1
FAKTE TALLINNAST
2015
TALLINN — EESTI MAJANDUSKESKUS
2
3 EESTI VABARIIK 4 TALLINN 8 TÖÖTURG 9 MAJANDUS 14 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 18 RAHANDUS JA PANGANDUS 19 ETTEVÕTLUS 27 TURISM 32 VÄLISKAUBANDUS 35 ELAMUMAJANDUS JA KINNISVARA 37 TRANSPORT, LOGISTIKA JA TRANSIIT 41 TERVISHOID 43 HARIDUS 45 KULTUUR JA SPORT 50 KESKKOND 52 EELARVE
Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud Disainikorp Pildistanud Eduard Gorobets, Kaupo Kalda, Kaupo Kikkas, Kristian Kruuser, Nikolai Mordan, Kristjan Mändmaa, Ilme Parik, Kerly Piirsalu, Igor Semindeikin, Katrina Toompere, Toomas Volmer, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallink Hotels, Tallinna Lennujaam, Tallinna Linnakantselei, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Sadam. Trükkinud Folger Art Toimetanud Tekstitoimetus Välja antud 2015. aasta juunis
3
EESTI VABARIIK Pindala
45 227 km²
Keskmine õhutemperatuur juulis +19,6 °C (2014)
veebruaris – 0,1 °C (2015)
Rahvaarv
1 312 252 (seisuga 01.01.2015)
Aeg
talvel Greenwichi aeg + 2 h
suvel Greenwichi aeg + 3 h
Riigikeel
eesti keel
Rahaühik euro (€) 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik. 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi. 9. detsembrist 2010 on Eesti OECD liige. Aastal 2018 on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa. Aastal 2018 saab Eesti Vabariik saja-aastaseks.
4
TALLINN Kuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused 1248. aastal.
Geograafilised näitajad Asukoht
59°26´ põhjalaiust ja 24°46´ idapikkust
Pindala
159,31 km²
Saared
Aegna (3,01 km²)
Järved
Harku (1,7 km²) ja Ülemiste (9,4 km²)
Merepiir
49 km
Maismaapiir
58 km
Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, kus elab kokku 435 839 elanikku (seisuga 01.05.2015). Linna asustustihedus on 2736 in/km².
TALLINN
EESTI
TALLINN
TALLINNA LÄHIPIIRKOND
TALLINN
5
6
85+
10 405
18 013
80–84
70–74
75–79
65–69
60–64
40–44
35–39
20–24
15–19
5–9
10–14
0–4
11 288
16 130
16 173
27 566
55–59
26 623
27 059
50–54
23 613
26 692
45–49
31 097
38 634
30–34
34 557
39 065 23 978
25–29
25 084 19 145
20 717
Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.05.2015)
Allikad: Statistikaamet, Rahvastikuregister
Tallinna rahvuskoosseis (seisuga 01.05.2015) 53,2% Eestlased 232 021
38%
38,0% Venelased 165 677 3,4% Ukrainlased 14 890 1,8% Valgevenelased 7761
3,4% 1,8% 0,6% 0,4% 0,3% 2,3%
0,6% Soomlased 2593 0,4% Juudid 1497 0,3% Tatarlased 1312 2,3% Muud rahvused 10 089 53,2%
Kokku 435 839 Allikas: Rahvastikuregister
Tallinna linna maaomand (seisuga 01.01.2015) Pindala (ha)
Osakaal linna maaomandi kogupindalast
Eramaa
5 811,7
36,7%
Munitsipaalmaa
4 916,1
31,1%
Riigimaa
2 309,8
14,6%
Reformimata maa
2 789,5
17,6%
15 827,1
100%
Kokku Allikas: Maa-amet
7
Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2015) HANSA
Hansaliikumine
UBC
Läänemere Linnade Liit
EUROCITIES
Euroopa Suurlinnade Liit
UCEU
Euroopa Liidu Pealinnade Liit
ECM
Euroopa Linnade Turunduse Liit
ECAD
Euroopa Linnad Uimastite Vastu
ICA
Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu
ICF
Intelligentsete Kogukondade Liit
LUCI
Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit
INTA
Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon
ASCE
Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon
Baltic Metropoles
Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik
POLIS
Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik
Strasbourgi klubi
Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus
EACTV
Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon
Tallinnal on koostöösuhe 26 linnaga üle maailma Annapolis (USA)
Kiel (Saksamaa)
Peterburi (Venemaa)
Berliin (Saksamaa)
Kiiev (Ukraina)
Riia (Läti)
Chengdu (Hiina)
Kotka (Soome)
Schwerin (Saksamaa)
Dartford (Suurbritannia)
Malmö (Rootsi)
Skopje (Makedoonia)
Firenze (Itaalia)
Moskva (Venemaa)
Stockholm (Rootsi)
Gent (Belgia)
Newcastle ja Gateshead
Turu (Soome)
Groningen (Holland)
(Suurbritannia)
Veneetsia (Itaalia)
Hangzhou (Hiina)
Odessa (Ukraina)
Viin (Austria)
Helsingi (Soome)
Peking (Hiina)
Vilnius (Leedu)
8
TÖÖTURG 15 – 74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2014) Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh
232 600
hõivatuid
216 500
töötuid
16 100
Majanduslikult passiivseid elanikke
81 600
Tööjõus osalemise määr (%)
74,0
Tööhõive määr (%)
68,9
Töötuse määr (%)
6,9
Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
Tööga hõivatud Tallinna elanikud tegevusala järgi (töökoht Tallinnas, 2014) Tegevusala
Hõivatute arv (tuh) Osakaal
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
38,7
15,5%
Töötlev tööstus
29,0
11,6%
Veondus ja laondus
22,2
8,9%
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
20,6
8,4%
Ehitus
18,8
7,5%
Haridus
18,3
7,4%
Info ja side
17,4
7,0%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
17,3
7,0%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
14,1
5,7%
Majutus ja toitlustus
11,5
4,6%
Haldus- ja abitegevused
11,2
4,5%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
9,0
3,6%
Finants- ja kindlustustegevus
6,7
2,7%
Kinnisvaraalane tegevus
6,4
2,6%
Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus
2,0
0,8%
Muud tegevusalad
5,5
2,2%
248,7
100%
Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
9
Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalentide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaalasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.
MAJANDUS MAJANDUSKASV Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) oli 2013. aastal jooksevhindades 18,43 miljardit eurot, millest Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmas 49,8%.
2010
Eestis kokku Tallinnas
2011
22 832,9 14 217,6
21 571,8 13 333,9
20 039,7 12 357,5
11 047,2
18 017,3
SKP elaniku kohta (€)
2012
2013 Allikas: Eesti Pank
10 VÄLISINVESTEERINGUD 2014. aasta lõpuks ulatus Eesti Panga andmetel Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 15,9 miljardi euroni, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 12 112 eurot.
Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)
Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st (%)
1221
6,9
4,3
3,8
741
701
773
5,3
416
2,2
2010
2011
2012
2013
2014
Allikas: Eesti Pank
2010
2011
2012
2013
2014
Allikas: Eesti Pank
2011. aastal toimus pangandussektoris struktuurimuudatus: ühe suurima Eesti panga Läti ja Leedu tütarpangad allutati otse välismaal asuvale emapangale. Muutusega kaasnes suuremahuline otseinvesteeringute vähenemine välismaal ja aktsiakapitali ulatuslik kahanemine Eestis. 2012. aastal oli Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht ja struktuur taas tava pärane: 76% summast hõlmas reinvesteeritud kasum. 2013. aastal sissetulevad otseinvesteeringud vähenesid. Selle taga oli eelkõige asjaolu, et mitteresidendid võtsid Eestisse tehtud otseinvesteeringutelt suures mahus dividende. Sissetulevate otseinvesteeringute mahtu kahandas ka see, et residendid ostsid välisinvestoritelt oma ettevõtteid tagasi. 2014. aastal andsid Eestis asuvad otseinvesteeringuettevõtted suuremaid laenusid oma välismaal tegutsevatele emaettevõtetele. Aastat iseloomustas ka reinvesteeritud tulu tavapäraselt suur osa otseinvesteeringute sissevoolu kogusummast.
11
Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus (seisuga 01.01.2015)
Riigiti 26% Rootsi
11% 22% 5%
22% Soome 11% Holland
5%
5% Norra
3%
5% Venemaa
3%
3% Küpros 3% Leedu 25% Ülejäänud riigid
26%
14%
Tegevusalade järgi 27% Finants- ja kindlustustegevus 17% Kinnisvaraalane tegevus
25%
13%
17% 9%
14% Hulgi- ja jaekaubandus 13% Töötlev tööstus 9% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 20% Muu 27%
Allikas: Eesti Pank
20%
Lisainfo: www.investinestonia.ee
12
ELATUSTASE ÜRO koostatud rahvusvahelise inimarengu indeksi edetabelis paikneb Eesti 187 riigi seas 33. kohal. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms.
Eesti tarbijahinnaindeks (%) 5,0 3,9 3,0
2,8
–0,1
–0,1 2009
2010
2011
2012
2013
2014
Allikas: Statistikaamet
Tallinna elanike peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad (€) Keskmine kuu brutopalk (2014) Keskmine vanaduspension kuus (2014) Toimetulekupiir kuus (2015) Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2015. aasta I kv) Kuu brutopalga alammäär (2015) Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjunktuuriinstituut
1148,00 361,53 90,00 68,44 390,00
13
KONKURENTSIVÕIME
•
Maailma Majandusfoorumi koostatud rahvus-
vahelise riikide konkurentsivõime edetabelis „Global Competitiveness Report” asub Eesti 29. kohal. Arvestusse on kaasatud 144 riiki. Nagu ka eelmistel aastatel, põhineb riigi konkurentsi tugevus mitmel üldisel eripäral: suurepärane haridus, tõhus ja hästi arenenud toodete, tööjõu- ning finantsturg, samuti riigi järjekindel panustamine tehnoloogilisse valmisolekusse. Eesti 29. koht on märk usaldusväärsetest institutsioonidest ja hästi juhitud riiklikust rahandusest. Võrreldes aasta varasemaga on reiting kolme koha võrra paranenud.
•
Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi asus Eesti 175 riigi edetabelis 2014. aasta detsembris 26. kohal. Esikohal olevas riigis on korruptsioon kõige väiksem. Aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra paranenud.
•
Heritage Foundationi 2015. aasta majandusvabaduse indeksi järgi on Eesti maailmas 178 riigi võrdluses kaheksandal kohal ja 43 Euroopa riigi võrdluses teisel kohal. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti kolm kohta tõusnud.
•
Väljaande Bertelsmann Media Worldwide 2014. aasta Bertelsmanni transformatsiooniindeksi tabelis kuulub Eestile 129 riigi hulgas kolmas koht. Indeks iseloomustab riigi turumajanduse ja demokraatia arengut sellekohaste reformide kiiruse ning efektiivsuse järgi.
•
Organisatsioon Freedom House seadis Eesti internetivabaduselt maailmas teiseks riigiks Islandi järel. 2014. aasta raportis võrreldi 65 riigi internetivabaduse trende 21 näitaja alusel.
•
Eesti säilitas oma kõrge koha pressivabaduse indeksi edetabelis, milles võrreldi 199 riiki. Organisatsiooni Freedom House 2015. aasta raportis saavutati taas 14. – 17. koht.
•
Eestit peetakse riigiks, kus on kõige suurem start-up- ehk idufirmade osakaal elaniku kohta.
•
Maailmakuulus ärimees Richard Branson (virgin.com) on öelnud: „Tallinn püsib ühe kõige intelligentsema linnana pidevalt Intelligent Community Forumi edetabeli tipus. Pealegi on see linn andnud meile Skype’i. Kuid tehnikat ei kasuta Tallinnas üksnes idufirmad ja veidrikest ettevõtjad. See on kasutusel kõikjal.”
14
SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA Uue mobiilsidepõlvkonna ehk 4G-võrk katab 97% riigi territooriumist.
Mobiiliteenuse lõpptarbijate tihedus 100 elaniku kohta (%, oktoober 2014) 283,4
Läti 200,6
Rootsi 171,2
Soome Eesti
160,6
Leedu
151,1 145,6
Taani
138,1
Saksamaa
121,2
Holland
Allikas: Euroopa Komisjoni digitaalarengu 2014. aasta tulemustabel
2011
Eesti Läti Leedu
75
72
72
77 70
73
64
70
76 60
67
74 63 2010
78
83
Internetikasutajate* osakaal 15–74-aastaste elanike seas (%)
2012
2013
2014
Allikas: TNS Emori TNSMetrix+ baasuuring *On kasutanud internetti viimase kuue kuu jooksul
15
•
Maailma Majandusfoorumi 2014. aastal koostatud rahvusvahelise infotehnoloogia indeksi tabelis on Eesti saavutanud 148 riigi võrdluses 21. koha. Järjestuse aluseks on infotehnoloogia kasutamine riigi majanduse edendamisel.
Eestist sai 2013. aastal kosmoseriik
07.05.2013 kell 5.06 startis Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kande rakett VEGA 02, mille pardal viidi 600 km kõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Sellega sai Eestist 41. riik maailmas, kes on registreerinud sellekohases ÜRO registris kosmoses asuva tehisobjekti.
•
Eesti Kosmosebüroo peamine roll on koordineerida Eesti ettevõtete ja teadus asutuste suhtlust kosmosevaldkonna organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Muu hulgas nõustab kosmosebüroo Eesti ettevõtjaid ESA projektides, osaleb ESA juhtorganite töös ning propageerib igakülgselt koostööd Eesti ettevõtete, teadusasutuste ja ESA vahel.
•
Eestis puudub küll kosmosetööstus selle otseses mõttes, kuid siin on piisavalt ettevõtteid, kes suudavad osaleda kosmosevaldkonna projektides.
•
Eesti asub infoühiskonna arendamisel ja teadvustamisel maailmas liidrikohal. Selle on tinginud olemasolevate ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mida on eest vedanud avalik sektor. E-lahenduste ja -teenuste kasutamise suur aktiivsus on unikaalne ning see on omane vaid Eestile.
•
E-Estonia Showroom (e-estonia.com/e-estonia-showroom) on Eesti infoühiskonna parimaid praktikaid koondav ning Eesti ühiskonna nutikaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT-lahendusi tutvustav esitluskeskus, mis on mõeldud eelkõige väliskülalistele ning rahvusvahelistele delegatsioonidele. Eesti on tarkade lahenduste väljatöötamisel maailmas esirinnas, millest saab keskuses suurepärase ülevaate. Lisaks e-lahendustele on võimalik näha muid eri majandusharude nutikaid lahendusi. Keskus tegutseb alates 2009. aastast ning seal on käinud paljud presidendid ja ministrid, samuti ajakirjanikud peaaegu igast maailma riigist.
16 Faktid
• • • • • • •
ID-kaarti kasutab üle 94% Eesti elanikkonnast. 99,6% pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt ja 95,8% tuludeklaratsioonidest esitati 2015. aastal elektrooniliselt. NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus asub Eestis. Euroopa IT-agentuuri (nn Schengeni viisaruumi infosüsteemi) peakorter paikneb Tallinnas. 2011. aasta rahvaloendusel osales 66% elanikkonnast elektrooniliselt. Eestis oli seisuga 04.05.2015 antud 214 440 859 digiallkirja. 2015. aasta Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud oma hääle e-hääletamisel 116 riigist. E-hääletajate osakaal kõikidest hääletajatest oli 30,5% ja mobiil-ID-d kasutanud e-hääletajate osakaal kõikidest e-hääletajatest oli 12,2%.
Arendused
• •
Eesti IKT-arendused on koondatud lehele www.e-estonia.com. X-Tee (www.x-road.eu) on eri organisatsioonide infosüsteemide koosvõime lahendus andmete turvaliseks vahetamiseks. Lahendusel on kõrge tehniline turvatase ja standardiseeritud andmete vahetamise suhtluskeel ehk protokoll. Tänu X-Teele saavad infosüsteemid omavahel reaalajas suhelda ja ajakohaste andmete kasutamisel võivad organisatsioonid optimeerida oma äriprotsesse. Nii ei pea näiteks kodanikud või ettevõtjad taotlema paberil ühelt organisatsioonilt andmeid (tõendeid, lube, litsentse vms), et neid samu andmeid mõnele muule organisatsioonile esitada. Organisatsioonid vahetavad vajalikke andmeid ise – see võimaldab märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.
•
M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.
•
Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt mobiil.id.ee.
•
E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.
•
E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad nüüdsest kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.
17
•
Eesti Vabariik on esimene maa, kes pakub e-residentsust (e-resident.gov.ee).
See on turvaline digiidentiteet, mille saab võtta maailmas iga inimene, kes soovib veebis ajada asukohast sõltumatut äri. E-residentsus pakub turvalist digiautentimist ja dokumentide digiallkirjastamise võimalust. Lahenduse eesmärk on muuta elu lihtsamaks, kasutades turvalisi e-teenuseid, mis on olnud Eesti inimestele kättesaadavad juba aastaid. E-residentsus ei anna Eesti kodakondsust, elamisluba ega Eestisse sisenemise õigust.
•
Lennart Meri Tallinna Lennujaamas on avatud maailmas ainulaadne Skype’i kiosk, mille kaudu saab teha tasuta videokõnesid teistele Skype’i kasutajatele.
•
Riigiportaal eesti.ee on 2003. aastal avatud keskkond, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid vajaliku info ning teenused kätte ühest kohast. Igale ID-kaardi kasutajale loob riik e-posti aadressi, mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks. Riigiportaali kaudu on kättesaadavad 99% riigi ja kohalike omavalitsuste teenustest.
•
E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõikidest koolidest.
•
E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.
•
2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Võimalik on saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda oma visiite, uuringuid, diagnoose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elektroonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.
18
RAHANDUS JA PANGANDUS Eestile antud krediidireitingud (seisuga aprill 2015) Fitch Ratings Standard & Poor’s
A+/stabiilne AA–/stabiilne
Moody’s
A1
Tallinnale antud krediidireiting (seisuga 21.11.2014) Fitch Ratings
A/stabiilne
Seisuga 01.04.2015 toimus 99,6% pangaülekannetest elektrooniliselt. 95,8% 2014. aasta tuludeklaratsioonidest esitati e-maksuameti kaudu.
Tallinna kui usaldusväärset finantsteenuste ja -toodete keskust arendab finantsteenuste klaster FinanceEstonia (www.financeestonia.eu).
19
ETTEVÕTLUS •
World Bank Group reastas riigid selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ja sellega tegeleda. 2014. aastal asus Eesti selles 189 riigi edetabelis 17. kohal.
•
Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga 01.04.2015 registreeritud 73 191 äriühingut ja 6783 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE).
Seisuga 01.04.2015 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 18,36 ettevõtet.
Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (seisuga 01.04.2015) Tegevusvaldkond
Äriühinguid FIE-sid
Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont
13 572
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Kokku Osakaal
871
14 443
18,06%
13 505
848
14 353
17,95%
Haldus- ja abitegevused
8 917
153
9 070
11,35%
Kinnisvaraalane tegevus
6 666
305
6 971
8,72%
Muud teenindavad tegevused
4 275
1 000
5 275
6,60%
Ehitus
4 539
163
4 702
5,88%
Info ja side
4 513
187
4 700
5,88%
Finants- ja kindlustustegevus
4 608
31
4 639
5,80%
Veondus ja laondus
2 912
1 448
4 360
5,45%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
2 463
841
3 304
4,14%
Töötlev tööstus
2 690
235
2 925
3,66%
Majutus ja toitlustus
1 568
35
1 603
2,00%
Haridus
1 278
291
1 569
1,96%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
907
140
1 047
1,30%
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
409
152
561
0,70%
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
112
7
119
0,14%
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
114
2
116
0,14%
31
0,04%
Mäetööstus
31
Tegevusala määramata Kokku
112
74
186
0,23%
73 191
6 783
79 974
100%
Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
20
Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (seisuga 01.04.2015) Omanik
Ettevõtteid
Osakaal
23
0,03%
Kohalik omavalitsus
6
0,01%
Eesti eraõiguslik isik
64 222
80,30%
Välismaa eraõiguslik isik
14 897
18,63%
826
1,03%
79 974
100%
Riik
Alusinfo puudulik Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
2015. aastal oli Tallinnas 14 897 välisosalusega ettevõtet, neist 11 513-s oli välisosalus üle 50%.
Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2013. majandusaasta aruande põhjal)
38,18% 3,94% 0,86% 0,16%
56,86% 0 töötajat 28 781 38,18% 1 – 10 töötajat 19 323 3,94% 11 – 50 töötajat 1992 0,86% 51 – 250 töötajat 439 0,16% Üle 250 töötaja 85 56,86%
Kokku 50 620 Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus
2013. aastal oli Tallinnas 12 250 ettevõtte käive üle 100 000 € ja 30 ettevõtte käive üle 100 000 000 €.
21
TALLINN ON ETTEVÕTLUSEKS AVATUD Tallinna Ettevõtlusamet on linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengu toetaja. Linna tegevuse võib ettevõtluse arengu suunamisel ja toetamisel jagada kolmeks suureks valdkonnaks.
Potentsiaalse ja uue ettevõtluse toetamine:
• • •
nõustamine ja koolitus (äriplaani koostamise nõustamine, seminarid aktuaalsetel ettevõtlusteemadel); rahalised toetused (messidel osalemise, uute töökohtade loomise ja praktikajuhendajate töö toetamine); ettevõtlusinkubaatori teenused (stardi-, kasvu- ja ekspordimoodul, äriruumiteenused).
Kasvu ja konkurentsivõime toetamine:
• • •
füüsiline keskkond (tööstuspargid, ettevõtlusinkubaatorid, nutikad ärikeskkonnad, valdkondlikud arenduskeskused); teadlikkuse suurendamine (klastrite toetamine ja arendamine, rahvusvahelistumine); võrgustikud (koostöö erialaliitude ja ülikoolidega, ettevõtlust toetavad projektid).
Turundus ja ettevõtluse edendamine:
• •
üritused (Tallinna ettevõtluspäev, Tallinna innovatsioonipäev, äridelegatsioonide visiidid); veebi- ja trükimaterjalid (trükised, esitlused, sotsiaalmeedia).
TEENUSEMAJANDUS 1. Loomemajandus 2. Turism 3. Transport ja logistika 4. Terviseteenused 5. Finantsteenused
TULEVIKU‑ TEHNOLOOGIAD 1. Tervisetehnoloogiad 2. Mehhatroonika 3. Keskkonnatehnoloogiad
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
22
Ettevõtluse arendamisel keskendub tegevus nutika spetsialiseerumise põhivaldkondadele ehk tegevusaladele, mille panus Tallinna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab majandustegevuse teistele valdkondadele olulist mõju. Tallinna Ettevõtlusameti eestvedamisel on valminud veebileht www.estonianclusters.ee, mis sisaldab ülevaatlikku eesti- ja ingliskeelset infot Eestis tegutsevate klastrite, klastripartnerite ning klastreid soosivate ärikeskkondade kohta. Veebilehe eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti klastritest ja teha need nähtavaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
ÄRIKESKKOND Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid Asutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (www.inkubaator.tallinn.ee) pakub teenust neljas osas, lähtudes ettevõtte arengufaasist ja ettevõtja eesmärkidest:
• • •
ettevõtluse ABC etapis saab ettevõtja äri algteadmisi ning teda nõustatakse ja koolitatakse äriidee ning ettevõtte kasvuvõimaluste asjus; Loomemajanduse Arenduskeskuse eesmärk on võrgustumise ja koostöö kaudu lihtsustada loomeettevõtjal toodete või teenuste väljatöötamist ning turuletoomist; inkubatsioon aitab saavutada ettevõtte eesmärke individuaalse arenguprogrammiga, kus toode või teenus, ärimudel ja meeskond valmistatakse ette kiireks kasvuks ning eksporditegevuseks;
•
pakutakse ka äriruume, et ettevõtja saaks kiiresti alustada meeskonnatööd ja klientide teenindamist.
Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite koosseisu kuulub kolm inkubaatorit
• •
Kopli ettevõtlusinkubaator pakub Tallinna Kopli Ametikooli hoone kolmandal korrusel bürooruume kuni 20 ettevõttele (750 m², 45 möbleeritud töökohta). Ülemiste ettevõtlusinkubaator pakub Ülemiste City linnakus Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor peahoone soklikorrusel bürooruume kuni 11 ettevõttele (600 m², 39 möbleeritud töökohta).
•
Loomeinkubaator pakub Tallinna kesklinnas Baltika kvartalis büroo- ja ateljeeruume loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele (1100 m², maksimaalselt 50 töökohta). 2015. aastal lisandus loomeinkubaatorisse veel 351 m² pinda, millest jagub ruumi 41 töökohale.
2012. aastal alustas tegevust Loomemajanduse Arenduskeskus, mis aitab loovisikutel ja loomeettevõtetel üle kogu Eesti arendada ettevõtlust ning minna jõuliselt välisturgudele.
23
Ülemiste City – Tark Linn Ülemiste City on Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud tänapäevane linnaosa, kus tegutseb suur hulk uuenduslikke ettevõtteid. Arenduse eesmärk on rajada 36 hektaril laiuvasse Ülemiste City kvartalisse Baltimaade suurim teadmistele tuginev majanduskeskkond. Linnaku arendamine sai alguse 2005. aastal. Nüüdseks on siin välja töötatud hästi toimiv majandusstruktuur. 2013. aasta lõpuks oli välja ehitatud üle 81 000 m² tänapäevast büroopinda, peale selle on Ülemiste Citys veel ca 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Linnakus tegutseb ligikaudu 200 ettevõtet, kus on endale töökoha leidnud 6000 töötajat. Ülemiste City eelis on hea asukoht: linnak paikneb Tallinnasse suubuvate suurte magistraalide Tartu maantee ja Peterburi maantee vahetus läheduses, 700 m kaugusel Tallinna lennujaamast, 300 m kaugusel Ülemiste rongipeatusest ning vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Paljudest Tallinna linnaosadest pääseb Ülemiste Citysse ühistranspordiga. Linnakule lisavad väärtust Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Kalli-Kalli Lasteaed, Euroopa Kool, toitlustuskohad, rattaparkla, park, lähedal asuvad suured kaubanduskeskused jpm. Rajatud autoparklad mahutavad kokku ligi 2000 sõiduautot. Ülemiste City on loomingulisust ja impulsiivsust soodustav, ainulaadne ning inspireeriv keskkond. Eesti teadusajaloo auks saavad kõik sinna linnakusse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime meie teaduse suurkujude järgi: Ülemiste Citys on näiteks Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Linnu, Johannes Käisi ja Boris Tamme nimelised hooned. Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste AS, millest 51% kuulub ärikinnisvara ja -tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste AS. Lisainfo: www.ulemistecity.ee
24
Tallinna Tehnikaülikooli linnak Tallinna Tehnikaülikool (www.ttu.ee) on Baltimaades ainus linnaku tüüpi ülikool. Selle territooriumi kogupindala on 55,5 hektarit. Peale Tehnopoli ja Mektory asub linnakus veel 55 hoonet. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) linnakut on tunnustatud rahvusvaheliselt (Paysage Topscape 9/2012) ja presidendi tiitliga „Eesti kaunis kodu”. Linnakust on kesklinna 7 km, rahvusvahelisse lennujaama 9 km ja sadamasse 8 km.
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Mektory (www.mektory.ee) viib kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad. Selles keskkonnas põimuvad eri valdkonnad ja tegevusalad. Majas, kus on 4500 m² pinda, saavad kokku eri vanuses ja eri rahvustest inimesed. Ettevõtjad, investorid, teadlased, üliõpilased ja kooliõpilased genereerivad uusi ideid ning valmistavad prototüüpe. See on koht, kus ettevõte saab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikoolilt abi. Mektorys on üheksa prototüüpimislaborit, kosmosekeskus ja äppide testimise keskus. Mektory Tehnoloogiakooli tegevus on suunatud tehnika- ja tehnoloogiahuvilistele kooliõpilastele ning õpetajatele. Eesmärk on kasvatada laste ja noorte huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia vastu ning motiveerida õpilasi olema ettevõtlikud ja viima oma ideid julgelt ellu. Mektory Tehnoloogiakoolis tutvustatakse igas eas õpilastele põnevat inseneeriamaailma mitmesugustel praktilistel kursustel, töötubades ja linnalaagrites.
25 Väljaande fDi Magazine edetabelis „Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2014/2015” asub Tallinn väikeste Euroopa linnade kulutõhususe kategoorias kolmandal kohal ja toetava ärikeskkonna kategoorias viiendal kohal.
Tallinna Teaduspark Tehnopol Tehnopol on Lääne-Tallinnas asuv teadus- ja ärilinnak, kus tegutsevad alustavad ning kasvavad tehnoloogiaettevõtted. Tehnopoli naabruses asuvad Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. Tehnopol on keskendunud info- ja kommunikatsiooni-, keskkonna- ning tervisetehnoloogiale. TEHNOPOL NUMBRITES:
• • • • •
50 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda; 200 pargis tegutsevat ettevõtet; 3400 töötajat ettevõtetes; Startup Inkubaatoris aastas 35 iduettevõtet; vahetus läheduses 14 000 tudengit ja 1300 teadlast.
2014. aastal käivitas Tehnopol nutika linnaku projekti Smart City 2.0. See toob kokku 40 targa linna lahendusi arendavat ettevõtet, kes alustavad toodete katsetamist teaduspargi territooriumil.
•
Nutikas tänavavalgustuslahendus Cityntel (www.cityntel.com) on ühendatud
reaalajas jälgitava kontrollsüsteemiga. Valgustid reageerivad liiklusele ja loomuliku valguse hulgale, lahendus pikendab leedvalgustite tööiga ning ennetab süsteemi rikkeid.
•
Tehnopol on tarkade e- ja m-linna lahenduste klastri (Smart City Lab, www.smartcitylab.eu) liige.
26 Tallinna Tööstuspargid Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnasse uusi töökohti. Ettevõte ehitab välja taristuid, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid. Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ettevõtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet:
• • •
Tondiraba tööstuspark Peterburi tee, Kuuli tänava, Laagna tee ja Taevakivi tänavaga piirneval alal (22,5 ha); Betooni tööstuspark Peterburi tee, raudtee ja Betooni tänavaga piirneval alal (3,6 ha); Suur-Sõjamäe tööstuspark Nuia, Tapri ja Suur-Sõjamäe tänava ning raudteega piirneval alal (6,4 ha).
2015. aasta aprilli seisuga olid Tondiraba tööstuspargi kõik 18 kinnistut müüdud, Betooni tööstuspargis oli müügis üks kinnistu. Suur-Sõjamäe tööstuspargis oli müügis kaks kinnistut ja neli kinnistut oli broneeritud. Suur-Sõjamäe tööstuspargis on kavas välja arendada veel kaheksa kinnistut. Tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümneminutilise sõidu kaugusele.
27
TURISM Maailma Majandusfoorumi koostatud turismi konkurentsivõime 2014. aasta edetabelis „Travel and Tourism Competitiveness Report” on Eesti 144 riigi arvestuses 29. kohal. Indeks võtab arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jmt. Statistikaameti andmetel majutati Tallinnas 2014. aastal kokku 1,6 miljonit turisti, see on kõikidest Eestit külastanud turistidest 52%. Välisturiste käis Tallinnas 1 412 001 (88%) ja siseturiste 191 203 (12%).
Statistikaameti andmetel viibisid 2014. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,78 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (2,02 ööd) ning kõige lühemaid oktoobris ja novembris (1,72 ööd).
Tallinna konverentsipaigad (2015) Kohti Konverentsikonverentsiruumis paiku
Konverentsipaigad
500 – 1000
8
Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Lauluväljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôtel Tallinna konverentsikeskus
1001 – 2000
2
Nordea Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus
7000
1
Saku Suurhall
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
28 Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2014. aastal 4321 konverentsiüritust, millest 1256 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 244 764 inimest, kellest 48 399 olid välismaalased. Kolmveerand (76%) Tallinnas toimuvatest konverentsidest olid ühepäevased. Konverentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid märts ning oktoober.
Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas
•
Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni (European Accounting Association) 37. aastakongress 20. – 23.05.2014 Tallinnas ja doktorikollokvium 17. – 20.05.2014 Tartus (1212 osalejat);
•
Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni (European Association of Social Anthropologists) 13. biennaalkonverents „Koostöö, lähedus ja revolutsioon – innovatsioon ja järjepidevus tihedalt seotud maailmas” 31.07. – 03.08.2014 (1188 osalejat);
• • • • •
Euroopa Uneuurijate Seltsi (European Sleep Research Society) 22. kongress 16. – 20.09.2014 (1568 osalejat); Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsiooni (International Urban Development Association) 38. kongress 25. – 27.01.2015; Tallinn Music Weeki muusikatööstuse konverents 27. – 28.03.2015 (423 osalejat); idufirmade ja riskiinvestorite võrgustumiskonverents Latitude59 14. – 15.05.2015 (700 osalejat); Euroopa Koolide ja Ülikoolide Tervise ja Meditsiini Ühenduse (European Union for School and University Health and Medicine) 18. biennaalkongress 04. – 05.06.2015 (450 osalejat);
• • •
Java tehnoloogia 5. konverents GeekOut 11. – 12.06.2015 (400 osalejat); Ettevõtlike Noorte Koja (Junior Chamber International) põhjamaade inspiratsiooni konverents 20. – 23.08.2015 (oodatakse kuni 3000 osalejat); 31. ISTA põllumajanduskongress 15. – 21.06.2016 (oodatakse kuni 700 osalejat).
29
2011
1603 191
173 2012
Eesti elanikud Väliskülalised Kokku
1412
1562 1389
1516 1360
1489
1333
2010
156
148
156
1290
1142
Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)
2013
2014
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
2009
2010
Eesti elanikud Väliskülalised
2011
2012
2013
1,80
1,66
1,81
1,70
1,83
1,69
1,88
1,74
1,80 1,60
1,70
1,57
Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus öödes
2014
Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond
30
•
Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2014. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 297 korda kokku 479 026 reisijaga.
•
Tallinnas käinud kruiisireisijatest oli 25% pärit Saksamaalt, 18% USA-st, 14% Suurbritanniast, 5% Hispaaniast, 5% Kanadast, 5% Itaaliast, 3% Austraaliast, 3% Prantsusmaalt ning ülejäänud 22% 147 muust riigist.
Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)
2011
2012
479
441
519 438
2012
391
294
2011
297
293
280
330
Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas
2010
Allikas: Tallinna Sadam
2013
2014
2010
Allikas: Tallinna Sadam
2013
2014
31 •
Reisiportaal Virtual Tourist
avaldas tulemused küsitluse kohta, milles 1,2 miljonilt kasutajalt uuriti, millised UNESCO maailma pärandi tuhandest kohast on kõige pare mad. Reisijate valitud esikümnesse jõudis ka Tallinn oma ajaloolise vanalinnaga.
•
2011. aastal käivitati uue turismiteenusena pööring.
Tänu sellele kuulub Tallinn nende sadamate hulka, mis on kruiiside algus- ja lõpp-punktiks. Pööring on merekruiisi algus või lõpp sadamas, kus kruiisilaeva reisijad vahetuvad. Pööringu arendasid välja Eesti logistikaklastri ettevõtted koostöös turismiettevõtetega.
•
2014. aastal Tallinna majutusettevõtetes peatunud 1 603 204 turisti jagunesid reisi eesmärgi alusel järgnevalt: puhkusereisijaid oli 73% (1 176 840), ärireisijaid 21% (332 997), konverentsireisijaid 4% (61 048) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) linnakülalisi 2% (32 319).
Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2014) 20%
74% Puhkusereis 20% Tööreis 4% Konverents 2% Muu eesmärk
4% 2%
74%
Allikas: Eesti Pank
Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2014)
26%
67% Puhkusereis 26% Tööreis 4% Konverents 3% Muu eesmärk 4% 67%
Allikas: Eesti Pank
3%
32
VÄLISKAUBANDUS 13 744
12 090
13 882
12 295
14 096
12 521
12 726
9268
8743
12 003
Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)
2010
2011
2012
2013
Eksport Import
2014 Allikas: Statistikaamet
2014. aastal oli Eestis 14 458 eksportivat ettevõtet, neist 6036 tegutses Tallinnas.
Eksport Import
2011
2012
2013
3625
3520
4748 3131
4486 2723
4040 2226
3567 2010
5123
Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)
2014 Allikas: Eesti Pank
33
Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2014) 18,0% Rootsi
2,4% Suurbritannia
15,3% Soome
2,3% Belgia
10,7% Läti
2,0% Poola
9,8% Venemaa
16,4% Muud riigid
9,8%
5,3% 4,9%
3,9% 3,7%
10,7%
2,7% 2,6% 2,4%
5,3% Leedu
2,3% 2%
4,9% Saksamaa 3,9% Norra 3,7% Ameerika Ühendriigid 2,7% Holland
15,3%
16,4%
18%
2,6% Taani Allikas: Statistikaamet
Eesti teenuseekspordi osakaal riigiti (2014) 25% Soome 11% Venemaa
8% 11%
6%
4% 4%
8% Rootsi
4%
6% Läti
3%
4% Saksamaa 4% Norra 4% Šveits 3% Leedu 35% Muud riigid
Allikas: Eesti Pank
25%
35%
34
Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2014) Elektriseadmed
22%
Mineraalsed tooted
11%
Põllumajandussaadused ja toidukaubad
10%
Puit ja puidutooted
9%
Mitmesugused tööstustooted
8%
Metallid ja metalltooted
7%
Mehaanilised masinad
7%
Allikas: Statistikaamet
Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2014) Elektriseadmed
19%
Mineraalsed tooted
13%
Põllumajandussaadused ja toidukaubad
11%
Transpordivahendid
9%
Mehaanilised masinad
9%
Keemiatööstuse tooraine ja tooted
8%
Metallid ja metalltooted
8%
Allikas: Statistikaamet
Trade with Estonia (www.tradewithestonia.com) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse portaal, mille eesmärk on luua uusi ekspordisuhteid Eesti ettevõtetega.
35
ELAMUMAJANDUS JA KINNISVARA ELAMUMAJANDUS Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2012) Eluruumide arv
195 145
Eluruumide kogupind, sh
11 526 381 m²
riigi- ja munitsipaalomandi osakaal
2,12%
eraomandi osakaal
97,07%
Keskmine pind elaniku kohta
27 m²
Allikas: Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed
Tallinna uusehitised 2010
2011
2012
2013
2014
1 266
1 021
908
713
1 132
103 284
86 561
84 650
69 460
100 722
180 236
39 321
75 251
101 613
85 256
283 520
125 882
159 901
171 073
185 978
Eluhooned Eluruumide arv Eluruumide pind (m²) Mitteeluhooned Kasulik pind (m²) Eluhoonete ja mitteeluhoonete pind kokku (m²) Allikas: Statistikaamet
KINNISVARA Kaubandus- ja teeninduspindade turg kujunes Tallinnas 2014. aastal üheks ärikinnisvaraturu aktiivseimaks sektoriks. Kaubanduspindade maht ületas Tallinnas 800 000 m² piiri, mis tähendab, et iga tallinlase kohta on kaks ruutmeetrit personaalset kaubanduspinda. 2014. aastal võeti Tallinnas ja Harjumaal kokku kasutusele 281 038 m² kaubandusning teeninduspinda, millest enamik ehk 246 469 m² olid laiendused.
36
Arendusprojektid Ülemiste City Targa Linna arendus
24 000 m²
Noblessneri kvartal
24,54 ha
Tallinna Teaduspark Tehnopoli arendused
10 000 m²
Betooni tööstuspark
3,6 ha
Suur-Sõjamäe tööstuspark
6,4 ha
4. trammiliini rekonstrueerimine
8 km
Kalaranna tänava ehitustööd Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Tallinna kaubanduspindade keskmine kuuüür (2015. aasta I kvartal) Intensiivne jalakäijate voog
Netohind (€/m²)
Väheintensiivne jalakäijate voog
Netohind (€/m²)
Kesklinn
25 – 45
Kesklinn
10 – 20
Äärelinn
15 – 25
Äärelinn
5 – 15
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Tallinna äärelinna ning tehnoparkide tootmis- ja laopinna keskmine kuuüür (2015. aasta I kvartal) Kvaliteediklass
Netohind (€/m²)
A ja A+
4 – 5,8
B
2,5 – 3,5
C
2 – 2,5
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Tallinna kontoripindade keskmine kuuüür (2015. aasta I kvartal) A ja A+
Netohind (€/m²)
B
Netohind (€/m²)
C
Netohind (€/m²)
Kesklinn
12 – 16
Kesklinn
8 – 10
Kesklinn
5 – 8
Äärelinn
8 – 12,5
Äärelinn
4 – 8
Äärelinn
2,5 – 5
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade
Lisainfo: www.kv.ee, www.city24.ee
2015. aasta alguses oli Tallinna kontoripindade kogumaht ligikaudu 600 000 m². Sellest valdav osa paikneb tänapäevastes B- ja C-kvaliteediklassiga hoonetes. 2015. aastal valmib rohkem äripindu, nähakse rohkem ettevõtete kolimisi ning nõudluse kasvu eelkõige just kvaliteetsemate kontoripindade vastu.
37
Uute kontoripindade puhul on olulisteks märksõnadeks hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus. Järjest määravamaks trendiks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroohoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.
TRANSPORT, LOGISTIKA JA TRANSIIT Tallinn on pealinnana mere-, lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt.
Tallinna reisilaevaühendused (2015) Sihtkoht
Reise nädalas suvise graafiku alusel
Sõiduaeg (h)
Helsingi
94
2 – 3,5*
Mariehamn
14
11 – 14
Stockholm
14
16 – 20
Peterburi
2
12,5
*Oleneb laevast
Allikas: Tallinna Sadam
38 Tallinna lennuühendused (seisuga märts 2015) Sihtkoht
Lennufirma
Kaugus Tallinnast lennukiga (km)
Lennuaeg
Amsterdam
Estonian Air
1475
2 h 30 min
Ateena*
Aegean Airlines
2389
3 h 30 min
Barcelona*
Vueling
2560
3 h 50 min
Berliin*
Estonian Air, airBaltic
1050
1 h 45 min
Bremen*
Ryanair
1220
2 h 25 min
Brüssel
Estonian Air
1600
2 h 35 min
Dublin*
Ryanair
2010
3 h 20 min
Düsseldorf
Ryanair
1458
2 h 15 min
Frankfurt
Lufthansa
1400
2 h 25 min
Girona
Ryanair
2470
3 h 45 min
Helsingi
Finnair
82
30 min
Istanbul
Turkish Airlines
2070
3 h 20 min
Kiiev
Estonian Air
1075
1 h 50 min
Kopenhaagen
Estonian Air
860
1 h 40 min
Kuressaare
Avies
188
45 min
Kärdla
Avies
124
30 min
London
easyJet, Ryanair
1750
2 h 45 min
Manchester*
Ryanair
1790
2 h 50 min
Milano
Ryanair, Estonian Air
1870
3 h
Moskva
Estonian Air, Aeroflot
860
1 h 40 min
München
Estonian Air
1495
2 h 20 min
Nice*
Estonian Air
2110
3 h 10 min
Oslo
Estonian Air, Norwegian, Ryanair
Pariis
Estonian Air, airBaltic
Peterburi
Estonian Air
Riia
airBaltic
280
55 min
Split*
Estonian Air
1860
2 h 55 min
Stockholm
Estonian Air
380
1 h
Trondheim
Estonian Air
870
1 h 35 min
Varssavi
LOT Polish Airlines
840
1 h 40 min
Viin
Estonian Air, airBaltic
1369
2 h 10 min
Vilnius
Estonian Air, Air Lituanica
530
1 h 30 min
*Hooajalised lennuühendused
800
1 h 30 min
1845
2 h 55 min
310
1 h 10 min
Allikas: Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Eesti Raudtee Reisijaid (tuh) Kaubakäive (tuh tonnides)
2010
2011
2012
2013
2014
4 807
4 764
4 455
4 268
5 800
29 630
30 520
26 130
24 350
19 220
Allikad: Eesti Raudtee, Elektriraudtee, Edelaraudtee, GoRail
39 •
2014. aastal läbis Eesti Raudtee teid 5,8 miljonit reisijat ja 19,22 miljonit tonni kaupa.
•
2020. aastaks eeldatakse Rail Balticu kiirraudtee valmimist. Rail Baltic on Helsingit kaasav Tallinna, Riia, Vilniuse ja Varssavi kaudu Berliini kulgev uus, Euroopa standarditele vastav (1435 mm laiuse rööpmevahega) 950 km pikkune kiirraudtee.
Tallinna Sadam 2010
2011
Reisijaid (tuh)
7 915
8 479
8 842
9 236
9 569
Laevu, sh
7 274
7206
7 243
6 865
6 865
2 147
2 119
1 966
1 932
1 982
kaubalaevu reisilaevu Konteinerveoseid (TEU) Kaubakäive (tuh tonnides)
2012
2013
2014
5 127
5 087
5 277
4 933
4 883
151 969
197 717
227 809
253 627
260 293
36 650
36 467
29 476
28 247
28 321
Allikas: Tallinna Sadam
•
2014. aastal läbis Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid 28,3 miljonit tonni kaupa ja 9,56 miljonit reisijat.
Tallinna Lennujaam 2010
2011
2012
2013
2014
1 384
1 913
2 207
1 959
2 017
Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid)
33 587
40 298
48 531
37 856
37 791
Kaubakäive (tonnides)
11 960
18 371
23 921
20 941
19 860
Reisijaid (tuh)
Allikas: Tallinna Lennujaam
• •
2014. aastal läbis Tallinna Lennujaama üle 2 miljoni reisija ja ca 20 000 tonni kaupa. 2014. aasta lõpus hääletasid reisijad portaalis sleepinginairports.net Tallinna Lennujaama kümne parima Euroopa lennujaama hulka, arvestades reisija kogemust lennujaamas. See oli 2 miljoni reisijaga Tallinna Lennujaamale suur tunnustus: nimelt toimus arvestus absoluuthäälte alusel, mistõttu võisteldi ka Euroopa suurimate lennujaamadega.
•
Blogijad (thefidgetyfoodie.com/2014) on nimetanud Tallinna Lennujaama maailma koduseimaks.
40 •
Selleks et muuta reisimine mugavamaks, andis lennujaam 2014. aasta lõpus välja oma rakenduse (www.tallinn-airport.ee/airportapp), mis on reisijatele hea abimees. Kui reisija märgib ära oma lennu, saadab rakendus talle teavitusi reisi staatuse kohta (lennule registreerimine, hilinemine, saabumine, pardale minek, aeg pagasi saabumiseni) ning lennujaama poodide ja toidukohtade sooduspakkumisi.
Alates 01.01.2013 on Tallinnasse registreeritud elanikele ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv.
•
Tallinnas on neli tõkkepuuga P&R ehk pargi-ja-reisi-parklat. Sinna saab inimene jätta oma auto, et liikuda kesklinna ühissõidukiga. Seejuures on parkimine ja ühissõidukite kasutamine tasuta ka neile, kes ei ole Tallinna elanikuks registreeritud.
•
2015. aastal kavatseb Tallinna Linnatranspordi AS soetada 24 hübriidbussi ja 2014. – 2016. aastal 20 trammi.
•
Elektritaksosid oli seisuga 29.04.2015 Tallinnas 29.
Allikas: Tallinna Transpordiamet
Tallinna tänavavõrk (km, 2015) Tallinnas asuvad teed kokku
Nendest linnale kuuluvad teed
1019
963
Sõiduteed Kõnniteed
947
930
Jalgrattateed
254
254
Allikas: Tallinna Kommunaalamet
Tallinna mootorsõidukite arv (seisuga 01.01.2015) Mootorsõidukid, sh sõiduautod veoautod
203 030 168 286 25 853
mootorrattad
5 677
mopeedid
1 845
bussid
1 369
Allikas: Statistikaamet
41
TERVISHOID Eestis on arenenud e-meditsiin Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust.
•
Teatud valdkondade ja haigusseisundite puhul on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa.
•
E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja töötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasaskantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on.
•
E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsiooniharjutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Statsionaarse infoseadme kaudu, mis asub haiglavoodi küljes, saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.
•
Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate ennetamiseks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.
42 •
Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde kohale minema: piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest internetis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimuseks on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.
• •
Kasutusel on elektroonilised saatekirjad. Eestis on loodud üleriigiline elektrooniline terviseandmete register www.digilugu.ee. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseandmetele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga. Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav riiklik tervise infosüsteem. See võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust.
97% kõikidest retseptidest on Eestis välja kirjutatud digitaalsel kujul.
Eestisse tasub ravile tulla Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.
Eestis on
• •
kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule; mõistlik hinnatase nii raviteenuste puhul kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.
Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2015) Voodikohti haiglates Perearstipraksiseid Inimesi perearstinimistutes kokku Perearstinimistu keskmine inimeste arv Allikad: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
2 669 268 466 108 1 739
43
HARIDUS Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase (2014) Elanike arv (tuh)
Osakaal
Esimese taseme või sellest madalam haridus (algharidus, põhiharidus)
13,3
5,7%
Teise taseme haridus (keskharidus, kutsekeskharidus)
99,9
43,0%
119,4
51,3%
Kolmanda taseme haridus, sh keskeriharidus pärast keskharidust
22,1
9,5%
kõrgharidus
97,3
41,8%
232,6
100%
Kokku Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring
Tallinna haridusasutused (2014/2015. õppeaasta) Asutuse liik Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed, Tallinna Euroopa Kool
Asutuste arv 155
Alus- ja üldhariduskoolid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool
87
Kutseõppeasutused
17
Kõrgkoolid, sh
16
avalik-õiguslikud ülikoolid
4
eraülikoolid
1
riigi rakenduskõrgkoolid
3
erarakenduskõrgkoolid
8
Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet
44 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2014) Lõpetanute arv
Osakaal
Sotsiaalteadused, äri ja õigus
3174
31,8%
Tehnika, tootmine ja ehitus
1338
13,4%
Tervis ja heaolu
1332
13,3%
Humanitaarteadused ja kunstid
1329
13,3%
Loodus- ja täppisteadused
1139
11,4%
Teenindus
889
8,9%
Haridus
793
7,9%
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Üle saja Eesti kraadiõppeprogrammi on läbinisti ingliskeelsed. 2014/2015. õppeaastal oli Eestis ligi 2900 rahvusvahelist kraadiõppe tudengit, üle 1100 vahetustudengi ja ca 400 suve- või talveülikoolis osalejat. Allikas: www.studyinestonia.ee
•
Viimase üle-euroopalise uuringu „International Student Barometer” tulemuste kohaselt on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul. Eesti paigutub selle tulemusega Euroopa tippude sekka.
•
Enamik tallinlasi oskab eesti, vene ja inglise keelt. Räägitakse ka soome, saksa ja prantsuse keelt.
45
KULTUUR JA SPORT KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS Tallinnas tegutseb (seisuga 01.05.2015) 58 muuseumi ca 40
kunstigaleriid ja näitusesaali
1
keskraamatukogu, selle 17 haruraamatukogu ja 1 raamatukogubuss
24
teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu)
72
kooliraamatukogu
20 kontserdisaali ca 25
projekti- ja repertuaariteatrit
10 kino
11
7
kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust huvikeskust
14 munitsipaalhuvikooli 178
kultuuriseltsi ja -ühendust
610
rahvakultuuri kollektiivi
247
erahuvikooli
avatud noortekeskust
11
1 botaanikaaed 1 loomaaed 1 raekoda 1 teletorn
1
42
energia avastuskeskus usuliste ühenduste pühakoda
Allikad: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskraamatukogu
Kino Kosmos pakub Tallinnas võimalust vaadata IMAXi formaadis filme. Tegu on kinotehnoloogia viimase sõnaga. Kosmose kinos on kasutusel ka uusim, Dolby Atmos 11.1 ruumilise heli tehnoloogia.
Kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas tegutseb Eestis üle 5000 ettevõtte ning organisatsiooni, neist 50% Tallinnas. Seda sektorit toetab vajaliku teabega loomemajanduse infokeskus Loov Eesti (www.looveesti.ee). Infot kultuuri ja loomemajanduse rahastusvõimaluste kohta jagab Loov Euroopa Eesti esindus (www.looveuroopa.ee).
46 Pealinnas asuvad kõik peamised loomemajanduse allvaldkondade katusorganisatsioonid ja arenduskeskused Arhitektuur Eesti Arhitektuurikeskus (www.arhitektuurikeskus.ee), Eesti Arhitektide Liit (www.arhliit.ee), Eesti Sisearhitektide Liit (www.esl.ee)
Audiovisuaalkunstid Eesti Filmi Instituut (www.efsa.ee), Eesti filmitööstuse ekspordiklaster Film Estonia (www.filmestonia.eu)
Disain Eesti Disainikeskus (www.disainikeskus.ee), Eesti Disainerite Liit (www.edl.ee), Eesti Moedisaini Liit (www.estonianfashion.eu), Eesti Moekunstnike Ühendus (www.hot.ee/emyhendus)
Etenduskunstid Eesti Teatriagentuur (www.teater.ee), Eesti Etendusasutuste Liit (www.eeteal.ee)
IT- ja mängutööstus IGDA Eesti haru (igda.ee)
Kirjastamine Eesti Kirjastuste Liit (www.estbook.com)
Kultuuripärand Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (www.folkart.ee)
Kunst Eesti Kunstnike Liit (www.eaa.ee), Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (www.ecadc.ee)
Muusika Eesti Muusika Eksport (www.estmusic.com), Eesti Muusika Arenduskeskus (www.estonianmusic.ee), Music Estonia (musicestonia.eu)
Reklaam Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit (www.etkal.ee)
Tallinna loomekeskkonnad Tallinna Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), Tallinna Loomeinkubaator (www.inkubaator.tallinn.ee), Telliskivi Loomelinnak (www.telliskivi.eu), Kultuuritehas Polymer (www.kultuuritehas.ee) Allikas: Loov Eesti
47
Tallinna kultuurielus on koha leidnud paljud traditsioonilised üritused
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
MustonenFest – Barokk?! (jaanuar) concert.ee/mustonenfest Eesti filmi päevad (märts) estnische-filmtage.de Tallinn Music Week* (märts – aprill) www.tallinnmusicweek.ee Eesti muusika päevad (aprill) helilooja.ee/emp Rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember) www.jazzkaar.ee Tallinna päev (15. mai) Tallinna lillefestival (mai – august) www.lillefestival.tallinn.ee Vanalinna päevad (juuni) www.vanalinnapaevad.ee Tallinn Treff Festival (juuni) www.nuku.ee/festival Tallinna kitarrifestival (juuni) www.kitarrifestival.ee Muusikafestival Nargen Festival (juuni – september) www.nargenfestival.ee Õllesummer (juuli) www.ollesummer.ee Tallinna merepäevad (juuli) www.tallinnamerepaevad.ee Tallinna Kirikurenessansi kontserdid (august) www.crescendo.ee Rahvusvaheline orelifestival (august) www.concert.ee/TallinnOrganFestival Birgitta festival Pirita kloostri varemeis (august) www.birgitta.ee Tallinn Fashion Week (august) www.estonianfashion.eu Tallinna kammermuusika festival (august) www.plmf.ee Tallinna arhitektuuribiennaal (september) www.tab.ee Disainiöö (september) www.disainioo.ee Teatrifestival Kuldne Mask (november) www.goldenmask.ee Juudi süvakultuuri festival Ariel (november) www.ariel.ee Mardilaat Saku Suurhallis (november) www.folkart.ee/mardilaat Pimedate Ööde filmifestival (november) www.poff.ee Jõuluturg Raekoja platsil (detsember – jaanuar)
* Tallinn Music Week on toimunud nüüdseks seitse korda ning kasvanud Balti- ja põhjamaade suurimaks uue muusika festivaliks. Üritus on jõudnud maailma olulisimatesse reisisoovitustesse. Briti nädalaleht Observer valis Tallinn Music Weeki maailma viie parima festivali hulka, mida nad soovitavad talvehooajal külastada.
48 SPORT Tallinn on sobiv paik, kus korraldada nii tipp- kui ka harrastusspordi treeninglaagreid. Tallinnas asub üle 200 spordirajatise, mis sobivad igal tasemel treeninguteks. Eesti Spordimeditsiini klaster (www.sport.ee) SportEST arendab spordimeditsiini valdkonnas tooteid ja teenuseid, koondab asutusi, suurendab teadlikkust vigastuste ennetamise, tervisliku sportimise, ravi ja taastumise vallas ning harib valdkonna spetsialiste.
2014. aastal avati Tondiraba jäähall, mis on omataoliste seas põhjamaade suurim ja moodsaim. Ehitis valiti ka aasta betoonehitiseks.
Fakte Tondiraba jäähalli kohta Peaareen
30 x 60 m
võistlusel 5840 ja kontserdil kuni 7620 istekohta
Harjutushall nr 1
28 x 58 m
300 istekohta
Harjutushall nr 2
30 x 60 m
100 istekohta
Jääkeeglihall
14,5 x 44,5 m
kolm jääkeegli rada, väike tribüün
Lisainfo: www.tondirabaicehall.ee
49
Tallinnas toimuvad 2015. aasta maist 2016. aasta maini mitmed rahvusvahelised spordiüritused 2015
• • • • • • • • • • • • • • • • • • •
33. rahvusvaheline Tallinna ralli (mai 2015) Profiratturite velotuur Tour of Estonia ehk Eestimaa velotuur (mai 2015) SEB maijooks (mai 2015) Euroopa meistrivõistluste valikmängud võrkpallis (mai 2015) Euroopa karikavõistluste etapp kiirusautomudelitele (juuni 2015) Tallinna orienteerumisnädal (juuni 2015) Euroopa meistrivõistluste valikmängud jalgpallis (juuni 2015) Euroopa meistrivõistlused U23 kergejõustikus (juuli 2015) 58. Muhu väina regatt (juuli 2015) FIFA tänavakorvpalli meistrivõistlused (august 2015) Balti keti veloduur ehk BalticChain Tour 2015 (august 2015) SEB Tallinna maraton (september 2015) Euroopa meistrivõistluste valikmängud jalgpallis (september 2015) Rahvusvaheline 28. Kristjan Palusalu mälestusvõistlus Kreeka-Rooma maadluses (oktoober 2015) Tallinn International Horse Show 2015 (oktoober 2015) Euroopa meistrivõistluste valikmängud jalgpallis (oktoober 2015) Rahvusvaheline ujumisvõistlus Kalev Open 2015 (november 2015) Epeevehklemise MK-etapp Tallinna Mõõk (november 2015) Rahvusvaheline iluuisutamisvõistlus Tallinn Trophy 2015 (november 2015)
2016
• • • • • • • •
Rahvusvaheline kiirmaleturniir „Meenutades Paul Kerest” (jaanuar 2016) Rahvusvaheline sulgpalliturniir Yonex Estonian International 2016 (jaanuar 2016) Rahvusvaheline sõudeergomeetrite võistlus Alfa 2016 (jaanuar 2016) Euroopa suurim BMX- ja rulafestival Simple Session 2016 (märts 2016) Kristjan Palusalu noorte maadlusvõistlus Tallinn Open (märts 2016) 34. rahvusvaheline Tallinna ralli (mai 2016) Profiratturite velotuur Tour of Estonia ehk Eestimaa velotuur (mai 2016) SEB maijooks (mai 2016)
50
KESKKOND • • • •
Maailma Terviseorganisatsiooni 2011. aasta õhukvaliteedi indeksi uuringu järgi on Eesti õhk kõige puhtam maailmas. Tallinna ruumiandmete registri andmetel on rohealasid (pargid, metsad jmt) Tallinnas 207 m² inimese kohta. Tallinnas leidub mitut eri tüüpi kaitstavaid loodusobjekte: näiteks Pirita jõe ürgorg, Tondiraba meteoriidijälg, Maarjamäe paekallas, Kadrioru park jpt. Linna kujunemise seisukohast võib pidada ainulaadseks asjaolu, et Tallinnas on säilinud vanalinna ümbritsev bastionivööndile rajatud parkide võrk. Sinna kuuluvad Toompark, Tornide väljaku haljasala, Margareeta aed, Kanuti aed, Tammsaare park ja Hirvepark.
• • •
Erinevate pargikujundusstiilidega saab tutvuda Kadrioru pargis, kus on esindatud barokkstiil, Inglise maastikupargi stiil ja Jaapani aed. Tallinnas on neli Natura 2000 võrgustiku ala: Aegna, Pirita ja Rahumäe loodusala ning Paljassaare linnuala. Tallinnas on kaks sinilipu ökomärgisega randa: Pikakari ja Pirita rand.
Tallinn kandideerib aastal 2018 Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Rohelise pealinna ideed toetab ka Tallinna tasuta ühistransport. Rohelise pealinna tiitli taotleja panust keskkonna parandamisse hinnatakse 12 valdkonda põhjal: piirkonna roll üleilmses kliimamuutuses, kohalik transport, rahvale avatud rohealad (sh keskkonnasäästlik maakasutus), loodus ja bioloogiline mitmekesisus, välisõhk, mürakeskkond, jäätmeteke ja jäätmemajandus, veetarbimine, reoveekäitlus, ökouuendus ja jätkusuutlik tööhõive, kohaliku omavalitsuse keskkonnajuhtimine ning energiatõhusus.
Tallinna kaitsealused alad ja objektid Maastikukaitsealad (Aegna, Nõmme-Mustamäe ja Pirita jõeoru maastikukaitseala)
3
Hoiualad (Paljassaare hoiuala, Pirita jõe hoiuala)
2
Pargid, sh kaitsealused pargid Kaitstavad looduse üksikobjektid, sh
61 32 113
puud ja puude rühmad
52
rändrahnud ja kivikülvid
45
allikad pinnavormid (astangud, paljandid, maasäär, meteoriidijälg) Avaliku kasutusega supelrannad (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe ja Harku) Allikas: Tallinna Keskkonnaamet
5 11 5
51
Tallinnas on rajamisel uued jäätmejaamad ja üle kogu linna on paigaldatud täiendavaid pakendimahuteid, et katta Tallinn võimalikult tiheda liigiti kogutud jäätmete üleandmise võrgustikuga. Tallinna eelis teiste roheliste pealinnadega võrreldes on suhteliselt väike jäätmeteke elaniku kohta: alla 500 kg aastas.
Prügilasse ladestatud Tallinnas tekkinud jäätmete maht (tuh tonnides)
Segaolmejäätmed Ehitusjäätmed Kokku
2009
2010
2011
2012
2013
112,3
107,1
92,6
29,3
2,1
64,2
3,2
3,8
5,3
5,2
176,5
110,3
96,4
34,6
7,3
Allikas: Tallinna Keskkonnaamet
Tallinna taaskasutatavate pakendijäätmete maht (tuh tonnides) 2008
2009
2010
2011
2012
Klaas
4,9
6,4
15,8
10,3
17,2
Plast
1,4
4,4
6,8
3,5
3,7
Paber ja papp
8,8
8,1
23,5
2,9
18,9
Metall
0,4
0,8
1,4
0,6
9,4
Allikas: Tallinna Keskkonnaamet
52
EELARVE
2010
2011
2012
2013
2014
529 202
570 169
496 981
453 158
440 717
423 179
Tallinna eelarve (tuh €)
2015
2010. – 2014. aasta eelarve täitmine, 2015. aasta eelarve Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
53 Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2015) Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks Tänavate sulgemise maks Parkimistasu Lõivud Tulud majandustegevusest
304 135 130 27 800 000 2 950 000 900 000 5 750 000 517 800 41 865 819
Üür ja rent
8 178 985
Õiguste müük
2 934 498
Muu toodete ja teenuste müük
3 445 314
Muud tulud
1 074 000
Finantstulu
50 000
Vara müük
2 174 000
Muud tulud varalt Dividendid Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt Välisrahastus Välisprojektide kaasfinantseerimine
207 150 6 850 000 78 201 965 609 865 125 307
Võetavad laenud
30 000 000
Muutus hoiustes
8 000 000
Muutus nõuetes Sissetulekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
3 432 400 529 202 233
54
Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2015) Linna juhtimine Linna tugiteenused
2 054 247 32 141 297
Avalik kord
3 359 371
Haridus, sh
123 253 462
era- ja avaliku sektori koostööprojektid
13 881 262
Kultuur
27 796 176
Sport ja vaba aeg
19 978 214
Noorsootöö
1 544 133
Sotsiaalhoolekanne
33 859 088
Teed ja tänavad
45 629 991
Heakord
8 726 030
Tehnovõrgud
5 447 465
Muud kommunaalkulud Linnamajandus, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid Linnatransport
1 425 368 21 509 230 9 996 000 68 766 777
Keskkonnakaitse
1 463 380
Linnaplaneerimine
3 318 767
Ettevõtluskeskkond
4 192 004
Tervishoid
2 262 755
Finantskulud
5 000 000
Linna asutuste palgavahendite kasv kuni 5% Reservid, sh linnavalitsuse reservfond linnaosade reservfond kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv allahinnatavate nõuete reserv linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv oma- ja kaasfinantseerimise reserv Ametiasutuste juhtide tulemustasud ja kauaaegsete teenistujate preemiad 2014. aastast 2015. eelarveaastasse ülekantavad kulutused
700 000 4 767 420 1 490 000 252 420 1 625 000 100 000 100 000 1 200 000 366 069 8 000 000
Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud
74 000 000
Laenude tagasimaksed
19 664 356
Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames
1 099 208
Muutus hoiustes
3 157 425
Muutus kohustustes
5 720 000
Väljaminekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
529 202 233
55
Tallinna suuremate investeeringute jaotus (€, 2015) 39,5% Teed ja tänavad 17 585 420 20,3% Haridus 9 033 000 14,6% Sport ja vaba aeg 6 516 000 9,5% Kultuur 4 215 600
14,6% 20,3%
5,7%
5,7% Linnamajandus (sh elamumajandus) 2 548 752
4%
4,0% Transport 1 783 952 3,4% Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 1 517 496 3,0% Muud (heakord, linna tugiteenused ja linnaplaneerimine) 1 345 940
3,4% 3%
39,5%
Investeerimisprojektid kokku 44 546 160 Allikas: Eesti Pank
9,5%
56 TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn Tel 640 4218 Faks 640 4208 ettevotlus@tallinnlv.ee ettevotja.tallinn.ee tallinn.ee facebook.com/ettevotlusamet
TALLINNA LINNAVALITSUS