Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid
Reede, 5. november 2010 | nr 006
Tasuta kultuuriväljaanne
www.tallinn2011.ee
Kultuuripealinna projektid sööstavad sponsorite abiga lennukina taevasse
Loe lk 4–5
Foto: Albert Truuväärt
Mononäidend «Luigelaul» Toomklubi laval 12. ja 20. novembril kell 19 mängitakse Tallinna Toomklubis (Vene tn 6) Vjatšeslav Rõbnikovi ühemeheteatri Glagol (vt www.hot.ee/glagoltheatre) monoetendust «Luigelaul». Lavastus on loodud Anton Tšehhovi teoste motiividel. Lavastajaks oli «Luigelaulul» nagu ka Rõbnikovi eelmisel, Nikolai Gogoli «Hullumeelse märkmetel» tugineval lavastusel Vladimir Laptev. Teatrikriitik Boris Tuh on Rõbnikovi «Luigelaulu» kirjeldanud kui vana näitleja monoloogi, kes monoetendusel laval uinudes unustab maailma... ja ärkab öösel tühjas teatris. Edasi võiks minna mitmeti. Kurvastades käest libisenud elu pärast. Leinates kadunud noo-
rust ja armastust. Filosofeerides näitleja seisundi üle maailmas, kes Gavrila Deržavini sõnul on ühtaegu kuningas ja ori, Jumal ja ussike. Rõbnikovi mononäidend on otsekui üldistatud pihtimus. Laval on Näitleja, kes on tulnud kohtuma oma mineviku ja ühtaegu ka iseendaga. Vjatšeslav Rõbnikov alustas näitlejaelu 1970. aastatel Vene teatris. 20 aastat hiljem lahkus ta sealt, kuid jätkas tööd Venemaa teatreis (viimane neist oli Moskva Teater Pokrovkal) ning monoetendustega. Monoetendustega on Vjatšeslav Rõbnikov esinenud mitmekümnel välismaisel festivalil, ta on saanud ohtrate kiitvate hinnangute ning auhindade osa-
liseks. Tänavu on monoteater Glagol taas kutsutud esinema ühemeheteatrite festivalile Poolas Toruńis, mis toimub 26.‒28. novembrini. Toruń on üks linnadest, mis kandideerib kultuuripealinna tiitlile 2016. aastal. Monoteatri Glagol mängukavas on lisaks «Luigelaulule» ja «Hullumeelse märkmetele» veel «Semjon Zahharõtš «Kuritööst ja karistusest»» ‒ nüüdisaegne Dostojevski interpretatsioon, mis tugineb muuhulgas tõdemusele, et nii «Kuritöö ja karistuse» pea- kui kõrvaltegelasi leidub meiegi tänavail. Ettevalmistamisel on lavastus Mihhail Lermontovi teoste põhjal. Foto: Teater Glagol
TEATER
MUUSIKA Mis saab siis, kui 500 üle Eesti kokku tulnud 10‒16-aastast last ja noorukit Estonia lava pooleteiseks päevaks üle võtavad? Loe lk 6 AJALUGU Mida peideti Vene ajal Viru hotelli 23. korrusel? Arvati, et sealt kuulati pealt hotellitube, kuid see pole tõsi, kinnitab hotelli kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu. Loe lk 7
2
ARVAMUS
Reede, 5. november 2010
KULTUUR KUTSUB
Missioonitundest maavillane Lasnamäe Rahvakultuuri ja folkloori tutvustava nädala jooksul avatakse Lasnamäe Üldgümnaasiumis mitmed töötoad. Annely Martin
Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja
Nälgiv poeet ärklitoas ehk kellele on vaja kultuuri Ma tean ühte finantsjuhti, kes armastab rääkida sellest, kuidas tõeline kultuurinimene ei peaks rahale mõtlema. Sisuliselt esindab ta mõttelaadi, et nälgiv poeet ärklitoas suudab luua tõelisi kunstiteoseid. Paljude kultuurinimeste riikliku alarahastamise taustal on väga positiivne, kui meil leidub innukaid kultuurisponsoreid. Seda enam, et lõviosa igasugusest sponsorlusest läheb tegelikult spordile, mille väärtustega on ärimeestel end lihtsam samastada. Spordis nagu äriski loevad numbrid, võit või kaotus on lihtsalt defineeritavad ja tuvastatavad. Isegi meist majanduslikult valgusaastate kaugusel asuvas Soomes oli kultuurisponsorlus veel 1990. aastatelgi uus nähtus, sest ka seal läks 70% rahast spordile. Siis toimus aga pööre tänu mõnele entusiastile, kes suutsid ärimeeste pilgud kultuuri poole pöörata. Seda soodustas muidugi ka asjaolu, et maailm ise muutus, majandustegevus globaliseerus üha enam. «Ärimaailm vajab toimetulemiseks loovust ja mängu, dialoogi, kriitilisust ja refleksioone – väärtusi, mis on iseloomulikud kultuurimaailmale,» on öelnud Soome kultuurisponsorluse üks käivitajatest, kultuuriideoloog ja fotograaf Raoul Grünstein. Eestiski vajaks kultuurisponsorlus isegi hoolimata majanduskriisist uut renessanssi ja heaks tõukeks sellele võiks olla kultuuripealinna aasta. Ka mujal maailmas on kultuuripealinna tegemistele osaliselt õla alla pannud erasektor, erasektori osakaal on küündinud mitmes riigis isegi kolmandikuni eelarvest. Samas on see ka ülimalt loomulik ‒ kui vaatame, kes õnnestunud kultuuriaastast kohe rahaliselt võita võib, siis kas pole just ärimehed esireas? Riik ja linn võidavad pikemas perspektiivis eelkõige maines, kui aasta peaks õnnestuma. Ent kui kultuuripealinna aasta peaks tooma juurde turiste, siis võidavad otseselt ja vahetult eelkõige ikkagi hotellid, toitlustuskohad ja muud suuremad ning väiksemad ettevõtted. Seda olenemata asjaolust, kas nad on tegelikult sentigi kultuuriaasta heaks panustanud. Seetõttu võiksidki veel paljud eraettevõtted kultuuripealinna aasta õnnestumisele nõu või rahalise jõuga kaasa aidata, sest, olgem ausad ‒ majanduslikult suureks ei saa Eesti riik mitte kunagi. Vaimult suureks on meie heliloojad ja kunstnikud meid tegelikult aga juba teinud. Mida rohkem meie kultuuri hinnatakse ehk mida suuremaks vaimult saame, seda suurema tõenäosusega saame seda kultuuri ka müüa, mis tähendab, et meie poeedid ärklitoas enam ei nälgi. Ärimeestest ja riigist rääkimata.
annely.martin@tallinn2011.ee
«Soovime pakkuda midagi sellist, mis kummutaks müüdi, nagu oleks Lasnamäe tõeline geto,» tutvustab nädalat õpetaja Anne Maiberg. «Pahatihti kiputakse arvama, et Lasnamäel elavad peamiselt vaid muukeelsed elanikud, kellele eesti keel ja kultuur on võõras,» tõdeb Lasnamäe Üldgümnaasiumi kauaaegne muusikaõpetaja Anne Maiberg, kes on ka ise üks idee autoreist. Õpetajad otsustasid kultuuripealinna tuleku eel korraldada eesti rahvakultuuri- ja folkloori tutvustava nädala. «Meie projekti on külalistena kaasatud ka Lasnamäe Üldgümnaasiumi venekeelse sõpruskooli Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad,» ütleb
Helina Turm, Eike Valgma ja Anne Maiberg ‒ kõik Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpetajad. Programm kestab 8. ‒ 14. novembrini, 10. novembril alates kella 14 on kooli külastama, meisterdama, laulma, tantsima ja sööma eestimaiseid suupisteid (kama, kil u v õ i l e i v a 52 üllatust ja ideed – 8 nädalat veel o o d a t udd) kõik huviliMIS? Eesti rahvakultuuri- ja folkloori tutvussed. Muudel tav nädal. Avatud mitmesugused töötoad. päevadel on KUS? Lasnamäe Üldgümnaasiumis, Läänemeprogramm re tee 31. (Kohale saab kesklinnast bussidega 5, suunatud ees63, 29, Kelluka peatus.) MILLAL? Lasnamäe Üldgümnaasiumi ja Läänekätt oma kooli mere Gümnaasiumi õpilastele, õpetajatele, kooõpilastele. li personalile 8.‒14. novembrini. Linnarahvale Algklasside 10. novembril 14.00 ‒ 18.00. lapsed valmistavad mardija kadripäeva Lasnamäe Üldgümnaasiumis tuli maske. Põhikooli ja gümnaasiumi koolidirektor Merike Vaarandilt, õpilased saavad kultuurinädakes palus mõelda, milline võiks lal kätt proovida maskiballi- ja olla idee, mida esitleda. Loomin- karnevalimaskide valmistamisel. gulisse naiskonda, kes idee välja Soovitakse kasutada võimalikult töötas ning selle elluviimist kor- ökoloogilisi materjale – lehed, raldab, kuuluvad Agnes Kruus- nööbid, nahk, lõng, puit, taaskamägi, Kaja Saarniit, Juta Teral, sutuslikud kangad. õpetaja Anne Maiberg. «Lasnamäel elab väga palju eestlasi ja ka venelasi, kes vähemalt koolide tasandil ja meie kogemuste põhjal suhtuvad üksteisesse lugupidavalt.» Algatus kultuuripealinna aasta peatse saabumise tähistamiseks
Lõimuv linnaosa Venekeelse sõpruskooli Tallinna Läänemere Gümnaasiumiga käib Lasnamäe Üldgümnaasiumil pidev õpilasvahetus- ja lõimumisprogramm, mille käigus 7. ja 11. klassist viis õpilast tulevad kolmeks päevaks vahetusõpilaseks teise kooli. «Vene kooli õpilased on tundides alati olnud väga vaiksed ja viisakad. Nendega pole kunagi probleeme tekkinud. Samuti on eesti laste huvi vene kooli vahetusõpilaseks minna väga suur,» kinnitab Maiberg.
Koostatakse omaloomingulisi regilaulutekste, mis tulevad ettekandele pidunädala reedel. Nädala toimetamised jäädvustatakse videolindile.
Kui vaatame, kes õnnestunud kultuuriaastast kohe rahaliselt võita võib, siis kas pole just ärimehed esireas?
Vasakult paremale: 5 b klassi tüdrukud Katarina Lassel, Marion Annabel Nummert, Triin Saarniit ning õpetajad Helina Turm, Kaja Saarniit, Agnes Kruusmägi, Eike Valgma ja Anne Maiberg. Foto: Stanislav Moshkov
Peterburi on valmis Euroopa kultuuripealinnale õla alla panema Ajaleht Kultuuripealinn Väljaandja: SA Tallinn 2011 Toimetus: Vabaduse väljak 10, Tallinn Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja Anneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.ee Andreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.ee Annely Martin, reporter, annely.martin@tallinn2011.ee Euroopa kultuuripealinna infokeskus Rotermanni 10/Roseni 5, 10111 Tallinn tel: +372 6594 113 e-post: infokeskus@tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht
Tallinna linnapead Edgar Savisaart võõrustanud Peterburi kuberner Valentina Matvijenko ettepaneku kohaselt võiks linnad kultuurikoostöö arendamiseks sõlmida uue koostööleppe. Peterburi kuberneri sõnul on tema kodulinn valmis kultuuripealinna Tallinn 2011 projektile oma «kultuurilise õla» alla panema ja programmis osalema. Savisaar Matvijenkole kutse 2011. aasta jooksul Tallinna ka
isiklikult külastada, mille Matvijenko ka vastu võttis, lubades tulla Tallinna päeval 15. mail. Selle külaskäigu ajaks kavandatakse Peterburi tähtede osavõtuga kontserti, ühtlasi käivad läbirääkimised Maria teatri balletitrupi osalemiseks. Peterburi asekuberneri Anna Manilova sõnul plaanitakse Matvijenko visiidi ajal kirjutada alla ka uus ja põhjalikum kahe linna vahelise koostöö leping.
Foto: Raepress
Reede, 5. november 2010 Eesti mood intrigeerib välisajakirjandust Palusime ehtekunstnik Tanel Veenrel, kes on samuti üks TFW mootoritest, võrrelda Tallinnas toimuvat moenädalat samanimeliste üritustega maailmas. «Peale nime on raske sarnasusi leida,» tõdes Veenre. «Meie moenädal on armas ja soe ettevõtmine, mis püsib vaid idealismil ja usul, et selle vilju saame tulevikus noppida. Hetkel teevad kõik TFW-d entusiasmist, see on nagu kallis hobi, mis ometi annab palju silmale ja südamele.» Veenre tõstis esile kohalikku disainiteadlikkust, mis stimuleerib moeloojaid andma endast parimat ning meelitab tarbijaid kohaliku disaini usku. Veenre loodab ka, et pärast võimsat moenädala lainet meedias leiab üha enam eestlasi tee kohalike moedisainerite ateljeede ukse taha. «Tahaks loota, et edaspidi liituvad moenädalaga ka kohalikud kaubamärgid ja ettevõtted, et meie moespekter oleks kaetud kogu oma kirjususes,» lisab Veenre. «Moe patt ja trööst on see, et ta on alati esil. Mood on meedia jaoks seksikas ala ‒ koos modellide, prožektorite ja tuntud disaineritega. Loodan väga, et sädelev pakend meelitab end lahti pakkima, sest seal sees on ka korralik sisu. Eestis on moeloojaid, kelle käekiri intrigeerib ka paljunäinud välispressi.»
9 TFW korraldaja, 2007. aastal asutatud Eesti Moedisaini Liit on võtnud oma eesmärgiks elavdada kohalikku moepilti ning tuua head Eesti moeloomingut rohkem rambivalgusse. 9 TFW 2010 iga moeetenduse kohta läheb müüki vaid 40 piletit! 9 Lisainfo: http://tallinndolls.com/ www.kalamari.ee
Hoogsalt moodne Tallinn Fashion Week
Juba kolmandat korda toimuv ja 7. novembrini kestev Tallinn Fashion Week on tõeline maiuspala igale moelembesele inimesele. Annely Martin
annely.martin@tallinn2011.ee
Moenädalal jõuavad uhked seaded 15 Eesti moeloojalt kino Sõpruse lavale esindusliku galeriina. Rõhk on küll pidulikul rõival, kuid kindlasti peatutakse ka tänavamoel ja aksessuaaridel. Kultuuripealinn uuris Tallinn Fashion Weeki korraldustiimi liikmelt Jaanika Terasmaalt, mida võiks tavainimene TFW-lt leida. TFW annab ülevaate moest neile, kes soovivad oma garderoobi unikaalsust, tõelist kvaliteetkäsitööd ja disaini tippmaitsekust. Palju on erutavam kanda rõivast, millega disainer on pead vaevanud ja selle tulemusena unikaalse teose loonud. Kui olulised on moeloojate jaoks TFW sarnased ettevõtmised? TFW võimaldab disaineritel jõud ühendada, uusi moelembeseid kliente leida ja loominguliselt aktiivne olla. Moodi ei saa panna galeriisse seisma, moesõu on moedisaini elav galerii. Kui võrrelda TFW-d teiste samalaadsete üritustega mujal maailmas, millised oleksid plussid-miinused? Kuhu veel püüelda? Ma arvan, moenädalaid ei ole mõtet võrrelda, sest igas riigis tehakse neid isemoodi ja igas riigis ka väärtustatakse moodi omal moel. Küll aga täidavad need sõud kõik ühte eesmärki ‒ et disainerite looming jõuaks paljudeni ja võimalikult kaugele. Mida toob TFW-le 2011. aasta? 2011 toob Tallinnasse palju moodi ja ja uut lähenemist sellele ning loomulikult suurima moeväljapaneku. Mõelgem kas või Läti alternatiivüritustele ja avaliku ruumi installatsioonidele.
Rõivad Liina Steini kollektsioonist.
Foto: Marin Sild
KUNST
3
Soome suurim Eesti-teemaline laat tutvustab kultuuripealinna Novembri eelviimasel nädalavahetusel leiab Helsingis aset mardilaat, mille käigus tutvustakse Eesti turismivõimalusi, sealhulgas Tallinna kultuuripealinna. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liikme Jaanus Mutli sõnul on mardilaat suurepärane ja ühtlasi ka viimane võimalus tutvustada kultuuriaastat oma olulisimal sihtturul. «Et mardilaat toimub Helsingis vahetult enne kultuuripealinna aasta algust, siis on see parim paik, saamaks kõige põhjalikumat ja värskemat ülevaadet sellest, mida uus aasta Tallinna kultuuriellu toob,» ütles Mutli. Kultuuripealinna programmiga saab tutvuda mardilaada turismialal asuvas Tallinn 2011 infoletis, kus toimuvad kohtumised kirjanike ja teiste kultuuritegelastega. Tallinn 2011 korraldada on ka mardilaada üldine kultuuriprogramm, kus esinevad näiteks Villu Veski, Tiit Kaljuste, Svjata Vatra ning Tallinn 2011 ellu kutsutud Trumm-It, Estonian Music & Design Café ja Euroopa kultuuripealinna segakoor. Lisaks Tallinna üritustele leiab mardilaada turismialalt ka ülejäänud Eestit tutvustavaid infolette, kokku on laadal esindatud üle 25 turismiettevõtja. Turismialal paikneb ka spetsiaalne kultuuriring, kus tutvustavad end kultuuripealinna partnerid Estonia teater, Kumu, Jazzkaar ja peagi avatav Viru hotelli muuseum. Mardilaada programmist leiab ka mitu seminari – äriteemaline seminar Eesti saatkonnas, Eesti multikultuursuse- ja keelsuse üle arutlev seminar Helsingi Ülikoolis ning turismiteemaline seminar Kaablitehases. Lastele korraldatakse laadal põnevaid töötube. Mardilaada peamine toimumispaik on Kaablitehas, mis on külastajatele avatud 20. novembril kell 10–18 ja 21. novembril kell 10–17. Tänavu 27. korda toimuvale laadale oodatakse üle 14 000 huvilise Helsingist ja selle lähiümbrusest. Lisainfo: www.martinmarkkinat.fi
AINULT KAKS KÜSIMUST 9 Jaan-Eik Tulve, tänavu toimub Tallinnas juba seitsmendat korda juudi süvakultuuri festival Ariel, mille üks algatajatest ja kunstilistest juhtidest te olete. Kas ja kuivõrd on festival läbi aastate muutunud? Kui võimalused on lubanud, on kava olnud natuke laiem. Meie mõte oli tuua siia mitte ainult muusikat, vaid näidata juudi kultuuri läbi väga erinevate tahkude. Varasematel aastatel on meil õnnestunud koostöös mitmete kirjastustega avaldada mõningaid raamatuid, sealhulgas nii suuri kui ka vähem tuntud autoreid. Juudi kirjanike seas on ju kõige rohkem nobeliste, sealt leiab kas või pimesi silmi, mida tõlkida! Oleme korraldanud fotonäitusi, arhitektuurinäitusi, näidanud filme. Äärmiselt populaarsed on olnud loengud juudi kultuuri mitmesugustel teemadel, need
on ka raadio ööülikoolis kõik üle kantud. Tänavu näiteks kõneleb David Vseviov laupäeval, 6. novembril kell 17 Vanalinna Muusikamajas teemal «Müüt ja tõde juutide osavõtust Oktoobrirevolutsioonist». Kõik loengud on alati olnud tasuta. Kontserdiks oleme püüdnud Eestisse tuua iga kord isesuguseid juudi kultuuri mosaiigitükikesi, kuna see kultuur on ju laiali laotatud üle kogu maailma. Kõikjalt on midagi üle võetud, tänu sellele on juudi kultuur väga kirev. Siin on käinud mitmeid Idamaade juudi muusikuid. Just Idamaadelt, mitte Ida-Euroopast – viimatimainitu on meile niigi tuttav, kui rääkida suvalisele inimesele juudi muusikast, siis seostub see tal üsna kindlalt Ida-Euroopa klezmeriga. Väga huvitavad on olnud Maroko, Iraagi, Jeemeni ja Kreeka juurtega esinejad. Tänavusel festivalil esines möödunud kol-
mapäeval üks hinnatuimaid sefardi liturgia kantoreid Lior Elmalech Iisraelist, kes esitas 7.–14. sajandist pärinevaid hümne ning palvelaule. Pühapäeval, 7. novembril kell 19 esitavad Tallinna Keelpillikvartett ja Diana Liiv juudi päritolu Austria ning USA helilooja Erich Wolfgang Korngoldi ja Arvo Pärdi teosed. 9 Kas järgmise aasta kava on seoses kultuuripealinna aastaga millegi poolest varasemast suurejoonelisem? Loodan väga, et järgmist aastat õnnestub tähistada, tuues Iisraelist siia festivalile terve orkestri. Iisraeli Andaluusia Orkester on juudi kultuuri üks väga olulisi visiitkaarte. Andaluusia traditsiooni, mille esindajad 15. sajandil Hispaaniast välja rändasid, siirdudes peamiselt Marokosse ja PõhjaAafrikasse, säilitatakse praegu peamiselt Iisraelis.
Iisraeli Andaluusia Orkester reisib väga palju mööda maailma. On suurepärane, kui neid õnnestub järgmisel aastal Eestisse tuua, kuid selleks on vaja mitmeid toetajaid – terve orkestri kohale toomine on väga kallis. Meie kõige truum toetaja on üks juudi organisatsioon, nad toetavad just sellist juudi kultuuri püsimist ja levikut. Õnneks ei kärpinud nemad oma toetust isegi möödunud ja ülemöödunud aastal, kui kõikjal olid väga rasked ajad. Välissaatkonnad on selle festivali korraldamist toetanud, samuti Kultuurkapital ja Eesti kultuuriministeerium ja veel mitmed teisedki. Meie festival on mõeldud väga laiale publikule ja õnn on näha, et see publik on festivali väga hästi vastu võtnud. Juudi kultuur on eestlasi alati huvitanud, kusjuures see huvi on siin alati olnud vaba eelarvamustest.
4
SPONSORID
Reede, 5. november 2010
Tallinn 2011 kutsub ettevõtteid end kultuuripealinna abil reklaamima Toetajate nimekirjaga liitusid äsja Postimees ja Kalev Spa, veel leiab nimekirjast suurettevõtted nagu Estonian Air ja Ühisteenused. «Iga kultuuritoetaja peaks enne toetuse andmist enesele iseenda missiooni ja eesmärke teadvustama. Sponsoreerimisstrateegiad, mis ei ole ühiskondlikust vastutustundest kantud, ei ole jätkusuutlikud,» tutvustab kultuurisponsorluse aluspõhimõtteid Postimees.ee turundusjuht Jaanus Lillenberg. Andreas Sepp
Andreas.Sepp@tallinn2011.ee
Sarnaselt varasematele kultuuripealinnadele sõltub ka Tallinn 2011 paljuski eratoetusest, kuid põhilised tulud tulevad 16 miljoni euro suuruse eelarve täitmiseks siiski riigi ja linna rahakotist. Tallinn 2011 kommunikatsioonijuhi Andri Maimetsa hinnangul võimaldaks senisest suurem erasektori toetus kultuuripealinna sihtasutusel järgmisel aastal Tallinnasse kutsuda näiteks rohkem välismaa prominentseid kultuuritegelasi. Samas nendib ta, et prestiiži asemel huvitaks potentsiaalseid erasponsoreid siiski majanduslik kasu, mis nad toetuse osutamise läbi oma ettevõttele saada võiksid.
Firmadel puuduvad sponsorlusstatuudid Äsja sõlmis sihtasutusega Tallinn 2011 lepingu Postimees, saades sellega kultuuripealinna suurtoetajaks. Postimees.ee turundusjuht Jaanus Lillenberg näeb antud kokkulepet loogilise jätkuna rohkem kui 150-aastase ajalooga ajalehe turundustegevusele. «Postimees on läbi aegade toetanud sündmusi, mis haaravad väga suurt osa elanikkonnast, näiteks laulupeod ja rahvaspordiüritused,» selgitab Lillenberg. Sarnaselt hiljuti kultuuripealinna vabatahtlike suurtoetajaks asunud Kalev Spale ei seisne abi aga otseses rahalises toetuses: «Meie väärtus meie partnerile on meie lugeja ja meie meediasponsorluse platvorm seisneb selles, et võimaldame suurema allahindlusega meediapindasid,» lisab Lillenberg. 2007. aastal valmis Tallinna Ülikoolis Eesti ettevõtete spondeerimispraktikaid käsitlev magistritöö, mille autor Ingrid Vuks jõudis järeldusele, et ainult pooled ettevõtted on oma sponsorluspõ-
himõtted avalikustanud. Nende hulka kuulub ka Postimees, kuid
on ka Eestis toetuse andmise eelduseks ühiste väärtuste jagamine toetuse saajaga ja üks peamine eesmärk soov oma mainet parandada. Kultuurisponsorlusele on eraldi tähelepanu pööranud ka 2006. aastal kaitstud Maris Aarna magistritöös, mis käsitleb Eesti teatrite ja eraettevõtluse vahelisi suhteid. Sealt selgub , et ettevõtjad tunnevad puudust sellise andmebaasi järele, kust oleks võimalik jälgida, millised ettevõtmised on juba toetust saanud Eraldi teemana on ära toodud ka sponsorlusega kaasneva maksukoormuse temaatika ‒ nii on mõnedele ettevõtetele jäänud arusaamatuks valikukriteerium, mille alusel osasid organisatsioone on erisoodustusmaksu alt vabastatud.
«Kultuuril on kandev roll Eesti tuntuse, inimeste vaheliste suhete ja ettevõtluskeskkonna arendamisel.» tema puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka ettevõtte Eesti mõistes väga pikka ajalugu. «Partnerid juba teavad meie sponsorluspõhimõtteid ja seetõttu ei ole meil vajadust olnud neid avalikustada,» ütleb Lillenberg, kelle kinnitusel ei tähenda sponsorlusstatuudi avalikustamine automaatselt seda, et abipalujate hulk kuidagi väiksem oleks. «Ega neile, kellel see statuut väljas on, soovide tulv väiksem pole. Küsitakse kogu aeg ja kõike ‒ raha, meediapindu, erilahendusi, reklaamkingitusi,» kirjeldab Lillenberg oma igapäevatöö lahutamatut osa.
Sponsorlust takistab segane maksusüsteem Vuks märgib oma uurimuses ära ka teised tolleks ajaks valminud kultuurisponsorlust käsitlenud teadustööd, millest selgub, et ettevõtted peavad kultuuri toetamist riskantseks. Sellisele järeldusele jõudis Anu Kivilo oma 2004. aastal uurimuses «Eraettevõtte kultuuri sponsoreerimine ja toetamine üheteistkümne Eesti firma näitel». Riskiteguriteks peetakse Kivilo uurimuse põhjal näiteks Eesti üldist majandusolukorda, segast seadusandlust ning vähest koostööd toetuse saajate ja andjate vahel. Nagu mujal maailmas, nii
Estonian Air müüb kultuuripealinna meeneid Kultuuripealinna kodumaiste toetajate hulka kuuluvad teiste hulgas veel Estonian Air, Ühisteenused ja advokaadibüroo Lextal. «Euroopa kultuuripealinna tiitel ja selle sõnumi lennutamine Euroopa linnadesse on suurepärane Tallinna ja kogu Eesti tutvustamise võimalus, mis aitab kindlasti kaasa Eesti avatuse ja tuntuse suurenemisele. Seepärast peame rahvusliku lennufirmana oluliseks toetada eestlaste kultuuriväärtuste tutvustamist maailmas,» selgitab Estonian Airi pressijuht Ilona Eskelinen, miks nad otsustasid sihtasutusega Tallinn 2011 koostööd teha. Koostöö tulemusena kannab üks Estonian Airi lennuk Tallinn 2011 logo, leping näeb ette ka infovoldikute jagamist ning meenete müümist kõigis Estonian Airi lennukites, Tallinn 2011 teemalisi artikleid pardaajakirjas, sündmuste kalendri lisamist Estonian Airi veebilehele ning Estonian Airi tutvustamist Tallinn 2011 ametliku lennufirmana SA Tallinn 2011 info- ja reklaamikanalites ning -materjalides.
Postimehe peadirektor Erik Roose (vasakul) ja sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli allkirja gu, mille tulemusena Postimehest sai kultuuripealinna suursponsor.
Rahvusvaheline koostöö on algusjärgus Lisaks kodumaistele toetajatele on Tallinn 2011 nõu ja jõu poolest abi saanud ka välismaalt. Sihtasutuse Tallinn 2011 filmi- ja teleprogrammi koordinaator Ave Ungro toob siinkohal esile Jaapani asutuse EU-Japan Fest Japan Committee, mis tegeleb kunstitegevuse ja kultuurivahetuse toetamisega ning kultuuriliste rahvusvaheliste sidemete loomisele kaasa aitamisega Jaapani ja Euroopa vahel, keskendudes paljuski Euroopa kultuuripealinnadele. Selle koostöö raames said paar nädalat tagasi näiteks viis Eesti kinoprojektidega seotud inimest osa võtta Tokio Rahvusvahelisest Filmifestivalist. Nagu selgub Robert Palmeri ja Greg Richardsi koostatud Euroopa kultuuripealinnade eelarvete analüüsist, on mujalt maailmast saabuv abi siinsetele kultuuripealinnadele pigem erandlik. Olukorra parandamiseks soovitavad nad kultuuripealinnadel rohkem omavahel koostööd teha, seda eeskätt sponsorite kaardistamise osas.
Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli: Kui me kultuuripealinna programmi tegema hakkasime, siis oli meil algselt tulubaas niimoodi planeeritud, et kolmandiku saame riigilt, kolmandiku linnalt ja kolmandiku erasponsoritelt. Arvestades teiste kultuuripealinnade praktikat, arvasime, et see on täiesti realistlik plaan. Aga see oli heal ajal tehtud eelarve, kui ettevõtetel läks väga hästi ja majanduskriisist polnud veel märkigi. Kui sihtasutuse Tallinn 2011 aktiivne tegevus algas, oli majandusolukord Eestis muutunud ja me pidime oma plaanid üle vaatama. Praegu me kindlasti sellises mahus sponsorite toetust ei looda. Meil on hea meel iga toetaja üle, kes on valmis end siduma Tallinna jaoks täiesti ainulaadse projektiga. Juba see, et meie toetajateks on teiste hulgas näiteks Estonian Air ja Postimees, näitab, et sellesse projekti usutakse. Kultuuripealinna projekti vaadatakse ikkagi kui ühe linna ja riigi ‒ Tallinna ja Eesti Vabariigi ‒ maineprojekti. Kui sellest aastast meie linna külalistele positiivsed mälestused jäävad, siis tahetakse siia ikka ja jälle tagasi tulla. Tahaksin julgustada ka teisi erasektori ettevõtteid tulema kultuuripealinna toetama. Toetada võib nii kogu kultuuripealinna programmi kui eraldi mõnda projekti. Mõnikord võib projekt teostumata jääda just põhjusel, et puudu on kriitiline osa selle projekti eelarvest ‒ kui eratoetaja siin õla alla paneb, on tal hiljem põhjust uhkust tunda, et see projekt viidi ellu tänu tema kaasabile.
SPONSORID
Reede, 5. november 2010
5
Kalev Spa toetab kultuuripealinna vabatahtlikke Kultuuripealinna läbi viia aitavad vabatahtlikud saavad end nüüdsest Kalev Spas treenimas ja kosutamas käia. «Firmadel on kasulik olla meie sõber, sest meid on suur hulk ja kui meile head teha, siis nad suure tõenäosusega ju räägivad sellest ka teistele,» selgitab kultuuripealinna 700 vabatahtlikku koordineeriv Margus Marksaar, miks Eesti ettevõtetel oleks kasulik nende tegemistes osaleda. Andreas Sepp
Andreas.Sepp@tallinn2011.ee
astasid 2. novembril kultuuripealinna infokeskuses toimunud piduliku tseremoonia käigus koostöölepin-
Foto: Peeter Langovits / Postimees
Kuidas kultuuri toetajad loometööd mõjutavad ja mil viisil toetuse eest tänatakse?
alati Draamateatri loomingulise meeskonna pädevusse. Priit Pedajase lavastuses «Lõputu kohvijoomine» pakkus Paulig teatri palvel publikule tasuta kohvijooke, sest see oli osa igast etendusest. Publik nautis suurepärast koostööd tänuga. Olen töötanud enne Eesti Draamateatrisse tööle asumist viis aastat Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, kus tuli tihti ette, et lavastuse toetajafirma sai õiguse lavastuse tegelaste nimeliste toodete tootmiseks ja müügiks.
Toomas Pikhof, Eesti Draamateatri turundusdirektor
Näiteks Andrus Kivirähki «Vapper keefir» jõudis nii lavale kui iga poe piimariiulile. Oli ka juhuseid, kui pidime toetajast üldse loobuma, sest vastasel juhul oleks pidanud kõikide rekvisiitide peal olema toetaja logo.
«Eesti Draamateatril on olnud väga mitmeid suurepäraseid toetajaid. Ka uuel alanud juubelihooajal jätkub koostöö suurtoetajate Pauligi, Amservi, Merko, Prike ning mitmete koostööpartneritega.
Eesti Draamateater tänab oma toetajaid igaaastasel Antsude galal. Rõõmustame teatri toetajaid Eesti Draamateatri sümboolikat kandvate meenetega. Loomulikult on suurtoetajad ja koostööpartnerid palutud osalema aastalõpu pidulikul vastuvõtul, mis Antsude galale järgneb.
Eesti Draamateatri kaubamärki toetavad suurtoetajad peavad eesmärgiks kultuuri toetamist ning ükski nendest pole kunagi sekkunud loometöösse. Kõik lavastustesse puutuv on hoolimata toetussummade suurusest jäänud
Paraku pole teatrimaastikul päris ilma toetajateta võimalik hästi hakkama saada. Tänu toetajatele saab Eesti Draamateater võtta repertuaarivalikul suuremat riski ning lavalaudadele jõuavad seeläbi väga erilised lavastused.»
Kultuurisponsorlus ei pea seisnema vaid rahalises toetuses, vaid võib tähendada ka vastastikku reklaami tegemist ja teenuste pakkumist, nagu selgub äsja käivitunud koostööprojektist sihtasutuse Tallinn 2011 ja Kalev Spa vahel. «Eestlased on suhteliselt uhke rahvas, oleme uhked näiteks oma laulupidude, olümpiavõitude ja Eurovisiooni võidu üle. Ja kindlasti on eestlased uhked selle üle, et Tallinn saab kultuuripealinnaks, ning sellest lähtuvalt ma arvan, et need noored vabatahtlikud, kes seda korraldada aitavad, on väga uhked selle üle, mis nad teevad, sest muidu nad ei oleks sinna vabatahtlikuks läinud. Kalev Spal on seetõttu väga uhke olla sellise ürituse toetaja,» selgitab veekeskuse müügijuht Meeli Eelmaa kultuuripealinna ja Kalev Spa vahelise koostöö tagamaid. Koostöö algus Eesti ühe vanima ujula ja kultuuripealinna vahel innustab loodetavasti senisest veelgi rohkemaid inimesi liituma praeguseks juba 700-pealiseks kasvanud vabatahtlike armeega, hindab algatust ainult positiivseks ka kultuuripealinna vabatahtlike programmi projektijuht Margus Marksaar. «Kuna me tavaliselt pakume vabatahtlikele näiteks kontserdipääsmeid, siis vahepeal tahaksid nad äkki ka vaheldust, sest muidu tekib väsimus. Esimesed vabatahtlikud on meil olnud juba pea aasta ja teinud kaasa 10‒20 üritusel, nüüd saavad nad lõõgastuseks hoopis sõpradega ujuma minna,» räägib Marksaar. 2012. aasta kevadeni kestev koostööprojekt võimaldabki igale vabatahtlikule lisaks oma keha eest hoolitsemisele pakkuda sama ka vabalt valitud kaaslasele, kes saab seda teha soodsama hinnaga. Tublimad vabatahtlikud saavad lisaks veel Kalev Spa kinkepakette. Vastutasuks kajastub veekeskuse logo kultuuripealinna meediamaterjalides ja vabatahtlike riietuses ning kaelakaartides.
kahtlemata on omaette kultuur! Teeme seda ühise eesmargi nimel, et tutvustada maailmale oma riiki, selle eripära, tublisid ettevõtteid ja andekaid inimesi. Kõik see on põhjuseks, miks Kalev Spa Veekeskus ja Spordiklubi on otsustanud toetada Kultuuripealinna projekti läbi selle elluviijate, vabatahtlike abistajate, koostööpartnerite,» märkis Eelmaa. Kalev Spa nägi kultuuripealinna toetamises ka head reklaamikanalit. «Midagi pole teha, eraettevõtetes tuleb tegeleda ellujäämisega, sest osaühinguna peame arvestama, et sellised koostööprojektid oleksid meile kasulikud,» nendib Eelmaa. Eelmaa sõnul on Kalev Spa põhiline toetus ja sponsortegevus suunatudki just kultuuri- ja spordiürituste toetuseks. Juba mitmed aastad on Kalev Spa koostöös Linnateatri, Draamateatri ja Nukuteatriga toetanud vastastikku üksteise töötajaid. Teatriinimesed saavad sarnaselt kultuuripealinna vabatahtlikega soodustingimustel sporti ja veemõnusid nautida. Eriti innukas külastaja pidavat sealjuures olema Linnateatri direktor Raivo Põldma, kelle sõnul aktiivsed ujumistrennid olevat ta tervist oluliselt parandanud.
Kultuuripealinn arendab vabatahtlike pildistamisoskusi Tundub, et praeguses majanduslikult raskes olukorras peitubki eduka kultuurisponsorluse võti lisaväärtuste tekitamises, kasutades selleks olemasolevaid vahendeid. Marksaar toob siinkohal vastavasisulise näite järjekordsest kultuuripealinna vabatahtlikele suunatud ettevõtmisest, kus fototehnikafirma Nikon õpetab vabatahtlikele, kuidas kõige paremini kultuuriüritusi pildistada. «Paljudel eestlastel on ju põhihobiks fotograafia, kuid valdavalt on harjutud tegema pilte oma sõbrast või loodusest,» selgitab Marksaar, kuidas kultuuripealinna nõudlus ja eraettevõtte pakkumine on taas hästi kokku viidud. Kel soov kultuuripealinna vabatahtlikuks saada, peaks end aadressil www.tallinn2011.ee/ vabatahtlik kirja panema. Eriti ruttu tegutsedes on Marksaare sõnul võimalik osa võtta ka 13. novembril Tallinki laeval toimuvast vabatahtlike suurkoolitusest. Seal tutvustatakse muu hulgas vabatahtlike rolli kultuuripealinna sündmuste läbiviimisel ja tuletatakse nii praegustele kui ka tulevastele vabatahtlikele meelde, et neil kui tihtipeale esimestel väliskülalistega kokkupuutujatel ei tohiks mõttessegi tulla vastata Tallinna esmakülastajate küsimustele: «Ma ei tea», vaid alati hoopis: «Ma uurin välja.»
Ettevõtted otsivad ennekõike vastastikust kasu Eelmaa sõnul algas koostöö kultuuripealinnaga just selliste võimaluste kaardistamisest, mille kaudu saaks üks asutus teisele kasulik olla. «Kultuur hakkab pihta haridusest ja haritusest. Kui ei ole haritlaskonda, siis ei ole ka kultuuri eestvedajate potentsiaali. Sport
Kalev Spa veekeskuse müügijuht Meeli Eelmaa loodab oma asutuses näha võimalikult palju kultuuripealinna vabatahtlikke. Foto: Stanislav Moshkov
6
MUUSIKA
Anu Aun pärjati Albaanias parimaks filmirežissööriks Albaania pealinnas Tiranas 25.‒29. oktoobrini toimunud rahvusvahelisel lühifilmide festivalil «First Step Film Fest» 150 filmist koosnevas võistlusprogrammis osalenud Eesti lühimängufilm «Vahetus» tuli režissööride kategoorias võitjaks, tiitli pälvis ka filmi stsenaristiks olnud Anu Aun. «Vahetus» linastus oktoobri alguses, varem on see võidukas olnud ka Thessaloniki rahvusvahelisel lühifilmide festivalil, kus sellele omistati kinokunsti saavutuse auhind. «Vahetus» on kaasaegne psühholoogiline draama kahe väga erineva taustaga naise teravast kokkupõrkest ja ootamatust taaskohtumisest, kus rivaalidest saavad kaasosalised kuritöös ja neil tuleb oma saatus teineteise kätesse usaldada. Peaosades mängivad Mari Abel ja Katariina Lauk, teistes osades on muu hulgas Mait Malmsten, Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Helena Meržin, Andres Puustusmaa, Juhan Ulfsak ja Hilje Murel.
Jaan Poska teemalise näidendite konkursi võitis «Jaan Poska saaga» Jaan Poska elu ja tegevust käsitlevate näidendite konkursi parimaks tunnistati näidend «Jaan Poska saaga», mille autor Loone Ots sai preemiaks 20 000 krooni. Tallinna Linnavalitsus kuulutas Jaan Poska 90. surmaaastapäevale pühendatud näidendikonkursi välja tänavu 12. mail, võistlustöö tuli esitada hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursile laekus kolm näidendit, komisjon hindas neist parimaks Loone Otsa oma. Komisjon tõi võitnud näidendi puhul positiivsena välja, et kuigi ette oli võetud päris pikk ajaperiood, oli suudetud veenvalt avada karakterid, kes ei jäänud mitte lihtsalt ajaloolisteks nimedeks, vaid olid tajutavad lihast ja luust inimestena. Näidendis oli piisavalt infot ajastu kohta, kuid see ei muutunud faktikülluslikult koormavaks. Dialoog oli mahlakas ja ladus ning kohatisele hüplikkusele vaatamata pakkus näidend kaasaelamise võimalust.
Laval ainult lapsed ja noorukid
Reede, 5. november 2010
Ühe etenduse ettevalmistamisel jätkub tööd 500 tulevasele meistrile. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
Mis saab siis, kui 500 üle Eesti kokku tulnud 10‒16-aastast last ja noorukit Estonia lava ja lavatagused ruumid pooleteiseks päevaks üle võtavad? Eks see järgmise aasta märtsikuus paistab. Täpsemalt 13. märtsil, mil esietendub SA Tallinn 2011 ja Rahvusooper Estonia koostööprojekti «Täna teeme ooperit» lõpptulemus. Orkestris on lapsed ja noorukid, keda dirigeerib eakaaslane. Laval laulavad nii soolot kui duette lapsed ja noorukid, koorilauljadki pole vanemad. Kostüümid on kavandanud ja valmistanud lapsed ja noorukid, dekoratsioonidest rääkimata. Lavastaja on nooruk. Kavalehed, plakatid ja kõik ülejäänu, mis ühe korraliku etenduse turunduse juurde kuulub, on korraldanud lapsed ja noorukid. Teatridirektor... Ei-ei, nüüd sattusin natuke hoogu, lapsed ja noorukid mängivad siiski üksnes etendust, Estonia peadirektoriks jääb ka neil päevil ikkagi Aivar Mäe. Heli- ja valgustehnikud keelduvad samuti oma kuningriiki käest andmast.
Grimeerijaks või dirigendiks? Veel napilt kaks nädalat on jäänud aega, et anda Rahvusooper Estonia noortetöö juhile Mailis Kuurile teada, mida sinu koolis kõige paremini osatakse. Laulda, tantsida, kostüüme kavandada ja
õmmelda või hoopis jalanõusid valmistada? Dekoratsioone maalida või videokujundust teha? Etendust turundada? Orkestris mängida? Grimeerida? Rekvisiite valmistada? Etenduse ajal saalisolijate ning esinejate turvalisuse nimel tuleohutuse järele valvata (on ju olemas ka koole, kus õpilased päästeteenistusel abiks käivad ning tuletõrjujale vajalikke oskusi omandavad!)? Mailis ütles, et ta on nõus oma mobiiltelefonil teateid laste ja noorte juhendajatelt vastu võtma
etenduse puhul tähendada võiks. Niisamuti hakkavad kusagil Eesti nurgas tööle orkester, kostüümimeistrid, tantsijad jne.»
Eesti lugu muusikas Aga mis etendus see üldse on? Ooper? Sõnalavastus? Ballett? Muusikal? «Kui koolid on valitud, kohtume laste sealsete juhendajatega,» vastab Mailis Kuur. «Märksõna on «Eesti lugu», sellest lähtuvalt töötame üheskoos nendega ajurünnaku käigus välja etenduse süžee. Ja lõpptulemust on kõige õigem nimetada muusikalavastuseks!» Kui süžee on valmis, hakkavad rühmad koolides igaüks omapäi koos juhendajaga tööle. Korra käib iga rühm ka Estonias oma «vanemate kolleegidega» nõu pidamas ja õpetust saamas, korra külastavad noodsamad «vanemad kolleegid» oma nooremaid kaastöölisi koolis. Iga rühm paneb internetti üles vidoülevaate sellest, kui kaugele ta parasjagu jõudnud on ‒ ikka selleks, et näiteks lauljad teada saaksid, kas orkester juba oskab neile tarvilikke lugusid mängida, ning lavastajal oleks selge, kas kostüümid lõpuks valmima ka hakkavad või peab veel kaua ootama. Kui vahepealses töös takistusi ette tuleb, saab alati nõu küsida Estonia noortelt vabatahtlikelt ‒ igaüks neist võtab ühe projektis osaleva kooli oma hoole alla ja käib vahepeal vaatamas, kuidas ettevalmistused sujuvad. Lisaks
«On jäänud napilt kaks nädalat, et Estonia noortetöö juhile teada anda, mida sinu koolis kõige paremini osatakse.» isegi pühapäeviti. Tema mobiiltelefoni number on 5559 2134, lauatelefon tööl 683 1323, meiliaadress mailis.kuur@opera.ee.
Kuidas töö edasi läheb? «Oletame, et näiteks mõnes Viljandi koolis on tublid laululapsed,» selgitab Mailis Kuur. «Nemad hakkavad koos oma juhendajaga kujundama etenduse muusikalist osa. Kusagil mujal on aga meediaklass, kes hakkab tegelema lavastuse turundamisega, mõeldes muuhulgas hoolikalt läbi, mida kõik turundamine ühe
Rahvusooper Estonia noortetöö juht Mailis Kuur: «Olen kindel, et lõpptulemus on vahva, kõik estoonlasedki on juba ette vaimustuses!» Foto: Stanislav Moshkov sellele kõnelevad nad oma hoolealustele tausta mõttes kõike, mida ise olgu Estoniast, ooperist või balletist teavad.
Lõppakord laval 12. märtsil tulevad rühmad üle Eesti Estoniasse kokku. Samal päeval tehakse esimest korda üheskoos proovi ja käiakse «Pipi Pikksukka» vaatamas. 13. märtsil on peaproov ja kaks etendust. Noored teatritegijad ööbivad
Estonia kammersaalis ja lähedal asuvates koolimajades. «Ma ootan suure põnevusega, milline on lõpptulemus!» kinnitab Mailis Kuur. «Olen kindel, et midagi vahvat, sest ka kõik estoonlased on juba ette vaimustuses ja abivalmis!» Mine tea, ehk saab sellestki projektist alguse uus ja põnev traditsioon, mis jätkub pärast kultuuripealinna aastatki? Midagi niisugust, mis on mõne lapse jaoks vaat et laulupeostki lahedam?
Igavesti Sinuga Kuidas said kuju ja hinge kultuuripealinna meened ja postmark? Kui käid kaugel maal, mille hing ja loomus sulle korda lähevad, soovid sealt ikka midagi ka mälestuseks kaasa haarata. Olgu need kivid mererannast, meene lähimast suveniirikioskist või kuivatatud lill, mis kellegi olulisega kohtumist meenutab. Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
Fotod: Aivo Kallas. Kliff & Klaus Stuudio
Tallinna kui kultuuripealinna meenete tegemist alustati 2008. aastal koostöös kunstnik Reet Ausi, Eesti Rohelise Liikumise, Greniuse ja Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühinguga Sorex.
Üheskoos sõnastati, millised on olulisimad väärtused, millega meened võiksid kooskõlas olla (loodussõbralikkus, võimaluse korral Eesti disainerite töö kasutamine, kaupade võimalikult lähedalt tellimine). Esimestest meenetest osutusid kõige armastatumateks 2002. aas-
tal tulekahjus kannatada saanud Tallinna Pühavaimu kiriku 17. sajandist pärit vasksest tornikiivrist tehtud rinnamärk ja metallvurr. «Paljudel üritustel on seda vurri hasartselt aja peale keerutama hakatud,» märgib SA Tallinn 2011 PR-spetsialist Eva Saar. «Senine rekord on 5 minutit ja 8 sekundit!»
Õnnekildudest sõlg Tänavu kevadel otsustati meeneid juurde luua. Partneriks sai OÜ Velvet. «Meie lähtusime meenete
Reede, 5. november 2010
Mida varjas Viru hotelli salajane 23. korrus?
Hotelli muuseum ahvatleb inimesi kõnelema ka oma mälestusi Nõukogude aja absurdsusest. «Viimase aasta jooksul on igal nädalal keegi palunud, et saaks korraks nina 23. korruse endise KGB-ruumi ukse vahelt sisse pista,» on Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu pisut üllatunudki. «Ometi pole me peatselt avatavale muuseumile veel mingit reklaami teinud!» Anneli Sihvart
anneli.sihvart@tallinn2011.ee
Vahetult Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel töötasin lühikest aega ühe tähtsa ministeeriumi alluvuses olevas asutuses sekretärina. Mäletan hommikut, mil asutuse koristaja mulle enam tere öelda ei julgenud, vaid üksnes vehkis alumiselt korruselt harjaga sõnatult mu poole. Kui talt õhtul küsisin, mis juhtus, sain vastuseks, et meie ühine ülemus keelanud tal minuga rääkimise, kuna ma tõenäoliselt teadvat nii palju riigisaladusi, et võin need muidu teretamise käigus talle välja lobiseda... Uskumatu, eks ole? Aga me kõik oleme pärit... mitte üksnes lapsepõlvest, vaid ka Nõukogude ajast. Vähemalt teatavad aastakäigud meist. See kõik meenus ning muutus mõistetavaks, kui kuulasin Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuhi Peep Ehasalu jutustust muuseumist, mille nad hotelli seni külastajatele suletud 23. korrusel juba 13. jaanuaril avavad. «Leidsime Nõukogude ajast pärineva ametiühingu protokolli,» kõneleb Ehasalu, «kus täiesti tõsimeelselt arutleti küsimuse üle, et Viru hotellil on veel üks suur probleem ‒ meie korruseteenindajad suhtlevad endiselt klientidega! Võeti vastu otsus, et sellega peaks tegelema. Tänapäeval mõtled, et see kõlab kuidagi absurdselt...» Protokoll meenus Ehasalule seepeale, kui ta oli näidanud 23. korruselt avanevat üliavarat linnavaadet ning selgitanud, kuidas omal ajal linnahalli ‒ tookord siis Lenini-nimelist Kultuuri- ja Spordipaleed ‒ Viru hotellist eraldavat Rotermanni kvartalit maha lõhkuda tahetud, et turistid
loomisel ühest kindlast reeglist: meene peab inspireerima!» sõnastas projektijuht Mart Lankots Velveti juhtmõtte. «Peab inspireerima nii meid ennast, meie sõpru kui ka kõiki neid, kes meile külla tulevad. Täpselt nii lihtne ja raske see ongi...» Mitmed meenete ideed pärinevad SA Tallinn 2011 ja MTÜ Eesti Disainerite Liit korraldatud konkursilt «Eetiline Eesti suveniir». «Konkursil tuli lähtuda reeglist, et meie meened ei kasvataks maailmas olevate tarbetute esemete hulka,» selgitab Eva Saar, «vaid kujutaksid endast keskkon-
sadamast otse hotelli pääseksid. «Ega see olnud turistide mugavuse tarvis,» selgitab Ehasalu. «Küsimus oli selles, kuidas hoida kontakte kohalike inimestega miinimumis.»
Kaablid Moskvasse, raadiolained Soome Ilma giidita pole 23. korrusele mõtet tulla, ütleb Ehasalu. Seina ääres seisev kolakas raadioaparatuur ei räägi kellelegi midagi, kõik saab selgeks alles kontekstis, kuulates tolleaegseid lugusid. Tõepoolest, võiks ju öelda, et vaadata pole 23. korrusel peale
selliselt kõrguselt ülitäpse linnamaketina paistva Tallinna vaate mitte midagi. No on tuba tolmuselt lõhnava raadioaparatuuri ja vanade telefonidega. No on tuhatoosis isegi koni, mida väidetavalt on kunagi puudutanud KGB-lase huuled. No on seintel rebitud juhtmed ja... Ja siis? «Kui ka lepime esialgu mõne külalisega kokku, et läheme üles vaid kümneks minutiks, näitab praktika, et lühema aja kui poole tunniga siit ei pääse,» muigab Ehasalu. «Jutt läheb esialgselt teemalt seoseid mööda ikka järgmisele. Muuseumimõte sai alguse, kui Mikko Fritze Tallinn 2011 toonase juhatuse liikmena kõneles meile kultuuripealinna ideest, mille kohaselt selle aasta parimad lood räägitakse Tallinnas. Siis mõistsime, et Viru hotelli lugu ei saa peale meie keegi rääkida. Tõsi, Viru hotelli ajalugu ei ole Eestis kõige pikem ‒ tegutseme alles 1972. aastast alates ‒, küll aga on see
vaieldamatult kõige värvikam.» Mis siis oli Nõukogude ajal Viru hotelli 23. korrusel? On arvatud, et ruum, kust kuulati pealt hotellitubades toimuvat, kuid see ei vasta tõele, kinnitab Peep Ehasalu. «Siin korrusel olid hotelli tehnilised ruumid ja KGB raadiotranslatsioonisõlm, kust hoiti ühendust Skandinaavia ja Moskva vahel,» ütleb ta. «Kaablid läksid Moskvasse ja raadiolained Soome.» Ruum oli aga nii salajane, et seda, mis seal sees, ei saanud hotellitavatöötajaist keegi näha. «Meie tehnikadirektor, kes on majas olnud selle avamisest saadik ja tunneb hotelli nagu oma viit sõrme, on ainsana korra kogemata siia sisse sattunud,» kõneleb Ehasalu. «Ta tuli siia tehnikaruumidesse ja kuna sellegi toa uks oli irvakil, siis vaatas sisse. Äkki, veel enne, kui ta millestki aru saada jõudis, oli tal püstol nina all ja mees lükati välja tagasi.
Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu kinnitusel väärib hotelli arhiiv akadeemilise ajaloolase pilku, seal peitub nii mõndagi põnevat. Foto: Stanislav Moshkov
nasõbralikke kingitusi ning pajataksid oma kordumatu loo.» Konkursil võitis esimese koha OÜ Annkris-Glass purunenud veinipokaali jalast valmistatud käsitsi graveeritud mustriga sõlg. Kuna nimetatud sõlg on suveniirisoovijate seas juba populaarseks kujunenud, siis jääb vaid soovida, et selle loojatel jätkuks purunenud veiniklaase ja kildudest väidetavalt tulenevat õnne. Meenetele tuleb aga aina lisa: suveniirkotti pakitud kamajahu, kultuuripealinna lutsukivid, 80 cm pikkune vägikaigas jne, jne...
Röövellik armastatu Korralikul kultuuripealinnal peab enesestmõistetavalt olema ka oma postmark. Veidike enne septembri keskpaika see kasutusele võetigi. Pilt margil meenutab selgelt Tallinna vanalinnas kasutusel olevaid taskuvaraste eest hoiatavaid plakateid.
Margi pildil aga ei röövita naisterahvalt mitte kotti, vaid hoopistükkis süda, mida ta millegipärast käes kannab. Eks igaüks mõtleb margile loo taustaks vastavalt enese rikutusele. Autori mõte oli, et külalised oleksid ettevaatlikud, kuna Tallinn oma keskaegses ilus võib neilt südame röövida (või on siinkohal Karistusseadustiku sõnastust kasutades tegemist pigem avaliku vargusega?). Kirjeldatud margikavand tuli võitjaks poolesaja osalenuga konkursil ning kandis nimetust «Lost in Tallinn». Margi autor on Heino Prunsvelt. Kultuuripealinna postmarki saab iga soovija osta mõistagi postkontorist, Tallinn 2011 meened on aga müügil Tallinna Vanalinna turismiinfokeskuses Niguliste 2 / Kullassepa 4, Kultuuripealinna infokeskuses Rotermanni 10 / Roseni 5 ja e-poes aadressil pood.tallinn2011.ee.
Ainus, mis ta märkas, oli see, et praegu tühjade konksude otsas rippus moodne tehnika ja kolmneli meest kuulasid pingsalt midagi, kõrvaklapid peas.» On tehtud ettepanekuid, et ruum, mis praegu seisab nõnda, nagu lahkuv KGB selle maha jättis, renoveeritaks. Paraku pole see mõeldav, sest, nagu juba öeldud, keegi hotellis ei tea, milline translatsioonisõlm kasutusel olles välja nägi. Lihtsalt punanurka pole mõtet rajada.
Mikrofonid 60 toas Kust aga kuulati pealt hotellitube? Selgub, et hoopis kunagi valuutabaari taga asunud «kontorist», mis oli hotelliplaanile kantud puhkeruumina. Sellest paigast pole pärast mitmeid ümberehitusi enam jälgegi järel. Telefonikõnede järele luurati aga Pagari tänavalt. Ega kõiki tube pealt kuulatudki, selgub. Umbes 460 toast olid mikrofonid ligikaudu 60-s. Millistes täpselt, seda aimati, sest kui näiteks mr Johnson ikka juba kolmandat korda konkreetsesse tuppa kästi majutada, siis pidi sellel mingi põhjus olema. «Kord küsisid välismaalased mu käest, miks hotelli juhtkond midagi ette ei võtnud, miks ta laskis KGB-l niimoodi tegutseda,» meenutab Ehasalu. «Neil on raske mõista, millises ühiskonnas siin elati. See on üks põhjus, miks on mõtet neid lugusid rääkida. Samas ei taha me rääkida õudusjutte. Need, kes õuduslugusid kuulata soovivad, võivad neid kuulata Patarei vanglas. Siin kõneleme pigem ühe ajajärgu absurdsusest, mis oli küll naljakas, aga mitte tore. Jätame muigega suunurgas oma minevikuga hüvasti. Väliskülaline, kes näeb hotelli 23. korruse muuseumitubades, kuidas me elasime 20 aastat tagasi, ja juba korrus allpool, kuidas me elame praegu, mõistab, millise tee me lühikese ajaga läbinud oleme. Sellise mõistmise pinnalt saab aga juba edasi minna.»
AJALUGU
7
Tallinnas kuulutati välja riigi parim noor diskor 30. oktoobril kuulutati klubis Korter välja võistluse DJ Contest võitja, kelleks tänavu osutus Aleksandr Mednikov, DJ-nimega Troydark. Rahva lemmikuks valiti SMS-hääletuse põhjal Ruslan Dorsš, DJ-nimega Offl1ne. Võistluse žürii esindaja DJ Kolzari sõnul oli võistluse tase ühtlaselt kõrge ning kõik finalistid andsid endast parima. Lisaks võitja ja rahvalemmiku väljaselgitamisele valis DJ Kolzar välja ka diskori, kes pääseb Power Party Zone’i plaate mängima. Selleks osutus DJ Simon Jay. Tallinna Noorsootöö Keskuse ja Ravecast OÜ koostöös toimuv DJ Contest 2010 on noorte diskorite võistlus, mille eesmärk on anda esinemisvõimalus elektroonilise tantsumuusika mängimisega tegelevatele noortele. Võistlusest võttis tänavu osa 53 noort üle Eesti ja seda toetasid Harju Maavalitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Webtech OÜ, RGB Baltic OÜ, Balti Kontsert OÜ, Power Hit Radio ja Red Bull.
Filmi «Püha Tõnu kiusamine» operaator võitis Venemaal auhinna 14.‒19. oktoobrini toimus Moskvas rahvusvaheline filmifestival «2morrow», mis peamiselt keskendub eksperimentaal- ja indie-filmidele. Kümne võistlusprogrammi filmi hulka kuulus ka Eesti film «Püha Tõnu kiusamine», mille operaator Mart Taniel pälvis selle kategooria peaauhinna «Klaasist silm». Žürii esimeheks oli hinnatud dokumentalist Sergei Loznitsa, kelle mängufilmi debüüt «My Joy» võistles sel aastal Cannes’i filmifestival ning kandideerib koos filmiga «Püha Tõnu kiusamine» Euroopa Filmiakadeemia auhinnale. Loznitsa kõrval hindasid filme Kanada kunstnik, filmilooja, kirjanik ja fotograaf Bruce laBruce, filmikriitik Mark Adams ning Mihail Kritchman, 2003. aastal Veneetsias «Kuldlõvi» võitnud ja samal aastal Euroopa Filmiakadeemia poolt parimaks kuulutatud filmi «Tagasitulek» operaator. «Püha Tõnu kiusamine» linastub praegu mitmete festivalide programmides ning jookseb alates septembrist New Yorgi ja Los Angelese kinodes. Filmi kohta on ilmunud positiivseid artikleid mitmetes Ameerika päevalehtedes ning juhtivates kinoväljaannetes Screen International ja Variety.
8
KULTUURIKALENDER
Reede, 5. november 2010
«Ja Jumal lõi naise...» 9 5.–10. novembrini saab kinos Artis nautida Prantsuse filmikunsti. Prantsuse dokumentaalfilmide nädal saab teoks Prantsuse riikliku kultuurikorraldusagentuuri Culturesfrance’i ellu kutsutud dokumentaalfilmide kuu osana. Eesti panusena linastab Tallinnfilm koostöös Prantsuse Kultuurikeskusega Prantsuse välisministeeriumi kollektsiooni filme. Seekordses programmis on fookuses prantsuse naine oma ilus, kuulsuses, loomingus, hädas, argipäevas, enesemõtestamises, emantsipatsioonis ja vabaduses. Dokumentaalfilmide kuu üritusi korraldavad mitmed kultuuriasutused kõikjal maailmas, nii Prantsusmaal, ülemereterritooriumidel kui paljudes teistes riikides.
Linastuskava Tallinnas.
Juliette Binoche, prantsuse näitleja, kellest on ka ürituse avafilm «Juliette Binoche: visandatud portreed!»
KINO 8. november 16.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) linastub film «Naine mulli seest». Filmi juhatab sisse Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo. 10. november 18.00 Kumu auditooriumis linastub Kumu Dokumentaal «Thomas Gainsborough». Novembrikuu filmisari lähtub näitusest «John Constable. Victoria & Alberti muuseumi kogudest» ja toob vaatajani filmid, mis tutvustavad inglise maalikunsti klassikute elu ja loomingut. Thomas Gainsborough (1727‒1788) loomingut peetakse 18. sajandi Inglismaa mitmekülgsuse ja elegantsi kehastuseks. Ta oli William Hogarth’i õpilane ning üks Kuningliku Akadeemia asutajatest.
Aleksandr Ivaškevitš. Teistes osades. Larissa Savankova, Natalja Dõmtšenko, Ksenia Agarkova, Tatjana Manevskaja, Eduard Toman, Ilja Nartov, Jevgeni Gaitšuk, Sergei Tšerkassov, Dmitri Reitman, Aleksandr Okunev, Oleg Štšigorets, Nikolai Bentsler, Vadim Malõškin jt.
11.‒13.november 19.00 NO Teater «NO74. (Untitled)». See on psühhedeelne trip läbi ühe mehe elu, nähtuna läbi kümnete teekaaslaste silmade. Osades Inga Salurand, Marika Vaarik, Eva Klemets, Risto Kübar, Rasmus Kaljujärv, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints ja Andres Mähar. Autor on Lauri Lagle.
11. november 11.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus (Lutsu 2, Tartu) etendub lasteetendus «Sipsik». Leino Rei lavastus Eno Raua kuulsa «Sipsiku» ainetel. Osades Maarja Jakobson ja Leino Rei. 11. november 19. 00 Genialistide klubis (Lai 37 taga, Tartu) esietendus, Tartu Uus Teater. «Sisaliku tee». Etenduse autor ja lavastaja on Ivar Põllu. Mängivad Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Nero Urke. Mis on päriselt
10. november 19.00 Vanemuise teatri suures majas balletilavastus «Petruška pärastlõuna». Pontus Lidbergi lavastatud balletietendus, kus kõlavad Igor Stravinski «Petruška», Claude Debussy «Fauni pärastlõuna» ja Maurice Raveli laulutsükkel «Šeherezade». 11. november 19.00 Pärimusmuusika ait (Tasuja pst 6, Viljandi) «Ranas – duo Porteno de Tango». Leandro Schnaider ja Pablo Schiaffino on ehtsad porteńod (Buenos Aireses sündinud, põliselanik), kelle esinemispagas nii sooloesinejate kui orkestriliikmetena tangolinnas on muljetavaldav.
10. november 15.00 Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) Viljandi laste- ja noorteteater Reky. «Nohkar kuubis». Humoristlik nägemus elust nohkari pilgu läbi. Alla 12-aastastele mittesoovitatav!
TEATER 6. november 18.00 Vene teatris esietendus «Frédérick ehk Kuritöö bulvar». E.-E. Schmitti komöödia avab meile Teatri mõistatusliku maailma saladused. Süžee keskmes on ajalooline isik Frédérick Lemaître. 19. sajandi suur prantsuse näitleja. Frédérick Lemaître’i rollis
Seppänen (Soome). Lisaks silmailule tekitab ehedat Kairo atmosfääri laulja Ahmed Elkhatip, kes on tõusev täht Egiptuse artistide ringkonnas.
7. november 16.00 Türi kultuurimajas (Hariduse 1, Türi) etendub Paide Huviteatri «Mäeküla piimamees».
7. november 16.00 Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu) lasteetendus «Vahva rätsep». Etendus on hoogne ja seikluslik lavastus, mis on mõeldud lastele alates kolmandast eluaastast.
11. november 19.00 Rapla kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17, Rapla) linastub koguperefilm «Pettson, Findus ja mälukaotus» (Rootsi, 2009), mis räägib vanamees Pettsoni ja tema kassi Finduse seiklustest.
ja mis on ettekujutus? Kui meie hullumeelne maailm on ülemaailmne vandenõu, siis kuhu jooksevad niidid?
R 5. november, kell 20.00 «Juliette Binoche: visandatud portreed» (Juliette Binoche dans les yeux, 2009). Režissöör ja fotograaf Marion Stalens saadab oma õde terve aasta vältel nii näitlejatöös kui kõigis kunstiprojektides. Juliette valmistub esimest korda elus tantsuetenduseks ning visandab oma rollide ja režissööride portreed ainulaadseks kunstinäituseks. L 6. november, kell 20.00 «Tema nimi on Sabine» (Elle s’appelle Sabine, 2007). Näitlejanna Sandrine Bonnaire toob vaatajate ette oma autistliku õe Sabine’i portree. Sandrine on Sabine’i läbi kaamerasilma jälginud juba 25 aastat. Isiklikule arhiivimaterjalile toetudes on filmirežissöör oma õe ebaõiglase, kuid samas kütkestava elu tunnistajaks. P 7. november, kell 20.00 «Kõrval» (A côté, 2007). Film räägib naistest, kes ootavad. Nad teevad end kauniks, lohutavad üksteist, vahel murduvad, kuid ei kaota iialgi lootust. Nad ootavad Rennes’i vangla väikeses kõrvalhoones, mis kuulub Ti-Tommile – kinnipeetute lähedaste jaoks mõeldud asutusele. Nad ootavad oma vastuvõtutundi, kuid aeg näib seisvat ja elu peatuvat. E 8. november, kell 20.00 «Ma tahan elult kõike – vabadus Simone de Beauvoir mõistes» (Je
veux tout de la vie ou la liberté selon Simone de Beauvoir, 2008). Oma läänemaailma naise olukorda käsitleva ning teed rajava tähtsusega teosega «Teine sugu» (1949) omandas feministlik filosoof Simone de Beauvoir alates 1960. aastatest rahvusvahelise tuntuse, seda eriti Ameerika Ühendriikides. Filmis võetakse vaatluse alla selle raamatu ajalooline, poliitiline ja ühiskondlik tähtsus ning Simone de Beauvoir panus naisõiguste arengusse ning feminismipoliitikasse. T 9. november, kell 20.00 «Ja ELLE lõi naise» (Et ELLE créa la femme, 2006). Dokumentaalfilm naisteajakirjast ELLE, selle loomisest ja naisliikumisega tihedalt läbipõimunud ajaloost. Peatähelepanu pööratakse moemaailmale ning värvikatele isikutele, kes on sellega seotud Brigitte Bardot’st Emmanuelle Béart’ini. K 10. november, kell 20.00 «Moemaja «Yves Saint Laurent»» (Yves Saint Laurent, 5, avenue Marceau, 75116 Paris, France, 2002). YSL moemajas valmistutakse kevadkollektsiooni esitluseks ning kaheksa nädala jooksul saavad vanameistri moevisanditest kaunid kostüümid ja kleidid. Selle filmi peaosalisteks on erakordselt kaunid rõivad kõige eksootilisematest ja õrnematest materjalidest modellide seljas, kelle parameetrid esitavad väljakutse reaalsusele.
kontsert kahes osas, kus Kaunimate Aastate Vennaskond astub taas publiku ette uue kauni muusikalise kavaga. Osalevad Hannes Kaljujärv, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda. See on järg 1993. aastal Vanemuise väikese maja ovaalsaalis esietendunud Kulno Süvalepa laulude õhtule «Kaunimad aastad su elus». Aastad on möödunud ja teatrisaalis hõljub nii nukravõitu mälestusi kui ka pisarateni naerma ajavaid meeleolusid – on tülisid, on kirgi, irooniat, huumorit, igatsusi ja palju, palju muud. 6. november 15.00 Tallinna Linnamuuseum (Vene tn 17), EMTA trubaduurid Linnamuuseumis. Üles astuvad dots Heiki Mätliku ja Kristo Käo kitarrieriala üliõpilased. 6. november 18.00 Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) kontsert «Sügisballaad». Üles astuvad lauljanna Hanna-Liina Võsa, saksofonist Lembit Saarsalu ja organist Merle Kollom. Kavas on aariad maailmaklassikast, armastatud eesti autorite laululooming, eesti rahvaviisid džässilikus võtmes, Mozart, Caccini, Corda, Altmanis, Härma jpt.
5. november 18.00 Tartu raekoja saalis laulukoor Tarbatu juubelikontsert «Nõnda lauluga ma lähen». Laulukoor Tarbatu tähistab oma 30. sünnipäeva juubelikontserdiga «Nõnda lauluga ma lähen». Kavas eesti rahvalaulud, rahvalauluseaded ja noppeid tänapäeva heliloojatelt. Dirigeerib Lauri Breede.
5.‒7. november Salme Kultuurikeskuses VI Rahvusvaheline Idamaise Tantsu Festival. Festival toob Eestisse esinema säravad tipud rahvusvahelisest kõhutantsumaailmast: tantsijannad Orit Maftsir (Iisrael), Mercedes Nieto (Ungari), Sirke
5. november 19.00 Vanemuise teatri väike maja (Vanemuise 45a, Tartu), kontsert «Kaunimad hetked su elus». Soovi-
12. november 20.00 Athena keskuses (Küütri 1, Tartu) Tõnis Mägi heategevuslik kontsert. Lastefondi 10. juubeli puhul toimub Tõnis Mägi heategevuslik kontsert, kus külalisesinejana astub üles Kärt Johanson. Kogu piletimüügist saadav tulu läheb Miikaeli ja Albiina raviks, kes põevad üliharuldast ainevahetushaigust.
NÄITUS
6. november 22.00 Klubis Plink Plonk (Vallikraavi 4, Tartu) Üles astuvad Davila 666 Puerto Ricost ja Popidiot Eestist. 7. november 13.00 Tallinna Jaani kirikus Peterburi Konservatooriumi ja EMTA oreli eriala üliõpilaste kontsert. Üles astuvad Peterburi Konservatooriumi ja EMTA oreli eriala üliõpilased.
TANTS
12. november 16.00 Rapla kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17, Rapla) «Vanaisade päev». Esineb ansambel Vanaisad Tallinnast, lisaks astuvad üles Rapla lauljad ja tantsijad.
12. november 21.00 Rock Café`s No Big Silence tähistab plaadi «Starstealer» uue versiooni ilmumist. Lisaks astub üles Iiris. Plaadimuusikat mängib DJ fade:over.
MUUSIKA 12. november 19.30 Kanuti Gildi saalis R.A.A.M. «Kuues maitse». Etenduse autor ja lavastaja on Ervin Õunapuu. Mängib Indrek Taalmaa. Pantvangidraama aluseks on reaalne sündmus, mis leidis aset 8. augustil 2008. aastal Radisson SAS hotellis Tallinnas Eestis. Juhtum on olematuks kuulutatud vastavalt 136 riigi salajasele Genfi kokkuleppele, mis puudutab erinevaid inimsusevastaseid kuritegusid seoses tsivilisatsiooni kultuuripärandi rikkumise või hävitamisega mis tahes kujul.
11. november 19.00 Vanemuise kontserdimajas (Vanemuise 6, Tartu) «Isadepäeva kontsert. Arderid». Arderite suguvõsas on väga palju muusikuid ja peaaegu samapalju muusikažanre. Koos Jaan Arderiga musitseerib sel kontserdil ligi 20 tema sugulast ja mõttekaaslast ‒ erinevad koosseisud ja ka võimas ühendorkester. Laiem üldsus teab Jaan Arderit ehk peamiselt popmuusikaansamblist Apelsin, ent samavõrd tuntud on ta ka vanamuusikaringkondades kui vanamuusikaansambli Hortus Musicus laulja. Kontserdi juht on Jaan Arderi vennapoeg Voldemar Arder.
7. novembril klubis Tapper «Synthesize me vol 1». Esineb tuntud saksa elektroonilise muusika bänd «Diorama». Kaasa teevad Sinine ja Shirubi Ikazuchi Eestist.
Kuni 31. detsembrini Rakvere teatris (Kreutzwaldi 2a, Rakvere) Mats Õuna näitus «Best of Bestbefore». Näitusele on välja pandud teatrikunstniku ja keraamiku Mats Õuna aktifotod ja kollaažid aastatest 2004‒2010. Kuni 2. jaanuarini Kumu kunstimuuseumis Sirje Runge näitus «Suur Armastus». Väljapanek 1970. aastate keskel geomeetrilise abstraktsionismiga esile tõusnud Sirje Runge (sündinud 1950) hilisloomingu tippnäitest, hiigelmõõtmetes maalist. 4.–21. november Tallinna Linnagaleriis Karel Koplimetsa ja Ivar Veermäe näitus «Don’t Be Evil». Näitusele on välja pandud linnateemalised tööd.