Pagulus ja Nõukogude Eesti by Tammerraamat

I n d r e k J 체 r j o

Pagulus ja

N천ukogude Eesti

I n d r e k J 체 r j o

Pagulus ja

N천ukogude Eesti Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide p천hjal

Kujundanud Andres Tali Toimetanud Sirje Roosalu Saatesõna kirjutanud Ivo Juurvee

Raamatu esmatrükk ilmus 1996. aastal. www.tammerraamat.ee

Sisukord

Saatesõna 7 Eessõna 11 I peatükk. Repatrieerimispoliitika 15 II peatükk. KGB agentuur-operatiivtöö pagulastega Rootsis ja Lääne-Saksamaal 31

1. Rootsi 31

2. Lääne-Saksamaa 45

III peatükk. Endised NKVD agendid paguluses 56 IV peatükk. KGB operatiivmängud Lääne luureteenistuste ja pagulastega

külma sõja ajastul 78

V peatükk. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik KGB haardes 144 VI peatükk. Muutused KGB taktikas Hruštšovi sulaajastul 169 VII peatükk. Kultuurisuhtlemine pagulusega VEKSA egiidi all 190

VEKSA asutamine ja tema struktuur 190

KGB pagulastevastase võitluse strateegia Leedu näitel 195

Naidjonkovi luuretraktaat ja diskussioon kodumaa külastamise küsimuses Vaba

Eesti veergudel 199

Tuntud pagulaste külaskäigud Eestisse 1960. aastatel 203

VEKSA eriturism 207

VEKSA tööplaanid ja kultuurivahenduse olemus 211

VEKSA väliseesti aktiiv 214

Nõukogude Eesti kultuuritegelaste välisreisid ja kohtumised pagulastega 232 5

VEKSA kõrgaeg: konverentsid, sektsioonid ja kultuuriseminarid noortele väliseestlastele 235

Balti Instituut ja AABS 242

VEKSA mõõnaaeg ja lõpp 253

Lisad 259 Isikunimede register 323

Saatesõna

Nagu ütleb Indrek Jürjo (1956–2009) raamatu pealkirigi, on see kirjutatud arhiivimaterjalide põhjal. Seega ei pretendeeri uurimus andma vastust küsimustele, millele dokumentidele tuginedes vastuseid anda ei saa. Kindlasti ei ole see raamat ka pagulaseestlaste ja Nõukogude Eesti suhete kõikehõlmav analüüs. Kolmest organisatsioonist, Riiklikust Julgeoleku Komiteest (KGB), Eestimaa Kommunistlikust Parteist (EKP) ja Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingust, mille materjale raamatus käsitletakse, on kõige intrigeerivam KGB. Ning just KGB materjalidest läks aastatel 1989–1991 suur osa kaduma – need kas hävitati, veeti Venemaale või jõudsid teadmata kuhu. Kadunud materjale on ajaloolastel põhjust taga igatseda praegu ja tulevikus, kuid tagasi see neid ei too. Töötada tuleb nende materjalidega, mis on alles, ja praeguseni ei ole seda mitte keegi Jürjost põhjalikumalt teinud. Ja isegi säilinud dokumendid on luureuurijate jaoks aare. “Paguluse ja Nõukogude Eesti” esmailmumisest on möödunud 18 aastat. Selle aja jooksul on sarnastel teemadel ilmunud nii mõndagi: dokumendikogumikke, monograafiaid, memuaare, artikleid. 7

Maailma mastaabis on vast teedrajavaim Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhini “Mitrohhini arhiiv”, mis on saanud külma sõja luureajaloo klassikaks. (Selle raamatu esmatrükk ilmus 1999, alles kolm aastat pärast Jürjo tööd.) Eestis on tõlgitult publitseeritud KGB 2. ja 4. osakonna aruanded aastatest 1954–1958 koos Indrek Jürjo kommentaaridega, ilmunud on Arvo Pesti (1956– 2010) dokumendikogumik “Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987” Indrek Jürjo teaduslikul juhendamisel ning muidugi ka mitmeid uurimusi. Ometi ei ole 1996. aasta “Pagulus ja Nõukogude Eesti” n-ö väljavahetamisele läinud ega teaduslikult vananenud. Ühest küljest on see selge viide töö kõrgele kvaliteedile ja allikatruudusele – hinnangud võivad muutuda, dokumentides kirjapandu mitte. Teiseks näitab see, et uusi allikaid oluliselt lisandunud ei ole. Mõneti kurioossel kombel on lugu isegi vastupidine, seaduste muutumise tõttu on paljud materjalid uurijatele raskemini kättesaadavad ja kasutatavad kui 18 aastat tagasi. Raamat ei ole praegu enam nii plahvatusohtlik. Möödunud aastatega on Eesti palju muutunud, okupatsiooniga seotud hingehaavad on tasapisi paranenud ning paljud raamatus mainitud isikutest on läinud manalateed. Küll aga on raamat vähemalt sama õpetlik. Miks? Vastust võib otsida Jürjo poolt viitamist leidnud Alfons Rebase sõnades, kes on meie idanaabri luure kohta kirjutanud: “Seal käib kõik kaunis šablooniliselt [---].” Kunagi KGB Esimese peavalitsuse (luure) leksikasse kuulunud sõna “kaasmaalased” (sootetšestvenniki), kelle kasutamisest KGB õõnestustegevuses välismaal on raamatus juttu, on praeguseks Venemaal läbi teinud uuestisünni. Tõsi küll, nüüd ei kasutata seda sõna enam salaja, vaid see on ametlik väljend välismaal elavate venelaste Kremli sõiduvette meelitamise kohta. Pole enam ka KGB Esimese peavalitsuse poolt kureeritud ühingut Rodina, kuid “kaasmaalastega” tegelevatest ühingutest puudust ei ole. 8

Sarnaselt mõtlemapanevad on ka raamatu osad, mis räägivad Nõukogude Liidu poolt arendatud rahvusvahelise teaduskoostöö tegelikest põhjustest. KGB mõjutustegevuse meetodite kohati detailne kirjeldus on samuti teema, mis huvitav mitte ainult Eesti mätta otsast vaadatuna. Ja samasuguseid leidub veel. Kirjanduses ja memuaarides on KGB Esimese peavalitsuse kõikvõimsust laialt reklaamitud. Samas nagu näitab Jürjo uurimus, et kui KGB Esimese ja Teise peavalitsuse ehk luure ja vastuluure huvid olid erinevad, siis jäi peale hoopis vastuluure. Kuigi see on vastupidine historiograafias levinud arvamusele, oskab Jürjo välja tuua vettpidava loogika asjade sellise käigu taga: siseriiklik kontroll oli kommunistlikule parteile võimul püsimiseks hädavajalik, infokogumine välismaal nii elutähtis polnud. Sama mõtet edasi arendades võiks käsitleda ka 1950. aastatel peetud KGB operatiivmänge Inglise ja Rootsi luureteenistustega. Vastuluureliselt saavutas see oma eesmärgid: kõik välismaa spioonid tabati, peaaegu kogu Nõukogude Liidust välja minev informatsioon oli eksitav. Mitmete aastate jooksul pandi mitte ainult pagulasliidrid, vaid ka lääneriikide eriteenistused (ja seeläbi nende riikide juhtkonnad) uskuma, et Eesti ja Läti metsades eksisteerib võimas vastupanuliikumine, mis võib Nõukogude Liitu destabiliseerida. Kui küsida edasi, kas see, et Läänes peeti NSV Liitu nõrgemaks, kui ta tegelikult oli, vastas riigi välispoliitilistele huvidele, siis on vastus lihtne. Kindlasti mitte! Raamatu uues väljaandes ei ole enam eelmise kõige nõrgemat kohta selle otseses tähenduses, pehmeid kaasi ja liimköidet. Tegelikult on see väga oluline, sest kuigi “Pagulust ja Nõukogude Eestit” võib ajaloohuviline lugeda juturaamatuna, omab see väärtust ka käsiraamatuna ning väärib edasi-tagasi lappamist. Temaatika mõistmiseks on muidugi vaja lugeda raamatut terviklikult, mitte ainult nimeregistri järgi huvitavamaid isikuid otsides. Kuid külma sõja perioodi uurijatele on registriga tutvumine küll rangelt soovituslik, seda ka juhul, kui uuritav teema paistab esmapilgul KGB-st üpris kaugele jäävat … 9

Tuleb muidugi meeles pidada, et Jürjo on korrektselt ja kokkuvõtlikult ära toonud selle, mis arhiivis sisaldub ning lisanud asjatundliku allikakriitika, kuid sellegipoolest ei saa seda võtta kohtuotsusena. Jürjo poolt eessõnas väljendatud lootus, et “raamat annab infolaengu, mis innustab KGB arhiividokumentidega süvenenumalt töötama ka teisi ajaloolasi”, on mingil määral täitunud, kuid kindlasti on ka korduslaeng asjakohane. Lisaks Eestis leiduvale võib praegu huvitavat teema kohta käivat arhiiviainest nähtavasti leida ka mujalt. Raamatus on vähe juttu väliseestlaste asukohariikide eriteenistuste vastumeetmetest KGB tegevusele. Selle kohta võiks huvitavat materjali leiduda kaugemates maades nagu Kanada ja Austraalia, kus olid märkimisväärsed eestlaste kogukonnad, mille eriteenistused olid külma sõja ajal kohati üpris kompromissitud ja mille praegused avalikustamist puudutavad seadused on samuti üpris kompromissitud.

Ivo Juurvee

Eessõna 1

Sellel raamatul on juba omaette ajalugu. Alguse sai kõik VEKSA reisikirjadega tutvumisest, millele minu tähelepanu 1992. aastal juhtis Arhiiviameti asedirektor Endel Kukk. VEKSA lektüürist võttis tuld ka tolleaegne Ajaloo Instituudi direktor Teet Veispak, kellel küpses plaan avaldada valimik reisikirjadest omaette publikatsioonina. Veispak asus algul hoogsalt tegutsema ja jõudis kiiresti hoolitseda ka tulevasele raamatule reklaami tegemise eest. Paraku rauges Veispaki energia pärast VEKSA-teemalise artikli ilmumist ja kavandatud koostööst ei saanud asja. Esialgseid publikatsiooniplaane muutis oluliselt KGB arhiividokumentide ülevõtmine riikliku arhiivisüsteemi poolt, millele pani aluse Mart Laari valitsuse korraldus 19. aprillil 1993. Raamat muutus esialgselt kavandatust hoopis mahukamaks ja selle raskuspunkt nihkus 1940. ja 1950. aastatele, mille kohta on säilinud suhteliselt palju KGB operatiivtöö dokumente, kus kajastub ka Nõukogude luureorganite võitlus paguluse vastu. Annaksin sissejuhatavalt lühikese ülevaate allikabaasist, mille põhjal raamat on kirjutatud. Eestisse jäänud KGB dokumente säilitatakse praegu Eesti Riigiarhiivi Filiaalis ehk Parteiarhiivis, kus asuvad ka Eestimaa Kommunistliku Partei dokumendid (EKP dokumentidele viidates kasutan edaspidi lühendit ERAF, KGB dokumentide puhul ERAF SM). Pagulaste tegevust käsitleb ainult murdosa Eestisse jäänud KGB materjalidest. Kõige otsesemalt kajastab pagulaste tegevust KGB välisluure kollektsioon (fond 138), kus on talletunud KGB 1. peavalitsuse Moskvas 1

Siin ja edaspidi: autori fikseeritud ajamäärangud nagu “praegu”, “täna”, “siiamaani” vms tähistavad seisu, kui ilmus raamatu esmatrükk aastal 1996. Toim. 11

ja talle alluva ENSV KGB 1. osakonna toimikuid. Pagulust käsitlevad toimikud selles kollektsioonis jagunevad üld- ehk liinitoimikuteks (nn liternoje delo) ja üksikisikute operatiivtoimikuteks (delo-formuljar). Ajaliselt ulatuvad need dokumendid kuni 1960. aastate alguseni. Liinitoimikutest on kollektsioonis säilinud üks toimik Rootsi ja üks Lääne-Saksamaa pagulasorganisatsioonide kohta ning kolmeköiteline Eesti Meremeeste Uniooni tegevust jälgiv toimik. Neis võib leida kõikvõimalikku pagulaskonda ja selle sidemeid ning tausta puudutavaid materjale: KGB operatiivtöö üldtingimuste kirjeldused Rootsis ja Lääne-Saksamaal, ülevaated pagulasorganisatsioonidest, juhtivaist pagulastest, nende tegevusest ja omavahelistest suhetest, agentuur-operatiivtöö plaanid, kirjavahetus juhtkonnaga Moskvas, agentide ettekanded, Eesti arhiividest väljanõutud andmed pagulaste mineviku ja nende sugulussidemete kohta. Vähem huvipakkuvad ei ole ka üksikute pagulaste kohta peetud operatiivtoimikud. Kollektsioonis on säilinud formulartoimikud järgmiste pagulaste kohta: Richard Maasing (“Prodažnyj” – Müüdav), August Torma (“Spletnik” – Keelepeksja), Oskar Mänd (“Aruste”), Villem Saarsen (“Juudas”), Ernst Laur (“Diversant”), Ain Mere (“Müller”), Karl Talpak (“Viirus”) ja Anna Stenbock (“Krahvinna”). Mõnikord on need formulartoimikud avatud eraldi nii Moskva keskuses kui ka Tallinnas ja hiljem ühendatud üheks. Toimikute maht on üsna erinev, ulatudes paarikümnest kuni paarisaja leheni. Dokumentide liikide poolest ei erine formulartoimikud põhimõtteliselt liinitoimikutest, kuid siin on kõik koondatud “töödeldava” isiku ümber. Formulartoimikutes on ka üldistavaid dokumente, kus vaatlusalust isikut on vaid riivamisi puudutatud. Välisluure kollektsioonis on alles vaid killuke pagulaste kohta peetud operatiivtoimikuist, mida kinnitavad neis leiduvad arvukad viited teistele toimikutele. Vähimagi kahtluseta võib väita, et iga silmapaistvama pagulase kohta pidas KGB operatiivtoimikut. Väga sisukaid dokumente pagulaste jälgimise ja jälitamise kohta sisaldab ka nn eriteadete (spetssoobštšenija) kollektsioon (fond 131). Selles kollektsioonis on säilinud hulgaliselt pagulastega tegelnud Eesti NSV KGB 2. osakonna (vastuluure) ja 4. osakonna dokumente. Nende osakondade terviklikes aastaaruannetes 1954–1958 on omaette peatükid või lõigud pühendatud operatiivtööle pagulastega, kus kirjeldatakse nende sidemeid Eestiga ning Eestist saadetud KGB operatiivtöötajate ja agentide kontakte pagulastega välismaal. Üks suuremaid ja kaalukamaid KGB arhiivifonde on vahistatud isikute juurdlustoimikute kollektsioon, mis sisaldab ligi 30 000 säilikut (fondid 129 ja 130). Pagulastest võib seal leida Lääne luureteenistuste ja pagulasorganisatsioonide poolt pärast sõda Eestisse saadetud ja siin tabatud isikute juurdlustoimikuid. 12

Need koos eelpoolkirjeldatud fondides säilinud KGB tööplaanide, aruannete, õiendite ja muu kirjavahetusega võimaldavad anda küllalt hea ülevaate KGB nn operatiivmängudest Lääne luureteenistustega (Suurbritannia, Rootsi, USA) ja seal aktiivselt tegutsenud pagulastega külma sõja aastail. Eestisse jäänud KGB operatiivtöö dokumendid ulatuvad valdavalt 1950. aastate lõpuni. Hilisemat ajajärku kajastab ainult mahukas väljasõidudokumentide kollektsioon (fond 136). Väljasõidutoimikute allikaväärtus on kahjuks tunduvalt väiksem ja seal sisalduv andmestik lünklik ning vähem ülevaatlik. Ka ei ole väljasõidutoimikute kollektsioon täielikult säilinud. Hardo Aasmäe KGB varasid ja arhiive ülevõtva komisjoni tegevuse ajal, millesse tolleaegse peaministri Edgar Savisaare enda määrust ignoreerides ei kaasatud ühtegi riikliku arhiivisüsteemi esindajat, läksid kaduma mitmete praeguste tuntud ühiskonnategelaste väljasõidutoimikud (mainigem kas või Lennart Meri väljasõidutoimikut, mille kunagist olemasolu tunnistab ainult kartoteegikaart). Pagulaste tegevust kajastavad ka arvukad EKP informatsioonilised ülevaated, õiendid ja direktiivdokumendid, mida säilitatakse samuti Parteiarhiivis. EKP arhiivis on ka üksikuid KGB aruandeid, kuid konkreetset agentuurtööd neis konspiratiivsetel kaalutlustel ei kirjeldata. Ajaliselt ulatuvad EKP dokumendid kuni nõukogude võimu kokkuvarisemiseni Eestis, mil EKP arhiiv õnnestus peaaegu täielikult üle võtta. Alates 1960. aastatest on kõige hinnalisemaks allikaks paguluse ja Nõukogude Eesti suhete kohta 1960. aastal rajatud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA) arhiividokumendid, mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis (edaspidisel viitamisel ERA). VEKSA arhiivifondi (fond R-2249) kuulub 211 toimikut aastaist 1960–1990. VEKSA dokumentide põhiliigid on üldkoosolekute, juhatuse, juhatuse presiidiumi ja sektsioonide koosolekute protokollid, tööplaanid, tegevusaruanded ja õiendid väliseestlastega kohtumiste kohta kodu- ja välismaal, informatsioonilised ülevaated pagulaste tegevuse kohta, käskkirjad ja arvukas kirjavahetus väliseestlastega. Tänapäeval ei ole kellelegi saladus, et VEKSA oli KGB sirmorganisatsioon, kuid KGB luure- ja õõnestustegevus VEKSA arhiivifondis otseselt ei kajastu. Kuigi me sõna KGB VEKSA dokumentides kordagi ei kohta, kumavad selle organisatsiooni tegelikud eesmärgid ja ülesanded arvukatest võrdlemisi avameelsetest ning kohati lausa küünilistest aruannetest selgesti läbi. Väärtuslikke andmeid paguluse kohta sisaldab ka Eesti NSV Välisministeeriumi arhiivifond (ERA, fond R-1970). Ka see asutus oli lähedalt seotud KGB-ga. Kõige huvipakkuvamad materjalid on Nõukogude Liidu Stockholmi ja Ottawa saatkondades töötanud eestlastest “diplomaatide” aruanded, kus on üsna täpselt 13

dokumenteeritud vestlused saatkonda külastanud pagulastega või ka kohtumised väljaspool saatkonna ruume. Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB on oma enam kui seitsmekümneaastase tegevuse vältel teinud läbi mitmeid nimemuutusi alates tšekaast, GPU-st, MGB-st Siseministeeriumi koosseisus kuni reorganiseerimiseni KGB-ks 1954. aastal, millise nime ta säilitas kuni oma likvideerimiseni. Raamatus on lihtsuse mõttes kasutatud terminit KGB Nõukogude julgeolekuorganite kohta kogu tegevuse perioodil. Töö eesmärgiks on tutvustada laiemale lugejaskonnale nende viimaste aastateni peaaegu täielikult suletud arhiivide ainestikku, keskendades peatähelepanu KGB dokumentidele. Kuid KGB arhiiviallikate lünklikkuse tõttu ei olnud võimalik kirjutada paguluse ja Nõukogude Eesti suhete kõiki aspekte läbivat monograafiat, mistõttu raamat meenutab pigem artiklite kogumikku. Ka olen loobunud isikute küsitlemisest, nn oral history meetodist, mida meie lähiajaloo uurimisel on agaralt viljelenud näiteks Mart Laar. Töö valdavalt arhiivinduslik iseloom on osalt tingitud minu žurnalistlike võimete puudumisest, osalt teema komplitseeritusest ja raskusest (kuidas vestelda mõne endise KGB agendiga ja mida ta räägikski?). Annan endale täielikult aru sellest, et KGB dokumentides on talletunud ainult see, mida KGB teadis ja mis oli tema kontrolli all. On selge, et nii mõnigi kord õnnestus KGB-d üle kavaldada ja neist juhtumeist ei ole siis selle organisatsiooni dokumentides loomulikult midagi kirjas. Samuti pole võimatu, et mõni agendiülesannetega pagulaste järele nuhkima saadetud inimene neile kõik üles tunnistas. Üks selline juhtum on Inturisti giid Irja Trumm, kelle tunnistuse põhjal on Einar Sanden kirjutanud KGB-d paljastava raamatu “KGB kutsub Evet” (Stockholm, 1968). Oleks väga meeldiv, kui minu raamat kutsuks esile kommentaare siin puudutatud sündmuste ja isikute kohta, mis oleks väärtuslikuks täienduseks arhiividokumentidele. Ajaloolasena jään ise siiski kirjalike allikate prioriteedi pooldajaks. Ühtlasi loodan, et see raamat annab infolaengu, mis innustab KGB arhiividokumentidega süvenenult töötama ka teisi ajaloolasi. Tuletaksin meelde, et Riigikogus 10. märtsil 1994 vastu võetud “Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus” teeb võimalikuks ka teadusliku uurimistöö nende materjalide abil. Lõpetuseks tahaksin tänada Eesti Rahvusfondi, kelle stipendium võimaldas mul pikema aja vältel keskenduda uurimistööle.

peatükk

Repatrieerimispoliitika

Teine maailmasõda tõi endaga kaasa suurima emigratsioonilaine eesti rahva ajaloos, mis jätab oma arvukuselt varju kõik varasemad väljaränded nii Itta kui ka Läände. Saksa mobilisatsiooni ähvardus ja Punaarmee pealetung idarindel ajas eelkõige nooremaid mehi Soome ja Rootsi maapakku. Kui 1943. aasta kevadel oli Stockholmis kõigest mõnikümmend Eesti põgenikku, siis 1944. aasta kevadel küündis nende arv juba tuhandeni.1 Tõeline suur põgenemine algas 1944. aasta sügisel, mil Nõukogude väed okupeerisid taas Eesti. Kõige ihaldatum põgenemise siht oli neutraalne ja jõukas Rootsi, kuhu 1. aprilliks 1945 arvatakse olevat saabunud 26 000–27 000 inimest.2 Kui Soome sõlmis Nõukogude Liiduga 1944. aasta septembris vaherahu, siis siirdus Rootsi ka suur osa Soomes olevaid Eesti pagulasi ja Soome sõjaväes võidelnud eestlasi, keda muidu oleks ähvardanud Nõukogude Liidule väljaandmine.3 Teine suur põgenike laine moodustus inimestest, kellel ei õnnestunud Rootsi suunduvatel paatidel ja laevadel kohta leida ja kes olid sunnitud koos taganevate sakslastega evakueeruma Saksamaale. Sõja lõpu lähenedes püüdis enamik neist pääseda lääneliitlaste okupatsioonitsoonidesse. Võimatu on nende põgenike 1 2

Tammine rahvas II. Stockholm, 1965, lk 165. Bernard Kangro, Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis. Lund, 1976, lk 42; vt ka Eesti põgenikud Rootsis sõnas ja pildis 1944–1946; Arvo Horm, Operatsioon Läänemeri. Päästeaktsioonid Eestist 1943–1945. Rmt: Pool sajandit eestlust paguluses. Stockholm, 1994, lk 151–190. Soomepoiste teemat ei hakka ma siin eraldi käsitlema. Vt Evald Uustalu, Rein Moora, Soomepoisid. Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Tallinn, 1993. 15

arvu täpselt kindlaks määrata: pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobril 1946 Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagreis 31 221 eestlast.4 Nõukogude Liit püstitas juba sõja lõpukuudel eesmärgi tagasi tuua kõik ükskõik mis asjaoludel välismaale sattunud Nõukogude kodanikud. 1945. aasta veebruaris õnnestus Stalinil sõlmida Jalta nõupidamisel lääneliitlastega põhimõtteline kokkulepe, mille kohaselt viimased kohustusid abistama kodumaale tagasi pöörduda paaril miljonil Nõukogude kodanikul, kes olid Saksamaale sundtöödele saadetud või sinna vabatahtlikult koos Saksa vägedega evakueerunud. Tõrkuvate “repatriantide” väljaandmisel rakendasid Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa sõjaväevõimud kahel sõjajärgsel aastal massiliselt ka otsest vägivalda. Antikommunistlikel kaalutlustel sakslaste poolel võidelnud vlassovlasi ja kasakaid ootas pärast väljaandmist kohutav saatus: piinamine ja hukkamine, pikad aastad sunnitöölaagreis või paremal juhul asumisel kusagil Siberis.5 Enamik venelastest repatriante, keda ahistas elu võõrsil, pöördus arvatavasti siiski vabatahtlikult kodumaale tagasi. Viimastel aastatel Venemaal avanenud arhiivid võimaldavad teha ka esimesi kokkuvõtteid repatriantide üldarvu ja nende edasise saatuse kohta. 1946. aasta märtsiks oli 2,43 miljonit repatrianti kodudesse tagasi jõudnud, 800 000 olid mobiliseeritud Punaarmeesse, 608 000 olid rakendatud odava tööjõuna tööpataljonides ning 273 000 olid suunatud NKVD käsutusse, s.t kas GULAG-i või nn eriasumisele (spetsposelenije).6 Bernd Bonwetschi hinnangul, kes toetub vene ajaloolaste uusimatele uurimustele, oli sunnitöölaagreisse sattunud repatriantide osakaal 6,5%. See arv on tunduvalt tagasihoidlikum varasematest Läänes käibinud hinnanguist, mis tuginesid vangilaagris viibinud isikute (eelkõige Solženitsõni) isiklikele tähelepanekutele. Täpset Nõukogude Liitu tagasipöördunud või suunatud repatriantide arvu ei ole siiamaani teada. Ajaloolased Gennadi Kostõrtšenko ja Boriss Hazanov esitavad oma uuemas allikapublikatsioonis Nõukogude Liitu tagasijõudnud repatriantide ametliku arvuna 1949. aasta oktoobris 5 470 335 inimest, kodumaale saata planeeriti veel 458 503 välismaal viibivat Nõukogude kodanikku, kellest valdav enamik olid tegelikult kommunismipõgenikud. Nende andmetel oli selleks ajaks üle poole miljoni repatriandi saadetud NKVD erilaagritesse.7 4 5

6 7

Eesti saatusaastad 1945–1960. 4. kd, Stockholm, 1966, lk 24. Panoraamse pildi Lääne hingetu bürokraatia ohvriks langenud kümnetest tuhandeist inimtragöödiatest maalib Nikolai Tolstoy oma raamatus Jalta ohvrid (olen kasutanud saksakeelset tõlget: Die Verratenen von Jalta. Englands Schuld vor der Geschichte. München, 1980). Omaette peatüki pühendab sellele teemale ka Aleksandr Solženitsõn, GULAG-i arhipelaag. Kirjandusliku uurimuse katse. I–II. Tallinn, 1990, lk 189–224. Vt Bernd Bonwetsch, Sowjetische Zwangsarbeiter vor und nach 1945. – Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, 41 (1993), lk 532–546, siin lk 540. Vt Gennadi Kostõrtšenko, Boriss Hazanov, “Liš odinotški okazalis izmennikami”. – Istotšnik, 1996/2 (21), lk 52–66; siin lk 53. 16

Saksamaa läänetsoonidesse jäi 450 000–500 000 põgenikku8, kellest enamik ei olnudki juriidiliselt Nõukogude kodanikud, vaid nn “läänlased”: Balti riikide kodanikud ja endisest Curzoni liinist lääne poole jäävate alade elanikud, keda liitlased keeldusid sundkorras repatrieerimast. DP-laagritesse paigutatud baltlased tundsid algul täiesti põhjendatud hirmu, et lääneliitlased võivad neid võidule järgnenud mesinädalate ajal Stalinile välja anda. Otseseks toitepinnaseks neile kartustele olid venelaste sundrepatrieerimise stseenid naaberlaagrites, millega kaasnes ohvrite meeleheitlik vastupanu ja mõnikord ka enesetapud.9 Baltlasi sellest kibedast saatusest siiski säästeti. Lääneliitlaste erinevale suhtumisele aitasid kaasa ka õigeaegselt Lääne sõjaväelisele juhtkonnale suunatud apellid ja pagulasdiplomaatide selgitustöö, milles rõhutati Balti riikide kodanike juriidilist eristaatust. Kõige põhimõttekindlamad olid selles küsimuses – vastandina nende suhtumises vene sõjavangidesse ja põgenikesse – inglased, kelle laagrites puudus nõukogude repatrieerimisohvitseridel ka võimalus pagulastele survet avaldada ning kodumaale tagasipöördumiseks propagandat teha. Seevastu prantslased on eesti sõjavange oma sõjavangilaagritest nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal Nõukogude võimuorganitele välja andnud. Õnneks oli aga Prantsusmaa tsoonis suhteliselt vähe eesti sõjavange. Ameeriklased üldiselt eesti sõjavange Nõukogude Liidule ei loovutanud, küll aga avaldasid nad neile näljutamise kaudu survet. Selle tulemusena asus mitukümmend eesti sõjameest nende laagrites ümber nn Vene aeda, kus toitlustamine oli palju parem. Sealt kulges peatselt tee kodumaale, mis paljudel aga lõppes hoopis GULAG-i arvututes laagrites.10 Saksa ja balti sõjavange on venelastele välja andnud ka Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus. 153 baltlase, sh seitsme eestlase vägivaldne deporteerimine Nõukogude laevale Beloostrov 25. jaanuaril 1946, mille vastu juba siis protesteerisid Rootsi konservatiivsed ringkonnad, on tänapäevani jäänud koormama rootslaste südametunnistust. Peale kättemaksusoovi “kodumaa reeturitele” ajendas Stalini repatrieerimispoliitikat ka nõukogude süsteemile instinktiivselt omane vajadus hoida kõiki oma riigi kodanikke kontrolli all ja vältida nende pääsemist väljapoole raudeesriiet. Ilmselt püüti takistada ka rahvuslikult ja antikommunistlikult meelestatud pagulaskonna tugevnemist, mis võiks Nõukogude Liidule ebasoodsas suunas mõjutada Lääne poliitikuid ja avalikku arvamust. 4. oktoobril 1944 võeti Moskvas vastu põhimõtteline otsus kõigi välismaal asuvate Nõukogude kodanike repatrieerimise kohta ja moodustati selleks kohmaka 8 9 10

Bernd Bonwetsch, Sowjetische ..., lk 539. Eesti põgenike kohta Saksamaal vt Eesti saatusaastad 1945–1960, 1., 2. ja 4. kd, Stockholm, 1963–1966. Vt Ülo Jürima, Väljaandmised Nõukogude Liidule. Samas, 2. kd, Stockholm, 1964, lk 113–120. 17

nimetusega ametiasutus – NSVL Kodanike Repatrieerimise NSVL Rahvakomissaride Nõukogu Voliniku Valitsus. Repatrieerimisvalitsus, mida Stalin, kellel ei puudunud teatav sadistlik huumorimeel, pani juhtima sõjas oma argpükslusega tuntuks saanud kindral Golikovi, tegeles peamiselt repatrieerimise organisatsiooniliste ja tehniliste küsimustega. Põgenike selektsiooni ja vahistamisi viisid läbi selleks spetsiaalselt kaitseministeeriumi juurde loodud luureorgan SMERŠ (lahtikirjutatuna smert špionam – surm spioonidele) ja NKVD julgeolekuministeerium. Sealjuures oli SMERŠ-i peamiseks tegevusväljaks Nõukogude kodanike jälitamine välismaal, NKVD võttis nende eest “hoolitsemise” üle kodumaa piiridesse saabumisel. Välismaal asuvad repatrieerimiskomiteed olid Nõukogude luureorganitele soodsaks baasiks, mille kaudu repatrieerimisohvitseridel oli võimalik arendada aktiivset luure- ja õõnestustegevust. Neile kahele jälitusorganile allus suur filterlaagrite võrk, kus iga, kas vabatahtlikult või sundkorras repatrieerunud inimene üle kuulati ja selekteeriti. Pärast juurdlust saadeti enamik repatriante filterkomisjoni otsusega oma endisesse elukohta, kusjuures nende filtertoimik rändas nende elukohajärgsesse julgeolekuorganisse, kes jätkas järelevalvet mittesotsialistlikul välismaal viibinud ja seetõttu eriti kahtlaste kodanike üle. Sageli lõppes see järelevalve repatriantide vahistamisega ja süüdimõistmisega kurikuulsa § 58 alusel. Paljud filterlaagritesse paigutatud repatriandid, eelkõige Saksa sõjaväes teeninud mehed, aga jäidki vahi alla ja suunati edasi teistesse NKVD laagritesse. Palju huvitavat arhiivimaterjali eestlastest repatriantide kohta leidub filtertoimikute kollektsioonis Eesti Riigiarhiivi filiaalis (Parteiarhiivis)11, mis annab hea ettekujutuse nende laagrite kirevast kooslusest. Ühe näitena võiks vaid märkida, et “repatriantidena” esineb seal ka Nõukogude mereväelaste poolt põgenemisteekonnal Rootsi tabatud inimesi. See huvitav kollektsioon ootab alles uurijat. Eestis pandi repatrieerimispoliitikale organisatsioonilised alused 3. veebruari 1945. a Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega “Fašistlikust vangistusest tagasipöördunud Eesti NSV kodanikkude vastuvõtu ja paigutamise kohta”, millega loodi repatrieeritavate Eesti NSV kodanikkude vastuvõtu ja paigutamise osakond koos vastavate maakondlike komisjonidega.12 Komisjonide koosseisu kuulusid peale vastavate repatrieerimisosakondade juhatajate veel EKP, täitevkomiteede, siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaatide maakondlikud esindajad. Vormiliselt oli repatrieerimisosakond Eestis Moskva repatrieerimisvalitsuse allasutus, kuid tegelikud alluvussuhted olid märksa keerukamad. Eesti NSV repatrieerimisosakonna 11 12

Filtertoimikute kollektsioon (ERAF SM, fond 132) sisaldab 4191 säilikut. Vt ka Erich Kaup, Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. – Kleio. Ajaloo Ajakiri, 1995, 2 (12), lk 32–41. ERA, f R-1789, n 1, s 1, l 12–13. 18

Isikunimede register

Aalber 285 Aarma, Andres 249 Aarma, Raik 190 Aarna, Agu 141, 210 Aarnio, Reino 310 Aasmäe, Hardo 13 Aava, Helle 193 Aben, Aleksander 33, 65 Adamson, Maria 210 Adenauer, Konrad 51 Ader, August 73 Adson, Artur 204 Aeglo, Rein 61 Ahhanov 48 Ahlmark, Per 247 Albrecht, Edmund 52 Alep, Aleksander 269, 270 Alillila 268 Allik, Jaak 236 Alling, Armin 85 Alumäe, Vladimir 205, 206 Ambre, Aade 309 Ambre, Agu 309 Amols, Valdis 89 Anderson 289, 320 Andreasson, Curt 91, 127

Andresen, Nigol 175, 176, 177, 190, 193, 267 Andrew, Christopher 8, 38, 79, 80, 112, 120, 130, 132, 169 Annelgas, V. 320 Arder, Arpad 165 Ardna, Priit 222 Ariste, Paul 179, 180, 298, 299 Arnītis, Artūrs 87 Astmäe, Ain 166 Ast-Rumor, Karl 31, 32 Aswelt, John 215 Audova, Leo 88, 104, 106, 107, 108, 109, 110, 119 Auksmann, Boris 311 Aule, Ilmar 36 Aule, Lidia 36 Aulio, Alma 27, 280, 281 Aun, Karl 202, 211, 230 Aunver, J. 145 Avdjukēvičs, Longīns 194 Balodis, Nikolajs 113, 132 Batamirov, Igor 309 Baudelaire, Charles 301, 302 Beekman, Vladimir 190, 193, 194 323

Beick, Kristjan 54 Belic, George 112 Beljajev 288 Belokon, Igor 139, 140, 179, 200, 201, 284, 288 Bergmanis, Augusts 87, 88, 102 Beria, Lavrenti 59, 89, 111, 116, 122, 153, 169 Berķis, Vītolds 89, 102, 103, 105, 106, 119 Bērziņš, Jānis 105 Beste 162 Billington, James 310 Bluman, Eero 165 Boitsov 36 Bonwetsch, Bernd 16, 17 Borcke, Astrid von 256 Borissov 272 Bower, Tom 81, 86, 87, 88, 89, 90, 103, 104, 106, 108, 112, 113, 116, 117, 124, 130, 131, 132, 139 Braun 32 Bredis, Justas 89 Brežnev, Leonid 211, 234 Briedītis, Leo Jānis 243 Brombergs, Leonīds 113 Bruzas, Pranas 96 Bundulis, Alberts 89, 102, 103 Burdin 282 Burk, Evald 36 Buschmann, Gerhard 49 Carlson, Harry 38 Carr, Frederick 310 Carr, Harry Lambton 81, 86, 104, 112, 130 Cellarius 66 Corradi, Liilia Liina 308 Courtney, Antony 88 Čakste, Konstantīns 86 Deksnys, Jonas 89, 90, 91 Dichrick, Egon 52 Dzeržinski, F. E. 195 Dubnjakov 99

Dubrovin 146 Dukaitis, Ancietas 112 Ebber, Helmi 219, 220 Eelma, Harald 209 Eenla, Vello 22 Eenpalu, Kaarel 65 Eilart, Anton 146 Ein, Evald 38 Einberg, Elmar 309 Einberg, Laine 309 Ekeberg 40, 41 Eller, Heino 205 Ellik, Oskar 82 Endre, Sirje 239 Engels, Friedrich 171 Ennist, Enn 85 Eplik, Igor 94, 95, 98 Epnor, Linda 278 Erelt, Pekka 41 Ērglis, Jānis 104 Ernesaks, Gustav 190, 298, 299 Espenbaum, Richard 310 Estam, Jüri 311 Evert 264 Fabritšnikov, A. A. 64, 78, 79, 195 Feldt 140, 141, 142, 143 Filimonov, Mihhail 84 Fint, Aili 310 Fitin, Pavel 32 Freiberg, Rein 192, 252, 254, 255 Frey, Clark 156 Frieberg, Aleksander 74 Frukberg, Sten 204 Gailītis, Arvīds 105, 108, 119 Galdiņš, Andrejs 89, 102, 106, 119 Garret, W. 310 Gebruk 187 Gerhardt, Erika 279 Gladkov 276, 278 Goebbels, Joseph Paul 111 Golikov, Filipp 18

324

Golovanov 278 Gomulka 208 Gorbatšov, Mihhail 38, 97, 254 Gordievsky, Oleg 38, 79, 80, 112, 120, 130, 132, 169 Grabbi, Hellar 211, 212, 213, 227, 228, 229, 234, 235, 308, 309, 310 Grabbi, Irja 309 Grabbi, Rein 311 Grant, Eduard 133, 134 Grant, Otto 284 Graves, William 310 Gregg, Taylor 310 Gribanov, Oleg 110, 111, 127, 135 Grišin, G. 126 Grosvenor, Gilbert 310 Grünthal, Ivar 212, 213 Günter, Otto 52 Haamer, Erik 212 Haamer, Harri 146, 147, 148, 154, 167 Haamer, Jaan 73 Hallek, Enno 212 Hallik 187 Hallisk, Evald 91, 94, 95, 96, 97, 98 Hansschmidt, Albert 117, 125 Hark, Edgar 150, 151, 153, 160, 165, 166 Hazanov, Boriss 16 Haukka, Joel 209 Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 232 Heine, Erik 52, 210 Heinloo 51 Heinsaar, Albert 29 Heinsoo, Ilmar 228 Helbemäe, Gert 158 Hellat, Toomas 83, 92, 127, 128, 173 Helme, Rein 86 Hermaküla, Evald 296 Hiio, Robert 73 Hiir, Randar 191, 192, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 216, 217, 248, 293 Hiisjärv, Eerik 160, 166 Hindre, Heino 139 Hint, Aadu 300

Hitler, Adolf 52, 152 Hmara 20 Hoffmann, Mai 286 Holberg, Johan 66 Hololei, Gunnar 178, 209 Hopeasaari, Erkki 141 Horm, Arvo 15, 33, 35, 43, 62, 208, 242, 243, 244 Horn, Adolf 145, 147, 148 Hromadka 160 Hruštšov, Nikita 122, 129, 143, 149, 154, 169, 184, 206, 230 Hubel, Vello 228 Hurma, Eerik 108, 109, 110, 119, 120, 132 Hynnynen, Veikko 175, 180, 181 Ibrus 106, 118 Idla, Ernst 75, 76 Ignatjev, Semjon 101 Ignats, Ülo 247 Iliste, Helgi 248 Iliste, Ivo 179, 208, 209, 212, 244, 247, 248, 250, 320 Ilja, Voldemar 166 Iljaševitš, Vladimir 244 Illisoo 108 Ilp, Elmar 99 Ilves, Toomas Hendrik 231, 232 Indreko, Richard 89, 127 Ingel, V. 266 Inkapööl, Aleksander 272 Inti, Eduard 210 Ivask, Astrid 311 Ivask, Ivar 311, 314 Ivašen 180 Jaakson, Ernst 224 Jaanimägi, Endel 191, 206, 211, 213, 218, 222, 248 Jaanusson, Valdar 206, 207 Jakobsen, Ludvig 46, 49, 67, 68, 69 Jakobson, Albert 74 Jalakas, Mihkel 82 Jansen, Ea 244 325

Jantra, Raimund 125 Jepišev 106 Jerem, Gustav 134 Jerem, Richard 132, 133, 134, 135, 275 Joaveer, Adolf 71 Johanson 95 Joonson 54 Joonson, Arnold 73 Judge, Joseph 310 Juhanson 85 Juhansoo, Jaak 310 Juhkam, Martin 57, 144, 282, 283, 288 Juurvee, Ivo 10 Juva, Mikko 166 Jõe, Heino 311, 312, 315 Jõe, Liivi 229, 240, 307, 308, 309, 310, 311, 315 Jõeäär 65 Jõgi, Ülo 84, 92, 127, 128 Jänes, Henno 212 Järv, Herbert 246 Järvelä, Kaarlo-Olavi 141, 180 Järvi, Neeme 204, 207, 209, 308, 310 Järvsaar, Asta 54 Järvsaar, Villem 54 Järvsoo, Elmar 145 Jürgenson, Ferdinand Jakob 147, 148, 149 Jüriado, Andres 308 Jürima, August 65 Jürima, Ülo 17 Jürisson, Olaf 117 Jürivee, Jüri 72 Jürjo, Indrek 7, 8, 9, 10 Jürjo, Villu 167 Jürma, Mall 310 Kaarlimäe, Juhan 170, 173 Kaasik, Nikolai 262 Kadak, Heinrich 71 Kadhammar, Peter 91, 96 Kaelas, Aleksander 202 Kahk, Juhan 207, 209, 236, 237, 244, 246, 249, 251, 254

Kain, Isaak 115 Kain, Tõnis 115 Kaiv, Johannes 75, 118, 171, 215 Kallas 283 Kalle 234 Kalm, Arne 313 Kalm, Hans 31, 32 Kalniņš, Bruno 242, 243 Kalve 102 Kanasaar 173 Kane, Dennis 310 Kanger, Karl 33 Kangilaski, Jaak 245, 260, 321 Kangro, Bernard 15, 209, 212, 213, 318 Kannukene, Robert 151, 159, 161 Kaplinski, Jaan 235, 318 Kardoja, Liina 308 Kareda 39 Karjel, E. 285 Karkmann, Heino 112, 117, 118, 121, 131 Karling, Sten 320 Karpov 47, 52, 114, 170 Karu, Krista 192 Karuks, Ergo 223, 224 Karuks, Urve 224, 226, 312 Karulas, Elfriede 101 Karupää, Leo 221 Karus 85 Kask, Aleksander 71 Kask, Juhan 50 Kask, Uno 108 Kauber, Amilda 92 Kauk, Jüri 311 Kaup, Erich 18 Keder, Virko 309 Keeru, Karl-Ilmar 147 Keiland, Harald 216, 217, 218, 220, 320 Keltjärv, Boriss 48 Keres, Paul 179 Kerson, Stella 312 Kezbergs, Ivars 238, 245 Kiisk, Harri 209, 299 Kiisk, Kaljo 209 326

Kiivit, Jaan juunior 167 Kiivit, Jaan seenior 148, 149, 150, 151, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165, 276, 277, 279 Kilgas, Gunnar 143 Kilpi, Aino 176 Kilpi-Hynnynen, Raili 175, 176, 181 Kilvets, Leida 173 Kimmel, Jüri 150 Kippar, Ants 299 Kippasto, Juta 212 Kipper, Aksel 177, 193 Kippor 173 Ķipurs, Kazimirs 87, 102, 103, 111 Kirotar, Elmar 38, 43, 123, 284 Kivi, Jüri 150 Kiviaed, Voldemar 284 Kivimaa, Enn 142, 143 Kiviranna, Rudolf 155 Klaar, Enno 240 Klaus, Georg Voldemar 148, 151, 160 Kļaviņš, Roberts 70, 71 Klesment, Johannes 171, 177, 266 Klimkāns, Jānis 111, 124 Klose, Hans Helmut 88, 89, 96, 105, 106, 108, 111, 116, 119 Kobla, August 160 Kobli, Verner 34, 35 Koch, H. 320 Kock, Ervin 279 Koern, August 284 Koesalu, Villem 54 Koik, Lembit 178, 179 Koit, Ülo 191, 192, 240, 245, 246, 247, 249, 253 Kokla, Juhan 221, 289, 298 Kolbre, Kaare 308, 315 Kolga, Johannes 82 Kolk, Raimond 43, 140, 212, 213 Kolmer 157 Kolzakov 129 Kompus, Aleksander 140 Koop, Arnold 224 Koort, Jaan 206

Koort, Peep 206, 209 Koppel, Paul 149, 150, 152 Koppel, Tiit 310 Kopti 311 Kortelainen, Karl 168, 182, 183, 242, 244, 250, 251 Kostõrtšenko, Gennadi 16 Kozlov, Mihhail 100 Kott 51 Kraav, Fred 283, 284 Krabi, Aleksander 86 Kress, Arnold 20 Kreums 100 Kriisa, Agu 319 Kriisa, Lembit 84 Kristian, Aksel 66, 67, 267, 291 Kristjuhan, Jaan 71 Kross, Jaan 184, 185, 186, 225, 226, 233, 293, 294, 295, 296, 301, 318 Kruglov, Sergei 89 Kukk, Alide 26 Kukk, Endel 11 Kukk, Jüri 244, 247, 250 Kukk, Kalju 113, 114, 115, 155, 286 Kuldsepp, Toivo 260, 318, 319 Kuldver, Olaf 38 Kuljus, Voldemar 152, 153 Kull 46 Kull, Elmar 154 Kull, Ernst 170, 173, 268, 269 Kull, Peeter 269 Kumm, Boris 59, 146, 148, 149, 170 Kumm, Lembit 192, 212, 213, 218, 219, 221, 223, 239, 300, 302 Kures, Voldemar 35, 39, 186, 214, 269, 270, 286 Kurgvel, Aleks 46, 67 Kurkov, A. 65 Kurman, George 316 Kurrik, Andres 307 Kurrik, Juhan 307, 315 Kuusberg, Paul 217 Kuuse, Jaan 308 Kuuseoks, A. 176, 234, 235 327

Kuusi, M. 312 Kuusk, Endel 85 Kuusma, Kustas 85 Kõks, Endel 310 Kõpp, Endel 73, 163 Kõpp, Johan 73, 144, 148, 153, 266 Kõrv, Elmar 149 Käbi, Aino 315 Käbin, Johannes 204 Königsberg, Hendrik-Johannes 36 Köögardal, Ado 150 Köörna, Arnold 253 Külvet, Ilmar 212, 309 Küng, Andres 222, 244, 247, 250 Laaban, Ilmar 209, 212, 213, 318, 320 Laaksonen, Pekka 312 Laaneots, Virve 276 Laansoo, Mai 215, 225 Laantee, Karl 163 Laar, Mart 11, 14, 81, 84, 86, 87, 89, 92, 109, 113, 114, 120, 125, 127, 130 Laasberg, Endel 60 Laht, Uno 207, 208, 209, 235 Laid, Eerik 43, 127, 266, 267, 268, 270, 271, 288 Laid, Milvi 204 Laidoner, Johannes 44 Laks 82 Laretei, Heinrich 31, 32, 38, 39, 40, 127, 171, 174, 177, 262, 266, 269, 271, 272, 284, 288 Larionov, N. 87 Larsson, Gunnar 243, 245, 247, 248 Lasberg 202 Lattik, Jaan 45, 201, 266, 284 Laulik, Heino 215 Laur, Ernst 12 Lauri, Johannes Oskar 156, 177 Laurson, Leo 32, 74, 75 Lauter, Mihkel 178 Lebedev 64 Leepin, August 156 Leesment 285

Leetma, Ed. 264 Lehiste, Ilse 212 Leithammel, Ernst 40, 266 Lejiņš, Atis 195, 244 Lellep, Endel 282 Lenin, Vladimir 38, 171, 236 Leola, Olaf 91, 95, 96, 97, 98, 128 Lepik, Aino 232, 234 Lepik, Kalju 212, 213, 318 Lepp, Hans 243, 320 Leppik, Voldemar 69 Leps, A. A. 311 Lešinskis, Imants 47, 194, 195, 198, 233, 234, 237, 239 Levin, Mai 179, 246 Liberts 29, 30 Liepa, Alberts 195 Liigand, Oskar 143 Liiv, Joosep 149, 150 Liiv, Uno 209 Liivrand, Uno 36, 72 Lill 285 Lill, Ivar 240 Lilleleht 101 Lillepuu, Virve 311 Lina, Jüri 241, 242 Lindström, Margarita 97 Linkhorst, Aksel 31, 32, 38, 39, 40 Linnuste, Vahur 208, 209, 212 Lipp, Voldemar 48 Lipping, Elmar 46 Lipping, Ilo-Mai 309 Lipping, Imre 229, 309, 313, 314 Litzmann, Karl 187 Loeber, Dietrich 183 Loit, Aleksander 202, 206, 207, 243, 244, 246, 247, 249, 318, 320 Lokk, Aino 311 Lokk, Asta 315 Lokk, K. 312 Lomax, Allan 310, 311 Loo, Endel 222, 223, 224, 225, 226, 293 Loone, Leida 190, 206 Loor, Valdur 114

328

Lotman, Juri 317 Lotman, Piret 145, 150, 153 Luiga, Otto 40 Lukaševičs, Jānis 87, 89, 102, 104, 105, 106, 116, 120, 124, 131 Lukjanov 113 Luks, Valter 116, 117 Lukša, Juozas 90, 91 Lund-Quist, Carl 156, 277 Luther, Martin 167 Lutov 276 Lätte 135 Lääne, Jaan 148 Maandi, Helmut 170 Maasing, Richard 12, 31, 32, 33, 38, 39, 42, 43, 67, 71, 72, 284, 287, 290, 291, 292 Made, Tiit 245, 299 Madise, Juhan 46 Maior, Jaan 148, 149 Maltis, Joann 91, 92, 93 Mandre, Leo 311 Mandri, Heino 233 Marandi, Rein 184, 185, 186 Margiste, Aleksander 174 Margiste, Tamara 174 Mark, Aksel 41, 65, 161, 162 Mark, Heinrich 267, 268, 270, 271 Markulis, Juozas-Albinas 90, 91 Markus, Johannes Ernst 228 Marley, Leopold 165 Martin 310 Martinov, Georg 262, 268 Martinson, Ervin 135, 172 Marx, Karl 171 Masing, Uku 159, 162 Mattson, Toomas 244 Maurer 157 McKibbin, Alexander 81, 83, 84, 86, 88, 104, 112, 117, 129, 130, 270 Medijainen, Eero 267 Meiner, Feliks 192, 213, 221, 237, 245, 248 Mere, Ain 12, 59, 60, 61 Meri, Arnold 122

Meri, Georg 121, 122, 123, 284 Meri, Lennart 13, 236, 246, 260, 307 Metus 180 Meyer, Ella 51 Michelson, Ado 76 Mihhailov, Anatoli 224 Mihkelson, Johannes 40, 45, 140, 141, 142, 143, 240, 244 Mikiver, Ilmar 234, 310, 314 Mikkelsaar, Enno-Lembit 186, 188, 189, 203, 204, 206 Mikkenberg, Magnus 71 Milits, Aleksander 209, 286, 288 Miljand 240 Miller 106, 107 Misiunas, Romuald J. 238 Mitrohhin, Vassili 8 Mitt 44 Molotov, Vjatšeslav 21 Moor, Erich 82 Moora, Harri 94, 127, 173, 193 Moora, Rein 15, 127 Moskalenko 106, 110, 111, 169 Multer, Ivar 283, 284, 288 Mumm, E. 114 Mumma, Endel 114 Murnikov, Mihhail 223, 227, 228, 243, 252, 253, 254, 255 Mustel, Lembit 22, 23, 26 Mustmets, Elmar 190, 191 Mutso, Paul 86 Mutvei, Harri 207 Mõško, V. I. 78, 79, 195 Mõtsnik, Harri 167 Mäe, Hjalmar 86, 119, 120, 125, 126, 136, 137, 138, 139 Mäelo, Bernhard 140 Mägi 107 Mägi, Arvo 299, 318 Mägiste, Julius 212 Mälk, August 212 Mänd, Karolina 64 Mänd, Oskar 12, 40, 42, 43, 61, 62, 63, 64, 65, 73, 76, 185, 266, 272 329

Männik, Andres 208, 209 Männik, Maire 207 Märtin, Peeter 311, 312 Mäss, Lembo 184 Möller, Gustav 40 Mürk 285 Mürk, Valter 100, 117, 125 Naelapea, Arvo Eerik 202 Naelapea, Kalle 311 Naelapea, Valli 311 Naidjonkov, Vsevolod 72, 199, 200, 201, 202, 206, 208, 238 Napa, Jaan 217, 220, 221, 222 Nei 21 Nemvalts, Valdo 140, 288 Nerep, Ülo 283 Nigul, Aleksander 92, 93 Niidassoo, Külli 170 Niit, Ellen 181, 182, 226, 233, 293, 294, 295, 296 Niit, T. 240 Nikker, I. 264, 269 Niklus, Mart 182, 244, 247, 250 Nitem, Nikolai 123 Nittim, Roman 207 Noorhani, Piret 176 Noormets, Tiit 186 Noot, Ellen 207 Nops, Olga 122, 123 Nordblom, Charlie 33, 192 Normet, A. 126 Nortman, Mai-Lill 312 Nukk, Mihkel 215, 216 Nurk, Einar 86 Nõmberg, Endel 143 Nõmm, Heimar 85 Nõu, Enn 57, 318 Nõu, Helga 318 Oinas, Felix 310, 315 Oinas, Valdar 310, 311, 315 Oja, Hannes 312 Ojamaa, Epp 309, 315

Ojamaa, Linda 308, 309 Ojamaa, Mart 313 Ojasoo, Arnold 133, 134, 135, 275 Okas, R. 59 Ole, M. 311 Olt, Harry 207, 209, 212, 217, 218, 219, 220, 222, 246, 247 Oras, Ants 176, 182, 266, 270 Orehhov 292 Orek 320 Orlov 45 Ormiste, Leo 49 Ormus-Akman, Elvi 83, 84 Ozoliņš, Edvīns 113 Otman-Sulg, Alice 44, 129 Ots, August 40, 41, 43 Ots, Georg 152 Ots, Jaan 84, 85, 266 Ovtšinnikov, I. A. 195 Owen, Robert 171 Paalandi, Aime 254 Padva, Vladimir 212 Pae, Ahti 200, 221, 284, 288 Paju, Otto 209, 212 Pajula, Kuno 157 Paldra, Elmar 146, 147, 149 Palli, Heldur 244 Pallo, Aleksander 261, 262 Palm, Thede 91 Palusoo 108 Pankin, Boriss 249, 251 Panso, Voldemar 210 Parfjonov, J. N. 223 Parikka, Eino 268 Parming, Tõnu 145, 196, 252, 256, 309, 314 Partanen, Heikki 312 Parts, Aksel 100 Patrasson, Ive 212 Paugus, Mihkel 149 Paul, Toomas 144, 146, 149, 168 Paulsen, Ivar 212 Pavlov 313 Pedak, Karl 142, 143 330

Pedak, Märt 106, 107, 108, 110, 119, 120, 125 Peedo, Endel 83, 84 Peep, Harald 47 Peets, Arnold 43 Pehka 227 Pekomäe, Vello 57, 205 Pennar, Jaan 246, 283 Penno, Rudolf 64, 65, 76, 265, 266, 269, 271, 272 Perlitz, Harald 284 Perslotas, Ancietas 108 Peseckas, Algirdas 96 Pesti, Arvo 8 Peterson, Ilmar 49 Philby, Kim 112, 113 Piip 166, 167 Piip, Ants 83 Piirimäe, Helmut 246 Piiroja, Jüri 268 Pillak, Peep 172 Pilsētnieks, Jānis 108 Piplys, Kazimieras 89 Pisuke, Alfred 212 Pitāns, Boļeslavs 106 Pitovranov 45, 47, 48 Platt, Sidney 310 Pleer, Ilmar 295 Pohla, Vello 217, 248 Poljakov, Valentin 45, 140 Poom, Maarit 308 Porhov 60 Pork, Andrus 253 Pork, August 131, 166 Poska, Jüri 264 Posta 268 Preemet, Olga 25 Premet, Rein 157 Prevert, Jacques 301 Priimägi 180 Puhm, Oskar 82 Puhvel, Jaan 311, 314, 315 Puhvel, Madli 314 Pukk, Otto 40, 56, 64, 65, 76, 263, 266

Pullerits, Albert 49 Pung, Mihkel 174 Purre, Arnold 191, 286, 287, 291, 292 Purvinski, Semjon 22 Puurand, Werner 70 Puusepp, Herbert 285 Põder, Vambola 210 Põld, Friedrich 100 Põld, Hillar 160 Põld, Naan 212 Põldroos, Enn 209 Pähn, August 145, 146, 147, 148, 149, 160 Pällin, Vello 182 Pärkma 202 Pärli, Edgar 32, 43, 284, 285, 288, 290 Pärn, Oskar 285 Pärn, Peet 92, 93 Pärn, Voldemar 285 Pärno, Hugo 146, 147 Pärnpuu, Georg 285 Pärt, Arvo 218 Pärtel, Väino 86, 103, 140, 178 Päts, Konstantin 143, 173, 174, 200, 265, 266, 267, 314 Päärson, Voldemar 83, 84, 148 Pöhl, Alma 74 Pöhl, Hjalmar 73, 74, 156 Pöhl, Ivar 156 Pöhl, Olaf 156 Pöhl, Viktor 74 Pöögelmann, Hans 215, 316 Raag, Johannes 220, 221, 240 Raag, Raimo 220, 221 Rahamägi, Hugo Bernhard 144 Randalu, Adam 108 Rande, E. 272 Rang, Jakob 31, 32, 44 Ratassepp, Arvo 220 Rattiste, August 35, 39 Raud, Arnold 146 Raud, Juhan 289 Raud, P. 193 Raudberg, Ralf 217, 218, 228, 229 331

Raudsepp, Harald 302, 303, 307 Raudsepp, Vladimir 47, 61, 193 Raudvere, Nikolai 282 Raun, Epp 311 Raun, Toivo 311 Reagan, Ronald 253, 255, 321 Rebane, Alfons 8, 66, 86, 103, 105, 107, 108, 110, 111, 116, 117, 118, 119, 120, 121, 124, 125, 126, 130, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 138, 139, 187, 283, 284, 285, 291 Rebane, Hans 266, 267 Rebane, Imant 82, 84, 179, 243, 245, 246, 247, 248, 318, 320 Reemets, Elgi 210 Reets, Paul 310 Rei, August 31, 32, 38, 39, 40, 43, 127, 140, 161, 174, 200, 201, 266, 284 Rei, Therese 271 Reial, Hilda 281 Reial, M. 281 Reigo, Aarne 71, 72 Reilly, Sidney 79 Reimere, Henrietta 172 Reingolds 104 Reinsoo, Kusta 221, 246 Reintamm, Aino 82 Reintamm, Johannes 75 Reintamm, Viktor-Hannes 75 Reinvart 108 Reisenberg, Elmar 49, 54, 55 Reissaar, Eduard Gustav 283, 289 Remmel, Rudolf 36, 37 Remmelgas, Jüri 187 Remmelgas, Lembit 47 Repin, Ilja 267 Repson 51, 292 Ricardo, David 171 Riekstiņš, Alfrēds 113 Riipalu, Harald 187 Riisna 202 Riitsalu, Rein 178, 202 Rikk 187 Rimbaud, Arthur 301

Rinne, Artur 210 Ristikivi, Karl 212 Ristlaan, Rein 166 Ritson, Tõnis 127 Rjasnoi, Vassili 106 Rodionov 59, 60 Rohtlaan, Paul 36, 133, 134 Romanov 51 Romanus, Gabriel 247 Ronimois, Hans 38, 40, 266, 270 Roolaht, Andrus 214 Roondla, Uno 141 Roosisild, Sven 310 Roosvalt, Albert 148, 151 Rotberg 118 Rubin, Jaan 92 Rubin, Marta 92 Rummo, Paul-Eerik 235 Ruus, Voldemar 46, 48 Ränk, Gustav 212, 266, 318 Rätsep, Artur 207 Rätsep, Kaide 158, 162 Rääts, Jaan 245 Rüdiger, Aleksei (Aleksius II) 164 Ryömä, Mauri 176 Saag, Evald 279 Saago, Rudolf 82, 84, 85, 92 Saagpakk, Paul F. 315 Saaliste, Richard 86, 285 Saar, Marta 152 Saar, Paul 152 Saar, Paul 307 Saareste, Andrus 177, 206, 212 Saar-Kirotar, Harri-Inglar 123 Saarsen, Villem 12, 44, 67, 68, 284, 285, 290, 291 Saarup 20 Sagim, Aleksander 264 Sagur, Arseni 84, 85 Sahharov, Andrei 216, 244 Sahharovski 135 Saks, Edgar V. 40, 262, 263, 264, 266 Saks, Voldemar 212

332

Salo, Vello 144, 154, 163, 167, 234, 308, 311, 312, 316 Salomies, Ilmari 155 Salu, Herbert 318 Salum, Vello 167 Salumaa, Elmar 159, 161, 163 Saluste, A. 47 Sammul, Aino 122 Sanden, Einar 14, 41, 44, 117, 131, 207, 209, 216, 217 Sang, August 212, 213 Saul, Vello 264 Savinkov, Boriss 79 Savisaar, Edgar 13 Savo, Juta 207 Scheel, Klaus 35 Schneider 279 Schou, Kaj 285 Schönberg, F. 59 Scott 117, 118, 121, 124 Seim, Jaan 240 Seim, Jüri 244, 320 Selgal, Evald 167, 234, 235, 252, 253 Semper, Johannes 84, 176, 177, 301 Sepp 32 Sepp, Eda 225, 226, 227, 312, 315 Sepp, Reino 179, 209, 212, 286 Shakespeare 123 Sibul, Ilo 190, 191 Siikala, A. L. 312 Sikk 282 Silarājs, Rūdolfs 86, 104, 105, 108, 111, 124, 130 Silberberg 264 Silberberg, Rein 309 Sillaste, Henno 224, 225, 226, 227, 228, 234, 315 Sillaste, Maie 315 Simson, Ernst 23, 62, 63 Simson-Kallas, E. 139 Sinka, Arnold 38, 67 Sirel, Väino 22 Sirge, Rudolf 210, 293 Smith, Adam 171

Smith, Thomas 310 Soidla, Ain 167 Solženitsõn, Aleksandr 16, 122, 216, 217 Sonn 285 Sooman 285 Soosaar, Keto 310 Soosaar, Reet 310, 316 Soots, Vello 224, 225, 226, 227, 228, 311, 312, 315 Speek, Peeter 316 Springovičs, Antonijs 104 Stalin, Jossif 16, 17, 18, 23, 26, 37, 56, 57, 58, 82, 93, 111, 114, 124, 132, 149, 152, 153, 160, 164, 169, 170, 171, 172, 175, 178, 186, 230 Starinov, Gavriil 113 Stenbock, Anna Margarita Magda 12, 35 Stepanov 26 Stillverk, Herbert 26, 27, 259, 260, 277, 279, 280, 281 Stockeby, A. 150 Stragiot, Iolanda 279 Suits, Gustav 213 Suits-Elson, Maret 213 Sumera, Lepo 250 Surnin, Jevgeni 72 Surovitskihh 33 Susi, Heino 230, 234 Suur, Meeri 51 Suurväli, Eerik 41, 187, 268 Suuster, Endel 50, 94, 95, 97, 98, 101, 102, 114 Sööt, Olaf 310 Šaurums 151 Šikov 48 Škarovski, M. V. 164 Šveics, Vidvuds 88, 89, 102 Zande, Rihards 87, 88 Zariņš, Leonīds 113 Zelmenis, Dainis 249 Zinovjev 292 Zymantas, Stasys 86, 130 333

Taagepera, Mare 311 Taagepera, Rein 226, 229, 231, 232, 252, 253, 296, 311, 313, 314 Tabur, Ell 308, 315 Talgre, Leo 83, 221 Talgre, Maarja 127, 221, 222 Talpak, Karl 12, 55, 82, 83, 186, 187, 188 Talvar 82 Talve, Ilmar 288 Talvik, Mati 246 Tamm, Aksel 209, 300 Tammelo, Ilmar 202 Tammiksalu, Martin 86 Tammistu, Kalev 224 Tammsaare 213 Tanner, Väino 269 Tari, Jaak 30 Tarvel, Enn 244, 246 Tarvis, Vassili 86 Taska, Artur 40 Taul, Jaak 155, 156, 158, 159, 163, 277, 278 Tauli, Valter 43, 318 Tedder, Lembit 151, 153 Teder, Gustav 210 Teder, Inge 236 Telmet, Tiit 311 Tepfers, Verners 88, 89 Terras, Aleksander 33, 282 Thatcher, Margaret 253, 321 Tief, Jaan 172 Tief, Julia 170, 171 Tief, Otto 51, 170, 171, 172 Tief, Tiiu 172 Tihane 36 Tobias, Heino 83 Toi, Roman 308 Tolstoy, Nikolai 16 Tomberg, Richard 44, 193 Tomp, J. 150 Tomsons, Ēriks 87, 88 Toom, Pavel 217, 218 Toom, Ustav 83 Toomaru 186, 204 Tooming, Alfred 161, 165

Toomla, Hans 113, 114, 115, 286 Toomla, Jaan 213 Toompuu, Adolf 205, 206 Toomsalu (Blossfeldt), Artur 52, 53 Tork, Viive 312 Torma, August 12, 108, 110, 111, 117, 118, 121, 123, 125, 133, 135, 136, 155, 158, 270, 276, 277, 284 Tormis, Lea 245 Tormis, Veljo 218, 236, 245 Torn, Ilmar 209 Treikelder 32 Tributs, Vladimir 20, 21 Troost, Rudolf 155 Truberg 32 Trumm, Irja 14 Träss, Olev 223, 230, 295, 311 Tsarevski 21 Tšernov 34 Tšernõhh 282, 288 Tubin, Eduard 203, 204, 205, 206, 207, 209, 212, 217 Tuglas, Friedebert 213 Tuldava, Artur 42, 290 Tuldava, Elisabeth 42 Tuldava, Juhan 41, 42, 43, 44, 200, 260, 286, 290 Tūrs, Gustavs 151, 161, 276, 277 Turunen, A. 312 Tuulse, Armin 212 Tuvike, Karl 151 Tõnisson, Heldur 35, 39, 266, 270 Tõnisson, Jaan 270 Tõnisson, Moidela 209 Tõnson 36, 51, 92, 95, 101 Tõnurist, Igor 246, 252 Tõnus, Peeter 209 Tärk, Osvald 165 Uganda, Vello 264 Uibopuu, Henn-Jüri 246 Uibopuu, Valev 318 Ulmanis 70 Uluots, Jüri 170, 265, 266

334

Under, Marie 213, 311 Undusk, Johannes 224 Unt, Endel 50, 91, 92, 93, 94, 95, 97, 99, 100, 101, 102 Unt, Maksim 65 Unt, Mati 229 Upāns, Lodis 105, 108 Urb, Tarmo 241 Urbel, Ida 204 Urke 302 Urm, Reino 22, 23, 26 Usatšev 106 Ustal, Agu 231 Ustel, Lembit 100 Utikas, Pavel 59, 60 Utrov 285 Uustal, Johannes 149 Uustalu, Evald 15, 244, 262 Uutma 282 Vahter, Artur 74, 190, 193 Vahter, Karl 74 Vahter, Leonhard 74 Vahtras, Aksel 83, 84 Vaigauskas, G. K. 90, 195, 238 Vaikmäe, Edgar 148 Vaino, Karl 168, 182, 242, 255 Vainola, Herbert 53, 54 Vainu 282 Valdin, Arkadi 91, 92, 93, 94, 95, 97, 98, 99, 114, 115, 128, 129, 285, 286 Valdin, Ernst 129 Valdsaar, Herbert 252 Valgemäe, Mardi 293 Valk, Heinz 250 Valton, Arvo 234 Vares, Johannes 175, 215 Varik, Jaan 149 Veber, Voldemar 223, 224, 225, 226, 227, 233, 297 Veedam, Voldemar 309 Veem, Konrad 144, 146, 161, 164, 166, 167 Veiderpass 162 Veimer, Arnold 19, 21

Veispak, Teet 11, 209, 244 Vellenurme, Evi 307, 308, 309, 311, 315 Vellenurme, Kalle 307, 308, 311, 315 Vellner 39 Vellner, Harald-Adam 174 Vellner, Ott 174 Velner, Raul 241 Verendel, Andrus 71 Vertman, Elmar 98, 106, 107, 131, 287, 289 Vesilind, Priit 309, 310 Vetemaa, Enn 245, 246, 260, 300, 306 Vēvers, Jānis 87, 88, 89, 102 Vihalemm 212, 213 Viherpuu, Vaike 278 Viies, Raoul 190, 193, 206 Viirlaid, Arved 234 Vilberg 36, 37 Vilde, Eduard 213, 316 Vildma 284 Vilkuna, Kustaa 180, 268 Villental, Laine 161 Vilms, Juhan 268 Vilu, Voldemar 276 Vimm, Harri 91, 92, 93, 94 Vint, Johannes 49 Virngof, Hugo 60 Visser’t Hooft, Willem Adolf 156 Vitoliņš, Marģers 116 Vomka 264 Voolaid, Julius 151, 153, 162 Voronin 51, 52 Võime, Lembit 237, 246 Võõbus, Arthur 163, 315 Väliste, Konstantin 71 Välja, H. 151 Västrik, Johannes 155 Waddams, Herbert 155, 158, 277 Warma, Aleksander 39, 83, 201, 264, 266, 267, 268, 269, 270, 271, 272, 284, 289 Webermann, Otto A. 176 Wickman, Bo 220 Wieselgren, Per 40 Wittram, Reinhard 231 335

Õun, Elmar 213 Õunapuu, Henrik 215 Õunapuu, Marie 215

Öpik, Ernst Julius 315 Övel, Richard 170, 172, 173 Üürike, Madis 209

336