ALPA KIDS
Lasteaiaealiste distantsõppest ALPA mobiilirakenduse näitel
ALPA Kids loob koostöös haridusasutustega eestikeelseid ja kultuuripõhiseid mobiiliõppemänge 2-8aastastele lastele. Üheskoos nii lasteaia- ja koolitöötajate kui ka lastega arendatakse mobiilirakendust just selliselt, et see oleks kõigile kasutajatele võimalikult väärtuslik.
ALPA mobiilirakenduses on nüüdseks juba üle 40 mängu nii tähestiku, numbrite, looduse kui ka paljudel teistel teemadel. Mängud on jagatud 4 raskusastmesse, et lastele tagada nutisisu, mis on eakohane.
Distantsõppe ajal tõusis ALPA kasutus meeletult nii perede kui ka lasteaednike seas - rakendust on laaditud alla juba 14 tuhat korda. ALPA kiirele kasvule avaldas suurt mõju eriolukord, mille ajal suur osa lasteaialapsi pidi jääma koduseks. See oli aeg, kui paljud lapsed said tavapärasemast oluliselt rohkem ekraaniaega ja nii lapsevanematel kui ka lasteaiaõpetajatel oli hea meel leida eestikeelne hariduslik mobiilirakendus, et suunata laste ekraanikasutust positiivsema sisu poole. KELLY LILLES
Kontakt Kelly Lilles
Viited e-postiaadress kelly@alpa.ee veebileht https://alpa.ee/
TALLINNA ASUNDUSE LASTEAED Õppe individualiseerimine ja lapse individuaalse arengu toetamine
Asunduse Lasteaia haridusuuendus seisneb traditsioonilise sobitusrühma ümberkujundamisel ning on eelkõige suunatud rühmas õppivatele erivajadustega lastele. Oleme kujundanud rühma ümber tuginedes väikeklassi põhimõtetele, mille kohaselt pakutakse õppijatele väiksemat keskkonda, õppe korraldamisel lähtutakse iga lapse individuaalsetest vajadustest ning tagatakse neile turvaline ja rahulik keskkond. Rühmas on vähendatud laste arvu, sinna kuuluvad suuremas osas sobituslapsed ning ka mõned lapsed, kes vajavad kohandatud keskkonda või õpet.
Lapsed on erinevas vanuses ning erineva arengutasemega, nendega tegeletakse suurel määral individuaalselt. Sobitusrühmas käivate lastega tegelevad lisaks rühma meeskonnale ka lasteaia tugispetsialist ja teised rühmad. Sobitusrühma lastele pakutakse võimalust osaleda vastavalt nende huvidele ja võimekusele teiste rühmade tegevustes, näiteks hommikuringides, tegevuskeskustes või muusika- ja liikumistegevustes. Tänu sellele on sobitusrühma lapse areng igakülgselt ja vastavalt tema vajadustele arendatud. Lisaks pakub selline lähenemisviis head võimalust sotsiaalsete oskuste arendamiseks – lastel on võimalus luua uusi sõprussuhteid ning arendada koostöö ja kokkulepete tegemise oskusi. Haridusuuendus arendab ka teiste rühmade laste tolerantsust ja oskust mõista laste erinevusi.
Innovaatilised on sobitusrühma toimimise põhimõtted, milles on toetutud väikeklasside tööpõhimõttele ja Soome lasteaedade kogemusele. Projekt on suunatud erivajadustega sobitusrühma laste individuaalse arengu toetamisele, mis on varasemast oluliselt süsteemsem ja struktureeritum lähenemine. EKSPERT Lii Lilleoja, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor
Kontakt Julia Bondar
Viited e-postiaadress info@asunduse.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/asunduselasteaed/
TALLINNA LASTEAED DELFIIN Delfiini eesti keele kohvik
Delfiini eesti keele kohviku eesmärk on laiendada HTM pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ võimalusi. Lisaks lastele suhtleb eesti emakeelega õpetaja vene emakeelsete kolleegidega eesti keeles kord nädalas keelekohvikus. Keelekohvikus kolleegidega koos õppimine aitab venekeelsetel õpetajatel õppida eesti keelt ning vabalt väljendada end. Laiemalt toetab keelekohvik ka inimeste tööalaseid suhteid, hoolivus ja austus kasvab. Keelekohvikus osaleb korraga kuni kuus inimest.
Seega on võimalik pidevalt 60 minuti jooksul aktiivselt osaleda – kuulata tähelepanelikult, kaasa mõelda, tõlkida emakeelde ja eesti keelde, end väljendada eesti keeles ning abistada teisi osalejaid. Vene emakeelega töötajad saavad keelekohvikus võimaluse rikastada erialast eesti keele sõnavara, et viia see ka lasteni (kevadlillede nimetuse nii eesti kui ka vene keeles, toitude nimetused, nt hernesupp, kohupiimavorm jne). Eriolukorra ajal saab keelekohvikut läbi viia veebis. Märtsis ja aprillis 2020 tegutses keelekohvik Zoomis. Chat, valge tahvel ja muud Zoomi võimalused sobisid hästi vestlemiseks, sõnade kirjutamiseks, lugemisharjutusteks ja piltide näitamiseks.
Lasteaia algatus toetada õpetajate eesti keele oskust väärib kindlasti tunnustamist ning edasiarendamist. Keelekohviku eripäraks on see, et õpetajad õpivad projekti eestikeelse õpetaja juhendamisel materjali, mida saavad lastega õppeja kasvatustöös kasutada. Seega toetab see uuendus ka laste eesti keele õppimist. Eesti keele kohviku käivitamine on toonud lasteaeda mitmeid muudatusi lasteaia töökorralduses ja toetanud laste eesti keele õpet. Keelekohviku rakendamine väärib laiemat tutvustamist, metoodikat võiks kasutada ka teistes haridusasutustes. EKSPERT Tiia Õun, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor, alushariduse dotsent Kontakt Mariana Koho
Viited e-postiaadress delfiin@delfiin.edu.ee veebileht https://www.tallinn.ee/est/delfiin/
EESTI RAHVUSVAHELINE KOOL Õppija poolt juhitud arenguvestlused II kooliastmes (6.–10. klass)
Uuenduse eesmärk on võimestada õppijat ja anda talle vastutus ning lisaks ka juhtiv roll arenguvestluses. Ilmestada õppija osa õppeprotsessis ning sõnastada arenguvestluse eesmärk, mis oleks ühiselt mõistetav nii õppijale, õpetajale kui ka lapsevanemale. Muutuse protsessi juhtis õpetajatest koosnev meeskond. Õppija juhitud arenguvestlus viidi läbi 2019/2020. õppeaasta kevadel. Tagasiside õppijatelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt näitas, et muutuse eesmärk oli üheselt mõistetav. Õppijad arendasid endas refleksiooni-, mõtlemis- ja eneseväljendusoskust, analüüsisid holistiliselt enese arengut ning seatud akadeemilisi eesmärke, “särades” ise protsessi keskmes, nagu kirjeldas üks osalejatest.
Õpetajad mõistsid selgemalt oma osa õppeprotsessi kujundamisel, üldpädevuste teadlikul planeerimisel ja õpitegevustesse rakendamisel. Selleks, et õppijat võimestada, tuleb teha koostööd nii õppija, teiste õpetajate kui ka peredega ning edendada õppeprotsessi mõjutavaid suhteid. Lapsevanemad said võimaluse kogeda õppeprotsessi oma lapse silmade läbi, kuulda nende eesmärke ja näha edusamme. Õppija juhitud arenguvestluse rakendamisega II kooliastmes pakkusime osalejatele innovaatilise õpikogemuse, mis võimestab õppijat, annab talle keskse rolli ja arendab üldpädevusi. Projektis osalejad ei omandanud mitte ainult uusi oskuseid ja meetodeid, vaid toetasid teisi õppijaid ja kolleege, kes soovisid kasutada õppija juhitud arenguvestluseid oma õppeprotsessi osana.
Muutuse kujundamisel on lähtutud tänapäevases õppeprotsessis olulistest sihtidest. Protsessi juhtis õpetajatest koosnev meeskond ja uues arenguvestluse formaadis saab õpetajast protsessi toetaja, mitte ta ei juhi protsessi. Vastutus on õppijal. Väga huvitav oleks teada, millist teavet muu õppeprotsessi täiendamiseks muutunud arenguvestluse abil kogutakse. Madalamas kooliastmes on sarnane süsteem juba juurdunud, peagi kindlasti fikseerub süsteem ka II kooliastmes. Siinkohal on oluline mõelda, kuidas tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Üheks teguriks on kindlasti lastevanemate suurem kaasamine, mis on ka juba kooli eesmärkides olemas. EKSPERT Reet Sillavee, TLÜ rahvusvaheliste õppearenduste koordinaator Kontakt Kadri Tomson õppealajuhataja 6.–10. klass
Viited e-postiaadress office@ise.edu.ee veebileht https://ise.edu.ee/
TALLINNA ENDLA LASTEAED 3- kuni 7-aastaste laste ande avastamine ning toetamine Tallinna Kunstikooli ja Endla Lasteaia huvihariduse pilootprogrammi abil
Tallinna Endla Lasteaial on koostöös Tallinna Kunstikooli ja MTÜ Endla Koostöökoguga loonud huvihariduse mudeli, mis toetab ja arendab lapse õpiteekonda lõimitult ja lapse õpimotivatsiooni ja huvi hoidvalt ning seda süvendades. See on ka üks Eesti ja Tallinna Haridusstrateegia 2035 lähtekohti. Haridusuuenduse käigus loodi huvihariduse õppekavad 3–kuni 7-aastastele lastele, mis võimaldab süvendatud õppimiseks neljal suunal: tulevikuoskused, multikultuursus, väljendusoskused ja keskkonna-hoiu oskus.
Õpe toimub nii Endla lasteaia õpiruumis kui ka Tallinna Kunstikoolis inspireerivate juhendajate eestvedamisel väikestes individualiseeritud gruppides, mis annab andekatele eriala tundjatele ning innustunud õpetajatele/õppijatele võimaluse enda ametikohta või õppimist vääristada. Huvitegevuse projektis osalenud lapsed ja nende vanemad on aastase tegevuse tulemusena välja toonud, et võrreldes era-huviteenusega on loodud mudel toetanud eelkooliealiste laste järjepidevat arengu ja eriilmelisuse potentsiaali avastamise toetamist. Seda on toetanud nii huvihariduse pedagoogiline dokumenteerimine kui ka sidus- ning huvigruppidele info vahendamine. On toimunud organisatsioonide-ülene koostöö ning infovahetus kõikide protsessis osalejatele vahel nii õppija arengu, märkamiste, sekkumiste kui ka edusammude kohta.
Endla lasteaia haridusuuenduse eesmärk on huvihariduse uudse koostöömudeli loomine Eesti eelkooliealistele lastele. Haridusuuendus on jätkuks ja täienduseks Endla lasteaia senisele tööpõhimõttele, et kõigil lastel on võimalus panustada personaalse tugevuse/pädevuse printsiibil ning fookus on ennekõike õnnestumisel. Just süsteemne, läbimõeldud ja struktureeritud lähenemine huvi- ja alushariduse integreerimisse on see, mis väärib eraldi esiletõstmist ja tunnustust ning pakub palju rõõmu nii lastele, lastevanematele kui ka õpetajatele. EKSPERT Mari-Liis Kaldoja, PhD, Tallinna ülikooli laste neuropsühholoogia dotsent Kontakt Grüüne Ott
Viited e-postiaadress endla@endla.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/endla
TALLINNA ENDLA LASTEAED 1,5–7-aastaste laste üldoskuste kujundamine läbi Montessori pedagoogika kasutuselevõtu
Montessori pedagoogika viljelemine annab 1,5–7aastasele lapsele vajaliku õpiruumi ja võimaluse süvendatud õppimiseks. Õpe toimub juhendaja eestvedamisel väikestes gruppides, kus töötsükkel kestab üks kuni kolm tundi. Montessori rühma lapsevanemad ja lapsed on aastase projekti tulemusena välja toonud, et võrreldes tavarühmas õppiva lapsega on Montessori rühma lapsed iseseisvamad, oskavad seostada õpitut päriseluga ja võtavad vastutuse oma ajakasutuse ning valikute eest.
Tallinna Endla Lasteaia Montessori rühma juhendajaks on Elisabet Koit, kes praktiseeris viis aastat Montessori pedagoogikat Australia Brisbane Montessori lasteaias. Elisabet on lõpetanud Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogika bakalaureuseõppe ja õppinud rahvusvahelise MCI Montessori pedagoogika 3–6-aastaste laste juhendajaks Londonis. Teiseks Montessori pedagoogikat assisteerivaks õpetajaks rühmas on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse pedagoogika eriala 2020. aasta kevadel lõpetanud Kersti Lepik, kes oma magistritöös uuris Montessori kasvatusviise ja kasutas oma uurimistöös ka Endla lasteaia haridusuuenduse tulemusi.
Montessori pedagoogika rakendamine on alushariduses väga perspektiivikas, arvestades lastevanemate suurt huvi erinevate pedagoogiliste lähenemisviiside vastu, mis aitaksid lapse individuaalsust ja eripära toetada. Lasteaed on põhjalikult analüüsinud ja ellu viinud muudatusi nii lasteaia töökorralduses, personali ettevalmistuses kui ka lasteaia keskkonnas. Esiletõstmist väärib, et lasteaed on teinud koostööd mittetulundussektoriga ning taotlenud täiendavaid rahalisi ressursse haridusuuenduse rakendamiseks ning kavandanud võimalused muudatuse jätkusuutlikuks elluviimiseks. EKSPERT Tiia Õun, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor, alushariduse dotsent Kontakt Grüüne Ott
Viited e-postiaadress endla@endla.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/endla
TALLINNA HARAKA LASTEAED Õpetajate digipädevused laste loovuse ning õpioskuste arendamisel digi- ja robootiliste vahendite toel
Meie strateegiline eesmärk on, et õpetajatel oleks oskus, soov ja valmisolek arendada laste loovust ning õpioskusi digi- ja robootiliste vahendite toel. Muutuse aluseks on meie lasteaia digitaristu võimalused, mis enne muutuse elluviimist leidsid vähest rakendamist. Uuenduse algfaasis viisime läbi põhjaliku olukorra kaardistuse, kus õpetajad täitsid õpetaja digipädevuste küsimustiku (baseerus ISTE-l) ning toimusid temaatilised vestlused. Tulemuste põhjal koostasime digipädevuste arendamise tegevuskava, milles kajastuvad erinevad tegevused. Muutuse põhisisuks olid eelkõige organisatsioonisiseste ja -väliste õppimisvõimaluste loomine.
Lasteaed teeb tihedat koostööd teiste piirkonna lasteaedadega uute kogemuste saamiseks, õpetajad osalevad erinevatel õpiüritustel ja koolitustel, toimuvad sisekoolitused ja õpilõunad, kus jagatakse kogemusi ning tutvutaakse uute digivahendite kasutusvõimalustega. Lasteaed on otsinud lisaressursse uute digi- ja robootikavahendite hankimiseks: 2020. aastal saime Progetiigri taotlusvoorust toetust nelja erineva robootikakomplekti ostuks. Lisaks on lapsevanemate eestvedamisel soetatud kaks tahvelarvutit robotite juhtimiseks. Lapsevanemad on kaasatud nutiõhtute kaudu (üritused, kus on olulisel kohal digivahendid), mille käigus toimub nõustamine digivahendite kasutamise teemadel (milliseid keskkondi ja vahendeid kasutada). Näeme vanemates suurt potentsiaali muutuse edasistes tegevustes..
Tänases tehnoloogiarikkas keskkonnas ning haridusstrateegilistes suundades pakuvad digivahendid suurepäraseid võimalusi õppijate loovuse ja õpioskuste toetamiseks, mille lasteaed on ka oma strateegiliseks eesmärgiks seadnud. Süsteemselt on kavandatud õpetajate digipädevuste hindamine ja arendamine ning lasteaia õppekava täiendamine digipädevuste valdkonnaga. Esiletõstmist väärib tihe koostöö lasteaiaväliste partneritega, et tõsta lasteaia võimekust eesmärgi täitmisel. Vähem tähtis ei ole ka mitmekesine ja analüüsidel põhinev tegevuskava. EKSPERT Kaire Kollom, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Kontakt Eive Kabel
Viited e-postiaadress Eive.Kabel@haraka.edu.ee veebileht www.haraka.edu.ee/
TALLINNA KIHNU LASTEAED Mängutund
Mängutund sai Tallinna Kihnu Lasteaias alguse 2018/19. õppeaastal, eesmärgiga leida uusi laste huvidest ja lasteaia põhiväärtusest tulenevaid lahendusi laste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arengu toetamiseks. Mängutunni idee pakkus välja õppealajuhataja, kes oma eelnevas õpetajatöö kogemuses oli seda edukalt rakendanud. Mängutund toimub reedeti ja lapsed saavad sel päeval ise valida, kuhu nad mängima lähevad.
Väga populaarseks on saanud lasteaia üldkoridorid, kuhu loodi erinevad mängukeskused. Samas pakub põnevust ka teistesse rühmadesse külla minek. Nii on lapsed leidnud endale palju uusi sõpru, võtnud omaks seni võõrad õpetajad ja külalisrühma kombeid ning tavasid. Laste tagasiside mängutunnile on olnud väga positiivne – lapsed ootavad reedest päeva, et teistes lasteaiaruumides ja rühmades mängida. Lapsed on õppinud arvestama teise keskkonna reeglitega, kus nad hetkel viibivad ja mängivad. Reedene päev on meie lasteaias kujunenud nüüd oodatuimaks päevaks, mil ükski laps ei soovi koju jääda. Meie mängime kõikjal.
Märkimist väärib, et Kihnu lasteaia haridusuuenduseks andis tõuke õpetajate tähelepanek, et paljude laste jaoks on raske kohaneda võõras keskkonnas, näiteks suvel ühisrühmas. Lasteaia mängutundide eesmärgiks seatigi laste kohanemise toetamine uues keskkonnas – laps õpib toime tulema emotsioonide juhtimisega erievates mängu- ja suhtlemissituatsioonides. Lisaks õpetati laste jaoks olulisi n-ö küllamineku kombeid, mis on lastele oluliseks pagasiks ka mitmete teiste uute olukordadega kohanemisel. Projekt toetab laste arengut mitmekülgselt, nii sotsiaalemotsionaalset arengut, mänguoskuste arengut kui pakub ka oma uudsusega mängulusti.EKSPERT Lii Lilleoja, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Kontakt Eve Kalimulina
Viited e-postiaadress direktor@kihnula.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/kihnu-lasteaed
TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUM Üle-lennu matemaatika
Matemaatikat õpetatakse alates 3. klassist huvipõhistes rühmades. Rühmad moodustatakse õpilaste tehtud valikute põhjal ja on komplekteeritud lendude üleselt. 2019/2020. õppeaastal õppisid selliselt 3., 4. ja 5. klasside õpilased. Aine sisu ja oodatavad õpitulemused on kõikides rühmades samad. Õpetajad pakuvad rühmadele välja erinevad teemad (sport, muusika, raha vms) või meetodid õppimiseks (robootika, õuesõpe, kunst, rühmatöö vms). Valitut rakendatakse kas tervikliku teematunnina või temaatiliste elementidena igas ainetunnis.
Rühmade moodustamisel jälgitakse, et igasse rühma satuks võimalusel võrdne arv õpilasi paralleelklassidest. Enne uue teemaga alustamist kaardistab õpetaja eelnevad teadmised, et pakkuda igale õpilasele talle parimat võimetekohast arengut. Aeg-ajalt toimuvad kordamistunnid kogu lennule, kus osalevad kõik õpetajad. Iga õpetaja valmistab ette kindla n-ö teemakeskuse. Iga õppeaasta alguses ja keskel kaardistavad õpetajad õpilaste huvisid ja enam meeldivamaid õppemeetodeid ning laste õpitulemusi, eesmärgiga aidata nõrgemaid ning jõustada tugevamaid. Samuti planeerivad õpetajad huvipõhiste rühmade teemade valikut ja edasist õppetööd.
Muutuse kavandamisel on õpitud parimatest praktikatest mujal maailmas – õppimas käisid nii õpetajad ise kui ka koolijuht. Muutust ei toodud üks-ühele üle, vaid analüüsiti oma kooli konteksti ning kohandati nähtut oma vajadustele sobivaks. 2020. aasta kevadel õpib II kooliastmes kolm lendu matemaatikat uue mudeli alusel. Lähiaastatel on planeeritud põhjalikum uuring, et välja selgitada, kas õpilased, kes on terve kooliastme matemaatikat uut moodi õppinud, erinevad tulemuste ning hoiakute poolest varasematest lendudest. Lisaks aks on järgmine suur samm liikuda sama süsteemiga III kooliastmesse. EKSPERT Reet Sillavee, TLÜ rahvusvaheliste õppearenduste koordinaator Kontakt Kadri Killing
Viited e-postiaadress kool@koplikool.ee veebileht http://koplikool.ee/
TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUM Huvipõhised ainesektsioonid
Tallinna Kunstigümnaasium liikus üle ainepõhistelt sektsioonidelt huvipõhistele ainesektsioonidele eesmärgiga edendada õpetajate vahelist koostööd. Enne uuendust tegutsesid koolis traditsioonilised ainepõhised sektsioonid, mille töö produktiivsust hindasid õpetajad madalaks. Tegevus toimus pigem juhtkonna korraldusel ning suurem osa õppeaasta alguses kokku lepitud plaanidest jäi lõpuks tegemata. Ürituste korraldamise vastutus langes suures mahus huvijuhile.
Muudatuse tulemusel on suurenenud õpetajatevaheline koostöö. Kasvanud on õpetajate initsiatiiv kooliellu panustamisel ja nende rahulolu tööga. Samuti on ainesektsioonides osalemine igale õpetajale tähenduslikum ning koolis toimuvad üritusi korraldatakse ilma juhtkonnapoolse eestvedamiseta. Üritused on ainete ülesed, sest ühte sektsiooni kuuluvad erinevate ainete õpetajad. Sel viisil on õpetajad kaasatud ka kooli juhtimisse. Esmaselt on uuendus suunatud õpetajatele, kuid otsest mõju saavad sellest kõik õpilased ja kaudselt ka lapsevanemad.
Tallinna Kunstigümnaasium on uuenduse aluseks võtnud motivatsiooniteooria, millest lähtudes võiksid õpetajad tegeleda kooliarenduse vaates pigem sellega, mis neid ka päriselt huvitab. Lähtepunkt on töötajate kaasamine, mitte nende rakendamine läbi sundtegevuste. Rõõmsamad õpetajad on koolieluga ning tegevustega rohkem kaasas ja panustavad rohkem kooli arengusse. Selline lähenemine on kooskõlas ka aktuaalse õpetajate professionaalse arengu teoreetilise käsitlusega, kus peetakse pikaajalist mõju omavaks õpetajate praktilistest huvidest lähtuvat ühist õppimist. EKSPERT Jüri Käosaar, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant Kontakt Kadri Killing
Viited e-postiaadress kool@koplikool.ee veebileht http://koplikool.ee/
LASTEAED PÄIKENE
Õppe individualiseerimine ja lapse individuaalse arengu toetamine
Lasteaia “Päikene” haridusuuenduse eesmärk on iga lapse arengu toetamine ja suunamine läbi innovaatiliste lähenemiste, milleks olid "Avastusõpe läbi avastuskastide", "Avatud õpiruum" ja "Õpiklubid". Avastusõpe läbi avastuskastide. Õpetajatele ja lastele on avastuskasti sisu avamishetkeni teadmata. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel kasutame nn päikese avastuskiiri. Lapsed pakuvad teemasid, mis neil avatuskasti sees oleva esemega seostuvad. Õpetaja kirjutab kõik laste mõtted ja küsimused avastuskiirtele. Hiljem hakatakse teemasid laste huvidest lähtudes käsitlema.
Avatud õpiruum. Iga õpetaja viib läbi õppe- ja kasvatustegevuse teise rühma lastele, kus tegevus toimub väljaspool rühmaruumi. Õpiruumis osalevad lapsed kolme kuni nelja kaupa. Avatud õpiruumi tegevused on suunatud laste individuaalsele juhendamisele (nt kääridega lõikamine, mustriridade koostamine, heegeldamine jm). Õpiklubid. Fookuses on erinevad õpiklubid (nt teadusklubi, leiutajate klubi jm), mis aitavad välja selgitada ning toetada iga lapse tugevusi. Klubikuu lõppeb klubihommiku ja -liikmeks vastuvõtmisega, kus laps saab klubipassi (lisatakse kasvumappi), millele on märgitud õpetaja tähelepanekud lapse tegevuste kohta. Klubihommiku mängulised ülesanded on õppekava eeldatavatest tulemustest keerulisemalt koostatud.
Lasteaed “Päikene” töökas kollektiiv on juba varasemalt edukaks osutunud avastuskastide lähenemist edasi arendanud ja täiendanud seda avatud õpiruumi ning õpiklubide näol. Lapsest lähtuv loov, individuaalne ja innovaatiline lähenemine teeb õppimise lapse jaoks veelgi mängulisemaks, kaasahaaravamaks ja põnevamaks ja pakub kindlasti palju rõõmu ja põnevust ka õpetajatele. EKSPERT Mari-Liis Kaldoja, PhD, Tallinna Ülikooli laste neuropsühholoogia dotsent
Kontakt Silvia Kahju
Viited e-postiaadress paikene@lasteaedpaikene.ee veebileht www.lasteaedpaikene.ee
TALLINNA LUHA LASTEAED Üleminek projektõppele Tallinna Luha Lasteaias
Meie eesmärk on rakendada projektõpet kui lapsest lähtuva kultuuri peamist tegevusvormi, kus laps ja lapsevanem on õpetaja koostööpartnerid. Last huvitavat teemat uuritakse sügavuti pikema perioodi vältel, lapse kasvamine iseseisvaks mõtlejaks ning loominguliseks isiksuseks on toetatud ning lapsel on võimalus õppekavaga sätestatud teadmisi omandada sisemiselt motiveeritud moel ehk olles õnnelik. Projektõppele ülemineku kavandamise aluseks olid õpetajate ühiste arutelude tulemused ning teiste lasteaedade positiivsed kogemused.
Muutuse rakendamise algfaasis sõnastasime meeskonnatööna projektõppe põhimõtted ning saavutatavad tulemused. Õpetajad läbisid muutuse kavandamise protsessis süsteemselt mitmeid projektõppe teemalisi koolitusi, õppekäike ja osalesid ümarlaudades. Muutus tõi kaasa nädalakavade asemel kuuplaanide kavandamise, õppetöö analüüsimise pikema ajaperioodi lõikes ja sisuka koostöö e-lasteaiaga ELIIS, mille tulemusena on uus kuuplaani ja aruandevorm ELIIS’i integreeritud. Edaspidi nõuab tähelepanu projektõppe olemuse selgitamine ning õppe- ja kasvatustegevuste tulemuste edastamine uutele lapsevanematele.
Projektõppel on alushariduses suur potentsiaal, sest võimaldab maksimaalselt rakendada laste aktiivsust, arvestada nende huvisid, seniseid teadmisi ja kogemusi, rakendada õppeprotsessis mängu kui lapse arengu alust ning luua tingimused lõimitud õppeks. Lasteaed on uuenduse kavandamisel ja elluviimisel olnud väga süsteemne ja põhjalik, analüüsinud nii võimalusi kui ka väljakutseid ning pakkunud õpetajatele projektõppe rakendamist toetavaid koolitusi, temaatilisi arutelusid, teiste lasteaedadega kohtumisi jne. EKSPERT Kaire Kollom, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Kontakt Siiri Kuusk
Viited e-postiaadress luha@luhala.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/luha-lasteaed/
MERIVÄLJA KOOL
Uudse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi rakendamine
Kaasav haridus tähendab meie jaoks kõikide õppijate vajadustega arvestamist ja iga õpilase, sh erivajadusega õpilase, individuaalse arengu toetamist. Paljudes koolides kasutatav SA Innove välja töötatud juhendile tuginev õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart on mahukas, kohati vähest ja liigset infot eeldav, kaardi kasutamine ei ole mugav ega paindlik. Merivälja Koolis kasutusele võetud kaart koosneb erinevatest osadest, mida on võimalik kasutada vastavalt vajadusele eraldi (nt ajutise sekkumise planeerimiseks) või tervikliku dokumendina (nt õpilase suunamisel kooliväliste spetsialistide nõustamisele).
Osadeks jagatud dokument ei ehmata täitjat liigse mahukuse ja põhjalikkusega ning võimaldab suurendada konfidentsiaalsust, sest juurdepääs (vaatamine, kommenteerimine, täiendamine) tagatakse vaid vajalikule osale. Oleme käesoleval õppeaastal kasutusele võetud kaardi vormi õpetajate ja tugispetsialistide tagasisidele tuginevalt täiendanud. Uuenenud kaardi vastu on huvi tundnud ka teised koolid, oleme saanud tagasisidet, et kaart koondab olulist infot õpilase toetamiseks ning seda on mugav kasutada. Kooli tugispetsialistide meeskonna suunamisel toimuva süsteemse tegevusega õpilaste vajaduste märkamisel ning iga õpilase individuaalse arengu toetamisel liigume me selgelt kaasava hariduse ja haridusvisiooni 2030 “Tallinnas on õnnelikud õppijad” elluviimise suunas.
Muutuse aluseks selgelt konstruktivistlik õpikäsitus, mille rakendamise eelduseks on sisukas ja põhjalik ülevaade õppija arengu tasemest erinevates aspektides. Loodud on uus IAJK, mis toetab õpetaja tööd õppija arengu hindamisel ja toetamisel ning muutust on rakendatud süsteemselt, kogu kooli meeskonda kaasates. Muutus on selgelt kooskõlas nii nüüdisaegse õpikäsituse muutumise suundadega kui ka kooli enda visiooniga ning kui selle edasiarendamisel koguda süsteemselt ka tõhususe kohta andmeid, on tegemist innovatsiooniga, mis kindlasti väärib esiletõstmist. EKSPERT Merllin Linde, Tallinna Ülikooli õpetajahariduse arendusjuht Kontakt Urve Raudsepp-Alt
Viited e-postiaadress urve.raudsepp-alt@meripohi.edu.ee veebileht https://meripohi.edu.ee/
TALLINNA LASTEAED MUDILA Lapse päevase puhkeaja disain
Lasteaia päevakava peab arvestama kõikide laste ealiste ja individuaalsete arenguvajadustega. Päevakava kohaselt võimaldame 1–3-aastastele lastele lõunaune aega üks kord päevas. Vanematele lastele tagame päevas vähemalt ühe tunni puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Laste puhkeaja disaini muutmise sihtrühm on meie lasteaialapsed, kes päevaund ei vaja. Selline uuendus annab parema võimaluse arvestada laste individuaalsete vajadustega. Muutusesse on kaasatud kogu lasteaia personal, sest ilma nende abita ei oleks puhkeaega võimalik muuta. Samuti lapsevanemad, sest ilma koostööta ei saaks seda teostada.
Uuenduse kavandamisel olime põhjalikult mõtestanud muutuse kavandamise alused (sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses...“, lastevanemate tagasiside, õpetajate tähelepanekud, pedagoogilise personali arutelud, arenguvestluste kokkuvõtted). Muutuse kavandamine oli pikemaajaline protsess. Kaardistasime lapsed, kes lõunaund ei vaja ning pakkusime neile asendustegevusi. Selleks tegime vajalikke ümberkorraldusi personali töökorralduses ja leidsime uusi ruume. Seoses uuendustega viime sisse ka muudatused lasteaia õppekavas (päevakava muutus, valiktegevuste kavandamine).
Muutuva õpikäsituse kontekstis on äärmiselt oluline iga õppija vajadustest lähtuv arengu toetamine. Personaalsed arengu- ja õpiteed on selleks üks võimalus. Selleks kavandab lasteaed Mudila süsteemselt ning analüüsivalt oma lasteaias asendustegevusi lastele, kes ei vaja lõunaund. Muutuseid on tehtud ka lasteaia päevakavas, õpetajate ja õpetaja abide töökorralduses ja koostöös, samuti lasteaia keskkonnas ning juhtimises. Kindlasti väärib esiletõstmist põhjalikkus muutuse kavandamisel ja elluviimisel – selleks on kaalutud muutuse võimaldajaid. EKSPERT Kaire Kollom, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Kontakt Inga Kolk
Viited e-postiaadress mudila@mudila.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/lasteaed-mudila/
TALLINNA PÄÄSKÜLA KOOL Õppijast lähtuv koolipäeva disain
Kool viib läbi erinevaid programmitegevusi, näiteks, nagu „Kogupäevakool“, „Roheline kool“ ja „Liikuma kutsuv kool“. Teadliku koolipäeva disainimise eesmärk on anda lastele teadmised koos vajalike oskustega, sealhulgas on rõhk enesejuhtimisoskuse arendamisel. Vaheldusrikas koolipäev koos liikumisega mõjub hästi nii õpilaste vaimsele kui ka füüsilisele tervisele ning loob paremad võimalused selleks, et õppija oleks õppides õnnelik.
Kool on loonud lõimingut toetavaid ruumilahendusi, sealhulgas ka väljaspool kooliruume. Tunde viiakse läbi ka õues, erinevatel rekreatsioonialadel, käiakse regulaarselt muuseumides, näitustel, kinos, teatris, matkadel jne. Väikesed loodussõbrad rajasid õpetaja juhendamisel kooli katusele katuseaia, kus hoolitsetakse taimede eest ning katuseaeda kasutatakse ka tundide läbiviimiseks. Projektis pakutakse loovtunde I kooliastmes, huvitunde II kooliastmes ja valikaineid III. kooliastmes.
Tallinna Pääsküla Kooli ellu kutsutud õppijast lähtuv päeva disainimine võimaldab noortel ennast koolipäeva jooksul rohkem liigutada ning annab võimaluse kasutada aega nutikamalt enda sihipärasemaks harimiseks. Koolis on juurutatud lõimingut ja kujundavat hindamist, mis toetab õppijakeskset lähenemist ning tervikliku maailmapildi kujunemist. Erinevate programmide koolis rakendamine on hea viis juba töötavaid lahendusi kasutada ning toimub ka töö kogutud andmetega, mis võimaldab muutuse tulemuslikkust hinnata ning aina parendada. EKSPERT Jüri Käosaar, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant Kontakt Maria Tõkke
Viited e-postiaadress paaskyla@paaskyla.tln.edu.ee veebileht https://paaskyla.tln.edu.ee
PELGULINNA GÜMNAASIUM Pelgulinna Gümnaasiumi õpiringid
Pelgulinna Gümnaasium on Põhja-Tallinnas asuv kogukonnakool, mille moto “Vali, loo ja tee” viitab koolis toetatud valikuvõimalustele, loomingulisusele, koostööle ning ennastjuhtivusele nii õpilaste kui ka õpetajate tegemistes. Kool väärtustab toimimist õppiva kogukonnana, mistõttu on koostöisus toeks otsuste vastuvõtmisel, nende vahendamisel ning ühtse väärtusruumi loomisel. Haridusuuenduse vajadus tekkis õpetajate soovist õppijate õpioskusi arendada (õpetajate meelest ei vastanud õppijate tulemused eeldatule, oli näha ka mitmete õppijate õpimotivatsiooni langust).
Õpetajate meelest oli üks komistuskivi muutunud õpikäsituse rakendamisele kulunud aeg, mis pani igaühte leiutama. Puudus aeg kolleegidega mõtete jagamiseks, mistõttu olid rakendatud erinevates ainetundides erinevad nõuded. Väärtushinnangud ja parimad praktikad ei levinud seetõttu ühelt õpetajalt teisele. Et õpetamise kokkulepped oleksid koolisiseselt ühtsed, tekkis vajadus leida ühine õpetajate koostööks. Professionaalne õpikogukond on nagu miniökosüsteem, kus õpetajad saavad jagada oma parimaid praktikaid, analüüsida ja sünteesida oma tegevust ning läbi selle enda tegevust parandada, korrigeerida või kinnistada. Õpikogukonnas on oluline jagada nii oma eduelamusi kui ka läbikukkumisi, millest tekib ühine arusaam – mis töötab ja mis mitte.
Õpiringide koolikultuuri sisseviimine on õpetajatepõhine muutus, kuid käivitavaks teguriks oli mure õpilaste õpioskuste pärast. Muutus on kahetasandiline, kus peaeesmärk on õppijast lähtuv ning alaeesmärgid õpetajast lähtuvad. Õpiringide metoodika kasutuselevõttu saatis pidev andmete korje ning aktiivmeeskonna liige valis teema ka oma magistritööks, mis tagas tõenduspõhisuse ja õpetajate huvi. Tulemuseks on imehästi toimiv õpiringide süsteem, mis on saanud koolikultuuri elementaarseks osaks ja kuhu on kaasatud pea kõik õpetajad. EKSPERT Jüri Käosaar, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant Kontakt Tiina Tiit
Viited e-postiaadress tiina.tiit@pelgulinna.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/pelgulinna
TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOL Loovtööd põhikoolis
Loovtööde protsess on Rahumäe Põhikoolis kui õpirännak – õpilased valivad ise sihtkoha ning viisi, kuidas sinna jõuda. Õpilasele on sel teekonnal toeks juhendaja ja teised täiskasvanud, kui on vaja jagada oma muresid ja rõõme, põrgatada ideid või küsida nõu. Mida rohkem õpilane ise otsustada saab, seda väärtuslikum on tema jaoks õpikogemus ja seda suuremat omanditunnet ning vastutust ta tunneb. Loovtööde arendamise protsessi on täiustatud igal aastal vastavalt saadud kogemusele ning õpilaste ja juhendajate tagasisidele.
Loovtöödeks ettevalmistumine algab juba algklassides, kus erinevaid uurimus- ja projektitööde oskusi arendatakse samm-sammult. Loovtööde teemade valik algab 7. klassis, 8. klassi sügisperioodil toimub ülekooliline ideede festival, kus õpilased tutvustavad oma loovtööde ideid kaasõpilastele. See on hea võimalus harjutada eneseväljendust, arendada enda ideed ning tõsta enesekindlust. Koolis on moodustatud ka tugitiim (haridustehnoloog, arendusjuht, sotsiaalpedagoog, õppejuht), et õpilased ja ka juhendajad saaksid ühtset infot ja tuge. Edasises protsessis otsitakse koostööpartnereid ettevõtete ja ülikoolide hulgast, kes on valmis loovtöid kaasjuhendama, sh kaasatakse enam lapsevanemaid.
Loovtööde protsessi arenduses on loodud väga hea meeskonnatöö õhustik ning valmidus õppida ja loovtööde protsessi tõenduspõhiselt arendada. Tunnustust väärib loovtööde protsessi ajaline dimensioon – muutuse arengut on sihipäraselt analüüsitud viie aasta vältel. Muutused on toimunud õpetajate töös.Toimuvad juhendajate kohtumised, loodud on tugimeeskond, arendatakse õpetajate ja õpilaste digioskusi, kasutusele on võetud Google Suite for Education platvorm. Loovtöödeks valmistumine on integreeritud ka teistesse õppeainetesse. Lõppeesmärki – iseseisvate loovtööde teostamist – peetakse silmas juba algklassides. EKSPERT Eve Eisenschmidt, TLÜ haridusjuhtimise professor Kontakt Kai Koort
Viited e-postiaadress rahumae@rahumae.edu.ee veebileht http://rahumae.tln.edu.ee/
TALLINNA REAALKOOL
Arvutihinnatavate e-ülesannete loomine Drupalil H5P malle kasutades
Distantsõppes oli hädatarvilik omada jooksvat ülevaadet õpilaste edenemisest, et nende arengut paremini toetada ning õpet jooksvalt kohandada. Üks võimalus selleks oli arvutihinnatavate e-testide kasutamine, mille lahendamise järel said õpilased ise vahetut tagasisidet oma edenemisest ning vastav ülevaade jõudis ka õpetajani. Arvutihinnatavate keemiaülesannete loomiseks ning nende koondamiseks terviktestideks kasutati platvormi sisuloome.e-koolikott.ee.
2020. aasta distantsõppe kevadel loodi Tallinna Reaalkoolis keemiaõpingute toetamiseks arvutihinnatavad e-testid järgmistes kursustes: 8. klassi keemia, 10. klassi keemia valikkursus (praktilisi peatükke füüsikalisest ja analüütilisest keemiast), 11. klassi anorgaanilise keemia kursus ning 12. klassi keemia koolieksami kursus. Õpilased said uue materjali läbitöötamise ja harjutusülesannete (sh veebitunni) järel teatud aja jooksul lahendada iseseisvalt arvutihinnatavaid ülesandeid, mis andsid ühtaegu nii võimaluse täiendavaks harjutamiseks kui ka selge tagasiside edenemise (õpitulemuste saavutamise) kohta. Õpetaja sai jooksva ülevaate õpilaste edenemisest: kes on ülesandeid lahendanud, millal, mitu korda ja mis oli õpilase maksimaalne tulemus.
Õppijatel paluti distantsõppe esimeste nädalate järel hinnata mh arvutihinnatavate ülesannete jõukohasust ja tarvilikkust. Õpilased hindasid väidetega nõustumist skaalal „1 – ei nõustu üldse“ … „5 – nõustun täiesti“. Väitega vastavate ülesannete vajalikkusest nõustus täiesti 2/3 8. klassi õpilastest. Hinnangu „4“ ja „5“ andis >90% vastanud õpilastest. Suulise tagasiside põhjal hindasid harjutusülesandeid väga vajalikuks ja kasulikuks ka koolieksami kursuse õpilased. ÕPETAJA, Martin Saar
Kontakt Martin Saar
Viited e-postiaadress real@real.edu.ee veebileht www.real.edu.ee
TALLINNA REAALKOOL
5. klassi erinevaid aineid lõimiv draamaprojekt
2019/2020. õppeaastal viidi Reaalkoolis läbi juba viiendat korda toimunud draamaprojekt. Projekt, mis algab tavaliselt hilissügisel ning kestab maini, lõimib emakeele, kunstiõpetuse, käsitöö, tehnoloogia, informaatika, muusika- ja draamaõpetuse. Projektiga alustatakse emakeele ainetunnis, kus esimese etapina loevad 5. klassi õpilased läbi ühe teose. Siis moodustavad õpilased väiksemad rühmad, valivad välja oma loo ning kirjutavad selle põhjal näitemängu stsenaariumi. Teose valimisel leiavad õpilased tuge õpetaja suunistest.
Projekti terviktulemuseks on koostöös mininäidendi kirjutamine, lavastamine ja esitamine koos vahepalade ehk rahvalauludega, samuti näidendiga seotud maketi ja kavalehe koostamine. Olulise tähtsusega on projektide esitamise korraldamine. See annab õpilastele edaspidiseks hea ülevaate projektitööst, ainetevahelisest lõimingust ning koostööoskused erinevates projektides osalemiseks. Etendusi on palutud vaatama lapsevanemad, aineõpetajad ja 4. klasside õpilased. Esituste vahel kõlavad muusikatunnis sündinud omaloomingulised rahvalaulud, mille autoriteks ja ettekandjateks on samuti 5. klassi õpilased.
Tallinna Reaalkooli draamaprojekt on selgelt lõimingut ja õppija terviklikku arengut toetav tegevustik. Kuues erinevas aines ja terve kooliaasta vältavas projektis näevad õpilased erinevaid tahke ning samas õpitakse jõukohast projektijuhtimist ning –arendamist. Projekt toetab igati ennastjuhtiva õppija kujunemist ja üldpädevuste omandamist erinevates õpisituatsioonides. Õpetajate tegevus on iga aastaga järjest enam mõtestatud ning saavutanud juhtkonna toe, samas lämmatamata õpetajate ja õpilaste isetegemist. Selgelt kumab läbi lähtumine motivatsiooniteooriast ning õppija arengust kui suurest eesmärgist. EKSPERT Jüri Käosaar, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant Kontakt Madis Somelar
Viited e-postiaadress madis.somelar@real.edu.ee veebileht www.real.edu.ee
STARTUP ESTONIA
Innovaatilise lahenduse koosloome haridusasutuse ja ettevõtte vahel
Koosloome on uuenduslike haridustehnoloogiliste toodete loomine alustavate iduettevõtjate poolt, kes kaasavad arendusprotsessi koolide ja lasteaedade õpetajaid ja õppijad ning ka lapsevanemaid. Veebruaris 2020 alustas Startup Estonia eestvedamisel ühist koosloomet 6 eriilmelist projekti, kuhu kaasati 15 haridusasutust. Kevadise eriolukorra ja distantsõppe aja aitasid õpetajad välja töötada uued haridusinnovaatilised tooted, mis toetavad õppimist ja õpetamist digitaalsete lahenduste abil. Iga projekti koosloome protsessi juures oli oluliseks partneriks
Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiakeskus, kes nõustas loodavaid lahendusi ning uuris, kuidas Eestis esmakordselt piloteeritud koosloome mõjutab haridusinovatsiooni. Koosloome programmi tulemustega ja osalenud projektidega saab tutvuda veebilehelt https://www.edtech-koosloome.ee/. Osalemine koosloomes võimaldab haridusasutusele projekti- ja ettevõtluspõhise õppe läbi viimist koos õpilastega, mille käigus osaletakse toote arenduses, õpitakse tundma uusi tehnoloogiaid, tutvutakse startup mõtteviisi tööpõhimõtetega ehk rakendatakse innovatsiooni edendavat õpet. Lisaks annab koosloome võimaluse olla osaline oma vajadustele vastava lahenduse väljatöötamisel.
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogiakeskuse juhataja ja vanemteadur Kairit Tammets rõhutab tõenduspõhisuse olulisust haridustehnoloogilise innovatsiooni rakendamisel: “Eesti koolid ja õpetajad on autonoomsed tegema otsuseid selle kohta, milliseid tehnoloogiaid nad rakendavad oma õppeprotsessi rikastamiseks ning see on ka üks põhjustest, miks meie haridussüsteemi peetakse innovaatiliseks. Järgmine samm siit edasi on mõistmine, kuidas uudsed tehnoloogilised lahendused õppijaid toetavad. Programm, mida ellu viisime, andis võimaluse kõigile osapooltele mõtestada tehnoloogia õppetöösse lõimimise vajadust ja lisandväärtust, mis on väga vajalik, et nii õpetamine kui arendamine oleks tõenduspõhine.”
EKSPERT Kairit Tammets Kontakt Inga Kõue
Viited e-postiaadress inga@startupestonia.ee veebileht https://startupestonia.ee/edtech-kogukond
TALLINNA KUNSTIKOOL
Värviline monotüüpia
Kõik uus on unustatud vana. Monotüüpia on pika ajalooga ning seetõttu on uuendusena esiletõstmist väärt maalitehnika (ei vaja pikaajalist ettevalmistusperioodi). Monotüüpiat tuntakse kui õlivärvitrükki, mille puhul kujutis maalitakse metallplaadile või klaasile ning sellest saadakse vaid üks tõmmis. Tänapäeval on monotüüpia mõiste ka laienenud ning maalingu tegemiseks kasutatakse ka teise liimaine baasil toodetud värve ning monotüüpiaid saab teha nii akvarell-, guašškui akrüülvärvidega.
Meie töötuba keskendub tehnikale, kus üks ja ainus kunstiteos trükitakse õlivärviga ja kasutatavaid värve on rohkem kui üks. Värvilist monotüüpiat võib poeetiliselt pidada ka üheks maalitehnikaks (saadakse peegelpilt maalitud pildist). Töötoa käik: idee kavandamine ja markeerimine paberile, klaasipinna ettevalmistamine, klaasi asetamine kavandile, värvide asetamine paletile, trükipaberite ettevalmistamine trükiks (paberi leotamine ja pakkimine õige niiskusastme säilitamiseks), kujutise maalimine klaasile, vastandvärvide ja soe-külm värvuskontrasti kasutades, kujutise trükkimine, (kasutades nt käsi, lusikat, valtsi jne), tõmmise kuivama asetamine, trükitõmmise signeerimine.
Monotüüpia on lihtsasti teostatav, ei nõua palju vahendeid. Õpilane saab õppetunnis loomeprotsessi läbides eduelamuse. Õppija saab koheselt tagasiside. ÕPETAJA Katrin Tukmann
Foto 1 autor Marianna Kalašnikova Foto 2 autor Erik Tukmann
Kontakt Katrin Tukmann
Viited e-postiaadress katrin.tukmann@tallinnakunstikool.ee veebileht https://tallinnakunstikool.ee/
TALLINNA TUULE LASTEAED Õppe individualiseerimine ja lapse individuaalse arengu toetamine
Tallinna Tuule Lasteaias on palju muukeelseid lapsi, valdavalt vene kodukeelega. Lasteaed on seni hoidnud väga tugevat taset õppe- ja kasvatustöös ning selle tulemusel on enamus lapsi läinud lasteaiast eestikeelsesse kooli. Eelmisel aastal lõpetas 34 last, kellest ainult kolm läksid keelekümbluse kooli ning üks venekeelsesse kooli. Soov on sellist taset hoida. Järjest suurenev muu kodukeelega laste hulk rühmades on aga loonud lasteaiale uue väljakutse. Õpetajatel on aina keerulisem õppetegevusi läbi viia ning lapsed omandavad seetõttu eesti keelt aeglasemalt. Lasteaia eesmärk on algatada muutuseid lasteaia keeleõppes.
Lasteaed on kaardistanud eestikeelsete lasteaedade olukorra meie piirkonnas, planeerinud õpetajatele keeleõppe ja kõnearengu teemalisi koolitusi ning oleme ümber korraldamas keeleõpet lasteaias. Edaspidi on planeeritud lapsevanematega koostöö juba enne, kui laps jõuab lasteaeda. Soov on igakülgselt toetada eesti keele õppijat, tagada talle hea ettevalmistus eestikeelseks kooliks, toetada rühmaõpetajat kogu selle protsessi vältel ning töötada välja parim keeleõpetamise lahendus lasteaia jaoks.
Tunnustamist väärib Tuule lasteaia süsteemne lähenemine laste kõnearengu toetamisele ja keeleõppele, mis on aluseks koolivalmiduse kujunemisele ning tagab ka muukeelsetele lastele võimaluse jätkata edukalt õpinguid eesti keeles. Õpetajate toetamine täiendusõppe tõhustamise kaudu loob eeldused oluliselt paremaks toimetulekuks rühmas, kus muukeelsete laste arv on suur. Väga oluline on, et fookusesse on võetud ka koostöö muukeelsete laste peredega, mis saab alguse juba enne, kui laps jõuab lasteaeda. EKSPERT Lii Lilleoja, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor
Kontakt Marian Vares
Viited e-postiaadress direktor@tuule.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/tuule/
TALLINNA TONDIRABA HUVIKOOL “Tehnolabor” kui teadusliku keskkonna arendamine eelkoolis
Haridusuuenduse üldeesmärk on arendada eelkoolis teaduslikku õppekeskkonda (edaspidiselt ka I–III kooliastmes), kus arendatakse insenerimõtlemist ja tekitatakse huvi teaduslik-tehnilise tegevuse ning loomingu vastu, arvestades selles vanuses õppijate vajadusi. Haridusuuenduse projektis loodi arendus- ja hariduskeskkond, mille eesmärk oli viia läbi eelkoolilaste, nende vanemate ning loodusteaduste ja teaduse-tehnika valdkonna õpetajatega teaduslikkognitiivseid ja harivaid tegevusi.
Eesmärk oli laste kaasamine tehnilisse mõtlemisse juba varases eas, insenerimõtteviisi kujundamine eksperimentaalsete loovtegevuste kaudu ja interaktiivsed hariduslikud mängud tänapäevaste infotehnoloogiate abil.
Tallinna Tondiraba Huvikooli haridusuuendus on väga hästi planeeritud ning koordineeritud. Huvikooli juhil on protsessist terviklik ülevaade, ta mõtleb aktiivselt kaasa muutuse jätkusuutlikkuse tagamisele ja õpetajate koostöö võimaluste loomisele. Protsess on juhitud ja hoitud tõenduspõhiselt. Muutuse mõju mõõdetakse, õpilaste motivatsioon tundides on märgatavalt kasvanud, huvi “Tehnolabori” vastu näitab kasvutrendi ning õpetajate koostöö on muutunud huvikooli töö loomulikuks osaks. Muutus on viidud sisse koostööpartnereid kaasates. EKSPERT Valentina Paas, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse projektijuht Kontakt Sergei Ptsjolkin
Viited e-postiaadress direktor@tondiraba.edu.ee veebileht www.tallinn.ee/est/tondirabahk