LASTE RÕÕM - 2. osa

Page 1

LASTE RÕÕM Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1980–2010

2


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Koostanud Ülle Väljataga, Ilona Martson, Jaanika Palm Toimetanud Tiina Tammer, Ülle Väljataga Kujundanud Endla Toots @ Autorid, autorite pärijad @ Tammerraamat, 2013 ISBN 978-9949-482-93-1

www.tammerraamat.ee Autoritel ja autorite pärijatel, kellega ei õnnestunud kontakteeruda, palume kirjastusega Tammerraamat ühendust võtta.

Priit Pärna illustratsioon

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas


1980–1990

3



LAULUKE ELU TÄIS ON MUINASJUTTU, MUINASJUTT TÄIS ELU. KINDLAD PIIRID KAOVAD UTTU, JÄÄVAD RÕÕM JA VALU. LOOTUSETUS OLUKORRAS AINULT LOOTA TASUB. MÕNE LIHTSA RÕÕMU VÕTI LAULUKESES ASUB: Kribele-krabele-bumps! Kook kadus laualt karlumps! Kribele-krabele-bumps! Põrsast ei ähvarda mumps! Kribele-krabele-bumps! Riimub, ei riimu – riimumps! Ott Arder

5


JUUSTEST JA HAMMASTEST Laps, kel just ei puudu pea, kelle juurdekasv on hea, õpib tundma õige varsti juuksurit ja hambaarsti. Siis kui silma tükib juus, hambad logisevad suus, tuleb miskit ette võtta. Asja ei saa nõnda jätta. Muidugi on pisut hirm, hirme kohe terve virn – äkki kääre pea ei talu, hambatangid teevad valu?! Kui kord tehtud saab see käik, kohe selgemaks saab kõik. Ei sa segi aja varsti juuksurit ja hambaarsti.* _____________________ * Autoril on ka teine variant: Palju rohkem kardad varsti juuksurit ja hambaarsti. Elame, näeme!

6

Priit Pärna illustratsioon

Ott Arder


G端nther Reindorffi illustratsioon

7


TULE METSA, MINE METSA! Metsa läksid sa, sinna jääda sa ei saa, ükskord pead sealt ikka välja tulema. Metsa läksin ma, metsa oli kauge maa, ega linnas saagi metsi olema. Metsa läksid sa, sinna jääda sa ei saa, kui sind metsa sisse ei istutata. Metsa läksin ma, metsa oli kauge maa, tee peal kokku saime meie sinuga. Sina olid metsast tulemas, mina olin metsa minemas, tee peal juttu puhusime, mühas mets meis mõlemas. Hea, et mets on olemas. Tule metsa, mine metsa! Hoia metsa, metsa, metsa! Et me mets ei saakski otsa, et me mets ei läheks metsa! Ott Arder

8


KOER POISS JA KUU Koer poiss viskas kiviga kuud. Ja kahvatu kuu küljest pudenes maha üks sinilill. „Ennäe, käes ongi aprill!” poiss hüüdis ja läks, andes lillele suud. Poiss hüüdis ja läks, lastes vilet, mis muud.

Priit Pärna illustratsioon

Ott Arder

9


10


AMMMMUUUuuu! Õhtu jõuab. Karjane küla vahel sammub. Kojujõudnud kirju lehm laudauksel ammub. Ei ta ammu niisama, lehmal tõsi taga, ammu algas kodutee raske udaraga. Pereema õuele tõttab lüpsikuga, peagi purskab udarast sooja piima juga. Öösel laudas lesides lehm on vait, ei ammu. Lehm on pikaks päevateeks ammutamas rammu. Varavalges jälle lehm tõttab karjamaale. Avatakse hommikul linnas piimasaale.

Priit Pärna illustratsioon

Ott Arder

11


IGATSUS Tere-tere, televiisor! Hal-lol-lollo, telefon! Kummal teist siis mulle täna midagi ka uudist on? Vahib oma ühesilmsel juhmil pilgul mind ekraan. Mõne multi¿lmi ilmselt pärastpoole näha saan. Kõigil vaja lõõgastuda. Milleks aina murda pead! Sõbrapoiss võiks helistada. Vaikite, miks, sõbrad head?

Hangin enesele peni! Küll ta õpib sitsima, minu koolikotti kandma, õiget käppa pihku andma, aiaposti pritsima! Telefon ja televiisor ühed targad mõlemad. Millal ükskord naabri koeral kutsikad küll tulevad? Ott Arder

12

Priit Pärna illustratsioon

Telefon ja televiisor ühed targad mõlemad. Juhtmed seina, seinast välja õige kergelt tulevad.


G端nther Reindorffi illustratsioon

13


Helga J천er체체di illustratsioon

14


PURIKALIMPSIJAD Vallatud jõmpsikad leidsid kord purika, leidsid kord purika, suure kui kurika. Purikat limpsiti, purikat lakuti, purikat kõigile poistele pakuti. Küll oli mahe, küll oli jahe. Külm aga purikast välja end saputas, vallatuid jõmpsikaid kurjasti raputas. Raputas, saputas, näpistas, pures, väikestes voodites suured nüüd mured. Erika Esop

15


16


TEATRIS

Anne Aare illustratsioon

Pühapäeval käisime teatris. Mait ootas juba ammu seda päeva. Ta pani selga uue ülikonna ja kingadki olid esimest korda jalas. Teatris oli väga pidulik. Rõõmsad lapsed ootasid vadistades etenduse algust. Suur teatrisaal oli valge, kõrge lae all säras palju lampe. Siis tuled kustusid. Saalis jäi vaikseks. Eesriie avanes ja etendus algas. Laval ei lausutud veel sõna, kui Maidu selja taga sosistati: „Mina olen seda näidendit näinud, käisin vanaemaga vaatamas. Mul on kõik meeles. Kohe tuleb jänes, hunt ajab teda taga.” Maidu meelest oli seda ütlematagi näha. Mida jänes rääkis, seda Mait ei jõudnud tähele panna, sest tagumises reas krabistati. See poiss, kes sosistas, kooris kommi paberi seest lahti. Maidul tuli vesi suhu. Oleks ka midagi magusat suhu pistnud. Näidendis hoidsid jänes, siis ka vares tikutoosi, et rebane ja hunt seda kätte ei saaks ega laseks punast kukke lahti. Vares pandi toosi valvama. Siis hiilis rebane lavale ja valetas varesele, et metsa taga on karu mullika murdnud ja lindudele pidulaua katnud. Rebane meelitas varest pidule. Lapsed saalis olid põnevil: kas vares tõesti usub rebast! Mait kuulis selja tagant juba ette ära, mis varesega juhtub. Põnevat polnud midagi. Kodus küsis ema: „Kas oli ilus näidend? Mis sulle kõige rohkem meeldis?” Mait jäi mõtlema. „Midagi ikka meelde jäi?” „Selja taga üks poiss sõi kogu aeg kommi ja tonksis jalaga vastu tooli.” Harri Jõgisalu

17


Väikesel Katrinil oli palav. Ema oli pannud ta pesu pesema. Pesus oli kuus taskurätikut, Katrini enda omad. Ema oli neid enne leotanud ja siis keetnud. Keeduvette pani ta pesupulbrit Pipi. Taskurätikuid ei jätnud ema enne pesemist kunagi keetmata. Ta keetis neid pool tundi. Selle ajaga pidid kõik ohtlikud pisikud ja viirused otsa saama. Küllap nad saidki. Pärast keetmist pesti taskurätikud sellessamas pipises vees puhtaks. Aga mõnikord käskis ema suure kandilise pesuseebi võtta. Peale Pipi, Sipsiku ja Bembi ei lubanud ema ühtegi teist pulbrit kasutada. Ta ütles, et need teised pole laste pulbrid. Need pulbrid ei taha loputamisel pesust välja minna. Ja siis satub pulbritolm pärast ninasse ja suhu. See pole hea. Paneb aevastama ja võib nohu teha. Taskurätid said pestud ja loputatud. Väike Katrin ütles, et tal on pesukausi kohal kummardamisest selg päris kange ja käed väsinud. Ikkagi kuus taskurätikut! Mis sellest, et päris väikesed lasterätikud. 18

Elle Tikerpäe illustratsioon

KATRINI TASKURÄTIKUD


Puhtaks pestud rätikud riputas kuivama ema. Katrini jaoks oli pesunöör liiga kõrgel. Peagi said Katrini taskurätikud kuivaks. Ema korjas nad nöörilt ära. Ta lubas tüdrukul endal taskurätikud siledaks triikida. Väljas tuule käes kuivanud rätikutel oli meeldiv puhta pesu lõhn. Katrin pani ilusad puhtad rätikud teiste juurde kappi. Taskurätikud rõõmustasid, et nad olid jälle puhtaks saanud. Nad olid Katrinile tänulikud ja oleksid talle pai teinud. Neil oli tahtmine öelda: „Sa oled hea ja tubli tüdruk, Katrin!” Seda nad ei saanud muidugi teha. Aga nad teadsid: kui Katrin hakkab neid tarvitama, siis nad saavad tema põski palju-palju kordi paitada. Katrinil oli pesukapis oma riiul. Taskurätikud olid seal eraldi virnas. Katrin teadis täpselt, et neid oli 18 tükki. Üks oli pastapliiatsiplekkidega. Need plekid ei tahtnud pesus kuidagi välja tulla. Nad jäidki igavesti taskurätikusse. Sinine plekk oli just papagoi noka kohal. Katrini taskurätikud olid väiksemad kui emal ja tükk maad väiksemad kui isal. Ema ütles, et kuus tükki on batistist. Teised olid lihtsast sitsriidest. Vabrikus olid taskurätikutele trükitud looma- ja lillepildid. Pildid olid ilusad: hirvekesed, jänkud, karumõmmid, sinililled, sirelid. Kõik polnud Katrinil korraga meeleski. Rätikute servi mööda jooksid värvilised jooned. Need olid peaaegu igal rätikul ise värvi. Aga kõige ilusam oli ikkagi pits, mille ema oli heegeldanud sitsist taskurätikute kaunistuseks. Katrinile tundus, et see on nagu lumehelbekeste rivi piki rätikute värvilisi äärejooni. Isa ostis mõnikord pabertaskurätikuid. Need olid ühekordseks kasutamiseks. Nuuska nina puhtaks ja viska minema! Lihtne ja hõlbus. Määrdunud rätikute pesemise vaev jääb ära. Ometi ei meeldinud pabertaskurätikud Katrinile. Neid oli ebamugav kaasas kanda. Märjaks läinult nad rebenesid kergesti. Võis juhtuda, et rätiku asemel nuuskasid pihku. Suure nohu korral oleksid nad vahest kõlvanud. Siis oleks vähem pesemist ja keetmist. Tema enda rätikukesed olid siiski ilusamad ja mõnusamad. Harri Jänes Katkend raamatust „Katrini taskurätikud”

19


Elas muiste kuningatütar, kes armastas üle kõige maailmas unenägusid. Ta unenäod olid seletamatud ja üllatusrohked. Igal õhtul tõi kammerteener kristallkohvri, milles olid unenäod, ja asetas selle kuningatütre öökapile. Ükshaaval võttis kuningatütar kristallkohvrist unenägusid ja lappas neid öö läbi. Mööda kuningatütre käsivarsi ronisid seitsmetäpilised lepatriinud ja lopsakas juuksetihnikus lehvitasid tiibu suured heledad ööliblikad. Hommikul tuli jälle kammerteener, võttis kuningatütre öökapilt kristallkohvri ja viis selle ära. Ühel hommikul aga kammerteener, kes hakkas juba vanaks jääma, komistas trepil ja pillas kristallkohvri käest. Kohver purunes sajaks killuks ja kõik unenäod lipsasid sealt välja. Silmapilkselt põgenesid nad laiali, täites nii lossi kui ka lossiaia. Oh oli see alles lugu! Kõik kummutid hakkasid järsku tiritamme kasvatama, kummutades oma sisu põrandale. Oh, oli seal kuhjas ja läbisegi kohvipanne ja koogikanne, käkitegusid ja tekikägusid, pimesikke ja imetrikke, kukerpalle ja sukersalle... Köögis küpsetasid kassikakud kassidele kakke. Kassid muidugi kargasid rõõmu pärast lakke. Peokuubedes peoleod aga istusid peolauas ja peksid peopesad paiste. 20

Heldur Laretei illustratsioon

UNENÄOD KRISTALLKOHVRIS


Õuel marssisid aina kõhukad õuemarssalid, toppides piipudesse püssirohtu. Lossiaias katkus aednik endal juukseid. Ta ei osanud enam midagi peale hakata. Kõik lõvilõuad lillepeenral lõrisesid vihaselt ja lõksutasid lõugu. Kõik kassinaerid naersid nagu pöörased. Rosinakuklipuudel kukkusid kellakäod, igaühel käokingad jalas ja käokübar peas. Polnud rahu enam kellelgi. Päeval kihutasid haukudes ringi karvased päevakoerad, öösel saagisid igal pool valjusti ööviiulid. Ühel päeval möödus lossiväravast vaene kaluripoiss, võrk õlal. Kuulnud, milles on häda, keris ta võrgu lahti ja püüdis sellesse kõik ringiulavad unenäod. Seepeale ruttas kohale kammerteener, käes uus kristallkohver. Koos kaluripoisiga noppisid nad unenäod võrgust välja ja sulgesid kristallkohvrisse. Kuningas, olles rõõmus, et segadus lõppes, andis kaluripoisile tasuks kolm hõbetaalrit. Ühte neist polnud olemas, teine oli nähtamatu, aga kolmas puudus hoopis. Kaluripoiss pistis kõik kolm taalrit taskusse ja läks rõõmsal meelel oma teed. Kalju Kangur

21


KAVAL KÄÄBUS Kroon kuklal kõikumas, kloppis kord kuningas köögis koogitaignat. Kuningas küpsetas kord-korralt kardemonikooke. Kallanud küpsed koogid kõrgesse kristallkaussi, kuulis kuningas kusagil kõpsatust. Kanäe, korraga kargas koldest köögipõrandale kiitsakas kääbus! „Kuningas! Kuningas!” kisendas kääbus. „Kaks karvast kuradit kükitavad kapsaaias, kühveldavad kõlinal kottidesse kulda!” Kääbuse kõnet kuuldes kikitas kuningas kohe kõrvu: „Kulda? Kuskohas? Kapsaaias?” „Kähku kott kaasa!” kiirustas kääbus. „Kõik kohad kapsaaias kubisevad kullast...” Krips-kraps, kahmas kuningas koti kaenlasse, kihutas korrapealt kapsaaeda, kukkus kohe kaevama. Kaevas, kaevas kuningas. Kaua küürutas kuningas kapsaaias. Kaevas kuningas, kuni kuu kerkis katuste kohale. Kõik kasutu. Kühvel käes, kratsis kuningas kohmetult kõrvatagust: „Kuhu küll kadus kuld kapsaaiast?” Kuid kaval kääbus kõlgutas köögilaual kõveraid koibi, kugistades kiiruga kuninga küpsetatud kardemonikooke.

22

Heldur Laretei illustratsioon

Kalju Kangur Jutud raamatust „Unenäod kristallkohvris”


G端nther Reindorffi illustratsioon

23


SISUKORD

1980–1990

HENNO KÄO

OTT ARDER Lauluke Juustest ja hammastest Tule metsa, mine metsa! Koer poiss ja kuu AMMMMUUUuuu! Igatsus

5 6 8 9 11 12 14

HARRI JÕGISALU Teatris

17

HARRI JÄNES Katrini taskurätikud Katkend raamatust „Katrini taskurätikud”

18

20 22

24 25 27 28

VLADISLAV KORŽETS Limonaadisupp Suur pahandus piimaga Kehv kompvek Kuidas saada jõukaks Jutud raamatust „Üks tüdruk, nimi Merike”

Tipp, Täpp ja päike 40 Tipp ja Täpp matkavad 42 Jutud raamatust „Tipp ja Täpp” Väike kuusk Must ja valge Ime Kuu Õhtu

45 45 46 48 48

ELLEN NIIT 49 50

HOLGER PUKK Hiir, kass ja koer Jutt raamatust „Tarkusetera ja teised lood”

51

JAAN RANNAP

JAAN KAPLINSKI Teremees Tõnu Mina olen üksinda Sügisel Aeg

UNO LEIES

Arstlik nõuanne Viisivaruja

KALJU KANGUR Unenäod kristallkohvris Kaval kääbus Jutud raamatust „Unenäod kristallkohvris”

37 38

VIIVI LUIK

ERIKA ESOP Purikalimpsijad

Kui ma hädavares oleksin Kui mind üldse olemas ei oleks Jutud raamatust „Kui mind üldse olemas ei oleks”

31 32 34 36

Klaabu Katkend raamatust „Klaabu”

53

PRIIT PÄRN Naljapildiaabits B ja H tähed

56

ENO RAUD Ninatark muna 58 Katkend raamatust „Ninatark muna” Aidas 64 Palav puder 65 Jutud raamatust „Kassid ja hiired”


Mitmesugused lapsed Röövpoiss Külmas meres

66 67 67

ASTRID REINLA Pätu Katkend raamatust „Pätu”

68

72

TIIA TOOMET Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda Rebasepoju ja teised Jutud raamatust „Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda” Suur segadus Vann Tolmuimeja Jutud raamatust „Kodused asjad”

74 76

77 79 81

LEELO TUNGAL Kui ma… Koeruse mõõt Marie-Mirett Isa-ema lasteta

Miks siis ikkagi? Vana ja uus Arvutialune Jutud raamatust „Printsuss”

83 83 84 85

Jõululaupäev Johannese kodus Kuidas Johannes pühademune värvis Kuidas Johannes Rootsis käis Anni mure Jutud raamatust „Meie aabits ja lugemik”

1990–2000

104 105 107

Arstikutsumine Pall Kuidas onu Ööbik ennast riide paneb Miks onu Ööbik nii vaene on? Kuidas onu Ööbik vannis käib Kuidas onu Ööbik tõukerattaga sõidab Kuidas onu Ööbik kõike kogub Jutud raamatust „Onu Ööbiku ööpäev”

108 109 111 112 113 114 116

MILVI PANGA 118 119

AINO PERVIK

ERIKA ESOP 89 90 90 91

ANDRUS KIVIRÄHK Sirli, Siim ja saladused Katkend raamatust „Sirli, Siim ja saladused”

102

ELLEN NIIT

Leevike Suure pere supp

Jõuluõhtu maal Jõuluõhtul Jõulupäkapikud Jõulupiparkook

95 97 99

VIIVI LUIK

MARI SAAT Mina ise ja luukere Jutt raamatust „Mina ise”

HENNO KÄO

92

Õnnelik õnnetus Kollane autopõrnikas tahab hamburgerit Jutud raamatust „Kollane autopõrnikas sõidab ringi”

120 122

ILMAR TRULL Koer ja post Tere, kool Mida vähem magustoitu, seda ilusam on tädi

124 125 126


LEELO TUNGAL Palju õnne sünnipäevaks! Jõuluvana lapsed Vanad riided, uued riided Vana aja koolipoisid Vana aja koolitüdruk Võtmelugu Katkend raamatust „Kristiina, see keskmine”

ANDRUS KIVIRÄHK 127 128 130 132 133 134

EDGAR VALTER Pokud leiavad uue kodu Mugandatud katkend „Pokuraamatust” Mastimänd Karihiir Katkendid raamatust „Pokulood”

139

143 146

Leiutajateküla Lotte 181 Katkend raamatust „Leiutajateküla Lotte” Kaka ja kevad 186 Jutt raamatust „Kaka ja kevad” Isa sokid 188 Jutt raamatust „Ruttu tuttu!” Mereröövel lusikas 190 Oma tehtud kotlet 193 Jutt raamatust „Kaka ja kevad”

HELJO MÄND Mõmmi lugemik. A-tähe lugu Jutt raamatust „Mõmmi lugemik” Tasapisi, vähehaaval Vastlapäev Mine koju!

196

199 200 201

URMAS NEMVALTS

2000–2010 CONTRA Poiste aabits 151 A-täht Tähekaardid 152 FRWKMÜZLQJ Talumees Tambet 155 Jutt kogumikust „Ruttu tuttu!”

Puhtad tänavad Jutt raamatust „Väikeste meeste jutud”

AINO PERVIK

Puuviljadraakon 158 Katkend raamatust „Puuviljadraakon”

Paula mure Jutt raamatust „Paula esimene koolipäev” Presidendi soov President ja Funafuti suursaadik Jutud raamatust „Presidendilood” Preili Juurdevõtlik Jutt raamatust „Ühes väikses veidras linnas”

KRISTIINA KASS

JANNO PÕLDMA

Punased juuksed 169 Suurte inimeste jutud 172 Jutud raamatust „Petra lood” Nõianeiu Nöbinina 175 Katkend raamatust „Nõianeiu Nöbinina”

Lepatriinude jõulud Katkend raamatust „Lepatriinude jõulud”

MAARJA KANGRO

203

206

207 211

214

217

JAAN RANNAP Karupoeg Kusti marjapeenar Jutt raamatust „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti”

220


Lips-laps lehelind Kartulimaa jalgpall Jutud raamatust „Lips-laps lehelind”

223 225

228 230

231

PAUL-EERIK RUMMO Ole tasa, siis sa kuuled… Kui lähed teele koidu eel

234 235

PEETER SAUTER Jussike ja kassike Tädi ja tugitool Kalade maja Kuradi üksindus Jutud raamatust „Laste raamat”

236 239 240 242

KERTTU SOANS Kruubi-Ruudi ja kondijama Katkend raamatust „KruubiRuudi”

254

256

JAANUS VAIKSOO Onu Heino eksis ära Onu Heino kommiisu Onu Heino veeris tähti Ettevalmistus kooliks Jutt raamatust „Jaagupi esimene koolisügis”

260 263 264 266

KÄTLIN VAINOLA Mida söövad haldjad? Heategu Kas Kelli on printsess? Jutud raamatust „Kelli – peaaegu haldjas”

269 271 273

Eestimaa Kiire-kiire

276 277

PEETER VOLKONSKI 247

Onu Volgi värsiaabits E ja I

278

WIMBERG

ILMAR TRULL Hea laps Siga rukkis

Pamp ja lomp Jutt raamatust „Anna ja Aadama lood” Loomabeebits C ja Ö

HEIKI VILEP 244

ILMAR TOMUSK Volli isa ostab videomaki Jutt raamatust „Tere, Volli!”

251 252 253

LEELO TUNGAL

PIRET RAUD Notsu, kes ei osanud röhkida Sõnapidajad seened Jutud raamatust „Natuke napakad lood” Kastanid Jutt raamatust „Tobias ja teine b”

Peegli reegel Mootorratturhiir Heidi kleit

250 250

Arvutihullu laul Teekond tähtede juurde

282 283


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.