2019
FAKTE
TALLINNAST
TALLINN – Eesti majanduskeskus
1
SISUKORD 1 Ajalugu: Tallinn 800 4 Konkurentsivõime 5 Ettevõtlus 13 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 17 Turism 23 Majandus 25 Väliskaubandus 27 Elamumajandus ja Ärikinnisvara 32 Rahvastik ja tööturg 34 Transport 38 Haridus 41 Keskkond 44 Tervishoid 46 Sport 50 Kultuur 53 Juhtimine ja eelarve Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Aare Vabamägi, Aivar Pihelgas, Andres Raudjalg, Andres Teiss, Artur Ivlijev, Cleveron, Kairi Aun, Kaupo Kalda, Ken Mürk, Priit Mürk, Rasmus Jurkatamm, Renee Altrov, Sergei Zjuganov, Sven Tupits, Tallinn Design House, Tatyana Aksenova, Timo Anis, Toomas Tuul, Tõnu Tunnel Trükkinud Joon Toimetanud Luisa Tõlkebüroo Välja antud 2019. aasta augustis
AJALUGU: TALLINN 800 2019. aasta on Tallinna ajaloos märgilise tähtsusega. 15. juunil tähistab linn 800 aasta möödumist oma kirjalikust esmamainimisest 1219. aastal Henriku Liivimaa kroonikas, kus Läti Henrik kirjeldas Taani kuninga Valdemar II ja tollaste eestimaalaste vahel toimunud Lindanise linnuse (Toompea) lahingut. Kõik head asjad tulevad paaris ja linna esmamainimine pole ainus tähistamist väärt asjaolu. Me jagame oma suurt juubelit Taani riigilipu Dannebrogi sünnipäevaga. Tuntud legendi järgi langes punane valge ristiga lipp taevast alla Tallinnas toimunud lahingu ajal märgina jumala toetusest taanlastele ja kindlustas neile ka raske võidu. 1248. aasta 15. mail annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega liideti Tallinn keskaegsete Saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. Tallinn on kõige paremini säilinud keskaegne linn Põhja-Euroopas. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
3 Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2019) ASCE
Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon
Baltic Metropoles Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik CNV
Euroopa kodanikukaitse ja kriisireguleerimise võrgustik
EACTV
Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon
ECAD
Euroopa Linnad Uimastite Vastu
ECM
Euroopa Linnaturunduse Liit
EUROCITIES
Euroopa suurlinnade võrgustik
HANSA Hansaliikumine ICA
Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu
ICF
Intelligentsete Kogukondade Liit
IMPACTS
Rahvusvaheline Euroopa ja Põhja-Ameerika pea- ja suurlinnade võrgustik linnaliikuvuse ja transpordipoliitika küsimustes
InterCity Youth
Euroopa linnade noorsooametite võrgustik
LUCI
Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit
POLIS
Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik
Strasbourgi klubi Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus
TALLINN EESTI
Asukoht
59° 26’ põhjalaiust ja 24° 46’ idapikkust
Pindala
159,37 km²
45 227 km²
UBC
Läänemere Linnade Liit
WTCF
Rahvusvaheline turismilinnade võrgustik (World Tourism Cities Federation)
Krediidireitingud (2019)
Saared Aegna (3,01 km²)
2222 meresaart, neist 318 üle 1 hektari. Suurimad Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi
TALLINN (12.04.2019)
EESTI
Fitch Ratings AA-/stabiilne
Fitch Ratings AA-/stabiilne (5.04.2019)
Järved Harku (1,6 km²) Ülemiste (9,4 km²)
Ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat
Standard & Poor’s AA-/stabiilne (7.12.2018)
Moody’s A1/stabiilne (10.05.2019)
Merepiir
49 km
Maismaapiir
58 km
Rahvaarv
438 874 (01.01.2019) 1 323 824 (1.01.2019)
Mainekas rahvusvaheline reisijuhtide kirjastaja Lonely Planet nimetas 2018. aastal Tallinna parima kvaliteedi ja hinna suhtega linnaks, mida tasub kindlasti külastada.
Asustustihedus 2754 in/km² Haldusüksus
8 linnaosa
Keskmine õhutemperatuur Riigikeel
15 maakonda juulis +20 °C (2018) veebruaris 0 °C (2019)
eesti keel
Rahaühik euro (€)
● 13. novembrist 1999 on Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. ● 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik. ● 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. ● 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi. ● 9. detsembrist 2010 on Eesti Majanduskoostöö ja
Arengu Organisatsiooni (OECD) liige.
● 2014. aasta detsembris loodi koostöövõrgustik Digital-5,
mille üks asutajariik on Eesti.
Krediidiasutused (2019) EESTI
VÄLISRIIKIDE FILIAALID
AS Inbank
AS Citadele banka Eesti filiaal
AS LHV Pank
Danske Bank A/S Eesti filiaal
AS SEB Pank
Folkefinans AS Eesti filiaal
Bigbank AS
Nordea Bank Abp Eesti filiaal
Coop Pank AS
OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
Holm Bank AS
Scania Finans AB Eesti filiaal
Luminor Bank AS
Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
Swedbank AS
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
TALLINNA ÄRIPANGA AS ALLIKAS: Finantsinspektsioon
4
KONKURENTSIVÕIME #31
IMD Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting 2018
63 riiki
#25
IMD Digitaalse arengutaseme indeks 2018
63 riiki
#32
WEF globaalne konkurentsivõime reiting 2018
140 riiki
#30
ÜRO Rahvusvaheline inimarengu indeks 2018
189 riiki
#7
The Heritage Foundationd Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks 2018
180 riiki
#18 Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks 2018
180 riiki
#16
Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeks 2019
190 riiki
#18
European Digital City Index Tallinnale 2016
#2
Tallinn – maailma ühe suurima tehnoloogiakonverentsi Web Summit raames Euroopa Innovatsioonipealinna konkursi parimaid 2017
#3
Startup’ide arv Eestis inimese kohta 2016. aastal Euroopa riikide hulgas
Maailmapanga raportis „Doing Business”on Eesti kinnisvaratehingute lihtsuse poolest 190 riigi seas 2018. aasta mais 6. kohal, ettevõtlusega alustamise lihtsuselt 15. kohal.
ETTEVÕTLUS
Eesti startup-ettevõtete ökosüsteem
Eesti majanduskasvu nurgakivid on ettevõtlus ja eksport. Seepärast panustab riik atraktiivse ärikeskkonna loomisesse, vähendades bürokraatiat nii palju kui võimalik ning soodustades keskkonda, kus äri tegemine on lihtne, ent mida samas turvab plokiahelatehnoloogia. Kõike alates ettevõtte asutamisest ja maksude deklareerimisest kuni aruannete esitamiseni saab teha kodust lahkumata. On tuntud tõde, et kus äri tegemine on lihtne, seal see ka kasvab. Just seepärast on Eesti nende juhtivate riikide seas, kus on enim idufirmasid inimese kohta.
● 550 startup-ettevõtet;
Ettevõtte asutamine vaid mõne tunniga
● 4 ükssarvikut ehk maailmas suurim ükssarvikute arv ühe elaniku kohta (Skype, Playtech, Transferwise, Taxify); ● kaasanud ligi miljard eurot (92% välismaalt); ● Eesti startup-ettevõtete viisa; ● toetav ökosüsteem.
Need maailmas tuntud ettevõtted on pärit Eestist:
Ettevõtte asutamiseks kuluvat aega on vähendatud viielt päevalt kolmele tunnile, rekordaeg on 18 minutit (tegemist on aastaid püsinud maailmarekordiga; praegu on esikohal Omaan, ent seda tänu Eesti IT-ettevõtete abile). Seepärast eelistabki 99% inimestest asutada ettevõtte internetis. Kuna 99,8% pangatoimingutest toimub samuti internetis, on ettevõtte juhtimine Eestis lihtne.
Muretu maksusüsteem 95% maksudeklaratsioonidest täidetakse internetis – see võtab vaid kolm minutit!
2020. aastaks on maksude esitamine täielikult automatiseeritud
ROHKEM INFOT: www.startupestonia.ee
Projekti „Reporting 3.0“ eesmärk on vähendada ettevõtete riigiasutustele andmete edastamise kohustusest tulenevat koormat. 2020. aastal valmib uus e-maksuameti ja e-tolli portaal, kus andmevahetus ettevõtete ja maksuhalduri vahel hakkab toimuma automaatselt, vajades vaid juurdepääsuluba vajalikele andmetele. See säästab väärtuslikku aega ja raha, võimaldades ettevõtetel keskenduda kasvule ning lastes inimestel tõhusamalt töötada.
6
7
Nutikas spetsialiseerumine IKT
TERVISHOIUTEHNOLOOGIAD
IKT
idufirmad
personaalmeditsiin
materjaliteadus ja -tööstus
küberturvalisus
digiretseptid
uudne ehitus
robootika
geneetikauuringud
tervislik ja funktsionaalne toit
nutikad tekstiilid
e-tervis
keemiatööstus
ALLIKAS: Brandestonia (Research Estonia esitlus)
Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (01.01.2019) 0,02% 0,01% 81,28% 18,68% 0,01%
Tööstuse digiteerimine
81,28%
Riik 21 Kohalik omavalitsus 9 Eesti eraõiguslik isik 85 685 ↓ Välismaa eraõiguslik isik 19 697 ↑ Algteave puudulik 5 KOKKU 105 417 0,01%
● e-ehituse platvorm 18,68%
● Industry 4.0 ● nutikas energia
0,01%
0,02%
● majandus reaalajas
2017. aastal oli Tallinnas 14 772 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 42 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro. Seisuga 01.0.12019 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 24 ettevõtet.
Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (01.01.2019) TEGEVUSVALDKOND
KOKKU
ÄRIÜHING FIE
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
19 355
18 648
707
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
16 422
15 714
708
Haldus- ja abitegevused
12 125
11 991
134
Info ja side
9 837
9 648
189
Kinnisvaraalane tegevus
9 001
8 749
252
Muud teenindavad tegevused
7 717
6 671
1 046
Ehitus
5 585
5 431
154
Finants- ja kindlustustegevus
5 405
5 379
26
Veondus ja laondus
4 950
3 540
1 410
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
4 815
4 009
806
Töötlev tööstus
3 432
3 202
230
Majutus ja toitlustus
2 258
2 221
37
Haridus
2 095
1 844
251
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
1 371
1 254
117
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
612
486
126
Elektrienergia, gaasi , auru ja konditsiooneritud õhuga varustamine
159
158
1
Tegevusala määramata
123
71
52
107
6
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 113 Mäetööstus
42 42
KOKKU
105 417 ↑ 99 165 ↑
6 252 ↓
Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2017. majandusaasta 59,7% aruande põhjal) 59,7% 36,03% 3,52% 0,64% 0,11%
0 töötajat 37 510 1–10 töötajat 22 643 11–50 töötajat 2211 51–250 töötajat 404 üle 250 67 KOKKU 62 835
0,64%
36,03%
0,11% 3,52%
Tallinn on ettevõtluseks avatud Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemispaika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskustele ja idufirmadele. Tänu e-riigi lahendustele on Eestis firma loomine ja toetuste taotlemine lihtne ning see julgustab inimesi ettevõtlusega alustama. Maailmas esimesena algatatud e-residentsus võimaldab välismaalasel kasutada kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte registreerimine, digitaalne allkirjastamine), mida kasutavad kohalikud elanikud. Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.
8
9
Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:
Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid
● ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee;
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid on ettevõtluskeskus, mille alla kuuluvad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinn Design House. Sihtasutus on tegutsenud alates 2006. aastast ning aidanud kaasa üle 400 ettevõtte jätkusuutlikule arengule. Loomeinkubaatori programmis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tehnoloogiaga tegelevatest idufirmadest tootvate disaineriteni. Tallinn Design House’is on esindatud üle 100 Eesti disainimärgi.
● ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee; ● e-residentsus: https://e-resident.gov.ee. Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab teistele majandusvaldkondadele tugevat mõju. Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.
INKUBATSIOONIS PAKUTAKSE: ● kuni 24-kuulist arenguprogrammi; ● personaalset konsultatsiooniteenust; ● 30 professionaalset ärimentorit;
Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:
● regulaarseid sündmuseid, seminare, ühistegevusi; ● rahalisi toetusi ettevõtete ekspordivõimekuse kasvuks;
● Tallinn Music Week (märts) https://tmw.ee/conference/;
● koostöövõimalusi rahvusvaheliste projektide raames;
● North Star AI (märts) https://aiconf.tech/;
● üle 2000 m² äripinda kesklinnas;
● MELT innovatsioonifoorum (aprill) https://melt.ee/;
● alates 10 m² suuruseid kontori-, ateljee- ja stuudiopindu.
● Latitude 59 (mai) www.latitude59.ee; ● Tallinn Marketing Week (mai) www.tallinnmarketingweek.com; ● Tallinna ettevõtluspäev (oktoober) www.ettevotluspaev.tallinn.ee; ● Robotex (november) https://robotex.international/; ● Tallinn Startup Week (november) https://startupweektallinn.com/; ● PÖFF (november) https://industrytallinn.com/.
Tallinna Tööstuspargid AS Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnas uusi töökohti. Ettevõte on väljaehitanud taristud, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid. Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ehitama: ● Tondiraba tööstuspark (22,5 ha; kõik kinnistud on müüdud); ● Betooni tööstuspark (3,6 ha; kaks kinnistut pakkumisel); ● Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; kaks kinnistut on pakkumisel). TALLINNA TÖÖSTUSPARKIDE EELISED: ● tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal; ● Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele; ● Muuga sadam asub 20-minuti- lise autoteekonna kaugusel; ● tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.
KODULEHT: https://inkubaator.tallinn.ee/
10 Tallinna Teaduspark Tehnopol Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis aitab alustavatel ja kasvavatel tehnoloogiaettevõtetel kiiremini areneda.
PROTOTÜÜPIMISE RAHASTU PROTOTRON
STARTUP INKUBAATOR
ÄRITEENUSED TOOTEARENDUSEKS JA EKSPORDIKS
PROGRAMM MOMENTUM VÕTETELE
FOOKUSVALDKONNAD:
TEHNOPOL ARVUDES:
● info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia;
● üle 200 pargis tegutseva ettevõtte;
● tervisetehnoloogia;
● 4900 töötajat linnakus;
● rohetehnoloogia.
● 1,4 miljardit ettevõtete käive;
● üle 230 teenuseid kasutava ettevõtte;
● 300 miljonit ettevõtete eksport; TUNTUMAD ETTEVÕTTED ON SprayPrinter (https://sprayprinter.com); Bikeep (https://bikeep.com); Defendec (www.defendec.com); Toggl (https://toggl.com).
● üle 230 Startup Inkubaatori programmi läbinud ettevõtte; ● 11 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses; ● 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; ● 16 konverentsi- ja koosolekuruumi; ● 3 teadus-arenduskeskust; ● 2 laborit.
Tallinna Tehnikaülikooli linnak Tallinna Tehnikaülikool (TalTech, www.taltech.ee) on Eesti ja Baltimaade ainus ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt ühte linnakusse koondunud. TalTechis arendatakse maailmas esimest piiriülese targa linna tippkeskust, mis keskendub viiele valdkonnale: andmed, valitsemine, transport, energiaja tehiskeskkonnad ning targa linnaruumi ja teenuste praktiline arendus. Tippkeskus võimendab Eesti e-riigi ja Euroopa digitaalse ühisturu arengut ning tugevdab ülikoolide ja ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd. TalTech on ka tudengite, teadlaste ja ettevõtjate loodud isesõitva sõiduki sünnikodu. TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory on rahvusvaheline innovatsiooni ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja. Mektorys tegutsevad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased ning on see on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi. Mektorys toetatakse TalTechi uurimisrühmade koostööd ettevõtetega ning tudengite ettevõtlikkust ja nende alustavaid idufirmasid. Mektory üks eesmärke on edendada rahvusvahelisi ettevõtlussuhteid. Keskust külastab aastas keskmiselt 50 000 inimest Eestist ja välismaalt. 2019. aasta suvest on Mektorys interaktiivsete multimeedialahendustega TalTechi demokeskus, mis annab tervikliku ülevaate ülikooli ja ettevõtete koostöövõimalustest. Äsja avati seal ka koostööala, testimise ja prototüüpimise keskus tudengitele ning uuenduskuuri läbinud modernne, tipptehnoloogiaga varustatud konverentsisaal. Tehnikaülikooli territooriumi kogupindala on 55,5 hektarit ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7, lennujaama 9 ja sadamasse 8 km.
13
INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA Andmevahetuskiht X-tee (https://www.ria.ee/x-tee) on tehniline ja organisatsiooniline lahendus, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. Tänu X-teele suhtlevad organisatsioonide infosüsteemid omavahel otse ja reaalajas ning nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja ühelt organisatsioonilt saadud andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms) ise mõnele teisele organisatsioonile esitama. Sellega võimaldab X-tee märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.
Ülemiste City – tark linn Ülemiste City on Baltimaade suurim ja kõige kiiremini arenev ärilinnak, mis asub kompaktselt 36 hektari suurusel maa-alal Tallinna lennujaama kõrval.
ANDMEKOGU
Linnaku ettevõtetele ja töötajatele pakutavad teenused aitavad kaasa igapäevatoimetuste sujumisele.
● 400+ ettevõtet;
● Eesti ja rahvusvaheline kool;
● 120 000 m² büroopinda;
● pere- ja hambaarstid;
● 10 000 töötajat;
● autorendid, -pesulad;
● 3000 parkimiskohta.
● basseiniga spordiklubi;
ERP
TOORING VALVE
TUGI
ETTEVÕTE
LIIKMETE TEENUSTE HALDUS
AVALIK INTERNET
RIMINE
Ettevõtted saavad tutvustada oma teenuseid, korraldada kohtumisi ja ühisüritusi ning luua uusi edasiviivaid kontakte.
X TE E
E X TE
● kohvikud, restoranid; ● toidupood.
KESKNE
TE E
● eesti- inglise- ja prantsusekeelne lasteaed;
X
● 36 hektarit;
E TE
LINNAKUS ASUVAD:
X TEE
X
ÜLEMISTE CITY ARVUDES:
REGISTER
BELDAJA
SEERIJA
Linnakus asub ka Eesti Rahvusvaheline maja. XT EE
Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste AS, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste AS.
MAKSUAMET
EE XT
Linnakusse toovad linnaliinibussid nr 7, 15, 45, 49 ja 65 ning tramm nr 4.
PANK
PORTAAL
LINNAKU KÕIGE TUNTUMAD ETTEVÕTTED ON: ● Playtech Estonia (www.playtech.ee); ● Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com); ● Nortal (www.nortal.com); ● Helmes (www.helmes.ee); ● ABB (abb.com/ee). LISATEAVE: www.ulemistecity.ee
M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest. Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt http://mobiil.id.ee.
14
15
E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne. E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid. E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest. E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega. E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo. 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduses on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.
E-RESIDENDID SAAVAD: ● asutada interneti kaudu ettevõtte vähem kui päevaga; ● juhtida oma ettevõtet interneti teel sõltumata asukohast; ● digitaalselt taotleda ettevõtte pangakonto avamist; ● pääseda ligi rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele; ● dokumente digitaalselt allkirjastada ja edastada; ● deklareerida Eesti makse interneti kaudu. KUIDAS SAADA E-RESIDENDIKS? 1. Esitage taotlus internetis aadressil e-resident.gov.ee 2. Oodake taustakontrolli ja kinnitusmeili. 3. Minge sobivasse Eesti välisesindusse, et saada kätte oma digitaalne ID-kaart. 4. Seejärel saate kohe hakata e-residentsuse platvormil pakutavaid e-teenuseid kasutama.
5G Telia avas detsembris 2018 Tallinnas oma esimese 5G võrgu. Vast avatud võrku saavad teadusuuringuteks ning uuenduste edendamiseks kasutada nii ettevõtted kui ka teadusasutused. Tehnikaülikooli teadlased ja tudengid ning ettevõtted ja idufirmad saavad luua ning katsetada rakendusi, milleks on vajalik ülikiire ning kvaliteetne andmeside. Ühtlasi on tegu püsiva võrguga, mis kasutab standarditele vastavaid ning kommertskasutuseks mõeldud 5G-võrgu komponente. Üks rakendus on näiteks TalTechis loodud Iseauto, mis liikleb peagi 5Gtehnoloogia toel ning suhtleb kiirelt ning viivitusteta ümbritseva taristuga. Eesti võtab sihiks välja arendada 5G-ühenduvus kujul, mis võimaldaks andmete vaba liikumist, uudsete teenuste arengut ja tehisintellekti kasutuselevõttu. Eesti võtab eesmärgi saavutada 2023. aastaks 5G-ühenduvus suuremates linnades ning nende äärealadel ja 2025. aastaks transpordikoridorides.
E-residentsus: Eesti on maailma esimene riik, mis pakub e-residentsust. E-residentsus on riigi väljastatud digitaalne ID, mis on kättesaadav kõikidele inimestele üle kogu maailma. E-residentsus annab igale maailma kodanikule võimaluse asutada internetis kerge vaevaga rahvusvaheline ELi ettevõte ning juhtida seda interneti teel sõltumata oma füüsilisest asukohast.
RIIGIS
ESIMENE OMATAOLINE MAAILMAS e-resident.gov.ee
Seni on e-residentsust taotlenud 53 000 inimest 167 riigist. ETTEVÕTTE
1G
2G
3G
4G
5G
0
>40KB
>21.6MB
>1GB
>20GB
1981
1991
1998
2008
2018
No On-board
No On-board
256MB Memory
6MB Memory
>8MB Memory
Storage
Storage
16GB Storage
256GB Storage
>512GB Storage
16
17
TURISM
Eesti võtab sihiks välja arendada 5G-ühenduvus kujul, mis võimaldaks andmete vaba liikumist, uudsete teenuste arengut ja tehisintellekti kasutuselevõttu.
● Maailma Majandusfoorumi koostatud 2017. aasta turismi konkurentsi-
võime raportis on Eesti 136 riigi seas 37. kohal. Järjestamisel võetakse arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuurivarasid, tervishoiu- ning hügieenitingimusi jmt. ● Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2019) käis 2018. aastal Tallinnas 76% kõigist Eesti väliskülalistest. ● Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2018. aastal üle 316 000 kliendi.
Eesti Rahvusvaheline Maja Eesti Rahvusvaheline Maja (IHE) on Eestis viibivatele välismaalastele loodud keskus, mis pakub kõiki vajalikke teenuseid, olgu selleks siis riigiga suhtlemine, nõustamine või võrgustiku loomine. Majas korraldatakse ka üritusi ja sealt võib leida tööpakkumisi. IHE asutati, et soodustada ümberasumise protsessi ning aidata rahvusvahelistel spetsialistidel ühiskonnaga paremini kohaneda. Maja asub Ülemiste Citys aadressil Valukoja 8, vaid 400 m kaugusel Tallinna lennujaamast.
Rahvusvahelise Eesti Maja teenused Rahvusvahelise Eesti Maja teenused
Abikaasade võrgustik
Kultuuriüritused
Kultuur ja keel Abikaasade võrgustik
Kultuuriüritused
Kultuur ja keel Eluase Rändealane konsultatsioon
Karjäärinõustamine
Eluase Karjäärinõustamine
Kohanemisprogrammi koolitused
41% Mitmepäevakülastused 1 934 561 59% Ühepäevakülastused 2 710 022 KOKKU 4 644 583
Rändealane konsultatsioon
59%
Isikukood Elukoha registreerimine
ALLIKAS: Positium LBS
Perearst
Tallinnasse tegid välisriikide elanikud 2018. aastal 4,64 miljonit külastust, millest mitmepäevakülalisi oli 1,93 miljonit ja ühepäevakülalisi 2,71 miljonit.
Isikukood Elukoha registreerimine
Kool Lasteaed
Kool Lasteaed
41%
Väliskülaliste Tallinnas käigud (2018)
Perearst
Kohanemisprogrammi koolitused
Professionaalne võrgustik
Professionaalne võrgustik
Erateenused Erateenused
Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2018) 76% majutatud välisturistid 1 462 726 24% mujal ööbinud 471 835 KOKKU 1 934 561
76% 24%
ALLIKAD: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Mitu päeva kestnud külastuse korral ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 462 726 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 471 835 välisturisti.
18 Tallinna suurimad konverentsipaigad (2019) Kohti Konverentsi- konverentsi- paiku ruumis 500-1000 14
Konverentsipaigad
1001-2000 2
Alexela Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus
7000
Saku Suurhall, Tondiraba jäähall
2
Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel Lennusadam, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Laulu väljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôteli Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskus, Vaba Lava teatrikes kus, Noblessneri Valukoda
ALLIKAS: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2018. aastal 4241 konverentsiüritust, millest 849 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 251 531 inimest, kellest 48 115 olid välismaalased.
2014
2017
● Eesti elanikud
1715
1463
252
1728
1493
235
1680
2016
2015
ALLIKAS: Statistikaamet
Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas:
1462
218
1579
1381
198
1603
1412
Rahvusvaheline kongresside ja konverentside ühendus (ICCA) avalikustas 2018. aasta paremusjärjestuse, milles Tallinn tuli 1600 linna seas 49. kohale, edestades näiteks New Yorki ja Reykjaviki. 2018. aastal toimus Eestis 67 rahvusvahelist erialaühenduste konverentsi, mis on Balti riikide suurim näitaja. Eesti tuli 162 riigi arvestuses 45. kohale.
Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)
191
Kolmveerand (76%) Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased ning 84% olid kuni 100 osalejaga konverentsid. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid mai, oktoober ning november.
2018
● Väliskülalised ● Kokku
Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)
● Locked Shields, aprill 2019, 1200 osalejat; ● Latitude 59 16.-17. mai 2019, 2400 oalejat;
1,84
1,85
1,74
1,79
1,80
1,73
1,78
1,80
1,66
1,77
1,79
1,62
1,78
04.-08.11.2019, 5000 osalejat;
1,80
● Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI Maailmakongress 2019,
1,66
● CyCon 2019, 28.-31. mai 2019, 600+ osalejat;
● Heategevusorganisatsiooni Lions Klubi Lions Europa Forum 2019,
04.-06.10.2019, 1500 osalejat;
● Euroopa teadusuuringute ja hariduse võrgustiku konverents TNC19 –
Forging Digital Societies, 16.-20.06.2019, 750 osalejat.
2014 ALLIKAS: Statistikaamet
2015
2016
● Eesti elanikud
2017
2018
● Väliskülalised ● Kokku
20
21
Statistikaameti andmetel viibisid 2018. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,84 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,93 ööd) ja kõige lühemaid veebruaris (1,80 ööd).
2018. aastal valiti Tallinna jõuluturg Euroopa parimaks! ALLIKAS: europeanbestdestinations.com
2014
2015
2016
2017
2018
2015
2016
2017
2018
Teised ühepäevakülastajad
2,07 mln
ALLIKAS: Statistikaamet
1,71 mln (-1%) ALLIKAD: Positium LBS, Tallinna Sadam , Statistikaamet
2014
339
(-2%)
311
1,46 mln
271
(+7%)
280
0,25 mln
(+6%)
149 360 835
Majutusettevõtetes ööbijaid
(+4%)
Ühepäevakülastajad
2,71 mln
143 979 921
Mujal (sh tasuta) ööbijaid
1,93 mln Majutusettevõtetes ööbijaid
(+12%)
(+5%)
126 208 722
4,64 mln
Välisturistid
Ühepäevakülastajad
635 000 115 323 741
471 000 (+32%)
Siseturistid
Kruiisireisijad
VÄLISKÜLASTAJAD
115 451 872
Mujal (sh tasuta) ööbijaid
EESTI ELANIKUD
Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas
297
Sissetulek majutusteenuste müügist (€)
Tallinna külastajad (2018)
Tallinna majutusettevõtted teenisid 2018. aastal majutusteenuste müügist 149,3 miljonit eurot, mida oli 2017. aastaga võrreldes 4% rohkem.
ALLIKAS: Tallinna Sadam
22
23
MAJANDUS 635
564
474
479
500
Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal jooksevhindades 25 miljardit eurot.
SKT elaniku kohta (€)
Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2018)
2014
68%
2015
2016
29%
ALLIKAS: Statistikaamet
4%
19 449,9
2018. aasta lõpuks ulatusid otseinvesteeringud Eestis kokku 21,3 miljardi euroni.
2018. aasta lõpuks oli Eestisse välismaiseid otseinvesteeringuid tehtud elaniku kohta 16 090 euro eest.
4%
59% 2%
59% Puhkusereis 33% Tööreis 6% Konverents 2% Muu eesmärk
Eesti tarbijahinnaindeks (%) -0,1
-0,5
0,1
3,4
3,4
2014
2015
2016
2017
2018
6%
33%
ALLIKAS: Statistikaamet
ALLIKAS: Statistikaamet
2018. aastal Tallinna majutusettevõtetes majutatud 1 715 008 turisti jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusreisijaid 67% (1 138 721), tööreisijaid 26% (449 029), konverentsireisijad 4% (70 021) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) reisivad linnakülastajad 3% (57 237).
Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad 2014
2015
2016
2017
2018
Eestis kokku, sh
676 983
698 261
730 290
771 643
822 740
Tallinnas
394 045
417 405
432 335
475 968
519 050
58
60
59
62
63
Tallinnas peatunud ärireisijate osakaal %
2018
ALLIKAS: Eesti Pank, Statistikaamet
Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2018)
2017
Statistikaamet avaldab andmed 13.12.2019
● Eesti keskmine ● Tallinn
ALLIKAS: Statistikaamet
68% Puhkusereis 29% Tööreis 4% Konverents 4% Muu eesmärk
17 925,7
15 260,9
Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2018. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 339 korda kokku 635 000 reisijaga.
29 261,3
2018
27 172,3
2017
16 478,8
2016
26 214,9
2015
15 709,6
2014
25 754,5
ALLIKAS: Tallinna Sadam
ALLIKAS: Statistikaamet
63% kõigist 2018. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas. LISAINFO: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com
24
25
VÄLISKAUBANDUS
Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st (%)
Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)
6,4 4,6
2015
2012 2014
2018
ALLIKAS: Eesti Pank
2017
2015
2016
2017
16 203
14 429
14 771
12 874
13 515
11 897
13 097
11 575
13 788
12 006
2014
2018
● Eksport ● Import
ALLIKAS: Statistikaamet
Muud riigid 52%
Rootsi –13%
Iirimaa 13%
Soome 24%
Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2018)
ALLIKAS: Eesti Pank
Leedu 5,5% Norra 3,8% Taani 3,3%
ALLIKAS: Statistikaamet
–4%
11%
14%
19%
–48%
25%
83%
Finants- ja kindlustustegevus 83% Haldus- ja abitegevused –48% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 25% Töötlev tööstus 19% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 14% Veondus ja laondus 11% Muu –4%
Soome 15,9% Rootsi 10,9% Läti 9,5% Ameerika Ühendriigid 6,4% Saksamaa 6,3% Venemaa 6,0%
Holland 2,9% Suurbritannia 2,2% Poola 2,2% Prantsusmaa 2,1% Muud riigid 23%
Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (Tegevusalade järgi)
ALLIKAS: Eesti Pank
2013
2018
Holland –48%
Miinusmärgiga summa näitab, et perioodil vähendati otseinvesteeringut Eestis (või vähendamine ületas suurendamist).
2016
ALLIKAS: Eesti Pank
Luksemburg 80%
Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (Riigiti)
2015
Saksamaa 14%
2017
Norra –21%
2016
13 902
0,2
12 288
1109
12 521
2,6
1519 32
991 516 2014
4,3
14 096
Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)
Tallinna elanike peamised sotsiaal-majanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2018) 1478,00 Keskmine vanaduspension kuus (2018) 454,00 Toimetulekupiir kuus (2019) 150,00 Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2019. aasta I kv) 76,11 Kuu brutopalga alammäär (2019) 540,00 ALLIKAD: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Konjunktuuriinstituut
6,0% 15,9% 6,3%
6,4%
9,5%
10,9%
26
2012
2013
2014
2015
2016
2017
4694
6550 4162
6054 3888
5532 3575
5284
3678
5385
3535
4992 3115
4672
Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)
2018
● Eksport ● Import
ALLIKAS: Eesti Pank
Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2018)
Soome 24% Rootsi 8% Saksamaa 6% Venemaa 6% Läti 6% Suurbritannia 5% Ameerika Ühendriigid 4% Norra 4% Leedu 4% Muud riigid 28%
24%
28,0%
8% 4% 4%
6% 4%
ALLIKAS: Eesti Pank
5%
6%
ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA
6%
Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2017)
Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2018)
Elektriseadmed 16%
Mineraalsed tooted
Mineraalsed tooted
Elektriseadmed 14%
Puit ja puidutooted
15% 11%
Põllumajandussaadused ja toidukaubad
Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2017) 15%
Keskmine pind elaniku kohta
24,3 m2
10%
8%
Metallid ja metalltooted
8%
Mehaanilised masinad
10%
Mehaanilised masinad
8%
Metallid ja metalltooted
9%
ALLIKAS: Statistikaamet
213 307
ALLIKAS: Statistikaamet
Põllumajandussaadused ja toidukaubad
Mitmesugused tööstustooted
Eluruumide arv
Transpordivahendid 10%
8%
Keemiatööstuse tooraine ja tooted 8% ALLIKAS: Statistikaamet
Tallinna uusehitised
2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eluhooned Eluruumide arv Eluruumide pind m²
713 69 460
1 132
1 850
100 722 142 269
2 732
3149
170 986 190 722
2 264
227 169
Mitteeluhooned
Eurostat andmetel oli Eesti majanduskasv eelmisel kolmel aastal üks Euroopa kiiremaid.
Kasulik pind m²
101 613
Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku m² 171 073 ALLIKAS: Statistikaamet
85 256
99 761 206 599 268 798 449 280
185 978 242 030 377 585 459 520
676 449
28
29
Tallinna planeeringute register Aadressil https://tpr.tallinn.ee on kättesaadavad detail- ja üldplaneeringute andmed ning samas toimub ka planeeringute menetlemine. Registrisse saab sisse logida eesti.ee keskkonnas ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu. Igaühel on võimalik siseneda registrisse kliendi rollis, eesti.ee keskkonnas saavad asutused määrata ka isikuid, kellel on õigus registris tegutseda määratud rollis (näiteks projekteerijana).
Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne. Eelistatud linnasisesed piirkonnad on: ● Mustamäe tee ja Kadaka ning Laki tee vaheline piirkond (5) ● Peterburi tee ümbruses (3) ja Sõjamäel (4) raudtee ja lennujaama vahel
on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama. ● Põhja-Tallinnas Kopli ja Paljassaare poolsaare sadamaaladel ja nende
vahetus läheduses (1)
ÄRIKINNISVARA
● Männiku tee ja Kalmistu tee ümbruses Nõmmel (8).
Kaubanduskeskused Tallinnas: Kaubanduskeskused on muutunud piirkonna ja vaba aja keskuseks. Samuti on populaarsed kodukauplused, mis rahuldavad elanike esmatarbevajadusi. Viimase viie aasta jooksul on vähemalt 5000 m2 äripinnaga kaubanduskeskustes oleva äripinna maht suurenenud koguni kolmandiku võrra ehk ligi 158 000 m2 võrra ning koos ehitus- ja tööstuskaupadele spetsialiseerunud keskustega ning väiksemate poodidega ületas äripinna mahu kasv 200 000 m2 piiri. Suurim kasvuaasta oli 2018. aasta, kui peamiselt tänu T1 kaubanduskeskuse valmimisele lisandus üle 60 000 m2 äripinda. 2019. aastal lisandub suurtes kaubanduskeskustes ligi 13 000 m2 äripinda.
ALLIKAD: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee
2018. aastal anti Harjumaal lao- ja tootmishoonetes uusehituste ja laiendustena kasutusse 201 489 m2 suletud netopinda. Tallinnas anti kasutusse 44 833 m² uut tööstus- ja laopinda, seega oli Tallinna osakaal kogu Harjumaa turust 22%.
Suurim kasvuaasta oli 2018. aasta, kui peamiselt tänu T1 kaubanduskeskuse valmimisele lisandus üle 60 000 m2 äripinda. Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2018. aasta IV kvartal) Jalakäijate voog
Piirkond
Netohind €/m²
Intensiivne Kesklinn 30−50
Äärelinn 7−15
Väheintensiivne Kesklinn
1
1
7−15
2
Äärelinn 5−10
ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Valdav üürihindade vahemik Tallinn kaubanduskeskustes Äripinna otstarve
Äripinna suurus m²
Netohind €/m²
Lillepood
Kuni 100
30–50 (20–30)
Apteek
101–300 30–50
Optikapood
Kuni 100
20–35
Kaubandus
Kuni 100
20–40 (15–30)
101–300
15–30 (10–20)
Üle 300
7–15 (5–10)
Toitlustus Ankurüürnik
3 5
6 7 9 9
101–300 7–15 Üle 300
8–12
ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)
4
10 11
30
31
Bürookinnisvara turg on Tallinnas koondunud peamiselt viide piirkonda, mis katavad suurema osa A- ja B-klassi büroopindadest: südalinn, Pärnu maantee, Mustamäe tee algus, Tehnopol ja Ülemiste äripiirkond. Turgu iseloomustab tugev konkurents kesk- ja äärelinna vahel ning ehitusjärgus olevate ning valminud hoonete vahel. 2019. aasta jaanuari alguse seisuga on kaasaegse büroopinna maht Tallinnas ligi 900 000 m2. 2018. aasta oli bürookinnisvara turul äärmiselt aktiivne, aasta jooksul lisandus suurtes hoonetes (büroohooned äripinnaga vähemalt 2000 m2) enam kui 90 000 m2 uut büroopinda, jäädes alla vaid 2008. aasta tasemele, mil lisandus enam kui 120 000 m2 büroopinda. Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus.
Arendusprojektid Noblessneri kvartal
24,54 ha
Kopli liinid
23,3 ha
Tallinna Ülikooli spordihoone
Linnahall ja selle lähiala
11,5 ha
Telliskivi Loomelinnak ja lähiümbrus
Suur-Sõjamäe tööstuspark
6,4 ha
Depoo kvartal
Betooni tööstuspark
3,6 ha
Mustjõe ranna-ala elamuarendus
Ülemiste City targa linna arendus
2,4 ha
Tallinna Teaduspargi Tehnopol arendus
Poska tänava rekonstrueerimine
1 ha
Reidi tee Tammsaare pargi rekonstrueerimine
Tallinna büroopindade keskmine kuuüür (2019. aasta IV kvartal)
Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine jalakäijaid eelistavaks tänavaruumiks
Kvaliteediklass
Äripiirkonna klass
AA
Kesklinna keskse äripiirkonna A-klassi hoone
13-16,5
AB
Kesklinna keskse äripiirkonna B-klassi hoone
8-12
BA
Äärelinna piirkonna A-klassi hoone
10,5-13,5
BB
Äärelinna piirkonna B-klassi hoone
7,5-11
ALLIKAS: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Netohind €/m²
LISAINFO: www.kv.ee, www.city24.ee
Nõmme Keskuse platsi ja ristmiku rekonstrueerimine Admiraliteedi basseini lähiümbrus (Norde Centrum, Porto Franco, Poordi majad jne) Rotermanni kvartal (mitmed hooned valmis või valmimas) Mustamäe kirik Kiili tn 9
Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroohoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.
Järve Selveri laiendus
Tulika Tänava rekonstrueerimine Valdeku tänava rekonstrueerimine Herne tänava rekonstrueerimine Juurdeveo tänava rekonstrueerimine Tehnika tänava ja Kadrioru vahelise rattatee ehitus Majaka tänava ja Gonsiori tänava ratta ja jalakäijate silla ehitus Tallinna haigla ehitus Veerenni ja Pille kvartalite ehitus Kalaranna kvartali ehitus Astangul, Kristiines ja Haaberstis mitmeid arendusi.
33 15–74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2018) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh
250 700
hõivatuid
238 800
töötuid
12 000
Majanduslikult passiivseid elanikke
71 700
Tööjõus osalemise määr %
77,8
Tööhõive määr %
74,0
Töötuse määr %
4,8
ALLIKAS: Statistikaameti tööjõu-uuring
Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2018) Hõivatute arv (tuh) Osakaal (%)
RAHVASTIK JA TÖÖTURG Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.01.2019)
Tallinna rahvuskoosseis
0–4
23 600
234 510
Eestlased
53,4%
5–9
23 533
164 489
Venelased
37,5%
10–14
22 332
15–19
17 818
15 047 Ukrainlased 3,4% 7 287
Valgevenelased 1,7%
2 784
Soomlased
0,6%
Juudid
0,3%
20–24
23 087
25–29
34 418
30–34
39 958
1 395
35–39
35 267
1 261
Tatarlased
0,3%
40–44
32 155
12 101
Muu rahvus
2,8%
45–49
28 791
ALLIKAS: Rahvastikuregister
50–54
24 835
55–59
26 748
60–64
26 021
65–69
23 650
70–74
17 919
75–79
15 618
80–84
12 786
85+
10 338
KOKKU 438 874 ALLIKAS: Rahvastikuregister
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
37,8 14,1
Töötlev tööstus
33,4
12,5
Info ja side
22,0
8,2
Veondus ja laondus
21,4
8,0
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
19,3
7,2
Ehitus
18,7 7,0
Haridus
18,4 6,9
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
17,0
6,4
Majutus ja toitlustus
15,4
5,8
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
15,1
5,6
Haldus- ja abitegevused
13,1
4,9
Finants- ja kindlustustegevus
10,3
3,8
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
9,7
3,6
Muud tegevusalad
7,3
2,7
Kinnisvaraalane tegevus
4,5
1,7
Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; 2,9 1,1 kanalisatsioon; jäätmekäitlus KOKKU
266,3 100,0
ALLIKAS: Statistikaamet, tööjõu-uuringu andmed
Rahvusvaheline oskustööjõu reiting (IMD) IMD World Talent Ranking 2018. 25. koht 63 riigi võrdluses.
Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.
35 Linna ühistransport ja parkimine 2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühistranspordi piletisüsteem, mis on loodud kontopõhise veebilahendusena. Paberpiletid asendati kontaktivaba Ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis. Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid. Ka saab Ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks. Alates 1. jaanuarist 2013 on Tallinna registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv. 2017. aasta mais jõudis Tallinn Euroopa kümne esimese hübriidtranspordiga linna hulka: üle kümnendiku Tallinna Linnatranspordi ASi bussidest on hübriidid. Tallinnas on viis „Pargi ja reisi“ (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto jätta, et ühissõidukiga edasi liikuda. Neis parklates parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Samuti on kasutusele võetud P&Ri pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid pealinna ühissõidukites tasuta sõita.
TRANSPORT Praegused transpordiprojektid Tallinnas Projekt E-ticketing: Projekti eesmärk on ühendada piletimüügisüsteemid Tallinnas, Tartus ja Helsingis, mis lihtsustaks inimeste piletiostu ja võimaldaks sujuvamat reisimist. Projekt HUPMOBILE: Projekti eesmärk on korraldada adaptiivsete foorisüsteemide tasuvusuuringu eeluuring. Ka on projekti käigus plaanis edukalt katsetada uusi teenuseid/lahendusi läbi mini-pilootprojektide. Projekt FinEst Smart Mobility: Projekti eesmärk on Helsingi ja Tallinna sadamate rakseveokitele interaktiivse järjekorrasüsteemi loomine, kus sõidukite sadamasse juhtimine toimub reaalajas liiklusolukorra ning laevade graafiku järgi.
Ühistransporti teenindavad: ● neljal trammiliinil 20 uut CAFi trammi, 24 lühikest trammi, sh 6 renoveeritud retrotrammi, 12 madalapõhjalist KT 6 trammi; ● neljal trolliliinil 32 trolli; ● 73 bussiliinil kokku 414 bussi, millest 44 tk on hübriidbussid ning 17 tk gaasibussid; ● Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 88,3% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sissepääsuga), sh 92,9% bussidest, 45,7% trammidest ja 100% trollidest. ● Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on kokku umbes 5800 parkimis-
kohta: vanalinnas 650, südalinnas 500 ja kesklinnas 4650. Parkimiskohtade arv väheneb kogu aeg, autode arv aga kasvab. ● Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel
Projekt SOHJOA: Projekti eesmärk on edendada just linna ja linnatranspordi jaoks ühistranspordiahela osatähtsust, sealhulgas automaatsete elektriliste väikebusside kasutuselevõtmiseks, eriti esimese/viimase miili reiside jaoks.
Projekt SUMBA: Projekti raames on plaanis korraldada Tallinna ümbruse kergrööbastranspordi tasuvusuuring ja ühistranspordi modelleerimine koos vajalike sisendandmete kogumisega.
● M-parkimisega ühilduv elektrooniline parkimistasu maksusoodustuste
ja –vabastuste süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrolörile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Sama õigust saavad kasutada ka kõik elektrisõidukite kasutajad. 2018. aastal on kesklinna tsoonis tasuta parkimise õigus 774 elektrisõidukil. Süsteem on paberivaba.
Tallinna tänavavõrk (km, 2019)
Tallinnas asuvad teed kokku
Sõiduteed
Kõnniteed
Jalgrattateed
1038
Nendest linnale kuuluvad teed
981
283
● M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui
sõiduki omanik on jätnud parkimise eest tasumata, alustatakse menetlust, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi. Ka vaideid menetletakse samas süsteemis.
ALLIKAS: Tallinna Transpordiamet
972
971 283
m-parkimise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga. 97% parkijatest kasutab just m-parkimist või nutiparkimist. Alates 2019. aastast on loodud ka kaardimaksevõimalus. Pärast pikalt väldanud arendamist ja testimist Telia Eesti ASis on nüüd parkimise eest võimalik tasuda ka välismaalt Eestisse saabunud külalistel.
36 Targa linna lahendused Ühiskaart on elektrooniline kontaktivaba kaart (e-kaart), mis tõendab sõiduõigust. See on tasuline isikustatud või isikustamata andmekandja, mis on ostetud e-pileti süsteemi kaudu ja varustatud Tallinna ühtse piletisüsteemi logoga. E-pileti süsteemis võib kasutada ka muud süsteemiga ühilduvat kontaktivaba kaarti (näiteks õpilaspiletit), mis vastab RFID-tehnoloogiat toetavale standardile, või lähiväljasidet võimaldavat mobiiltelefoni. Isikustatud e-kaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Alates 2018. aasta sügisest saab ühistranspordis viipemakseid võimaldavaid kontaktivabasid pangakaarte kasutades tunnipileteid osta. Samuti saab lennujaama piletimüügiautomaadist osta QR-pileteid, millega saab olenevalt summast teha kuni kümme sõitu. Parkimiskorralduse platvorm hõlmab mobiilset parkimist (sh sõnumipõhist infovahetust), (inva)lubade, trahvide ja vaiete haldust, kontrolöride töövahendit jms ning võimaldab teha kuni 95% tehingutest elektrooniliselt. Süsteemi „Pargi ja reisi“ (P&R) kasutaja on sõidukijuht, kes pargib oma sõiduauto või kaubiku P&R-parklasse ning liigub sihtpunkti ja tagasi ühissõidukiga. P&Ri pilet on P&Ri parkla ja ühistranspordi kasutamiseks mõeldud elektrooniline sõidupilet, mis ostetakse Ühiskaardi kontol oleva raha eest vahetult enne teenuse kasutamist. Süsteemi saavad samadel tingimustel kasutada nii tallinlased kui ka linna külalised. Ühissõidukite peatustesse paigaldati 2018. aasta jooksul täiendavalt 19 reaalaja infotablood. Kokku on Tallinnas ühissõidukite peatustesse paigaldatud 42 reaalaja infotablood.
37 Tallinna Sadam
2014
Reisijaid (tuh)
9 569
Laevu, sh kaubalaevu reisilaevu Konteinerveoseid (TEU) Kaubakäive (tuh tonnides)
2015
2016
2017
2018
9 793
10 173
10 560
10 619
6 865
7 081
7 370
7 716
7652
1 982
1 684
1 791
1 677
1754
4 883
5 397
5 579
6 039
5898
260 293
208 784
202 327
215 451
228 654
28 321
22 431
20 118,5
19 181,7
20 608
ALLIKAS: Tallinna Sadam
Tallinna lennujaam
2014
2015
2016
Reisijaid (tuh)
2 017
2 167
2 222
2 648
3 008
Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid) 37 791
41 513
40 938
45 325
48 568
Kaubakäive tonnides
16 156
13 940
11 345
11 518
19 860
2017
2018
ALLIKAS: Tallinna Lennujaam
2018. aastal pälvis Tallinna lennujaam kaks olulist rahvusvahelist tunnustust, mida annab välja rahvusvaheline lennujaamade ühendus Airports Council International (ACI). Kõrged auhinnad saadi kuni viie miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias.
Best European Airport 2018 Airport Service Quality Award 2018
Bussid on varustatud prioriteedisüsteemi seadmetega, mis annavad neile ristmikel eesõiguse.
Eesti Raudtee Reisijaid (tuh) Kaubamaht (tuh tonnides)
2014
2015
2016
2017
2018
5 905
6 660
6 925
7 435
7 764
19 220
15 392
12 522
12 406
13 535
ALLIKAS: Eesti Raudtee
Ettevõttel on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 sertifikaadid ning 2018. aasta Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi pronkstaseme tunnustus. Eesti Raudtee on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liige. 2026. aastaks planeeritakse Rail Baltica raudteeühenduse valmimist. Rail Baltica on 870 km pikkune elektrifitseeritud raudtee, mis võimaldab reisirongidel liikuda maksimumkiirusega 249 km/h. Rail Baltica on kiire turvaline ja keskkonnasõbralik rahvusvaheline raudtee, mis ühendab tulevikus Tallinna, Pärnu, Riia, Kaunase, Vilniuse ja Varssavi ülejäänud Euroopaga. LISAINFO: www.rbestonia.ee; www.railbaltica.org
39 Tallinna tööjõud haridustaseme järgi (2018)
Elanike arv (tuh) Osakaal
Esimese taseme haridus Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus Kolmanda taseme haridus, sh
16,8
6,7%
105,8
42,2%
128
51,1%
keskeriharidus pärast keskharidust 13,2
kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 114,8
KOKKU
5,3% 45,8%
250,7 100%
ALLIKAS: Statistikaamet
Eesti keele aasta 2019 tähistab eesti keele mainimist riigikeelena sajand tagasi. Eesti tähistab emakeelepäeva igal aastal 14. märtsil.
HARIDUS Olukorras, kus keskkoolilõpetajate arv väheneb iga aastaga, on IKT-erialad suutnud oma populaarsust kasvatada ja tudengeid isegi üle võtta. Igal aastal otsustab iga kümnes õpilane IKT kasuks.
Tallinna haridusasutused (2018/2019. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed Põhikoolid ja gümnaasiumid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool, Emili Kool
Asutuste arv
143
88
Kutseõppeasutused 12
Eestis õpib IKT-erialadel keskmiselt enam kui kaks korda rohkem üliõpilasi kui teistes OECD riikides.
Kõrgkoolid, sh
12
avalik-õiguslikud ülikoolid 4 eraülikoolid 1
ALLIKAS: e-estonia.com
riigi rakenduskõrgkoolid 3 erarakendusõrgkoolid 4
PISA 2015 Eesti tulemused: ● Loodusteadused – Eesti õpilased on Euroopas I ning maailmas Singa-
puri ja Jaapani järel III kohal;
● Matemaatika – Eesti õpilaste matemaatikateadmised on Euroopas
Šveitsi järel II kohal ( jagavad I ja II kohta) ja maailmas IX kohal. ● Lugemine – Eesti õpilased on lugemisoskuselt Euroopa riikide järjestu-
ses Soome ja Iirimaa järel III kohal ning maailmas VI kohal. Eestis väärtustatakse haridust kõrgelt ning põhiharidus on olnud väga tugev juba aastakümneid. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC järgi on ka Eesti 50-60-aastaste põhiharidusega täiskasvanute oskused OECD riikide võrdluses tipptasemel. ALLIKAS: Innove.ee
ALLIKAS: Haridus- ja Teadusministeerium
40 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2018) Õppevaldkond
Lõpetanute arv
Osakaal (%)
Ärindus, haldus ja õigus
2069
22,8
Tehnika, tootmine, ehitus
1339
14,75
Humanitaaria ja kunstid
1190
13,25
Tervis ja heaolu
1135
12,5
Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
725
7,99
Haridus
661 7,25
Teenindus
620 6,8
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
604
6,66
Loodusteadused, matemaatika ja statistika
573
6,3
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
157
1,7
9073
100
KOKKU ALLIKAS: Haridus- ja Teadusministeerium
KESKKOND Tallinn panustab päikeseelektrijaamade projekti Linnapeade paktiga kliima ja energia alal liitumisega on Tallinna linn võtnud kohustuse suurendada taastuvenergia osakaalu linna energiabilansis 20%, suurendada energiatõhusust 20% ja vähendada CO2 heidet linna territooriumil 20% aastaks 2020. Esimene päikeseelektrijaam paigaldati 2018. aasta mais ja asub hoone katusel, kus paiknevad mitmed linna asutused. Tarbimisest üle jäävat energiat saab kasutada naabruses asuv Tallinna trollipark. 2018. aastal oli kõige parema tootlikkusega kuu oli juuni, mil tervelt 45% hoone koguelektritarbimisest moodustas kohapeal toodetud päikeseelekter.
Paldiski mnt 48a päikeselektrijaama toodang
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
● 2017 kogutarbimine (kWh) ● 2018 kogutarbimine (kWh) ● PV jaama toodang (kWh) ● Omatoodangu osakaal tarbimisest
42
2015
Eesmärk 2020
Eesmärk 2030
856 901
3 427 603
2013
2 570 702
3 493 078
2011
3 488 288
2007
3 735 140
4 284 504
Eesmärk vähendada CO2 heidet 20%, 40%, 80% (võrreldes 2017)
Eesmärk 2050
TalTech ühiselamu renoveerimine 2018. aastal valmis TalTechi uusarendusena tehastoodetud detailidega liginullenergiahooneks renoveeritud ühiselamu. Tegemist oli 1986. aastal ehitatud hoonega, mille energiaklass oli enne renoveerimist F ning peale renoveerimist saavutati energiaklass A. Kõige uuenduslikumaks elemendiks projektis oli tehases eeltoodetud lisasoojustuselementide kasutamine. See eeldab esmalt hoone detailset (3D) mõõdistamist ja selle baasil kolmemõõtmelise täpse mudeli koostamist, mille abil antakse soojustuspaneelide tootmiseks täpsed detailide joonised. Piltlikult võib seda nimetada rätsepaülikonnaks majale. Seejärel toimub tehases elementide tootmine, millele järgneb paigaldamine, mis toimub ca nädalaga ja ilma tellinguid püstitamata. Praeguse ehitusviisiga kulub hoone soojutamiseks mitmeid kuid. Projekti raames uuendati hoones ka tehnosüsteemid – rajati soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning uus kahetoru küttesüsteem, heitvee soojustagastus. Päikeseenergiat kasutatakse nii elektri tootmiseks kui sooja
vee tootmiseks. Kuna hoone kaetakse piltlikult uue kasukaga, siis vähenevad küttekulud soojuskadudest kordades, soojustagastusega õhuvahetus toob kuni 85% heitsoojusest värske õhu eelsoojendusena ruumidesse tagasi. Heitveest võetakse jääksoojus ja kasutatakse sooja tarbevee eelsoojendamiseks, päikesekollektorist saadav soojus salvestatakse sooja tarbevee salvestis ja kasutatakse sooja tarbevee kasutamise ajal. Päikesest toodetud elekter kasutatakse hoonesiseste seadmete tarbeks ja ülejääk müüakse võrku. Selliselt uuendatud kortermaja energiakulud on väga madalad. Arendustöö jätkub suunas, mis võimaldab edaspidi hoonete uuendamisel laialdasemalt kasutada tehastoodetud detaile, vähendades seejuures hoone uuendamise kulusid.
Kliima ja energia ● 2015.–2018. aastal uuendati SA KredEx toetuse kaasabil terviklikult
67 korterelamut valdavalt 40% toetusega. Uuendatud korterelamutes vähenes soojustarve kuni 60% (võrreldes andmeid, mille alusel oli enne ja pärast terviklikku uuendamist ruumide temperatuur sama) ja paranes oluliselt sisekliima. ● 2018. aastal kasutas ühistransport kogutarbest 30% rohelist elektrit ehk piltlikult tarvitasid kõik Tallinna trollid rohelist elektrit. 2019. aastast on kavandatud kogu elektriline ühistransport 100% rohelisel elektril. ALLIKAS: Tallinna Energiaagentuur
Tallinna rohetaristu ja kliimamuutustega kohanemine Rohetaristu moodustab Tallinna territooriumist umbes 34,2%, millest metsad moodustavad omakorda 51,1%. 2018. aasta seisuga jaotus Tallinna rohetaristu tüübipõhiselt järgmiselt: mets, rohumaa, kalmistu, park, põllumajanduslik ala, pilliroog ja märgala. Rohetaristul on peale puhkeväärtuse ja bioloogilise mitmekesisuse oluline roll ka kliimamuutustega kohanemisel. Eelkõige puudutab see mere ja sademeveest tingitud üleujutusriskide maandamist. Kõige suurem rohetaristu immutusvõime lasub metsadel ja parkidel, kuid ka kalmistute ning rohumaade immutuspotentsiaal on kõrge.
45 E-tervise süsteemis on ligi 40 miljonit tervisedokumenti. 50% saatekirjadest on Eestis digitaalsed.
● Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate
●
TERVISHOID Tallinnasse tasub ravile tulla Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuste pakkujad, teadusarenduskeskus, ülikoolid ning klastrid.
● ●
Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv. Tallinnas on: ● kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; ● mõistlik hinnatase nii raviteenuste eest tasumiseks kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.
Tavameditsiini kõrval on Tallinnas arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust. ● Teatud valdkondade ja haigusseisundite korral on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa. ● E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljatöötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on. ● E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsiooniharjutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Haiglavoodi küljes asuva statsionaarse infoseadme kaudu saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.
●
ennetamiseks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel. Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde minema, piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimus on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole. Kasutusel on elektroonilised saatekirjad eriarstile. Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee). See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga. See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Arendatakse e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks.
Digiretsept on tsentraliseeritud paberivaba süsteem ravimiretseptide väljastamiseks ja haldamiseks. 99% Eesti patsientidele väljastatavatest ravimitest väljastatakse just digiretsepti alusel. Tegemist on tõhusa süsteemiga, mis ühendab kõiki haiglaid ja apteeke ning mis jätab ära paberimajanduse, vähendab arstivisiite ja säästab aega. Arstid saavad ravimid elektrooniliselt välja kirjutada ja patsient peab apteegis lihtsalt oma ID-kaardi esitama. Seejärel saab apteeker süsteemist patsiendi andmed ja väljastab ravimid. ALLIKAS: e-estonia.com
Kasutusele on võetud plokiahela tehnoloogia, mis tagab terviseandmete terviklikkuse. Iga kuu teevad arstid haiglate infosüsteemis (HIS-süsteemis) 1,9 miljonit päringut. Ligi 100% patsientidest on üleriigiline digitoimik.
46 Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2019) Voodikohti haiglates
2 556
Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku
276 477 258
Perearstinimistu keskmine inimeste arv
1 751
ALLIKAD: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
E-tervise süsteemis on ligi 40 miljonit tervisedokumenti. Eestis on 50% saatekirjadest digitaalsed. 100% kasutatavatest retseptidest on digiretseptid. 98% väljastatakse digitaalselt, ülejäänud 2% sisestatakse apteekides.
SPORT Tallinna tuntud sportlased: ● Vigursuusataja Kelly Sildaru ● WRC sarja rallisõitja Ott Tänak
Tallinnas toimub 2019. aasta juunist 2020. aasta juulini arvukalt rahvusvahelisi spordiüritusi. 2019: ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud võrkpallis ( juuni) ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud käsipallis ( juuni) ● Euroopa meistrivõistluste valikmängud jalgpallis
( juuni, september, oktoober)
● Euroopa meistrivõitlused SuperMotos ( juuli) ● Maailmameistrivõistluste maadluses juunioridele (august) ● Rahvusvaheline triatlonivõistlus Ironman Tallinn (august) ● Maailmameistrivõistluste etapp match race purjetamises (august) ● Balti Keti Velotuur / Baltic Chain Tour jalgrattaspordis (august) ● Tallinna Maraton ja Sügisjooks (september) ● Euroopa karikavõistluste etapp judos (oktoober) ● Tallinn International Horse Show (oktoober) ● Maailmakarikaetapp naiste epeevehklemises „Tallinna Mõõk“ (november) ● Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales (detsember)
2020: ● Euroopa karikaetapp sulgpallis „Yonex Estonian International“ ( jaanuar) ● Rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest” –
ACP Open ( jaanuar)
● Rahvusvaheline noorte korvpalliturniiri
„Baltic Sea Basketball Cup“ ( jaanuar)
● Euroopa suurim BMX- ja rulafestival „Simple Session“ (veebruar) ● Rahvusvaheline EstWrestFest „Tallinn Open“ noorte maadlusvõistlus
(märts) ● Tallink Maijooks (mai) ● Tour of Estonia 2020 jalgrattaspordis (mai)
48 Tallinna suuremad spordirajatised (seisuga 01.05.2019)
17
pallimängusaali
21
ujulat ja veekeskust (sh kooliujulat)
13
jalgpallistaadioni (sh Sõle spordikeskuse täismõõtmeline kunstkattega jalgpalliväljak, mis vastab FIFA Star2 normidele)
8
tennisekeskust
3
jäähalli
3
kergejõustikuhalli
6
kergejõustikustaadioni
82
üle 50
pallimänguplatsi välijõusaali-jõulinnaku
ALLIKAS: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet
Tallinn võõrustab tänavu enam kui 90 rahvusvahelist spordivõistlust.
KULTUUR Tallinnas tegutseb 2019. aastal
49
muuseumi
kunstigaleriid ja näitusesaali
44
1 keskraamatukogu
17
keskraamatukogu haruraamatukogu
1 raamatukogubuss
30
teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu)
64
kooliraamatukogu
23
kontserdisaali
projekti- ja repertuaariteatrit
36
7 kino (sh Euroopa moodsaim kino Ülemiste keskuses)
12
kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust
10
munitsipaalhuvikooli
kultuuriseltsi ja ühendust
216
378
erahuvikooli
avatud noortekeskust
10
1 botaanikaaed 1 loomaaed 1 lauluväljak 1 raekoda 1 teletorn
1
44
energia avastuskeskus usuliste ühenduste pühakoda
50 Tallinna kultuurielus on leidnud koha paljud traditsioonilised sündmused: ● Tallinna dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn ( jaanuar-veebruar)
http://docpoint.ee/ ● Hiina uusaasta (veebruar) www.tallinn.ee/est/Hiina-uusaasta ● Tallinn Music Week (märts) www.tmw.ee ● Tallinn Fashion Week (märts, oktoober) www.estonianfashion.eu ● Rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz
(aprill, september, detsember) www.jazzkaar.ee
● Eesti Muusika Päevad ja ISCM World Music Days (mai) www.eestimuusikapaevad.ee ● Tallinna päev (15. mai) www.tallinn.ee/tallinnapaev ● Muuseumiöö (mai) www.muuseumioo.ee ● Tallinna kirjandusfestival HeadRead (mai) www.headread.ee ● Tallinna Vanalinna Päevad ja pärimuspidu Baltica (mai-juuni) www.vanalinnapaevad.ee ● Tallinna tänavatoidufestival ( juuni) www.tallinnstreetfoodfest.ee ● XII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2019 Tallinnas http://estofestival.com/ ● Muusikafestival Nargen Festival ( juuni-september)
www.nargenfestival.ee
● Keskaja päevad ( juuli)
https://folkart.ee/uritused/keskaja-paevad-2019/
● Tallinna merepäevad ( juuli) www.tallinnamerepaevad.ee ● XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“* ( juuli)
https://2019.laulupidu.ee/tantsupidu
● Tallinna Rahvusvaheline orelifestival ( juuli-august) www.concert.ee/kont-
serdi-kategooria/tallinna-rahvusvaheline-orelifestival/ ● Birgitta Festival (august) www.birgitta.ee ● Kultuuriöö (augusti viimane laupäev) www.tallinn.ee/kultuurioo ● Festival „Valgus kõnnib Kadriorus“ (september)
www.kadriorupark.ee/sundmused/valgus-konnib-kadriorus-2018
● Tallinna disainifestival Disainiöö (september) www.disainioo.ee ● Teatrifestival Kuldne Mask Eestis (oktoober) www.goldenmask.ee ● Mardilaat (november) www.folkart.ee/sundmused/laadad/mardilaat/ ● Pimedate Ööde filmifestival (november) www.2019.poff.ee ● Jõuluturg Raekoja platsil (detsember-jaanuar) www.christmasmarket.ee
*Esimesest laulupeost möödub 150 aastat. Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud.
52 Tallinnal on koostöösuhe 27 linnaga üle maailma Annapolis (USA)
Newcastle ja Gateshead
Berliin (Saksamaa)
(Suurbritannia)
Chengdu (Hiina)
Odessa (Ukraina)
Dartford (Suurbritannia)
Peking (Hiina)
Firenze (Itaalia)
Peterburi (Venemaa)
Gent (Belgia)
Riia (Läti)
Groningen (Holland)
Schwerin (Saksamaa)
Hangzhou (Hiina)
Skopje (Makedoonia)
Helsingi (Soome)
Stockholm (Rootsi)
Kiel (Saksamaa)
Thbilisi (Gruusia)
Kiiev (Ukraina)
Turu (Soome)
Kotka (Soome)
Veneetsia (Itaalia)
Malmö (Rootsi)
Viin (Austria)
Moskva (Venemaa)
Vilnius (Leedu)
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
JUHTIMINE JA EELARVE Tallinna juhtimine (seisuga 11.06.2019)
Linnavolikogu (79)
Linnavalitsus (7)
Linnakantselei (345) Linnasekretär (1) Linnasekretäri büroo (10) Linnapea büroo (7) Abilinnapeade bürood (19) Linna avalike suhete teenistus (60) Linna finantsteenistus (113) Linna haldusteenistus (31) Linna infotehnoloogia teenistus (35) Linna sisekontrolöri teenistus (13) Linna personaliteenistus (34) Linna õigusteenistus (22)
8 linnaosa halduskogu (166)
Linnavolikogu kantselei (32)
10 komisjoni (164)
Haridus- ja kultuuri 19 Innovatsiooni 14 Keskkonna 18 Korra ja tarbijakaitse 18 Linnamajandus 16 Linnavara 16 Rahandus 18 Revisjoni 10 Sotsiaal- ja tervishoiu 17 Õigus 18
Sulgudes on märgitud ametikohtade arv
8 linnaosa valitsust (421,2) Haabersti Linnaosa Valitsus (37,5) Tallinna Kesklinna Valitsus (66) Kristiine Linnaosa Valitsus (42,2) Lasnamäe Linnaosa Valitsus (89) Mustamäe Linnaosa Valitsus (50) Nõmme Linnaosa Valitsus (43,5) Pirita Linnaosa Valitsus (26) Põhja-Tallinna Valitsus (67)
12 ametit (706) Ettevõtlusamet (65) Haridusamet (52) Keskkonna- ja Kommunaalamet (85) Kultuuriväärtuste Amet (18,5) Linnaarhiiv (27) Linnaplaneerimise Amet (111) Linnavaraamet (79) Munitsipaalpolitsei Amet (117) Perekonnaseisuamet (35) Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (37) Spordi- ja Noorsooamet (30,5) Transpordiamet (49)
54
55
Tallinna eelarve (tuh €)
Tänavate sulgemise maks
1 300 000
Parkimistasu
6 300 000
Lõivud
2014
2015
2016
ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
2017
2018
761 259
712 949
656 527
567 709
550 382
570 169
Tulud majandustegevusest
2019
2014-2018 eelarve täitmine, 2019 eelarve
Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks
9 370 243
Õiguste müük
3 225 370
Muu toodete ja teenuste müük
3 962 120
Muud tulud
797 000
Finantstulu
6 000
Vara müük
5 091 500
Muud tulud varalt Dividendid
417 000 7 800 000 128 888 223
Välisrahastus
21 136 137
Välisprojektide kaasfinantseerimine
1 855 956
439 000 000
Võetavad laenud
26 000 000
Nõuete muutus
4 800 000
65 819 185
Üür ja rent
Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt
Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2019)
542 950
SISSETULEKUD KOKKU ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
35 000 000 -52 700 761 258 984
56 Suuremate investeeringute jaotus (€ 2019)
Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2019) Linna juhtimine Linna tugiteenused Avalik kord Haridus
sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid
2 618 795 43 282 795 4 063 456 195 995 530 12 574 170
Kultuur
49 521 349
Sport ja vaba aeg
20 806 401
Noorsootöö
2 066 987
Sotsiaalhoolekanne
51 031 206
Teed ja tänavad
77 425 023
Heakord
21 225 831
Tehnovõrgud
5 706 870
Muud kommunaalkulud
2 108 901
Linnamajandus (sh elamumajandus)
sellest era- ja avaliku sektori koostööprojektid
Linnatransport
30 570 247 10 860 000 80 578 608
Keskkonnakaitse
2 045 926
Linnaplaneerimine
4 557 426
Ettevõtluskeskkond
4 794 724
Tervishoid
13 177 530
Finantskulud
4 020 000
Reservid, sh
11 178 996
linnavalitsuse reservfond
1 030 432
linnaosade reservfond
kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv
1 500 000
linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv
3 000 000
oma- ja kaasfinantseerimise ning välisprojektide ettevalmistamise reserv
1 500 000
palga korrektsiooni reserv
Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud Laenude tagasimaksed Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames Kohustuste muutus VÄLJAMINEKUD KOKKU ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
157 000
3 991 564 115 345 398 18 489 583 700 102 –52 700 761 258 984
34,5% Teed ja tänavad 46 726 237 6%
33,3% Haridus 45 041 355 14,9% Kultuur 20 236 051
5%
4% 4% 4%
6% 34,5%
6,7% Linnamajandus (sh elamumajandus) 9 100 960 4,4% Heakord ja keskkonnakaitse 5 978 425 3,1%
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 4 191 788
1,8%
Sport ja vaba aeg 2 438 700
0,7%
Transport 950 000
6%
0,6% Muud 757 740 INVESTEERIMISPROJEKTID KOKKU 135 421 256 ALLIKAS: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
33,3%
TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon 640 4218 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee • tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet