Mt%c3%9c kord

KINNITATUD SA Tallinn 2011juhatuse liikme _______.a käskkirjaga nr_ Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord 1. Sihtasutus Tallinn 2011 (edaspidi sihtasutus) eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab juriidilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele sihtasutuse eelarvelistest vahenditest mittetulundustegevuseks toetuste taotlemise, taotluste läbivaatamise ning toetuste andmise ja toetuste kasutamise üle järelevalve teostamise korra.

2. Toetuseks käesoleva korra mõistes on punktides 7 ja 8 sätestatud tingimustele vastav sihtasutuse eelarveline eraldis juriidilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele või füüsilisele isikule mittetulundusliku tegevuse toetamiseks.

3. Toetuse taotlemise aluseks on vormikohane taotlus (lisa 1), mis esitatakse sihtasutusele paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt 1.septembriks 2011.

4. Informatsioon taotluste esitamise tähtaja kohta ja andmed esitatud taotluste, nende rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

5. Taotlusele lisab taotleja täiendavalt alljärgnevad dokumendid: 5.1 füüsilise isiku puhul eluloo kirjeldus (CV); 5.2 kavandatava tegevuse kirjelduse.

6. Sihtasutus lisab taotlusele väljavõtte Maksu- ja Tolliameti veebilehelt taotleja maksuvõlgnevuste puudumiste kohta.

7. Sihtasutus kontrollib kümne tööpäeva jooksul esitatud dokumentide vastavust käesoleva korra punktis 3 sätestatud nõuetele. Puuduste esinemisel teavitatakse sellest taotlejat ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla pikem kui kümme tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud tähtajaks puudusi, jäetakse tema taotlus läbi vaatamata. Juhul, kui taotlus ei vasta punktis 3 sätestatud kriteeriumile või kriteeriumitele, lõpetab sihtasutus taotluse menetlemise, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Toetuse andmise menetluse lõpetamine peab olema kirjalikult põhjendatud, põhjenduses tuleb märkida ära toestuse andmise ja sellest keeldumise faktilise ja õigusliku aluse.

8. Taotluste läbivaatamiseks moodustatakse sihtasutuse juhatuse liikme käskkirjaga komisjon, (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuulub vähemalt kaks administratiivosakonna liiget.

Komisjoni otsuste vastuvõtmine toimub hääletamise teel. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hääl või tema puudumisel esimehe asetäitja hääl.

9. Toetuste määramisel lähtub komisjon järgmistest kriteeriumitest: 9.1 kavandatava tegevuse lõpptähtaeg on hiljemalt sama eelarveaasta 31. detsember; 9.2 tegevus on kooskõlas sihtasutuse põhikirja, eelarve strateegia ja eelarveaasta rahaliste võimalustega. Vajaduse võib sihtasutus määrata täiendavaid kriteeriume, mis tehakse avalikult kättesaadavaks sihtasutuse kodulehel (www.tallinn2011.ee); 9.3 tegevus, millele toetust taotletakse, toimub üldreeglina Tallinna territooriumil või esindab Tallinnat kui Euroopa Kultuuripealinna 2011 aastal maailmas; 9.4 tegevusel on realistlikud eesmärgid oodatava tulemuse saavutamiseks; 9.5 tegevused vastavad seatud eesmärkidele; 9.6 tegevuse eelarve on otstarbekas ja kulutused põhjendatud; 9.7 tegevuse teostajatel on vajalik kompetentsus tegevuse läbiviimiseks;

9.8 tegevuse kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu olemasolu on soovitatavalt vähemalt 10% tegevuse kogumaksumusest; 9.9 tegevus on rahvusvaheliselt oluline; 9.10 tegevus on omas valdkonnas eristuv või ainulaadne; 9.11 tegevus tagab sündmuse spetsiifilisuse tõttu kontakti sihtasutuse jaoks olulises sihtrühmas; 9.12 tegevus tagab osalejate, publiku ja/või massimeedia vahendusel märkimisväärse kontaktide arvu (välis- ja/või siseriikliku); 9.13 tegemist peab olema mittetulundustegevusega; 9.14 tegevus peab olema kooskõlas sihtasutuse turunduskontseptsiooniga 2008-2010 (lisa 4); 9.15 sihtasutuse juhatuse liikmel on õigus kehtestada korra alusel täiendavaid kriteeriume toetuste määramiseks. Nimetatud kriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

10. Komisjon vaatab esitatud taotlused läbi lähtudes sihtasutuse eelarves selleks ettenähtud vahendite mahust ja olemasolust vähemalt üks kord kvartalis ning teeb juhatuse liikmele ettepaneku toetuse andmise, toetuse suuruse ja toetuse saamise tingimuste kohta. Komisjoni otsus on soovitusliku iseloomuga.

11. Toetuse andmise otsustab juhatuse liige käskkirjaga 10 tööpäeva jooksul komisjoni ettepaneku tegemisest. Kui komisjon ei ole toetuste määramisel arvestanud käesolevat korda, on sihtasutuse juhatuse liikmel õigus saata materjalid komisjonile uuesti läbivaatamiseks. Komisjon peab materjalid uuesti läbi vaatama ühe kuu jooksul.

12. Toetuse taotluse rahuldamata jätmisest ja selle põhjustest või taotluse komisjonile uuesti läbivaatamisele suunamise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat kirjalikult 5 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast.

13. Toetuse andmise otsustamisel esitatakse 10 tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest toetuse taotlejale sõlmimiseks vormikohane toetusleping (lisa 2). Kui toetuse taotlus oli esitatud elektrooniliselt, esitatakse ka leping allkirjastamiseks elektrooniliselt ning toetuse taotlejal on õigus leping digitaalselt allkirjastada. Toetuse taotlejal on õigus lepingu sõlmimisele 30 kalendripäeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest. Kui toetuse taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab toetuse taotleja lepingu sõlmimiseks õiguse ja toetuse andmise menetlus loetakse lõppenuks.

14. Lepingus sätestatakse: 14.1 toetuse sihtotstarve, sh tegevuse kirjeldus; 14.2 toetuse väljamaksmise viis, tähtaeg või maksegraafik; 14.3 sihtasutuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel; 14.4 sanktsioonid lepingu rikkumise korral; 14.5 aruande esitamise aeg ja kord; 14.6 toetuse saaja kohustused toetatava tegevuse või toetuse kasutamise avalikustamisel ja kajastamisel; 14.7 muud sihtasutuse poolt määratud tingimused.

15. Toetus makstakse kahes osas, kuni 50% toetuse suurusest pärast lepingu sõlmimist ning vähemalt 50% toetuse suurusest peale toetuse kasutamise aruande esitamist. Uue toetuse andmine sihtasutuse poolt on võimalik peale eelneva/eelnevate toetuse/toetuste kasutamise aruande/aruannete kinnitamist sihtasutuse poolt.

16. Toetuse saaja on kohustatud esitama hiljemalt ühe kuu jooksul peale toetatud tegevuse lõpetamist aruande (lisa 3). Lepingus märgitud kontaktisikul on õigus nõuda toetuse saajalt täiendavaid kuludokumente ning igal ajal kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust, nõuda seletusi ja vahearuandeid.

17. Kui toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid, ei esita nõutud dokumente ega aruandlust või ei kasuta toetust sihipäraselt, on lepingu sõlminud juahtuse liikmel õigus toetuse saajaga leping lõpetada, toetus tagasi nõuda ja kolme aasta jooksul mitte toetada toetuse saaja mittetulunduslikku tegevust. Kasutamata jäänud toetus, toetuse mittesihipärase kasutamise tõttu tagasi nõutud toetus ja lepingus ettenähtud leppetrahv ning viivis tasutakse lepingus märgitud sihtasutuse arveldusarvele.

18. Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise eest vastutab lepingus märgitud kontaktisik.

Lisa 1. Taotlusvorm Lisa 2. Lepinguvorm Lisa 3. Aruandevorm Lisa 4. SA Tallinn2011 turunduskontseptsioon

Mikko Fritze Juhatuse liige

Lisa 1 SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korra juurde

Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks ettenähtud vahendite arvelt eraldatava toetuse taotlus TÄIDAB SIHTASUTUS Otsus

Sisse tulnud Kuupäev

Kuupäev

Suunatud

Summa

Toetuse sihipärase kasutamise kontrolli aeg ning kontrolli teostamisel tehtud märkused

TÄIDAB TAOTLEJA

Projekti nimi

Sihtgrupp Suunitlus

Tallinn

Eesti

Taotleja andmed TAOTLEJA NIMI (juriidilise isiku; füüsilisest isikust ettevõtja või tallinna elaniku nimi) REGISTREERIMISNUMBER / ISIKUKOOD AADRESS (tänav, maja, linn, sihtnumber) ARVELDUSKONTO (number ja pank) TELEFON FAKS

Rahvusvaheline

E-POST

Taotleja esindaja andmed PEREKONNANIMI EESNIMI FUNKTSIOON TAOTLEJA JUURES * kui taotluse esitaja ei ole taotleja seaduslik esindaja, lisatakse esindusõigust tõestav volikiri

SÜNNIAEG (füüsilise isiku puhul) TELEFON FAKS E-POST

Tegevuseks taotletava toetuse kasutamise eesmärk

Tegevuse tulud ja kulud kokku Vastavalt lisatud tegevuse tulude ja kulude eelarvele on: Tulud kokku Kulud kokku Taotleja omafinantseering

Taotletav toetus Toetuse suurus Tegevuse eelarve kogumaht Toetuse kasutamise aeg

Teised organisatsioonid, kuhu taotlus on esitatud Organisatsioon 1 Taotletav toetus Otsus või vastamise tähtaeg

Organisatsioon 2 Taotletav toetus Otsus või vastamise tähtaeg

Lisa 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus, mis sisaldab muuhulgas püstitatud ülesandeid, tegevuses osalejaid ning tegevuse tulude ja kulude täpset eelarvet.

Taotleja kinnitus Olen tutvunud toetuse saamise tingimustega vastavalt SA Tallinn 2011juhatuse liikme_______.a käskkirjaga nr____kinnitatud Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korrale.

/Kuupäev, kuu, aasta/

/Ees- ja perekonnanimi/

………………………………………….

Allkiri

Mikko Fritze Juhatuse liige

Lisa 2 SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korra juurde MITTETULUNDUSTEGEVUSE TOETUSE LEPING nr Tallinn

“ ”________ 2009

Sihtasutus Tallinn 2011 (edaspidi toetuse andja), keda esindab juhatuse liige, kes tegutseb põhikirja ja seaduse alusel ühelt poolt ja _________________ (edaspidi toetuse saaja), keda esindab ______________ teiselt poolt, kes tegutseb põhikirja/volituse alusel (edaspidi eraldi pool ja koos pooled) leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Lepingu eesmärk 1.1.

Käesoleva lepingu sõlmimise eesmärk on kindlaks määrata Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvelistest vahenditest mittetulundustegevuseks antava sihtotstarbelise toetuse kasutamise tingimused ning poolte õigused ja kohustused.

2. Lepingu ese 2.1 2.2 2.3

Toetuse saaja kohustub ______ajavahemik______tegema______, mille eesmärgiks on ____________________________(edaspidi projekt).

Toetuse andja toetab toetuse saajat lepingus nimetatud tegevuse teostamiseks ___________summa______________ krooni (edaspidi toetus) ulatuses.

Toetus kantakse toetuse saajale üle pärast projekti toimumist ning pärast projekti lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1

3.2

3.3

Toetuse saajal on õigus: 3.1.1 kasutada toetust projekti elluviimiseks ning sellega seotud tekkepõhiste kulutuste katmiseks; 3.1.2 kajastada raamatupidamisarvestuses tekkepõhist toetuse tulu peale toetuse andja poolt aruande aktsepteerimist.

Toetuse andjal on õigus: 3.2.1 teostada toetuse kasutamise üle kontrolli ning nõuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid ja selgitusi toetuse kasutamise kohta; 3.2.2 keelduda toetuse väljamaksmisest juhul, kui toetuse saaja ei võimalda toetuse andjal teostada toetuse kasutamise üle kontrolli või toetuse saaja ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt; 3.2.3 nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 10% toetuse summast, lõpetada leping toetuse saajaga, nõuda tagasi antud toetus ja kolme aasta jooksul mitte anda toetuse saajale uut toetust juhul, kui toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid, ei esita nõutud dokumente või aruandlust või ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt; 3.2.4 kui toetuse saaja ei pea kinni punktides 3.3.6 ja 3.3.7 toodud tähtajast toetussumma tagastamiseks ja leppetrahvi tasumiseks, on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.

Toetuse saaja kohustub: 3.3.1 teavitama avalikkust toetuse andja poolt eraldatud toetusest (kodulehel, pressiteadetes, artiklites jms);

3.3.2 3.3.3

3.4

4.

4.1 4.2 4.3 4.4 4.5 5.

5.1 5.2

6.

6.1

6.2

kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule; esitama toetuse andjale toetuse kasutamise kohta projekti lõpparuande vastavalt lisale 1 hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates projekti lõppemisest; 3.3.4 toetuse andja kirjalikul taotlusel esitama täiendavaid aruandeid, kuludokumente ja selgitusi toetuse kasutamise kohta viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest; 3.3.5 tagastama toetuse andja kirjalikul nõudel neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul pärast vastava nõude saamist kasutamata jäänud toetuse või mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse toetuse andja arvelduskontole nr_____________; 3.3.6 punktis 3.2.3 aluste esinemisel ning toetuse andja nõudel tasuma toetuse andjale leppetrahvi 10% toetuse summast neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul pärast vastava nõude saamist; 3.3.7 võimaldama toetuse andjal, kontrollida toetuse kasutamise sihtotstarbelisust, projekti raames elluviidud tegevuste otstarbekust ja eesmärgipärasust, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 3.3.8 viivitamatult teavitama toetuse andjat asjaoludest, mis takistavad toetuse saajal lepingut täitmast või tingivad lepingu lisa muutmise, või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel; 3.3.9 säilitama kõiki toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kolm (3) aastat alates projekti lõpparuande aktsepteerimisest.

Toetuse andja kohustub: 3.4.1 jagama olulist informatsiooni, mis on vajalik toetuse eesmärgi saavutamiseks, abistama toetuse saajat oma võimaluste ja vahendite piires; 3.4.2 toetuse üle kandma toetuse saaja arvelduskontole pärast projekti toimumist ja toetuse andja poolt lõpparuande kinnitamist 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud arve kättesaamist.

Poolte vastutus Pooled täidavad lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

Pooled vastutavad teineteisele oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest.

Poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool.

Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites või kui see on tingitud vääramatust jõust.

Pool esitab teisele poolele leppetrahvi ja viivise nõude kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul alates kohustuse rikkumisest teadasaamisest.

Vääramatu jõud Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel on pooled vabastatud endale lepinguga võetud kohustuste täitmisest selles ulatuses, mis on vääramatu jõu asjaoludega hõlmatud ning ajaks, mil need asjaolud olid jõus.

Teated Poolte vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

Teade loetakse kättesaaduks, kui: 6.2.1 teade on üle antud allkirja vastu; 6.2.2 teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus näidatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva.

6.3 6.4 7.

7.1 7.2 8.

8.1 8.2 9.

9.1

9.2

Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või e-posti teel.

Pooled kohustuvad teineteisele teatama kontaktisikute andmete muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast andmete muutumist.

Vaidluste lahendamine Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus seaduses ettenähtud korras Harju Maakohtus.

Lepingu muutmine Lepingu muutmine toimub kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana ning mis jõustub allakirjutamisel.

Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta, kui muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte (sh Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvet).

Lepingu kehtivus ja lepingust taganemine Leping jõustub hetkel, kui pooled on sellele alla kirjutanud ja kehtib lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. Lepingu muudatus jõustub selle allakirjutamisest mõlema poole poolt, välja arvatud punktis 8.2 sätestatud juhul. Lepingu ühepoolsel muutmisel jõustub muudatus selle teatavakstegemisest toetuse saajale.

Pool võib lepingust taganeda, teatades sellest ette seitse (7) kalendripäeva, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja pool ei ole kohustuse täitmiseks antud kümne (10) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. Käesolevas punktis ette nähtud lepingu lõpetamisel tekib pooltel õigus nõuda lepingu alusel saadu tagastamist.

Lepingu lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud kohustuste täitmist.

10. Lõppsätted 10.1

10.2

10.3 10.4 10.5 10.6 10.7 10.8

Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled kontaktisikud. Toetuse andja poolne kontaktisik on_____________, tel.________, e-post: _________________.

Toetuse saaja poolne kontaktisik on___________, tel._____________, epost:_________________.

Lepingu peatükkide ja punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

Lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused. Lepinguga loetakse lõppenuks kõik poolte vahel varasemalt sõlmitud kokkulepped punktis 2.1 nimetatud toetuse kasutamiseks.

Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka peale lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.

Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

Leping on koostatud kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest mõlemale poolele jääb üks (1) eksemplar. Pooled viseerivad kõik lepingu ja lepingu lisa leheküljed ning allkirjastavad lepingu ja lepingu lisa.

Lepingu sõlmimisel on lepingule lisatud alljärgnev lisa: Lisa 1 – Lõpparuande vorm

Toetuse andja Sihtasutus Tallinn 2011 Reg. kood 90009424 V채ike-Karja 9 10148 Tallinn Tel

Toetuse saaja

_____________ Mikko Fritze Juhatuse liige

____________ Nimi Ametinimetus

Mikko Fritze Juhatuse liige

Lisa 3 SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks Lisa 3 toetuste andmise korra juurde MITTETULUNDUSTEGEVUSEKS ANTUD TOETUSE ARUANNE TÄIDAB TOETUSE ANDJA Kontrollija Kontrollimise kuupäev Kontrolli tulemus Märkused

TÄIDAB TOETUSE SAAJA Üldandmed Lepingu number Toetatud tegevus Toetatud tegevuse toimumise tegelik aeg ja koht Toetuse saaja Registreerimisnumber või isikukood Aadress, telefon, e-post Toetuse suurus Teised toetajad ja Organisatsioon nendelt saadud toetuse suurus

Koostööpartnerid

Toetuse suurus

Toetuse saamise aeg

Tegevusaruanne Planeeritud

T채idetud

Eesm채rk

Sisuline kokkuv천te

Tegevused

Osalejad, nende arv

Muu

Finantsaruanne Eelarve

Summa Tulud Tulud, sh omatulud ja teistest allikatest saadud tulud

Tulud kokku Kulud Kulud kogu toetussumma ja tegevuse kogueelarve ulatuses

Kulud kokku J채채k

Vastutan esitatud andmete t천esuse eest Ees- ja perekonnanimi kuup채ev, kuu ja aasta

___/allkiri/_____ Mikko Fritze Ametinimetus

Mikko Fritze Juhatuse liige

allkiri

___/allkiri/____ /nimi/ Ametinimetus

Lisa 4 SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korra juurde SA TALLINN 2011 TURUNDUSKONTSEPTSIOON 2008-2010 1. Sisukord 2. Olukorra kirjeldus 3. Alusmaterjalid 4. Turunduse eesmärgid 4. 1. Tallinn 2011 turundustegevuse peaeesmärgid 4.2. Turundustegevuse alaeesmärgid 5. Sihtrühmad ja sihtturud 6. Turundusprintsiibid 2008-2010 7. Peamised turundustegevused 7.1 Eeldused turunduseesmärkide saavutamiseks (sihtrühmapõhine) 7.2 Turundustegevuste leotelu aastal 2009 2. OLUKORRA KIRJELDUS 16.11. 2007 kinnitati Tallinn Euroopa Ministrite Nõukogu poolt 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Teine samal aastal tiitlit kandev linn on Turu, Soomest. Tallinna kandideerimistaotluse sõnum tugines Tallinna linnakeskkonna ja senise tugeva kultuuritegevuse tausta tugevuste esiletõstmises- vanalinn, laulupidu, koorimuusika, filmi- ja jazzfestival, pärimuskultuuri sündmused.

Sihtasutus Tallinn 2011 alustas Euroopa kultuuripealinna projektiga tööd 2008. aasta kevadel.

Tallinn 2011 logo lansseeriti esmakordselt 20. mail 2008. Viimase poole aastaga loodi Tallinn 2011 uus logo ja graafika. Logovahetuse tingis asjaolu, et kandideerimsifaasi logo oli liialt ajastuhõnguline ja Tallinna vanalinna keskne. Ühtlasi seadis eelmine logo alles loodavale programmile range teemaraami. Uus logo on kergem, elegantsem, haakub erinevate teemadega, mänguline ja tänu poolikule numbrilahendusele uudishimu tekitav. Koos logoga muutus ka graafiline keel. Kadusid varem kasutatud raskepärased lilleornamendid, keskaegsed visuaalsed lahendused. Kogu graafika on nüüd Tallinn 2011 osalejate sihtrühmaga kergemini kohandatav.

Koos uue identiteedi lansseerimisega kuulutati mais 2008 välja ideekonkurss 2011. aasta programmi koostamiseks. Eesmärk on 2009. aasta lõpuks 75% programmist kokku saada. Samaks ajaks selguvad ka 2011. aasta suursündmused.

3. ALUSMATERJALID “Tallinna arengukava 2009-2027” 3. peatükis, mis käsitleb Tallinna arenguvisiooni, on kultuuriturismi arendamise peamiste tegevustena märgitud kultuuripealinna projekti tutvustamist ja vähemalt ühe Tallinna festivali kujundamist rahvusvaheliselt tuntud sündmuseks. Käesolev turundusstrateegia keskendub ka muu seas just neile Tallinna arengukavas esile tõstetud eesmärkidele. Arvesse on võetud ka Eesti Kultuuriministeeriumi arengukava 2009-2013, milles seatakse eesmärgiks Eesti (Tallinna) loomingu toetamist ja Eesti kultuuri tutvustamist. Lisaks on kontseptsiooni koostamisel läbivalt kasutatud Tallinn 2011 taotlusraamatut, mis esitati Euroopa Komisjonile, ning 2008. aasta kevadel valminud SA Tallinn 2011 turundus- ja kommunikatsioonistrateegiat.

4. TURUNDUSE EESMÄRGID 4. 1. Tallinn 2011 turundustegevuse peaeesmärgid:

4.1.1. Tallinna Euroopa kultuuripealinn 2011 projekti (üldisemalt) ja sündmuste (sisulisemalt) tutvustamine Eestis ja (lähi)välismaal, eesmärgiga tagada ulatuslik osalus programmi loomisel ja kultuuripealinna sündmuste külastamisel.

4.1.2. Ekspluateerida kultuuripealinna staatust linna (ja ka riigi) tuntuse tõstmisel ning unikaalse positsiooni loomisel ja seda mitte vaid üritusekeskselt (Viide: “Linn, mis ei saa kunagi valmis” , taotlus Euroopa Komisjonile).

4.2. Turundustegevuse alaeesmärgid 4.2.1 Tagada võimalikult paljude inimeste kaasatus kohalikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil kvaliteetse kultuuriloome protsessi, eesmärgiga koostada 2011. aastaks Tallinn 2011 kultuuriprogramm 150 sündmusega, sealhulgas 10-15 suursündmusega.

4.2.2 Tagada avaliku sektori ja muude partnerite aktiivne kaasatus kultuuriaasta projekti elluviimisesse konstruktiivse ja sujuva koostöö abil, et luua uusi jätkusuutlikke ühisprojekte PPP (Public Private partnership) osalusel (nt Tallinna Merepäevad) ning arendada olemasolevaid projekte ulatuslikumaks (nt Tallinna Vanalinna päevad).

4.2.3 Saavutada võimalikult paljude inimeste kaasatus kohalikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil kultuuri tarbimisse. Eesmärk tekitada 2011. aasta jooksul katkematu põhjus Tallinna külastamiseks (Tallinna Turismiturundusstrateegia 2009-2012).

4.2.4 Kindlustada Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 projekti kasvav ja positiivne meediakajastus Eestis ning alates 2010. teisest poolest ka lähivälismaal, mis tagab projektile positiivse meediakuvandi ning aitab projektipartnerite leidmisel. Eesmärk leida 4-5 suurtoetajat, 7 teemapartnerit, 20 partnerit.

4.2.5 Tagada Tallinn 2011 programmi ja Tallinna tutvustava info levik kultuuripealinnas Turus ning Turu linna ja kultuuripealinna programmi info levitamine Tallinnas, et suurendada riikidevahelist (kultuuri)turismi.

4.2.6 Korraldada 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade Tallinna ja Turu ühisturustamine välisriikides, et meelitada siia ennekõike kaugemate riikide (kultuuri)turiste, kes külastaksid oma reisi ajal mõlemat linna.

5. SIHTRÜHMAD JA SIHTTURUD 5.1 Sihtrühma kirjeldus (Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia): Kultuuripealinna programmi projektide laiahaardelisusest ja rohketest eri formaatidest lähtuvalt on sihtrühmad turundustegevuste lõikes jaotatud järgmiselt: 1. Loojad -loomeinimesed ja -organisatsioonid Eestis ning (lähi)välismaal 2. Osalejad/kultuuritarbijad (segmenteeritud programmi strateegias) -tallinlased ja kõik Eesti elanikud kui kultuuritarbijad; -potentsiaalsed kultuuritarbijad välismaalt (vt. sihtturud) 3. Partnerid -ettevõtjad, kultuuritoetajad, koos- ja kaastööpartnerid, turismifirmad, majutusettevõtted, vabatahtlikud -partnerid väljaspool Eestit: EASi välisesindused, saatkonnad, kultuuripealinnad (eesotsas Turu), eratoetajad.

4. Otsustajad -Turismiamet, EAS, ametnikud, administratiivtöötajad ja poliitikud omavalitsuste ning riigiasutuste tasandil 5. Kajastajad - meediafirmad Eestis ning (lähi)välismaal.

5.2 Sihtturgude kirjeldus (“Linn, mis ei saa kunagi valmis”, Tallinna taotlus): Võttes aluseks 2007. aastal Euroopa Komisjoni esitatud Tallinna kultuuripealinna kandideerimistaotluse, jaguneb meie sihtrühm kahte suurde gruppi: - Eesti-sisene: Tallinn ja Harjumaa ning muu Eesti; - Eesti-välised, mis omakorda jagunevad kolmeks:  lähiturismiturud – Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Norra.  Euroopa riigid

 kaugemad turismiturud – Jaapan, USA. Üheks sihtturuks on ka äsjased ja lähiajal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvad linnad (Vilnius, Linz, Liverpool, Ruhr, Istanbul, Turu). Eesti-välistel sihtturgudel teeb Tallin 2011 koostööd EASi, Tallinna Turismiameti, Eesti Kunstiakadeemia, Soome MEKiga, teiste kultuuripealinnadega, välismeedia partneriga.

6 . TURUNDUSTEGEVUS LÄBI SÜNDMUSTE Lisaks läbi Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 kultuuriprogrammi kuuluvate sündmuste, toimub sihtasutuse turundustegevus, seda just peamiselt enne 2011. aastat, ka läbi teiste projektide.

Turunduskanalina kasutame vaid sündmusi, mis: 6.1 on rahvusvahelise silmapaistvusega; 6.2 on omas valdkonnas eristuvad või ainulaadsed; 6.3 tagavad sündmuse spetsiifilisuse tõttu kontakti Tallinn 2011 jaoks olulises sihtrühmas; 6.4 tagavad osalejate, publiku ja/või massimeedia vahendusel märkimisväärse kontaktide arvu (välis- ja/või siseriikliku).

7. TURUNDUSPRINTSIIBID 2008-2010 Lähtuvalt asjaolust, et TOOTE ehk 2011. aasta kultuuriprogrammi ülesehitamine on evolutsiooniline protsess, esitletakse Tallinn 2011 sõnumid perioodil 2008-2010 emotsionaalse turunduse võtmes (emotional marketing) ning meie väärtusi esile tõstes (roheline turundus). 2010. aastani räägime Tallinn2011 projektidest rohkem välisturgudel, et äratada 2011. aastaks Tallinna ja Eesti vastu rahvusvaheline huvi.

Kogu Tallinn 2011 turundustegevus toetub aastani 2010 kahele kontseptsioonile: Rohelise turunduse kontseptsioon. Rohelise turunduse kontseptsioon tugineb kokkuvõtvalt järgmistele märksõnadele: Keskkonnasäästlikkus. Leiame meenete tootmiseks keskkonnasäästliku lahenduse. Iga meene kannab taaskasutuse ja pikaealisuse põhimõtteid.

Lokaalsus. Kus vähegi võimalik, kasutame kohalikku toormaterjali. Eelistame Eesti disainerite loomingut ning kaasame meenete tootmiseks kohalikku tööjõudu, hoides niiviisi oma tegevusega eetilist joont.

Väärtustamine. Iga meie materjal kannab kultuuripealinna rohelise turunduse kontseptsioonist kantud lugu. Iga meie meene omab oma unikaalset saamislugu (nt. Kultuuripealinna rinnamärk on toodetud Pühavaimu kiriku 1688 ehitatud ja 2000 tules kannatada saanud vaskkiivrist).

Näidis: Väljavõte meene infosildilt Kõik Tallinn 2011 meened on sündinud rohelisest mõtteviisist. Need on valdavalt Eesti disainerite poolt loodud ja siin valmistatud. Iga meene kannab endas keskkonnasäästlikkuse, taaskasutuse, praktilisuse ja pikaealisuse põhimõtteid. Kuula, igal meenel on pajatada lugu!

Sihtrühmade/sihtriikide kontseptsioon. Turundustegevus võtab läbivalt aluseks sihtrühmad, kellele lähenetakse läbi barjääre kummutavate tegevuste (Tallinn 2011 Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia). Seega saab öelda, et Tallinn 2011 turundusel on mitu erinevat näguta on konkreetse sihtrühma nägu (nt ühelt poolt SimpelSession teiselt Täiuslik Vaikus), mis järgib alati rohelise turunduse printsiipe.

8. PEAMISED TURUNDUSTEGEVUSED 8.1 Eeldused turunduseesmärkide saavutamiseks (sihtrühmapõhine) 8.1.1 Loojad tuleksid kaasa, haaraksid initsiatiivi, pakuksid oma nägemusi, käituksid Tallinn 2011 saadikutena; 8.1.2 Osalejad/Tarbijad oleksid aktiivsed osavõtjad, kannaksid positiivse võõrustaja hoiakut;

8.1.3. Partnerid annaksid oma panuse (finants, osksuteave, töö) projekti õnnestumiseks, käituksid Tallinn 2011 saadikutena; 8.1.4. Otsustajad võtavad Tallinn 2011 rahastamist ja heade otsuste tegemist prioriteetsena; 8.1.5. Kajastajad edastavad Tallinn 2011 projekti kohta pidevat, ajas kasvavat infot.

8.2. Turundustegevuste loetelu aastal 2009 Eesmärk: 2008. aastal tehtud turundus- ja kommunikatsioonistrateegiapõhiste sihtrühmade teavitamine ja kaasamine. Brändiloomine.

Detailsemalt defineerides turundustegevuste fookus sihtrühmade/partnerite lõikes: 1.

Loojad- julgustamine, abistamine, kaasakutsumine, läbipaistva hoiaku rõhutamine, infoliikumise tagamine; • Veebilehe atraktiivsuse tagamine; • imagomaterjalide, -kampaaniate läbiviimine; • PPP (public private partnership) koostöövahendaja roll.

2. Osalejad/Tarbijad- programmitugevuste kommunikeerimine, väiksemate töövõitude kommunikeerimine, infoga varustamine; • veebilehe atraktiivsuse tagamine; • Tallinn 2011 infopunkti/infokioski avamine (sh ka Turus); • programmi tutvustavate trükiste tootmine; • Turu-Tallinn ühisprojekte tutvustavate materjalide tootmine.

3. Partnerid- atraktiivsete turundusväljundite pakkumine (sh sponsorlus), infomaterjalidega varustamine, Tallinn 2011 meened; • PPP suhtluse koordineerimine; • ühistegevused turismi-, hotelli-, toitlustus – ja konverentsisektoriga; • infomaterjalide, meenete (peamiselt välismesside jaoks) tagamine; • vabatahtlike värbamiskampaania käivitamine; • noore publiku projekti lansseerimine; • koostöö olemasolevate sündmustega.

4. Otsustajad- ühiseesmärkide fikseerimine, partnerlussuhete hoidmine, ühisinfomaterjalid, ühisüritused (nt. Merepäevad); • välisturunduslike tegevuste ja sõnumite kooskõlastamine; • messikontseptsioonide kooskõlastamine; • kulturiatašeede kaasamie Tallinn 2011 saadikutena; • Eesti/Tallinna välisesinduste infomaterjalidega varustamine (spets. tooted); 5. Kajastajad- ‘meie asja’ rõhutamine, koostöötunde loomine; • meediahuvi tekitamine; • veebilehe pidev infoga täiendamine; • info levitamine.