Irina Tammis
Romantilised m端tsid
Idee, tekst, fotod, mustrid, kudumisnäidised: Irina Tammis Toimetanud Anu Tuulmets © Irina Tammis © Tammerraamat, 2013 ISBN 978-9949-526-09-3 Trükitud OÜ Greif trükikojas www.tammerraamat.ee
Sisukord Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Väike abimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Lõnga ja varraste valimine. . . . . . . . . . . . . . . .7 Peaümbermõõdu võtmine. . . . . . . . . . . . . . . .7 Ülesloomisvõtteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1. Ühe lõngaga ühele vardale . . . . . . . . . . . .8 2. Kahe lõngaga kahele vardale. . . . . . . . . . .8 3. Kahe (erineva) lõngaga kahele vardale. . . .9 4. Kudumisvõtte ja kahe lõngaga . . . . . . . .10 5. Heegeldatud ahelsilmuste korjamine vardale . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 6. Heegeldatud ahelsilmustest uute silmuste läbitõmbamine . . . . . . . . .11 7. Heegeldatud ahelsilmuste tagant uute silmuste läbitõmbamine . . . . . . . . .11 Kudumisvõtteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 Pikooserv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 Eesttõstega pahempidine ehiskett . . . . . . . .13 Topeltkude . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 Peidetud silmusega kasvatus . . . . . . . . . . . .15 Pika silmusega vikkelkude . . . . . . . . . . . . . .16 Kudumi ja heegelpitsi ühendus . . . . . . . . . .16 Kahandusvõtteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .17 Keerd e vits . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .17 Seemnehelmeste lisamine kudumile . . . . . .18 Kahevärviline keerutatud pael . . . . . . . . . . .19 Näpunöör . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .19 Ümmargune tutt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .21 Heegeldamisvõtteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 Pikooga sakid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 Kaarega sakid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 Põime heegelpinna peale . . . . . . . . . . . . . .23 Vanutamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23
Tingmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Mütsid Roosid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Palmikud ja helmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hõõguvsoe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Liivakarva . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Südamest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Võrratu valge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Võrgutaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pühalepa ainetel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Valge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Lilledega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Lilled ja putukad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Elujõud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Punamütsike . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pisut elektrit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaarikane. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Karge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Valge tanu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tutike . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sokusarviline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
27 31 35 39 43 47 51 55 59 61 65 69 71 75 79 81 85 89 93
5
Eessõna Eestimaa vihmases ja kõledas hilissügises ning niiskeskülmas talves muutuvad inimesed pisut süngeks. Tänaval näen valdavalt tumedat – musta, halli, pruuni. Must on hea doseeringu korral hea, laseb silmal ümbritsevast kirevusest puhata. Nagu sügav uni. Kuid väike värvilaik sügavas unes paneb hinge rõõmust rõkkama. Sisendab julgust täiel rinnal olla ja hingata. Kui sul on kapis must lemmikmantel või jopp, ole julge sellele krooniks lisama värvilisi detaile. Igaühele on looduse poolt sisse kirjutatud oma värvikood ja must pole see kohe kindlasti mitte. Vaata linde, vaata lilli. Kasutan mütside tegemisel väga tihti üheskoos kahte tehnikat – kudumist ja heegeldamist. Nii saab esemele anda erilise hõngu. Raamatu esimeses osas on õpetused erinevate võtete kohta, mida olen mütside tegemisel kasutanud. Neid kombineerides saab eseme muuta põnevamaks. Nii võid sinagi võtta erinevate raamatus olevate mütside detaile ja kokku panna omaenda kordumatu mudeli. Raamatu teises osas on vähe juttu, palju pilte ning mütside mustriskeemid. Iga mütsipildi all olen ära näidanud, millisest lõngast konkreetse mudeli valmistasin, millise suurusega vardaid ja heegelnõela kasutasin ja kas müts on vanutatud või mitte. Head fantaasialendu või minu mütside järgitegemist soovides Irina
6
Väike abimees Lõnga ja varraste valimine Nii kudumise kui heegeldamise puhul kehtib reegel – kui sa ei tea valitud lõnga puhul, millise suurusega töövahendit võtta, tee proov. Iga tegija käekiri on erinev ja samad soovitused ei pruugi sobida kõigile. Oma kogemus on kõige parem. Lõngatoki ümber oleval lõngavööl on alati soovitused varraste ja heegelnõela valikuks, kuid mina olen neid harva järginud, sest tulemus ei saa selline, nagu ma soovin. Võrdle lõnga vardaga. Kui lõng näib sama jäme või veidi peenem kui varras, on see kudumiseks sobiv. Teine võimalus – torka vardaga paberisse auk ja pista lõng sellest läbi. Lõng peab libisema vabalt. Minu mütsid on kõik kootud ringselt ja enamikul juhtudel kasutan koos ringvardaid ja 5 sukavarda komplekti. Mõnikord vahetan enne kahandamise algust vardad peenemate vastu. Nii saab silmuste kokkukudumist kasutamata sama efekti – mütsi ümbermõõt kudumiskohal väheneb. Ringvarrastel saab mütsi kududa lõpuni vaid juhul, kui see on sirge toru ning hiljem tõmmatakse ülevalt paelaga kokku. Kui aga laiust pealt järjest kahandada, peab ringvardad vahetama sukavarraste vastu siis, kui silmused ringile enam vabalt ei ulatu ja kudumit tuleb hakata liialt venitama. Mütsi kudumiseks sobivad ringvardad pikkusega 40 ja 50 cm. Mütsile kulub lõnga vahemikus 50–100 grammi. Näiteks Raasiku villasest lõngast mütsi Lilled ja putukad (lk 64) kaal oli pärast kerget vanutamist koos paelaga 80 grammi.
EESTI MAAVILLANE LÕNG (VEIDI EBAÜHTLASE JÄMEDUSEGA)
VARRAS ÜHTLANE POELÕNG
Peaümbermõõdu võtmine Mütsi jaoks saad paraja mõõdu, kui võtad pea ümbermõõdu üle otsmiku ja kukla kõige eenduvama koha. Joonisel jääb mõõtmise vahemik kahe rohelise joone vahele.
7
Ülesloomisvõtteid
1. Ühe lõngaga ühele vardale Ülesloomine toimub ühe lõngaga. Tee lõnga otsa silmus ja pane ühele vardale. Järgmised silmused pane nimetissõrme abil vardale nii, et lõng jookseb varda tagant ette ja varda alla jääva keeru alt läbi (fotod 1 ja 2). Silmuste keerd jääb kudumise suhtes õigetpidi.
Silmused võib luua ka vaheldumisi üht- ja teistpidi keeruga (foto 4).
4
1
NB! Ära tõmba silmuseid vardale väga kõvasti kinni, kuna neid on siis hiljem raske edasi kududa. Selle võttega loodud serv jääb pehme ja veniv ning sellest on lihtne silmuseid uuesti vardale korjata, näiteks pikooääre tegemisel.
2. Kahe lõngaga kahele vardale 2
Kui silmused panna vardale teistpidi keeruga (foto 3), peab järgmise rea kuduma läbi tagantvõttega, et silmustele ei tuleks topeltkeerdu.
3
8
Ülesloomine toimub kahe lõngaga. Võta kerast lõngaots, mis on 4–5 korda pikem koeääre vajalikust pikkusest. Hoia lõnga vasaku käe kolme viimase sõrmega kinni (lõngaots jääb allapoole) ning parema käega vii kerast jooksev lõng üle pöidla eest taha ja üle esimese sõrme kolme sõrme alla. Seejärel võta paremasse kätte kaks varrast koos ja tõsta vasakul käel olev aas (pöidla ja esimese sõrme vahel) varraste peale (joonis 1). Parema käe pöial ja esimene sõrm hoiavad lõnga kinni, et see varrastelt maha ei libiseks. Seejärel alusta silmuste ülesloomist: vardad pista pöidlal oleva lõnga alt läbi, peo poolt pöidlaotsa suunas, sõrmel olev lõng võta varrastele ja too pöidla aasast läbi. Pöial võta aasast välja, aseta uuesti sama lõnga alla ja tõmba silmus varrastele kinni (joonis 2).
3. Kahe (erineva) lõngaga kahele vardale Ülesloomine toimub kahe lõngaga. Vali ise, kas need on erinevat või sama värvi. Seda loomisvõtet ma raamatus olevate mütside puhul ei kasutanud, kuid see sobib hästi kahe värviga ülesloomiseks. Silmuste ülesloomine toimub kordamööda joonistel 2 ja 3 näidatud võtete järgi. Ülesloomise kestel ära lõngu sõrmedel ümber vaheta. Selliselt loodud äär ei veni kuigi palju.
Joonis 1
Joonis 2 Joonis 3
Fotol 5 on kahe lõngaga loodud silmused eest ja fotol 6 tagant.
5
7
6
9
4. Kudumisvõtte ja kahe lõngaga Ülesloomine käib kududes ja kahe värviga (võib teha ka ühe värviga). Esmalt tee esimese lõnga otsa silmus ja aseta see vasakule vardale. Seejärel võta teine lõng, pane paremas käes olev varras esimesest silmusest läbi (foto 8), koo parempidise kudumisvõttega järgmine silmus ning tõsta see vasakule vardale. Kolmas silmus koo esimese värviga, tõsta silmus taas vasakule vardale jne, kogu aeg lõngu vahetades.
9
Fotol 9 on näha, milline jääb kahevärviline loomisserv, kui lõngu on kogu aeg vahetatud suunaga eest taha. Selle loomisvõttega tehtud serv eriti ei veni.
ahelsilmuste 5. Heegeldatud korjamine vardale Heegeldatud ahelsilmuste realt saab edukalt silmused otse vardale korjata. Selleks peab heegeldatud kett olema tehtud pool numbrit jämedama heegelnõelaga kui kasutatavad vardad. Ketirea ülemised silmusepooled jäävad vardale nii (foto 10), et need tuleb läbi kududa tagantvõttega – pane paremas käes olev varras silmusest läbi vasakus käes oleva varda tagant.
8
Kui silmus on vasakule vardale tõstetud, peaks seda pisut pingutama, et loomisserv ei jääks liiga lõtv ja lohakas. Jälgima peab ka seda, et lõngu vahetades toimuks see kogu aeg ühtpidi – tuues lõnga järgmist silmust kuduma hakates alati teise lõnga eest või tagant läbi. Samuti võib ühte värvi tõsta ainult tagantpoolt ja teist ainult eestpoolt.
10
10