/Kultuuripealinn%20030

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 22. aprill 2011 | nr 16 (030)

www.tallinn2011.ee MUUSIKA Eesti lootustandvaimaks kooridirigendiks nimetatud Triin Koch räägib Tallinna rahvusvahelisest koorifestivalist, laulupidudest, Euroopa eri regioonide kooritraditsioonidest ja sellest, et kodumaised meeskoorid hakkavad välja surema.

Loe lk 3 EKSPERIMENTA!

Triin Koch: «Meie kooride koorekiht on kõrgel tasemel.»

Eksperimenta! algab!

26. aprillil kell 16 avab esimesena uksed Lõuna-Korea ekspositsioon, koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali kui terviku avamine toimub 27. aprillil kell 15 Lauluväljakul.

Kohale on oodatud kõik, pileteid ega kutseid ei küsita.

28. aprillil algab Eksperimenta! IDEElaboratoorium.

Loe lk 4–5 TEATER

Foto: Stanislav Moshkov

Verivärske ja žanreid ühendava etenduskunstide festivali POT käimalükkajad Peeter Jalakas ja Priit Raud üritavad teha võimatut ja tuua esile 12 mängukoha ja 57 etendusega mammutürituse ühised nimetajad.

Loe lk 6

Meie jälgime Sind.

Tule jälgi meid vastu. www.geriljakino.ee

2

ARVAMUS

Reede, 22. aprill 2011 KULTUUR KUTSUB

Kas kunstnik on saladustevardja või tegelikkuse uurija?

Modernismijärgse kunsti mudelis käsitletakse kunstnikku teistega võrdse kodanikuna.

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Olelusvõitluse lõksust välja Kultuuri eesmärk on olelusvõitluse leevendamine ‒ umbes nii lausus enam kui sajand tagasi filosoof Albert Schweitzer, kes sai kuulsaks elu ees aukartuse tundmise mõttelaadi kuulutajana.

Lisaks ka arsti ja muusikuna tegev Schweitzer sidus kultuuri mõiste loomulikult progressiusu ja ratsionaalse elukorraldusega, mille sihiks on inimestele võimalikult soodsamate elutingimuste loomine.

Hinnates kultuuri ja filosoofiat ennekõike eetika ja humaansuse vaatevinklist, väitis ta, et kõik, mis aitab hoida ja säilitada elu, on olemuselt kultuurne ja teod, mis elu ohtu seavad või hävitavad, pole seda mitte.

Praegu, 21. sajandil, võiksime küsida, kas Eesti riigi ja kultuuri sihiks ikka on olelusvõitluse kui niisuguse leevendamine, rääkimata sellest, kas meis on ikka piisavalt aukartust elu ees.

Näiteks, mis need kurikuulsad koolikatsed muud on, kui teadlikult lavastatud olelusvõitluse üks vorme, mille käigus forsseeritakse kunstlikult lastevahelist armutut konkurentsi.

Eesti koolid ei suuda sisuliselt toime tulla koolikiusamise (loe: vaimse ja füüsilise jõhkra vägivallaga), mis on samuti ühiskondliku karjamentaliteedi ere väljendus. Me isegi ei ürita koolides kultuursemat käitumist sisse seada, sest aktsepteerime sisimas alandlikult barbaarset sotsiaaldarvinistliku olelusvõitluse ideoloogiat.

Rääkimata ahnuse filosoofia (greed is good!) seemnest, mis külvati maailmas maha Reagani ja Thatcheri ajastu alguses.

1980. aastatel krooniti olelusvõitluse filosoofia otsekui meie ajastu mõttelaadi kuningaks, Eestis kukkus see seeme eriti viljakale pinnasele.

Olelusvõitluse idealiseerimine toob paratamatult kaasa ka suhtumise, mille kohaselt inimelugi hind on üsna odav, sest võitluses allajääjad on justkui «loomulik» kadu. Kui vaadata meie inimeste surmasõite maanteedel, padujoomist, väikelaste suurt traumade ja vigastuse arvu, siis need on vaid kõige näkkukargavamad märgid hoolimatu konkurentsi-ideoloogia edendatud genotsiidist.

Seega on küsimus, kas teravdatud võitlus majandusliku ellujäämise nimel ja minimaalriik teeb meid kultuursemaks, kahjuks eitava vastusega.

Euroopalik heaoluriik on ilmselgelt üks majandusliku olelusvõitluse leevendamise vahend. Pakkudes piisavalt avalikke teenuseid ning vähendades ebavõrdsust ja vaesust, leevendavad niisugused riigid ka ühiskondlikke pingeid. Nad teevad nii, sest see on humaanne ehk kultuurne, ent mitte üksnes.

Targemad heaoluriigid hoiavad habrast elu mitte üksnes eetilistel põhjustel, vaid ka põhjusel, et see on pikas perspektiivis majanduslikult kasulikum kui elude raiskamine.

Eestis kahjuks nn vaesuslõksude ja majandusliku ebavõrdsuse teemat väga lahata ei taheta. Raamatupidamislik eetika on jätkuvalt tähtsam kui üldhumaansed väärtused.

Majanduslikku olelusvõitluse ja olmeprobleemide leevendamine avaliku võimu poolt võimaldaks inimestel palju rohkem tegeleda ka vaimsete väärtustega. Kui pole enam vaja enam nii meeleheitlikult palju pingutada eelkõige materiaalse ellujäämise nimel, saavad inimesed palju enam keskenduda individuaalsele vaimsele arengule.

«Koolikatsed on kui sihilikult forsseeritud olelusvõitlus.»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Heie Treier kunstiteadlane

K

ultuuripealinn Tallinn 2011 raames saab hoo sisse koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta!, mis on unikaalne sündmus mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt.

Eksperimenta! algatus pärineb Sally Stuudiost, Annely Kösteri asutatud erakunstikoolist, mis on niisama vana kui Eesti Vabariik.

See tähendab, et teisme-east hakatakse välja kasvama ning uuel tasandil vastutust võtma.

Eksperimenta! on ambitsioonikas projekt, mille sarnast varem kuskil tehtud pole. See on on suunatud nii õpilastele kui ka (kunsti)õpetajatele, samuti koolidirektoritele, haridusametnikele, lapsevanematele ja avalikkusele, sundides leebel moel ilmselt paljusid muutma oma arusaama kunstiõppest ja kaasaegsest kunstist.

Kui avalikkus ei mõista Kuna tegemist on rahvusvahelise ettevõtmisega, laieneb Eksperimenta! mõjupiirkond riikidesse üle maailma ja koondab edumeel-

selt mõtlevaid koolitajaid. Selle tulemusel peaks äratuskell helisema kunstiõpetuse valdkonnas laiemalt.

Eksperimenta! kunstnikeks on gümnaasiumis õppivad noored, Eesti ekspositsiooni jaoks on nad välja valinud kuraator Mari Kartau, teiste riikide esindatuse on kokku pannud vastavate riikide kontaktisikud.

Kartust, et noorte kunstnike tase välja ei kanna, ei näi tekkivat – paralleelnäiteks olgu 21. sajandi algul korraldatud regulaarne moe-show „Supernoova“, mille reeglid sätestasid kümne profimoekunstniku kõrval ka kümmet gümnaasiumi-taseme võistlejat, ilma hinnaalanduseta, kelle hulgast rahvusvaheline žürii valis eagrupi võitja.

Kontseptuaalselt toetub Eksperimenta! prestiižikatele rahvusvahelistele suurnäitustele Documenta ja Manifesta, kus mängiti samuti läbi kooli ja kunstihariduse teema (2006. aasta noorte kunstnike biennaali Manifesta 6 pealkiri oli „Kool“ ning 2007. aasta Documenta 12 üks leitmotiive „haridus“, publitseeritud on ka vastavad raamatud).

Ilmselt tuntakse praeguses rahvusvahelises kunstielus puudust avalikkuse mõistmisest ja võibolla tekitab muret ka järelkasv.

Kui Lääne «suures kunstis» toimus postmodernistlik murrang 1980-ndatel ja Ida-Euroopas 1990-ndatel, siis 21. sajandi alguses on kummalgi pool jõutud küsimuseni, milline peaks olema murrangujärgse kunsti haridus.

Arusaamatused tekivad, kui tegeliku kunstielu ning avalikkuse kunstikeeleoskuse lõhe käriseb ületamatult suureks.

Tegelikult on kaasaegsel tasemel kunstihariduse teema olnud südamelähedane paljudele kunst-

nikele ning vähemalt Eestis tehakse selles vallas kohati ülihead tööd.

Tahan kiita muuseumipedagoogika kõrget taset Tallinna (eriti Kumu) ja Tartu kunstimuuseumides; ka kunsti kõrghariduse tasandil on korraldatud konverentse nii Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka Academia Non Gratas.

Academia Non Grata ongi toiminud üheaegselt reaalse kunstikooli ja radikaalse performancekunsti koolkonnana «ühes isikus», tegeledes seega kunstihariduse reformimise küsimusega algusest peale.

Modernismijärgset mudelit järgides Kuna olen kõrvalt jälginud Eestis toimivaid erinevaid kunstiõpetuse mudeleid, võin teha ehk teatud üldistusi.

Haridusvaldkonda kui sellist iseloomustab olemuslik alalhoidlikkus, mistõttu siinsed muutused toimuvad aeglasemalt, võrreldes muutustega kunstis. Ometi need muutused toimuvad ning vana ja uut mõtlemist võiks kirjeldada järgmiselt.

Esiteks modernistliku kunsti mudel. 20. sajandi kestel oli see radikaalne, kuid praegu toimib kunstihariduses suhteliselt aegununa.

Selle kohaselt defineeritakse kunsti peamiselt tehnikate põhise hierarhilise mudeli «maal, graafika, skulptuur» kohaselt, kus eri valdkonnad on tugevalt spetsialiseerunud ega võimalda valdkondadevahelist paindlikkust või «piiriületamist».

Foto ja video kui massitiražeeritavad tehnikad on selles kontseptsioonis vaid «madalad» abivahendid, võrreldes maali, graafika, skulptuuriga.

Kunstiharidus toimib selles mudelis kunstitehnikate õpetamisena, kus kesksel kohal on vormiõpetus. Väga palju uuritakse vorme, valgust ja varju, värvi, esteetikat jms kunstikeskset.

Kunstnikku tõlgendatakse elitaarse isikuna, kes loob unikaalseid esemeid ja valdab «saladusi», mis tõstavad teda «rahvamassist» kõrgemale.

Seevastu modernismijärgse kunsti mudel tõstab esiplaanile kunsti sisu ja teema. Kunstnik on siin uurija, keda huvitab eelkõige see, mis toimub tegelikkuses, väljaspool kunsti.

Kui teda huvitab reaalsus, kasutab ta vahendina pigem fotoaparaati või videokaamerat, mis võimaldavad reaalsust dokumenteerida.

Siin langevad ära liiga kunstispetsiifilised esteetika küsimused, need taanduvad selliste valikute ees nagu: millistest fotodest moodustada komplekti, kuidas kadreerida, lõigata, monteerida jms, et sõnum kõige selgemini esile tuleks.

Kõik need valikud on ühtlasi «poliitilised». Esteetikat ennastki vaadatakse kui «poliitilist». Maalikunsti, graafika ja skulptuuri tegemine toimub sellistes tingimustes sageli foto- ja videopõhiselt.

Kunstniku imagoloogiat ei tõsteta «rahvamassist» esile, vaid teda käsitatakse teistega võrdse kodanikuna.

Praegune olukord gümnaasiumitaseme kunstihariduses näib pendeldavat nende kahe mõtlemise vahel, Sally Stuudio õpetus ning Eksperimenta! lähtub väga teadlikult teisena äratoodud mudelist, mis toetub praegusele kaasaegsele kunstile ja millel on oma filosoofiline taust.

AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Koreograaf, programmeerija ja interdistsiplinaarne kunstnik Taavet Jansen, mis mulje jättis teile 14. aprillil Turus esietendunud Euroopa kultuuripealinnade Turu ja Tallinna ühisprojekt, Saša Pepeljajevi käe all valminud Turu Aurinkoballeti tantsulavastus «Dancing Tower» («Tantsiv torn»)?

«Tantsiv torn» on väga võimas visuaalne kogemus!

Saša Pepeljajev on loobunud interaktiivsetest videolahendustest, mis olid talle viimastel aastatel juba praktiliselt käekirjaks muutunud. See-eest on ta nüüd viinud koreograafia ka y-teljele ‒ ja väga mastaapses vormis.

Tundub, et etenduse ülesehitu-

Autoportree

sel on ta toetunud oma programmeerimisoskustele ‒ nii sisulised kui vormilised konstruktsioonid on väga keerulised ja ülimalt läbi mõeldud. Kineetiline Teater oma parimas tähenduses!

9 Teie enda juhtimisel on valmimas interaktiivne energiasõltumatu lavastus «MIM goes sustainable», mida näidatakse samuti Turus ja mis etendub 5.‒9. mail Tallinnas Kultuurikilomeetri lõpus. Mida see lavastus endast kujutab?

Püstitame teatriruumi, mis on energiasõltumatu ja asub traditsioonilisest konventsionaalsest teatrivormist üsna eemal nii ruumilises kui ka sisulises mõttes.

Lavastuse eesmärk on osutada energeetika- ja energiaküsimustele, millele puuduvad ühesed ja selged vastused. Ka osutamine ise toimub üsna ootamatust vaatepunktist.

Meie etendus on mõeldud kõigile neile, kes kas või korra elus on teinud ökopattu – jätnud prügi sorteerimata või laelambi ööseks põlema või arvuti välja lülitamata või lennanud aastas mitu korda üle ookeani.

MIMproject püüab ökopatustele lahendusi pakkuda – publikul on võimalus saada ökopatud andeks.

Tavapärase vaataja/esineja

suhte asemel kujuneb olukord, kus etendus luuakse algusest peale publiku ja esinejate koostöös.

Et vaatajal oleks lihtsam suhestuda, keskendume kergelt järeletehtavatele tehnilistele lahendustele, milles energia tekkeprotsess on käega katsutav ja jälgitav.

Kui inimene ise väntab rattaga või tallab orelisse õhku ja tema tekitatud energiast süttib tulevärk, siis see on otsene ja vahetu kogemus ning energiast arusaamine muutub.

MIMproject meeskonda kuuluvad peale minu veel Maike Lond, Kalle Tikas, Kristjan Jansen, Andrus Aaslaid, Helgur Rosenthal, Andreas W ja Kristiina Kütt. Projekti partnerid on ka Kanuti Gildi SAAL ja POT festival.

Paikneme parasjagu ruumikas postindustriaalses disainkontoris ehk tegelikult hoopis kooruva värviga tavotises tsehhis Telliskivi kvartalis, kus valmistame etendust ette. Vähemalt on tööstusvool sees ja päike piilub aknast, ainult hipsterite F-hoonesse lõunale minnes tuleb nitrosed tunked popima garderoobi vastu vahetada.

MIMi eendused on tasuta, kuid kohtade arv piiratud. Et etendusele pääseda, tuleb end registreerida etenduse kodulehel www.mimproject.org

MUUSIKA

Reede, 22. aprill 2011

Triin Koch võtab Eesti koorimuusika edendamist südameasjana Kui Eesti noortekoorid võidavad maailmas auhindu, siis meeskoorid on välja suremas.

Oliver Õunmaa

Amet nõuab laia silmaringi

Dirigent Triin Kochi arvates saab iga koor püüelda aina parema kõla poole.

Dirigent Aarne Saluveer:

Kui rääkida globaalses võtmes, siis Eesti heade kooridirigentide hulk on meie maa väiksust arvestades märkimisväärne. Oma tubli panuse annab ka Triin Koch.

Hariduslik baas võiks dirigendiks pürgijatel olla isegi laiem kui vaid oma eriala. See amet nõuab laia silmaringi ning ka teiste alade noored võiksid siin kätt proovida.

Hea tunne ühe kooriga töötades hakkab tekkima alates kolmandast aastast, ütleb Triin Koch, kelle juhatatud Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor võitis naiskooride kategoorias XII rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2011.

Triin Koch, kas peate ennast Eesti koorimuusika edendajaks?

Ausalt öeldes mõtlen ja tegutsen ma Eesti koorimuusika edendamise nimel iga päev. Mõte «ma tahan, et Eesti koorimuusikal läheks paremini» on mul peas kogu aeg. See on mulle südameasi.

Noorte juhendamine tekitab ebakindlust Kes on teile eeskujuks?

Minu õpetajad Kuno Areng ja Vaiko Uibopuu, minu esmased suunajad.

Imetleda võib paljusid häid dirigente nagu Ants Soots või Tõnu Kaljuste, Eri Klas või Neeme Järvi.

Viimaste puhul ei saa rääkida eeskujust, vaid imetlusest, see on vägev, mida nad on teinud. Oleks tore, kui suudaksin sinna ise ka midagi juurde pakkuda.

Mis vahe on täiskasvanute ja laste dirigendiks olemisel?

Suur vahe, mis tuleneb suhtlemistasandist. Olen töötanud

Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori dirigent Triin Koch proovis. ainult täiskasvanutega. Kui olen sattunud näiteks laulupeol noori juhatama, olen end kohmetult ja ebakindlalt tundnud.

Mida koorifestival annab?

Iga mõõduvõtt võimaldab end teistega võrrelda, et aru saada, mis seisus enda koor on. Samas on muusika mõõtmine on üks imelikumaid nähtusi üldse, võistlemine käib rohkem iseendaga, kas oled edasi arenenud.

Koori arengu mõttes on festival hea asi. Eesti kontekstis oli see sündmus eriti tähtis, see on siin ainuke suur rahvusvaheline koorifestival.

Laulupidu on väga elujõuline ja vägev. Selle vastu tunnevad enneolematut huvi nii täiskasvanud kui noored, peole pääsemiseks on tohutu tung.

Millisel tasemel on Eesti koorid praegu?

«Kes räägivad, nagu oleks laulupidu oma aja ära elanud, panevad korralikult puusse.»

Kui suur tähtsus on teie jaoks laulupeol?

Inimesed, kes arvavad, nagu oleks laulupidu oma aja ära elanud, panevad korralikult puusse.

Kultuuripealinna meened Meie meeneid saad vaadata ja osta aadressilt ning Euroopa kultuuripealinna infokeskusest aadresil

Kunstibuss viib ehtemaailma Eesti Kunstiakadeemia Kunstibussi 23. aprilli teekond viib ehtekunsti maailma.

Ukse paotavad Hobusepea tänaval asuvad Gram ning Õhulossi ehtekunstistuudiod eesotsas ehtekunstnike Maarja Niinemäe ja Tanel Veenrega.

Kaasaegse ehtekunstiga saab tutvuda A-galeriis, kus galerist ja ehtekunstnik Katarina Kotselainen tutvustab nii Eesti ehtekunsti kui ka -kunstnikke.

Kohtade broneerimine: kunstibuss@artun.ee, pilet 1.50€. Rohkem infot: kunstibuss.artun.ee; www. facebook.com/kunstibuss

Dirigent Eri Klas:

Triin Koch on tõepoolest üks lootustandvamaid dirigente.

See naine oskab kaasa haarata ‒ nii orkestrante kui publikut. Ta on töökas ja andekas muusik.

Soomes on saade «Maestro» – nagu talendijahi saade, ainult dirigentidele. Hindajad on väga karmid, kuid Koch saaks seal kenasti hakkama.

Eestis on dirigentide pink päris pikk, kahjuks vaatavad paljud lääne poole. Kuid välismaal peab dirigent olema kohalikest parem, muidu ei pääse ta üldse löögile.

Millest algas dirigeerimishuvi?

Mul on tunne, et see on kaasa antud. Siin ei olnud enda otsustada midagi, see on minu jaoks täiesti selge olnud alates hetkest, mil endast teadlikuks sain. Pole kunagi olnud mingit teist mõtet.

Miks hakkasite just kooridirigendiks?

Mind mõjutasid toredad õpetajad keskkoolis, kes korraldasid ka koorilaulu. Olin koorilaulja, käisin lisaks muusikakoolis. Arvan, siis hakkas tunduma, et kooridirigendi amet võiks olla äge.

Vanemad ei öelnud kunagi, et see eriala pole õige. Mingil ajal nad ehk kõhklesid, aga et ma ise olin kindel, toetasid nad alati.

3

pood.tallinn2011.ee

Rotermanni 5 / Roseni 10

Kooride koorekiht on kõrgel tasemel, seda võib julgelt maailmas välja pakkuda. Kuid koorekiht on väga õhuke.

Väga head on noortekoorid, seal on tase aina tõusnud. Kui noortekoorid lähevad maailma võistlema, tulevad nad kindlalt auhinnaga tagasi.

Täiskasvanute kooridel ei ole

Foto: Margus Ansu Postimees/Scanpix

head taset. Kummaline, kuhu lauljad täiskasvanult jäävad?

Hea kooridirigendi kõrgusele kahjuks kõik tõusta ei suuda.

Palju Eesti kontekstis tipptegijaid ikka on? Nad ei jõua kõiki koore ära juhatada.

Eesti koorid kõlavad põhjamaiselt Kui populaarne koorilaul Eestis on?

Populaarne. Seda näitas kas või eelmine laulupidu, mis kutsus ellu uusi koore.

See on tervitatav, kuid kui soov on korra laulupeol ära käia ja siis laguneb koor laiali, pole neist kasu. Koorid peaksid jääma aastateks.

Probleeme on meeskooridega, ega mehed rõõmsasti lauluga tegeleda taha. Koosseisud vananevad järjest, noori tuleb vähe peale.

Kas võib rääkida Eesti koorile omasest kõlast?

Koori kõla sõltub hääleseadjast või dirigendist, kuid eks meie kõla ideaal ole Põhjamaadega sarnane.

Lõuna-Euroopas on mõtlemine teistmoodi, nende temperament ja tumedajuukselisus peegeldub ka muusikas.

Miks kipuvad kooridirigendid just naised olema, kuid orkestridirigentidena neid palju ei leia?

Dirigentide seas on palju inimesi, kes on õppinud muusikaõpetajaks, ja õpetajategi seas on naisi rohkem.

Kooridirigentide osas on pilt praegu naiste kasuks, kuid see pole alati nii olnud.

Praegu tulevad mehed uuesti kooridirigendi ala juurde. Muusikaakadeemia viimastes lendudes on rõõmustavalt palju noormehi.

Orkestri dirigeerimine on aga päris raske amet, pidev rändamine ja kodust ära olemine ehk määrab, miks naised seda elukutset enamasti ei vali.

Läti koor võidutses Tallinnas

16. aprillil lõppenud XII rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2011 Grand Prix võitis Läti Kultuuriakadeemia segakoor Sōla (peadirigent Kaspars Ādamsons).

Teine edukaim koor Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluval konkursil oli naiskoor Grudnove Šmikle (Sloveenia), kes võitis I koha kaasaegse muusika kategoorias ning II koha naiskooride kategoorias. Lastekooride võit läks Riia Toomkiriku tütarlastekoorile ja noortekooride esikoht Tallinna Muusikakeskkooli noortekoorile (dirigent Ingrid Kõrvits, pildil). Naiskooride kategoorias võitis Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch).

Rahvusballeti solistid Houstonis Eesti Rahvusballeti solistid Marika Muiste ja Anatoli Arhangelski osalevad 21.‒23. aprillini USA-s Houstonis toimuval balletifestivalil Dance Salad Festival.

Esitusele tuleb Oksana Titova ja Taavet Janseni koreograafiline teos «Lahus» Arvo Pärdi muusikale.

19 aastat tagasi Brüsselist alguse saanud festivalil osalevad tantsijad Prantsusmaalt, Hiinast, Belgiast, Kanadast, USA-st, Inglismaalt jm.

VÄGIKAIGAS, KAMA, VIHMAKEEP – KULTUURIPEALINNA MEENED SAADAVAL

Kultuur saab tervena püsida ainult terves looduses. Meie soov ja eesmärk on, et Euroopa kultuuripealinna saadaks silmapaistev kultuuriline, kuid kaduvväike ökoloogiline jalajälg. Seetõttu püüame ideede elluviimiseks alati kasutada võimalikult loodussõbralikke lahendusi. Igal meie meenel on oma saamislugu ja põhjus ning kindlasti ka leidlik ja paindlik lahendus.

Kultuuripealinna meenete valikusse on lisandunud rahvuslik kama ja ülimalt praktiline vihmakeep.

8,50 €

133,00 kr

Vägikaikavedu on legendaarne eesti rahvamäng. Vägikaika vedamiseks istuge koos sõbraga maha, jalatallad vastakuti, ning hoidke kaikast kinni nii, et kaigas asetseks teie vahel. Võidab see, kes kaasmängija esimesena maast lahti suudab tõmmata. Vägikaigast saad kasutada ka täiesti uute seltskonnamängude leiutamiseks.

Kaigas on eesti kasepuust.

Kama on kiirelt jõudu taastav kõhutäide, mis sobib nautimiseks piima, keefiri või jogurtiga.

See on üks ürgsetest eesti maitsetest, kohtuvad röstitud rukki-, kaera-, odra- ja hernejahu. Kama ainulaadne maitse toob meelde mitmeid mälestusi ja, mis veelgi kindlam, loob palju uusi.

Valmistatud Eestis kasvanud viljadest.

2,10 € 32,86 kr

1,60 € 25,04 kr

Eestis on kõige targem ilmaüllatusteks valmis olla. Kapuutsiga vihmakeep on vastupidav ja kerge, seda on hea kaasas kanda kultuuripealinna sündmusi külastades. Keebi suurus sobib kõikidele.

4

EKSPERIMENTA!

Reede, 22. aprill 2011

Eksperimenta! ‒ revolutsioon

IDEElaboratoorium tahab tuua loovuse arendamise jututoa tasandilt tegelikku ellu.

Ewert Sundja bänd sai auhinna Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Tallinn Music Weeki peatoetaja Skype’i poolt kolmandat aastat välja pandud auhinna võitjaks valiti indie-bänd Ewert and The Two Dragons Koos tiitliga Skype’s Go Change the World Award kaasneb bändile ka preemia €3500.

Skype’i maailmavallutuse auhinna ehk Skype’s Go Change The World Award võitja selgitati välja festivali delegaatide, välispressi, Skype’i töötajate ja Eesti publiku ühisel valikul. Ewert and the Two Dragonsi järel pälvisid Tallinn Music Weeki delegaatidelt enim Skype auhinna nominatsioone veel Mari Kalkun ning Aides. Publiku hääletuses olid menukaimad Junk Riot, seejärel Aides ja kolmandale kohale jõudis rock-bänd Silverstique Ewert Sundja, Erki Pärnoja, Ivo Etti ning Kristjan Kallase kollektiiv Ewert and The Two Dragons tõusis Eesti muusikataevasse 2009. aastal debüütalbumiga «The Hills Behind The Hills».

Laulukonkursi võitis rootslane Tähtede Laulu galakontserdil 16. aprillil Nokia Kontserdimajas selgitati välja festivali raames aset leidnud konkursi võitjad, solistide seas saavutas esikoha 18-aastane David Johansson Rootsist Örebrost.

Johanssonile järgnesid solistide kategoorias 17-aastane Karmen Rõivassepp Ülenurme Laulustuudiost ja 14-aastane Daniil Kozlov Valgevenest.

Võistluse grand prix jäi välja andmata. Finaali jõudsid eestlastest veel Pille-Rite Rei ja Liis Reisner. Ansamblite kategoorias võitis Pekšni Lätist, järgnesid laulustuudio Keberiokst Leedust ja Beciaki Poolast. Festivalil osalenud vanema vanuserühma soliste ja ansambleid hindas žürii koosseisus Dave Benton (žürii esimees), James Werts, Bengt Geiron Rootsist, Victoria Kasumova Venemaalt ja Kadri Voorand.

Allmaarong viib tulevikku Tallinna bastionikäikudes tegutseb nüüd innovatiivne muuseum, kus allmaarong viib reisijaid aastasse 2291.

Bastionikäikudesse (Komandandi tee 2) pääseb ainult giidi saatel, vajalik on eelregistreerimine kohapeal või tel 644 6686, kok@linnamuuseum.ee Vt http://linnamuuseum.ee/ kok/bastionide-kaigud

1980. aastatel sai Lauluväljakult alguse Eestile vabaduse toonud laulev revolutsioon. Kätte on jõudnud uute muutuste aeg ‒ aeg selleks, et haridus murraks kooliseinte vahelt välja ja suhestuks loovalt ümbritseva eluga. On üksnes loomulik, kui seegi muutus algab Lauluväljakult.

Anneli Sihvart

anneli.sihvart@tallinn2011.ee

26.–27. aprillil algab Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis 14. juunini vältav koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! ‒ enam kui 2000 ruutmeetrit 14‒19-aastaste noorte loovaid tõlgendusi neid ümbritsevast füüsilisest, isiklikust ja sotsiaalsest ruumist.

Tulge Tallinna klassiekskursioonile Igal näitusekülastajal on samuti võimalik jätta oma jälg, luua millise iganes töö kohta oma kontseptsioon ja see töö alla seinale kleepida, tõlgendada töid läbi joonistuste ning kinnitada tõlgendused just selleks mõeldud seintele.

Toimuvad ka rollimängulised kunstiväitlused, kus külastajal on võimalus kehastuda mõne teose autoriks või kunstikriitikuks, kriitikuna võib ta olla nii toetav kui kogu maailma algosadeks lammutav… Eesmärk on rollimängu läbi töid veel enam elama panna.

Selleks, et külaliste jalad ei nõrkeks, on triennaali alal avatud kohvik, kus vahepeal puhata.

«Eksperimenta! on vajalik ka selleks, et anda visuaalsete kunstidega tegelevatele noortele väljund,» täiendab triennaali direktor Annely Köster.

«Lauljatel, tantsijatel ja draamakunstiga tegelevatel noortel on professionaalse tagasiside saamise võimalusi rohkem, visuaalse kunstiga eelprofessionaalsel tasandil tegelevatel noortel neid peaaegu polnudki.

Ka kunstiõpetajatel on vähe kokkusaamis- ja ühise arutelu võimalusi, mis motiveeriksid tegema teisiti, kui oled harjunud.

Kuna 2011. aastal on Euroopa kultuuripealinn Tallinn, siis võiksid Eesti koolid teha tänavusi kevadekskursioone nimelt Tallinna, mitte välismaale, sest sellal toimub Tallinnas nii Eksperimenta! kui palju teisi kultuuripealinna aasta huvitavaid sündmusi.»

IDEElaboratoorium ongi ellu kutsutud selleks, et rahvusvahelises koostöös läbi mõelda, kuidas arendada loovust nii, et see ei jääks ainult sõnakõlksuks kõnedes ja alusdokumentides.

Laboratooriumi kolm päeva on pühendatud omavahel väga tihedalt seotud alateemadele. Üks neist on mõtlemise kunst ‒ vaadeldakse, kuidas loova mõtlemise, kaasamise ja mõtestamise strateegiaid praktikas rakendada.

Teine on vaatamise kunst ‒ erilist tähelepanu pööratakse meid ümbritsevale visuaalsele meediakeskkonnale ja üldse visuaalsele keskkonnale, mis on tänapäeva noorte jaoks loomulik.

Kolmas päev on pühendatud loomise kunstile, alustavad ettekanded jagavad Venemaa kaasaegse kunsti praktikute kogemusi.

«Venemaa olukord on väga eriline,» nendib Annely Köster.

«Sealne kunstiharidus on veel traditsioonilisem ja akadeemilisem kui meil, samas lööb Vene kaasaegne kunst maailmas laineid äärmiselt huvitava visuaalse keele, sügavuse ja poliitilise julgusega.»

Sir Ken Robinson on filosoofiadoktorina rahvusvaheliselt tunnustatud loovuse ja innovatsiooni uurija ja eestkõneleja, kelle põhiline uurimisprobleem on viimased paarkümmend aastat olnud küsimus, miks koolid tapavad loovust.

Ta on olnud paljude riikide valitsuste juures nõuandjaks, kuidas haridust reorganiseerida, et see toetaks loovate ja elus hakkama saavate inimeste kasvamist.

Intervjuus märgib Robinson, et kui Eesti soovib kreatiivses liikumises osaleda, siis võib ta meie valitsusele nõuandjana appi tulla.

«Robinson rõhutab, et praegune haridussüsteem on üles ehitatud industriaalühiskonna mudeli järgi, kuid me ei vaja enam nii suures koguses inimesi, kes töötaksid täpselt seitsmest neljani treipingi taga,» räägib Annely Köster. «Suurem osa erialasid

«Eesti hariduse üks suuremaid probleeme on totaalne koolirõõmutus nii õpilaste kui õpetajate hulgas.»

Sir Ken Robinson pakub Eestile abi 30. aprilli üks vaieldamatuid tipphetki on Sir Ken Robinsoni videointervjuu, mis lahkab haridussüsteemi muutmise vajalikkust ja loovuse rolli selles, käsitledes sedagi, kuidas tuua kunst hariduse perifeeriast pigem keskmesse, käsitlemaks läbi kunstide loomulikul ja huvipakkuval viisil ka täppisteadusi.

vajab hoopis teistsugust ettevalmistust.

Tema ettepanek on lõpetada õpilaste vanuse põhjal klassidesse jagamine ‒ ühes rühmas võiks olla mitmesuguses vanuses õpilasi, kuna noored on oma loomulikult arengult erinevad ‒, kaotada ära konkreetsed ained, ehitada kogu õpetus üles teemapõhiselt. Äärmiselt oluliseks peab ta õpilaste praktilisi uurimustöid kompetentsema isiku juhtimisel.

Kogu haridussüsteem peaks olema rajatud eeskätt avastustele ja õpilaste-õpetajate säravale koostööle.

Kui mõelda selle peale, et Eesti hariduse üks suuremaid problee-

me on totaalne koolirõõmutus nii õpilaste kui õpetajate hulgas, mida toovad välja koguni rahvusvahelised uuringud, siis ma usun, et Robinsoni ideedest oleks Eestis palju abi.

Meie haridussüsteem tuleks muuta niisuguseks, et kool oleks inspireeriv kasvamise koht nii õpetajatele kui õpilastele, et nad ootaksid iga koolipäeva.»

Kui Robinson kuulis, et Eesti kooliprogrammis on kunstile pühendatud ainult 45 minutit nädalas, reageeris ta äärmiselt emotsionaalselt: «Kuidas, palun?

Kunstiharidust ei ole lihtsalt võimalik anda 45-minutiga nädalas!

See on umbes, nagu ütleks, et söö ainult korra nädalas! On see piisav? Ei ole ju! Ainult nälga tekitab!»

Robinsoni sõnul on kunstihariduse puhul oluline, et sa mitte ainult ei loo, vaid hakkad loomise läbi aina enam maailma mõistma.

Kool peaks olema koht, kus inimene avastab, milles ta andekas on, millises punktis tema kirglikkus ja talent kohtuvad.

Me oleme õnnelikud ainult siis, kui tegutseme valdkonnas, kus andekad oleme ‒ ja iga inimene on milleski andekas.

Tänapäeva kunstnik töötab kui teadlane Julia Marchall San Francisco ülikoolist räägib IDEElaboratooriumis loovatest strateegiatest kaasaegses kunstis, illustreerides seda praktiliste näidetega nii klassikalisest kui kaasaegsest kunstist Hiinast Euroopa ja Ameerikani.

Ta kirjeldab, kuidas tänapäeva kunstnik tööd ette valmistab, tehes uurimustööd kui teadlane.

Sotsiaalteaduste ja kunsti vaheline piir on aina enam hägustunud, kuid kunstniku töö on loovale interpreteerimisele avatum kui teadlasel.

«Peaaegu kõike, millest Julia Marchall kõneleb, saab kasutada ka koolis,» lisab Annely Köster.

«Ja mitte ainult kunsti- ja sot-

siaalainetes, vaid ka füüsika ja matemaatika probleemide lahendamiseks.»

IDEElabor ootab kõigi ainete õpetajaid IDEElabori programm peaks kõnetama mitte üksnes kunstiõpetajaid ja haridusjuhte, vaid kõiki, kes tahaksid tuua loovuse arendamise jututoa tasandilt tegelikku ellu. Seega ka õpilasi, teiste ainete õpetajaid ja loomulikult lapsevanemaidki.

«Eesti uus õppekava puudutab ju neid kõiki, oluline on kooli ja kodu koostöö,» rõhutab Annely Köster.

«Vanemad peavad valmis olema näiteks kunstiõpetuse puhul sellekski, et läbi kunsti puudutatakse aeg-ajalt võib-olla nn keelatud teemasid.

Kuna 45 minutiga nädalas ei ole ei võimalik ega ka vajalik õpetada kedagi täiuslikult joonistama ja maalima, peab õpilasel olema vaba valik valida oma loovülesannete lahendamiseks talle sobilik abivahend, olgu selleks siis pildistav mobiiltelefon, fotoaparaat, arvuti, tindipliiats või akrüülvärvid.

Selle kohta, kuidas mitmesuguseid kaasaegse meedia vahendeid kunstitunnis kasutada, saavad nii kunsti- kui muud õpetajad häid mõtteid samuti meie IDEElaboratooriumist.»

Iseenesestki mõista toimub esimene Eksperimenta! Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmi raames, kuid kunstikoolide ja -keskuste rahvusvaheline koostöö ja IDEElaboratoorium jäävad toimima ka pärast kultuuriaastat. Juba on sõlmitud esimesed kokkulepped järgmise Eksperimenta! triennaali läbiviimiseks aastal 2014.

Eksperimental! osalevad õpilased, õpetajad ja kuraatorid Eestist, Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Sloveeniast, Portugalist, Iirimaalt, Islandilt, Türgist, Kanadast ja Lõuna-Koreast.

Loovus on 21. sajandil ellujäämise võti Üks Eksperimenta! kolmest alustalast on IDEElaboratoorium, mis püüab viia kunstiharidust nii aktuaalsele kunstipraktikale kui seeläbi kogu elule lähemale.

«Täna ei tea meist keegi, milliseid teadmisi on tarvis noortel, kes praegu koolis käivad, kümne või kahekümne aasta pärast,» selgitab Annely Köster.

«Me ei tea isegi seda, millised elukutsed on kümne või kahekümne aasta pärast olemas – maailm muutub kiiremini kui eales varem. See, et me elame murranguliste muutuste keskel, tähendab aga, et kogu haridussüsteem vajab põhimõttelist muutust.»

«Olen 100% kindel, et uus riiklik õppekava, mis rõhutab õpilaste loovuse arendamise vajadust, on õigel teel,» kinnitab Annely Köster, «loovus on 21. sajandil ellujäämise võti. Koolis saab loovust arendada eeskätt läbi kirjanduse, muusika ja kunsti, sealt edasi muutub see iseenesestmõistetavaks ka füüsikas, keemias ja matemaatikas.»

Valik Eksperimenta! kunstnike töödest: Iana Lai Josephine Yee Salome Yeung, Kanada «Food flight» (vasakul), Ashling Harte, Iirimaa «Untitled» (paremal ülal), Hisashi Yamamoto, Saksamaa «Untitled» (paremal all).

Fotod: Eksperimenta!

EKSPERIMENTA!

Reede, 22. aprill 2011

n algab Lauluväljakult!

5

Näituste avamine

26. aprill 16.00 – 16.30 Lõuna-Korea ekspositsiooni avamine

Õudusfilmide festival algab

27. aprill 11.00 – 11.30 Venemaa ekspositsiooni avamine 11.30 – 12.30 Sloveenia ekspositsiooni avamine 12.30 – 13.30 Soome ekspositsiooni avamine 13.30 – 14.00 Läti ekspositsiooni avamine 14.00 – 15.00 Eesti ekspositsiooni avamine 14.30 – 15.00 Saksamaa ekspositsiooni avamine 15.00 – 16.00 Kogu Eksperimenta! ametlik avamine 16.00 – 17.00 Leedu ekspositsiooni avamine 17.00 Linnaruumi projekt koostöös Jazzkaarega ehk «Ars longa vita brevis est» ühislaulmine laulukaare all.

Mängib Siim Aimla kvartett.

Tänavuse, arvult juba kuuenda Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) keskmes seisab PõhjaAmeerika kultusfilm.

29. aprillist 1. maini linastub kokku orienteeruvalt 19 täispikka linateost, lisaks annavad festivalile värvi teemakohased peod ja eriüritused. HÕFF avatakse 29. aprillil tasuta seansiga Haapsalu Piiskopilinnusesse paigaldatud väliekraanilt.

Festivali passi hind on 23 eurot. Festivali pilet on hinnaga 3,5 eurot. Vt lisainfot ööbimiste kohta www.hoff.ee/majutus; festivalist www.hoff.ee

Toetati 21 muusikaprojekti

NB! Eksperimenta! avamisele tulemiseks 27. aprillil pole tarvis ei uhkeid kutseid ega kalleid pileteid ‒ kõik on oodatud!

26.‒28. aprillil on sissepääs Maarjamäe lossi näitusele tasuta, alates 29. aprillist piletiga. Eksperimenta! piletiga saab lossis külastada ka Eesti Ajaloomuuseumi näitust „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki“.

Lauluväljaku ekspositsioon on 26. ja 27. aprillil avatud kl 12‒17, 28. aprillist kuni 2. maini suletud kõigile peale IDEElaboratooriumist osavõtjate (v.a 30. aprillil alates kella 14.30, mil algab JazziMaali töötuba).

Lauluväljakul külastajailt piletiraha ei küsita!

Edaspidi on ekspositsioonid Lauluväljakul avatud T‒P 11‒19 ning Maarjamäe lossis K‒P 10‒17 (üksikpilet 1.50).

JazziMaal 2010. Pildil Heleriin Uib (vibrafon) ja Ara Yaralyan (kontrabass) ansamblist Oceans 4.

Foto: Heiti Kruusmaa

JazziMaal ‒ tule ja saa osa improvisatsioonist!

Pärast seda, kui Eksperimenta! on IDEElaboratooriumis mitteosalejatele kaks ja pool päeva salapäraselt suletud olnud (sest toimusid revolutsioonilised arutelud maailmaparandamiseks), avatakse uksed kõigile külastajaile taas ‒ ja jälle tasuta!

30. aprillil kell 14.30 – 16.00 kohtuvad Lauluväljaku klaassaalis JazziMaali töötoas heli- ja ku-

jutav kunst. Teosed tekivad koostöös ja improvisatsioonis.

Alguses proovitakse, kuidas väljenduvad läbi värvideklassikaline muusika, swing, freejazz, rock, pop, folk.

Seejärel improviseeritakse üheskoos helis ja värvis. Näeme, kuidas muusika mõjutab maali ja kuidas kunstnike tegevus peegeldub muusikute helivalikus.

Muusikat teeb spioonidžässi ansambel Oceans 4 (Siim Aimla, Heleriin Uib, Ara Yaralyan, Rei-

go Ahven). Maalivad IDEElaboris osalejad ja kunstikoolide tiimid. Publikuks võivad tulla kõik.

JazziMaali töötoast valmib ka videokokkuvõte, mida saab näha Lauluväljakul kuni 14. juunini.

JazziMaali varustab mitmeruutmeetriste maalipaberitega Canson, akrüülvärvid segab Giotto, pliiatsid teritab Lyra.

Korraldavad Jazzkaar ja Sally Stuudio.

«Oleme korraldanud JazziMaali töötuba juba neli korda,

algul väiksemalt ja kammerlikumalt, seekord otsustasime suurelt ette võtta,» selgitab Annely Köster.

«Eelmise aasta JazziMaali töötoas tuli vahepeal pillimees lihtsalt mõne sündiva maali ette, hakkas mängima seda, mida nägi, ja maalija üritas muusikat omakorda pilti tagasi panna ‒ oli põnev koostöö! Mõnel korral haaras aga hoopis muusik pintsli, trummar seevastu kutsus maalijad vahepeal mängima.»

IDEElaboratooriumi päevakava 28.–30. aprill 28. aprill. Mõtlemise kunst 9.20 Registreerimine, hommikukohv 10.00 Elizabeth Goddard (UICA, USA) A Community Wide Collaborative Approach to Teaching Contemporary Art 11.00 Miriam Cooley, Ph.D (Alberta ülikool, Kanada) Creative Collaborative Practice. How might we create together?

12.00 Energiapaus 12.30 Tomaž Zupančič, Ph.D (Maribori ülikool, Sloveenia) Understanding student’s artworks according to the Scot Lash’s postmodern Regime of signification 13.30 Lõuna 14.30 Julia Marshall, Ph.D (San Francisco osariigi ülikool, USA) Creative Strategies in Contemporary Art 15.30 – 17.00 Paralleelsessioonid Franky Scaglione (Wheat Ridge’i keskkool, USA) Juxtaposed Harmony Estêvão Haeser (Ühendatud keskkool, Brasiilia) Dada videomaking. common objects, uncommon narratives Jelena Tšekulajeva (Kumu kunstimuuseum, Eesti) Method 4K. NB! Töötuba toimub 16.00 – 17.00 Kumu Kunstimuuseumis, Weizenbergi 34 / Valge 1

29. aprill. Vaatamise kunst 10.00 Heie Treier, Ph.D (Tallinna Ülikool, Eesti) From optics to Surveillance Society 11.00 – 12.15 Paralleelsessioonid

Noemí Peña Sánchez (Valladolidi ülikool, Hispaania) How can I photograph if I can’t see?

Marina Mayumi Bartaline (NGO – Progen – Projeto Gente Nova, Brasiilia) On the other side of the wall. manifestations by young people through urban intervention 12.00 Energiapaus 12.30 Paralleelsessioonid Paresh Joshi (UK / Soome) Digital excursion.

You are the chosen one Dr Joanna Black, Ph.D (Manitoba ülikool, Kanada) Best Practices in Contemporary Art Education. Visual Arts New Media Programs in three Canadian Secondary Schools 13.30 Lõuna 14.30 Alison Cronin (West Cork’i kunstikeskus, Iirimaa) Joining the conversation, how teachers and students can engage with contemporary art as equals 15.30 – 17.00 Paralleelsessioonid Heli Niska (Vantaa kunstikool, Soome) Look around!

Siiri Taimla (Sally Stuudio, Eesti) Participative drawing

30. aprill. Loomise kunst 10.00‒14.00 Paralleeltöötuba GIOTTO & LYRA kaasaegse kunsti töötuba 10.00 Tatyana Selivanova, Ph.D (Venemaa riikliku pedagoogilise akadeemia kunstihariduse instituut, Venemaa), Nikolay Selivanov, Ph.D, («Kunstdisaini stuudio», Venemaa) Workshops of the Future. The designing of

educational frameworks on the basis of contemporary art in Moscow 11.00 Sir Ken Robinson, Ph.D (UK / USA) Videointervjuu „About Creative Revolution” esitlus 12.00 Energiapaus 12.30 Paralleelsessioonid Javier Abarca (Complutense ülikool, Hispaania) Teaching urban intervention, learning to see the city a new Thorbjörg Thorvaldsdóttir (Reykjaviki visuaalkunsti kool, Island) DRAWING. Looking – seeing – sensing 13.30 Lõuna 14.30 JazzMaali töötuba koostöös Jazzkaare ja Siim Aimla kvartetiga 16.00 Annely Köster (Sally Stuudio, Eesti) IDEElaboratooriumi 3 päeva sõnas 16.30‒17.00 Joonmeedia IDEElaboratooriumi kolm päeva pildis. Dokumentatsiooniseina avamine

IDEElaboris osalemiseks... ...tuleb registreeruda internetiaadressil http://www.eksperimenta.net (esialgsest ingliskeelsest leheküljest ei maksa kohkuda, ekraani parempoolses ülemises nurgas on eestikeelseks lülitamise nupp), sealt suunduda edasi ’IDEElaboratooriumisse’ ja seejärel alajaotusse ’Praktiline info osalejatele’.

IDEElaboratooriumi töökeel on inglise keel.

Kolme päeva osalustasu on õpilastele ja üliõpilastele 30 eurot, teistele 80 eurot.

Veebruaris välja kuulutatud MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ekspordiprojektide toetamise konkursil otsustati 2011.‒2012. aastal toetada 27 projekti kogusummas 56 070 eurot.

Projektide toetussummad jäävad vahemikku 500‒6000 eurot. Korraldajad soovivad edu ekspordiplaanide elluviimisel ja tänavad Eesti Autorite Ühingut võimaluse eest ekspordiprojekte toetada. Muu hulgas toetati Mirjam Tally autorikontserti ja ansamblite U, Sun, Kosmofon, Kosmikud, Mimicry, Sinine, Svjata Vatra, Talbot, IIRIS, Ewert & The Two Dragons ning Bedwetters välistuure.

Noored kriitikud, tulge konkursile Kultuurikajastamise foorum Luubi All kutsub osalema noortekriitika konkursil, mis viiakse läbi kahes etapis ja millest saavad osa võtta muusika, tantsu, kunsti, filmi ja interdistsiplinaarsete näituste kriitikud.

Esimene etapp toimub 01.01‒31.05 ja teine 01.05‒31.10. Võistlus on vanusegruppides 15‒18 ja täiskasvanud alates 19. eluaastast ning poolprofessionaalsel tasandil ja blogitasandil. Vaata ka www.luubiall.ee ja www.keskraamatukogu.ee/ muusika/blog

Harrastusfilmid jõuavad ekraanile 23. aprillil kell 12‒17 näidatakse kinos Artis Eesti 46. harrastusfilmide festivali filmide valikkava ja autasustatakse paremaid filme, sissepääs tasuta.

Festivalil osales 93 filmi, mille seas olid tõsielu-, mängu-, eksperimentaal- ja animafilmid ning muusikavideod. Festivali korraldab Eesti Filmiamatööride Liit.

Vt. rohkem http://www.kino. ee/index.php?page=1893

6

TEATER

POT segab etenduskunstid üheks

Reede, 22. aprill 2011

Iga põlvkond põeb oma põdemised ise läbi «Vaata, ma kukun» kutsub noori üles nägema laiemat pilti.

Baltoscandali jälgedes käiv uus etenduskunstide festival pidi algselt olema Katla avaüritus.

«Tavapärasest mõnevõrra rohkem on meil jalutamist eri valdkondade piirimail, on see loeng või etendus, tants või multimeediaesitlus,» ütleb uue etenduskunstide festivali POT üks peakorraldajatest Peeter Jalakas, selgitades, mis täpselt on see «uus», mida publikule pakkuda lubatakse.

Andreas Sepp

andreas.sepp@tallinn2011.ee

Von Krahli Teatrit vedava Jalaka ja Kanuti Gildi ning Baltoscandali juhi Priit Raua juhtimisel etendub alates 20. aprillist pea kolme nädala jooksul POT festivali raames Tallinna 12 mängukohas 11 riigi etlejate osalusel 57 etendust.

Omavahel põimuvad teater, muusika, tants, film ja eelnimetatute kõikvõimalikud kombinatsioonid. Pilt tundub olevat ühtaegu nii piisavalt kirev kui ka

värske, kandmaks Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ühe tähtsündmuse austavat nimetust.

Rakvere teater näitab parimaid palu «Soov teha Tallinnasse uus festival on olnud juba aastaid.

1990. aastal alustatud Baltoscandal on läbi aastate kandnud ideed tutvustada erinevaid teatritegemise võimalusi, sõltumata sellest, millist ideed üks või teine lavastus kannab.

Tänases maailmas, kus kunst-

niku roll on muutunud, on ahvatlev luua sündmusi, milles osalejaid liidab ka ideeline kandepind.

Eks me sellele ahvatlusele olemegi jõudumööda andunud.

Sel festivalil ei saa veel öelda, et see printsiip on 100% rakendatud, kuid algus on tehtud,» avab Jalakas festivali tekkelugu.

Festivali puhul kolib pealinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, Kumu auditooriumis ja Vene Teatris.

«Rakvere teater on juba kas või Baltoscandali korraldamisega näidanud oma avatust ja julgust.

Rakvere teatri repertuaaripoliitika on olnud eesrindlik,» lahkas Raud Rakvere teatri Tallinnasse tuleku põhjuseid.

«Neil on mitmeid lavastusi,

POT’il näidatav Toshiki Okada lavastus «Hot Pepper, Air Conditioner, and the Farewell Speech».

Foto: Dieter Hart

mida pealinlasele tuleks näidata, ent millede n-ö «reaetendamine» on seotud riskidega. Festival aitab neid maandada. Eks järgmisel aastal tuleb mõni teine teater,» lisas Jalakas.

Sarnaseid festivale on Põhjamaades palju Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater on ühendanud jõud, et tutvustada Tallinnas lisaks kodumaistele pärlitele ka muu maailma etenduskunsti uusi kuumi nimesid. Raud ootab välismaalastest kõige enam jaapanlase Toshiki Okada, austerlanna Anna Mendelssohni, ungarlase Kornel Mundruczo ning norraka Amund Sveeni ülesastumisi. Ent samuti pakuvad talle rõõmsat ootusärevust Mart Kolditsa, Teet Kase ning etenduste «Camouflage» ja «Mis sul viga on» esietendused.

Lisaks uute nimede Tallinnasse toomisele on Jalaka sõnul festivalil ka «mõningaid uusi tulemisi», mille seast väärib kindlasti mainimist Jalaka enda ülesastumine etenduses «Võluflööt», mille teatrijuht kannab sisuliselt üksi ette.

Kuigi algselt oli see kogu trupile loodud lavastus, mida ühel hooajal ka mängiti, siis ühel Baltoscandalil juhtus nii, et osad trupiliikmed olid lapseootel ja olude sunnil etendas Jalakas kõik rollid ise.

«Ent see naljaga pooleks tehtud variant minu ja laulvate tehnikutega osutus ootamatult edukaks ja nüüd on seda ette kantud juba mitmel välisfestivalil. Nii otsustasimegi, et näitame seda ka koduteatris,» rääkis Jalakas.

Samasuguseid festivale korraldatakse Raua sõnul ka mujal, näiteks Helsingis (Juhlaviikot), Bergenis, Marseilles ja Aarhusis.

Vähesed teavad aga, et POT festival pidi algselt olema probleemiderägastikus vireleva Katla avaüritus.

«Pühendangi oma panuse festivalil kõigile neile, kelle lootused ja unistused on aastate jooksul olnud Katlaga seotud. Küll ta ükskord valmis saab,» loodab nii POT-i kui ka Katla puhul juhtrolli kandev Jalakas.

POT-i kohta saab rohkem lugeda nende kodulehelt www.pot.ee

Kust saab Kultuuripealinna lehte?

Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.

Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9), Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Estonia (Estonia pst 4), Eesti Kontsert (Estonia pst

4), Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8), Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34/Valge 1), Kadrioru kunstimuuseum (Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Niguliste muuseum (Niguliste 3).

Kalev SPA Veekeskus (Aia 18), Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11), Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61).

Kohvik Boheem (Kopli 18), Nordic Hotel Forum (Viru väljak 3),

Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4), Restoran Vapiano (Hobujaama 10 ja Solarise keskuses Estonia pst 9).

Tallinna linnavalitsuse teenindussaal, Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18).

Stockmanni kaubamaja (Liivalaia 53), Viru keskuse autobussiterminal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket

(Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

Vabaduse väljakul, Pärnu mnt-l Tõnismäel, Narva mnt 1 Peapostkontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.

Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupades (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupades (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupades (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

Iiris Oosalu teatrisõber

ARVUSTUS EMTA lavakunstikooli 3. kursuse üliõpilane Diana Leesalu tõi lavalaudadele rahvusvahelise näidendivõistluse New Baltic Drama 2011 võidutöö rootsi autori Johanna Emanuelssoni «Vaata, ma kukun» (rootsi keeles «Titta, jag faller»). Mängivad EMTA lavakunstikooli üliõpilased ning Tallinna Linnateatri näitlejad Indrek Ojari ja Margus Tabor. Esietendus 9. aprillil 2011 Tallinna Linnateatri Taevalaval.

T

aevalaval mässavad revolutsioonilised ideed kõrvuti inimlike tunnetega nagu segadus, kõhklus, sõprus, armastus, kuuluvusvajadus. Noored võitlevad maailma, üksteise ning eelkõige iseendaga. Kui elu on ellujäämisinstinkt ja armastus reaktsiooniline rämps, kas elame siis samas maailmas, kus nädal tagasi? Kas maailm muutub ühe nädalaga? Kui palju võib nädalaga muutuda? Kas üldse midagi muutub? Tahan oma maailma luua!

Lavastuse alguses tutvume kahe vastandliku seltskonnaga. Vastupanuliikumise kolmene grupp Regina (Katariina Kabel), Eskil (Märt Pius) ja Björn (Kaspar Velberg) haub juba pikemat aega suuri revolutsioonilisi plaane, nad võitlevad kõige, et mitte öelda kogu maailma vastu: ületootmine, genotsiid, näljahädad, sõjad, võim, kord jne.

Tugevamalt seob neid aga armukolmnurk. Regina ihaleb Björni armastuse järele, Eskili õhinat ja indu toidavad vastamata tunded Regina vastu. Kontrastina kohtume järgmisena populaarse kolmikuga: Donna (Maiken Schmidt) ja tema saatjad Ilus Tüdruk Üks (Kristiina-Hortensia Port) ja Ilus Tüdruk Kaks (Jane Kruus). Neiud veedavad oma aega, käies 24 tunni klubis tantsimas, nähes head välja ning unistades sellest, et mõni noormees neid oma tugevate kätega üles tõstaks. Kahe grupi ühenduslüliks on Björni ja Donna kergemeelne suhe.

Revolutsiooni asemel valitakse kohanemine Karakterid on selgepiiriliselt ning lihtsalt välja joonistatud, tundub võimatu neid mitte välja mängida. Maiken Schmidtil õnnestub populaarse kolmiku esitähe Donna sädeleva, ent sisutühja ja pealiskaudse ilu edasiandmine mängleva kergusega Katariina Kabeli mängitud Regina ängi, maailmavalu ja protestimeele siira ning usutavana saali jõudmine nõuab nii vaatajalt kui ka näitlejalt rohkem keskendumist.

Kõik ei jää etenduse lõpuni nii ilmselgeks ja lihtsaks. Esmapilgul üheplaanilistes tegelastes toimub areng. Mida aeg edasi, seda rohkem tundub Regina võitlus maailma vastu olevat hoopis ebakindluse ja madala enesehinnangu korvamine või soov armastuse ja tähelepanu järele. Björn väsib võitlusest ning tahab elada «normaalset elu» – ta ei taha näha kõigis ja kõiges vaenlast ning valib revolutsiooni asemel kohanemise. Eskili siiras entusiasm ning soov tõestada Reginale oma armastust võimendub kaaslaste survel ning viib ekstreemsete tegudeni. Donna lihtsameelsus ning sära aga asenduvad tõsiduse ning kahtlustega. Regina ja Donna vahel tundub lõpuks rohkem särisevat kui neidude ja Björni vahel.

Huvitava raamistiku noorte tegutsemisele annavad ainsad täiskasvanud laval: Esimene Valvur (Indrek Ojari) ja Teine Valvur (Margus Tabor). Valvurite liikumine, ilmumine ja repliigid loovad teatud rütmi või õrnõhukese raami mässavate noorte elu ümber.

Nende tagasihoidlik ja esmapilgul ilmetu või tarbetu figureerimine iseloomustab täiskasvanute rahulikku ükskõiksust. Kõik kordub – ka nemad on seda kunagi kogenud. Iga põlvkond põeb oma põdemised ise läbi. Turvavõrgustikuna on täiskasvanud taamal olemas, kuid tegevusse sekkuvad otseselt vaid äärmisel vajadusel – kui Regina ohtlikult kõrgel sillal seisab või 24 tunni klubis märatsema hakkab.

Minimalistlik lava koondab tähelepanu süžeele Teine toetav raamistik on lavakujundus. Minimalistlik black-box´i tüüpi lava koondab tähelepanu süžeele. Trepp, metallkarkass ja paar kasti moodustavad noorte maailma ning muunduvad vaid mõne hetkega silla all olevast keldrist 24 tunni klubiks või hoopis platsiks kinnipidamisasutuse müüri taga ja vastupidi. Siinkohal aitab vaatajaid muidugi ka seinal rippuv ekraan, millele aeg-ajalt ilmuv tekst annab aru, kus tegelased parajasti viibivad. Tänapäeva tehnikaajastu tagajärg – masinad ütlevad meile kõik ette, iseenda usaldamine muutub üha teisejärgulisemaks. Sama ekraani kaudu rääkisid tegelastega ka nende minad. Pole siis ime, et noored segaduses on ja iseennast ei leia.

Küsimusi tekitab vaid valgete joontega mustale põrandale joonistatud labürint. Tegelased astuvad füüsiliselt üle joonte, ilma et nad seda joonistatud labürinti üldse tähelegi paneksid. See tundub nii lihtne! Oma peas olevatest keerdkäikudes neil õiget teed nii hõlpsasti leida ei õnnestu. Ehk on neil tõesti, nii nagu igal uuel põlvkonnal, lihtsalt vaja veel natuke kasvada, et näha laiemat pilti ja hinnata elukogemuse kõrgustest, milline tee viib labürindist välja.

Arvestades nii autori, lavastaja kui ka näitlejate noorust ning väheseid kogemusi, said nad suurepäraselt hakkama. Pigem on noorus just trumbiks. Lavastuse tõeline väärtus sünnib interaktisoonis noortelt noortele. Teismeline publik ei vangutaks neljanda seina taga pead, mõeldes: «Oh jah, oodake veidi, küll see üle läheb!» Mäss, segased emotsioonid ja tehnika kõnetavad neid, peegelduvad tagasi ning avardavad noore vaatajaskonna minapilti. Seda, kas ja kuidas antud lavastus noorsugu kõnetab, saab lõplikult otsustada ainult noorsugu ise.

Reede, 22. aprill 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis V Jaapani Animatsiooni Filmifestival

FOTO

7

Club 2011 ja Telescope pühendusid elektri fenomenile Üritustesari Club 2011 ja Telescope pidutsesid Kinomajas, näidates hoone fassaadil projekti CyberCinema filme ja rokkides peaesineja, Moskvast pärit ansambli Tesla Boy (paremal) saatel.

Fotod: Stanislav Moshkov

XII Tallinna koorifestivalil võidutses Läti Kultuuriakadeemia koor 16. aprillil lõppenud XII rahvusvahelise koorifestivali Tallinn Grand Prix võitis Läti Kultuuriakadeemia segakoor Sōla, kes oli parim ka segakooride kategoorias ja sai III koha renessanss- ja barokkmuusika arvestuses.

JAFF-i raames toimunud cosplay’l oli huvilisi publikuks omajagu.

Pildile jäid ka palju elevust tekitanud Läti cosplayer’itest külalised – anime «Damekko Dōbutsu» tegelased tiiger Chiiko ja pegasus Peganosuke ning animest «Kuroshitsuji» pärit Ciel Phantomhive.

Foto: Sten Jõemets / Nikon

Fotod: Stanislav Moshkov

Linnarahvas käis Kultuurikilomeetrit koristamas

Tähtede Laulu konkursi võitis rootslane David Johansson Õhtujuhtide Laura Põldvere (esiplaanil vasakul) ja Venno Loosaare (esiplaanil paremal) abiga selgitati 16. aprillil Nokia Kontserdimajas tänavuse Tähtede Laulu festivali võitjad.

Solistide seas kuulutati parimaks 18-aastane rootslane David Johansson, kellele järgnes aasta noorem Karmen Rõivassepp Ülenurme Laulustuudiost.

Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ja Tallinna keskkonnaameti juhtimisel koristati 16. aprillil Kultuurikilomeetrit. Reha võttis kätte ka linnavolikogu aseesimees Jaak Juske (paremal).

Foto: Tähtede Laul

Fotod: Stanislav Moshkov

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab «Kate O’Grady külastab meie reisiartiklite seerias Euroopa kultuuripealinna, selgitamaks välja Eesti pealinna Tallinna võlusid, kus on munakivitänavad, keskaegne vanalinn ja ka kuulus verivorst. Kuigi linn sobib ilusate puhkusepiltide tegemiseks, on see ka tulevikkuvaatav, olles Skype’i sünnikoht.

Külastage Jazzkaare festivali linnas, mis on helisenud alates 1988. aastal Lauluväljakul alguse saanud Laulvast revolutsioonist.

Minge kindlasti sööma Kuldse Notsu Kõrtsi ja ööbige 14.‒16. sa-

jandist pärit hoonetes paiknevas Merchant’s House’i butiikhotellis.

Keskaegsed fassaadid, rõdud ja peidetud trepid muudavad teie sealoleku kindlasti meeleolukaks.» (Daily Mail, Suurbritannia)

«Külastada linna, kus sa varem viibinud ei ole, ja kuulata täiesti tundmatuid uusikuid võib olla üsnagi hämmastav kogemus.Ääretult huvitav on viibida linnas, mille nii muusika- kui ka üleüldi-

ne kultuur on arenenud väljaspool tavalisi Lääne-Euroopa traditsioone. Vanalinn on nagu piltpostkaart oma hiiglaslike kirikute ja omapäraste võlvkäikudega. On küllaltki lihtne end unustada sellisel jalutuskäigul teel Mustpeade majja Tallinn Music Weeki kontserte kuulama.

Viibides Arvo Pärdi kodumaal on nüüdisaegse klassikalise muusikaga tutvumine pea kohustuslik. Seda me Eesti Muusika Päevadel kogemegi, kuulates Helena Tulve loomingut Resonabilise minimalistlikus esituses.

Tundub, et praegusel ajal on põnev olla eestlane. Tallinna talviselt lumiste ja jäätunud kihtide all

peitub piisavalt avastamisrõõmu ja optimismi nii lähi- kui ka kaugemasse tulevikku.» (Drowned In Sound, Suurbritannia)

«Kui külm kliima välja jätta, siis Eestis jätkub, mida tähistada.

Nagu 20. taasiseseisvumise aastast ei piisaks, on Tallinn ka 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn ja kaunilt säilinud vanalinnas käib vilgas muusikaelu. Õhus on erutust ja pulbitsevat loomingulisust, mis meenutab pigem nüüdisaja kunstnike mänguväljakut Berliini kui šokolaadi-

karbilikku vaadet, mida pakuvad lume alla mattunud tornid ja kirikud.

Tallinn Music Weekil esinenud ansamblite abiga laotub meie ees laiali rikas ja mitmekülgne muusikamaastik, mis väärib avastamist ka edaspidi.» (The Fly, Suurbritannia)

«Suurbritanniast ja Iirimaalt pärit reisijate arv Eestis on kasvuteel, see kasvas jaanuaris eelmise

aastaga võrreldes kolmandiku võrra. Ettepoole jäid vaid Soomest, Venemaalt, Lätist ja Rootsist pärit reisijad. Kokku ööbis jaanuaris Eestis 88 000 välismaa turisti, mida on 22 protsendi võrra mullusest rohkem.

EAS-i turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso märgib, et Euroopa kultuuripealinna staatus ja sellega kaasnenud suurem meediatähelepanu on huvi Tallinna vastu suurendanud. Mutso tõi esile ka easyJeti uue, 26. aprillil avatava lennuliini Tallinna ja Liverpooli vahel. Seni lendas easyJet Eesti ja Suurbritannia vahet vaid liinil Tallinn‒London (Stansted).» (Opodo, Suurbritannia)

8

KULTUURIKALENDER

Reede, 22. aprill 2011

Vabaõhumuuseum kutsub laadale lihavõtteid tähistama 9 24. aprillil ootab Eesti Vabaõhumuuseum kevadlaadale ja lihavõtteid tähistama, sest lihavõttepühad on üks seitsmest tähtpäevast, mis kuulub vabaõhumuuseumis Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustesarja «Ajal on lugu».

Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, munapühad – heal lapsel mitu nime. Kirikukell kuulutab rõõmsalt Lunastaja ülestõusmist. Kevade saabumist tervitavad veel kirevalt maalitud munad, pajupilli hüüdmine ja kiige kääksumine, aga ka pärast paastu hästi mekkivad pühaderoad ja kevadlaada rõõmus melu.

Lihavõtted pole eesti rahvatraditsioonis mitte ainult suured kirikupühad, vaid ka kevadpühad, millega tervitati valgema ja soojema aja tulekut. Noored kippusid

TEATER 21. aprill 18.00 Rahvusraamatukogu teatrisaalis (Tõnismägi 2, Tallinn) VAT Teater: «Nisa».

Lavastuse aluseks on Kalahari bušmani naise Nisa elulugu, mille on tema enese sõnade järgi kirja pannud ameerika antropoloog Marjorie Shostak.

Dramatiseering, lavastus ja esitus Katariina Unt (Lauk), lavastanud Aare Toikka. Lavastus ühendab sõna, muusika ja liikumise uudsel viisil niing viib vaataja mõtte- ja tunderännakule, mis võib mõjuda kui eksootiline reis. Vaatamata oma võõrapärasusele kinnitab Nisa lugu siiski, et inimese tundeelu on suurel määral universaalne.

21.‒22. aprill kell 19.00 Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn) etendus «Madame Bovary». Etenduse autorid on Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver ning lavastaja Marianne Kõrver. Kunstnik: Liisi Eelmaa.

Muusika: Lauri-Dag Tüür. Laval: Mari Abel, Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Lauri Lagle (Eesti Draamateater). Gustave Flaubert’i romaani on nimetatud täiuslikuks kirjanduseks. Romaani kangelanna Emma Bovary järgi on nimetatud bovarismiks selliste inimeste vaimuseisundit, kes püüavad «end näha teistsugusena, kui nad on».

kiigele, et seal üheskoos laulda ja mängida. Algas külanoorte kooskäimise ja lõbutsemise aeg. Tärkava elu sümbolitena kuuluvad kevadpühade kombestikku värvitud kanamunad ja mitmesugused nendega seotud mängud.

Kevadlaat on avatud 10.00‒17.00, tegevused taludes ja territooriumil 11.00–17.00.

Kava Kevadine toidu- ja käsitöölaat, pakutakse talukaupu, ökotooteid, käsitööd ning istikuid.

Sassi-Jaani taluõues saab proovida nii lindude pesakasti valmistamist kui ka palkidest elumaja maketi püstipanekut! Suveköögis värvitakse mune. Kell 11.30, 13.30 ja 15 toimuvad taluarhitektuuri tutvustavad ringkäigud.

minna olukorrast kaugemale ja näha enda olukorda kõrgemast perspektiivist. Koreograaf-lavastaja: Teet Kask. Esitajad: Külli Roosna, Kersti Heinloo, Kiwa. Valguskujundus: Margus Vaigur. Helikujundus ja osaline visuaalia: Kiwa. Kostüümi- ja lavakujundus: Teet Kask.

27. aprill 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) «Koletis kuu peal» on lugu noorest armeenia abielupaarist – kahest ellujäänust pärast 1915. aasta genotsiidi. See on südamlik, valus ja tundlik jutustus võitlusest koletistega minevikus ja iseendas. Lavastaja: Madis Kalmet. Kunstnik: Kustav-Agu Püüman. Tõlkija: Anu Lamp.

Mängivad Priit Võigemast, Hele Kõrve ja Aleksander Eelmaa.

28. aprill 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) Giacomo Puccini ooper «Tosca» on üks enimmängitavaid oopereid maailmas ja pole raske aimata, miks. See on kirglik ja kontrastne draama, milles igapäevaelu võib osutuda ettearvamatumaks kui kõige seiklusrikkam unenägu.

Köstriaseme talus saab jälgida 19. sajandi talupere lihavõttetoimetusi ning osaleda karjase osavusproovides. Härjapea talus valmistutakse kevadpühadeks nagu 1930. aastatel, mängitakse munamänge ja kaunistatakse tuba pidulikuks lõunasöögiks.

Pulga talus on avatud istutamiskool lastele. Kuie koolis saab pühadekaarte teele saata. Kirjutamise tarbeks leiduvad koolitoas ajastutruult vaid suled ja tint.

Pulga talu õuel kell 12 ja 13 lasteteater Trumm esituses etendus «Roosad sokid». Sutlepa kabelis kell 12 ja 13 kontserdid ansamblilt Nolens Volens, kell 15 lihavõttejumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul.

Kolu kõrts kostitab rahvusroogade ning pillimuusikaga. Talli all saab näha fotonäitust «Kevade

tulemine». Traditsiooniliselt saab sõita ka hobuvankriga – hobupeatus Kolu kõrtsi juures!

Kiigeplatsil laulavad Leigarid kell 14 kiikumisaja pidulikult avatuks. Üheskoos kiigelaulude laulmine lisab kiikumisele väge ja rõõmu. Kiigeplatsil on toeka külakiige kõrval üles seatud kiiking-kiiged.

Nuki talus valmib kell 11–13.30 käsitöömeistrite ja muuseumikülastajate ühine näputöö, mis päeva lõpuks kiigele kingiks viiakse.

26. aprill 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Mati Mikalai (klaver). Kavas: Ravel, Liszt.

jandi diivale, suurele artistile ja esinejale, kes teineteist hästi tundsid. Kava on kaheosaline, kõlavad tuntud prantsus-, saksa- ja ingliskeelsed laulud diivade repertuaarist. Esinevad Erkki Otsman (laul), Andranik Kechek (klaver), Jaak Lutsoja (akordion) ja Tanel Liiberg (kontrabass).

26. aprill 22.00 Teater NO99 Jazzklubis (Sakala 3, Tallinn) Jazzkaar 2011: «Brass Jaw». Šotlased mängivad rõõmsameelset ja tõsist muusikat Frank Zappast bebop’ini. Glasgow neliku etteasteid iseloomustavad hoog ja energia. Enda sõnul üritavad nad jala maha saada uute kõlade territooriumil, reaalses elus tähendab see kuulajale põnevust pakkuva energiavoo suunamist, humoorikat meelelahutuslikkust ja helimänge.

27. aprill 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Viiuligala. Esinevad Mari Tampere-Bezrodny, Anna-Liisa Bezrodny, Ruth Haav, Sigrid Kuulmann, Satu Savioja (Soome), Andrus Haav, Bruno Vidal Moreno (Hispaania), Mikk Murdvee, EMTA sümfooniaorkester. Dirigent Mikk Murdvee.

Kavas Paganini, Vivaldi, Bach, Eespere, Beethoven.

MUUSIKA

26. aprill 19.00 Teatris NO99 (Sakala 3, Tallinn) POT Festivali raames etendus «Isapuue».

Lavastus uurib, mis juhtub, kui inimesel on «isapuue». Lähtepunktideks on reaalsed lood ning meditsiinilised uuringud.

Rabi David Aaron väidab, et huumori abil saab inimene

22. aprill 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Kannatusnädala kontsert: Wagner «Apostlite õhtusöömaaeg», Beethoven «Kristus Õlimäel».

Esinevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti kontsertkoor, solistid. Dirigent Paul Mägi.

24. aprill 18.00 Oleviste kirikus (Lai 50, Tallinn) Jazzkaar 2011: Rebecca Kontus «Võin ma tulla».

27. aprill 19.00 Estonia talveaias (Estonia pst 4, Tallinn) «Edith ja Marlene». Kontsert on pühendatud kahele 20. sa-

Tavapilet maksab 7 € / sooduspilet 3,5 € / perepilet 14 €. Vabaõhumuuseumisse (Vabaõhumuuseumi tee 12) saab Balti jaamast väljuva bussiga nr 21, bussiga nr 22 ja trollidega 6 ja 7 (Zoo peatus).

Info tel 654 9100 / Kolu kõrts: 654 9119 / Käsitööpood ja piletikassa: 654 9101 / e-mail evm@evm.ee

Lihavõtted Eesti Vabaõhumuuseumis.

Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Tallinn) Linnasümfooniad: Linastub Guy Maddini film «My Winnipeg» (2007).

NÄITUS

suunas. Tema mitmekülgset loomingut on tunnustatud 10 Grammy’ga. Tallinnas esineb seega laulja, kes on suure pagasiga meister, avara mõttemaailmaga muusik, kultuuride ühendaja ja piiride ületaja.

KINO 28. aprill 18.00 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5, Tallinn) Jazzkaar 2011: Anna Buturlina. Üles astub üks praeguse hetke paremaid Venemaa jazzlauljatare. Kõigest 19-aastaselt sai sellest lauljatarist vanameister Anatoli Krolli bigbändi solist, praegu on ta Igor Butmani bigbändi laulja. Buturlina esineb Venemaa parimate jazzmuusikutega. Moskva jazziklubides on laulja regulaarseks esinejaks. Tema lauluhäält kuuleb filmideski, kuid kõigele lisaks leiab ta aega ka noorte jazzvokalistide õpetamiseks.

28. aprill 19.00 Kaarli kirikus (Tallinn) Kristiines resideeruv helilooja: Piret Rips-Laul. Piret on loonud palju populaarseid ja meeldejäävaid lastelaule, millest mitmed on tuttavad ka laulupidude repertuaarist; samas kuulub tema loomingusse hulganisti kaunist vaimulikku muusikat.

29. aprill 19.00 Nokia kontserdimajas (Estonia pst 9, Tallinn) Bobby McFerrin. Kauaoodatud artist on vaieldamatult Jazzkaare suurim staar. Jäljendamatu meistri kuulsuse teenis ta oma ühe-mehe hääle-show’dega.

Aastatega on sellele lisandunud otsingud teiste kultuuride häälemuusikas, dirigenditöö, klassikaprojektid, Voicestraansamblid ja liikumine heli ilu

21. aprill 18.00 Kinomajas (Uus 3, Tallinn) mängufilm «Surnuaiavahi tütar». Lucia elab ühes Eesti alevikus lustilist ja ulakat Pipi Pikksuka elu. Tüdruku isa Kaido on surnuaiavaht, kes putitab vabal ajal töökojas vanu autosid või käib ümbruskonnas ehitustöödel. Ema Maria kaotas aasta tagasi töö külapoe müüjana. Lucia armastab oma vanemaid, pealegi on sellise elu eelis piiramatu vabadus, mida tüdruk täiel rinnal kasutab.

26. aprill 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/ Valge 1, Tallinn) dokumentaalfilm «Ehituskunstnik Toomas Rein».

Linastub Peeter Brambati dokumentaalfilm. Film esitleb Toomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku.

27. aprill 18.00 Kumu auditooriumis (Weizenbergi 34/ Valge 1,

Kuni 30. aprill Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) Andres Tali «Exit».

Käesolev näitus on kunstniku suurim väljapanek, kuid mitte mingit juhul ei tohi seda vaadata retrospektiivse ülevaateväljapaneku võtmes. Kuigi teatud vahekokkuvõtet – seisatust, peatust ‒ see näitus siiski tähistab.

Kuni 8. mai Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) Tallinna XV graafikatriennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graafikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ning vaadelda selles kontekstis kunsti loomise, esitlemise ja vastuvõtuga seonduvaid probleeme.

Kuni 29. mai Ahhaa teaduskeskuse saalis (Vabaduse väljaku all, Tallinn) näitus «Muuseum näitab keelt». Interaktiivne näitus toob külastajate ette eesti keele eripärad ja ajaloo, tutvustab keele ülesehitust ning pakub võimalusi keelega mängimiseks ning katsetamiseks. Keel saab siin nähtavaks, kuuldavaks ja katsutavaks.

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

TALLINN

Eur opean Capital of Culture