EV100 programmiraamat

VABARIIGI PRESIDENDI JA HR GEORGI-RENE MAKSIMOVSKI PIDULIK VASTUVÕTT EESTI VABARIIGI 100. AASTAPÄEVA PUHUL 24. veebruaril 2018 Eesti Rahva Muuseumis

KAVA 17.00 - 18.20 Laval Anna-Liisa Eller kandlel 18.30 Vabariigi Presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski saabumine Vabariigi Presidendi kõne Kõne kantakse üle kõigil ekraanidel 18.55 NO31 Teekond - muusikaline rännak läbi Eestimaa Stsenaariumi autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Ülekanne kõigil ekraanidel 19.50 Vahepaus 19.55 Laval Trad.Attack!

20.00 Vabariigi Presidendi ja hr Georgi-Rene Maksimovski kätlemistseremoonia Palun jälgige Teie esitluskaardile märgitud kellaaega ning siirduge õigel hetkel kätlemisruumi 21.20 Laval Supernova ja Ivo Linna 23.00 - 00.00 Peeter Volkonski mängib maailmamuusikat

Eesti Rahva Muuseum on meie mälu koda ja vaimu kodu. Rohkem kui saja aasta jooksul on siia koondatud kihistused meie olemise ajaloost ning just siin mõtestatakse meid inimestena, kellel on lugu. Me ei sündinud eile, me ei sündinud sada aastat tagasi − meie jalajäljed algavad palju varem. Ühtlasi võib siin tõdeda, et meie lugu on mitmekülgne ning me pole mitte ühe sirgelt kulgeva joone tipmine ots, vaid keerukate mustrite, põimuvate sidemete ning suhete ja kattuvate kihtide ning sõlmede tulemus.

Just Eesti Rahva Muuseumis on võimalik kõigil tutvuda selle keeruka seeneniidistiku kõige erinevamate ilmumisvormidega ning võrrelda erinevusi ja sarnasusi, mis iseloomustavad mitte minevikku, vaid meid − siin ja praegu. Ajalugu on kohal, pärand elab edasi, miski ei ole kadunud. See on põhjus, miks me oleme täna siin.

Olete oodatud Eesti Rahva Muuseumis ringi vaatama. Avatud on näituste ala, mis annab ülevaate meie kodu ajaloost: vanimatest kihistustest uusimateni. Samuti oleme rõhutanud hoone eripärast arhitektuuri, mis on ühtaegu napp ja pidulik, hillitsetud ja suurejooneline.

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mull’ nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mull’ kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

MU ISAMAA ON MINU ARM Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma.

Sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!

Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast surema!

Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa!

Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!

Maa võpatas. Maa röögatas. Täiest kõrist pahvatas naerma maa, ja vanaisa kanna alt ilmus särav ja sätendav, mudane ja mustendav kaheksakand.

(Hasso Krull, katkend luuletusest “Kui kivid olid veel pehmed”, juuli 2014) Kunstnik Martin Pedanik on aastaid oma loomingus tõlgendanud nüüdisaegsel moel sümboleid, märke ja mustreid, mis pärinevad meie rahvakultuuri vanematest kihistustest.

Meie riigi sajanda juubeli puhul on ta toonud tänapäeva kaheksakanna. Kaheksakand on üks levinumaid märke Eesti ornamentikas, ilmnedes nii Saaremaal kui Setomaal, nii mulgi rättidel kui Muhu tikandites. Enamasti seostatakse kaheksakanda ilmakaartega, kusjuures kaheksakand ei näita mitte ainult põhi-, vaid ka vaheilmakaari. Tähenduslikult on aga kaheksakanda loetud alati märgiks, mis kaitseb ning toob uut õnne. Hasso Krulli read viitavad kaheksakannale kui ürgse alguse sümbolile, mille ilmumine on märk maailma loomise võimalikkusest.

Kaheksakand, see igioma on siin sama äratuntav kui Kihnu hülgeküti sokikanna alla kootuna hoidmaks ja kaitsmaks.

Sama äratuntav kui Mulgimaa “pessutulba” kinnastel või õnnesoovlikel hõõgvärvilistel Läänemaa pulmavaipadel. Annab tuge ja jõudu kui piltpalve.

Kaheksakand on justkui linnupete hommikul, et julgeksid päevale vastu astuda. /Anu Raud/

SINUGA JA SINUTA (1919) Juhan Liiv Sinuga olen lainetel lõhkuvail, sinuga janunev palm ma kõrbemail, laev, vaene, heitleb hukkuvais lainetes, palm, vaene, norutab liiva sees, olen hoone, raputud maru väel, olen lille, muljutud tormi käel.

Sinuta hommik, kel pole koidukiirt, sinuta öö, kel polegi piirt, sinuta kevade olen, pole üht lillekest, sinuta puu, kellel ainustki lehekest; taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest.

Sinuta olen ma udune ilm, nägemata silm.

Sinuta olen ma uneta öö, sinuta töö ei olegi töö.

Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond.

Isamaa!

Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!

NO31 Teekond - muusikaline rännak läbi Eestimaa stsenaariumi autorid ja režissöörid ning Vabariigi Presidendi vastuvõtu lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Muusikaline nõuandja Jaan-Eik Tulve Osalevad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Olari Elts), Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa ja Anu Taul, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni B-kompanii (leitnant Tõnu Niilo), ErkkiSven Tüür, Vox Clamantis (dirigent JaanEik Tulve), Sven Grünberg, Tõnis Mägi ja keelpillikvartett (Karmen Urb, Lota-Loviisa Rohtla, Teele-Liis Tiidor, Heiki Palm), Tartu Ülikooli Naiskoor (dirigent Triin Koch), Tallinna Muusikakeskkooli Noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits), Arhailise Meestelaulu Selts, Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Bert Langeler) ja Teater NO99 näitlejad Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Marika Vaarik ning koer Lola

Tekstid: Kristjan Jaak Peterson, Betti Alver, Mats Traat, Lauri Sommer Esitatavad palad: Veljo Tormis “Laulusild” (sõnad “Kalevala” ja Eesti rahvaluule) Heino Eller “Kodumaine viis” Rahvaviis “Aeg läheb, aga õnn ei kao” Lauri Õunapuu “Rivilaul” (sõnad Contra) Rahvaviis “Serjoga” Lauri Õunapuu, seade Mirjam Tally “Küla mul käskis vait olla” (sõnad rahvaluule ja Lauri Õunapuu) Erkki-Sven Tüür ja In Spe “Isamaa” (sõnad Hando Runnel) (helisalvestus aastast 1982) Arvo Pärt “The Deer’s Cry” (Püha Patricku palve) Sven Grünberg “Ball” (helisalvestus aastast 1979) Tõnis Mägi “Palve” (sõnad Tõnis Mägi) Õhtujuht Helena Pruuli

Korraldaja Teater NO99 Koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu, Politseija Piirivalveameti, Tartu linna ja Päästeametiga Produtsent Juta Saarevet Lavastusjuht Kairi Mändla Korraldus Angela Mooste, Kätlin Sumberg, Sandra Marie Eelmaa Graafika Martin Pedanik Eesti Rahva Muuseumi ürituste juht Viljar Pohhomov, tehnikajuht Taavi Toom Pealavameister Reigo Tammjärv, lavameistrid Heiko Mändla, Kaur Kivilo ning Avo Anni, Riho Meister (ERM) Lõkkemeister Indrek Leht Valguskujundaja Siim Reispass Valgusmeistrid Rene Tamm, Revo Koplus, Karl Marken, Volmer Kliimand, Kasper Raidam, Veiko Jaksi, Jaanus Pähn (ERM) Helimeistrid Raido Linkmann,

Mihkel Tomberg, Kaupo Uibo Videolahendused RGB (videomeister Ahto Vaher), Ahto Palmre (ERM) Inspitsiendid Ülle Hertmann, Katrin Arendi Catering Event Catering NO31 Teekond - muusikaline rännak läbi Eestimaa Produtsent Liis Orav Tootmisjuht Kamilla Kase Operaator-lavastaja Meelis Veeremets E.S.C Operaatori assistent Māris Pilāts Valgusmeistrid Alvar Kõue, Andrus Ilp, Henri Savitski, Normunds Straševskis Helirežissöör Ann Reimann Režisööri 1. assistent Salme-Riine Uibo, Helen Takkin Võttepaiga juht Kristo Kaljuvee Monteerija Marion Koppel Järeltöötluse koordinaator Jan Viljus Helikujundajad Tanel Roovik, Danek Kaunissaare, Veiko Anvelt, Mihhail Rihter Grimm Liina Pihel, Mirjam Vallsalu, Gristina Pahmann, kostüüm Moonika Lausvee, Alice Bakhoff

Täname kõiki vabatahtlikke, kes aitasid vastuvõtu ja muusikalise rännaku sünnile kaasa, täname neid sadu inimesi, kes rändasid meiega koos läbi pikkade külmade talveööde.

Täname kõiki inimesi ja ettevõtteid, kes toetasid, pakkusid abi, tulid vastu − teid oli väga palju.

Eraldi täname vanaprouat, kes ootas meid ühel päeval teatri ukse kõrval ning tõi meile oma kodust vanu hästihoitud tekstiile, sest ta arvas, ehk on meil neist abi. On tõesti. Aitäh!

RESTORAN WC

WC

KÄTLEMA

HURDA SAAL

KÄTLEMINE

WC PEOALA

WC NÄITUSTE ALA

FOTOSEIN

WC

GARDEROOB

PRESS