Üks rändav kassiemme sai aru, et kohe sünnivad talle armsad pojakesed. Pahasti oli aga see, et rändaval kassiemmel ei olnud kodu ega pesa, kus ta pojakesed oleksid võinud sündida ja kasvada.
Kassiemme pidi kiiresti leidma kodu. Lihtne on olla üksik rändkass. Võib käia muretult ringi, lilleke kõrva taga või pärg peas. Aga kui sünnivad pojakesed, siis peab ju olema ka kodu, kus pojad saaksid rahulikult kasvada.
Rändava kassiemme elu ei ole üldse kerge. Parajasti oli kevad. Linnud sebisid õhus ringi, kandsid noka vahel kõrrekesi ja ehitasid usinasti pesa. Linnud vaatavad alati välja niisuguse koha, kuhu igaüks ligi ei pääse. Ka rändaval kassiemmel oli vaja leida hästi turvaline kodu.
Nõnda ta siis muudkui otsis, kuni lõpuks leidiski! Ühes kohas oli posti otsas mahajäetud kurepesa. Kassiemme ronis kribinal mööda posti üles. Kurepesa meeldis talle päris hästi. Pesa oli parajalt avar. Pesast oli igale poole näha, nii et ükski vaenlane ei saanud nähtamatult ligi hiilida. Pojakesed võisid sündima hakata!
Kujundanud ja pildid joonistanud Catherine Zarip © Aino Pervik © Tammerraamat, 2012 ISBN 978-9949-482-44-3 Trükitud trükikojas Printon www.tammerraamat.ee