EUROOPA KULTUURIPEALINNA TALLINNA SÜNDMUSI PROGRAMMIST
MEREÄÄRSED LOOD ETENDUSKUNSTID / AUDIOVISUAALSED KUNSTID / KIRJANDUS / SPORT / PÄRIMUSKULTUUR / KUNST / DISAIN / MUUSIKA / VALDKONDADEVAHELINE
Hea lugeja!
Hoiate käes esimest suuremat pilguheitu Tallinna 2011. aasta kultuuriprogrammile.
S
iit leiate uusi algatusi ja hiljuti sündinud nähtusi, aga ka end juba tõestanud kultuurisündmusi, milleta oleks Eesti kultuurielu ja rahvusvahelise tähelepanu alla jõudev Euroopa kultuuripealinna aasta Tallinnas mõeldamatu. Euroopa kultuuripealinnade liikumise algusest alates on igal kultuuripealinnal olnud oma programmi loomisel kaks võimalust. Võtta kuraator või kuraatorite grupp, kes teavad, mis on just sellele linnale hea, ja ulatada neile carte blanche. Või küsida linnaelanikelt, mida tahavad nemad oma linnas näha, teha või muuta. Meie valisime teise, sageli väljakutsuvamaks peetud võimaluse ja korraldasime ideekonkursi “Kultuuripealinn on sinu nägu”, uurides tallinlaste käest, missugust kultuuripealinna nad soovivad. Ühtekokku laekus üle 600 idee ja nende seast tehtud valik saigi kultuuripealinna ametliku programmi loomise aluseks. Meieni jõudnud ideid kaaludes ja sõeludes märkasime, et paljusid ühendas üks läbiv teema. Sellest tähelepanekust kooruski välja kultuuripealinna kandev idee – “Mereäärsed lood”. Tallinna üks nõrgemaid kohti on tema mereäär. Õigemini tõsiasi, et selle lähedus on Tallinna kesklinnas harva tajutav. Inimestel pole kesklinnas mere äärde asja. Aja jooksul on mereäär olnud sadama- ja tööstusala. Suurelt osalt kasutamata, tühi, prügi ja vanu kokkuvarisenud ehitisi täis, takistab see praegugi Tallinna kesklinna ja mere kooselu. Meie eesmärk on seda olukorda muuta – nii pragmaatiliselt kui ka poeetiliselt. Meie idee räägib ühest Tallinna vaieldamatust vajadusest – tunnetada mere lähedust. Mere teema ongi innustanud kõiki programmis esindatud kultuurivaldkondi. Tallinna kui mereäärse linna idee teostusvahendiks valisime lugude jutustamise. “Mereäärsed lood” jagunevad omakorda lugudeks teemal “Elava vana linna lood”, “Koos laulmise lood” ja “Unistuste ja üllatuste lood”. Me ei suuda kõiki sündmusi mere ääres teoks teha, me ei suuda üheainsa aasta jooksul kogu rannaäärt muuta, aga oma lugudega saame viia selle teema näituse- ja teatrisaali, kinoekraanile, kontserdilavale, niisamuti linnaruumi ja inimeste teadvusse, et mõttest tekiks kõigil soov meie püüdlustes kaasa lüüa. Vaid nii saab Tallinnast taas mereäärne linn, kus on hea elada ja siia külla tulla. Põnevat avastamisrõõmu! Jaanus Mutli ja Mikko Fritze Tallinn 2011 juhatuse liikmed
S
Roheline turundus
Programmi tuleb veel lisa ürituste osas, mis toimuvad kogu Eestis ning sügisel lõplikult valmiva programmi kõrvale ilmub ka Tallinna ja kogu Eesti suur kultuurikalender. Täname kõiki kultuuritegijaid/loojaid, kes tulid kaasa meie kandva ideega “Mereäärsed lood“ ja usuvad meie ühist eesmärki – avada Tallinn merele ning luua siia linna veel parem keskkond loomiseks ja sellest loomingust osasaamiseks. Kaetud on kõik valdkonnad, esindatud pea kõik meie kultuuri tipptegijad ja erilist rõõmu teeb meile laste, noorte ja rahvusvähemuste suur hulk meie kavas. See kevadine trükis annab aimu 2011. aastal toimuva osas ja võimaluse ka enda tegemisi kultuuriaastal juba varakult planeerida. Nii meie partneritel, külalistel ja – mis peamine – meie enda kultuuripublikul.
Me hoiame neist põhimõtetest kinni ja järgime neid ka oma igapäevases tegevuses: sorteerime prügi, säästame paberit ja eelistame jalgrattaid, ühistransporti või kiireid jalgu. Nii oleme võtnud enda ülesandeks levitada head eeskuju: et Tallinn oleks ka Euroopa rohelise kultuuri pealinn.
uurem osa kultuuripealinna aasta programmist on koos ning olgu kõigepealt tänatud kõik need kodu- ja välismaised kultuuriloojad, kes osalesid kahe aasta jooksul SA Tallinn 2011 väljakuulutatud konkurssidel. Teid oli üle tuhande! Üheskoos meie loomenõukoguga, kuhu kuulusid väljapaistvad ja terava mõistusega eksperdid Anu Liivak, Taavi Eelmaa, Rein Raud, Madis Kolk, Andrei Hvostov, Berk Vaher, Kristiina Davidjants, Mikko Fritze ja Jaanus Mutli, valis programmiosakond neist välja veerandi ja nõnda on meil rõõm täna vaadata 2011 kultuuriaasta programmi, kus on 12 kuu peale jaotunud üle 250 kultuuriprojekti, sündmuse või festivali.
Üks Eesti suuremaid poeete Juhan Viiding kirjutas: “Mitte keegi minu eest ei maga, pole ärkvel, ega valule. Mälu põhjas, meelemetsa taga, tahab tõde tõusta jalule.“ Kultuuripealinn on meie, tegijate, nägu ja see ei tähenda ainult kauneid kunste. Kultuur on ka see, kuidas me üksteisega suhtleme, kuidas külalisi vastu võtame, kuidas hoiame korras linnaruumi, sööme ja puhkame. Iga linlane saab anda meie ühisesse ettevõtmisse panuse, kas siis kultuuripealinna vabatahtlikuna, osaledes külalislahkuse programmis või külastades kultuuriüritusi publikuna. Tõde on see, et vaatamata rasketele oludele said siinsed inimesed sellega hakkama: panid seljad kokku ja annavad tuule tiibadesse suurele hulgale uutele kultuuriprojektidele, mis jätkavad elu ka pärast aastat 2011. Siinne rahvas on kultuuri alati esmatähtsaks pidanud ja see annab siinsele oma riigi pidamisele ka peamise mõtte. Jõudu, ilu ning head kultuuriaasta tegemist ja sellest osasaamist! Lugupidamisega, SA Tallinn 2011 programmimeeskonna nimel Jaanus Rohumaa
M
eie soov ja püüd on, et Euroopa kultuuripealinna saadaks võimalikult suur kultuuriline, samas võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Kultuurgi saab tervena püsida vaid terves looduses. Püüame leida võimalikult looduslähedasi vahendeid kõige vajaliku tootmiseks ja elluviimiseks. Kasutame looduslikke värve, kohalikke ja taaskasutatud materjale. Eelistame kohalikke disainereid ja kohalikku tööjõudu. Seda kõike selleks, et meie toodetu leiaks pikaajalist kasutamist ega suurendaks niigi suurt tarbetute meenete kuhja, mida maailm meietagi täis on. Igal meenel olgu saamislugu ja põhjus ning eelkõige – leidlik lahendus.
Vabatahtlikud
I
deaalne kultuuripealinna vabatahtlik on abivalmis, heatahtlik ja julge. Ja lisaks muidugi kohusetundlik ja paindlik. Ta teeb oma tööd südamega ja tahab panustada kogu asja üldisesse kordaminekusse. Kui vaadata sellise pilguga meie paljusid vabatahtlikke, siis võime rõõmuga öelda, et oleme sihile üsna lähedal. Just tänu neile saab teoks kõik vajalik ja kaasakiskuv. Vabatahtlikud – neid tuleb aina juurde ja neid oodatakse alati – on kultuuripealinn Tallinna loomulik osa, sest Euroopa kultuuripealinn kasvab kõigi selle elanike ühisest tegemisrõõmust. Ja rõõm – see ongi peamine.
Noore publiku programm
K
uidas kasvatada noort publikut? Kuidas toetada ja arendada põlvkonda, kes hakkab kultuuri looma tulevikus? Sellega tegeleb kultuuripealinna noore publiku programm, mille eesmärk on anda koolilastele võimalus osaleda kultuuripealinnaga seotud sündmustel. Nad käivad etendustel, kontsertidel, kohtuvad loojatega, osalevad aruteludel ning kirjutavad esseid ja täidavad küsimustikke. Me loome püsivad suhted Eesti koolidega ja erinevate noorteühendustega. Õppeprogramm, mis nende suhete arenedes tekib, ei keskendu vaid 2011. aastale – noorte kultuurisündmustesse kaasamine jätkub ka tulevikus.
Külalislahkuse programm
K
ülalislahkus (i.k hospitality) on iga riigi ja rahva kultuuri lahutamatu osa. Kultuuripealinn püüab koos teenindusproffidega külalislahkuse programmi raames selgeks teha, mida see sõna endas peidab. Et külalislahkus jõuaks parimal moel meie külalistega ühel või teisel viisil kokku puutuvate inimesteni ehk takso-, trammi-, trolli- ja bussijuhtide, poemüüjate, turvameeste ja politseinikeni, korraldame koolitusi. Nii võime loota, et me külalised lahkuvad siit heade muljetega ja jagavad neid ka teistega – juhtugu see naabervallas, Londonis või Shanghais. Kõik osalejad saavad eksami läbimisel erilise tunnustusmärgi.