/Kultuuripealinn%20034

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 20. mai 2011 | nr 20 (034)

www.tallinn2011.ee MUUSIKA Tänavu Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse kuuluvad muusikafestivalid, vastavalt teist ja viiendat korda toimuvad Improtest ja Kumu ÖÖ, paljastavad oma telgitaguseid ning helilooja Taavi Kerikmäe kirjutab sellest, kui vaba on ikkagi vabaimprovisatsiooniline muusika.

Loe lk 3 LINNARUUM

Kultuurikilomeeter avatakse rattaparaadiga.

Foto: Stanislav Moshkov

Kirjandusfestival HeadRead vältab tänavu terve aasta 26.‒29. mail toimub Tallinnas järjekordne kirjanduspidu HeadRead, mille eesmärk on anda läbilõige hetkel Eesti kirjanduses toimuvast ning tuua inimesteni valitud sissevaateid maailmakirjandusse.

Festivali keskmeks on Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis, toimuvad kirjanduslikud retked, ning jazzluuleõhtud linna parimates paikades. Euroopa kultuuripealinna aastal tuleb

HeadRead veidi teisiti, sest Tallinn 2011 kavasse kuuluv festival juhtmõttega «Pidu sõnas eneses» vältab terve aasta.

Nii tähistatakse augusti lõpul Tallinnas elanud ja töötanud kirjaniku Sergei Dovlatovi 70. sünnipäeva Dovlatovi päevadega.

Sügisel vastavad Tallinna poeedid Turu omadele HeadRead-dessandiga sealsele raamatumessile.

Kahel esimesel päeval (25.‒26. mail) toimub festival Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1), programm algab kell 18.00. 26.

mail lisanduvad sellele üritused mujal linnas (17.00 kirjanduslik retk algusega Nõmme rongijaamast, 19.00 Tiit Aleksejevi näidendi «Leegionärid» esimene lugemine Draamateatris, 21.00 filmiseanss kinos Sõprus).

27. mail algab programm Kirjanike Maja musta laega saalis juba kell 11.00, oodatud on lapsed. Mujal linnas algab kell 15.00 loomaaias (kogunemine Paldiski mnt. väravate juures) kirjanduslik retk Aleksei Turovski juhtimisel ja samal ajal Melchiori retk vana-

linnas (kogunemine Dominiiklaste kloostri ees, Vene tn. 6).

Kell 17.00 esineb Viru Keskuse Rahva Raamatu raamatupoes José Eduardo Agualusa ja Solarise keskuse Apollo raamatupoes Jason Goodwin ja Tiit Aleksejev.

21.00 näidatakse kinos Sõprus Filipp Jankovski filmi «Riiginõunik» ja kell 22.30 algab Uue Maailma Seltsimajas (Koidu 82) Ööluule.

Vt täpsemalt www.headread.ee.

28.‒29. mai programm ilmub järgmises Kultuuripealinna numbris.

SA Tallinn 2011 programmiosakonna juht Jaanus Rohumaa räägib sündmustest, mis suvel kultuurikilomeetril toimuma hakkavad.

Pildil kilomeetriäärse Disaini maja nahadisainer Stella Soomlais, Disainiöö projektijuht Joonas Torim ja direktor Marko Ala, tagaplaanil mereäärsete projektide juht Liina Guiter.

Loe lk 4–5 KÜLALISLAHKUS HiljutiTallinn 2011 külalislahkuse programmi läbinud Estonian Airi, Tallinna Turismiinfokeskuse, Nukuteatri ja AS-i Ühisteenused töötajad räägivad, mida põnevat neile kolmeosalisel koolitusel õpetati.

Loe lk 6 KIRJANDUS

Meenutus 2009. aasta festivalist, mille kavas olnud luulevõistlust «Poetry Slam» juhtis Erko Valk (mütsi ja mikrofoniga).

Foto: Eesti Kirjanduse Selts ja sõbrad

2

ARVAMUS

Reede, 20. mai 2011 KULTUUR KUTSUB

Kunstiõppega kogukonda parandama Ettekanne koolinoorte kaasaegse kunsti triennaalilt Eksperimenta!

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Mereäär okupatsiooni jälgedest vabaks ja kultuurseks Kui võrrelda Tallinna ja Helsingit kui nn merelinnu, siis Tallinn paneb Helsingile pika puuga ära vähemalt oma kaunite liivarandadega, mida saab nautida nii Pirital, Stroomi rannas, Kakumäel, Pikakaril kui Aegnal. Nii pikka randa, kui seda on Pirita rand ja selle juurde kuuluv promenaad, mis kulgeb Merivälja muulist Kadrioruni, Helsingist juba ei leia.

Mulje merega seotusest loob Helsingis aga peamiselt asjaolu, et nende linnasüda on sadamaga enam kokku kasvanud.

Teiseks on Helsingi ümber lihtsalt palju saarekesi, mis toob mere justkui linna sisemusse.

Tallinnas on linnasüda ajalooliselt pigem vanalinnaga seotud ehk merest rohkem eemal. Teiseks – osa meie mereäärest sulgus Nõukogude perioodil karmilt valvatavaks turva- julgeolekutsooniks (Patarei piirkond), lisaks asus seal suur osa tööstusest. Just see piirkond ongi täna kõigile pinnuks silmas.

Paljud linlased pahandavad, et miks pärast 20 taasiseseisvusaastat pole ikka veel kogu mereäär korda tehtud ja uhkete promenaadidega kaetud.

Kõigile vinguviiulitele tasuks meelde tuletada tõsiasja, et selles pole süüdi mitte üksnes okupatsioon, vaid kahjuks ka meie enda riigi mõtlematus.

Sest mis juhtus tegelikult Eesti taasiseseisvumisel?

Nimelt, ega siis vaba riigi erastamishimulistel eesti poliitikutel olnud palju rohkem mõistust, kui punaperioodi ülemustel.

90-ndatel erastati ju sisuliselt kõik mere ääres asuvad ettevõtted ja loomulikult ka sealne maa. Enamasti on mereäärne maa seega täna mitte Tallinna linna ega linnakodanike oma, vaid firmade eraomand. Mereääre areng sõltub valdavalt nonde ettevõtete plaanidest ja rahakotist. Loomulikult – kui keegi juba hakkab oma kaldaäärset krunti arendama, siis räägib linn temaga läbi, et ettevõte rajaks alati ka lõigukese rannapromenaadist – ükski arendaja sellest kohustusest naljalt ei pääse.

Aga kõik see võtab aega.

Tegelikult oleks võinud vaba riigi sünni ajal kindlasti teha targemaid otsuseid. Hea tahte korral saanuks mõned mereäärsed paigad siiski Tallinnale jätta, kes võinuks avalikku huvi ehk mereääre avamist kindlasti palju kiiremas tempos teostada. Õnneks on 90-ndate ülimalt ärastamise- ja autostumislembene mõttelaad tänaseks siiski kadumas. Samuti ei räägita enam nii innustunult Põhjaväila ehitamisest, sest linn tahab, et kesklinnast ja vanalinnast pääseksid inimesed otse mere äärde – Linnahalli ja Kalasadama juurde. Kui Põhjaväil tuleb, peaks selle ehitama nii, et see ei takistaks mere ääres liikumist.

Igal juhul pole mereäär sel suvel paljalt peesitamise paik, vaid teeb ka kultuurseks. Tänasest Kultuuripealinnast tasuks kõigil lugejatel rahakoti vahele panemiseks välja lõigata üks kaart, kus on peal kultuurikilomeetri kõik kultuursemad punktid.

Lisaks ärge unustage kohvikut, kus saab pärast kultuurikilomeetril vaimutoidu nautimist konsumeerida ka päristoitu!

«Erastamishimulistel eesti poliitikutel polnud rohkem mõistust, kui punaperioodi ülemustel.»

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Marina Mayumi Bartalini kunstnik ja õpetaja

B

rasiilia on selline riik, kus mittetulundusühingud teevad tööd, mida tegelikult peaks tegema valitsus. Kooliväliseid kunstiringe pole ja kunstiõpe toimub ainult koolides. Seetõttu peab nii ühiskondlikele kui ka haridusprobleemidele lähenema loominguliselt. Üks selline loominguline lähenemine leidis aastat vahemikus septembrist 2009 kuni maini 2010. São Paulo osariigis asuvas Campinase linnas. Töötasin seal Vila Castelo Branco ja Satelite Iris›e-nimelistes linnaosades MTÜ Progeni heaks, viies läbi projekti nimega «Projeto Gente Nova». Vajadus sellise projekti järele tekkis pärast seda, kui selgus, et kohalikel lastel ja noortel puudus võimalus end oma kogukonnas kunstiliselt väljendada.

Projekt algas sellega, et tutvustasime kohalikele lastele ja noortele Brasiilias ning mujal läbi viidud tänavakunsti projekte.

Alustasime Flávio de Carvalhoga, keda peetakse Brasiilia moodsa kunsti üheks rajajaks. Oma värvika karjääri jooksul muu hulgas Brasiliiat Veneetsia Biennaalil (1950) esindanud de Carvalho pälvis enim tähelepanu oma 1956. aasta suvel valminud tööga Experiência no.3.

Tema kodulinna São Paulo meessoost kontoritöötajad olid sunnitud valitseva moe tõttu kõik käima tööl pikkade ja tumedate riietega, mis oli linna kuumust ja niiskust arvestades täiesti väljakannatamatu ning kandjatele ebahügieeniline.

De Carvalho lahendus seisnes mugavama kostüümi väljatöötamises, mis koosnes lühikestest pükstest ja lühikeste käistega särgist.

See oli kultuurilises, majanduslikus ja klimaatilises mõttes linlastele tunduvalt mugavam lahendus.

Brasiilia tänavakunst pärineb 1960ndatest Tutvustasime noortele ka nende kaasmaalase Hélio Oiticica töid, kes sai 1960. aastatel tuntuks rõivakunstnikuna. Tema idee seisnes selles, et rõivad tuleb kujundada nii, et nende olemus tuleb täielikult esile vaid siis, kui nende kandja seda soovib.

Need rõivad kandsid koondnimetust parangolé ja neid kasutati kõige esimesena Rio de Janeiros asuvas Mangueira vaestepiirkonna sambakoolis. Sambatantsijate seljas olnud rõivad tekitasid vaatemängu, mida ilma tantsuta poleks tekkinud. Oma esimesel esinemisel uute rõivastega aastal

1965 tekitasid Mangueira tantsijad paraja sentsatsiooni.

Brasiilia kunstnikest väärib äramärkimist veel Artur Barrio, kes tegutses 1970. aastate alguses, mil Brasiilia kannatas sõjaväelise diktatuuri all. Tema viskas tänavatele veriseid kotte, mida vaadates võiks aimata, et seal sees on inimese kehaosad. Võikana tunduva tegevuse eesmärk oli tegelikult saata valitsusele sõnum, et inimesed ei jaksa diktatuuriga kaasnevat vägivalda enam kannatada.

Kunst õpetas prügi sorteerima Et noori ajalooga mitte lõplikult ära uputada, tutvustasime neile ka tänavakunsti värskemaid tuuli, nagu näiteks «Stickers of the bubble project». See muu hulgas Amsterdamis, Milanos, Buenos Aireses ja New Yorgis läbi viidud projekt seisnes selles, et reklaampindadele kanti koomiksi-laadseid plakateid, kus tekstimullid jäid tühjaks. Nii võis iga soovija sinna kirjutada parasjagu seda, mida ta linnaelu kohta arvab.

Ideid, mida moodne tänavakunst pakub, on tegelikult lõputult. Praegu ehk kuulsaim selle kunstivormiga tegeleja on britt Banksy, kuid noortele tutvustasime veel ka Alexandre Orioni projekti «Graffiti Reverse» ja prantsuse kunstniku JR-i suuri tänavamaale Rio de Janeiro Morro da Providência linnaosas.

Pärast mitmete Brasiilia ja välismaa (tänava)kunstnike tööde näitamist läksime Vila Castelo

Branco ja Satelite Irise laste ning noortega nende naabruskondadesse mitmel korral ringkäikudele.

Nende eesmärk oli aru saada, mis lapsi ja noori sealsetes piirkondades kõige rohkem häirib. Noored tegid pilti probleemidest, mis on kogukonnas tekkinud kultuuriliste ja sotsiaalsete suhete tagajärjel.

Kasutades kodumaalt ja mujalt maailmast saadud taustainfot ja analüüsides kodupiirkonna hetkeolukorda, asusid lapsed ja noored seejärel üheskoos oma kodupiirkondadesse uusi kunstiteoseid looma.

Järgnes pool aastat intensiivset tööd, mille käigus kaunistati muu hulgas rusudes olevaid müüre, sorteeriti loominguliselt prügi ja avastati uusi joonistamisviise, kasutades selleks kollast, punast ja pruuni värvi pinnasekihte.

Kp

TUTVUSTAB

Marina Mayumi Bartalini on Brasiilia tänavakunstnik ja MTÜ Cedap kunstiõpetaja. Hetkel on tal Campinase ülikoolis käsil magistritöö pealkirjaga «Teisel pool müüri: loometegevus linnas õpetajate näitel, kes tegutsevad käsikäes neid ümbritseva kogukonnaga». Artikkel põhineb Bartalini ettekandel, mille ta pidas 29. aprillil Tallinnas koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali «Eksperimenta!» töötoasarjas IDEElaboratoorium.

AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Ooperilaulja Ivo Posti, mida kujutab endast kultuuripealinna projekt «Avatud uksed ja hoovid»?

Huvilised saavad külastada kultuuriväärtuslikke paiku, mis on muidu rahvale suletud.Olen pikka aega elanud ja laulnud Hollandis, seal on selline ettevõtmine kombeks juba üle 25 aasta. Omanikud avavad mõned korrad aastas oma muinsus- ja kultuuriväärtusega paigad huvilistele vaatamiseks.

Turistidel on sel päeval õnnepäev. Hoogustub ka siseturism, paljud sõidavad perega näiteks naaberlinnaga tutvuma.

Mõtlesin, et sellise ürituse võiks ka Tallinnas teha. Ettevõtmine sai Tallinnas hoo sisse juba mullu septembris kultuuripealinna ootussarja «52 üllatust ja ideed» raames, kus huvilistele olid avatud Toompea uksed ja väravad.

Külastajaid ootasid näiteks ka kaubandus-tööstuskoda, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistoorium, korporatsioon Rotalia, Eesti akrediteerimiskeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Teaduste akadeemia oli tookord ülimenukas, seda külastas kolme tunni jooksul 800 inimest. Töötaja sõnul, kes inimestele ruume näitas, oli tal tunne nagu Louvre’is, ainult Mona Lisa oli veel puudu.

9 Mida tänavu külastada saab?

Mul on tahtmine ettevõtmist vaikselt aina laiendada. Seekord lisandusid eelmise aasta paikadele linnamüüri tornid. Üldiselt olid nende valdajad vastutulelikud.

Stoltingi tornis asub ju keraamika ateljee, kus inimesed tööd teevad, kuid ateljee omanikud leidsid, et torn on meie ühisvara ja loomulikult peavad elanikud seda nägema. Kirjastus Avital asuvad tornis kontoriruumid, kuid nemadki ütlesid, et suudavad need 3‒4 tundi vabalt üle elada.

Tänavu avanevad uksed ja väravad 20. ja 21. mail. Et inimesed teaksid, mida nad külastada saavad, on majad tähistatud ja nii kodulehelt kui Facebookist saab välja printida ka kaarte, millel marsruut peal. Reede hommikul kella 9‒11 jagatakse kaarte ka Vabaduse väljakul, Toompeal ja Tallinna turismiinfokeskuses Kullassepa ja Niguliste tänava nurgal.

Kust saab Kultuuripealinna lehte?

Infokeskused

Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallinna Turismiinfokeskus Viru Keskuses.

Muuseumid ja avastuskeskused

Ajaloomuuseumi muuseumipood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ahhaa keskus (Vabaduse väljak 9), Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34/Valge 1), Kadrioru kunstimuuseum (Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Niguliste muuseum (Niguliste 3), Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6).

Teatrid ja muud kultuuriasutused

Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Estonia (Estonia pst 4), Eesti Kontsert (Estonia pst 4).

Kõrgkoolid ja raamatukogud

Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2), Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8).

Vee- ja tervisekeskused

Kalev SPA Veekeskus (Aia 18), Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11),

Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61).

Hotellid ja kohvikud

Kohvik Boheem (Kopli 18), Pihlaka kohvik (Sõpruse pst 170), Nordic Hotel Forum (Viru väljak 3), Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4), Restoran Vapiano (Hobujaama 10 ja Solarise keskuses Estonia pst 9).

Linnaasutused

Tallinna linnavalitsuse teenindussaal, Kesklinna linnaosa valitsus (Nunne 18).

Kaubanduskeskused

Stockmanni kaubamaja (Liivalaia 53), Viru keskuse autobussiterminal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c), Kalevipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee

41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

Lehekastid

Vabaduse väljakul, Pärnu mnt-l Tõnismäel, Narva mnt 1 Peapostkontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.

Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupades (Nurga 3), Viimsis Grossi Toidukaupades (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupades (Viljandi 13), Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

MUUSIKA

Reede, 20. mai 2011

3

Ainus Eesti muusikafestival, kus põhirõhk on improvisatsionil

Improtesti peaesinejat, sadu plaate lindistanud Fred Frithi, saadab Põhuteatris eestlaste taustaansambel.

Andreas Sepp

Andreas.Sepp@tallinn2011.ee

19.‒22. mail toimuv Improtest on ainus Eesti muusikafestival, kus põhirõhk on improvisatsioonil.

«See on sügavalt individuaalne emotsioon, mis tekib paljude tegurite koosmõjus. Kogetu jääb meelde väga kauaks,» kirjeldab vabaimprovisatsioonilise muusika festivali Improtest korraldaja Mart Soo õnnestunud improvisatsioonikontserti.

Otsa-koolis kitarriõpetajana tegutseva Soo ja helilooja ning muusiku Taavi Kerikmäe 2005. aastal algatatud samanimelisest kontserdisarjast välja kasvanud festivali eesmärgid on muuhulgas tutvustada siinsele publikule vabaimprovisatsioonilise muusika tippe, viia läbi vastavaid õpitubasid ning tutvustada kohalikke vabaimprovisatsiooni artiste välismaistele promootoritele.

«Avatud meeltega publik on suhtunud väga hästi ja aastate jooksul on siin käinud ja esinenud väga häid ja mainekaid artiste. See annab nii muusikutele kui

publikule võimaluse end harida ja võrrelda muusika hetkeseisu meil ja mujal,» rõõmustab Soo tänavu Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva Improtesti menu üle.

Selle aja jooksul on Soo ja Kerikmäe Eestisse esinema toonud kümneid välismaa artiste, loomulikult on oma koht ka kodumaistel vabaimprovisatsioonilise muusika viljelejatel.

Viimaste hulgas toob Soo esile Jaak Sooäärt, Anto Petti, Beggars Farmi, Eleanorat, Tikast, Improlood ning Lippajaid. Soo sõnul on Improtest ainus omalaadne Eestis, sest teisi sama suurusjärguga vabaimprovisatsioonilise muusika sündmusi meil ei toimu.

Soo kinnitusel osaletakse aktiivselt ka Euroopa vabaimprovisatsiooniliste kontsertide ja festivalide võrgustikus: «See koostöö juba toimib ja areneb edasi. Välisesinejate kaudu levib info, meid teatakse, aga esinejaid on olnud USA-st, Venemaalt, Soomest, Leedust, Jaapanist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja mujalt.»

Tänavuse Improtesti peaesineja on Inglise multiinstrumentalist, helilooja ja improviseerija

Fred Frith, kes tunneb ennast võrdselt hästi nii avant-rockmuusikas (Henry Cow, Art Bears, Massacre) kui ka vabaimprovisatsioonilises muusikas (Derek Bailey, John Zorn, Ikue Mori, Zeena Parkins jpt).

Ligi 400 plaadi salvestamisel kaasa löönud Frith esineb Põhuteatris toimuval kontserdil, astudes üles ansambliga Trouble with Traffic, kus tema partneriteks on Eesti improviseerijad Rivo Laasi, Ahto Abner, Roomet Jakapi, Liis Jürgens ja Eduard Akulin.

Selleks, et Improtesti raames pakutavad muusikaelamused jõuaks laiema kuulajaskonnani kui kontserdikülastajad, on Soo lükanud käima plaadifirma Improtest Records.

Seni on plaadifirmalt ilmunud nelja esimese tegutsemisaasta kontserte koondavad kogumikplaadid, millele tuleb sügisel lisa.

«Oleme andnud välja ka ansambli ASK: Klassikaraadio Fantaasia Soovisaate paremad palad ja Michel Doneda-Taavi Kerikmäe plaadi «Kirme»,» lisab Soo. Improtesti ja selle tänavuse kava kohta saab rohkem lugeda aadressil http://improtest.edicypages.com

Vabaimprovisatsioonilise muusika festivali Improtest 2011 peaesineja Fred Frith.

Foto: Myles Boise

Mida kujutab endast vaba improvisatsioon?

Taavi Kerikmäe

festivali Improtest korraldaja

Vaba improvisatsioon on termin, mida võib mõista mitmeti.

Kõigepealt tekib küsimus vabaduse kohta ‒ vaba millest? Sest vabadus omab tähendust ju vaid suhtes millegi piiratumaga.

Kui nüüd otsustada, et sõna «vaba» tähistab improviseerija vabadust valida vabalt (ilma ettekirjutusteta või varasemate kokkulepeteta) vahendeid improvisatsiooni teostamiseks, tekivad kohe probleemid.

Kuidas valida stiili?

Kas küsimus vabadusest tähistab ka vabadust valida olemasolevate stiilitunnustega vahendite seast? Küsimus muutub seda keerukamaks, mida suurem on vahendite üldistus. See tähendab, kui suures mahus kasutame nn valmis vahendeid.

Pean siinkohal silmas helilaade või muid samalaadseid ridasid, äratuntavat rütmikat.

Suuremate ühikutena oleks kõne all ka muusika vormide ja muusikastiilide kasutus. Seega, kas valikuvabadus sisaldab ka võimalust valida improvisatsiooniks näiteks rondovorm või tangorütmika?

Teisalt võib terminit «vaba improvisatsioon» mõista kui improvisatsiooni ennast, mis on vaba ettekirjutustest või identifitseeritavast stiilist.

Sel juhul oleks see improvisatsioon end pidevalt olemasolevatele või äratuntavatele muusikavormidele, laadidele, vahenditele vastandav, neid ignoreeriv, olles nii juba loomuselt süsteemi vastand või õigupoolest end süsteemile vastandada püüdev, sest paradoksaalselt kujuneb läbi sellise vastanduse välja teatav reeglite hulk, mis hakkab juba jällegi moodustama mingeid stiilielemente.

Näiteks kui otsustada, et korduvalt pulseeriv meetrum on midagi, mis ei sobi vaba improvisatsiooniga, sest ta määrab juba ette teatava rütmiloogika, siis mängides põhimõtteliselt meetrumivabalt hakkab see peagi tunduma kirjutamata stiilielemendina, mis vabaimprovisatsiooni kõlaliselt justkui määratleb.

Selline paradoks näitab kitsaskohta, mille järgi tõeliselt vaba improvisatsioon ei tohiks teisega sarnaneda.

Kas kombineerimine on improviseerimine?

Raske oleks ette kujutada vormita muusikapala, sest tähelepanu all olles võtavad helilised järgnevused paratamatult mingi vormi.

Kui räägime n-ö muusikalise vormi teadlikust loomisest käigu pealt (improviseerides), siis see sõltub suhestumisest eelmängituga ja planeeringust tulevikuks.

Suures plaanis võib planeering tähistada näiteks kas või umbmääraseid ajalisi etteplaneerimisi (näiteks ‒ improvisatsioon või teos kestab x minutit).

Täpsemaks minnes võib rääkida mingist harmooniajärgnevuse ringist, mis oma perioodide tõttu improvisatsiooni taktide arvu määratleb. Samuti võiks kõne alla tulla mingi juba eksisteeriv traditsiooniline muusikavorm ‒ näiteks variatsioonid.

Teisalt tekitab see küsimusi, kas varieerimine on improvisatsioon selle otseses tähenduses ‒ imprevu. Kas kombineerimine on otseselt improviseerimine? Võibolla oleks siin kohasem rääkida nn live composing’ust?

Ilmselt oleks kohane rääkides vabadusest improvisatsioonis, rääkida improvisatsiooni määrast ehk spontaanse otsuse osakaalust ja otsuste tihedusest improviseerimisprotsessis.

Tegelikult on suhe eelnevasse (just kõlanud muusikalisse ma-

terjali) muidugi ka vormi teadlikust kujundamisest hoiduval esitajal, sest vaevalt õnnestub tal just mängitust täielikult puhastuda, seda mitte mäletada.

Radikaalsemal moel improvisatsioonilisest vabadusest kinni hoidjate mängus võibki täheldada katset mängida n-ö lühikese mäluga või õigemini öeldes lühikeste seostega.

Sellise taktika põhjus on soov vältida improvisatsioonivabadust piiravaid ettekirjutusi. Samas varitsevad mõlemaid taktikaid äärmustes tegelikult ohtlikud fenomenid ‒ inertsus ja automaatika.

Äärmustes peitub oht Kui lülitada välja otsused (mälu ja analüüs), siis tulevad mängides esmajoones välja just sisseharjutatud automaatsed helijärgnevused, käigud, riffid. Lihasmälu ja ka sellega otseselt seotud mõtlemisinerts on tugev, mis tõttu osa imp-

roviseerijaist on isegi täiesti improvisatsiooni harjutamise vastu.

Siin tuleb mängu järgmine oluline tegur ehk otsus. Otsuste vastuvõtmine reaalajas näibki olevat üks improvisatsiooni põhialuseid ja nii tundub, et otsuste vastuvõtmise tihedus on improvisatsiooni vabadusemäära tähistaja (mõõtühik).

See teoreetiline vaade ei pea tingimata kordusi välistama.

Teoreetiliselt, kui kujutame ette kordavat tegevust, siis on võimalik seda ette kujutada ka otsuste jadana, mitte inertsina, kus iga uue ühiku kordus lähtub uuesti reaalajas tehtud otsusest. Üldisemate (harvemate) otsusevormide puhul on määratavaks ilmselt valik sisseharjutatud võtete vahel vms. Nii saamegi vastanduse inerts-otsus.

Võib-olla annab eeltoodu selgituse, miks võib Lääne-Euroopa festivalipealkirjades või ajakirjade sisukirjeldustes näha määratlust «Jazz and improvised music» st jazz ja improviseeritud muusika.

Viies Kumu ÖÖ taasühendab muusika ja kunsti Tänavu 20. mail toimuval kunsti- ja muusikafestivalil Kumu ÖÖ astuvad üles viis omanäolist Eesti esinejat, kellel kõigil on varuks uudiseid ja uut muusikat.

Saksa techno-rocki duo Mouse on Mars.

Foto: Kumu ÖÖ

Lisaks muusika kuulamisele saavad festivalikülalised tutvuda ka rahvusvaheline digitaalkunsti näitusega «Gateways». Ühe mehe luuperikontserdiga tiibklaveril, süntesaatoril, trummidel, elektroonikal, klarnetil, flöödil ja vokaalil astub üles Multiphonic Rodent ehk multiinstrumentalist Erkki Hõbe.

Oma ainsa kontserdi sel kevadsuvel annab kodupublikule Maria

Minerva, kellelt on peagi oodata USA kultusleibeli Not Not Fun raames ka täispikka albumit.

Tantsulist poppi viljelev koosseis Laulan Sinule esitleb Kumu ÖÖ-l oma värsket plaati «Debüüt» ning Imandra Lake kannab ette oma sel aastal ilmunud ning kriitikute-fännide poolt kõrgelt hinnatud albumi «Seesamseesam» materjali.

Psühhedeelset shoegaze-muusikat viljelev Väljasõit Rohelisse jõuab Kumu ÖÖ-le pärast oma esimest välisesinemist Peterburis festivalil SKIF, kus bänd jagas lava nii äsja Eestis esinenud Swansi kui Kumu Ööle saabuva elektroonikageeniusega Mujuice.

Lisaks Eesti esinejatele astuvad Kumu ÖÖ-l üles hinnatud Saksa techno-rocki duo Mouse on Mars, Londoni shoegaze punt Seefeel, Andrew Hung müraelektroonika duost Fuck Buttons, underground-tantsumuusika looja Illum Sphere Manchesterist, Euroopas tuntust koguv eksperimentaalse elektroonika artist Mujuice Venemaalt, kauneid helimaastikke vormiv Marsen Jules, Rootsi indie-punk-jazz artist Thus:Owls ning psühhedeelset popmuusikat viljelev Soome ansambel Eleanoora Rosenholm.

Tänavu viiendat korda toimuv suve alguse muusika- ja kunstipidu Kumu ÖÖ on sel aastal Euroo-

pa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmis. Festivali raames on avatud ka Kumu tänavuse kultuuripealinna aasta suursündmus, digitaalkunsti näitus «Gateways.

Kunst ja võrgustunud kultuur».

Kumu ÖÖ päralt on kogu Kumu alumine korrus koos kolme saali ja sisehooviga. Avatud on baarid ja kohvikud ning Tuborg Green Bar Kumu hiigelliftis, mis viib külastajad 5. korruse näitusele. Kumu ÖÖ piletid on saadaval hinnaga 20 ja 25 EUR Piletilevist, Ticketprost ja kohapealt, ISIC-kaardiga piiratud kogus 15 EUR. Ürituse korraldaja on Musiccase OÜ koostöös Kumu Kunstimuuseumiga ja festivaliga Hea Uus Heli.

4

LINNARUUM

Reede, 20. mai 2011

Jaanus Rohumaa: « Tallinn oleks nagu

Kultuurikilomeetrile pääseb nüüd ohutult ja kuiva jalaga «See on olnud hirmutav paik, kuhu veel aasta tagasi oli tegelikult ohtlik kõndimagi minna,» meenutab SA Tallinn 2011 programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa (pildil) kultuurikilomeetri olukorda lähiminevikus. «Nüüd hakkab sinnakanti tekkima elu ja meie oleme esimesed, kes seal jala maha panevad. Juba paari nädala pärast avatakse esimene kesklinnas asuv tõeliselt mereäärne kohvik.»

Anneli Sihvart

anneli.sihvart@gmail.com

Millal hakkavad kultuurikilomeetril toimuma esimesed kultuurisündmused?

Pidulikult avame kultuurikilomeetri sündmused 5. juunil rattaparaadiga marsruudil Vabaduse väljak ‒ kultuurikilomeeter. Avatud on rattaturg ja toimuvad veel mitmed vastavasisulised sündmused, loomulikult ka kontsert.

Varsti avatakse Katla aed, Kalaturg hakkab mai lõpust alates iga päev avatud olema. Peagi püstitatakse LIFT11 installatsioonid.

Juuni alguses saab näha Saša Pepeljajevi Turus juba esietendunud suurlavastust «Tantsiv Torn».

Patareis toimub sellel suvel varasemast oluliselt rohkem kultuurisündmusi. Merepäevade ajal saab valmis meremuuseumi põhiosa vesilennukite angaarides, muuseum koos ekspositsiooniga avatakse kultuuriaasta lõpus.

Ka Nargenfestival toimub tänavu suures osas kultuurikilomeetri ääres Noblessneri valukojas. Äärmiselt rõõmus olen kultuurikilomeetri ääres paikneva Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi ehk EKKM-i üle, nad on nüüd tänu

Foto: Stanislav Moskov

kultuuripealinnale lõpuks jalad alla saanud, teinud remondi ja annavad esimest korda välja Köler Prize’i.

Mis kultuurikilomeetril praeguseks toimunud on? Ärgem unustagem, kuhu seda rajatakse ‒ see on koht, mida me ei ole 20 aasta jooksul suutnud korda teha, hirmutav paik, kuhu veel aasta tagasi oli tegelikult ohtlik kõndimagi minna.

Tänavu suudame selle ala inimeste jaoks avada. Esmapilgul ehk ei märkagi, millised muutused seal juba toimunud on ‒ esiteks saab sinna esmakordselt ligi kuiva jalaga ja teiseks ei ole seal enam ohtlik jalutada.

Niisiis, kultuurikilomeetri kruusatee on nüüdseks valmis saanud. Nüüd hakkab sinnakanti tekkima elu ja meie oleme esimesed, kes seal jala maha panevad.

Juba paari nädala pärast avatakse esimene kesklinnas asuv tõeliselt mereäärne kohvik ja edasised sündmused toovad elu järjest juurde. Arvestades, et mere ääres on alati külmem kui mujal, ei saa enne mai lõppu sealset ümbrust niikuinii veel täies ulatuses nautida.

Okupatsioon sulges mereääre Kas ja mida oleks saanud kultuurikilomeetri ääres rohkem viimistleda?

Selle rahasumma eest, mis meil on programmi peale kulutada, tänavu siis umbes viis miljonit eurot, saaksime ehitada ehk 200 meetrit niisugust maastikku, mida kõik tahaksime ette kujutada ‒ aga nagu te isegi mõistate, ei ole see otstarbekas. See, mida me teha saame, on viia sinna tänavuseks suveks sündmusi, tuua kultuurikilomeetrile elu ja teha see koht turvaliseks.

Edasi on tegelikult juba riigi ja linna otsustada, kas nad jätkavad selle omandiõiguslikult äärmiselt keerulise ala töötlemist, et tallinlased saaksid endale juurde koha, kus nad pääsevad ka kesklinnas mere äärde, või mitte.

Olen väga tänulik kõigile neile, kes on mõistnud selle ala arendamise vajadust: Tallinna Sadam, Meremuuseum, Pro Kapital ning veel väga palju teisi eraomanikke ja avalik-õiguslikke tegelasi. Selle ala arendamine on meie ühine südameasi ja kui me tänavu algust teeme, siis on vähemalt lootust, et kunagi saab sellest midagi tõeliselt ilusat.

Muidugi tahaksime, et Tallinn oleks Veneetsia või vähemalt Helsingi. Või Stockholm. Helsingis saad sõita paadiga kenasti südalinna ja jätta selle sinna ankrusse.

Meil on niisuguse tavani päris pikk tee, vahepealne okupatsioon

Kultuur kolib ka mere äärde ja Põhja-Tallinna

Kultuuripealinna projektid kultuurikilomeetri ümbruses ja Põhja-Tallinnas suvel 2011 ootavad kõiki nii puhkam Koristustalgud mere ääres 29. mai kell 10–15 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 tiim kutsub kõiki appi korrastama mere äärt Linnahallist kuni Tööstuse tänavani. Pane selga koristamise riided, võta kaasa lapsed ja hea tuju.

Koht: Kogunemine Disainimaja juures kell 10 Facebook: kultuuripealinna koristustalgud NO99 Põhuteater 30. aprill – 30. september 2011.

Avatud iga päev.

Põhuteater on installatsioon, avalik ruum ning kultuuriürituste toimumispaik. Asub Tallinna kesklinnas Skoone bastionil, on avatud 2011. aasta maist kuni oktoobrini. Pärast seda NO99 Põhuteater kaob.

Koht: Skoone bastion pohuteater.no99.ee Kultuur kolib mere äärde.

5. juuni kell 12‒20, kogunemine Vabaduse väljakul kell 12 koos ratastega Rattaparaad, Ekskursioonid mere ääres, õhtul kontsert. Kõik asutused avatud. Ekskursioonid viib läbi ajaloolane Oliver Orro.

Eelnevalt registreerida aadressil rsvp@tallinn2011.ee Koht: Paraad Vabaduse väljakult Linnahalli kõrvale.

Facebook: Kultuur kolib mere äärde Patarei Vangla kultuuripark Avatud iga päev kell 12‒19 Koht: Kalaranna 2 Hind: pilet 2 eurot, ekskursioonid kallimad ja tellimisel info@patarei.org www.patarei.org Hamburgi ideede rong / Train of Ideas 12.‒14 juuni Samal ajal kui Tallinn on Euroopa üks kultuuripealinn, andis Euroopa Komisjon Euroopa rohelise pealinna tiitli eeskujuliku pühendumise eest loodus- ja keskkonnakaitsele Hamburgile Saksamaal.

Tähistamaks rohelise pealinna tiitlit, sõidab aprillist oktoobrini läbi Euroopa rong, täis ideid, kus esitletakse publikule tulevikulinnade jaoks loodud lahendusi.

Näitusel on enam kui 100 projektis näidatud linnaelu ning linnade arengu, liikuvuse, energia ja kaitstuse, looduse ja roheluse, ressursside kaitse ja ettevõtluse ning tarbimisega seotud lahendusi.

Koht: Kultuurikilomeetri alguses Hind: Tasuta www.train-of-ideas.net

Club 2011: Mutant Disco 15. juuli kell 23 Koht: Noblessneris, Peetri sadamas Patarei kultuuritolm 22.‒23 juuli 2011 Kahepäevane muusikakunstifestival Koht: Patarei vangla Hind: pileti hind selgub

ja

Maastikumängud merepromenaadil Mängulehte saab internetist alla laadida ning leiab paberil Tallinn 2011 infopunktis ja Ökosaarel. Sündmustel jagatakse mängulehti ja juhiseid kultuurikilomeetril. Ülejäänud ajal on soovijatel võimalus iseseisvalt rada läbida.

See on orienteerumis- ja seiklusoskusi proovile panev mäng.

Retke käigus tuleb leida varjatud ja kuulsad kohad, tunnetada meretuult, tuletada meelde ajalugu ning märgata hiljutisi muutusi.

Mäng nõuab osalejatelt linnaruumi süüvimist, võimaluste avastamist ning esile toomist.

Linnamaastiku läbimist abistab etteantud punktide ning vihjetega mänguleht.

Koht: Kalamaja-Pelgulinna asumites ja mere ääres www.linnalabor.ee

Meremuuseumi Lennusadam Laevadele pääs ja mänguväljak avatud, oktoobris avatakse terve kompleks.

Uksed avab Euroopa unikaalsemaid muuseume – meremuuseumi Lennusadam. Kultuuripealinna tähtobjekt räägib iidse mereriigi lugu moodsas visuaalses keeles.

Koht: Lennusadamas www.meremuuseum.ee Rahvusvaheline ehtekunstinäitus «UltraMarine» 7. oktoober– 7. november «UltraMarine» on värskema ehtekunsti näitus, mis esitleb just selleks puhuks Noblessneri kvartalisse loodud ekspositsioonipinnal töid ligikaudu 50 kunstnikult nii Eestist kui Euroopast.

Koht: Noblessneri ala Hind: Tasuta Katlaaed 28. mai – 30. september 2011 Katlaaed on kogukonnaaed, mis pakub linnainimesele võimalust osta ja kasvatada värskeid söögitaimi ning nautida elavat loodust. Aias toimuvad kultuurisündmused ja töötoad. Jagatakse nippe seemnete külvamisest kuni söögi tegemiseni ning tutvustatakse linnaaianduse tausta.

Koht: Katla vastas kultuurikilomeetri alguses

Hind: Tasuta Facebook: Katlaaed Aparaatide võrgustik «Murepunktide kett» 31. mai – 30. september 2011 Tegemist on linnaruumi paigutatud surutisevastaste aparaatide võrgustikuga. Kui ka moesõna «surutis» hetkeks unustada, on aparatuuri tööpõld siiski lai.

Koht: Tallinna kesklinn ja mereäär www.kirbutsirkus.com Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 1. mai – 2. oktoober 2011, avatud T‒P 13.00‒19.00 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on kunstnike, kuraatorite ning kunstiüliõpilaste kaasabil asutatud institutsioon, mille eesmärgiks on populariseerida ning eksponeerida kaasaegset kunsti.

EKKM-i näitustehooaeg kestab 1. maist 2. oktoobrini, mille jooksul jõuab vaatajani kokku neli näitust. Lähemat infot näituste kohta leiate EKKM-i koduleheküljelt.

Koht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (Põhja pst 35) Hind: Tasuta, kuid annetused on väga oodatud. ekkm-came.blogspot.com Linnainstallatsioonide festival LIFT11

5. juuni – oktoober 2011 Linnainstallatsioonid – kunsti, arhitektuuri, disaini ja maastikuarhitektuuri piirimail seisvad objektid – püüavad ergastada meie kohatunnetust, pakkuda kriitilist või humoorikat kommentaari linnakeskkonnale, juhtida tähelepanu kohalike kogukondade harjumustele, probleemidele, unistustele. Kõnetada – küllap üpris eri moel – nii põliselanikke kui kultuuripealinna turiste, teravdades ruumikogemust ning esitades küsimusi kohaidentiteedi ja ruumikasutuse kohta.

Koht: Linnahalli katusel töö pealkirjaga «Merele», kultuurikilomeetri juures linnahalli küljes «Helin», Vana-Kalasadamas «Kai» ja Kalarannas töö pealkirjaga «Kalarand». www.lift11.ee Facebook: lift11 Ökosaar 5. juuni – oktoober 2011 Vana-kalasadamasse tekib Ökosaar, kus saab lähemalt teada rohelisest eluviisist, süüa ja juua kohvikus, mis on ümber ehitatud kahekordsest inglise bussist, ning nautida etteasteid ja teemaõhtuid. Ökosaarel on olemas ka kogu kultuuripealinna sündmuste info ja voldikud.

Koht: Vana-Kalasadam Facebook: Ökosaar

LINNARUUM

Reede, 20. mai 2011

«Muidugi me tahaksime, et u Veneetsia!»

5

a ning õige pea hakkavad seal toimuma tänavuse suve kõige põnevamad sündmused. võttis meilt võimaluse mere ääres käia, aga mis veel halvem, see võttis ka meie peast ära mereleminemise võimaluse.

Keegi meist ei saanud ette kujutadagi, et ta võtab paadi ja sõidab Naissaarele või Soome sõpradele külla.

Nüüd aga ehk tuleb kunagi uuesti aeg, mil mere äärde kerkivad uued elurajoonid juba koos paadisadamate, kohvikute, ateljeede ja kõige selle juurde kuuluvaga.

Teiseks olime veendunud, et kultuurisündmuste toimumise ala Tallinnas tuleb laiendada, et see ei piirduks ainult vanalinna ja selle ümbrusega, vaid juhiks inimesi ka muudesse paikadesse ‒

«Mere äärde hakkavad kerkima uued elurajoonid juba koos paadisadamate, kohvikute ja ateljeedega.»

Kas on õige, et kultuurikilomeeter on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi lõplikult valmis?

Kõigepealt täpsustan, et sihtasutus Tallinn 2011 ei vastuta infrastruktuuri objektide eest, vaid selle eest, et infrastruktuuri ‒ käesoleval juhul siis mereäärse tee ‒ äärde tekiks kultuurikeskkond.

Olime Mikko Fritzega kultuuripealinna planeerimise alguses mõlemad ühte meelt, et üks asi, mille eest meil tuleb seista, on Tallinna kultuuriareaali laiendamine mitte üksnes tegijate poolest, vaid ka selles osas, et me õpiksime kultuuriks nimetama asju, mida me võib-olla pole veel harjunud selleks pidama ja mis ehk pole nii rafineeritud.

nagu näiteks juba valmis saanud Põhuteater Skoone bastionil ja nüüd siis ka kultuurikilomeeter, mis tõepoolest aina areneb.

Noor põlvkond peab olema nutikam Kuidas on edenenud kultuuripealinna programm tervikuna?

Meil oli juba kaks aastat tagasi kultuuripealinna tegema hakates selge, et oleme läbi aegade kõige vaesem kultuuripealinn.

Otsustasime sellele vaatamata hakkama saada ja ma võin öelda, et meie 250 projektipartnerit, kelle loomenõukogu kaks aastat tagasi välja valis ja kes eelmisel aastal kinnitati, on kõik programmis sees ja sündmused toimuvad.

Väike mure on, mis saab edasi aastal 2012. Ühelt poolt ei olnud

ühegi programmipartneri toetus väga suur, aga isegi selle suhteliselt väikese raha kadumine Eesti kultuurimaastikult aastal 2012 teeb murelikuks.

Aga ma loodan, et paljud meie partneritest on äratanud juba ka eratoetajate huvi, saanud tänu kultuuripealinnale rohkem rahvusvahelisi kontakte, aimu, kuidas käib euroopalik asjaajamine, kui palju on selles bürokraatiat ja kuidas seda ületada, kuidas jõuda fondideni ja taotlusi täita.

Arvan, et ega Eestis kultuuri jaoks muud võimalust rahalises mõttes olegi, kui esiteks püüda luua kontakte enda eraettevõtjatega, veenda neid, et ajad õiget asja, ja teiseks õppida rahvusvahelistest fondidest vahendeid leidma.

Teisiti pole võimalik, sest vaevalt Eesti oma raha või võimalustega väga suurt hüpet teeb, ta saab hakkama olemasoleva institutsionaalse kultuuri säilitamise ja kavandatu valmisehitamisega, kuid uus põlvkond peab rohkem vaeva nägema.

Nendel on ehk aga lihtsam jõuda ka rahvusvahelisele turule.

Meremuuseum MAMO Purjetamiskool Noblessneri valukoda LIFT11 „Savipaviljon“ Patarei vangla Kultuurikilomeetri kergliiklustee

Ökosaar

Säästva Renoveerimise Infokeskus

LIFT11 „Kalarand“ LIFT11 „Kai“ Kalaturg Eesti Disaini Maja Katlaaed

Energia avastuskeskus Põhuteater

EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum LIFT11 „Merele“ Katel LIFT11 „Helin“ Kultuurikilomeetri kergliiklustee

Reisisadam

Lillefestival Kultuuripealinna infokeskus

Kas kultuuripealinn on mõeldud eeskätt turistidele või oma linnakodanikele?

Minu nägemus on, et me teeme kultuuripealinna oma linna kodanikele. See aasta on oluline meie enda kultuurielu arendamiseks ja uute kultuurinähtuste esiletoomiseks. Kui sellega kaasneb suurenev turistide arv ‒ nagu ongi juba juhtunud ‒, on muidugi eriti hea.

asse, vaeslapse ossa ei jää keegi

ma kui tegutsema, nii nautima kui rõõmu tundma!

Kajakimatkad Tallinnas Juuni – august 2011, kolmapäeviti ja laupäeviti Koht: mereala Tallinna kesklinnas www.360.ee Lavastus: Saša Pepeljajev: „Tantsiv torn“ Etendused 8.–11. juuni 2011 kell 19 Koht: Katel www.aurinkobaletti.com Timo Steineri ooper «Kaks pead» Nargenfestivalil 10. juuni 2011 kell 22, 11. ja 12. juuni 2011 kell 18 Koht: Noblessneri valukoda www.nargenfestival.ee Kalamaja avatud hoovid: teatrihoov 15. juuni 2011 Kokku tulevad Kalamajaga seotud näitlejad. Seda, kas kohapeal saab näha täispikka etendust, värvikaid etüüde, kuulata poeeme või hoopis laulu, otsustavad nemad.

Koht: Kalamaja elamute hoovid Hind: Tasuta www.telliskiviselts.info Kontserdid: Pärdi päevad.

Pärdi «Missa syllabica» & Rossini «Petite messe solennelle»

2. juuli 2011 kell 19.30 Koht: Noblessneri valukoda www.nargenfestival.ee Helimärgid / Tuned City Tallinn ‒ töötoad ja kohaspetsiifilised erisündmused 4.–7. juulini 2011, etendusedlavastused, näitused ja konverents-seminar 7.–10. juulini 2011 Kuula Tallinnat uute kõrvadega! Tavaliselt kirjeldatakse ehitisi visuaalsete märksõnadega. Aga tihti on kuulmismeel see, mis aitab ruumi kogemisel ja selles liikumisel.

Koht: linnaruum www.tunedcity.net/tallinn www.moks.ee Eesti-Soome vanalaevade suursõit «Eesti-Soome ühislaevastiku kultuuridessant 2011» Juuli 2011 Koht: Soome, sh Turu sadam; Tallinna Merepäevad, Lennusadam Festival «Eesti Pops 2011» 9. juuli 2011 Koht: Telliskivi loomelinnak www.eestipops.com Pinksiklubi 13.–16. juuli 2011 Pinksiklubi on lauatennisele ja muusikale keskenduv ettevõtmine, mille sihiks on sotsiaalne

kokkukuuluvus, jätkusuutlikkus, disain ja kunst avalikus linnaruumis.

Koht: Rotermanni kvartal, Skoone bastion, East Creative Place, Telliskivi loomelinnak www.pinksiklubi2011.tumblr. com Facebook, Twitter: pinksiklubi2011 Rahvusvaheline väntorelifestival 15.–17. juuli 2011 Koht: vanalinn, Tallinna Merepäevade toimumiskohad www.tmm.eev Tallinna Merepäevad 15.–17. juuli 2011 Tallinn asub küll mere ääres, aga tallinlane elaks justkui seljaga mere poole. Paradoks. Küllap on põhjuseks seegi, et Nõukogude okupatsiooni ajal oli mereäär kinnine tsoon, kuhu naljalt ei pääsenud.

Kultuuripealinna ja Tallinna Merepäevade soov on see paradoks kaotada ja tallinlaste pilk taas merele suunata.

Koht: Tallinna laht, reisisadam, Lennusadam, Peetri sadam www.tallinnamerepaevad.ee Facebook: Tallinna Merepäevad Etendus «Sool»

15. ja 16. juuli 2011 kell 22 Koht: Eesti Meremuuseum, Lennusadam www.meremuuseum.ee www.emic.ee/helilooja/helenatulve Ukraina kultuurifestival «Balti Trembita» 15.–17. juuli 2011 Koht: Admiraliteedi bassein chaykaspas.org.ua www.hot.ee/uke Kõlar: Missa & Kreek: Reekviem 15. juuli 2011 kell 19.30 Koht: Noblessneri valukoda www.nargenfestival.ee Nargenfestivali veekarneval 17. juuli 2011, rongkäik kell 14, etendus kell 15 Koht: Raekoja plats, Tallinna Merepäevade pealava Admiraliteedi basseini ääres www.nargenfestival.ee Kajakiekspeditsioon TallinnTuru 17.–26. juuli 2011 Koht: Tallinna ja Turu vaheline mereala www.360.ee Tangosadam Tallinn 2011 20.–24. juuli 2011 «Tangosadam» on esimene

Argentina tango festival Tallinnas, kus toimuvad klassikalise tango ja tango nuevo tunnid ning milonga’d koos elava muusika ja esinejatega.

Koht: kesklinn, sadam www.tango-tallinn.com www.tangoporttallinn.com Näitus Lost in Transition 22. juuli – 28. august 2011 Koht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (Põhja pst 35) http://ekkm-came.blogspot. com Facebook: Lost in Transition Rahvusvaheline soomeugri teatriprojekt «Kaks teist ja üks.

Sugri mängud» 26.–30. august 2011 Koht: Põhuteater www.pohuteater.ee Kalamaja avatud hoovid: muusikahoov 27. juuli 2011 www.telliskiviselts.info Gilgameš ja teised August 2011 Koht: Katel www.vonkrahl.ee 60 sekundit üksindust aastal Null Augusti lõpp 2011 Kunsti olemuslikku efemeer-

sust pühitsev rahvusvaheline filmiinstallatsioon.

Koht: Kalasadam www.60sec.ee KONT – tänavakunst merekonteineritel 8. august – 21. august 2011 Koht: Põhja-Tallinn Facebook: KONT2011 Kalamaja avatud hoovid: kinohoov 17. august 2011 Koht: Kalamaja elamute hoovid www.telliskiviselts.info Avatud Ateljeed 21. ja 28. august, 4., 11. ja 18. september Koht: ateljeed, aiad ja galeriid üle Tallinna www.ateljeed.com Stalking Stalker 24.–26. august 2011 Kaasaegse helikunsti, visuaalkunsti ja filmifestival, mis toimub linnas, kus Andrei Tarkovski filmis oma maailma filmiklassikasse kuuluva teose «Stalker».

Koht: Katel Ooper «Parsifal» 25.–28. august 2011 Koht: Noblessneri valukoda www.opera.ee

6

KÜLALISLAHKUS

Algab NO99 teatrifestival Mai lõpul algab Teatris NO99 rahvusvaheline teatrifestival NB FESTIVAL 2011, mis pakub noorele publikule taskukohase hinnaga maailmatasemel teatrielamusi.

Alates 29. maist on võimalik viiel päeval vaadata ligi paari-kümmet lavastust, mis annavad ülevaate laste- ja noorteteatri väljendusvormidest.

Festivali korraldab ASSITEJ Eesti Keskus koos VAT Teatriga ning etendused toimuvad Teatri NO99 saalides.

«Parsifalist» Talveaias 23. mail kell 19.00 kõneleb teemal «Wagneri «Parsifal» – maailmamehe luterlik testament» Ph. D. Loone Ots. Rahvusooper Estonia 2011. aasta „Parsifali“ lavastuse kontseptsiooni tutvustab lavastaja Nicola Raab. Lisaks saab nautida muusikalisi etteasteid ja osaleda mõttevahetusel.

30. mail kell 19.00 kõneleb teemal «Aeg muutub ruumiks: «Parsifali» muusikalised ideed» Ph. D. Kristel Pappel.

Kuulutatakse välja Bayreuthi ooperipidustuste stipendiaat 2011 ja antakse üle stipendium Eesti Richard Wagneri Ühingu poolt.

Solistid kõnelevad oma Wagneri-kogemusest maailma lavadel. Lisaks saab nautida muusikalisi etteasteid ja osaleda mõttevahetusel.

Sissepääs mõlemal päeval tasuta.

Reede, 20. mai 2011

Pärt: «Tunnustus on nagu sadam, milleni tuleb keset karisid jõuda» Helilooja Arvo Pärt pälvis Tallinna päeval pealinna kõrgeima autasu – Tallinna vapimärgi.

Oliver Õunmaa Tallinna päeva hommikul raekojas kõrge autasu kätte saanud Pärt oli tunnustusest silmnähtavalt liigutatud, mainides, et see on tulnud raske tööga. «Auhind on üks ilus ja keeruline asi,» ütles Pärt mõtlikult.

«Tunnustus on nagu sadam, milleni tuleb jõuda, kui meri on täis peibutusi ja karisid. Selleks, et pühapäeva nautida, tuleb kuus päeva rasket tööd teha,» lisas Pärt.

Palju maailmas ringi reisinud helilooja sõnul on oluline, et just kodupaik teda meeles peab. «Ma olen tagasi pikalt reisilt, kodus, milleks on Tallinn,» lausus Pärt.

«Minu klaver on ju siin, minu pere on siin ja ka mu kuulajad on siin.»

Savisaare sõnul on Pärdi tegevus toonud linnale ja tema kodanikele tuntust. «Me täname Eesti tuntuimat heliloojat ja üht maailma tuntuimat eestlast, kelle looming on kõigi väljapaistvate interpreetide ja muusikakollektiivide repertuaaris,» lausus Savisaar.

«Tallinn tänab ja tunnustab

Linnapea Edgar Savisaar (vasakul) andis 15. mail helilooja Arvo Pärdile (keskel) Tallinna vapimärgi.

Foto: Raepress

Arvo Pärti hindamatu loomingu eest, mis on rikastanud maalimakultuuri ja tugevdanud meie

identiteeti.» Tänavusel Tallinna päeval anti esmakordselt välja ka teeneka kultuuritegelase pree-

mia, mis on mõeldud pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu,

muusika arhitektuuri või kirjanduse alal. Selle pälvis kunstnik Valli Lember-Bogatkina, kes on kujundanud näiteks pannoo Kalevi spordihalli fassaadil ja Mustamäe esimeste paneelmajade otsaseinte kaunistused.

«See, et mind tunnustati säärase auväärse preemiaga, innustab mind ja annab jõudu veelgi rohkem tööd teha,» rääkis kunstnik.

Savisaar tõstis esile just Bogatkina panust linnailme kujundamisel. «Ta on rõõmsameelne daam, kunstnik, kelle sõjajärgses loomingus oli esiplaanil arhitektuuriga seotu: pannood, klaasimaalid ja mosaiigid,» ütles linnapea.

«Tema imetlusväärne aktiivsus ja viljakus kunstnikuna on püsinud ka seeniorieas, raugemata tänini.»

Lisaks pälvisid 16 inimest Tallinnale osutatud teenete eest linna teenetemärgi. Need olid Andres Alver, Hele-Marie Braun, Lilia Gontšarenko, Priit Herodes, Rudolf Kiviking, Toomas Kookla, Toomas Lepp, Toivo Luhats, Ulla Länts, Jaanus Otsa, Valeri Petrov, Iris Pettai, Aleksandr Zukerman, Mihhail Vladislavlev, Nikolai Tšurilin ja Heido Vitsur.

Kes kannavad südamekujulist märki?

Külalislahkuse märgiga ettevõtted väärtustavad töötaja kaasamist.

Ajaleht Kultuuripealinn otsib

SUVEREPORTEREID, kelle tööülesandeks on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 nädalalehele Kultuuripealinn kultuuriuudiste vahendamine ja mitmesugustes ajakirjandusžanrites lugude kirjutamine.

KUI SA: 9 tunned tõsist huvi ajakirjanduse vastu, 9 oled ladusa kirjaliku väljendusoskusega, 9 valdad eesti ja inglise keelt kõnes ja kirjas, 9 lähened tööülesannetele loovalt, 9 omandad kõrgharidust või oled lõpetanud kõrgkooli, 9 oled valmis töötama õhtuti ja nädalavahetustel.

PAKUME SULLE 9 huvitavat ja mitmekesist tööd kultuuriajalehes, 9 meeldivat ja tänapäevast töökeskkonda Tallinna kesklinnas, 9 toredaid kolleege, 9 eneseteostusvõimalust, 9 paindliku graafikuga tööd suveks, 9 võimalust käia tasuta kultuuriüritustel.

KASUKS TULEB 9 töökogemus meediaväljaandes, 9 kursisolek kultuurieluga.

Konkursil osalemiseks saada CV märgusõnaga «Suvereporter» hiljemalt 30. maiks k.a e-posti aadressile andreas.sepp@tallinn2011.ee

Andreas Sepp

andreas.sepp@tallinn2011.ee

Hiljuti lõppenud Euroopa kultuuripealinna külalislahkuse programmi raames toimunud kolmeosalisel koolitussarjal osalesid kokku 262 ettevõtte 2000 töötajat, saades tasuks õiguse kanda vastavat sinise südame kujulist märki.

Koolitustel osalenud leidsid muuhulgas, et teenindussektoris muutub üha tähtsamaks töötajate motiveerimine ja neile eesmärkide selgitamine. Samuti on üha raskem õigete töötajate leidmine, nende tunnustamine ning ettevõtte arengusse kaasamine.

Hendo Priimägi, AS Ühisteenused parkimiskontrolli juht: «AS Ühisteenused 24 linnatranspordi teenindajale jagati koolitustel teadmisi hoolivast,

Kp

LISAB

Koolitustel käsitletud teemasid 9 Vaid kaks inimest kümnest kasutavad töö juures 75% ajast oma tugevusi.

9 Tänapäeval on pea iga amet seotud teenindamisega või inimestega suhtlemisega.

9 Kuidas võime olla külalislahke on seotud isikliku arenguga.

9 Külalislahke teenindaja tunneb ennast hästi ning paneb ka külalise end hästi tundma.

9 50% tööajast peaks juht tegelema oma alluvatega.

professionaalsest ja sujuvast teenindusest ning kultuuripealinna aastal toimuvatest põnevatest sündmustest.

Eesmärk oli tagada külalislahke teenindus nii linnakodanikule kui ka külalisele ning kõrgemalt väärtustada teenindaja ametit.

Esimene koolituse etapp andis ülevaate külalislahkuse olemusest ja selle rollist teeninduses ning lisaks sai koolitusel ülevaate Euroopa kultuuripealinnade traditsioonist ja 2011. aasta programmist.

Teine koolituse etapp aitas mõtestada teenindaja elukutse väärtusi ja õpetas igapäevaste näidete varal saama oma tööst motivatsiooni. Kõik koolitusprogrammi edukalt läbinud AS Ühisteenused linnatranspordi teenindajat saavad nüüd uhkusega kanda spetsiaalset külalislahkuse märki.»

Eesti Nuku- ja Noorsooteatri teenindajad: «Ettekanded olid huvitavad ning mitmed näitena kirjeldatud olukorrad tulid tuttavad ette. Hea meel oli tõdeda, et oleme ise sellesarnastes situatsioonides edukalt toime tulnud ning sõbralikkus klientide vastu on loomulik, mitte vägisi võetud hoiak.

Kuid tuleb ette ka kehvemaid päevi, kus suu naerul ja sära silmades nii lihtsalt ei püsi. Koolituselt saime motivatsiooni, säilitamaks head tuju ja rõõmsat meelt, kuid oleks oodanud ka põhjalikumaid näpunäiteid, kuidas käituda ebaviisaka ja ülipretensioonika kliendiga. Üldiselt oleme aga äärmiselt tänulikud, et meil oli võimalus osaleda Külalislahkuse projektis ning kindlasti püüame koolituselt saadud teadmisi oma töös igapäevaselt rakendada. Suur aitäh!

Tallinna Turismiinfokeskus:

«Külalislahkus on osa riigi ja rahva kultuurist. Kuna kõigepealt puutub külaline kokku just teenindusega, siis see loob ka esmamulje riigist ja selle teenindussfäärist.

Koolitus andis nii teenindajale kui ka lihtsalt linnakodanikule ideid, mõtteid, motivatsiooni, kuidas väärtustada teenindaja ametit, märgata paremini linnakülalist ning pakkuda talle parimaid lahendusi, et külaline tunneks ennast oodatuna ka tagasi tulema.

Kuna meie asutuses käib palju välisturiste, siis esimese koolituse osas meeldisid näited teiste kultuuride kohta, kuidas nemad näevad külalislahkust, kuidas nad ootaksid, et neid märgataks ning teenindataks.

Teises koolituse osas leidis ohtralt motivatsiooni, kuidas oma tööd paremini teha ning oma head tuju ka kliendiga jagada.»

Reine Ader, Estonian Air salongiteenuste juht: «Kogemus osutus positiivseks ja nüüd saan ka tagasisideks neile öelda, kes kõhklesid ja suhtusid koolitusse eelarvamusega, et nii suur rahvahulk ja kas on üldse mõtet? On küll!

Mind üllatas, et külalislahkusest peab rääkima kultuuripealinna kontekstis, sest külalislahkus oleks nagu üks osa kultuurist - see on riigi ja rahva kultuuri lahutamatu osa.

Koolituse lõppedes oli palju mille üle mõtiskleda, näiteks kuidas leida meeskonda töötajaid ja kas seatavad eesmärgid on realistlikud või ebarealistlikud.

Kuidas mul juhina läheb? Kuidas panna inimesi pingutama ja et nad raha pärast ei lahkuks?

See, mida teeme mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt meie ümber olevaid inimesi ja samuti

meid endid. Eesti riik on nii väike ja me peame olema külalislahked.

Meil on tublid, töökad ja targad inimesed, kuid natuke reserveeritud ja ei julge olla avatud. Kui me oma tarkuse ja hea ärivaistu juurde lisaksime pisut naeratust,

liiguksime jälle sammu võrra edasi. Kõige suurem rõõm on teada, et kellelegi läheb korda teenindajate saatus ja on keegi, kes pöörab tähelepanu selle töö väärtusele.

Suur tänu kogu koolitusega seotud meeskonnale!»

Lisaks rohelusele on linna vallutanud ka soov olla külalislahkem.

Foto: SA Tallinn 2011

FOTO

Reede, 20. mai 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis Geriljakino vallutas teisel seansil Tallinna Botaanikaaia

7

Lauluväljakul avati muuseumiöö raames «Cromatico»

Skulptor Lukas Kühnel (paremal) on vaatamata vihmale põhjust rahuloluks, sest lauluväljakule püstitatud skulptuur «Cromatico» on pidulikult Euroopa kultuuripealinna segakoori poolt sisse õnnistatud.

«Casablanca» avas külma trotsides Katusekino teise hooaja

Geriljakinos näidati seekord 1972. aasta filmi «Silent Runnin» ja tutvuti botaanikaaia flooraga.

Vaatamata jahedale kevadilmale kogus Katusekino «Casablanca» 15. mai õhtul siiski märkimisväärselt vaatajaid. Kinosõpru oodatakse Viru keskuse katusele iga päev!

Fotod: Stanislav Moshkov

Haabersti tunnusmeloodia

Näitusel «Sõnastamata lood» räägitakse seksuaalvähemuste igapäevastest probleemidest

Helilooja Tauno Aints esitles Haabersti Vaba Aja keskuses linnaosa uut meloodiat.

Kunstihoones avatud näitusel «Sõnastamata lood» on muuhulgas 9 tunni jagu videosid.

Fotod: Sten Jõemets / Nikon

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab «26. mail kõlab Berliini Filharmoonias Erkki-Sven Tüüri uue kooriteose «Ärkamine» esmaettekanne Saksamaal. Selle maailmaesmaettekanne toimus 10. märtsil Tallinnas. Teose tellis eestlasest heliloojalt Tallinna linn 2011. aastaks, sest just siis tähistatakse Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Tüüri uue koori teose kirjanduslikud alused moodustab tema kaasmaalastest autorite luule,

mille helilooja metafüüsiliselt omavahel kokku seob: «Erinevad luuletused moodustavad vaikse, kevade ime teemalise palve, mis lubab viimasel elu taas õitsema panna. Muusika tuletab meile meelde, et me peaksime hingelises mõttes ärkama, hakkamaks niiviisi ennast paremini mõistma ja selgemini nägema. Seetõttu räägib teos ka sisemisest valgustatusest.»» (Newsmax, Saksamaa)

«Munakividega sillutatud Tallinna vanalinna tänavatel saab ko-

dustes kohvikutes ja ligitõmbavates restoranides osta cappucino’t ja kooki vähem kui kahe euro eest ning korralik eine maksab viieka.

Võrreldes kodumaaga on ka õllehinnad odavad. Pole siis ime, et aastaid tagasi, kui üks seltskond Šoti jalgpallisõpru tuli siia oma kodumaa mängu vaatama, otsustasid nad ilusate naiste pärast Tallinnasse elama jääda.

Kuid kindlasti on tänavuses Euroopa kultuuripealinnas peidus rohkem kui vaid odav alkohol ja ilusad naised.

See on veidi veider maailm, mis koosneb saatkonnahoonetest,

martsipanimuuseumidest, kaasaegsetest Hispaania tapas’e baaridest, kodumaistest kõrtsidest ja Tai spaadest.

Mida iganes ka ette võtta, jääb kõik vajalik käe-jala ulatusse.

Ringi liikuda on väga lihtne ja seega pole just raske välja mõelda mugavamat nädalavahetuse veetmise kohta Euroopa pealinnade seas kui Tallinn.» (Irish Times, Iirimaa)

«Võrreldes maagiliste kohtadega nagu Brügge, Madrid või

Istanbul ei suuda Tallinn Euroopa kultuuripealinnana veel päris sama taset välja mängida. Vana hansalinna Revali linnasüdame ja nõukogudeaegsete paneelhoonete vahele jääb aja- ja kultuuritühimik, mida ei ole veel suudetud täita.

Kaheks jagunevad näiteks ka bussisõitjad, kus eestlastest ühistranspordikasutajad ei ütle sõnagi, aga seltskond itaalia tudengeid on seevastu vägagi valjud, laskmata ennast stoiliselt vaikivatest eestlastest segada.

Laias plaanis on 12. sajandil taanlaste poolt asutatud vana hansalinn viimase 15 aastaga

muutunud siiski läänelikumaks, täitudes hiiglaslike ostukeskuste ja parkimisplatsidega. Alles nüüd avab linn end aga lõplikult merele, üle mille tulid siia sajandite vältel rüüstajad, rikkus ja kultuur. Suvel avatakse rannapromenaad ja vanas vesilennukite angaaris ka meremuuseum.

Linna kultuurielu on rikas ilma kultuuripealinnatagi, aga selle tiitli tõttu on sündmuste arv kasvanud veelgi, kultuuripealinna programm koosneb 251 projektist ja 7000 eraldi sündmusest, millest paljud on kavva võetud linnaelanike ettepanekul.» (NZZ, Šveits)

8

KULTUURIKALENDER

Reede, 20. mai 2011

Eesti Arhitektuurimuuseum soovitab: näitused tuletornidest «Igal majakal oma tuli» 9 Näitus on avatud 5. juunini!

Kokku on väljas kolm väljapanekut: Eesti tuletornid läbi aegade, Soome tuletornid ja Eesti tuletornid postmarkidel. On raske leida ehitiste liiki, millel oleks nii palju vastandlikke tähendusi ja tõlgendusi kui tuletornidel.

Lootus ja üksindus, romantika ja meeleheide, funktsionaalsed vajadused ja esteetika, atraktiivsus ja unustus ‒ niisugust vastandite loetelu võiks jätkata pikalt.

«Eesti tuletornid on oma arhitektuurse mitmekesisuse poolest märkimisväärne peatükk maailma tuletornide üldpildis. Siinsele kandile iseloomulikult ei suuda nad teistega võistelda küll suuruse, see-eest aga vanuse ja mitmekesise materjalikasutusepoolest,» kirjeldab Leele Välja, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor praegust väljapanekut.

Kui ülemaailmne organisat-

TEATER 20. mai 19.00 Skoone bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Fred Frith».

Fred Frith (1949) on Inglise multiinstrumentalist, helilooja ja improviseerija. Heliloojana on tema teoseid esitanud näiteks Rova Saxophone Quartet, Ensemble Modern, Arditti Quartet jpt. Frith on kaasa löönud ligi 400 plaadi salvestamisel.

20. ja 21. mai 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Vaata, ma kukun».

Lugu räägib kaasaegses meediaühiskonnas üles kasvanud noortest inimestest, kes igatsevad revolutsiooni ja püüavad luua teistsugust maailma, taipamata, et maailma muutmiseks tuleks alustada iseendast.

Tegemist on 25. lennu bakalaureuselavastusega.

21. mai 18.00 Rahvusraamatukogu teatrisaalis (Tõnismägi 2, Tallinn) VAT Teater: «Nisa».

Lavastuse aluseks on Kalahari bušmani naise Nisa elulugu, mille on tema enese sõnade järgi kirja pannud ameerika antropoloog Marjorie Shostak. Dramatiseering, lavastus ja esitus Katariina Unt (Lauk), lavastanud Aare Toikka. Lavastus ühendab sõna, muusika ja liikumise uudsel viisil ja viib vaataja mõtte- ning tunderännakule, mis võib mõjuda kui eksootiline reis. Vaatamata oma võõrapärasusele kinnitab Nisa lugu siiski seda, et inimese tundeelu on suurel määral universaalne.

27. mai 19.00 Kalevi spordihallis (Juhkentali 12, Tallinn) Mart Kangro lavastus «Open Tallinn

sioon The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) koostas nimekirja 100 silmapaistvama tuletorni-arhitektuurimälestise kohta, siis pääses Eestist sinna tervelt kuus tuletorni (Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Tahkuna ja Ruhnu).

Juba mõnda aega on tuletornid olnud teelahkmel. Kui alles sadakond aastat tagasi oli tuletornide olemasolu meresõitjate jaoks eluküsimus, siis tänapäevaste navigatsiooniseadmetega liikudes on nende osatähtsus pidevalt vähenenud.

Merega tuleb aga ettevaatlik olla ja nii on suur osa olulisemaid tuletorne töös tänaseni. Kuid vähe pole ka neid, mille tuli on juba mõnda aega kustunud ja nimigi navigatsioonimärkide andmekogust kustutatud.

«Ometi on nende tähendus kohalikus kultuuriruumis, arhitektuurne väärtus ja poeetiline aura

2011» paigutab sündmused konteksti, kus need tavapäraselt ei juhtu. Ta seab lavale päris elu. Teater võitleb siiani kompleksiga, et ta ei suuda reaalsusega võistelda. Teater see on mäng, kus miski pole päris. Mitte kuidagi ei suuda ta vabaneda sellest neljandast seinast, mis lava publikust eraldab, et muutuda veel tõesemaks, reaalsemaks, vahetumaks. Ilmselt ei ole seda teatrile ka vaja, muidu lakkaks ta olemast teater.

TANTS

21. mai 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) ballett «Manon». Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja ühiskonnakihtidest aristokraatidest eluheidikuteni.

MUUSIKA 20. mai 21.00 Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34,

alles. Küsimus on, kas lasta sel vaikselt hääbuda, langetada surmaotsus kiire lammutamise läbi või otsida neile uusi rolle.

Raske on säilitada ehitisi, mida kellelegi pole vaja. Käesoleva näitusega kutsume majakamaailma lähemalt uudistama ja kaasa mõtlema, kas ja kui palju me tahame sellest edaspidigi osa saada,» räägib Välja.

Võiks ju kõigil, kellele tuletornid südamelähedased, olla mõni oma torn, mille käekäigu heaks ka panustada püütakse. Mitmete tuletornide ümber on tekkinud lausa seltsid (Laidunina, Keri), mis just selle tuletorni sõpru koondavad.

Kel veel oma tuletorni pole, saab seda valida näitusel – siin näeb kõiki Eesti suuremaid, vanemaid ja olulisemaid tuletorne, lisaks on galeriikorrusel atraktiivne näitus Soome tuletornidest, mis pakub huvitavat võrdlusvõimalust meie lähima naabriga.

Tallinn) kunstimuuseum-kontsert-kohtumispaik «Kumu ÖÖ». Üheks ööks aastas kehastub Kumu kunstimuuseum klubiks, kontsertsaaliks, kinoks ja kohtumispaigaks, täis melu ning muusikat.

Kultuurisündmus ärksatele ühendab uuendusliku muusika ning visuaalkunsti Kumu arhitektuurse keskkonnaga, publiku ette jõuavad aktuaalseimad bändid nii välismaalt kui Eestist.

21. mai 19.00 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Hooaja lõppkontsert. Esinevad Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Vestards Šimkus (klaver, Läti).

Dirigent Nobuaki Nakata (Jaapan). Kavas: Dzenitis «Prelude.

Light», Beethoveni klaverikontsert nr 3 c-moll, op 37, Brahmsi sümfoonia nr 2 D-duur.

21. mai 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) Festival «Improtest 2011: üliõpilaste kontsert, Eleonora Tikase albumi «Sekund» esitluskontsert, Liudas Mockunas‒Jakob Riis (Leedu‒Taani). Festival toob kuulajateni improvisatsioonilise muusika nähtusi meilt ja mujalt. Festival kestab neli päeva, mille jooksul toimuvad kontserdid, õpitoad, ümarlauad. Festivali eesmärk on tutvustada Eesti publikule vabaimprovisatsioonilise muusika tippe.

24. mai 19.00 Mustpeade majas (Pikk tn 26, Tallinn) Esinevad Arve Tellefsen (viiul, Norra) ja Marko Martin (klaver).

Kavas: Svendsen, Grieg, Bull, Nordheim, Pärt. Koostöös Norra suursaatkonnaga.

Näitusel näeb ka arhiivikaadreid tuletornidest Eesti filmides.

Eesti Arhitektuurimuuseumi tuletornide näitus sobib imehästi külastamiseks kas enne või pärast Kultuurikilomeetri läbimist. Nädalajagu päevi tagasi avatud Kultuurikilomeeter algab Logi tänavalt ehk kruiisilaevade kaide juurde viivate väravate juurest ja möödub Linnahallist, Kultuurikatlast, Patarei vanglast, lennusadamast, Kalamaja kalmistupargist ning Noblessneri laevatehasest, seega paljudest mereäärega piirduvatest objektidest, nagu seda on ka tuletornid.

Näitus Eesti tuletornidest jääb avatuks Eesti Arhitektuurimuuseumi II korruse saalis 5. juunini. Näitus valmis koostöös Jaan Vali, Eesti Meremuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Kultuurkapitaliga.

Näituse piletiga saab külastada ka Tallinna ülemist ja alumist tuletorni 3. juunil, kell 18.00‒23.00.

Saxby majakas Vormsi saarel.

Foto: Annely Martin

24. mai kell 19.00 Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10, Tallinn) PL Muusikute Toetusfond esitleb: «Hingemuusika». Esinevad: Tallinna Keelpillitrio, Kristina Kriit (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello). Kavas: L. van Beethoven, E. Dohnanyi. Sissepääs tasuta!

Viru Keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) Olivier Dahani «Edith Piaf – elusse armunud/ Edith Piaf – La vie en rose», 2007. Subtiitrid: eesti, vene.

26. mai kell 19.00 Restoranis C`est La Vie (Suur-Karja 5, Tallinn) «En el jardin Espanol».

Esinevad: Erkki Otsman (vokaal), Andranik Kechek (klaver). Kavas hispaania ja prantsuse laulud. Sissepääs tasuta!

27. mai kell 17.00 Simuna kirikus (Lääne-Viru maakond) PL Muusikute Toetusfond esitleb: «Hingemuusika». Simuna Kihelkonnapäevade pidulik kontsert. Esinevad: Pille Lill (sopran), Puhkpillikvintett Ensemble Livonia (Läti). Sissepääs tasuta!

KINO 21. mai 22.00 Katusekinos, Viru Keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) Steven Spielbergi mängufilm «Püüa kinni, kui saad/ Caych me if you can», 2002. Subtiitrid: eesti, vene.

24. mai 22.00 Katusekinos,

25. mai 18.00 Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/ Valge 1, Tallinn) Kumu Dokumentaal: «Varjude oru hõljuv lambike/ Floating Lamp Of The Shadow Valley», India 2006. Režisöör Rajesh S. Jala. Üheksaaastane Arif on oma perekonna ainus toitja. Ühtlasi ka noorim paadimees Dal järvel, mida selle imelise ilu tõttu ka «Kashmiri kroonjuveeliks» kutsutakse.

See on lummav ja kaunis looduse kingitus keset lumiseid mäetippe ja kevadrohelust, mis on koduks ka tuhandeile imeilusaile lootoslilledele.

NÄITUS Kuni 5. juuni Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näitus «Köler Prize 2011». Näitus Köler Prize’i kunstiauhinna nominentide töödest. Auhinnale on nomineeritud viis eesti kaasaegse kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmanägemusega kunstnikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tugevate tööde ja huvitavate projektidega.

näitus. Tänapäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kunstihoonesse kuraator Harry Liivrand.

Kuni 26. juuni Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) näituseprojekt «Sõnastamata lood» keskendub LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer) liikumise probleemidele ja väljakutsetele tänapäeva Euroopas.

Projekt uurib kriitilisest perspektiivist soolisuse, seksuaalsuse ja keha representatsioone kaasaegses kunstis, visuaalkultuuris ja avalikus ruumis.

Kuni 25. september Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlvkonna kunstnike uusi eksperimentaalseid meediapõhiseid kunstivorme.

Kunstiprojektid uurivad, kuidas digitaalsed võrgustikud ja tehnoloogiad mõjutavad meie igapäevaelu, tegevust ja taju.

Keskmes on teosed, mis käsitlevad kõige erinevamatel viisidel «ligipääsu» (gateways) infole ja teadmistele praeguses digitaalses, võrgustunud kultuuris ja pakuvad välja alternatiivseid mudeleid üldlevinud tarbimiskesksele lähenemisele.

Kuni 12. juuni Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak, Tallinn) Jean-Charles Hue

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

TALLINN

Eur opean Capital of Culture