kultuuri autoriteeti. 22. veebruaril asutati Eesti Kultuuri Koda, mille eesmärk on kultuurialade ühise esinduskogu loomine, kes oleks partneriks kultuurielu suunajatele. Loodan, et hirmu ja vaikuse atmosfäär, mis ühiskonnas seoses valimistega tunduvalt taandus, ei naase meie (kultuuri)poliitilisse praktikasse.
Kp
TUTVUSTAB
Egge Kulbok-Lattik on magister kultuurimajandamise alal, lõpetanud Dijoni Kõrgema Kommertskooli ja Burgundia Ülikooli. Praegu doktorant.
ARVAMUS
3
Avatakse fotonäitus Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Esindatud on 22 pressifotograafi tööd. Viru Keskuse aatriumis jääb näitus avatuks 3. aprillini. Tartu Lõunakeskuses saab seda külastada 18. aprillist 1. maini.
Kunstibuss sõidab homme jälle 19. märtsil sõidab Kunstibuss külla Telliskivi Loomelinnakus lavalahendusi, teatridekoratsioone ja -kostüüme tootvasse ettevõttesse Stagecraft Management OÜ. Külalisena sõidab kaasa Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaosakonna juhataja prof Lilja Blumenfeld, kes räägib stsenograafia erialast laiemalt. Tuurikülalistel on võimalus osaleda erialases töötoas. Väljasõit 19. märtsil, laupäeval, kell 12.00 Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 platsilt. Pilet maksab 1. 50 eurot.
Triptühhonit näeb 20. märtsini 20. märtsini püsib Vabaduse väljakul installatsioon „Objekt nr 2011“, kus selle aja jooksul viibib ligi 400 Eesti kultuuritegelast. Täpselt niisama kaua saab sealsamas lähedal Tallinna Kunstihoones näha Evald Okase triptühhonit 100 Eesti kunstnikust.
Mis võiks Eesti kultuuripoliitikas muutuda? Installatsioonide asemel rahvas teatrisse Kirjanik Kerttu Rakke Loomulikult võiks kultuuripoliitikas midagi muutuda, eelkõige selleks, et ajaga kaasas käia. Näiteks autorikaitses on palju võimalusi ümberkorralduseks. Kui inimene peab iga päev leivateenimise peale mõtlema, otsib ta lihtsamat meelelahutust. Kui jälle kalamarja sööma hakatakse, küll siis tuntakse rohkem huvi ka kõrgkultuuri vastu. Siinkohal on palju ära teha ka neil, kes kultuuri jaoks raha jagavad. Paljud nn installatsioonid, mis ka ülikõrgkultuurselt haritu külmaks jätavad, ent palju rahva raha nõuavad (näiteks klaasist
moodustis Vabaduse platsil) võiksid ära jääda, selle asemel tuleks võimaldada kaugemates Eesti nurkades elavatele inimestele teatri- ja kontserdikülastusi, näiteks maksta kinni transport või teatrite-orkestrite ringsõit.
Kultuur kui infograafiku tordilõik Kunstnik Marko Mäetamm Eesti vabariigis on kultuur praegu väga marginaalne nähtus. See paistab välja, kui vaadata inimeste suhtumist ja kultuuri rahastamist. Eestis on tähtsad elualad majandus ja teadus. Kultuur seisab ülejäänud elust otsekui lahus. Ühiskond pole tervik, kuhu kul-
tuur ja teised elualad oleksid integreeritud, elualad meenutavad tordilõike ümmarguselt infograafikult. Olen seisukohal, et kultuur on luksus ja see peabki olema kallis, kuid inimsetele elutähtsad valdkonnad on niikuinii väga kallid ja nii ei jää inimestel kultuuri jaoks raha üle. Kunstis on räägitud nn protsendiseaduse sisse viimisest, mille puhul uute ühiskondlike hoonete ehitamisel peaks ehituskuludest teatud protsent minema sinna kunsti muretsemiseks. Nii tehakse ka mujal maailmas ja skeem toimib. Eesti puhul olen ma aga skeptiline, sest Eesti on oma väiksuse tõttu korruptiivne riik. Tahestahtmata on igas eluvaldkonnas nii, et käsi peseb kätt, sest keda vaja, seda tuntakse. Protsendiseadus teeks elu heaks ainult vähestel kunstnikel, kes on tellija poolt tunnustatud ja kellel on neutraalsed tööd. Aus näitusekunst vabadelt
kunstnikelt aga vaevalt ühiskondlikesse ruumidesse jõuaks, sest see oma jahmatama paneva hoiakuga ei sobiks sinna.
Riiklik programm maa kultuurielu toetama Lavastaja Andres Dvinjaninov Riik võiks toetada kultuuri olemist maakohtades ehk näiteks Laeval, Otepääl või Viimsis. Linnas leiab inimene niikuinii rohkete võimaluste vahel meelelahutust. Taaselustada tuleks maal asuvad külaseltsid, rahvateatrid, tantsuringid ja laulukoorid, et kultuur maal ei jääks ainult külapoe taha. Rahvas ei peaks olema mitte ainult kultuuri tarbija, vaid aktiivne looja.
Siin on tähtis muidugi maainimeste endi pealehakkamine, kuid ainult entusiasmist ei piisa. Looma peaks näiteks riikliku programmi «Kultuur massidesse», mis toetuste ja pearahade abil näitaks, et kultuurielu edendamine maal tasub end ära. Soome eri paigus lavastub 200‒300 suvelavastust, mis on tekkinud nii, et tuntud näitlejad ja professionaalsed lavastajad käivad rahvateatrites nende tegemisi juhendamas.
Kriisi ajal kärbiti kultuuri rahastamist Kunstnike liidu president Jaan Elken Kui riigiasutuste kulusid kärbiti masu tõttu 7‒8%,
siis mõnede eraalgatuslike kunstiprogrammide raha kärbiti 100%, kuna tegemist pole riigile kuuluvate ettevõtmiste või asutustega. Tallinna kunstihoone toetamisest, kus riik on ka üks asutajaliige, ei saa riik loobuda, kuid kunstihoone galerii toetust kärbiti kolmelt miljonilt 80%. Kohtadest, mille omanik riik ei ole, on ju kõige lihtsam kärpida. Terve kujutav kunst on samas omaalgatuslik, see ei kuulu ministeeriumile ja nii kunstnikud kannatavadki. Kogu aastatega ülesehitatud kunsti toimimise ja toetamise süsteem tõmmati maha ja nüüd on hea näidata, et seda hakatakse taastama. Ainuke, mis raha saab, on ehk kunstimuuseumi korraldatud näitus, sest oma töötajatele peab ju ikka palka maksma. Kurb on muusikute ja nende ühenduste saatus, mis riigile ei kuulu.
4
MUUSIKANÄDAL
Reede, 18. märts 2011
Tallinn Music Week soovitab: 16 pärlit festivalikavast! Mirabilia
Mari KalKuN & baNd
1 3
Neljapäev, 24. märts Von Krahli baar Tallinn Music Week avaõhtu myspace.com/mirabiliasound
Mirabilia on neljaliikmeline bänd Tallinnast, mis alustas Eesti maineka indie-bändi Dallase liidri Holger Looduse stuudioprojektina aastal 2004. 2007 a ilmunud albumil “Log In Eye” kõlab idealistlik lo-fi pop, siiras ja pisut introvertne. Praegune Mirabilia on jäänud truuks samadele ideaalidele - uuristada end läbi maailma popiajaloo, et leida üles selle kaduv, algupärane helgus ning tahumatus, muutumata samal ajal pealetükkivalt naiivseks. Peale live-bändiks muutumist kaks aastat tagasi on nende muusika muutunud järjest orgaanilisemaks ja ekspresiivsemaks, tõeliseks muusikanohiku unelmaks. Mirabilia koosseisu moodustavad laulja-laulukirjutaja Holger Loodus, bassimängija ja efektimeister Tanel Paliale, laulev klahvpillimängija Liisa Hirsch ja trummar Mihel Kõrvits.
reede, 25. märts rotermanni keskus - estonian Traditional Music Centre presents www.ounaviks.ee
Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalauludest. Mari kasutab muusika loomisel erinevaid pille nagu kandled, akordion, kitarr, klaver, kuid talle meeldib eksperimenteerida ka ebatavalisemate helidega - viled, torud, kriuksud, lapsepõlvepillid. Oluline koht on improvisatsioonil ja spontaansetel helidel. Laulude tekstid pärinevad peamiselt erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui kaugemalt minevikust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher). „Võru poeetide luules olen leidnud looduslähedust ja salapära, mis tänapäeva maailmas haruldasena mõjub.” Lisaks Eestile on kontserdid teda viinud Armeeniasse, Soome, Jaapanisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale, Šotimaale.
Tallinn Music Week mis kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 põhiprogrammi stardib tänavu juba kolmandat korda varakevadises Tallinnas. Kavas on sel aastal ligi 150 artisti 10 riigist ja sündmus rullub lahti 24. märtsil, andes kõigile jazzi, folgi, rocki, indie, pungi, tantsumuusika või klassika sõpradele võimaluse võtta kätte festivalikavad ja saada kolme õhtu ja öö vältel Tallinna klubides-baarideskontsertsaalides uudistades põhjalik ülevaade Eesti muusikas toimuvast. Esmakordselt on kavas klassikalise muusika öökontsert reedel, 25. märtsil Estonia kontserdisaalis ja aukartust äratava kavaga on festivaliprogrammis Eesti suurim muusika klubi Rock Cafe. Festivali uueks elevusttekitavaks keskuseks kujuneb sel korral armastatud Von Krahli kõrval kindlasti ka Rotermanni keskuse aatrium, kust leiab nii geniaalse lesimiskohviku Estonian Music & Design Café kui eredaid hetki folgist ja jazzist. 25. märtsil ei saa üle ega ümber ka linna uueks hitt-paigaks kujunenud F-Hoonest Telliskivi keskuses. Festivali ametlik afterparty „JATKUU…“ koos sõpradega Raadio 2 ja Radio Helsingist maandub pühapäeva hommikutundidel klubisse Korter.
6 5 badass YuKi
reede, 25. märts Mustpeade Maja Keldrisaal Odessa Pop presents www.myspace.com/badassyuki
aides
2
reede, 25. märts Von Krahli teater – rabarock presents www.aides.ee Aidese kolm liiget oma muusikale piire ei sea, mistõttu nende rokist jazzini põnevaid žanreid energilisel, nutikal moel hõlmav repertuaar kannab mõjutusi Incubusest ja Radioheadist Biffy Clyro, Dredgi ja Mew’ni. Suure algustähega livebänd Aides annab endast laval kõik ning leiab alati ka nipi, kuidas esinemine ainulaadseks muuta, olgu selleks tipptasemel videoinstallatsioonid või esitust toetav keelpilliorkester. Mullune, suhtlusvõrgustikes fännide kaasabil turustatud debüütalbum tõusis nädalateks edetabelite tippu. Selja taga on turnee Venemaal ja osalemine Euroopa suurimal showcase-festivalil Eurosonic, kavas
TaaK
4
reede, 25. märts rockstar’s - Nailboard presents www.myspace.com/ugridoom Taaga sünget, tuumakat ja traditsioonilist raskerokki ilmestavad kihilised ja teravad emakeelsed tekstid. Ehkki žanriliselt samas salves eeskujudega Black Sabbathist Electric Wizardini, muudavad kaamosliku atmosfääriga muusika ja laulja eriomane tämber Taaga eksimatult äratuntavaks. Tänavu ilmuval kolmandal albumil, millele kavandatud palu TMW-l esmakordselt esitatakse, kupatab Taak okultistlikke ja ontoloogilisi teemasid
Badass Yuki on kahe Luxemburgis sõbrunenud noormehe (Mart Avi ja Paul Sild) loomemootor. Struktuuritutest noise-eksperimentidest kujunes 2008. aasta käigus välja eklektiline helikeel, mis seikleb nüüdsest pigem popmuusika äärealadel. 2009. aastal paisati netiavarusse kaks lühialbumit, sooritati duona lavadebüüt ning võideti Soundwave´i bändikonkurss. Badass Yuki muusikaliseks arsenaliks on kerge annus neurootilisust ja psühhedeeliat, ühendatud rifforama ning organiseeritud müraga. 2011 veebruar tõi endaga Badass Yuki debüütalbumi “Black Apple Trip” (üllitajaks Vaiko Epliku leibel Mortimer Snerd) ja märksõnadeks neoontuled, lendavad autod, kodutud, eluheidikud ja süsimustad õunad. Ei mingi skinnypants-one-trick pony, vaid tulevikunostalgiline hämmastavalt tundlike melomaanide üksus.
MeTsaKuTsu reede, 25. märts Klubi Korter www.metsakutsu.com
järgmised esinemised piiri taga.
tummises rifisupis.
Metsakutsu on korralik Eesti hiphop selle kõige paremas tähenduses. Ehk siis refräänides va-
nad head naisvokaalid, taustadel jazzi samplid, skratchidega hookid ja alati korralik pakend disaIni või video näol. Samamoodi on pakendatud Metsakutsu lugude teravad sõnumid pakendatud intelligentsesse pakendisse, mis on aidanud tal tutvustada räppi nendes seltskondades, kus eelarvamused katavad kõrvad. Metsakutsu esindab Eesti paipoisi räppi ja ei häbene seda. Metsakutsu jõudis debüütalbumini oktoobris 2010.
2ONONe - reiN raNNaP ja MihKel MaTTiiseN
7
reede, 25. märts estonia Kontserdisaal PlMF ja interpreetide liit present www.metsakutsu.com
2ÜHEL on duo, mille kaks pianisti — Rein Rannap ja Mihkel Mattiisen — musitseerivad samal pillil. Esitatakse omaloomingut, aga ka improvisatsioone tuntud pwop-lugudest. Pianistina Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud ning end Londonis Guildhall School of Music and Drama’s täiendanud Mattiisen on juba pea 18 aastat tegutsenud nii helilooja, muusikaprodutsendi kui solistina, vedanud ansambleid (Jam 1994–2005), esinenud Inglismaal, Saksamaal jm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaverit õppinud, 1977–1979 Moskva konservatooriumi aspirantuuris end täiendanud Rein Rannap veetis aastad 1991–1995 Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes. Rannap on alates 1968. a üksi ja eri koosseisudes esinenud Euroopa riikides, Austraalias, USA-s ning suures osas endisest N. Liidust. Heliloojana on Rannap kirjutanud muusikat sooloklaverile, kammermuusikat ja orkestriteoseid, ka laste-, filmi-
MUUSIKANÄDAL
Reede, 18. märts 2011
sPiN sCieNCe
8
reede, 25. märts F-hoone soundcloud.com/spinscience Spin Science on tõusva tähe Ülar Aasmäe esinejanimi. 1990ndatel avastas Ülar enda jaoks elektroonilise tantsumuusika. Trance’ist deep- ja tech-house-muusikani ulatuva ampluaaga artisti kujunemises mängisid olulist rolli kohalikud house-gurud Rulers of the Deep ja Dave Storm oma raadiosaadetega. Muusikategemist alustas Ülar 2004. aastal progressiivse trance’iga, kuid esimene tuntus saabus alles bootleg-mixiga Vibe Residents feat. Dragonfly DJ-s palast “Calling”. Ei läinudki kaua, kui Dave Stormi Cabrio Records avaldas debüüt-EP “Fill Your Soul”. Sellest ajast peale on produtsenditöö olnud pidev ning Spin Science’it lasknud välja teiste seas sellised plaadifirmad nagu Urbantorque, Global Underground ja Plastic City, nagu ka kodumaised Cabrio, JULM Recordings ja Tohuwabohu music. DJ-na on Spin Science tantsitanud masse nii baltimaades, skandinaavias kui ka mujal maailmas Gruusiast Dubaini.
Zahir
10 laupäev, 26. märts Von Krahl bar - huh presents www.zahirious.com
Zahir kontserdilaval on kui kolmemeheline jõujaam. 2 x huilgav-karjuvad bluusisugemetega metal kitarrid, vokaal kõhuõõne sügavusest ning täiusliku jazzi alatooniga trummid panevad selle elektri-punk-bluusi-masina veerema. Bändi entusiastlik eestvedaja ja mikritagune on Tambet; nende pea legendaarsed esinemised on viinud neid suuruse servale. Inspireerituna sellistest monster-garage-pungi bändidest nagu The Cows, Heroin Sheiks ja Oblivion, tekitab Zahir publikus tungi asutada oma bänd. See näib nii lihtne ja liiga lõbus.
aja jooksul mänginud-improviseerinud palju erinevat muusikat, nii kuulajate rõõmuks kui lõbuks muusikutele endile. Esinetud on pea kõikjal Eestimaal, kuid publik pole neist veel kaugeltki tüdinenud, sest see koosseis suudab kogu aeg üllatada ning esitada täiesti uut repertuaari. Trio ei sea ka stiilipiire, liigutakse vabalt popist ja koorilaulust rokini ja vaba improvisatsioonini.
edasi
13 laupäev, 26. märts rockstar’s - World Clinic present myspace.com/edasi
EDASI on millalgi selle sajandi algusaastatel tekkinud pidevalt muutuva koosseisuga bänd, mille ainus püsiliige ja peamine ideoloog on süntesaatorimängija Mihkel Kleis. Algusest peale on EDASI tunnusteks olnud psühhedeelia ja improvisatsioon, kuid koosseisuliste muutuste tõttu on kõlapilt olnud siiski kogu aeg erinev. Viimased aastad on EDASI peamiseks inspiratsiooniallikaks olnud äärmuslikud underground black metali vormid. Live esituses taotleb EDASI intensiivset meelelist kogemust, mis oleks nagu rituaalne eufooria, kus vastikus ja nauding, õudus ja ilu, selged harmooniad ja tehniline küündimatus, kaine analüüs ja meelemürkidest nihestatud maailmapilt sulanduvad tervikuks. Ukmbes nagu siis, kui paletil kõik värvid kokku segades saab ühtlase ebamääraselt tumeda massi.
iiris
11 laupäev, 26. märts Von Krahl bar - huh presents myspace.com/iirismusic
MeTsaTöll
9 laupäev, 26. märts rock Cafe (a saal) Tuborg Green Club www.metsatoll.ee
1999. aasta 24. veebruaril said Tallinna äärelinnas Pääsküla raba servas laulja-kitarristi Markuse keldris kokku kolm meest, kellest üks oskas natuke kitarri tinistada, teine tundis kedagi, kes päriselt ka trumme mängis ning kolmandal kibeles keelel ühele hevibändile igati sobilik ürgse kõlaga nimi – Metsatöll. „Metsatöll“ on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. 2010. a märtsis ilmus Metsatöllu neljas album Äio, mis on esimene esimene rahvusvahelise muusikakompanii Universal Music sõsarfirma Spine-Farm Recordsi alt. Kogu albumi muusika ja sõnad leidsid oma näo LõunaEestis Hargla külas asuva talu eraldatuses. See andis loomingule hingamise, mille sarnast meeste endi sõnul ei ole kuidagi võimalik saavutada suures linnas. Albimilt on väljas singel “Vaid Vaprust”, mille video on pikitud sugemetega Jüri Arraku animafilmist “Suur Tõll”.
“Väga vähestel artistidel on olemas see “miski”. Kui päris aus olla, siis kuni ma polnud kuulnud Iirist, ei teadnudki ma, mida see müstiline “miski” tähendab. Ta on eklektiline, innovatiivne, popiliku saundi ja imearmsa imagoga, mis tähendab seda, et talle on avatud kõik teed, saamaks tõeliseks megastaariks”. Nii kirjeldas Tallinn Music Week 2010 Skype’i maailmamuutmise auhinna laureaati muusikablogi MTV Iggy, mille eesmärgiks on tutvustada maailmale tulevasi üleilma-tähti. Alates eelmise aasta kevadest on Iiris jõudnud üles astuda Berliinis, Helsinkis, Tamperes, Brüsselis, Istanbulis, Riias ja St Peterburgis ning tema ainulaadne kõla/imago sulam on toonud talle austajaid üle kogu maailma.
NiTrOus
15 laupäev, 26. märts Tapper - hard rock laager presents www.myspace.com/nitrousmetal
Nitrous on ainuke bänd Eestis ja võib-olla terves maailmas, milles lõimuvad kaks ülimalt muskli- ning detsibellirohket ala: thrash metal ja drag racing. Ansambli Nitrous lõi Eesti esikiirendaja Lauri Kuriks aastal 2004. Seni on bändilt kodumaise plaadifirma Nailboard Records toel ilmunud kaks täispikka albumit, “Dominant Force” (2006) ning “Outlaw Racer” (2008). Hiljuti leidsid aset ka mõned muudatused koosseisus — 2009. aastal lisandus teine kitarrist ning aastal 2010 ka uus laulja, seega möirgab Nitrous täna isegi valjemini kui lämmastikoksiidiga ülelaetav V-8 bigblock-mootor. Kui ei usu, tule ja veendu ise!
berT ON beaTs (liVe!)
16 laupäeval, 26. märtsil klubis Korter raadio 2 ja radio helsinki esitlevad: Festivali afterparty jaTKuu... myspace.com/bertonbeats
Bert on Beats, tuntud ka kui DJ Critikal, on Berliini tantsuleibli Man Recordings uus kuum artist. Segades Ühendkuningriigi bassikultuuri põhjatut pärandit Angoola Kuduro ning teiste Uue Maailma žanritega, loob BoB rahvusteülest ja tulevikukõlalist hüper-hübriid heliriba. Ta on treinud remikse sellistele maailmanimedele nagu Buraka Som Sistema, Ku Bo, Gotan Project jt. Tema tantsuträkke mängivad sellised maailmaklassi dj-d nagu Sinden, Brodinski, Feadz jt.
resONabilis
14 laupäev, 26. märts Mustpeade Maja Olavi saal eesti Muusika Päevad
Ansambel Resonabilise (resonabilis ld. k - helisev) koosseis on unikaalne — selle keskmes on eesti kromaatiline kannel, millele lisanduvad hääl, flööt, tšello ning vajadusel muudki pillid. Maailmas on vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad klassikaliste instrumentidega nii hästi kui eesti kandlel. Nii kandle kõla kui Resonabilise paindlikud tämbrivõimalused on paelunud mitmeid heliloojaid Eestis ja välismaal. Ansambel asutati 2002. aastal Tarmo Johannese ja Kristi Mühlingu eestvedamisel. Resonabilis teeb tihedat koostööd heliloojatega — suurem osa ansambli repertuaari kuuluvatest teostest on kirjutatud spetsiaalselt antud koosseisule.
12
TriO sOOäär-VaiGlarubeN laupäev, 26. märts rotermanni keskus jazzkaar & jazziliit present myspace.com/tanelruben myspace.com/tuulekannjaaksoor myspace.com/raulvaigla
Jazztrio koosseisus Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben on koos esinenud tosin aastat ja selle
Detailne ajakava, linnaplaan ja kogu info artistide kohta:
TALLINNMUSICWEEK.EE Piletid leiad Piletilevist!
Kaart, kava ja artistid. Skänni seda koodi oma nutitelefoniga!
ja lavamuusikat. Klassikalise klaveri kõrvalt kaua popmuusikas tegutsenud Rein Rannap on ansamblite Ruja, Noor-Eesti ja Hõim asutaja-eestvedaja
5
6
MUUSIKA
Reede, 18. märts 2011
Klassikaraadio vallutas Euroopa 10 kontserdiga anti Euroopale ülevaade Eesti muusikast. Igor Garšnek helilooja ja kriitik
ARVUSTUS Klassikaraadios oli 7.–13. märtsini eetris Eesti mastaabis aegade suurim raadiokontsertide nädal «Tallinn – kultuuripealinn 2011», mille raames edastati EBU (Euroopa ringhäälingute liidu) raadiojaamadesse kümme Eesti muusikute ja Eesti muusika kontsertide ülekannet. Neist kümnest viis olid lausa otseülekanded, ülejäänud läksid eetrisse eelsalvestatuna.
K
lassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder on ühes hiljutises intervjuus tunnistanud, et kõnealust kultuuripealinna kontserdinädalat on Klassikaraadio ette valmistanud juba üle kolme aasta. Tõsi, suuresti on need ettevalmistused puudutanud küll mitmeid tehnilisi iseärasusi nagu ISDN-liinide ümbervahetamist moodsamate uplink-süsteemide vastu, kuid seda kõike tehti selleks, et Euroraadio vahendusel jõuaks paljude Euroopa raadiokuulajateni paremik nii meie interpreetide kui heliloojate loomingust. Nii ei tasu kahelda selles muusikalises pagasis ning kvaliteedis, millega Euroraadio kontserdinädal Klassikaraadio vahendusel seekord laia maailma jõudis. Meil on.ju on maailmale näidata selliseid rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud muusikalisi kollektiive nagu ERSO, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Vox Clamantis. Meie kontserdielu toonust hoiavad üleval niisugused säravad interpreedid nagu pianistid Marko Martin, Age Juurikas, Rein Rannap ja Peep Lassmann, klarne-
tist Toomas Vavilov, viiuldaja Arvo Leibur ja tšellist Henry-David Varema. Meil on ju niisugune helilooja nagu Erkki-Sven Tüür… Meil? Ent kuivõrd on Erkki-Sven Tüür ikkagi meie (st Eestimaa ja Hiiumaa) helilooja ning kuivõrd maailmamuusikasse kuuluv komponist? Kas tema talendi puhul peaks tegema vahet? Võimalik, et vastuse sellele küsimusele andsid kaks kontserti – ühel neist sai kuulda Tüüri hetkel viimase, Kaheksanda sümfoonia (2010) Eesti esmaesitust ERSO ettekandes Olari Eltsi dirigeerimisel ning teisel võisid kuulajad olla tunnistajaks Tüüri verivärske kantaadi «Ärkamine» (2011) maailma esiettekandele Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja kammerorkestriga Sinfonietta Rīga Daniel Reussi dirigeerimisel.
Tüür kõlas kõrvuti Pärdiga On kuidagi sümboolnegi, et ERSO kontserdil kõlasid Erkki-Sven Tüüri hetkel viimane ja teise maailmamehe Arvo Pärdi esimene orkestriteos «Nekroloog» (1960) peaaegu kõrvuti. Avastamisrõõmu võis kuulajail jätkuda nii uue teose avamiseks kui «vana» taasavastamiseks. Taasavastamiseks? Asi on tegelikult selles, et Pärdi tudengipõlves kirjutatud «Nekroloogi» kontsertettekanne toimus meil viimati (st enne nüüdset) 1966. aastal, plaadile jõudis see Paavo Järvi dirigeerimisel alles aastal 1997. Nii et vahepeal oli see väärtteos justkui varjusurma tardunud. Muidugi teenimatult, seda tõestas nüüdne ettekanne Olari Eltsi dirigeerimisel ERSO esituses vaieldamatult. Pärdi dodekafooniline kompositsioonitehnika oli juba siis niisama polüfooniline kui Esimeses sümfooniaski. Erkki-Sven Tüüri Kaheksanda sümfoonia Eesti esiettekande puhul peab samas märkima, et tema senini suhteliselt mõistuspärane vektoriaalne kompositsioonitehnika (mis lihtsustatult tähendab teatud arvsuhete seaduspära järgmist muusikalise tuuma või temaatilise algmaterjali intervallide järjestuses) oli selles oopuses mõnevõrra vähem range ja reglementeeritud. Tulemuseks küllaltki läbipaistev orkestrifaktuur ning keskendumine pigem muusikaliste rütmide algoritmidele. Kui nüüd Erkki-Sven Tüüri kõnealust «muusikalise invasiooni» temaatikat jätkata, siis vaieldamatuks suursündmuseks vaadeldaval Euroraadio kontserdinädalal oli tema verivärske koori-orkestriteose «Ärkamine» (2011) maailma esiettekanne Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Sinfonietta Rīga ettekandes Tüüri autorikontserdil (10. III) Estonia kontserdisaalis Daniel Reussi dirigeerimisel. Ehkki kompositsioonilise ülesehituse mõttes on see kantaat küllaltki komplitseeritud nii faktuuriliselt kui kompositsioonilise vormilahenduse tähenduses, mõjub «Ärkamine» samas oma helikeele, kasutatud rütmimoodulite sugestiivsuse ja koori-orkestri väljendusjõu poolest kui vihje Tüüri varasematele teostele iseloomuliku vahetu väljenduse suunas. Vägev ja vaimse kõrgepingega laetud suuroopus on see igal juhul.
Samas peab ka märkima, et Sinfonietta Rīga on üllatuslikult kõrge ansamblitunnetuse ja keelpillide toonikvaliteediga kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoori vokaalset kõrgtaset ma siinkohal kommenteerima ei hakkagi (kuigi meeshäälte diktsiooni teemal võiks ju pisut norida). Kui jutt juba koorimuusika radadele suundus, siis Eesti Rahvusmeeskoori kontsert «Mere väravas» Niguliste kirikus (9. III) Ants Sootsi dirigeerimisel oli omaette meeldejääv sündmus. Nii vokaalse kvaliteedi kui huvitava programmi poolest. RAM-i seekordne kava oli koostatud eesti koorimuusika (Veljo Tormis, Artur Kapp, Ester Mägi jt) pärlitest, samas kui teises pooles kõlasid Lääne-Euroopa heliloojate (Schumann, Mendelssohn jt) kooriteosed. Kui kontserdi esimeses pooles mingeid erilisi positiivseid üllatusi ei osanudki oodata, siis seda enam sai neid kuulda õhtu teises pooles. Näiteks Richard Straussi koorilaulus «Vor den Türen» on kooritekstuur tänu suurtele meloodiahüpetele ja rohketele alteratsioonidele vägagi komplitseeritud, kuid RAM-i lauljad said selle keerulise esitusega suurepäraselt hakkama. Eriti atraktiivselt mõjus RAM-i ettekandes itaalia nüüdishelilooja Giovanni Bonato (1961) teos «Signum magnum» (2005), kus koori ees oli peategelaseks (peale peadirigendi) veel ka tšellist Aare Tammesalu. Sellest muusikalisest kooslusest kujunes tõeline kõlaline amalgaam, kus koori ambient-muusikat meenutavale helipildile andsid värve juurde veel ka lauljate poolt peos hoitavate-hõõrutavate klaaside justkui kaugustesse hajuvad kristalsed helifoonid.
Nädal tipnes kammermuusika kullafondiga Klassikaraadio-Euroraadio sarja lõppkontserdil «Interpreedid eetris!» Estonias (13. III) sai kuulda meie kammermuusika interpreetide kullafondi – õhtu esimeses pooles eesti paremaid pianiste ning teises pooles hetkel parimaid interpreete ansamblipartneritena XX sajandi ühe nõudlikuma helitöö – Olivier Messiaeni (1908–1992) «Kvarteti aegade lõpuks» (1941) esitusel. Kuid esmalt lühidalt pianistidest. Marko Martini Liszti Kontsert-parafraasi Verdi ooperile «Rigoletto» esituse puhul oli muljetavaldav briljantne mängutehnika ja erinevate karakterite artistlik kujundamine. Samas Age Juurikas mängis meeldejäävaks Rahmaninovi Prelüüdi nr 13 oma jõulise kulminatsioonikujundusega ja Rein Rannap oli oma kolme kontsert-etüüdiga lausa kehastunud muusikaline atraktiivsus. Klaverikvartett koosseisus Arvo Leibur (viiul), Henry-David Varema (tšello), Toomas Vavilov (klarnet) ja Peep Lassmann (klaver) tegid Messiaeni «Kvarteti aegade lõpuks» esitusel lausa imet. Nii väljendusrikkaid muusikalisi dialooge, süvenenud soolopartiisid ning ansamblilist ühismõtlemist nagu ei mäletagi enam meie kontserdilavadel kuulnud olevatki. Nii et kuldaväärt kontsertidesari sai ka briljantse punkti!
Kultuuripealinna aastale on pühendatud üle 10 heliteose Tallinn 2011 programmi kuulub umbes 7000 sündmust, millest rohkem kui 2/3 moodustab muusika. Kes Erkki-Sven Tüüri kultuuripealinna pühendatud uudisteose «Ärkamine» äsjasele esmaettekandele ei jõudnud, neil avaneb võimalus aasta jooksul osa saada veel pea tosinkonnast muusikasündmusest, kus kõlavad samuti just Tallinn 2011 puhul valminud heliteosed. Andreas Sepp
andreas.sepp@tallinn2011.ee
9 22. märtsil esinevad kultuurikeskuses Kaja helilooja MärtMatis Lille autorikontserdil tütarlastekoor Ellerhein ja ansambel U:. Tasuta kontsert kuulub Eesti Heliloojate Liidu (EHL) programmi «Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale», kus Mustamäed vaatlevad läbi lühianimatsiooni arhitektid Paco Ulman ja Kaarel Künnap. 9 28. aprillil esinevad helilooja Piret Rips-Laulu autorikontserdil Kaarli kirikus Eesti Rahvusmeeskoor, ETV koor ja keelpillikvartett Prezioso. Tasuta kontsert kuulub EHL-i programmi, mille raames juhivad Kristiine linnaosa põnevatele paikadele tähelepanu Maris Kerge installatsioonid. 9 8. mail toimub Haabersti Vaba Aja Keskuses Tallinna Kammerorkestri ja EMTA Lavakunstikooli osalusel EHL-i programmi raames helilooja Tauno Aintsi tasuta autorikontsert. Haabersi linnaosa tunnusmeloodia komponeerimisest saavad osa võtta kõik huvilised. Lisaväärtuse annab Austria kunstik Tobias Hagleitneri Haabersti-teemaline video. 9 9.‒11. juunil näeb Nargenfestivalil Noblessneri kvartalis ilmavalgust uus ooper, Timo Steineri «Kaks pead», mis räägib 1950. aastatel Vene kirurgi Vladimir Demihhovi läbi viidud eksperimentidest, mille käigus teadlane siirdas koertele lisapäid, et uurida kirurgia võimalusi inimkonna hüvanguks.
9 15. juunil esitletakse Urmas Sisaski kooriooperit «Labürint ehk Eestimaa pühakud». Tegevuskohaks on Tallinna vanalinna tänavate labürint. Teose esitavad ansambel Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel, keelpilliansambel ja kirikukellade ansambel Bells of Russia. 9 15. juulil esitletakse Lennusadamas helilooja Helena Tulve uusteost «Sool», mis on pühendatud meremuuseumi vesilennukite angaaride avamisele ning arvestab ruumi haruldasi kupleid ja nende akustilisi eripärasid. Teos kantakse ette koostöös fotograafi ja kunstniku Tarvo Hanno Varresega ja selle kannab ette löökriistaansambel Paukenfest. 9 8. septembril leiab Rotermanni kvartalis aset Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kus helilooja kaasaegset vanamuusikahuvi ja -mõju markeerib Hrots Musicuse esinemine. Tasuta kontserdi tarbeks seob kesklinna arhitektuuri sürreaalsuse Tüüri muusikaga Austria kunstnik Margit Greinoecker. Kontsert on osa EHL-i programmist. 9 23-27. septembril tuleb Toompea muusikasalongis esiettekandele helilooja Märt-Matis Lille uudisteos «Armastajad ja elupõletajad». Esineb ansambel Corelli Consort. 9 26. septembril esinevad Jaani kirikus gregooriuse laulule spetsialiseerunud ansambel Vox Clamantis ja tuneesia laulik Dhafer Youssef.
Kultuuripealinna seni üks olulisim sündmus leidis aset 10. märtsil, mil dirigent Daniel Reussi (vasakul) juhatusel kõlas Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri (paremal) uudisteos «Ärkamine».
Foto: Sten Jõemets / Nikon
Kontserdi jaoks kirjutab teose ka eesti helilooja Helena Tulve. 9 27. novembril esinevad Nõmme Lunastaja kirikus helilooja Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil Tallinna Muusikakeskkooli koor ja ansamblid. Tasuta EHL-i kontserdil valib Kõrvits ka plaadimuusikat
ja eksponeeritakse kunstnik Eva Labotkini Nõmme-teemalist loomingut. 9 22. oktoobril toimub Lindakivi keskuses helilooja Urmas Sisaski autorikontsert, kus esinevad Euroopa kultuuripealinna segakoorid ja mitmed solistid.
Oodata on ka klaveriõhtut Kumus ning loeng-kontserti «Universumi muusikast» Lasnamäe muusikakoolis. EHL-i programmi kuuluva kontserdi raames uurivad Lasnamäe linnaruumi kvaliteeti Austria kunstnikud Berndt Oppl ja Karin Fisslthaler.
Kultuuripealinna lõputseremoonial, seni veel täpsustamata kuupäeval detsembris, tuleb Tallinna kirikukellade koosmänguna ettekandele helilooja Margo Kõlari maailmas ainulaadne heliteos. Täpsem info kõigi kontsertide kohta on saadaval aadressil kalender.tallinn2011.ee
Reede, 18. märts 2011
Tallinn 2011 nädal objektiivis
FOTO
7
Noorte teatrihäppening «Armastus salakaubaks» Estonias
Rohkem kui 300 noort said katsetada kõiki teatritöid, ka dekoratsioonimaalimist ja grimeerimist.
Öised haldjad Ksenia Tammela, Helve Vahesalu ja Liisa-Marie Printsmann (Noor Ballett Fouetté).
Prints (Rahvusooper Estonia kooriartist Aare Kodasma) on võlutud printsessi esinemisest. Taamalhaldjas (Helve Vahesalu).
Fotod: Madli-Liis Parts
Printsess (Rahvusooper Estonia kooriartist Maris Liloson) ärkas, saja-aastane nõidus sai murtud!
Käepigistus noorele dirigendile Henri Christofer Aavikule.
Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 üks eesmärke on mere tagasiandmine rahvale pärast Baltikumi aastakümneid kestnud silmitsi seismist Nõukogude ajaga ja seda aastal, mil Eesti pealinn on ühtlasi ka Euroopa kultuuripealinn.
Programmijuht Jaanus Rohumaa loodab vaatamata kõige väiksemale eelarvele Euroopa kultuuripealinnade ajaloos levitada kultuuri üle linna. Sündmuse märksõnaks on «mereäärsed lood». «Otsustasime ühe osa linnast uuesti merele avada, sest Nõukogude ajal oli mereäärne linnapiir täielikult suletud. Viimase 20 aasta jooksul on olukord paranenud ja seepärast otsustasimegi selle uue ala teha linnaelanikele ja turistidele ligipääsetavaks,» kinnitas Rohumaa pärast portugali ajakirjanikega kohtumist. Tulevikusündmusteks jäävad kultuuripealinna poolt «üks uuemat laadi mereäärne jalutuskäik»
linnas ja ka meremuuseum, teisisõnu pärandid, mille Jaanus Rohumaa usub olevat riigi pealinna kultuuri jaoks positiivsed. Vältimaks ennatlike oletusi, peab korraldaja tõenäoliseks, et «kui kõik hästi läheb, on turistide külastatavuse tõus ligi 50 protsenti või vähemalt 10 protsenti». Sellest hoolimata oleneb projekti edu Jaanus Rohumaa jaoks suuresti muljest, mis jääb linnaelanikele ja kohalikele artistidele. «Ma ei usu võltsidesse asjadesse. Inimesed tahavad näha midagi tõelist, mitte turistilõkse,» põhjendab ta. Üks Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna initsiatiive on
kutsuda Euroopa linnaelanikke vaatama mere poole, «mitte ainult füüsiliselt, vaid pigem kujutledes». Kirjanikud, muusikud, näitlejad kogu Euroopa Liidust jutustavad, laulavad või maalivad merest inspireeritud lugusid. Parimad neist saavad esindatud kultuuripealinnas. (Portugali keelest kultuuripealinna vabatahtlik Kerttu Torim.)
Mõlemad tänavused Euroopa kultuuripealinnad panustavad kaljukindlalt oma rahvuslike traditsioonide esiletoomisesse ‒
soomlased rõhutavad sauna ja eestlased laulu. «Võitjat» on raske pakkuda, sest Tallinn ja Turu korraldavad ühiselt umbes kümmet sündmust. Tallinnas on aga tunduvalt odavam kui Turus. Palusime mõlema linna kommunikatsioonijuhtidel järjestada viis põhjust, miks peaks just nende linna külastama. Maris Hellrand, Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht ütles järgmist. 1) Külastage Tallinnas midagi uut, isegi kui olete siin varem käinud. Siin on alati midagi põnevat hoolimata sellest, kas olete siin teist või kümnendat korda.
2) Alates 30. aprillist eksperimenteerib NO99 Põhuteater Skoone bastionis. 3) 1.‒3. juulil toimub maailma suurim laulupidu. Märtsis selgub, kes saavad olla 30 000 esineja seas. 4) 60 sekundit üksindust aastal Null. Üks omapärane filmifestival, kus kutsutud režissöörid saavad näidata oma 60-sekundilisi linateoseid, mis seejärel kohe hävitatakse. 5) 15. juulil tuleb Tallinnasse maailma suurimate neljamastiliste purjelaevade hulka kuuluv Krusenstern. Samal nädalavahetusel toimub tasuta muusikafestival. (Aftonbladet, Rootsi.)
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 18. märts 2011
Heliloojate Liit soovitab: – Eesti Muusika Päevad 21. ‒ 26. märts 2011 9 Tänavune festival Eesti Muusika Päevad on eriline, sest mitte kunagi varem pole Eesti heliloojate loomingu kõrval nii palju tähelepanu pööratud sellele, mis on meis muusikaliselt sarnast või erinevat, võrreldes lähiriikidega. Võtame kas või Soome nüüdismuusika – meid lahutab vaid paar tundi praamisõitu, kuid mõtlemine on seal hoopis teistsugune, analüütilisem. Milles erisused täpsemalt seisnevad, saab teada ühel Naabrivalve neljast kontserdist – 24. märtsil. Eesti Muusika Päevad (EMP) on rohkem kui 30 aasta vältel olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduv festivale. EMP tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiilideülest.
TALLINN 2011 20. märts Tallinna vanalinnas «Kevad kõnnib mööda linna». Kodulinna Maja traditsioon kevade saabumise tähistamiseks, millega ühtlasi meenutatakse vanalinna kui õdusat ja kultuuri täis keskkonda. Kultuuripealinna aasta puhul tähistatakse kevade tulekut lisaks tavapärastele avamissündmusele, kontsertidele, etendustele ja kultuurikorüfeede juhitud jalutuskäikudele professionaalselt orienteeritumalt. 20. märtsist kuni 30. novembrini Tallinna linnaruumis «Lugude jutustamine päästab maailma». Märtsist novembrini tulevad Tallinna parimad jutuvestjad kõikjalt maailmast, et rääkida lugusid merest ja mõjust, mida mitmesugused kultuurid on meile mere kaudu avaldanud.
24. kuni 26. märts Tallinna kontserdisaalid ja klubid «Tallinn Music Week». Eesti popmuusikailm on väike, kuid pulbitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna, kutsudes siia kokku muusikaprodutsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmised Eesti muusikaelust ei jääks vaid meile endile.
2011. aastal püüab EMP Euroopa kultuuripealinna tiitli puhul avardada linna kultuuriruumi ka väljapoole kesklinna. Festivaliga ristub Eesti Muusika Päevade läbi aasta kestev programm
Hetk EMP 2009 avatseremoonialt Vabaduse väljakul.
Festivali kava: 21. märts 14.00 EMTA Ooperistuudios (Rävala 16, Tallinn) «Leviaugust välja!» Muusikaajakirjanduse nõukoda. Sissepääs tasuta! 17.00 Inglise Kolledž (Estonia pst 10, Tallinn) «Kompositsiooniõpilaste kontsert» Sissepääs tasuta! 22. märts 18.00 Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja (Vilde tee 118, Tallinn) Mustamäe linnaosa resideeruv helilooja: «Märt-Matis Lille Autorikontsert». 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) «Naabrivalve I ‒ Läti». 23. märts 16.00 EMTA Ooperistuudios (Rävala 16, Tallinn) «EMTA Kom-
positsioonitudengite kontsert». Sissepääs tasuta! 19.00 Õpetajate Majas (Raekoja plats 14, Tallinn) «Naabrivalve II ‒ Rootsi». 21.30 Kinos Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn) «Videomuusika». 24. märts 17.00 EMTA Ooperistuudios (Rävala 16, Tallinn) «Epikuurlase õhtupoolik» Eino Tambergile mõeldes. Sissepääs tasuta! 19.00 Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6, Tallinn) «Naabrivalve III ‒ Soome» . 25. märts 17.00 Estonia kammersaal (Estonia pst 4, Tallinn) «Naabrivalve IV ‒ Venemaa». 19.00 Estonia kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn) «ERSO ja solistid» 26. märts 12.00 Toomkirikus (Toom-
Kooli 6, Tallinn) «Orelikontsert». Sissepääs tasuta! 19.00 Mustpeade Majas (Pikk 26, Tallinn) Eesti Muusika Päevad Tallinn Music Weekil: «Eesti heliloojate esitluskontsert». Esinevad: Resonabilis, Trio Madrigale, Woodpecker Project (Läti); Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost; Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, dirigent Ingrid Kõrvits; Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav; Ka Bo Chan, Mikk Dede, Virgo Veldi, Kristina Kriit, Age Juurikas, Jaan Kapp, Talvi Hunt, Aare Külama, Raun Juurikas. Kavas: Andris Dzenītis (Läti), Tõnu Kõrvits, Malle Maltis, Urmas Sisask, Toivo Tulev, Helena Tulve, Pärt Uusberg. Täpsem kava: www.helilooja.ee
Foto: Mait Jüriado
Giuseppe Verdi ooper on kujunenud üheks armastatumaks ooperiks kõikjal maailmas.
psühhiaatri ja kirjaniku Vaino Vahingu maailmanägemisele vastavalt teravalt ja ootamatult esitatud maapere lugu läbi aastakümnete. See on näidend armastusest, leppimatusest, viinaga valu tuimendamisest. 24. märts 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) etenduvad Liis Ilula «Valdner» ja Alexis Steeves & Rain Saukas «Kui kiiresti need õnnetused».
TANTS 19. märts 12.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris (Lai 1, Tallinn) etendus «Käed ja kindad». Väikelastelavastuse autor ja lavastaja on Helle Laas. Mängivad Liivika Hanstin ja Anti Kobin. Kunstnik Gunta Randla. Käsi otsib kätt. Käsi otsib kinnast. Kindas käsi leiab...? 21. märts 18.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Tõde ja õigus. Teine osa». Etendus paneb vaatajaid küsima küsimusi rahvusest, eestlaseks olemisest, tõest, truudusest, Jumalast ja armastusest. 22. märts 19.00 Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) etendus «Elu ja kuidas sellega toime tulla». Etendus on trupi ühislooming. Lavastaja Üllar Saaremäe. Osades Eduard Salmistu, Toomas Suuman, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Marin Mägi, Silja Miks ja Helgi Annast. Kunstnik Kristi Leppik. Muusikaline kujundaja Heiki Kübar.
19. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) Vanemuine: «Casanova». Balleti lavastaja on David Sonnenbluck. Osades Ilja Mironov, Saori Nagata, Nashua Mironova, Takuya Sumitomo, Vladimirs Latišonoks, Mai Kageyama, Hayley Blackburn ja Vanemuise balletitrupp. Koreograaf-lavastaja David Sonnenbluck (Belgia). Muusika: Vivaldi, Mozart, Typsi, traditsiooniline araabia muusika.
MUUSIKA 18. märts 12.00 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18, Paide) René Eespere lastemuusikal «Metsluiged». Esinevad ETV tütarlastekoor, Otsa nim Tallinna Muusikakooli SO solistid Marilyn Jurman, Jekaterina Nikolajeva, Arno Tamm, Ott Kartau. Lavastaja Loore Martma, Dirigent Mihhail Gerts.
TEATER 18. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ooper «La traviata». Alexandre Dumas’ noorema romaani «Kameeliadaam» põhjal valminud
«Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale». Eesti naaberriikide pealinnadest on siia külla kutsutud heliloojad koos ansamblitega Festivali kunstilised juhid on Ülo Krigul ja Timo Steiner.
24. märts 19.00 Eesti Draamateatris (Pärnu mnt 5, Tallinn) etendus «Pulmad» on
18. märts 19.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Talvejazzi kontsert
«Tõnu Naissoo 60». Tõnu Naissoo, Hammond Trio & Laura Põldvere. Tõnu Naissoo on kõige staažikam ja mitmekülgseim eesti jazzpianist ‒ klaver, süntesaatorid, elektroonilised klahvpillid, hammondorel, orel ‒ ta on kõigi hingeelu tundma õppinud ja oskab arvestada nende iseärasustega. 19. märts 13.00 ja 18.00 Jõhvi kontserdimajas (Pargi tn 40, Jõhvi) Rahvusooper Estonia Kàlmani operett «Silva». Lavastaja Mart Sander on selle etenduse eest esitatud teatriaasta auhindade nominentide hulka muusikalavastuse auhinna kategoorias. 23. märts 22.00 Genialistide klubis (Lai 37 taga, Tartu) esineb eesti-prantsuse duo «Rouge Madame». Tegemist ei ole tavalise pop-bändiga. See on unikaalne kooslus, mis on sündinud kahe väga erineva taustaga looja ‒ Lembe Lokk ja Jean-Christophe Onno ‒ kohtumisest. Poolteist aastat pärast ühinemist moodustab duo tugeva tandemi, mida liidab vastandite tõmbumise jõud. 24. märts 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ooper «Tuhkatriinu». Kes meist ei teaks muinasjuttu Tuhkatriinust, kes päevade viisi küürutas tuhas, kuid lõpuks leidis oma unelmate mehe ja õnneliku elu. Miks jutustada seda muinasjuttu täna? Põneva ja ootamatu lahenduse Tuhkatriinu loost koos efektse lavakujunduse ning muinasjutulismodernsete kostüümidega pakuvad välja hollandi lavastaja Michiel Dijkema ja saksa kunstnik Claudia Damm. 25. märts 19.00 Tallinna Jaani kirikus (Vabaduse väljak 1, Tallinn) Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Dirigeerib Ragnar Rasmussen, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud norra dirigent. Ta on õppinud Tronheimi konservatooriumis kirikumuusikat, koorijuhtimist Eric Ericsoni ja Stefan Sköldi ning or-
olulised ka madalad ekspluatatsioonikulud ja tervislik elukeskkond. Kuni 28. märts Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10, Pärnu) Evald Okase näitus «Piiri Liisa ja 100 madonnat». Evald Okase maalinäitus annab ülevaate 96. eluaastat sammuva kunstniku loomingust. kestrijuhtimist Colin Mettersi ja Jorma Panula juures.
KINO 23. märts 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Linnasümfooniad: «Megalinnad: Shanghai». Kas tuhanded pilvelõhkujad, suurejoonelised kiirteed ja tuhanded usinad linnaplaneerijaid suudavad luua inimlikult talutavat elukeskkonda, küsib Nanna Frank Mölleri tänapäevane ja siiski väga üldinimlik filmilugu.
NÄITUS
Kuni 20. märts Tallinna Kunstihoone fuajees (Vabaduse väljak 6, Tallinn) Evald Okase suurteos «Sada kunstnikku». Maali eksponeeritakse installatsiooni «Objekt nr 2011» raames. Kuni 27. märts Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) näitus «Moodne puitarhitektuur Austriast». Ülevaatenäitus Austria moodsast puitarhitektuurist. Märksõnade all energiasäästlik, kliimasõbralik, ökoloogiline ja innovatiivne tutvustatakse enam kui kolmekümmet viimastel aastatel valminud objekti, mille juures on arhitektuurse teostuse kõrval
Kuni 1. mai Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) Andres Tali näitus «Exit». Andres Tali on Eesti kunsti kontekstis tuntud nii teeneka raamatukujundaja kui ka must-valge kunsti austajana. Kuni 8. mai Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Tallinna XV graafikatriennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graafikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning vaadelda selles kontekstis kunsti loomise ja vastuvõtuga seonduvaid probleeme.
Kp
TÄPSUSTAB
Eesti Interpreetide Liidu esindaja teatel oli eelmises numbris 8. lk ülemise teksti juures avaldatud foto autor Kaarin Sander.
KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:
Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps
TALLInn
“In Your Pocket: A cheeky, wellwritten series of guidebooks.” The New York Times
December 2010 - January 2011
Most complete guide to the city
Eur opean Capital of Culture