Fakte Tallinnast 2019

2019

FAKTE

TALLINNAST

TALLINN – Eesti majanduskeskus

1

SISUKORD 1 Ajalugu: Tallinn 800 4 Konkurentsivõime 5 Ettevõtlus 13 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 17 Turism 23 Majandus 25 Väliskaubandus 27 Elamumajandus ja Ärikinnisvara 32 Rahvastik ja tööturg 34 Transport 38 Haridus 41 Keskkond 44 Tervishoid 46 Sport 50 Kultuur 53 Juhtimine ja eelarve Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Aare Vabamägi, Aivar Pihelgas, Andres Raudjalg, Andres Teiss, Artur Ivlijev, Cleveron, Kairi Aun, Kaupo Kalda, Ken Mürk, Priit Mürk, Rasmus Jurkatamm, Renee Altrov, Sergei Zjuganov, Sven Tupits, Tallinn Design House, Tatyana Aksenova, Timo Anis, Toomas Tuul, Tõnu Tunnel Trükkinud Joon Toimetanud Luisa Tõlkebüroo Välja antud 2019. aasta augustis

AJALUGU: TALLINN 800 2019. aasta on Tallinna ajaloos märgilise tähtsusega. 15. juunil tähistab linn 800 aasta möödumist oma kirjalikust esmamainimisest 1219. aastal Henriku Liivimaa kroonikas, kus Läti Henrik kirjeldas Taani kuninga Valdemar II ja tollaste eestimaalaste vahel toimunud Lindanise linnuse (Toompea) lahingut.

Kõik head asjad tulevad paaris ja linna esmamainimine pole ainus tähistamist väärt asjaolu. Me jagame oma suurt juubelit Taani riigilipu Dannebrogi sünnipäevaga. Tuntud legendi järgi langes punane valge ristiga lipp taevast alla Tallinnas toimunud lahingu ajal märgina jumala toetusest taanlastele ja kindlustas neile ka raske võidu.

1248. aasta 15. mail annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega liideti Tallinn keskaegsete Saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi.

Tallinn on kõige paremini säilinud keskaegne linn Põhja-Euroopas.

Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

3 Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2019) ASCE

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon

Baltic Metropoles Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik CNV

Euroopa kodanikukaitse ja kriisireguleerimise võrgustik

EACTV

Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon

ECAD

Euroopa Linnad Uimastite Vastu

ECM

Euroopa Linnaturunduse Liit

EUROCITIES

Euroopa suurlinnade võrgustik

HANSA Hansaliikumine ICA

Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu

ICF

Intelligentsete Kogukondade Liit

IMPACTS

Rahvusvaheline Euroopa ja Põhja-Ameerika pea- ja suurlinnade võrgustik linnaliikuvuse ja transpordipoliitika küsimustes

InterCity Youth

Euroopa linnade noorsooametite võrgustik

LUCI

Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit

POLIS

Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik

Strasbourgi klubi Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade

mitteformaalne ühendus

TALLINN EESTI

Asukoht

59° 26’ põhjalaiust ja 24° 46’ idapikkust

Pindala

159,37 km²

45 227 km²

UBC

Läänemere Linnade Liit

WTCF

Rahvusvaheline turismilinnade võrgustik (World Tourism Cities Federation)

Krediidireitingud (2019)

Saared Aegna (3,01 km²)

2222 meresaart, neist 318 üle 1 hektari.

Suurimad Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi

TALLINN (12.04.2019)

EESTI

Fitch Ratings AA-/stabiilne

Fitch Ratings AA-/stabiilne (5.04.2019)

Järved Harku (1,6 km²) Ülemiste (9,4 km²)

Ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat

Standard & Poor’s AA-/stabiilne (7.12.2018)

Moody’s A1/stabiilne (10.05.2019)

Merepiir

49 km

Maismaapiir

58 km

Rahvaarv

438 874 (01.01.2019) 1 323 824 (1.01.2019)

Mainekas rahvusvaheline reisijuhtide kirjastaja Lonely Planet nimetas 2018. aastal Tallinna parima kvaliteedi ja hinna suhtega linnaks, mida tasub kindlasti külastada.

Asustustihedus 2754 in/km² Haldusüksus

8 linnaosa

Keskmine õhutemperatuur Riigikeel

15 maakonda juulis +20 °C (2018) veebruaris 0 °C (2019)

eesti keel

Rahaühik euro (€)

● 13. novembrist 1999 on Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. ● 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik. ● 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. ● 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi. ● 9. detsembrist 2010 on Eesti Majanduskoostöö ja

Arengu Organisatsiooni (OECD) liige.

● 2014. aasta detsembris loodi koostöövõrgustik Digital-5,

mille üks asutajariik on Eesti.

Krediidiasutused (2019) EESTI

VÄLISRIIKIDE FILIAALID

AS Inbank

AS Citadele banka Eesti filiaal

AS LHV Pank

Danske Bank A/S Eesti filiaal

AS SEB Pank

Folkefinans AS Eesti filiaal

Bigbank AS

Nordea Bank Abp Eesti filiaal

Coop Pank AS

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal

Holm Bank AS

Scania Finans AB Eesti filiaal

Luminor Bank AS

Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal

Swedbank AS

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

TALLINNA ÄRIPANGA AS ALLIKAS: Finantsinspektsioon

4

KONKURENTSIVÕIME #31

IMD Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting 2018

63 riiki

#25

IMD Digitaalse arengutaseme indeks 2018

63 riiki

#32

WEF globaalne konkurentsivõime reiting 2018

140 riiki

#30

ÜRO Rahvusvaheline inimarengu indeks 2018

189 riiki

#7

The Heritage Foundationd Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks 2018

180 riiki

#18 Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks 2018

180 riiki

#16

Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeks 2019

190 riiki

#18

European Digital City Index Tallinnale 2016

#2

Tallinn – maailma ühe suurima tehnoloogiakonverentsi Web Summit raames Euroopa Innovatsioonipealinna konkursi parimaid 2017

#3

Startup’ide arv Eestis inimese kohta 2016. aastal Euroopa riikide hulgas

Maailmapanga raportis „Doing Business”on Eesti kinnisvaratehingute lihtsuse poolest 190 riigi seas 2018. aasta mais 6. kohal, ettevõtlusega alustamise lihtsuselt 15. kohal.

ETTEVÕTLUS

Eesti startup-ettevõtete ökosüsteem

Eesti majanduskasvu nurgakivid on ettevõtlus ja eksport. Seepärast panustab riik atraktiivse ärikeskkonna loomisesse, vähendades bürokraatiat nii palju kui võimalik ning soodustades keskkonda, kus äri tegemine on lihtne, ent mida samas turvab plokiahelatehnoloogia. Kõike alates ettevõtte asutamisest ja maksude deklareerimisest kuni aruannete esitamiseni saab teha kodust lahkumata. On tuntud tõde, et kus äri tegemine on lihtne, seal see ka kasvab. Just seepärast on Eesti nende juhtivate riikide seas, kus on enim idufirmasid inimese kohta.

● 550 startup-ettevõtet;

Ettevõtte asutamine vaid mõne tunniga

● 4 ükssarvikut ehk maailmas suurim ükssarvikute arv ühe elaniku kohta (Skype, Playtech, Transferwise, Taxify); ● kaasanud ligi miljard eurot (92% välismaalt); ● Eesti startup-ettevõtete viisa; ● toetav ökosüsteem.

Need maailmas tuntud ettevõtted on pärit Eestist:

Ettevõtte asutamiseks kuluvat aega on vähendatud viielt päevalt kolmele tunnile, rekordaeg on 18 minutit (tegemist on aastaid püsinud maailmarekordiga; praegu on esikohal Omaan, ent seda tänu Eesti IT-ettevõtete abile).

Seepärast eelistabki 99% inimestest asutada ettevõtte internetis. Kuna 99,8% pangatoimingutest toimub samuti internetis, on ettevõtte juhtimine Eestis lihtne.

Muretu maksusüsteem 95% maksudeklaratsioonidest täidetakse internetis – see võtab vaid kolm minutit!

2020. aastaks on maksude esitamine täielikult automatiseeritud

ROHKEM INFOT: www.startupestonia.ee

Projekti „Reporting 3.0“ eesmärk on vähendada ettevõtete riigiasutustele andmete edastamise kohustusest tulenevat koormat. 2020. aastal valmib uus e-maksuameti ja e-tolli portaal, kus andmevahetus ettevõtete ja maksuhalduri vahel hakkab toimuma automaatselt, vajades vaid juurdepääsuluba vajalikele andmetele. See säästab väärtuslikku aega ja raha, võimaldades ettevõtetel keskenduda kasvule ning lastes inimestel tõhusamalt töötada.

6

7

Nutikas spetsialiseerumine IKT

TERVISHOIUTEHNOLOOGIAD

IKT

idufirmad

personaalmeditsiin

materjaliteadus ja -tööstus

küberturvalisus

digiretseptid

uudne ehitus

robootika

geneetikauuringud

tervislik ja funktsionaalne toit

nutikad tekstiilid

e-tervis

keemiatööstus

ALLIKAS: Brandestonia (Research Estonia esitlus)

Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (01.01.2019) 0,02% 0,01% 81,28% 18,68% 0,01%

Tööstuse digiteerimine

81,28%

Riik 21 Kohalik omavalitsus 9 Eesti eraõiguslik isik 85 685 ↓ Välismaa eraõiguslik isik 19 697 ↑ Algteave puudulik 5 KOKKU 105 417 0,01%

● e-ehituse platvorm 18,68%

● Industry 4.0 ● nutikas energia

0,01%

0,02%

● majandus reaalajas

2017. aastal oli Tallinnas 14 772 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 42 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro.

Seisuga 01.0.12019 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 24 ettevõtet.

Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (01.01.2019) TEGEVUSVALDKOND

KOKKU

ÄRIÜHING FIE

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

19 355

18 648

707

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

16 422

15 714

708

Haldus- ja abitegevused

12 125

11 991

134

Info ja side

9 837

9 648

189

Kinnisvaraalane tegevus

9 001

8 749

252

Muud teenindavad tegevused

7 717

6 671

1 046

Ehitus

5 585

5 431

154

Finants- ja kindlustustegevus

5 405

5 379

26

Veondus ja laondus

4 950

3 540

1 410

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

4 815

4 009

806

Töötlev tööstus

3 432

3 202

230

Majutus ja toitlustus

2 258

2 221

37

Haridus

2 095

1 844

251

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

1 371

1 254

117

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

612

486

126

Elektrienergia, gaasi , auru ja konditsiooneritud õhuga varustamine

159

158

1

Tegevusala määramata

123

71

52

107

6

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 113 Mäetööstus

42 42

KOKKU

105 417 ↑ 99 165 ↑

6 252 ↓

Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2017. majandusaasta 59,7% aruande põhjal) 59,7% 36,03% 3,52% 0,64% 0,11%

0 töötajat 37 510 1–10 töötajat 22 643 11–50 töötajat 2211 51–250 töötajat 404 üle 250 67 KOKKU 62 835

0,64%

36,03%

0,11% 3,52%

Tallinn on ettevõtluseks avatud Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemispaika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskustele ja idufirmadele.

Tänu e-riigi lahendustele on Eestis firma loomine ja toetuste taotlemine lihtne ning see julgustab inimesi ettevõtlusega alustama. Maailmas esimesena algatatud e-residentsus võimaldab välismaalasel kasutada kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte registreerimine, digitaalne allkirjastamine), mida kasutavad kohalikud elanikud. Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.

8

9

Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid

● ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee;

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on ettevõtluskeskus, mille alla kuuluvad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinn Design House. Sihtasutus on tegutsenud alates 2006. aastast ning aidanud kaasa üle 400 ettevõtte jätkusuutlikule arengule. Loomeinkubaatori programmis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tehnoloogiaga tegelevatest idufirmadest tootvate disaineriteni. Tallinn Design House’is on esindatud üle 100 Eesti disainimärgi.

● ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee; ● e-residentsus: https://e-resident.gov.ee.

Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab teistele majandusvaldkondadele tugevat mõju.

Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.

INKUBATSIOONIS PAKUTAKSE: ● kuni 24-kuulist arenguprogrammi; ● personaalset konsultatsiooniteenust; ● 30 professionaalset ärimentorit;

Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:

● regulaarseid sündmuseid, seminare, ühistegevusi; ● rahalisi toetusi ettevõtete ekspordivõimekuse kasvuks;

● Tallinn Music Week (märts) https://tmw.ee/conference/;

● koostöövõimalusi rahvusvaheliste projektide raames;

● North Star AI (märts) https://aiconf.tech/;

● üle 2000 m² äripinda kesklinnas;

● MELT innovatsioonifoorum (aprill) https://melt.ee/;

● alates 10 m² suuruseid kontori-, ateljee- ja stuudiopindu.

● Latitude 59 (mai) www.latitude59.ee; ● Tallinn Marketing Week (mai) www.tallinnmarketingweek.com; ● Tallinna ettevõtluspäev (oktoober) www.ettevotluspaev.tallinn.ee; ● Robotex (november) https://robotex.international/; ● Tallinn Startup Week (november) https://startupweektallinn.com/; ● PÖFF (november) https://industrytallinn.com/.

Tallinna Tööstuspargid AS Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnas uusi töökohti. Ettevõte on väljaehitanud taristud, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid.

Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ehitama: ● Tondiraba tööstuspark (22,5 ha; kõik kinnistud on müüdud); ● Betooni tööstuspark (3,6 ha; kaks kinnistut pakkumisel); ● Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; kaks kinnistut on pakkumisel).

TALLINNA TÖÖSTUSPARKIDE EELISED: ● tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal; ● Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele; ● Muuga sadam asub 20-minuti- lise autoteekonna kaugusel; ● tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.

KODULEHT: https://inkubaator.tallinn.ee/

10 Tallinna Teaduspark Tehnopol Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis aitab alustavatel ja kasvavatel tehnoloogiaettevõtetel kiiremini areneda.

PROTOTÜÜPIMISE RAHASTU PROTOTRON

STARTUP INKUBAATOR

ÄRITEENUSED TOOTEARENDUSEKS JA EKSPORDIKS

PROGRAMM MOMENTUM VÕTETELE

FOOKUSVALDKONNAD:

TEHNOPOL ARVUDES:

● info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia;

● üle 200 pargis tegutseva ettevõtte;

● tervisetehnoloogia;

● 4900 töötajat linnakus;

● rohetehnoloogia.

● 1,4 miljardit ettevõtete käive;

● üle 230 teenuseid kasutava ettevõtte;

● 300 miljonit ettevõtete eksport; TUNTUMAD ETTEVÕTTED ON SprayPrinter (https://sprayprinter.com); Bikeep (https://bikeep.com); Defendec (www.defendec.com); Toggl (https://toggl.com).

● üle 230 Startup Inkubaatori

programmi läbinud ettevõtte; ● 11 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses; ● 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; ● 16 konverentsi- ja koosolekuruumi; ● 3 teadus-arenduskeskust; ● 2 laborit.

Tallinna Tehnikaülikooli linnak Tallinna Tehnikaülikool (TalTech, www.taltech.ee) on Eesti ja Baltimaade ainus ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt ühte linnakusse koondunud.

TalTechis arendatakse maailmas esimest piiriülese targa linna tippkeskust, mis keskendub viiele valdkonnale: andmed, valitsemine, transport, energiaja tehiskeskkonnad ning targa linnaruumi ja teenuste praktiline arendus.

Tippkeskus võimendab Eesti e-riigi ja Euroopa digitaalse ühisturu arengut ning tugevdab ülikoolide ja ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd.

TalTech on ka tudengite, teadlaste ja ettevõtjate loodud isesõitva sõiduki sünnikodu.

TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory on rahvusvaheline innovatsiooni ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja. Mektorys tegutsevad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased ning on see on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi. Mektorys toetatakse TalTechi uurimisrühmade koostööd ettevõtetega ning tudengite ettevõtlikkust ja nende alustavaid idufirmasid. Mektory üks eesmärke on edendada rahvusvahelisi ettevõtlussuhteid. Keskust külastab aastas keskmiselt 50 000 inimest Eestist ja välismaalt.

2019. aasta suvest on Mektorys interaktiivsete multimeedialahendustega TalTechi demokeskus, mis annab tervikliku ülevaate ülikooli ja ettevõtete koostöövõimalustest. Äsja avati seal ka koostööala, testimise ja prototüüpimise keskus tudengitele ning uuenduskuuri läbinud modernne, tipptehnoloogiaga varustatud konverentsisaal.

Tehnikaülikooli territooriumi kogupindala on 55,5 hektarit ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7, lennujaama 9 ja sadamasse 8 km.

13

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA Andmevahetuskiht X-tee (https://www.ria.ee/x-tee) on tehniline ja organisatsiooniline lahendus, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. Tänu X-teele suhtlevad organisatsioonide infosüsteemid omavahel otse ja reaalajas ning nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja ühelt organisatsioonilt saadud andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms) ise mõnele teisele organisatsioonile esitama. Sellega võimaldab X-tee märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.

Ülemiste City – tark linn Ülemiste City on Baltimaade suurim ja kõige kiiremini arenev ärilinnak, mis asub kompaktselt 36 hektari suurusel maa-alal Tallinna lennujaama kõrval.

ANDMEKOGU

Linnaku ettevõtetele ja töötajatele pakutavad teenused aitavad kaasa igapäevatoimetuste sujumisele.

● 400+ ettevõtet;

● Eesti ja rahvusvaheline kool;

● 120 000 m² büroopinda;

● pere- ja hambaarstid;

● 10 000 töötajat;

● autorendid, -pesulad;

● 3000 parkimiskohta.

● basseiniga spordiklubi;

ERP

TOORING VALVE

TUGI

ETTEVÕTE

LIIKMETE TEENUSTE HALDUS

AVALIK INTERNET

RIMINE

Ettevõtted saavad tutvustada oma teenuseid, korraldada kohtumisi ja ühisüritusi ning luua uusi edasiviivaid kontakte.

X TE E

E X TE

● kohvikud, restoranid; ● toidupood.

KESKNE

TE E

● eesti- inglise- ja prantsusekeelne lasteaed;

X

● 36 hektarit;

E TE

LINNAKUS ASUVAD:

X TEE

X

ÜLEMISTE CITY ARVUDES:

REGISTER

BELDAJA

SEERIJA

Linnakus asub ka Eesti Rahvusvaheline maja.

XT EE

Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste AS, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste AS.

MAKSUAMET

EE XT

Linnakusse toovad linnaliinibussid nr 7, 15, 45, 49 ja 65 ning tramm nr 4.

PANK

PORTAAL

LINNAKU KÕIGE TUNTUMAD ETTEVÕTTED ON: ● Playtech Estonia (www.playtech.ee); ● Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com); ● Nortal (www.nortal.com); ● Helmes (www.helmes.ee); ● ABB (abb.com/ee).

LISATEAVE: www.ulemistecity.ee

M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.

Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt http://mobiil.id.ee.

14

15

E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.

E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.

E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest.

E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.

E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo.

2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient.

Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduses on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.

E-RESIDENDID SAAVAD: ● asutada interneti kaudu ettevõtte vähem kui päevaga; ● juhtida oma ettevõtet interneti teel sõltumata asukohast; ● digitaalselt taotleda ettevõtte pangakonto avamist; ● pääseda ligi rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele; ● dokumente digitaalselt allkirjastada ja edastada; ● deklareerida Eesti makse interneti kaudu.

KUIDAS SAADA E-RESIDENDIKS? 1. Esitage taotlus internetis aadressil e-resident.gov.ee 2. Oodake taustakontrolli ja kinnitusmeili.

3. Minge sobivasse Eesti välisesindusse, et saada kätte oma digitaalne ID-kaart.

4. Seejärel saate kohe hakata e-residentsuse platvormil pakutavaid e-teenuseid kasutama.

5G Telia avas detsembris 2018 Tallinnas oma esimese 5G võrgu.

Vast avatud võrku saavad teadusuuringuteks ning uuenduste edendamiseks kasutada nii ettevõtted kui ka teadusasutused. Tehnikaülikooli teadlased ja tudengid ning ettevõtted ja idufirmad saavad luua ning katsetada rakendusi, milleks on vajalik ülikiire ning kvaliteetne andmeside. Ühtlasi on tegu püsiva võrguga, mis kasutab standarditele vastavaid ning kommertskasutuseks mõeldud 5G-võrgu komponente. Üks rakendus on näiteks TalTechis loodud Iseauto, mis liikleb peagi 5Gtehnoloogia toel ning suhtleb kiirelt ning viivitusteta ümbritseva taristuga.

Eesti võtab sihiks välja arendada 5G-ühenduvus kujul, mis võimaldaks andmete vaba liikumist, uudsete teenuste arengut ja tehisintellekti kasutuselevõttu.

Eesti võtab eesmärgi saavutada 2023. aastaks 5G-ühenduvus suuremates linnades ning nende äärealadel ja 2025. aastaks transpordikoridorides.

E-residentsus: Eesti on maailma esimene riik, mis pakub e-residentsust. E-residentsus on riigi väljastatud digitaalne ID, mis on kättesaadav kõikidele inimestele üle kogu maailma. E-residentsus annab igale maailma kodanikule võimaluse asutada internetis kerge vaevaga rahvusvaheline ELi ettevõte ning juhtida seda interneti teel sõltumata oma füüsilisest asukohast.

RIIGIS

ESIMENE OMATAOLINE MAAILMAS e-resident.gov.ee

Seni on e-residentsust taotlenud 53 000 inimest 167 riigist.

ETTEVÕTTE

1G

2G

3G

4G

5G

0

>40KB

>21.6MB

>1GB

>20GB

1981

1991

1998

2008

2018

No On-board

No On-board

256MB Memory

6MB Memory

>8MB Memory

Storage

Storage

16GB Storage

256GB Storage

>512GB Storage

16

17

TURISM

Eesti võtab sihiks välja arendada 5G-ühenduvus kujul, mis võimaldaks andmete vaba liikumist, uudsete teenuste arengut ja tehisintellekti kasutuselevõttu.

● Maailma Majandusfoorumi koostatud 2017. aasta turismi konkurentsi-

võime raportis on Eesti 136 riigi seas 37. kohal. Järjestamisel võetakse arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuurivarasid, tervishoiu- ning hügieenitingimusi jmt. ● Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2019) käis 2018. aastal Tallinnas 76% kõigist Eesti väliskülalistest. ● Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2018. aastal üle 316 000 kliendi.

Eesti Rahvusvaheline Maja Eesti Rahvusvaheline Maja (IHE) on Eestis viibivatele välismaalastele loodud keskus, mis pakub kõiki vajalikke teenuseid, olgu selleks siis riigiga suhtlemine, nõustamine või võrgustiku loomine. Majas korraldatakse ka üritusi ja sealt võib leida tööpakkumisi. IHE asutati, et soodustada ümberasumise protsessi ning aidata rahvusvahelistel spetsialistidel ühiskonnaga paremini kohaneda. Maja asub Ülemiste Citys aadressil Valukoja 8, vaid 400 m kaugusel Tallinna lennujaamast.

Rahvusvahelise Eesti Maja teenused Rahvusvahelise Eesti Maja teenused

Abikaasade võrgustik

Kultuuriüritused

Kultuur ja keel Abikaasade võrgustik

Kultuuriüritused

Kultuur ja keel Eluase Rändealane konsultatsioon

Karjäärinõustamine

Eluase Karjäärinõustamine

Kohanemisprogrammi koolitused

41% Mitmepäevakülastused 1 934 561 59% Ühepäevakülastused 2 710 022 KOKKU 4 644 583

Rändealane konsultatsioon

59%

Isikukood Elukoha registreerimine

ALLIKAS: Positium LBS

Perearst

Tallinnasse tegid välisriikide elanikud 2018. aastal 4,64 miljonit külastust, millest mitmepäevakülalisi oli 1,93 miljonit ja ühepäevakülalisi 2,71 miljonit.

Isikukood Elukoha registreerimine

Kool Lasteaed

Kool Lasteaed

41%

Väliskülaliste Tallinnas käigud (2018)

Perearst

Kohanemisprogrammi koolitused

Professionaalne võrgustik

Professionaalne võrgustik

Erateenused Erateenused

Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2018) 76% majutatud välisturistid 1 462 726 24% mujal ööbinud 471 835 KOKKU 1 934 561

76% 24%

ALLIKAD: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Mitu päeva kestnud külastuse korral ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 462 726 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 471 835 välisturisti.

18 Tallinna suurimad konverentsipaigad (2019) Kohti Konverentsi- konverentsi- paiku ruumis 500-1000 14

Konverentsipaigad

1001-2000 2

Alexela Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus

7000

Saku Suurhall, Tondiraba jäähall

2

Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel Lennusadam, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Laulu väljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôteli Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskus, Vaba Lava teatrikes kus, Noblessneri Valukoda

ALLIKAS: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2018. aastal 4241 konverentsiüritust, millest 849 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 251 531 inimest, kellest 48 115 olid välismaalased.

2014

2017

● Eesti elanikud

1715

1463

252

1728

1493

235

1680

2016

2015

ALLIKAS: Statistikaamet

Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas:

1462

218

1579

1381

198

1603

1412

Rahvusvaheline kongresside ja konverentside ühendus (ICCA) avalikustas 2018. aasta paremusjärjestuse, milles Tallinn tuli 1600 linna seas 49. kohale, edestades näiteks New Yorki ja Reykjaviki. 2018. aastal toimus Eestis 67 rahvusvahelist erialaühenduste konverentsi, mis on Balti riikide suurim näitaja. Eesti tuli 162 riigi arvestuses 45. kohale.

Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)

191

Kolmveerand (76%) Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased ning 84% olid kuni 100 osalejaga konverentsid. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid mai, oktoober ning november.

2018

● Väliskülalised ● Kokku

Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)

● Locked Shields, aprill 2019, 1200 osalejat; ● Latitude 59 16.-17. mai 2019, 2400 oalejat;

1,84

1,85

1,74

1,79

1,80

1,73

1,78

1,80

1,66

1,77

1,79

1,62

1,78

04.-08.11.2019, 5000 osalejat;

1,80

● Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI Maailmakongress 2019,

1,66

● CyCon 2019, 28.-31. mai 2019, 600+ osalejat;

● Heategevusorganisatsiooni Lions Klubi Lions Europa Forum 2019,

04.-06.10.2019, 1500 osalejat;

● Euroopa teadusuuringute ja hariduse võrgustiku konverents TNC19 –

Forging Digital Societies, 16.-20.06.2019, 750 osalejat.

2014 ALLIKAS: Statistikaamet

2015

2016

● Eesti elanikud

2017

2018

● Väliskülalised ● Kokku

20

21

Statistikaameti andmetel viibisid 2018. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,84 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,93 ööd) ja kõige lühemaid veebruaris (1,80 ööd).

2018. aastal valiti Tallinna jõuluturg Euroopa parimaks!

ALLIKAS: europeanbestdestinations.com

2014

2015

2016

2017

2018

2015

2016

2017

2018

Teised ühepäevakülastajad

2,07 mln

ALLIKAS: Statistikaamet

1,71 mln (-1%) ALLIKAD: Positium LBS, Tallinna Sadam , Statistikaamet

2014

339

(-2%)

311

1,46 mln

271

(+7%)

280

0,25 mln

(+6%)

149 360 835

Majutusettevõtetes ööbijaid

(+4%)

Ühepäevakülastajad

2,71 mln

143 979 921

Mujal (sh tasuta) ööbijaid

1,93 mln Majutusettevõtetes ööbijaid

(+12%)

(+5%)

126 208 722

4,64 mln

Välisturistid

Ühepäevakülastajad

635 000 115 323 741

471 000 (+32%)

Siseturistid

Kruiisireisijad

VÄLISKÜLASTAJAD

115 451 872

Mujal (sh tasuta) ööbijaid

EESTI ELANIKUD

Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas

297

Sissetulek majutusteenuste müügist (€)

Tallinna külastajad (2018)

Tallinna majutusettevõtted teenisid 2018. aastal majutusteenuste müügist 149,3 miljonit eurot, mida oli 2017. aastaga võrreldes 4% rohkem.

ALLIKAS: Tallinna Sadam

22

23

MAJANDUS 635

564

474

479

500

Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal jooksevhindades 25 miljardit eurot.

SKT elaniku kohta (€)

Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2018)

2014

68%

2015

2016

29%

ALLIKAS: Statistikaamet

4%

19 449,9

2018. aasta lõpuks ulatusid otseinvesteeringud Eestis kokku 21,3 miljardi euroni.

2018. aasta lõpuks oli Eestisse välismaiseid otseinvesteeringuid tehtud elaniku kohta 16 090 euro eest.

4%

59% 2%

59% Puhkusereis 33% Tööreis 6% Konverents 2% Muu eesmärk

Eesti tarbijahinnaindeks (%) -0,1

-0,5

0,1

3,4

3,4

2014

2015

2016

2017

2018

6%

33%

ALLIKAS: Statistikaamet

ALLIKAS: Statistikaamet

2018. aastal Tallinna majutusettevõtetes majutatud 1 715 008 turisti jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusreisijaid 67% (1 138 721), tööreisijaid 26% (449 029), konverentsireisijad 4% (70 021) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) reisivad linnakülastajad 3% (57 237).

Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad 2014

2015

2016

2017

2018

Eestis kokku, sh

676 983

698 261

730 290

771 643

822 740

Tallinnas

394 045

417 405

432 335

475 968

519 050

58

60

59

62

63

Tallinnas peatunud ärireisijate osakaal %

2018

ALLIKAS: Eesti Pank, Statistikaamet

Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2018)

2017

Statistikaamet avaldab andmed 13.12.2019

● Eesti keskmine ● Tallinn

ALLIKAS: Statistikaamet

68% Puhkusereis 29% Tööreis 4% Konverents 4% Muu eesmärk

17 925,7

15 260,9

Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2018. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 339 korda kokku 635 000 reisijaga.

29 261,3

2018

27 172,3

2017

16 478,8

2016

26 214,9

2015

15 709,6

2014

25 754,5

ALLIKAS: Tallinna Sadam

ALLIKAS: Statistikaamet

63% kõigist 2018. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas.

LISAINFO: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com

24

25

VÄLISKAUBANDUS

Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st (%)

Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)

6,4 4,6

2015

2012 2014

2018

ALLIKAS: Eesti Pank

2017

2015

2016

2017

16 203

14 429

14 771

12 874

13 515

11 897

13 097

11 575

13 788

12 006

2014

2018

● Eksport ● Import

ALLIKAS: Statistikaamet

Muud riigid 52%

Rootsi –13%

Iirimaa 13%

Soome 24%

Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2018)

ALLIKAS: Eesti Pank

Leedu 5,5% Norra 3,8% Taani 3,3%

ALLIKAS: Statistikaamet

–4%

11%

14%

19%

–48%

25%

83%

Finants- ja kindlustustegevus 83% Haldus- ja abitegevused –48% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 25% Töötlev tööstus 19% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 14% Veondus ja laondus 11% Muu –4%

Soome 15,9% Rootsi 10,9% Läti 9,5% Ameerika Ühendriigid 6,4% Saksamaa 6,3% Venemaa 6,0%

Holland 2,9% Suurbritannia 2,2% Poola 2,2% Prantsusmaa 2,1% Muud riigid 23%

Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (Tegevusalade järgi)

ALLIKAS: Eesti Pank

2013

2018

Holland –48%

Miinusmärgiga summa näitab, et perioodil vähendati otseinvesteeringut Eestis (või vähendamine ületas suurendamist).

2016

ALLIKAS: Eesti Pank

Luksemburg 80%

Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (Riigiti)

2015

Saksamaa 14%

2017

Norra –21%

2016

13 902

0,2

12 288

1109

12 521

2,6

1519 32

991 516 2014

4,3

14 096

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)

Tallinna elanike peamised sotsiaal-majanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2018) 1478,00 Keskmine vanaduspension kuus (2018) 454,00 Toimetulekupiir kuus (2019) 150,00 Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2019. aasta I kv) 76,11 Kuu brutopalga alammäär (2019) 540,00 ALLIKAD: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Konjunktuuriinstituut

6,0% 15,9% 6,3%

6,4%

9,5%

10,9%

26

2012

2013

2014

2015

2016

2017

4694

6550 4162

6054 3888

5532 3575

5284

3678

5385

3535

4992 3115

4672

Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)

2018

● Eksport ● Import

ALLIKAS: Eesti Pank

Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2018)

Soome 24% Rootsi 8% Saksamaa 6% Venemaa 6% Läti 6% Suurbritannia 5% Ameerika Ühendriigid 4% Norra 4% Leedu 4% Muud riigid 28%

24%

28,0%

8% 4% 4%

6% 4%

ALLIKAS: Eesti Pank

5%

6%

ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA

6%

Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2017)

Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2018)

Elektriseadmed 16%

Mineraalsed tooted

Mineraalsed tooted

Elektriseadmed 14%

Puit ja puidutooted

15% 11%

Põllumajandussaadused ja toidukaubad

Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2017) 15%

Keskmine pind elaniku kohta

24,3 m2

10%

8%

Metallid ja metalltooted

8%

Mehaanilised masinad

10%

Mehaanilised masinad

8%

Metallid ja metalltooted

9%

ALLIKAS: Statistikaamet

213 307

ALLIKAS: Statistikaamet

Põllumajandussaadused ja toidukaubad

Mitmesugused tööstustooted

Eluruumide arv

Transpordivahendid 10%

8%

Keemiatööstuse tooraine ja tooted 8% ALLIKAS: Statistikaamet

Tallinna uusehitised

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Eluhooned Eluruumide arv Eluruumide pind m²

713 69 460

1 132

1 850

100 722 142 269

2 732

3149

170 986 190 722

2 264

227 169

Mitteeluhooned

Eurostat andmetel oli Eesti majanduskasv eelmisel kolmel aastal üks Euroopa kiiremaid.

Kasulik pind m²

101 613

Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku m² 171 073 ALLIKAS: Statistikaamet

85 256

99 761 206 599 268 798 449 280

185 978 242 030 377 585 459 520

676 449

28

29

Tallinna planeeringute register Aadressil https://tpr.tallinn.ee on kättesaadavad detail- ja üldplaneeringute andmed ning samas toimub ka planeeringute menetlemine. Registrisse saab sisse logida eesti.ee keskkonnas ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu.

Igaühel on võimalik siseneda registrisse kliendi rollis, eesti.ee keskkonnas saavad asutused määrata ka isikuid, kellel on õigus registris tegutseda määratud rollis (näiteks projekteerijana).

Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne.

Eelistatud linnasisesed piirkonnad on: ● Mustamäe tee ja Kadaka ning Laki tee vaheline piirkond (5) ● Peterburi tee ümbruses (3) ja Sõjamäel (4) raudtee ja lennujaama vahel

on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama. ● Põhja-Tallinnas Kopli ja Paljassaare poolsaare sadamaaladel ja nende

vahetus läheduses (1)

ÄRIKINNISVARA

● Männiku tee ja Kalmistu tee ümbruses Nõmmel (8).

Kaubanduskeskused Tallinnas: Kaubanduskeskused on muutunud piirkonna ja vaba aja keskuseks. Samuti on populaarsed kodukauplused, mis rahuldavad elanike esmatarbevajadusi.

Viimase viie aasta jooksul on vähemalt 5000 m2 äripinnaga kaubanduskeskustes oleva äripinna maht suurenenud koguni kolmandiku võrra ehk ligi 158 000 m2 võrra ning koos ehitus- ja tööstuskaupadele spetsialiseerunud keskustega ning väiksemate poodidega ületas äripinna mahu kasv 200 000 m2 piiri. Suurim kasvuaasta oli 2018. aasta, kui peamiselt tänu T1 kaubanduskeskuse valmimisele lisandus üle 60 000 m2 äripinda. 2019. aastal lisandub suurtes kaubanduskeskustes ligi 13 000 m2 äripinda.

ALLIKAD: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee

2018. aastal anti Harjumaal lao- ja tootmishoonetes uusehituste ja laiendustena kasutusse 201 489 m2 suletud netopinda. Tallinnas anti kasutusse 44 833 m² uut tööstus- ja laopinda, seega oli Tallinna osakaal kogu Harjumaa turust 22%.

Suurim kasvuaasta oli 2018. aasta, kui peamiselt tänu T1 kaubanduskeskuse valmimisele lisandus üle 60 000 m2 äripinda.

Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2018. aasta IV kvartal) Jalakäijate voog

Piirkond

Netohind €/m²

Intensiivne Kesklinn 30−50

Äärelinn 7−15

Väheintensiivne Kesklinn

1

1

7−15

2

Äärelinn 5−10

ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Valdav üürihindade vahemik Tallinn kaubanduskeskustes Äripinna otstarve

Äripinna suurus m²

Netohind €/m²

Lillepood

Kuni 100

30–50 (20–30)

Apteek

101–300 30–50

Optikapood

Kuni 100

20–35

Kaubandus

Kuni 100

20–40 (15–30)

101–300

15–30 (10–20)

Üle 300

7–15 (5–10)

Toitlustus Ankurüürnik

3 5

6 7 9 9

101–300 7–15 Üle 300

8–12

ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)

4

10 11

30

31

Bürookinnisvara turg on Tallinnas koondunud peamiselt viide piirkonda, mis katavad suurema osa A- ja B-klassi büroopindadest: südalinn, Pärnu maantee, Mustamäe tee algus, Tehnopol ja Ülemiste äripiirkond. Turgu iseloomustab tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel ning ehitusjärgus olevate ning valminud hoonete vahel. 2019. aasta jaanuari alguse seisuga on kaasaegse büroopinna maht Tallinnas ligi 900 000 m2.

2018. aasta oli bürookinnisvara turul äärmiselt aktiivne, aasta jooksul lisandus suurtes hoonetes (büroohooned äripinnaga vähemalt 2000 m2) enam kui 90 000 m2 uut büroopinda, jäädes alla vaid 2008. aasta tasemele, mil lisandus enam kui 120 000 m2 büroopinda. Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus.

Arendusprojektid Noblessneri kvartal

24,54 ha

Kopli liinid

23,3 ha

Tallinna Ülikooli spordihoone

Linnahall ja selle lähiala

11,5 ha

Telliskivi Loomelinnak ja lähiümbrus

Suur-Sõjamäe tööstuspark

6,4 ha

Depoo kvartal

Betooni tööstuspark

3,6 ha

Mustjõe ranna-ala elamuarendus

Ülemiste City targa linna arendus

2,4 ha

Tallinna Teaduspargi Tehnopol arendus

Poska tänava rekonstrueerimine

1 ha

Reidi tee Tammsaare pargi rekonstrueerimine

Tallinna büroopindade keskmine kuuüür (2019. aasta IV kvartal)

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine jalakäijaid eelistavaks tänavaruumiks

Kvaliteediklass

Äripiirkonna klass

AA

Kesklinna keskse äripiirkonna A-klassi hoone

13-16,5

AB

Kesklinna keskse äripiirkonna B-klassi hoone

8-12

BA

Äärelinna piirkonna A-klassi hoone

10,5-13,5

BB

Äärelinna piirkonna B-klassi hoone

7,5-11

ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Netohind €/m²

LISAINFO: www.kv.ee, www.city24.ee

Nõmme Keskuse platsi ja ristmiku rekonstrueerimine Admiraliteedi basseini lähiümbrus (Norde Centrum, Porto Franco, Poordi majad jne) Rotermanni kvartal (mitmed hooned valmis või valmimas) Mustamäe kirik Kiili tn 9

Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroohoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.

Järve Selveri laiendus

Tulika Tänava rekonstrueerimine Valdeku tänava rekonstrueerimine Herne tänava rekonstrueerimine Juurdeveo tänava rekonstrueerimine Tehnika tänava ja Kadrioru vahelise rattatee ehitus Majaka tänava ja Gonsiori tänava ratta ja jalakäijate silla ehitus Tallinna haigla ehitus Veerenni ja Pille kvartalite ehitus Kalaranna kvartali ehitus Astangul, Kristiines ja Haaberstis mitmeid arendusi.

33 15–74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2018) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh

250 700

hõivatuid

238 800

töötuid

12 000

Majanduslikult passiivseid elanikke

71 700

Tööjõus osalemise määr %

77,8

Tööhõive määr %

74,0

Töötuse määr %

4,8

ALLIKAS: Statistikaameti tööjõu-uuring

Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2018) Hõivatute arv (tuh) Osakaal (%)

RAHVASTIK JA TÖÖTURG Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.01.2019)

Tallinna rahvuskoosseis

0–4

23 600

234 510

Eestlased

53,4%

5–9

23 533

164 489

Venelased

37,5%

10–14

22 332

15–19

17 818

15 047 Ukrainlased 3,4% 7 287

Valgevenelased 1,7%

2 784

Soomlased

0,6%

Juudid

0,3%

20–24

23 087

25–29

34 418

30–34

39 958

1 395

35–39

35 267

1 261

Tatarlased

0,3%

40–44

32 155

12 101

Muu rahvus

2,8%

45–49

28 791

ALLIKAS: Rahvastikuregister

50–54

24 835

55–59

26 748

60–64

26 021

65–69

23 650

70–74

17 919

75–79

15 618

80–84

12 786

85+

10 338

KOKKU 438 874 ALLIKAS: Rahvastikuregister

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

37,8 14,1

Töötlev tööstus

33,4

12,5

Info ja side

22,0

8,2

Veondus ja laondus

21,4

8,0

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

19,3

7,2

Ehitus

18,7 7,0

Haridus

18,4 6,9

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

17,0

6,4

Majutus ja toitlustus

15,4

5,8

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

15,1

5,6

Haldus- ja abitegevused

13,1

4,9

Finants- ja kindlustustegevus

10,3

3,8

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

9,7

3,6

Muud tegevusalad

7,3

2,7

Kinnisvaraalane tegevus

4,5

1,7

Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; 2,9 1,1 kanalisatsioon; jäätmekäitlus KOKKU

266,3 100,0

ALLIKAS: Statistikaamet, tööjõu-uuringu andmed

Rahvusvaheline oskustööjõu reiting (IMD) IMD World Talent Ranking 2018.

25. koht 63 riigi võrdluses.

Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.

35 Linna ühistransport ja parkimine 2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühistranspordi piletisüsteem, mis on loodud kontopõhise veebilahendusena. Paberpiletid asendati kontaktivaba Ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis.

Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid. Ka saab Ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks.

Alates 1. jaanuarist 2013 on Tallinna registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv. 2017. aasta mais jõudis Tallinn Euroopa kümne esimese hübriidtranspordiga linna hulka: üle kümnendiku Tallinna Linnatranspordi ASi bussidest on hübriidid.

Tallinnas on viis „Pargi ja reisi“ (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto jätta, et ühissõidukiga edasi liikuda. Neis parklates parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Samuti on kasutusele võetud P&Ri pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid pealinna ühissõidukites tasuta sõita.

TRANSPORT Praegused transpordiprojektid Tallinnas Projekt E-ticketing: Projekti eesmärk on ühendada piletimüügisüsteemid Tallinnas, Tartus ja Helsingis, mis lihtsustaks inimeste piletiostu ja võimaldaks sujuvamat reisimist.

Projekt HUPMOBILE: Projekti eesmärk on korraldada adaptiivsete foorisüsteemide tasuvusuuringu eeluuring. Ka on projekti käigus plaanis edukalt katsetada uusi teenuseid/lahendusi läbi mini-pilootprojektide.

Projekt FinEst Smart Mobility: Projekti eesmärk on Helsingi ja Tallinna sadamate rakseveokitele interaktiivse järjekorrasüsteemi loomine, kus sõidukite sadamasse juhtimine toimub reaalajas liiklusolukorra ning laevade graafiku järgi.

Ühistransporti teenindavad: ● neljal trammiliinil 20 uut CAFi trammi, 24 lühikest trammi, sh 6 renoveeritud retrotrammi, 12 madalapõhjalist KT 6 trammi; ● neljal trolliliinil 32 trolli; ● 73 bussiliinil kokku 414 bussi, millest 44 tk on hübriidbussid ning 17 tk gaasibussid; ● Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 88,3% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sissepääsuga), sh 92,9% bussidest, 45,7% trammidest ja 100% trollidest. ● Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on kokku umbes 5800 parkimis-

kohta: vanalinnas 650, südalinnas 500 ja kesklinnas 4650. Parkimiskohtade arv väheneb kogu aeg, autode arv aga kasvab. ● Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel

Projekt SOHJOA: Projekti eesmärk on edendada just linna ja linnatranspordi jaoks ühistranspordiahela osatähtsust, sealhulgas automaatsete elektriliste väikebusside kasutuselevõtmiseks, eriti esimese/viimase miili reiside jaoks.

Projekt SUMBA: Projekti raames on plaanis korraldada Tallinna ümbruse kergrööbastranspordi tasuvusuuring ja ühistranspordi modelleerimine koos vajalike sisendandmete kogumisega.

● M-parkimisega ühilduv elektrooniline parkimistasu maksusoodustuste

ja –vabastuste süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrolörile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Sama õigust saavad kasutada ka kõik elektrisõidukite kasutajad.

2018. aastal on kesklinna tsoonis tasuta parkimise õigus 774 elektrisõidukil. Süsteem on paberivaba.

Tallinna tänavavõrk (km, 2019)

Tallinnas asuvad teed kokku

Sõiduteed

Kõnniteed

Jalgrattateed

1038

Nendest linnale kuuluvad teed

981

283

● M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui

sõiduki omanik on jätnud parkimise eest tasumata, alustatakse menetlust, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi. Ka vaideid menetletakse samas süsteemis.

ALLIKAS: Tallinna Transpordiamet

972

971 283

m-parkimise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga.

97% parkijatest kasutab just m-parkimist või nutiparkimist. Alates 2019. aastast on loodud ka kaardimaksevõimalus. Pärast pikalt väldanud arendamist ja testimist Telia Eesti ASis on nüüd parkimise eest võimalik tasuda ka välismaalt Eestisse saabunud külalistel.

36 Targa linna lahendused Ühiskaart on elektrooniline kontaktivaba kaart (e-kaart), mis tõendab sõiduõigust. See on tasuline isikustatud või isikustamata andmekandja, mis on ostetud e-pileti süsteemi kaudu ja varustatud Tallinna ühtse piletisüsteemi logoga. E-pileti süsteemis võib kasutada ka muud süsteemiga ühilduvat kontaktivaba kaarti (näiteks õpilaspiletit), mis vastab RFID-tehnoloogiat toetavale standardile, või lähiväljasidet võimaldavat mobiiltelefoni. Isikustatud e-kaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Alates 2018. aasta sügisest saab ühistranspordis viipemakseid võimaldavaid kontaktivabasid pangakaarte kasutades tunnipileteid osta. Samuti saab lennujaama piletimüügiautomaadist osta QR-pileteid, millega saab olenevalt summast teha kuni kümme sõitu.

Parkimiskorralduse platvorm hõlmab mobiilset parkimist (sh sõnumipõhist infovahetust), (inva)lubade, trahvide ja vaiete haldust, kontrolöride töövahendit jms ning võimaldab teha kuni 95% tehingutest elektrooniliselt.

Süsteemi „Pargi ja reisi“ (P&R) kasutaja on sõidukijuht, kes pargib oma sõiduauto või kaubiku P&R-parklasse ning liigub sihtpunkti ja tagasi ühissõidukiga. P&Ri pilet on P&Ri parkla ja ühistranspordi kasutamiseks mõeldud elektrooniline sõidupilet, mis ostetakse Ühiskaardi kontol oleva raha eest vahetult enne teenuse kasutamist. Süsteemi saavad samadel tingimustel kasutada nii tallinlased kui ka linna külalised. Ühissõidukite peatustesse paigaldati 2018. aasta jooksul täiendavalt 19 reaalaja infotablood. Kokku on Tallinnas ühissõidukite peatustesse paigaldatud 42 reaalaja infotablood.

37 Tallinna Sadam

2014

Reisijaid (tuh)

9 569

Laevu, sh kaubalaevu reisilaevu Konteinerveoseid (TEU) Kaubakäive (tuh tonnides)

2015

2016

2017

2018

9 793

10 173

10 560

10 619

6 865

7 081

7 370

7 716

7652

1 982

1 684

1 791

1 677

1754

4 883

5 397

5 579

6 039

5898

260 293

208 784

202 327

215 451

228 654

28 321

22 431

20 118,5

19 181,7

20 608

ALLIKAS: Tallinna Sadam

Tallinna lennujaam

2014

2015

2016

Reisijaid (tuh)

2 017

2 167

2 222

2 648

3 008

Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid) 37 791

41 513

40 938

45 325

48 568

Kaubakäive tonnides

16 156

13 940

11 345

11 518

19 860

2017

2018

ALLIKAS: Tallinna Lennujaam

2018. aastal pälvis Tallinna lennujaam kaks olulist rahvusvahelist tunnustust, mida annab välja rahvusvaheline lennujaamade ühendus Airports Council International (ACI). Kõrged auhinnad saadi kuni viie miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias.

Best European Airport 2018 Airport Service Quality Award 2018

Bussid on varustatud prioriteedisüsteemi seadmetega, mis annavad neile ristmikel eesõiguse.

Eesti Raudtee

Reisijaid (tuh) Kaubamaht (tuh tonnides)

2014

2015

2016

2017

2018

5 905

6 660

6 925

7 435

7 764

19 220

15 392

12 522

12 406

13 535

ALLIKAS: Eesti Raudtee

Ettevõttel on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 sertifikaadid ning 2018. aasta Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi pronkstaseme tunnustus. Eesti Raudtee on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liige.

2026. aastaks planeeritakse Rail Baltica raudteeühenduse valmimist. Rail Baltica on 870 km pikkune elektrifitseeritud raudtee, mis võimaldab reisirongidel liikuda maksimumkiirusega 249 km/h. Rail Baltica on kiire turvaline ja keskkonnasõbralik rahvusvaheline raudtee, mis ühendab tulevikus Tallinna, Pärnu, Riia, Kaunase, Vilniuse ja Varssavi ülejäänud Euroopaga.

LISAINFO: www.rbestonia.ee; www.railbaltica.org

39 Tallinna tööjõud haridustaseme järgi (2018)

Elanike arv (tuh) Osakaal

Esimese taseme haridus Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus Kolmanda taseme haridus, sh

16,8

6,7%

105,8

42,2%

128

51,1%

keskeriharidus pärast keskharidust 13,2

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 114,8

KOKKU

5,3% 45,8%

250,7 100%

ALLIKAS: Statistikaamet

Eesti keele aasta 2019 tähistab eesti keele mainimist riigikeelena sajand tagasi. Eesti tähistab emakeelepäeva igal aastal 14. märtsil.

HARIDUS Olukorras, kus keskkoolilõpetajate arv väheneb iga aastaga, on IKT-erialad suutnud oma populaarsust kasvatada ja tudengeid isegi üle võtta.

Igal aastal otsustab iga kümnes õpilane IKT kasuks.

Tallinna haridusasutused (2018/2019. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed Põhikoolid ja gümnaasiumid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Emili Kool

Asutuste arv

143

88

Kutseõppeasutused 12

Eestis õpib IKT-erialadel keskmiselt enam kui kaks korda rohkem üliõpilasi kui teistes OECD riikides.

Kõrgkoolid, sh

12

avalik-õiguslikud ülikoolid 4 eraülikoolid 1

ALLIKAS: e-estonia.com

riigi rakenduskõrgkoolid 3 erarakendusõrgkoolid 4

PISA 2015 Eesti tulemused: ● Loodusteadused – Eesti õpilased on Euroopas I ning maailmas Singa-

puri ja Jaapani järel III kohal;

● Matemaatika – Eesti õpilaste matemaatikateadmised on Euroopas

Šveitsi järel II kohal ( jagavad I ja II kohta) ja maailmas IX kohal. ● Lugemine – Eesti õpilased on lugemisoskuselt Euroopa riikide järjestu-

ses Soome ja Iirimaa järel III kohal ning maailmas VI kohal.

Eestis väärtustatakse haridust kõrgelt ning põhiharidus on olnud väga tugev juba aastakümneid. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC järgi on ka Eesti 50-60-aastaste põhiharidusega täiskasvanute oskused OECD riikide võrdluses tipptasemel.

ALLIKAS: Innove.ee

ALLIKAS: Haridus- ja Teadusministeerium

40 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2018) Õppevaldkond

Lõpetanute arv

Osakaal (%)

Ärindus, haldus ja õigus

2069

22,8

Tehnika, tootmine, ehitus

1339

14,75

Humanitaaria ja kunstid

1190

13,25

Tervis ja heaolu

1135

12,5

Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave

725

7,99

Haridus

661 7,25

Teenindus

620 6,8

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

604

6,66

Loodusteadused, matemaatika ja statistika

573

6,3

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria

157

1,7

9073

100

KOKKU ALLIKAS: Haridus- ja Teadusministeerium

KESKKOND Tallinn panustab päikeseelektrijaamade projekti Linnapeade paktiga kliima ja energia alal liitumisega on Tallinna linn võtnud kohustuse suurendada taastuvenergia osakaalu linna energiabilansis 20%, suurendada energiatõhusust 20% ja vähendada CO2 heidet linna territooriumil 20% aastaks 2020.

Esimene päikeseelektrijaam paigaldati 2018. aasta mais ja asub hoone katusel, kus paiknevad mitmed linna asutused. Tarbimisest üle jäävat energiat saab kasutada naabruses asuv Tallinna trollipark.

2018. aastal oli kõige parema tootlikkusega kuu oli juuni, mil tervelt 45% hoone koguelektritarbimisest moodustas kohapeal toodetud päikeseelekter.

Paldiski mnt 48a päikeselektrijaama toodang

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

● 2017 kogutarbimine (kWh) ● 2018 kogutarbimine (kWh) ● PV jaama toodang (kWh) ● Omatoodangu osakaal tarbimisest

42

2015

Eesmärk 2020

Eesmärk 2030

856 901

3 427 603

2013

2 570 702

3 493 078

2011

3 488 288

2007

3 735 140

4 284 504

Eesmärk vähendada CO2 heidet 20%, 40%, 80% (võrreldes 2017)

Eesmärk 2050

TalTech ühiselamu renoveerimine 2018. aastal valmis TalTechi uusarendusena tehastoodetud detailidega liginullenergiahooneks renoveeritud ühiselamu. Tegemist oli 1986. aastal ehitatud hoonega, mille energiaklass oli enne renoveerimist F ning peale renoveerimist saavutati energiaklass A. Kõige uuenduslikumaks elemendiks projektis oli tehases eeltoodetud lisasoojustuselementide kasutamine. See eeldab esmalt hoone detailset (3D) mõõdistamist ja selle baasil kolmemõõtmelise täpse mudeli koostamist, mille abil antakse soojustuspaneelide tootmiseks täpsed detailide joonised. Piltlikult võib seda nimetada rätsepaülikonnaks majale. Seejärel toimub tehases elementide tootmine, millele järgneb paigaldamine, mis toimub ca nädalaga ja ilma tellinguid püstitamata. Praeguse ehitusviisiga kulub hoone soojutamiseks mitmeid kuid.

Projekti raames uuendati hoones ka tehnosüsteemid – rajati soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning uus kahetoru küttesüsteem, heitvee soojustagastus. Päikeseenergiat kasutatakse nii elektri tootmiseks kui sooja

vee tootmiseks. Kuna hoone kaetakse piltlikult uue kasukaga, siis vähenevad küttekulud soojuskadudest kordades, soojustagastusega õhuvahetus toob kuni 85% heitsoojusest värske õhu eelsoojendusena ruumidesse tagasi.

Heitveest võetakse jääksoojus ja kasutatakse sooja tarbevee eelsoojendamiseks, päikesekollektorist saadav soojus salvestatakse sooja tarbevee salvestis ja kasutatakse sooja tarbevee kasutamise ajal. Päikesest toodetud elekter kasutatakse hoonesiseste seadmete tarbeks ja ülejääk müüakse võrku. Selliselt uuendatud kortermaja energiakulud on väga madalad.

Arendustöö jätkub suunas, mis võimaldab edaspidi hoonete uuendamisel laialdasemalt kasutada tehastoodetud detaile, vähendades seejuures hoone uuendamise kulusid.

Kliima ja energia ● 2015.–2018. aastal uuendati SA KredEx toetuse kaasabil terviklikult

67 korterelamut valdavalt 40% toetusega. Uuendatud korterelamutes vähenes soojustarve kuni 60% (võrreldes andmeid, mille alusel oli enne ja pärast terviklikku uuendamist ruumide temperatuur sama) ja paranes oluliselt sisekliima. ● 2018. aastal kasutas ühistransport kogutarbest 30% rohelist elektrit ehk piltlikult tarvitasid kõik Tallinna trollid rohelist elektrit. 2019. aastast on kavandatud kogu elektriline ühistransport 100% rohelisel elektril.

ALLIKAS: Tallinna Energiaagentuur

Tallinna rohetaristu ja kliimamuutustega kohanemine Rohetaristu moodustab Tallinna territooriumist umbes 34,2%, millest metsad moodustavad omakorda 51,1%.

2018. aasta seisuga jaotus Tallinna rohetaristu tüübipõhiselt järgmiselt: mets, rohumaa, kalmistu, park, põllumajanduslik ala, pilliroog ja märgala.

Rohetaristul on peale puhkeväärtuse ja bioloogilise mitmekesisuse oluline roll ka kliimamuutustega kohanemisel. Eelkõige puudutab see mere ja sademeveest tingitud üleujutusriskide maandamist. Kõige suurem rohetaristu immutusvõime lasub metsadel ja parkidel, kuid ka kalmistute ning rohumaade immutuspotentsiaal on kõrge.

45 E-tervise süsteemis on ligi 40 miljonit tervisedokumenti.

50% saatekirjadest on Eestis digitaalsed.

● Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate

●

TERVISHOID Tallinnasse tasub ravile tulla Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuste pakkujad, teadusarenduskeskus, ülikoolid ning klastrid.

● ●

Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks.

Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.

Tallinnas on: ● kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; ● mõistlik hinnatase nii raviteenuste eest tasumiseks kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.

Tavameditsiini kõrval on Tallinnas arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust. ● Teatud valdkondade ja haigusseisundite korral on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa. ● E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljatöötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on. ● E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsiooniharjutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Haiglavoodi küljes asuva statsionaarse infoseadme kaudu saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.

●

ennetamiseks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.

Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde minema, piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimus on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.

Kasutusel on elektroonilised saatekirjad eriarstile.

Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee). See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga. See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust.

Arendatakse e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks.

Digiretsept on tsentraliseeritud paberivaba süsteem ravimiretseptide väljastamiseks ja haldamiseks. 99% Eesti patsientidele väljastatavatest ravimitest väljastatakse just digiretsepti alusel. Tegemist on tõhusa süsteemiga, mis ühendab kõiki haiglaid ja apteeke ning mis jätab ära paberimajanduse, vähendab arstivisiite ja säästab aega. Arstid saavad ravimid elektrooniliselt välja kirjutada ja patsient peab apteegis lihtsalt oma ID-kaardi esitama. Seejärel saab apteeker süsteemist patsiendi andmed ja väljastab ravimid.

ALLIKAS: e-estonia.com

Kasutusele on võetud plokiahela tehnoloogia, mis tagab terviseandmete terviklikkuse.

Iga kuu teevad arstid haiglate infosüsteemis (HIS-süsteemis) 1,9 miljonit päringut.

Ligi 100% patsientidest on üleriigiline digitoimik.

46 Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2019) Voodikohti haiglates

2 556

Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku

276 477 258

Perearstinimistu keskmine inimeste arv

1 751

ALLIKAD: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

E-tervise süsteemis on ligi 40 miljonit tervisedokumenti.

Eestis on 50% saatekirjadest digitaalsed.

100% kasutatavatest retseptidest on digiretseptid.

98% väljastatakse digitaalselt, ülejäänud 2% sisestatakse apteekides.

SPORT Tallinna tuntud sportlased: ● Vigursuusataja Kelly Sildaru ● WRC sarja rallisõitja Ott Tänak

Tallinnas toimub 2019. aasta juunist 2020. aasta juulini arvukalt rahvusvahelisi spordiüritusi.

2019: ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud võrkpallis ( juuni) ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud käsipallis ( juuni) ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud jalgpallis

( juuni, september, oktoober)

● Euroopa meistrivõitlused SuperMotos ( juuli) ● Maailmameistrivõistluste maadluses juunioridele (august) ● Rahvusvaheline triatlonivõistlus Ironman Tallinn (august) ● Maailmameistrivõistluste etapp match race purjetamises (august) ● Balti Keti Velotuur / Baltic Chain Tour jalgrattaspordis (august) ● Tallinna Maraton ja Sügisjooks (september) ● Euroopa karikavõistluste etapp judos (oktoober) ● Tallinn International Horse Show (oktoober) ● Maailmakarikaetapp naiste epeevehklemises „Tallinna Mõõk“ (november) ● Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales (detsember)

2020: ● Euroopa karikaetapp sulgpallis „Yonex Estonian International“ ( jaanuar) ● Rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest” –

ACP Open ( jaanuar)

● Rahvusvaheline noorte korvpalliturniiri

„Baltic Sea Basketball Cup“ ( jaanuar)

● Euroopa suurim BMX- ja rulafestival „Simple Session“ (veebruar) ● Rahvusvaheline EstWrestFest „Tallinn Open“ noorte maadlusvõistlus

(märts) ● Tallink Maijooks (mai) ● Tour of Estonia 2020 jalgrattaspordis (mai)

48 Tallinna suuremad spordirajatised (seisuga 01.05.2019)

17

pallimängusaali

21

ujulat ja veekeskust (sh kooliujulat)

13

jalgpallistaadioni (sh Sõle spordikeskuse täismõõtmeline kunstkattega jalgpalliväljak, mis vastab FIFA Star2 normidele)

8

tennisekeskust

3

jäähalli

3

kergejõustikuhalli

6

kergejõustikustaadioni

82

üle 50

pallimänguplatsi välijõusaali-jõulinnaku

ALLIKAS: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Tallinn võõrustab tänavu enam kui 90 rahvusvahelist spordivõistlust.

KULTUUR Tallinnas tegutseb 2019. aastal

49

muuseumi

kunstigaleriid ja näitusesaali

44

1 keskraamatukogu

17

keskraamatukogu haruraamatukogu

1 raamatukogubuss

30

teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu)

64

kooliraamatukogu

23

kontserdisaali

projekti- ja repertuaariteatrit

36

7 kino (sh Euroopa moodsaim kino Ülemiste keskuses)

12

kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust

10

munitsipaalhuvikooli

kultuuriseltsi ja ühendust

216

378

erahuvikooli

avatud noortekeskust

10

1 botaanikaaed 1 loomaaed 1 lauluväljak 1 raekoda 1 teletorn

1

44

energia avastuskeskus usuliste ühenduste pühakoda

50 Tallinna kultuurielus on leidnud koha paljud traditsioonilised sündmused: ● Tallinna dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn ( jaanuar-veebruar)

http://docpoint.ee/ ● Hiina uusaasta (veebruar) www.tallinn.ee/est/Hiina-uusaasta ● Tallinn Music Week (märts) www.tmw.ee ● Tallinn Fashion Week (märts, oktoober) www.estonianfashion.eu ● Rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz

(aprill, september, detsember) www.jazzkaar.ee

● Eesti Muusika Päevad ja ISCM World Music Days (mai) www.eestimuusikapaevad.ee ● Tallinna päev (15. mai) www.tallinn.ee/tallinnapaev ● Muuseumiöö (mai) www.muuseumioo.ee ● Tallinna kirjandusfestival HeadRead (mai) www.headread.ee ● Tallinna Vanalinna Päevad ja pärimuspidu Baltica (mai-juuni) www.vanalinnapaevad.ee ● Tallinna tänavatoidufestival ( juuni) www.tallinnstreetfoodfest.ee ● XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019 Tallinnas http://estofestival.com/ ● Muusikafestival Nargen Festival ( juuni-september)

www.nargenfestival.ee

● Keskaja päevad ( juuli)

https://folkart.ee/uritused/keskaja-paevad-2019/

● Tallinna merepäevad ( juuli) www.tallinnamerepaevad.ee ● XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“* ( juuli)

https://2019.laulupidu.ee/tantsupidu

● Tallinna Rahvusvaheline orelifestival ( juuli-august) www.concert.ee/kont-

serdi-kategooria/tallinna-rahvusvaheline-orelifestival/ ● Birgitta Festival (august) www.birgitta.ee ● Kultuuriöö (augusti viimane laupäev) www.tallinn.ee/kultuurioo ● Festival „Valgus kõnnib Kadriorus“ (september)

www.kadriorupark.ee/sundmused/valgus-konnib-kadriorus-2018

● Tallinna disainifestival Disainiöö (september) www.disainioo.ee ● Teatrifestival Kuldne Mask Eestis (oktoober) www.goldenmask.ee ● Mardilaat (november) www.folkart.ee/sundmused/laadad/mardilaat/ ● Pimedate Ööde filmifestival (november) www.2019.poff.ee ● Jõuluturg Raekoja platsil (detsember-jaanuar) www.christmasmarket.ee

*Esimesest laulupeost möödub 150 aastat.

Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud.

52 Tallinnal on koostöösuhe 27 linnaga üle maailma Annapolis (USA)

Newcastle ja Gateshead

Berliin (Saksamaa)

(Suurbritannia)

Chengdu (Hiina)

Odessa (Ukraina)

Dartford (Suurbritannia)

Peking (Hiina)

Firenze (Itaalia)

Peterburi (Venemaa)

Gent (Belgia)

Riia (Läti)

Groningen (Holland)

Schwerin (Saksamaa)

Hangzhou (Hiina)

Skopje (Makedoonia)

Helsingi (Soome)

Stockholm (Rootsi)

Kiel (Saksamaa)

Thbilisi (Gruusia)

Kiiev (Ukraina)

Turu (Soome)

Kotka (Soome)

Veneetsia (Itaalia)

Malmö (Rootsi)

Viin (Austria)

Moskva (Venemaa)

Vilnius (Leedu)

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

JUHTIMINE JA EELARVE Tallinna juhtimine (seisuga 11.06.2019)

Linnavolikogu (79)

Linnavalitsus (7)

Linnakantselei (345) Linnasekretär (1) Linnasekretäri büroo (10) Linnapea büroo (7) Abilinnapeade bürood (19) Linna avalike suhete teenistus (60) Linna finantsteenistus (113) Linna haldusteenistus (31) Linna infotehnoloogia teenistus (35) Linna sisekontrolöri teenistus (13) Linna personaliteenistus (34) Linna õigusteenistus (22)

8 linnaosa halduskogu (166)

Linnavolikogu kantselei (32)

10 komisjoni (164)

Haridus- ja kultuuri 19 Innovatsiooni 14 Keskkonna 18 Korra ja tarbijakaitse 18 Linnamajandus 16 Linnavara 16 Rahandus 18 Revisjoni 10 Sotsiaal- ja tervishoiu 17 Õigus 18

Sulgudes on märgitud ametikohtade arv

8 linnaosa valitsust (421,2) Haabersti Linnaosa Valitsus (37,5) Tallinna Kesklinna Valitsus (66) Kristiine Linnaosa Valitsus (42,2) Lasnamäe Linnaosa Valitsus (89) Mustamäe Linnaosa Valitsus (50) Nõmme Linnaosa Valitsus (43,5) Pirita Linnaosa Valitsus (26) Põhja-Tallinna Valitsus (67)

12 ametit (706) Ettevõtlusamet (65) Haridusamet (52) Keskkonna- ja Kommunaalamet (85) Kultuuriväärtuste Amet (18,5) Linnaarhiiv (27) Linnaplaneerimise Amet (111) Linnavaraamet (79) Munitsipaalpolitsei Amet (117) Perekonnaseisuamet (35) Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (37) Spordi- ja Noorsooamet (30,5) Transpordiamet (49)

54

55

Tallinna eelarve (tuh €)

Tänavate sulgemise maks

1 300 000

Parkimistasu

6 300 000

Lõivud

2014

2015

2016

ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

2017

2018

761 259

712 949

656 527

567 709

550 382

570 169

Tulud majandustegevusest

2019

2014-2018 eelarve täitmine, 2019 eelarve

Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks

9 370 243

Õiguste müük

3 225 370

Muu toodete ja teenuste müük

3 962 120

Muud tulud

797 000

Finantstulu

6 000

Vara müük

5 091 500

Muud tulud varalt Dividendid

417 000 7 800 000 128 888 223

Välisrahastus

21 136 137

Välisprojektide kaasfinantseerimine

1 855 956

439 000 000

Võetavad laenud

26 000 000

Nõuete muutus

4 800 000

65 819 185

Üür ja rent

Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt

Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2019)

542 950

SISSETULEKUD KOKKU ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

35 000 000 -52 700 761 258 984

56 Suuremate investeeringute jaotus (€ 2019)

Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2019) Linna juhtimine Linna tugiteenused Avalik kord Haridus

sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid

2 618 795 43 282 795 4 063 456 195 995 530 12 574 170

Kultuur

49 521 349

Sport ja vaba aeg

20 806 401

Noorsootöö

2 066 987

Sotsiaalhoolekanne

51 031 206

Teed ja tänavad

77 425 023

Heakord

21 225 831

Tehnovõrgud

5 706 870

Muud kommunaalkulud

2 108 901

Linnamajandus (sh elamumajandus)

sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid

Linnatransport

30 570 247 10 860 000 80 578 608

Keskkonnakaitse

2 045 926

Linnaplaneerimine

4 557 426

Ettevõtluskeskkond

4 794 724

Tervishoid

13 177 530

Finantskulud

4 020 000

Reservid, sh

11 178 996

linnavalitsuse reservfond

1 030 432

linnaosade reservfond

kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv

1 500 000

linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv

3 000 000

oma- ja kaasfinantseerimise ning välisprojektide ettevalmistamise reserv

1 500 000

palga korrektsiooni reserv

Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud Laenude tagasimaksed Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames Kohustuste muutus VÄLJAMINEKUD KOKKU ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

157 000

3 991 564 115 345 398 18 489 583 700 102 –52 700 761 258 984

34,5% Teed ja tänavad 46 726 237 6%

33,3% Haridus 45 041 355 14,9% Kultuur 20 236 051

5%

4% 4% 4%

6% 34,5%

6,7% Linnamajandus

(sh elamumajandus) 9 100 960 4,4% Heakord ja keskkonnakaitse

5 978 425 3,1%

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 4 191 788

1,8%

Sport ja vaba aeg 2 438 700

0,7%

Transport 950 000

6%

0,6% Muud 757 740 INVESTEERIMISPROJEKTID KOKKU 135 421 256 ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

33,3%

TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon 640 4218 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee • tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet