/Kultuuripealinn%20035

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid

Tasuta kultuuriväljaanne

Reede, 27. mai 2011 | nr 21 (035)

www.tallinn2011.ee KUNST

Vahur Keller teeb Treffi Prantsusmaa tänavafestivalide eeskujul

Projekt Avatud Ateljeed ootab registreeruma kunstnikke, kes on valmis kunstihuvilisi enda tööalale külla ja näitusele kutsuma.

Külaskäigud hakkavad toimuma pühapäeviti augustis ja septembris, registreeruma kutsutakse nii klaasi- kui maalikunstnikke, arhitekte kui videokunstnikke – kõiki!

Loe lk 3 LINNARUUM 1.–5. juunini toimub Tallinna jalgrattanädal ehk Tallinn Bicycle Week.

2. juunil saab Artises alguse esmakordselt Põhja-Euroopas toimuv Bicycle Film Festival.

5. juuni keskpäeval algab Vabaduse väljakult kultuuripealinna rattaparaad.

Loe lk 4–5 TEATER

Foto: Stanislav Moshkov

Kalevi Spordihallis näidatakse tõsieluetendust Lavastaja Mart Kangro toob 27. mail vaid üheks õhtuks Kalevi Spordihallis publiku ette unikaalse tõsieluetenduse «Open Tallinn 2011», mis paigutab sündmused konteksti, kus need tavapäraselt ei juhtu ja kus seatakse lavale päris elu.

Teater võitleb siiani kompleksiga, et ta ei suuda reaalsusega võistelda. Teater see on mäng, kus miski pole päris. Mitte kuidagi ei suuda ta vabaneda sellest neljan-

dast seinast, mis lava publikust eraldab, et muutuda veel tõesemaks, reaalsemaks, vahetumaks.

Ilmselt ei ole seda teatrile ka vaja, muidu lakkaks ta olemast teater.

«Open Tallinn» paigutab sündmused konteksti, kus nad tavapäraselt aset ei leia. Ta asetab lavale reaalse elu, kus miski pole mängult, vaid kõik on päris, nii narratiivid, karakterid kui ka pisarad on päris. «Open Tallinn» annab publikule võimaluse näha juba nähtut täiesti uuel moel. Kas me teame, mis me näeme?

Mart Kangro on ilmselt üks rahvusvaheliselt tuntuim eesti kaasaegne koreograaf, kes keskendub oma töödes inimkeha ning liigutuse tähendustele ja tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis. Kangro on töötanud Rahvusooperis Estonia balletiartistina. Tema etendusi on esitatud 20 riigis üle Euroopa ja USA-s.

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmis oleva tõsieluetenduse «Open Tallinn» korraldajate ringi kuuluvad li-

saks Kangrole veel videokunstnik Taavi Varm, tehniline meeskond koosseisus Madis Kirkmann ja Margus Terasmees ning projektijuht Kaja Kann. Etendust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Kanuti Gildi SAAL, Avision, Advokaadibüroo Luiga ning Mody Hääl Borenius.

Piletid maksavad 7 ja 13 eurot ja neid saab osta Piletilevist ning enne algust Kalevi Spordihallis.

Loe rohkem www.saal.ee

Eesti suurim etenduskunstide festival Tallinn Treff konkureerib heas mõttes vanalinna päevadega ja pakub muuhulgas viiel kevadpäeval linlastele Laia tänava ümbruses neljatunniseid tasuta vaatemänge.

Loe lk 6 PERFORMANCE

2

ARVAMUS

Reede, 27. mai 2011 KULTUUR KUTSUB

Kirjandusfestival HeadRead on lugejate ja kirjutajate pidu HeadReadi eesmärk on raamatu ja lugeja kokkuviimine.

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Make culture, not war? Äsja saime teada, et Eesti riigijuhtide silmis on Eestis liiga palju kultuuriasutusi ja et Eesti kulutab kultuurivaldkonnale võrreldes teiste Euroopa riikidega liiga palju. Seetõttu ähvardavat kultuuritöötajate ridu võib-olla ka koondamine.

Samas kulutab Eesti teatavasti sisejulgeolekule kogunisti 2,4% SKT-st, mis olla kaks korda rohkem kui Skandinaavias, ning seda numbrit kuulutatakse suure uhkusega. Muskli ja jõu näitamine paistab olevat meie riigi üks tähtsamaid ülesandeid ja eksistentsi alus. Kuid miks siis ei tõtta keegi sama loogika alusel sisejulgeolekult raha ära võtma? Äkki tuleks kuulus loosung «Make love, not war» kohalikus kontekstis asendada sõnumiga: «Make culture, not war»?

Lavastaja Jaak Allik jõudis välja käidud kultuuri n-ö ülerahastamise numbrid loomulikult juba ka avalikult kahtluse alla seada.

Samas tekitab minus üha enam huvi, et kui Eesti eesmärk on tõepoolest eri valdkondade rahastamisotsuseid Euroopa eeskujul ehk sealsete edetabelite järgi õigeks rihtida, siis miks oleme ikka veel näiteks sotsiaalse kaitse kulutuste poolt Euroopa liidus kõige viimaste seas?

Miks ei anta just sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu kohe kamaluga raha juurde, kui sealt karjub näkku ilmselge alarahastus ning seda on Euroopast mitmesugustest instantsidest meile ka öeldud? Kuhu jääb edetabeliihalus nüüd?

On selge, et Eesti kultuur on ainuüksi tänu meie klassikalisele muusikale ammu maailmakultuur ja midagi sarnast ei suuda meie kodukootud ja primitiivne majandus lähiajal iialgi saavutada. Samas võib vilets majandus (majandamisoskus) hävitada ükskõik kui võimsa kultuuri.

Kui meile ei kasva piisava hooga peale uute muusikute põlvkonda ehk kui näiteks muusikakoolid peaksid saama suure kärpe osaliseks, siis kaevame ise endale suurt ja sügavat auku, selle asemel et olla teel «tähtede» poole.

Kultuuri viljad küpsevad kaua ning kui raamatupidamisloogika nimel mõne kultuurivaldkonna rahastamisse suur jõnks tekitada, siis hiljem sellest august väljaronimine ja lõhutud kultuuritraditsiooni taastamine võib nõuda taas rohkem kui ühe põlvkonna ponnistust.

«Kas muskli näitamine on Eesti riigi püsimajäämise alus?»

Jan Kaus kirjanik

K

irjandus vajab reeglina vaikust ja üksindust. Ka tänapäeval, mil kõikvõimalikku teavet jagatakse üha rohkem ning üha raskem on eraldada infomüras terasid sõkaldest, teostub kirjandus ikka veel enamasti lugeja ja raamatu kohtumisel mõnes kohas, kus televiisorid ei mängi.

Head raamatud on nagu parimad sõbrad – nad panevad inimese endaga rääkima (mis siis, et enamasti mõtetes), suunavad teda ennast ja maailma hetkeks kõrvalt vaatama. Samas ei ole raamatul mõtet, kui ta ei leia lugejat. Alles lugeja pilk paneb raamatu kõnelema.

Kirjandussündmusi, näiteks üht kirjandusfestivali nagu HeadRead, on vaja aga selleks, et tuua raamatutest või ülepea lugudest huvitatud ja neid kirjutavad inimesed raamatute vahelt ja tagant nähtavale – tuua lugejad kirjanike juurde ja vastupidi.

HeadRead on see koht, kus lugev inimene saab kohtuda kirjanikega, kelle sõnad ja mõtted on talle mõju avaldanud – või siis kirjanikega, kelle sõnad ja mõt-

ted alles võivad hakata lugejat kas kummitama või lohutama.

HeadRead on festival, mis peab tähtsaks nii kodumaist kirjandust kui ka tõlkekirjandust. Meile tuleb esinema ja oma loomingust rääkima nii nimekaid väliskülalisi – Boriss Akunin, Robert Service, Philippe Claudel, Jason Goodwin, M. C. Beaton jne –, kui ka suur hulk eesti autoreid.

Paljudelt festivali välisautoritelt ilmub vahetult enne festivali eesti keeles raamat, näiteks Robert Service’i «Trotski», Ida Jesseni «Üks mees tuli linna», Katrina Kalda «Eesti romaan», Nora Ikstena «Neitsi õpetus», Riikka Pulkkineni «Tõde» jne. Sama kehtib mitme eesti autori osas.

Samuti iseloomustab meie festivalikava soov esitada kirjandust mitmekesiselt. Lisaks traditsioonilistele kohtumistele autoritega pakume kõikvõimalikke viise kirjandusest rääkida.

On teemade käsitlusi – näiteks laupäeval, 28. mail toimuv «Rock’n’roll ja kirjandus», kus Mihkel Raua, Onu Bella, Igor Garšneki ja Valner Valme osavõtul arutletakse eesti rokikirjanduse oleviku ja tuleviku üle.

Kirjandust esitatakse mitmekesiselt On raamatute ja plaatide esitlusi, näiteks neljapäeval, 26. mai õhtul pool kümme kogunevad kirjanike maja musta laega saali heliplaadi «Eesti keel nagu nuga» tutvustamiseks noorema põlve eesti muusikud ja luuletajad.

Toimuvad kirjandusõhtud, mis ei keskendu mitte niivõrd ühele autorile, kuivõrd olulisele nähtusele – sealsamas musta laega saalis astuvad reedel, 27. mail üles endised erakkondlased ja püha-

9 Vanalinna päevade projektijuht Indrek Sarapuu, mida uut toob tänavune festival?

Tänavused vanalinna päevad on juubelihõngulised, sest need on kolmekümnendad. Kuigi festivali ülesanne pole niivõrd tuua

uut, kui hoida vana, toob juubel siiski nii mõndagi uuenduslikku.

Vanalinn on südamekujuline, seepärast said päevad tunnuslause «Avatud südamega linn» ja südamekujulise logo.

Kutsusime kokku kõik kuna-

tatakse elektriautosid. Tallinna etapil osalejatele sõitis aja ette rallisportlane Urmo Aava, kellel kulus raja läbimiseks 44 minutit. Võistluse edu korral plaanivad korraldajad esitada taotluse selle kandmiseks Guinessi rekorditeraamatusse, kuna mitte kunagi varem pole elektriautod võistelnud nii pikal distantsil.

Vt. ka electricrace.eu

Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee e-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

Kohtumisüritused igas vanuses lugejatele Kuigi suurem osa festivalist leiab aset kirjanike maja musta laega saalis, kutsutakse huvilisi kirjanduslikele jalutuskäikudele Tallinna eri paigus: neljapäeval kl 17 Nõmmele koos Jaanus Vaiksoo ja Wimbergiga, reedel kl 15 loomaaeda koos Aleksei Turovskiga, samal päeval kl 18 apteeker Melchiori jälgedes vanalinna koos Ott Sandraku ja Indrek Harglaga ning laupäeval kl 16 metsakalmistule koos Maarja Vaino ja Toomas Haugiga.

Festival ulatub mitmel päeval otsapidi öösse – reedel näeb ja kuuleb Uues Maailmas ööluulet ning laupäeval toimub Cabaret Rhizome’is Cabaret Interruptuse avatud mikrofoni öö. Kõige selle kohta saab lähemalt järele uurida festivali koduleheküljelt www. headread.ee Nagu juba öeldud, on festival HeadRead mõtteline ruum, kus avaneb võimalus näha seniloetut

uues valguses või leida ootamatultki mõni värske autor või teos, rajada mõni uus salajane sõprus.

Festivali eesmärk pole aga olla lugemise aseaine, vaid me soovime reaalajas näidata, milles seisneb kirjanduse väärtus. Kirjandus paneb inimesed üksteisega ja endaga rääkima, kahtlema, otsima, lootma, leidma täpseid ja ilusaid sõnu kõige olulisematele küsimustele elus. Festival näitab, et selliseid kahtlejaid, otsijaid ja lootjaid on ehk rohkemgi, kui esmapilgul paistab.

Ning muidugi ei unusta me kõige olulisemat: üks festival on ajaline, hea kirjandus aga ajatu.

Seetõttu ongi kirjanduse jaoks vaja aega.

Oleks tore, kui festivalist kujuneks paljude jaoks lüli ahelas, nii et meie tunnuslause «pidu sõnas eneses» oleks tähenduslik aastaringselt, tähistades mitte ainult üht konkreetset sündmust, vaid kirjanduse loomist ja lugemist.

Kp

TUTVUSTAB

Kirjanik Jan Kaus on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead korraldaja, kujutav kunstnik ja ansambli Dreamphish basskitarrist. Aastatel 2004‒2007 tegutses Kaus Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimehena, asudes seejärel tööle kultuurilehte Sirp. Ta on avaldanud luule- ja novellikogusid, kolm romaani ja tegutsenud ka illustraatori, tõlkija ja toimetajana. 2003 võitis Jan Kaus Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia.

AINULT KAKS KÜSIMUST

Monaco vürst avab automaratoni 2. juunil kell 14.00 avab võistluste patroon Monaco Vürst Albert II rahvusooper Estonia ees elektriautode maratoni Tallinn – Monte Carlo.

Tallinna etapi finiš algab kell 14.30 Rotermanni kvartalis, esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusikud, avatakse näitleja Grace Kelly’le pühendatud pink ning tutvus-

päeval, 29. mail paneb festivalile ühe võimsa punkti kassetipõlvkonna õhtu, kus esinevad teiste hulgas Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin ja Enn Vetemaa.

Sellele sekundeerib suur luuleteenistus Niguliste kirikus, kus kõlavad nii eesti autorite kui ka väliskülaliste hääled. Samuti läheb kirjandus festivali raames kinolinale – kinos Sõprus näidatakse Boriss Akunini ja Philippe Claudeli loomingu ainetel sündinud filme, mille juures on olnud tegevad ka autorid ise.

Nii reedene, laupäevane kui ka pühapäevane festivaliprogramm algab lastehommikutega, kus on võimalik muu hulgas kohtuda nii Leelo Tungla kui ka Contraga.

gised vanalinnapäevade korraldajad ning panime neist kokku vanalinnapäevade nõukoja. Sisu paremaks eristamiseks on tänavune festival jaotatud teemapäevadeks, vanalinna päevade ürituste valik ja hulk kasvab igal aastal.

Vanalinna päevad on nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa.

Tänavuste ürituste arvu on raske kokku lugeda, neid võib olla 200 ringis. Oleme võtnud suuna vanalinnapäevade algusaegade suunas, palju on isetekkelisi üritusi, mille korraldamisel haaravad elanikud ise initsiatiivi.

9 Mida põnevat on kavas?

28. maist 5. juunini kestvate vanalinna päevade kava jaguneb maailmapäevaks, kirikupäevaks,

Ajaleht Kultuuripealinn otsib

SUVEREPORTEREID, kelle tööülesandeks on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 nädalalehele Kultuuripealinn kultuuriuudiste vahendamine ja mitmesugustes ajakirjandusžanrites lugude kirjutamine.

KUI SA: 9 tunned tõsist huvi ajakirjanduse vastu, 9 oled ladusa kirjaliku väljendusoskusega, 9 valdad eesti ja inglise keelt kõnes ja kirjas, 9 lähened tööülesannetele loovalt, 9 omandad kõrgharidust või oled lõpetanud kõrgkooli, 9 oled valmis töötama õhtuti ja nädalavahetustel.

PAKUME SULLE 9 huvitavat ja mitmekesist tööd kultuuriajalehes, 9 meeldivat ja tänapäevast töökeskkonda Tallinna kesklinnas, 9 toredaid kolleege, 9 eneseteostusvõimalust, 9 paindliku graafikuga tööd suveks, 9 võimalust käia tasuta kultuuriüritustel.

spordipäevaks, teatripäevaks, lastepäevaks, muusikapäevaks, muuseumipäevaks, rüütlipäevaks ja vanalinna päevade lõpupäevaks.

Rüütlipäeval loob keskaja hõngu näitaks ehtne rüütliturniir Skoone staadionil, kus on esindatud jalamehed, hobustel võitlejad ja vibukütid.

Vahepalaks esinevad heeroldid, tuleneelajad ja narrid, vardasse on aetud siga ‒ kõik justkui keskajal.

Kuna kava pidevalt kasvab ja muutub, leiab kõige täpsema ülevaate toimuvast vanalinnapäevade kodulehel www.vanalinnapaevad.ee Festivali alguses jagavad erksates särkides vabatahtlikud vanalinnas ka kavu, samuti tulevad kavad teadetetulpadele. 90 protsenti üritustest on tasuta.

KASUKS TULEB 9 töökogemust meediaväljaandes, 9 kursisolekut kultuurieluga.

Konkursil osalemiseks saada CV märgusõnaga «Suvereporter» hiljemalt 30. maiks k.a e-posti aadressile andreas.sepp@tallinn2011.ee

KUNST

Reede, 27. mai 2011

Kutsu külalised ateljeesse!

3

Avatud Ateljeed muudab sinu ateljee, kodu või hoovi üheks päevaks näitusesaaliks.

Registreeruma oodatakse kunstnikke, kes avaksid suve lõpus üheks päevaks oma ateljee külastajatele või oleksid valmis esitlema oma loomingut naabruskonnas.

Anneli Sihvart

Anneli.Sihvart@tallinn2011.ee

Oodatud on nii kujutava kunsti, tarbekunsti, skulptuuri, fotograafia, installatsiooni- kui videokunsti näitused, arhitektuuri ja disaini ning aiakujunduse kogemised.

Kunstnikud ei paista silma «Avatud Ateljeede ellu kutsumise peamine põhjus oli tunne, et kultuuripealinn ei haara kõiki Tallinna loomingulisi inimesi,» tõdeb üks korraldajaist Jaak Looveer. «Tallinnas tegutseb väga palju kunstnikke, kuid see osa neist, kes aktiivselt näitusi korraldavad, ei ole väga suur. Tegelikult elab ju Tallinnas väga valdav osa Eesti kunstnikkonnast, kuid see ei ole eriti tunnetatav. Avatud Ateljeed püüab näidata kogu laia kunstnikkonda, kes Tallinnas tegutseb.»

Avatud Ateljeede korraldaja Eve Arpo lisab, et aegajalt paneb hämmastuma, kuidas kunsti võrdsustatakse eeskätt maalikunstiga.

«Soovime näidata kogu laia spektrit, mis tegelikult olemas on,» kinnitab Arpo. «Meiega on juba ühendust võtnud näiteks klaasikunstnikud, arhitektid ja videokunstnikud.»

Korraldajate siht on leida 75 ateljeed, mis linnaosade kaupa viie vananaistesuve pühapäeva peale augustis-septembris ära jagatakse. Iga linnaosa kohta pannakse kokku paraja jalutuskäigu pikkusega marsruut, mis viib külastaja kaardi abil otsekui väikesele orienteerumismängule. Ka kaardil ei ole külastatavate Avatud Ateljeede täpseid aadresse, kuid need saavad tänaval olema tähistatud vastava märgi, tõenäoliselt lipuga.

Registreeruda saab 16. juunini Lisaks võimalusele, et kunstihuviline võib mõnest galeriist kaardi saanud ise ateljeest ateljeesse matkata, korraldatakse soovijaile ka ühine jalutuskäik näituselt näitusele, mille käigus vastava pühapäeva Avatud Ateljeede näitused avatakse.

See, et kunstihuvilised saavad niiviisi võimaluse kiigata n-ö kunstniku loomingu tagatuppa, võib suurendada linnaosade kogukondlikku sünergiat, loodavat Eve Arpo ja Jaak Looveer. Tekivad uued kontaktid, mis võivad tuua uusi võimalusi nii kunstnikele kui teistele linnaosa elanikele.

Kunstnikke oodatakse telefonil 509 2411 või aadressil avatud@ ateljeed.com registreeruma 16. juunini. Vt ka www.ateljeed.com

Kunstnik Marju Bormeister on üks neist, kes Avatud Ateljeede aegu endale kunstisõpru külla ootab. Pildil koos Avatud Ateljeede korraldajate Eve Arpo ja Jaak Looveere ning oma isa Märt Bormeisteri maaliga.

Foto: Stanislav Moshkov

NB Festival avastab eneseleidmise aega 29. maist 2. juunini kestev NB Festival on suunatud eelkõige lastele ja noortele. Osalevad teatrid Saksamaalt, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Brasiiliast Põhja- ja Baltimaadest.

Anneli Sihvart

Anneli.Sihvart@tallinn2011.ee

Kui tallinlane mõtiskleb, miks pole ta varem kuulnud juba VIII korda toimuvast noortele ja lastele mängivate teatrite festivalist, siis on vastus lihtne ‒ festival toimub Tallinnas alles teist korda, seni on eelistatud väiksemaid linnu.

Teatrikriitik Rait Avestiku sõnul toimub festival tänavu Tallinnas seepärast, et Tallinn on kultuuripealinn.

«Ja kui seni oli tegemist eeskätt Põhja- ja Baltimaade koostööfestivaliga, siis edaspidi on üks võimalikest suundadest tihedam koostöö Soomega,» lisab Avestik.

Väliskülalised saabuvad 29. mail NB Festivalile otse Kopenhaagenist ja Malmöst maailma ASSITEJ kongressilt. ASSITEJ (Association Internationale du Theatre pour l›Enfance et la Jeunesse) on rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite ühendus.

«Mõnikord on meie festival olnud suunatud eeskätt nulli- kuni kolmeaastastele,» selgitab Avestik, «kuid seekord üritasime leida peamiselt noortele mõeldud lavastusi. Nooruseks nimetaksin seda ajavahemikku inimese elus, mil talle enam pedagoogilise nüansiga lastelavastused peale ei lähe, kuid abieluprobleeme lahkavaid etendusi ta ka veel vaadata ei viitsi. Need on eneseleidmise aja lavastused.»

NB Festivali üks märkimist

vääriv eripära on väga põhjalikud etendusejärgsed arutelud, mida juhivad kriitikud Madli Pesti ja Rait Avestik. Arutelust osavõtt on vaba kõigile.

Festival toimub NO99 majas (Sakala 3), pilet maksab 3 eurot.

Programm on koostatud nii, et kõiki lavastusi saab järjepanu vaadata ning kogu teatrimaja on avatud kui häid ideid ja sõbralikku festivalimelu pakkuv noortekeskus. Õhtuti on teatri kohvikus avatud festivali klubi.

Kp

TUTVUSTAB

Mis on ASSITEJ Eesti Keskus?

ASSITEJ Eesti Keskus, mis loodi 1992. aastal, on Eesti noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon.

Keskus loodi VAT Teatri algatusel ja teatri tolleaegse direktori Hiie Flussi eestvedamisel.

1993. aasta veebruaris võeti Eesti Keskus täieõiguslikuks ASSITEJ (Association Internationale du Theatre pour l’Enfance et la Jeunesse) liikmeks.

Alates 1995. aastast korraldatakse rahvusvahelisi lasteteatrite festivale.

NB Festivali ajakava Pühapäev, 29. mai

17:30 Art Stage SAN «DALLAE LUGU», Korea Lugu põhineb 1950ndatel toimunud Korea sõjal, kuid ei ole otseselt sõjast, vaid näitab ühe perekonna katseid ületada kõikvõimalikud raskused. Korea traditsiooniline muusika, võluvad dekoratsioonid ja erakordselt ilmekas kombinatsioon näitlejatest ja nukkudest loovad põneva lavastuse, mis võiks meeldida nii lastele kui ka täiskasvanutele.

19:00 Festivali avamine 19:15 VAT Teater «ROBINSON & CRUSOE», Eesti

Esmaspäev, 30. mai 13:00 Puppetry «7 PÄEVA. LOOMINE», Läti Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmendal päeval puhkas. Aga millisel päeval mis loodi? Kasutatud on kõige arusaadavamaid ja vajalikumaid elemente nagu vett, pinnast, õhku, valgust ja teist inimest.

14:00 Hege Haagenrud «HAARA MU KÄEST», Norra Lavastuses on oluliseks vahendiks video, mis võimaldab näha korraga nii minevikku kui olevikku. Kaks tantsijat, Marianne Haugli ja Vilde Viktoria Madsen, kes mõlemad on oma oskused omandanud Rahvuslikus Balletikoolis, kohtuvad fotograaf Lars Petter Petterseni ja muusik Rebekka Karijordiga.

Hege Haagenrud on lõpetanud Norra Rahvusliku Balletikooli ning täiendanud end kaasaegse tantsu alal Pariisis. Ta töötab tantsu ja füüsilise teatri piiril, kasutades abivahenditena nii teksti, videot kui nukke.

16:00 Teater Kohvris «OKASROOSIKE», Eesti 17:00 Teater Tuuleveski «KOGU MAAILM ON TEATER», Eesti

«Hamleti» ja «Suveöö unenäo» katkendid viivad vaataja algul filosoofiliste mõtiskluste maailma, seejärel aga panevad naeratama.

18:30 Miksteater «MÜRA», Eesti

Teisipäev, 31. mai 11:00 Aita Vaher «SÜDAMELÄHEDASED ASJAD», Eesti 12:00 / 14:00 Grupo Sobrevento «PEAAEGU MITTE MIDAGI», Brasiilia «Peaaegu mitte midagi» on nukulavastus segatuna performance’i ja tantsuga, mis viib publiku Kolmanda Maailma suurlinnade agulitesse ja Brasiilia sisemaale. Stseene ühendavad tervikuks tolm ja liiv, mis aitavad publikul jõuda äratundmiseni inimeste viletsusest ja allasurutusest. Nukutehnika, tantsuelemendid ja sõnad kogus trupp Iirimaa, Tšiili, Argentiina, Hispaania ja Angola reisidelt.

13:30 Cezario grupė «KÕIK VÕI MITTE MIDAGI», Leedu Cezaris Graužinis ja tema trupp kaevuvad sügavale inimese hinge. Tühjal laval luuakse esmalt fantaasiamaailm ja seejärel rebitakse see lõhki. Kui loo punane niit hakkab hargnema, võtavad võimust emotsioonid, metafoorid ja arhetüübid.

17:30 ZUGA ühendatud tantsijad «ZUGA ZUUG ZUH-ZUH-ZUH», Eesti 18:15 Stuudioteater Ilmarine «KAKS KALURIT – KAKS NAABRIT», Eesti

Kolmapäev, 1. juuni

11:00 / 13:15 Regionteater Väst «NULLIST PEALE», Rootsi Lavastuses on neli tegelast, kes kujutavad keskmisi 15-aastaseid rootslasi. Millised on nende isiklikud salajased mõtted?

12:00 Novgorodi laste- ja noorteteater Mali «SPÄMM», Venemaa 16:30 / 18: 30 ZeBU «RAND», Taani Kujutle, et leiad salapärase klaaskuuli ja harilik rannaskäik muutub maagiliseks jutustuseks, mis räägib Elu Loo algusest lõpuni. Tulnukast madrus saabub Maale ja istutab liiva sisse eluseemne. Esimesed aatomid muutuvad molekulideks ja esimesed loomad ilmuvad merest. Oled tunnistajaks inimese saabumisele.

17:45 Piip ja Tuut Teater «PIIP JA TUUT MARSIL», Eesti 18:45 VAT Teater «HELP!», Eesti Lugu räägib neljateistaastasest eesti poisist ja kaheteistaastasest ungari tüdrukust, kes kohtuvad rahvusvahelises noortelaagris Soomes keset külma ja lumerohket talve. Tüdruk ja poiss eksivad pimedas metsas. Nad leiavad metsaonni ja peavad hakkama saama, abi pole tuisus loota.

Neljapäev, 2. juuni 13:00 / 16:00 Die Badische Landesbühne «KANAPIME», Saksamaa 16-aastase Leyla maailm on pööratud pea peale: tema poiss-sõber hellitab ja peksab teda vaheldumisi. Leyla isa on jätnud pere ja läinud teise naise juurde, venna Rico vihapursked on muutunud järjest sagedasemaks ja ema on otsustanud kõige selle ees oma silmad sulgeda. Kui Leyla kohtub häbeliku poisi Moega, kes näeb ta sisemusse, muutub kõik ja tüdruk hakkab vaikselt avanema. Leyla ise on aga enda kõige suurem vaenlane.

4

LINNARUUM

Reede, 27. mai 2011

Mari Jüssi: Teatrissegi Jalgrattanä võib sõita jalgrattal!

Autode kõrval peavad linna mahtuma ka jalgratturid ja jalakäijad.

Linnas jalgrattaga liiklemiseks ei ole tingimata vaja eraldi kergliiklusteed. Tänav on olemas, vaja on see lihtsalt ümber jagada, nii et sinna kõik liikuma mahuksid, on Mari Jüssi seisukoht.

Anneli Sihvart

anneli.sihvart@tallinn2011.ee

Milline linn võiks Tallinnale jalgrattakultuuri edendamisel eeskujuks olla?

Parim eeskuju võiks olla Kopenhaagen. Seal võttis linnavalitsus 1970. aastatel, kui autod linnas domineerima kippusid, vastu põhimõttelise otsuse tegelda rattakultuuri hoidmise ja arendamisega.

Kopenhaagenis on ratturitele loodud koguni nn rohelised kiirteed. Need on piki haljasalasid kulgevad katkestusteta hästi laiad rattateed, mille ristumiskohad on mitmetasandilised.

Mitmel pool on ratturitele loodud ka nn roheline laine nagu meil autojuhtidele. Foorituli on rihitud nii, et kui sõidad pidevalt 20-kilomeetrise tunnikiirusega, siis oled rohelises laines. Hommikul on roheline laine ühes, õhtul teises suunas.

Kas Kopenhaagen on rattakultuuri leviku poolest maailmas eriline?

Hoopiski mitte. Linnatänavad on autode, jalgratturite ja jalakäijate vahel jagatud isegi sellistes linnades, mida me esmapilgul ei seostagi jalgrattakultuuriga. New York, San Francisco ja paljud teised Ameerika linnad näiteks.

Samuti mitmed arengumaade linnad. On aru saadud, et autoliiklust soosiv mõtteviis, mille kohaselt laiad sõiduteed vähendavad ummikuid, tegelikult ei toimi, vaid pigem soodustab autoliikluse suurenemist.

Kuidas tuleks tänav autode, jalgratturite ja jalakäijate vahel jagada?

Autodele tuleks jätta üks sõidurada ning ülejäänu jagada ühistranspordi, jalgrataste ja kõnniteede vahel.

Kõrvaltänavail võiks lisaks sellele olla autode jaoks kehtestatud 30-kilomeetrine piirkiirus, Pärnu mnt ja Liivalaia taolised tiheda liiklusega tänavad võiksid olla 40-kilomeetrise piirkiirusega.

Ka Pärnu mnt alates Liivalaia ristmikust kuni Tallinna Ülikoolini on klassikaline 30-kilomeetrise piirkiirusega ala, sest seal on palju jalakäijaid.

Tallinnas aitaks ümberkorraldusi teha ka see, et Ülemiste ristmik on valmimas. Autoliiklus peaks seeläbi linnas vähenema.

Kui aga avaliku ruumi kesklinnas ümber ei korraldata, täitub see peagi uuesti autodega.

Nendest, mis ühendavad üht linnaosa teisega. Näiteks Pääskülast saaks kokkuleppel Eesti Raudteega rajada raudteeäärse rattakoridori, mille 13 kilomeetrist oleks ainult neli ja pool kilomeetrit vaja juurde ehitada.

Lisaks tuleks muuta kesklinna tänavate liikluskorraldust koos sõiduruumi ümberjagamisega – seda saab oluliselt jalgratta- ja jalakäijasõbralikumaks teha.

Kuidas saada hakkama murega, et ratas võidakse varastada?

Neil, kes sõidavad rattaga tööle, tuleb tööandjaga läbirääkimistel leida koht, kuhu töö juures ratas panna.

Mujal linnas soovitan ratta kinnitada tingimata nähtavasse ja käidavasse kohta. Raudtee- ja bussijaamades võiksid aga tulevikus olla kinnised jalgrattahoidlad nagu paljudes Euroopa linnades, sest seal juba jalgratast lihtsalt posti külge ei jäta.

Teiseks, linnasõiduratas ei pea olema kallis, see võib olla odav ja kasutatud. Tallinnas saab häid kasutatud rattaid osta näiteks kauplusest Velonaut Telliskivi Loomelinnakus, Velokuurist Uues Maailmas ja Uuskasutuskeskusest Tatari tänaval.

Tegelikult varastatakse rattaid ka mujal

maailmas, kuid see pole põhjus, miks sõitmata jätta. Olin üsna üllatunud, kui sain teada, et näiteks Hollandis varastatakse aastas 800 000 kuni miljon ratast.

Teatrisse vist siiski rattaga ei sõida?

Miks mitte? Jalgrattaga võib sõita igasuguses riietuses ja ilma ennast higiseks ajamata – nii nagu jalakäija. Kopenhaagenis on ka teatrite ja ooperiesised täis jalgrattaid, parlamendi- ja mi-

nisteeriumihoonetest rääkimata.

Ka Tallinnas on järjest tavalisemaks muutunud elegantsetes riietes ratturid.

Tänavahooldus on suurem probleem kui jalgratas, kui tänav on korras, siis ei saa ka jalgrattal poriseks.

Viis päeva kestvate rattapidustuste jooksul oodatakse jalgrattahuvilisi osa võtma kesklinnas toimuvatest ühissõitudest, vaatama rattateemalisi filme, ja imetlema jalgrattameistrite kätetööd.

Tallinna jalgrattanädala avab rattasõbralike tänavate teemaline seminar 1. juunil, mille eesmärk on tuua kokku linnaplaneerimise, linnaarhitektuuri ning rattasõiduga tegelevad inimesed ning mõelda üheskoos, kuidas Tallinnas jalgratastega liiklemisele kaasa aidata.

Rattanädala rahvaüritused algavad 2. juunil kell 19 kinos Artis. Reedel, 3. juunil koonduvad rattanädala sündmused alates kella 17 Skoone bastionile. Rattafänne ootavad BMX-jämm, filmilinastused ning Soome legendaarse rattadisaineri Olli Erkkilä jalgrattanäitus.

Laupäeval, 4. juunil jõuab Vabaduse väljakule Inglismaal ja Uus-Meremaal laineid löönud minidroomivõistlus Red Bull Mini Drome.

Tallinna jalgrattanädal tipneb 5. juuni keskpäeval Vabaduse väljakult algava ning Katlani viiva linnas jalgratastega liiklemist propageeriva kultuuripealinna rattaparaadiga.

Rattanädala kava

1. JUUNI, KOLMAPÄEV Seminar paremate jalgrattateede teemadel.

2. JUUNI, NELJAPÄEV 19.00 ja 21.00 Bicycle Film Festival, seansid kinos Artis.

3. JUUNI, REEDE Soome rattadisaineri Olli Erkkilä näitus NO99 Põhuteatris.

17.00 Simpel Session BMX mini street-jam Skoone bastionil.

19.00 ja 20.30 Bicycle Film Festivali seansid NO99 Põhuteatris.

00.00 Bicycle Film Festivali pidu F-Hoones.

4. JUUNI, LAUPÄEV 12.00 Avatakse Red Bull Minidrome võistlus Vabaduse väljakul.

18.00‒23.00 Red Bull Minidrome võistlus Vabaduse väljakul.

23.00 Õhtune ühisssõit Vabaduse väljakult NO99 Põhuteatrisse.

23.30 Bicycle Film Festivali lõpetamine ja ööseanss NO99 Põhuteatris.

5. JUUNI, PÜHAPÄEV 12.00 Tallinn 2011 jalgrataste paraad Vabaduse väljakult Linnahallini.

13.00 Rattaturg ja Tallinn 2011 mereäärsete kohvikute avamine Linnahalli juures.

21.00 Geriljakino istub rattasadulasse! Kohtumine kultuurikilomeetri alguses, kaasa võtta ratas ja FM-vastuvõtja.

Tallinna r tänavu ju

Mullu laenutas jalgratta Tallinnas ring Tallinnas on praegu 196,7 km jalgrattateid, kuid nende pikkus kasvab igal aastal ning seepärast uuendab linn pidevalt ka tasuta jagatavat rattateede kaarti.

Oliver Õunmaa Suveks ehk 31. augustini avas linn kolm tasuta valvega jalgrattaparklat, kust saab rattaid ka laenutada.

Rattaparklad asuvad Harju tn ja Niguliste tänava nurgal, Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures ja Kadrioru pargis turismiinfo punkti juures ning on avatud iga päev 8-st kella 20-ni.

Parklates tehakse klientide liiklusvahenditele ka pisiremonti.

Millised on linnasisesed piirkiirused arenenud jalgrattakultuuriga linnades?

Stockholmis, Kopenhaagenis ja Helsingis on nüüdseks palju 30-kilomeetrise piirkiirusega alasid. Nende loomine vähendas oluliselt õnnetusi, nüüd julgevad vanemad ka lapsi hoopis enam iseseisvalt liikuma lubada.

Oluline on, et inimesel oleks ka ilma autota linnas hea olla.

Millistest rattateedest on Tallinnas kõige enam puudus?

1.‒5. juunini toimub kultuuripealinna programmi raames pealinna linnarattureid ühendav ning jalgrattakultuuri tutvustav Tallinna jalgrattanädal ehk Tallinn Bicycle Week.

Tramm ja ratas kokku

Foto: Stanislav Moshkov

Valdmanni sõnul plaanib linn tulevikus rajada suurema jalgrattalaenutusjaamade süsteemi üle linna.

«Tallinn viis 2010. aastal läbi võimalike jalgrattalaenutuspunktide asukohtade kaardistamise, mis aitab kaasa laenutus-

jaamade asukohavalikule,» ütles Valdmann.

«Siinjuures plaanime koostööd teha suurfirmadega, nagu seda teeb AS Air Baltic Riias.

Suurfirmade roll oleks laenutusjaamade korraldamine ja laenutustehnoloogia evitamine.»

«Tahame jõuda nii kaugele, et ühistransport ja jalgrattaliiklus arvestaksid sõitja mugavusega ning trammipeatuste või elektrirongi lähedal saaksid olema ka jalgrattaparklad,» lisas kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel.

«Nii peaks tänavu valmima uus jalgrattaparkla Hiiu ja Vääna tänavate ristmikul.»

Valdmanni sõnul nurisevad paljud kohalikud jalgrattateede üle, kuid turistid on Tallinna pakutavate sõiduvõimalustega rahul.

«Turistidelt on siiani tulnud ainult positiivset tagasidet nii kesklinnas kui ka Tallinna lä-

LINNARUUM

Reede, 27. mai 2011

5

ädal väntab linna rattarikkaks Jalgrattafilmide kultusfestival toimub Tallinnas 2.‒4. juunil jõuab Tallinna jalgrattanädala tähtsündmusena esmakordselt Tallinna sadu tuhandeid rattaentusiaste üle maailma sütitav ainulaadne filmisündmus Bicycle Film Festival (BFF).

Bicycle Film Festival Tallinn programmi raames jõuavad kinos Artis ja NO99 Põhuteatris ekraanile 38 lühi- ning 5 täispikka jalgrattafilmi mitmelt poolt maailmast.

Kavasse mahub nii dokumentaale, tuntud ratturite portreelugusid, lõbusaid sõidu-kroonikaid, eksperimentaalseid katsetusi ja puhast jalgrattafilmide klassikat.

Jalgrataste ampluaa ulatub linna-, treki- ja võidusõiduratastest fixed gear’i ning trikiratasteni.

Jalgrattasõidust on saanud elustiil Rattasõidust on viimastel aastatel saanud üks globaalse linnakultuuri mõjusamaid liikumisi ning just 2001. aastal New Yorgist alguse saanud Bicycle Film Festivali peetakse üheks olulisemaks urban-rattasõidu katalüsaatoriks paljudes suurlinnades üle maailma.

Rattafilmialgatuse mentori, rattaradikaali ja tänaseni üle maailma laienenud üritusi jätkuvalt ise kureeriva Brent Barburi õnnelikult lõppenud kokkupõrkest bussiga sündinud Bicycle Film Festivali idee oli ja on ülistada jalgratast kui linnaga seotud subkultuure ühendavat nähtust läbi muusika, kunsti ning filmi.

Nii kuuluvad festivali programmi – toimugu see Tokyos, Pariisis või Los Angelesis – lisaks unikaalsele ja põnevale filmiprogrammile lahutamatult ka kunstinäitused, võidusõidud, peod ja muud ühisettevõtmised, tuues omavahel kokku rattainimesed väga paljudest loomingulistest valdkondadest.

Mõte festival Eestisse tuua küpses korraldajail ammu enne kui kohaliku raamürituse idee, rääkis Tallinna jalgrattanädala peakorraldaja Risto Kalmre.

Plaan hakkas kuju võtma hetkest, mil BFF hakkas huvituma rattamaailmas Eestit tähistavast võistlusest Simpel Session, mille korraldaja Kalmre samuti on. Üks asi viis teiseni, lisaks kokkuleppele BFF-i programmi jaoks film teha löödi käed ka festivali Tallinna toomise osas.

«Kõikjal, kus BFF on tänaseks kanda kinnitanud, on ta suutnud enda ümber koondada suure ja entusiastliku publiku ning aidanud selgelt kaasa üldisele jalgrattavaimustusele. Jalgrattast on saanud omamoodi elustiili sümbol väga paljude linnaga seotud subkultuuride esindajate jaoks ning rõõm on näha, kuidas rattaaustajate hulk järjest kasvab – oleks aeg, et sama juhtuks ka

Tallinnas. Kui ratturite hulk ületab n-ö kriitilise massi, peavad ka linnaliiklus ja rattateed sellele järgi tulema,» sõnas Kalmre.

Tallinnas on Bicycle Film Festivali eesmärk koguda festivali ümber inimesi, kes usuvad jalgrattasse.

Tallinna festival on põhjapoolseim «Mul on hea meel näha, et BFF on otsapidi jõudnud paika, mis tõesti vajab inspiratsiooni, mida BFF endas algupäraselt kannab – armastust jalgrataste vastu. Usun, et nii festival ise kui ka Tallinna jalgrattakultuur võidavad ürituse siintoimumisest,» sõnas festivali ka Tallinna vaatama saabuv Brendt Barbur. Üle maailma rändav Bicycle Film Festival toimub Euroopas vaid mõnedes valitud linnades – sel aastal lisaks Tallinnale näiteks Amsterdamis, Lissabonis, Liverpoolis, Londonis, Milanos, Pariisis ja Viinis. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Tallinnal on au olla läbi aegade põhjapoolseim punkt Euroopa kaardil, kuhu rattafilmide festival jõuab.

Et isegi suure linnaratturite kogukonnaga Helsingi ega Stockholm pole seni saanud võimalust festivali võõrustada, on juuni alguses Tallinna jalgrattanädala raames toimuvat Bicycle Film Festivali uudistama saabumas ning Tallinna jalgrattanädala

Üle maailma rändav Bicycle Film Festival toimub Euroopas vaid valitud linnades – sel aastal siis ka Tallinnas, millel on au olla läbi aegade põhjapoolseim festivalilinn.

Foto: Marco Mucig sündmustest osa võtma tulemas ka kümneid rattafanattidest väliskülalisi.

Bicycle Film Festivali tänavusse rändprogrammi on teiste hulgas valitud ka Eestis valminud lühifilm «Simpel Dream» (Eesti 2011), mis räägib, kuidas täitus

Tartu noore trikiratturi Kristjan Aasmäe unistus võistelda Simpel Sessionil.

13-minutiline lühiportree toob läbi ühe unistuse täitumise loo välja teravad reaalsuskontrastid Eestis toimuva tippvõistluse ning Eesti oma kohaliku trikiratta-

maastiku vahel. Film esilinastub 2. juunil kell 19 kinos Artis.

rattateed pikenevad uba ligi 200 kilomeetrini

gi sõitmiseks tervelt 11 000 turisti. hiümbruses rattaga liiklemisel,» ütles Valdmann.

«Jalgrattaturistide arv on iga aastaga tõusnud. Mullu laenutas 11 000 turisti ratta siin ringisõitmiseks, mis on Tallinna kohta muljetavaldav arv. Rattalaenutust pakutakse juba laevadel, turistid saavad läbi kruiise korraldava firma endale broneerida jalgratta või jalgrattamatka Tallinnas.

Kuna sõiduhuvilistest pole keegi surma saanud ega haiglasse sattunud, võib öelda, et rattateedega on meil asjad küllalt hästi.»

Kultuurikilomeeter pikeneb Ohutus sõltub ka rattureist endist, olulised on nii liiklejate viisakus kui iseenesest mõistetav kaitsekiivri kandmine.

Paraku on nii, et Helsingis kannavad sõidu ajal kiivrit ca 40% jalgratturitest, Eestis vaid ligi 10% rattureist.

Rattasõitjate teekonda hõlbustab ning muudab ohutumaks ka teemärgistus, mis sõidutee ja jalgrattatee vahele piirjoone tõmbab.

«Kuigi igale poole neid joonitud ei ole ja paljudes kohtades neid arvatavasti olla ei saagi, on olemasolevad teeäärsed eraldusjooned rattureile suureks abiks,» märkis Koppel.

«Ratturite rõõmuks hakkab selliseid teeäärseid turvatsoone linnas liikudes üha rohkem silma. Läbi linna ühtlane ja kõigile arusaadav kergliiklusteede märgistus aitab tagada jalgratturite liiklusohutust ka seal, kus eraldi kergliiklusteed pole võimalik rajada. Eesmärk on muuta rattasõit Tallinnas sedavõrd turvaliseks ja ohutuks, et elanikud ei peaks piirama enda ega laste rattasõitu.»

15. mail ehk Tallinna päeval avas linn vanale Kalamaja raudteetammile rajatud 2,2 kilomeetri pikkuse rattatee, mis viib linnahalli juurest Tööstuse tänavani.

«Rattateede arendamisega tuleb edasi tegelda,» rääkis Valdmann. «Praegu ehitame rattateid vanadele raudteetammidele.

Tuleva aasta lõpuks on tammile ehitatud rattatee pikkus kultuurikilomeetriga kokku juba 22 kilomeetrit.»

Koppeli kinnitusel on linna

siht võimalikult kiiresti kõik linna piirkonnad ühtsesse jalgrattateede võrgustikku ühendada.

«Selle ja järgmise aasta suuremaid töid on valmis ehitada Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee,» ütles Koppel.

«Tänavu saavad ühise kergliiklustee Nõmme, Mustamäe ja Õismäe linnaosad. Praegu on juba valminud Järvelt algav vanal raudteetammil kulgev kergliiklustee Nõmmeni, sel aastal loodame valmis saada ka teepikenduse Akadeemia tänavani Mustamäel.

Järgmise aasta töö on rattatee Akadeemia teelt Rocca al Mare rannapromenaadini välja ehitada.»

Igal aastal tuleb uus kaart Linn on Valdmanni sõnul täiustanud jalgrattateede võrgustikku igal aastal.

«Endise rattasportlasena ei ole minul rattasõidu vastu midagi, see meeldib mulle väga,» tähendas Valdmann.

«Projekti «Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine»

raames tehakse koostööd ka lähivaldadega, et siduda Tallinna jalgrattateede võrgustik naabervaldade jalgrattateedega. Projektile saadakse välisabi toetust 85%, mida rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi.»

Hiljuti andis linn välja uue voldikkaardi «Jalgrattateed Tallinnas 2011», mis on saadaval linnaosade infosaalides ja turismiinfokeskuses (Niguliste 2).

Kaarti jagatakse ka jalgratta- ja liiklusteemalistel üritustel.

Kaardi ühel poolel on Tallinna kergliiklusteed koos loodusväärtustega ning kesklinna vaatamisväärsused ja suuremad terviserajad.

Kaardi teisel poolel on ülevaade lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal asuvate loodusväärtustega.

Kaardil on välja toodud ka suuremad rattapoed, kus on võimalik jalgrattaid remontida ja hooldada. Tallinn annab jalgrattateede kaarti välja juba seitsmendat aastat, tänavu ilmub see 2000 eksemplaris ja kaart on rattahuvilistele tasuta.

Kp

LISAB

Tänavu valmib veel 8 km jalgrattateid 9 Tallinnas on praeguse seisuga 196,7 km kergliiklusteid, mis on 48,6 km rohkem kui viis aastat tagasi.

Viimase viie aasta jooksul valmisid kergliiklusteed näiteks Pelgurannas ja Paljassaares, Lillepi pargis;, Pärnu mnt-l Nõmmel, Kristiines Nõmme teel, Tehnika tänaval, Rannamõisa teel ja Rocca al Mare Rannapromenaadil.

Mullu rajati rattatee Rannamõisa teele koos sillaga üle Tiskre oja.

Harku vallal valmis kergliiklustee Tabasalust linna piirini.

Eelmisel aastal alustati koostööprojekti raames kergliiklustee ehitust marsruudil Männiku tee – Valdeku tn – Viljandi mnt – linna piir, mille ehitus praegu jätkub. Sama koostööprojekti raames rajab Kiili vald kergliiklustee Viljandi maanteele Kangrust Tallinnani.

9 Tänavu valmis kultuurikilomeeter ning juunis plaanitakse alustada kergliiklustee ehitust Randvere teelõigus Kummeli tn – Randvere tee – Pärnamäe tee – linna piir.

Samuti alustatakse kergliiklustee ehitust vanal raudteetammil Astangul lõigus Paldiski mnt – Akadeemia tee.

Käesoleval suvel on kavas alustada Peeter Suure Merekindluse raudteeviaduktist Linnahallini kulgeva kergliiklustee ehitusega.

See algab Vääna tn Hiiult ja esimene etapp lõpeb Akadeemia teel, kus kergliiklustee ühineb Astangu raudteetammile rajatud kergliiklusteega.

Kokku on planeeritud käesoleval aastal peale kultuurikilomeetri rajada veel ≈ 8 km kergliiklusteid.

6

TEATER

Reede, 27. mai 2011

Festival Treff toob tulevikutähed Tallinna tänavatele ja nukuteatrisse Prantsusmaa festivalidelt šnitti võttev Tallinna Treff üritab murda stereotüüpi, mille kohaselt nukuteatrisse tasuks tulla vaid lastel.

Vene parimad orkestrandid 8. juunil esineb Nokia Kontserdimajas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames Venemaa Riiklik Filharmooniaorkester.

Orkestri koosseisu kuuluvad Venemaa parimate sümfooniaorkestrite muusikud, kes on töötanud koos Venemaa ja maailma silmapaistvate dirigentidega. Orkestri loomisest saadik on selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks olnud Vladimir Spivakov (pildil), sellega on töötanud ka Eri Klas.

Orkestri repertuaari kuuluvad Venemaa ja kogu maailma klassikalise muusika kullafondi teoste kõrval ka nüüdisaegsed palad, mis on loodud just nende jaoks.

Kunstibuss lõpetab suveks

Kunstibussi esimese poolaasta lõpetab 28. mai linnamaastike tuur, mis viib huvilised läbi ajaloolise Härjapea jõe sängi.

Jalgsimatka viib läbi EKA maastikuarhitektuuri õppekava koordinaator Katrin Koov.

Tuuri lõpus külastatakse Katla aeda, mille lopsakusele saavad tuurikülalised kaasa aidata.

Järgmine kunstibuss sõidab välja 3. septembril, mil toimub Kunstipedagoogika tuur. Vt kunstibuss.artun.ee

«Meie festivalil näeb vaataja maalikunsti ja teatri vahelist sümbioosi, mida Eestis polegi eriti nähtud. Ja loomulikult 2000-aastase traditsiooniga Hiina marionetiteatrit, mis on ülivinge asi siia saada,» lausub Eesti suurimat etenduskunstide festivali Tallinn Treff kunstiline juht Vahur Keller, kelle sõnul antakse Tallinna tänavatel viie päeva jooksul kokku lausa 150 etendust!

Andreas Sepp

andreas.sepp@tallinn2011.ee

Mida festival teile tähendab ja kuidas sellel läheb?

Arvestades vahepealset majanduslikku seisu ja seda, kuidas mitmed fondid tagant ära langesid, läheb meil üle ootuste hästi, programm on saanud uskumatult tugev. Põhiprogrammi esinejad tulevad muu hulgas Hiinast, Venemaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast.

Peamine mõte, mis mul on olnud kolme aasta jooksul festivali kunstiliselt juhtides, on tuua kokku mitmesuguseid distsipliine ja etenduskunstide valdkondi ning näidata põhiprogrammis nende koostööna sündinut. See on õnnestunud superhästi!

Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli vahendeid veel vähem ja põhiprogrammi osa jäi seetõttu võibolla natuke kesisemaks. Sisult olid need head lavastused, aga ikkagi vaid üks-kaks. Sel aastal on neid aga kuus-seitse.

Kavas on tants, mis käsitleb keha kui objekti. On maalikunsti ja teatri vaheline sümbioos, mida Eestis minu teada ei olegi eriti nähtud. Ja loomulikult 2000-aastase traditsiooniga Hiina marionetiteater, mis on ülivinge asi siia saada.

Eesti Nuku- ja Noorsooteater, mis kogu festivali tegevust koos hoiab, on avalikkuse silmis ju eelkõige nooremapoolsele vaatajaskonnale suunatud asutus...

Oleme ka ise selle peale mõel-

nud, ikka tuleb ju mõelda, kellele sa mida teed. See on lihtsalt üks asi mida tuleb jälle ja jälle selgitada, sest eelarvamused on rasked murduma. Näiteks eelarvamus, et nukuteater on lasteteater, võrdusmärk vahel. Eesti ühiskonnas on see ehk isegi lihtsam muutuma, kuid oleme sellega viimase viie aasta jooksul hoolimata oma nappidest vahenditest siiski ka aktiivselt tegelenud.

Mulle tundub, et see kuvand on nüüd muutumas. Meie põhiprogramm on suunatud täiskasvanutele, see on täisväärtuslik ja kunstiliselt väga põnev teater, mis pakub palju emotsioone ning mõtteainet.

Lasteprogramm on meil ka olemas, sest eesmärk ongi olla suur festival, mis tähendab, et me katamegi oma programmidega ära mitmesugused sihtgrupid.

Lasteprogramm on sel aastal koondatud peamiselt ühte päeva ja toimub eeskätt tänaval ehk on tasuta vaatamiseks.

Lisaks on veel noorteprogramm, mis peaks toimima noortelt noortele ja kus etenduskunstide tudengid kümnest riigist üle kogu maailma näitavad oma diplomitöid.

Noortega seoses on väga suur

asi ka see, et tänavu lõpetavad Turu Kunstiakadeemia kuus Eesti noort, kes neli aastat tagasi läksid sinna õppima ja tulevad siia eriprogrammi raames näitama oma diplomilavastusi ning seejärel Eestisse tööle teatrit tegema.

Soovitan tulla vaatama, sest tegemist on tulevikutähtedega.

Võtsime eeskuju Prantsusmaast Kas olete oma festivali tänavaosa kokkupanemisel võtnud eeskuju mõnelt teiselt tänavafestivalilt?

Eeskuju oleme võtnud peamiselt kahest linnast, kuigi professionaalsest vajadusest lähtuvalt olen käinud muidugi uurimas rohkemate linnade festivale. Üks neist on Prantsusmaal asuv Avignon, kus festival on ajaliselt küll pisut hajutatum, kestes kuu aega.

Teine väga konkreetne eeskuju on samuti Prantsusmaa pinnal

«Iga päev on tänavatel neli tundi üritusi ehk 20–30 etendust, suurim osa Laial tänaval, Nunne tänava otsas, ent ka Vabaduse platsil.» paiknev Charleville-Mézières, kus toimub maailma suurim ja kuulsaim nukuteatri festival. Ka sellel festivalil täitub tänavu juubel, nad saavad 50-aastaseks. Neil on ka tänavaprogramm, kuid sarnaselt Avignonile on see hajutatud natuke rohkem linna peale ära, kuid festivali kestvus on seeeest lühem – nädal kuni 10 päeva.

Rahvusooper vajab rõivaid Rahvusooper Estonia ootab abi kahe uuslavastuse komplekteerimiseks ajasturõivastega.

Ooperi «Parsifal» jaoks vajatakse 70. ja 80. aastatest pärit meeste mantleid: sobivad erinevad villased, tumedad (mustad, pruunid, hallid, sinised), ühe- ja kaherealised pikemad mantlid.

Novembris lavale jõudva ooperi «Manon Lescaut» tarbeks vajatakse 60. aastatest pärit naiste- ja meesterõivaid: värvilisi suuremustrilisi kleite, kostüüme ja seelikuid suuruses 36‒46, samuti eri suurustes meeste teksaseid ja teksajakke, kirevaid meestesärke ja värvilisi ülikondi ning pükse. Ära kuluvad ka samast ajastust pärit huvitavad jalanõud, peakatted, ehted ja päikeseprillid.

Esemetest saab saata pilte marjaliisa@opera.ee või airi. paralimnitis@opera.ee või helistada telefonile 683 1322.

«Parsifali» esemeid võib pakkuda juuni keskpaigani, «Manon Lescaut» kostüüme septembri lõpuni. Annetajad saavad külastada lavastuse peaproovi.

Nii intensiivse tänavafestivaliga programmi meil tegelikult eeskujuks ei olegi. Meie mõte ongi olnud teha festivali nii, et selle osalejad saaksid siin võimalikult palju kohal olla.

Sellepärast ka festivali päevade hulk on väiksem. Nii saavad osalejad omavahel ideid vahetada ja üksteise teoseid vaadata. Sünnivad uued algatused ja koostööprojektid. Sellepärast ongi meie programm nii intensiivne, iga päev on tänavatel neli tundi üritusi, mille jooksul antakse 20–30 etendust, millest suurem osa on Laial tänaval ning Nunne tänava otsas, üksikud ka Vabaduse ja Raekoja platsil.

Festivali käigus tekkiva rahvusvahelise koostöö üks eesmärkidest on paljuski seotud kultuuripealinna ideega. Oleme viimased kolm aastat ette valmistanud hispaania lavastaja Joan Baixase lavastust, mida ta teeb koos siia tulevate eri rahvustest tudengitega. Selle tulemusena valmib performance «Maailma kaart – naerata», mis tuleb ettekandele 1. juunil Vabaduse platsil. Tudengid teevad üheskoos 10 x 10 meetrit mõõtudega maali, mis tõmmatakse kunstihoone seina peale üles.

Selliste koostööde puhul ei tea kunagi päris täpselt, kuhu need tulevikus välja viivad. Tihti võivad need jõuda aga põnevate projektideni, mis tulevad tagasi võib-olla hoopis hiljem. Siin tekivad mingisugused kontaktid, saadakse ja arendatakse ideid – see ongi kõige tähtsam!

Milline on teie suhe samal ajal toimuvate vanalinna päevadega?

Meil on olnud vanalinnapäevadega kõik need aastat väga hea koostöö. Kuigi oleme iseseisev festival, oleme ka osa vanalinnapäevade programmist. Koostöö on olnud väga hea, nemad aitavad levitada meil infot ja vastupidi, sama kehtib ka programmi kohta.

Eesti on niivõrd väike, eeskätt mis puudutab majandusruumi.

Kultuuriruum on meil ju suur.

Siin ei jäägi muud üle, kui lihtsalt tuleb otsida koostöövõimalusi, endale vastu rinda taguda ja üksi kõndida ei ole kogu aeg lihtsalt võimalik.

Tallinna Treff rändab mööda Eestit

Treffi kunstiline juht Vahur Kelleril on rahul, sest tänavuse festivali programm sai ootamatult tihe.

Foto: Stanislav Moshkov

Te põikate festivaliga ka Viljandisse. Millised on teie kogemused varasemast oma festivali teistesse linnadesse viimisest?

Varem oleme olnud näiteks Hiiumaal, järgmisel aastal on aga idee minna Ida-Virumaale, edasi võib-olla Valka ja teha ehk Lätigagi koostööd. Tahame viia seda melu ka välja, kuna meil on olemas väga hea valik ja suur hulk esinejaid, keda on patt hoida ainult Tallinnas.

See ei ole väga suur lisakulu, kui me leiame partnereid ka mujalt Eestist. Viljandi puhul on selleks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, kes on soliidne ja tugev partner. Nemad organiseerivad, meie anname neile programmi ja pakume osaliselt ka majanduslikku katet.

Lootus on ka see, et seal, kuhu me läheme, et jääb festival mingil kujul iseseisvalt kestma. Koge-

Kp

TUTVUSTAB

Tants kohtub draama ja maalikunst muusikaga

Eesti Nuku- ja Noorsooteatri korraldatav Tallinn Treff kutsub 28. maist 1. juunini osa saama Eesti suurimast etenduskunstide festivalist.

9 Viiendat korda toimuval festivalil osaleb 700 esinejat 18 riigist, kes astuvad üles Laial tänaval, Raekoja ja Vabaduse platsil ning põikavad 25.‒27. mail soojenduseks Viljandisse. Tallinna vanalinna tänavatel ja teatrisaalides saab näha visuaal- ja nukuteatrilavastusi, mis on valitud parimatelt festivalidelt ja truppidelt üle maailma. Selles valikus seguneb tänapäevane visuaalteatrikeel iidsete nukuteatritraditsioonidega, tants draamaga ning maalikunst muusikaga.

9 Igal festivali päeval kihab kella 12–16 Laia tänava kvartalis kirev karnevalielu.

Vanalinna tänavatel ja muuseumihoovides saab näha teatrietendusi, tantsu, kuulata muusikat, toimuvad nukuetendused lastele, töötoad ja loengud. NUKU suures saalis linastub Venemaa animafilmide programm. Festivali raames avatakse vanalinna vaateakendel näitus «Teeme ise 1000 nukku» ja ülelinnaline Penosili vahuskulptuuride näitus, mis koosneb kaheksa kultuuritegelase ülisuurest kujust. Vabaõhuetendused on tasuta, õhtuti toimuvad etendused teatrisaalides.

9 Festivali lõpetab 1. juunil kell 15 Vabaduse väljakul etenduv performance «Maailma kaart – naerata», mille tulemusel valmiv mastaapne maal tõmmatakse etenduse finaaliks üles Tallinna Kunstihoone fassaadile.

mus ja kontaktid, mida kohapealsed organiseerijad saavad, jäävad ju sinna alles.

Mida põnevat on lisaks Treffile nukuteatris lähiajal veel toimumas?

Näiteks sügisel tuleb meil juba varem korduvalt esinemas käinud Duda Paiva oma uue lavastusega, Muuseumis toimub pidevalt palju tegevusi.

Järgmisel aastal on meie majal juubeliaasta ja selle raames on plaan siia tuua maailmakuulsa venelase Sergei Obraztsovi näitus.

Ka tšehh Josef Skupa näitust üritame siia saada, ta oli Eesti nukuteatri alguses väga oluline kunstnik. Siin näidati eelmise sajandi alguses tema lavastust ja tänu sellele hakkasid asjad kiiremalt arenema, kuna sellest lavastusest lihtsalt vaimustuti.

Ma juba rääkisin meie Turu tudengitest? Üks nende seast, Mirko Rajas, juba töötab meil, tema diplomilavastus Franz Kafka «Metamorfoos» tuleb sügisel välja.

Reede, 27. mai 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis

FOTO

7

Kumu võõrustas lisaks kunstile ka mitmesugust muusikat

Viiendat korda toimunud Kumu ÖÖ pakkus oma tavapärases headuses unustamatuid muusika- ja kunstielamusi, mida otsustas 2000 külastaja seas kaema tulla ka naaberkrundil resideeruv president Toomas Henrik Ilves perega (keskel all).

Alumiste korruste kolm lava oli muusikute päralt, nende hulgas esines ka kodumaine punt Väljasõit Rohelusse (paremal all). Esinejate vahel mängis teiste seas plaate sündmuse üks omaaegseid käimatõmbajaid Aivar Tõnso (üleval keskel). Kumu ÖÖ üheks peaesinejaks oli Mouse on Mars Saksamaalt, publiku ette astusid veel Suurbritanniast, Venemaalt, Soomest ning Rootsist pärit artistid.

Kel muusikast isu täis sai, neid viis lift viiendale korrusele, kus sai näha rahvusvahelist digitaalkunsti näitust «gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur» (vasakul ning üleval paremal) ja mis koosnes innovatiivsete kunstnike uue tehnoloogia põhistest töödest.

Fred Frith improviseeris Põhuteatris

Tutvustati vanalinna varjatud aardeid

Geriljakino tõi vaatajad sünagoogi

Ivo Posti initsiatiivil avanesid linnarahvale läinud nädalavahetusel muidu kinnised Grusbeke-tagune torn (all), vaade Köismäe tornist (üleval) ja veel tosinkond avalikkusele peidetud kultuurimälestist.

Fotod: 8x Sten Jõemets / Nikon

Eesti pearabi Shmuel Efraim Koti (alumisel pildil vasakul) juhtimisel leidis aset juba kolmas Geriljakino seanss, Tallinna sünagoogis näidati linateost «Schwartz dynasty» (Iisrael 2005).

Festivali Improtest raames andis Eestis kontserdi tuntud Briti vabaimprovisatsioonilise muusika spetsialist Fred Frith (vasakul), kellele sekundeerisid festivali korraldajad Mart Soo (kitarr), Taavi Kerikmäe (klahvpillid), Roomet Jakapi (vokaal), Liis Viira (harf), Ahto Abner (trummid), Rivo Laasi (bass) ja Eduard Akulin (tromboon, pildil paremal).

Fotod: Stanislav Moshkov

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab «Tulevastes Euroopa kultuuripealinnades Riias ja Tšehhis Pilsenis toimus Euroopa Liidu sünnipäeval 8. mail SA Tallinn 2011 esitlus, kus tutvustati Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi ja kutsuti kõiki eelolevaks suveks külla.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on juba 40 linnale andnud võimaluse tutvustada oma kultuuri eripära ja mitmekülgsust miljonitele inimestele üle kogu maailma.

2014. aastal kultuuripealinna tiitlit kandev Riia korraldas Euroopa Päeva linna südames Vermane pargis, kuhu püstitati ühtekokku 11 teematelki, sh tervise, keskkonna, spordi ja loomulikult kultuuritelk.

Kultuuripealinna infotelgis lõid

kaasa Riia Eesti kooli õpilastest vabatahtlikud.

Samal päeval tutvustas Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 end ka 2015. aastal kultuuripealinnaks saavas Pilsenis Tšehhis, kus korraldati Euroopa Päeva puhul rahvusvaheline kultuuripealinnade teemaline konverents.

Oma kogemusi vahendasid nii kunagised kui ka praegused kultuuripealinnad. Konverentsi programmi kuulus ka avalik arutelu Pilseni linna peaväljakul.

Ka 7. mail Brüsselis Euroopa Regioonide Komitees toimunud avatud uste päeva üks fookusi oli tänavused Euroopa kultuuripealinnad.

«See on hea võimalus tutvustada Euroopa kultuuripealinna Tallinna tegemisi ja esitleda Eesti kultuuri tuhandetele eurooplastele,» kommenteeris SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli.» (Telegraf, Läti)

«Tunnustatud Jaapani filmilooja Naomi Kawase esitles Cannes’i filmifestivali Eesti paviljonis mittetulunduslikku filmiprojekti «60 sekundit üksindust aastal Null», mis on pühendatud 35-millimeetrise filmilindi säilitamisele. Lisaks Kawasele võtavad projektist osa kokku 60 režissööri, nende hulgas Mark Boswell, Albert Serra, Mika Taanila, Malcolm Le Grice, Kari Yli-Annala, Ilppo Pohjola, Ishii Gakuryu, Shinji Aoyama, Joshua ja Ben Safdie ning Pen-Ek Ratanaruang. Ettevõtmist rahastavad teiste seas Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ja EU-Japan Fest komitee.

Režissööride ühistööna valmiv film linastub vaid korra ja seda augusti lõpus Tallinna lahel. Üh-

tegi koopiat sellest ei valmistata.

Sündmuse kuraator on tunnustatud Soome filmikriitik ja endine Cannes’i žürii liige Peter von Bagh.» (Screen Daily, Suurbritannia)

«Varasematest Euroopa kultuuripealinnadest on Graz ehitanud uue kunstihoone, Ruhr avas rongijaamu ning muuseume ja Istanbul restaureeris Hagia Sofia. Kui mõni linn võtab Euroopa kultuuripealinna tiitli üle, siis ehitusprojektidesse investeeritakse meelsasti, sest midagi peab ju glamuursetest, ent samas mööduvatest kultuurisündmustest ka alles jääma.

Tallinn käitub teisiti, investee-

rides kultuurikilomeetri näol hoopis varem keelutsooniks olnud piirkonna kultuuriga täitmisesse.

Suurim Tallinn 2011 puhul valmiv ehitis, milleks on Põhuteater, jääb kasutusse aga vaid viieks kuuks ja seejärel saab sellest ajalugu.

Järgmine üldlaulupidu toimub alles aastal 2014, kuid noorte laulu- ja tantsupidu toodi kultuuripealinna puhul aasta varasemaks.

Seekord toimub see 1. juulil, koorilauludele segatakse juurde ka veidi popmuusikat.

Kultuuripealinna kavas on ka punklaulupidu «Anarchy in the EU» ja mitmed teisedki koorilaulusündmused. 20. augustil tähistatakse järjekordse lauluvõistlusega «Vabaduse laul» taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Rahvusvahelisele võistlusele on teiste seas osalema kutsutud ka Islandi lauljatar Björk, nagu kin-

nitab Tallinn 2011 esindaja Maris Hellrand. Kultuuripealinna programmist moodustabki enamiku just muusika.

Millised eesmärgid on Tallinn 2011 endale seadnud? Hellrandi sõnul ei ole eesmärk pelgalt linna külastavate inimeste arvu suurendamine. Selle eest hoolitsevad niigi juba kruiisilaevad, mille reisijatest peatub suurem osa linnas vaid lühikest aega. Kultuuripealinna aasta osutub edukaks aga siis, kui inimesed hakkavad end rohkem tundma osana oma linnast ja selle ajaloost, kuhu kuuluvad nii sakslaste ehitatud vanalinna tänavad, rootslaste kirikud, nõukogudeaegsed hotellid ning kaasaegsed klaasist kõrghooned.

«Tahame edendada kvaliteet- ja kultuuriturismi,» selgitab Hellrand.» (Salzburger Nachrichten, Austria)

8

KULTUURIKALENDER

Reede, 27. mai 2011

SA Tallinn 2011 soovitab: osale kultuurikilomeetri koristustalgutel!

9 29. mai hommikul kell 10.30 oodatakse kõiki huvilisi Eesti Disaini Majja, kus eelregistreerunud talgulised jaotatakse gruppidesse ning jagatakse välja koristusplatsid kultuurikilomeetril.

Kultuurikilomeeter on äsja avatud 2,2 kilomeetri pikkune mereäärne tee Tallinna Linnahallist Peetri sadamani, mis sel suvel täitub põneva kultuuriprogrammiga, et pakkuda ajaviidet nii linlastele kui ka külalistele.

Nädalajagu päevi tagasi avatud kultuurikilomeeter algab täpsemalt Logi tänavalt ehk kruiisilae-

TEATER

27. mai 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Vaata, ma kukun». Lugu räägib kaasaegses meediaühiskonnas üles kasvanud noortest inimestest, kes igatsevad revolutsiooni ja püüavad luua teistsugust maailma, taipamata, et maailma muutmiseks tuleks alustada iseendast. Tegemist on 25. lennu bakalaureuselavastusega.

vade kaide juurde viivate väravate juurest ja möödub Linnahallist, Katlast, Patarei vanglast, lennusadamast, Kalamaja kalmistupargist ning Noblessneri laevatehasest, mereäärsega piirduvatest objektidest, mille ümbrus vajab samuti tähelepanu ja kordategemist.

Kõigil huvitatutel on võimalus aidata üheskoos Tallinna mereäärel veelgi ilusamaks muutuda!

Selleks oodatakse kõiki 29. mai hommikul kella 10.30 Eesti Disaini Majja, kus on valmis aurav kohv ja saiakesed.

Eelregistreerunud talgulised

jaotatakse gruppidesse ning jagatakse välja koristusplatsid. Palume osalejatel selga panna sobivad riided ning võta soovi korral kaasa soe jook – mere ääres võib hakata jahe.

Koristusvahendite eest kannab hoolt Fiskars, vihmakeepide eest SA Tallinn 2011.

Kolmetunnisele hoogtööle järgneb kell 14 suur supisöömine Eesti Disaini Majas (Kalasadama 8), kus saab ühtlasi tutvuda kõigi sellesuviste projektidega vastsel kultuurikilomeetril, alates 5. juunil Tallinna rattanädalat lõpetavast suurejoonelisest ratta-

Inglismaal Edinburghi festivalil. See, kuivõrd hüpnootiline, meditatiivne ja samas kaasaegne see heliinstallatsioon oli, avaldas neile sügavat muljet.

Nad rääkisid sellest sageli. Ja nüüd on see siin. Ray Lee on helikunstnik, kes on loonud mitmesuguseid installatsioone. «Siren» on üks tema tuntumaid, kui mitte tuntuim. See on saanud auhindu ning käinud väga erinevatel festivalidel üle kogu maailma. Installatsiooni suureks võluks on tema mitmekülgsus. Seda naudivad need, kellele meeldivad helid.

Ja need, kellele meeldivad nihestunud ruumikogemused. Ja need, kes soovivad aega peatada. Näha täpsust. Täielikku kooskõla. Või mõelda abstraktseid mõtteid.

tantse ja lõbusaid etüüde. Etenduses on omavahel segunenud noorusele omane ülemeelikus ja piinlikult täpne, peensusteni läbimõeldud töö.

27. mai 19.00 Kalevi spordihallis (Juhkentali 12, Tallinn) Mart Kangro lavastus «Open Tallinn 2011» paigutab sündmused konteksti, kus need tavapäraselt ei juhtu.

28. mai 22.00 Skoone bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Cherry Orchard ja Living-of Cherry Orchard». «Cherry Orchard» tähendab «Kirsiaeda» ja tähendab Tšehhovit. See on klassika, kuid tehtud veidi sõgeda Soome lavastaja poolt Leedu kõige paremate näitlejatega. Kõik, mis klassikas on head, on siin alles. On olemas sõnum inimeseksolemise kohta, korralikud rollid, unustamatu atmosfääri.

Samas on see kõik väga kaasaegne – sedavõrd kaasaegne, et võime tõesti näha ennast kirsiaias ringi kõndimas.

30. mai 22.00 Skoone bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «Siren». Siren oli kõige esimene projekt, mis otsustati Põhuteatrisse kutsuda. Semper ja Ojasoo nägid seda mõned aastad tagasi

TANTS

paraadist ning sellele Katla juures järgnevast peost «Kultuur kolib mere äärde».

Koristustalgutele saab registreerida rsvp@tallinn2011.ee (lisage oma nimi, telefon ja e-posti aadress) hiljemalt 27. maini.

Palun, anna ka sellest teada, kui tuled koristama koos lastega.

Lastele oleme Eesti Disaini Majja kell 13 planeerinud eraldi programmi.

Kultuurikilomeetrit ootavad koristama SA Tallinn 2011, Fiskars, Pro Kapital, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum, Eesti Disani Maja ja EKKM.

KINO 28. mai 11.30 Kinos Artis (Estonia pst 9, Tallinn) mudilaste multilaegas: «Jänku-Juss kutsub külla». Mudilaste multilaekas avanevad lõbusad filmid, mille peategelasteks on toredad loomad. Kuna tegu on selle kevade viimase programmiga, siis on ühtlasi ekraanile toodud väike läbilõige möödunud hooajast, et nii suurtel kui ka väikestel multifilmisõpradel oleks veel kord tore võimalus näha oma lemmikuid kinolinal. Seekord ootab lapsi Artises Jänku Juss, kellega koos saab pärast filmide vaatamist taas lõbusalt trallitada ja suveplaanidest rääkida.

1. juuni 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) Tallinna balletikooli galakontsert. Igakevadisel balletikooli galal esinevad Tallinna balletikooli lõpetajad ja õpilased.

31. mai kell 16.00 Nukuteatris (Lai tn 1, Tallinn) festivali Tallinn Treff 2011 raames etendus «Penelope». Umbes 28 sajandit tagasi kirjutas Homeros eepose kuningas Odüsseusest.

Odüsseus käis sõjas, võitis selle ning sõitis koju tagasi. See kõik kokku kestis ütlemata kaua. Kodusaarel ootas kangelast truu abikaasa – võib-olla liigagi truu. Penelope lugu räägib ootamisest, mida pahatihti saadab teadmatus. «Penelope» on inspireeritud merest, naise igatsusest kallima järele ning romantikast nende kahe kokkulangemisel. Lavastaja Kadri Kalda. Laval Essi Nummelin.

1. juuni kell 19.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) Vene Teatri õppestuudio kontsert-etendus «Album».

Etenduse on ette valmistanud Vene Teatri stuudio õpilased näitleja ja stuudiojuhi Artjom Garejevi juhendamisel. Kontsert-etendus on stuudio lõputöö, kaleidoskoop eri žanritesse kuuluvatest numbritest.

Stuudio õpilased esitavad oma parimaid töid, mille hulgas on visandeid, maailma rahvaste

28. mai 18.00 Mustamäe Männi pargis (Tallinn) Laulu- ja tantsupidu «Slaavi pärg». Festival avab vene hinge uusi tahke, toetab ja hoiab rahvakultuuri, taastab sidemed naabrite vahel, kõrvaldab erimeelsusi ja loob sõprussildu. «Slaavi pärja» moto «Kõik lipud tulevad meile külla!» avab Eesti elanike ees väravad uuteks tutvusteks ja kohtumisteks esinejatega Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Euroopa Liidu riikidest.

30. mai 22.00 Viru keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) «Päevane kaunitar», 1967. Linastub Luin Buñueli mängufilm.

Film linastub prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

31. mai 22.00 Viru keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) «Happy-Go-Lucky», 2008. Linastub Mike Leigh mängufilm. Film on inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

Kuni 5. juuni Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näitus «Köler Prize 2011». Näitus Köler Prize’i kunstiauhinna nominentide töödest. Auhinnale on nomineeritud viis Eesti kaasaegse kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmanägemusega kunstnikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tugevate tööde ja huvitavate projektidega.

Kuni 12. juuni Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak, Tallinn) «Jean-Charles Hue». Tänapäeva prantsuse videokunsti ühe juhtfiguuri, Pariisis töötava Jean-Charles Hue (1968) mustlasühiskonda analüüsiva näituse toob kunstihoonesse kuraator Harry Liivrand.

NÄITUS

MUUSIKA 28. mai 16.00 Väravatornis (Lühike Jalg 9, Tallinn) «Hortus Musicus ‒ Ecco la primavera».

Kunstiline juht Andres Mustonen. Itaallaste, prantslaste, sakslaste hispaanlaste ja inglaste kevadelaulud ja -tantsud 15.–17. sajandist.

Foto: Stanislav Moshkov

28. mai 21.00 Kinos Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn) kirjandusfestival «HeadRead» suundub kinno: filmi «Olen sind nii kaua armastanud» juhatavad sisse Philippe Claudel ja prantsuse kirjanduse tõlkija Triinu Tamm.

Prantsuse kirjanik Philippe Claudel on aga lausa ise filmilavastaja. Festivalil näidatakse tema auhinnatud mängufilmi «Olen sind nii kaua armastanud», mille peaosas on nimekas inglise näitlejanna Kristin Scott Thomas.

29. mai 20.00 Kinos Sõprus (Vana-Posti 8, Tallinn) kirjandusfestival «HeadRead» suundub kinno: filmi «Riiginõunik» juhatavad sisse Boriss Akunin ja riigikogu liige Juku-Kalle Raid. Tuntud krimikirjanik Boriss Akunin oli oma romaani «Riiginõunik» (režissöör Filipp Jankovski) stsenarist ja selle filmiversioonis mängivad vene kino tõelised suurnimed Oleg Menšikov ja Nikita Mihhalkov.

Kuni 5. juuni Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) näitus tuletornidest «Igal majakal oma tuli…». On raske leida ehitiste liiki, millel oleks nii palju vastandlikke tähendusi ja tõlgendusi kui tuletornidel ‒ lootus ja üksindus, romantika ja meeleheide, funktsionaalsed vajadused ja esteetika, atraktiivsus ja unustus. Juba mõnda aega on tuletornid olnud teelahkmel. Kui alles sadakond aastat tagasi oli tuletornide olemasolu meresõitjate jaoks eluküsimus, siis tänapäevased navigatsiooniseadmed võimaldavad liikuda ka ilma nendeta.

Kuni 26. juuni Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 6, Tallinn) näituseprojekt «Sõnastamata lood» keskendub LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer) liikumise probleemidele ja väljakutsetele tänapäeva Euroopas. Projekt uurib kriitilisest perspektiivist soolisuse, seksuaalsuse ja keha representatsioone kaasaegses kunstis, visuaalkultuuris ja avalikus ruumis.

Kuni 25. september Kumu kunstimuuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlvkonna kunstnike uusi eksperimentaalseid meediapõhiseid kunstivorme. Kunstiprojektid uurivad, kuidas digitaalsed võrgustikud ja tehnoloogiad mõjutavad meie igapäevaelu, tegevust ja taju.

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD: TOETAJAD:

TALLINN

Eur opean Capital of Culture