NO99 kavavoldik, mai-juuni 2018

töö, töö, töö mai-juuni 2018

NOДвенадцать

VIIMASED ETENDUSED!

Revolutsioonid sünnivad paljude elementide koosmõjul.

Pikaajaline vimm seguneb lühiajalise vimmaga, ühiskondlikud emotsioonid väga isiklikega. Nii oli see 1917. aasta oktoobris.

Mõistmaks revolutsiooni kui ühiskondliku plahvatuse hetke, on põhjalikest ajalookäsitlustest palju väärtuslikumad hoopis kunstiteosed, mis võtavad konkreetse ajahetke jõujooned poeetiliselt kokku. 1917. aasta oktoobrirevolutsioonist on säilinud vähe teoseid – küllap oli loojatel ellujäämisvõitluses pakilisemat tegemist. Kuid on üks erand – Aleksandr Bloki poeem „Kaksteist”, kirjutatud jaanuaris 1918.

Saša Pepelyayev on lavastanud väga palju klassikat.

Oma tõlgendustes võtab ta krestomaatilised materjalid algelementideks lahti ja paneb siis oma kineetilise teatri võtmes kokku hoopis teisiti. Ta on seda teinud Goethe ja Bulgakovi, Tšehhoviga (et mainida vaid Teater NO99s sündinud lavastusi) ja nüüd Blokiga. Punakaartlasi revolutsioonijärgses öises lumetormis kujutav Bloki „Kaksteist”, paljude jaoks 20. sajandi vene kirjanduse üks mõistatuslikumaid teoseid, võtab Pepelyayevi käe all liikumisteatri vormi ja näitab kunstniku paratamatust elada omas ajas.

Tekst Aleksandr Blok Tõlge Johannes Semper, Kalju Kangur, Laur Kaunissaare Lavastaja ja kunstnik Sasha Pepelyayev Kostüümid Sergei Illarionov Dramaturg Laur Kaunissaare Laval Johan Elm, Kirill Havanski, Ingmar Jõela, Laura Kukk, Ingrid Margus, Jane Napp, Jaanus Nuutre, Dovydas Pabarčius, Steffi Pähn, Teele Pärn, Sander Roosimägi, Ilo-Ann Saarepera, Johannes Richard Sepping, Nils Mattias Steinberg, Markus Truup, Joosep Uus (kõik EMTA Lavakunstikooli 28. lend) Etendused 2/3 mail. Viimased etendused!

Enne 2. mai etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.

NO43 Kõnts Igaüks elab eraldi ja ometi elame me kuidagi koos. Rõhuga sõnal kuidagi. Lihtne see ei ole, vahel isegi võimatu. Aga me püüame – kahekesi, ühe-koma-kolme-miljonikesi, kõik varsti kaheksa miljardit. Selles püüdmises ongi ehk kõige suurem ilu.

Nagu ütleb Samuel Beckett: Try again, fail again, fail better. „NO43 Kõnts” sai alguse vene kirjaniku Fjodor Sologubi saja aasta tagusest romaanist „Saadanasigidik”, mis käsitleb illusioonitu, kuid terava irooniaga inimlike ihade ja rumaluse piiritust nii, nagu see avaldub ühes Vene provintsilinnas.

Kuid mis on meil Vene provintsilinnast? „Kõntsas” on ülivähe teksti – vaataja näeb Sologubi ja Houellebecqi ja Miłoszi tekstide kontsentraati, selle emotsionaalset tuuma.

Inimese kooseksisteerimise võimatust ja ilu. Kõik muu on abstrahheeritud. Kujundid avalduvad liikumises, rütmides ja emotsioonides.

Lavastajad-kunstnikud Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo Töö kehaga Jüri Nael Valguskunstnik Petri Tuhkanen Muusikaline kujundus Jakob Juhkam, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper Laval Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Jörgen Liik ning külalisena Reimo Sagor Etendus kestab üks tund ja 40 minutit, ilma vaheajata.

Etendused 14/15 mail Teater NO99s ja 8. juunil Freiburg Festivalil (Saksamaa) Enne 14. mai etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse.

NO36 Unistajad Kuidas ja milleks tänapäeval õieti mässatagi, kui igasugune mäss tundub juba endalegi ette mannetu ja ennastimetleva kraapena perfektseks lihvitud maailma peegelfassaadil?

Kuidas emigreeruda iseendasse, kui sealgi pole pääsu? Aga vastuoludest sündiv energia jääb. Ta pulbitseb kuskil allpool keemis-eelselt pinevat pinnakihti. Ta otsib sinus vormi ja leiab selle unistustes ning muusikas, hinge viimases kaaslases.

Juhan Ulfsaki lavastuste hingeline stiil on terav, aga cool. Ta ei hellita, aga ta ei moraliseeri. Nii süstivadki autorid „Unistajates” tänapäeva ületamatute vastuolude limbo kontsentraati otse publiku südameverre. See tunne on tume, aga ta ei ole võõras vaatajatelegi. Ainus pääsetee on selles, et ta väljendub.

Lavastaja Juhan Ulfsak (Von Krahli Teater) Valgus- ja videokunstnik Petri Tuhkanen Kostüümikunstnik ja joonistused Kärt Hammer Dramaturg Eero Epner Laval ja muusika Jakob Juhkam, Jörgen Liik, Rea Lest, Simeoni Sundja Etendus kestab üks tund ja 25 minutit, ilma vaheajata.

Etendused 5/7/26/28/29 mail ja 13/14/15 juunil. Etendused algavad kell 21!

NO35 Päev pärast vaikust Teadlased otsivad. Mida otsivad – kui nad isegi teaksid.

Midagi, mis muudaks kõik, mis selgitaks ja vabastaks.

Seniks – merede kaupa sihikindlat tööd ja pimesi püüdlemist vaikivasse tühjusesse.

Lauri Lagle lavastused kujutavad endast enamasti mudelsituatsioone. Nad ei kirjelda inimsuhteid, tundeid, tahte triumfe, vaid seda, kuidas maailm ja inimese elu oma olemuses on. Lagle kõneleb kujundites, kuid tema töödes on oluline tasakaal idee abstraktsuse ja näitlejate mängulisuse vahel. Lavastuses „Päev pärast vaikust” on inimese elu kirjeldavaks mudeliks teadlaste järjepidev otsimine, kujund meie kõigi püüdlustele suure sõnastamatu poole.

Sealt kaugemale ta ei seleta, ei too publiku ette pseudointellektuaalseid targutusi, vaid laseb kõnelda kõikehõlmaval poeetilisel kujundil enesel. „Päev pärast vaikust” ühendab southparkiliku veidruse näitlejamängus, installatsioonilise lavaruumi ja detaile väärtustava lavastajatöö. Nomineeriti 2017. aasta parima lavastaja auhinnale.

Lavastaja Lauri Lagle Helid Hendrik Kaljujärv Kunstnikud Kamilla Kase, Allan Appelberg, Lauri Lagle Valgus Siim Reispass Dramaturg Eero Epner Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv Etendus kestab üks tund ja 40 minutit, ilma vaheajata.

Etendused 24/25 mail.

Enne 24. mai etendust dramaturgi sissejuhatus lavastusse ja pärast etendust kohtumine trupiga.

NO34 Revolutsioon 1789, 1846, 1917, 1979, 1988, 2011, 2014. Oranžid ja kollased, rohelised ja sametised – revolutsioone on olnud erinevaid.

On loodetud, on igatsetud, on kardetud, on ette nähtud. Ka neljas tööstusrevolutsioon võib olla kohe-kohe algamas, aga ühes sarnaneb see revolutsioon kõigi eelnevatega – temagi algatajaks on olnud inimesed. Ent on veel üks jõud, mis taustal koguneb. Tema tõus tsunamiks on aeglane, aga kindel, ta on pikalt vaikinud, kuid temagi kannatus pole lõputu. „NO34 Revolutsioon” tõukub Hasso Krulli eeposest „Meeter ja Demeeter”. Selles on luuletaja ja filosoofi intuitsioon sidunud ühte veeuputusmüüdid kogu maailmast, sumeritest indiaanlasteni. Krulli tekst põimib mütoloogilist olmelisega, nii et näitleja ja vaataja küsib endalt, milleks ostukäru, kui maailmameri on ninasõõrmeis, milleks isamaa, kui pole kuskile varvastki toetada ja vihma muudkui sajab ja sajab. Visuaalselt otsingulises keeles uurib „NO34 Revolutsioon” looduse suurt comeback’i.

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Muusika Jakob Juhkam Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro Etendus kestab kaks tundi.

Etendused 17/18 mail Teater NO99s ja 5. juunil festivalil TheATRIUM Klaipedas (Leedu).

Enne 17. mai etendust sissejuhatus lavastusse.

Lavastus etendub EV100 raames loodud teatrisarja “Sajandi lugu” avalavastusena. “Sajandi lugu” on Eesti teatrite ühine kingitus Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäevaks.

KÜLALISETENDUSED!

NO32 Heasoovijad

Kuidas hävitada ebapuhtust, kuidas hoida puhtuse ilu?

Kuidas ületada õudused, kuidas jõuda ideaalini? Kätepesu ja rassipuhtus pärinevad samast mõttelaadist. Just puhtuse ja rüveduse vastandusele, mis on modernsele inimesele nii sügavalt omane, tugineb „NO32 Heasoovijad”. Kas on lootust puhtaks saada, puhtaks jääda ja kui, siis kuidas?

Lavastuse algmaterjaliks on prantsuse-ameerika romaanikirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal ilmunud tuhandeleheküljeline „Heasoovijad”, mis jutustab 20. sajandi kõige süngematest peatükkidest mitte läbi ohvrite või mõttelise pealtnägija, vaid otse ja ilustamata – läbi tegude sooritaja enda silmade. Sügav tekstiteater.

SS-Obersturmbannführer Maximilian Aue avaneb Littelli romaanis ja Ojasoo lavastuses kui omamoodi tänapäeva igamees. Hämmastava veenvusega selgub, et massimõrvadele kontoritöötajana passiivselt kaasa aidanud ja kohati ka päris vahetult neis osalenud Aues pole midagi ebatavalist, vastupidi, ja just see panebki vaataja läbi kaaluma oma moraalse üleoleku ja arusaama sellest, kas ja kuidas on võimalik inimlik puhastumine.

Lavastaja-instseneerija Tiit Ojasoo Tõlkinud Indrek Koff Dramaturgid Laur Kaunissaare, Tarmo Jüristo Muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv Laval Gert Raudsep ja külalisena Tiina Tauraite Etendus kestab kaks tundi ja 50 minutit, ilma vaheajata.

Etendused 21/22 mail ERMi Hurda saalis Tartus.

Käbikojas

ESIETENDUS! VAID NELI KORDA!

Artemjeva Lozjamova Jevgenia (Genija) Aleksejevna isiklik laul Kevadises karjakülas väike leivapood, Pomuti jõe suudmes väike leivapood. Pomuti kõrge mägi – kas tehtud leivast, leivakestest kas tehtud? Pomuti väike vastik leivapood, mis viina müüb mäe jalamil, kevadises karjakülas. Minu laasitud palkidest maja. Minu tahutud palkidest maja. Jõe ülesvoolu minevaid paljusid inimesi kuuma tee veega ootan, valmiskeedetud toiduga ootan, allavoolu minevaid paljusid lapsekesi minu teega joodetud, leivaga toidetud, kullakesed mäe jalamil kevadises karjakülas. Üks mees, Alikov Andrei.

Käbikõrgune mu majake, käbisuurune mu majake. Sina selle ehitasid, sina selle tegidki, Alikovi Andrei, minu meheke.

Tütreid kasvatada me sinuga ei osanud, poegi omada ei osanud me sinuga. Ainus meie tütar Fjokla pole tütresarnane, pole pojasarnane, Alikovi Andrei, minu mehekene. Kuigi su rusikas oli suur, kuigi su rusikas oli vägev, jõudu oli sul küllaga, kuigi mu juukseid sa rebisid, kuigi mu selga sa kolkisid, Alikovi Andrei, minu mees. Tublisse karjakülasse mäe jalamil, tublisse majasse kevadisse Karjakülla kui Sa jääd, jää peale mindki, jää pärast mu surma, jätan su pärast oma surma, Alikovi Andrei, minu sõbruke. Kevadises karjakülas, mäe jalamil, kui meid enam ei saa olema, pärast meie surma, mäejalamil, kevadises karjakülas kaks kändu tuletegemiseks las jäävad leinama, kaks palginotti tulehakatuseks, las jäävad leinama. Ühistöö Anne Türnpu, Marika Vaarik, Eva Koldits, Hendrik Kaljujärv, Anna Randoma Etendused 11/30/31 mail ja 1. juunil. Vaid neljal õhtul!

NO99 Tantsulaager: coverid Hooaja lõpupidu!

Tõelised kunstnikud ei laena, tõelised varastavad, ütlevad asjatundjad. Ja tõepoolest, kui võib-olla ehk sulle tundmatugi kolleeg kuskil maailmas on kirja pannud suurepärase biidi, miks mitte ehitada selle peale kohalikku konteksti paremini sobituv karkass. Igavik ei pane sugugi pahaks ja coverite kunst on kunst omaette. Rajusid näiteid sellest leiab hulgaliselt nii Eesti muusikast kui kogu maailmast. Just coveritele Tantsulaager seekord keskendubki. Tantsi nagu sa poleks originaalist kuulnudki!

Hooaja viimane NO99 Tantsulaager 18. mail kell 23!

Puhkus

Laur Kaunissaare

Võiks öelda, et puhkus, õigemini töö ja puhkuse suhe on üks tänapäeva maailma kesksemaid teemasid. Ütle kas, millal ja kuidas sa puhkad ja ma ütlen, kes sa oled. Nõgisel 19ndal sajandil sa lihtsalt töötasid kuniks elu. Nüüd aga on tööaeg ja puhkeaeg – eeskätt töö kui mõiste muutumise tõttu – nii ähmastunud, et raske on aru saada, mis on mis. Võitlus töötundide reguleerimise eest kestis aastakümneid ja nagu mõni Eesti tööstusettevõte praegugi tõestab, kestab tänaseni.

Vastuolud puhkuse ja töö ümber pole kuhugile kadunud. Ühelt poolt kiideldakse 90ndate järelkajana, et oh, ma pole juba kümme aastat puhkust välja võtnud ja mul on nii palju tööd.

Teiselt poolt esitatakse digitaalselt tõendeid puhkusest kui teatud laadi klassitunnusest.

Seejuures on puhata üha keerulisem. Vahel on viidatud, et tuleviku hotellid, kuurordid ja puhkekruiisid on sellised, kus sult korjatakse ära kõik sidevahendid. Õigemini sa ise annad nad rõõmuga ära, sest sa ei ole iseendas kindel – kas sa suudad ikka loobuda veel ainult see üks kord nende nii tähtsate töömeilide vaatamisest. Küllap sellesama puhkamise üha keerulisemaks muutumise tõttu on viimasel ajal sagedasti näha, kuidas näiteks inimesed, kes puhkavad saartel, rõhutavad emotsionaalselt hetke, mil praam sadamast lahkub: neil on äkitselt tekkinud legitiimne argument öelda: „sorri, ma tõeti ei saa, saage hakkama”.

Tihti liigitatakse puhkuse alla ka kunsti kogemine. See toimub tööst vabal ajal ja on mittepraktiline, mitteproduktiivne tegevus, justkui töö vastand. Kuid siin on paradoks. Selleks, et kunst kui väga paljude inimeste ühise töö tulemus saaks kogejale olla tõeliselt puhkus, peaks ta ilmselt ka olema tehtud suuresti mittepraktilistest ja mitteproduktiivsetest impulssidest lähtuvalt.

Kuid kunstivalla enda puhul on puhkus väga ambivalentne teema. Mittemateriaalse töö tegijana kunstnik justkui ei puhkagi kunagi. Ta ei pane ega saagi panna kontoriust kinni ei kell viis ega isegi kell üksteist. Tema peas on see uks alati avatud. Isegi öösiti renderdab aju kujundeid ja tehnilisi lahendusi. Igal hetkel võib tulla mõte uue lavastuse, rollilahenduse kohta ja siis sa vahid öist lage, millel peegeldub tänavalambi kuma või vaatled mööduvaid pilvi, kulm kipras või avali, ja põhimõtteliselt võiks selle ju tööajana kirja panna. Üha enam räägitakse küll kunstnike sotsiaalkaitsest, tasuta assistentide ja praktikantide ekspluateerimisest brändiks muutunud kunstnike poolt, aga paradoks kunstniku ja puhkuse puhul on, et väga tihti kunstnik täitsa iseseisvalt otsustab mitte puhata. Öeldakse ju, et üle töötavad need inimesed, kes armastavad oma tööd, mitte need, kes suhtuvad sellesse kui millessegi endast eraldiseisvasse. Pealegi on praeguses meediaühiskonnas oluline jätta endast regulaarse sagedusega märke üldisesse fiidi. Kui sind pole näha, pole sind olemas. Avalikkuse niigi ülekoormatud tähelepanuhorisonti pääseda soovivate projektide puhul eeldatakse pidevat kommunikatsioonipanust ka kunstnikult. Ideaaliks on väikesed ja emotsionaalsed snipet’id, mida aga iga kunstnik kaalub paratamatult kogu oma loomingu kontekstis. Killustumine is the new black.

Ja samas võiks öelda, et nii nagu puhkuseta ei ole tööd, ei ole puhkuseta ka kunsti. Akusid tuleb laadida. „Kunstnikul peab olema aega jalutada ja libistada näppe mööda aialippe,” nagu ütles kunagi Tõnu Tepandi, võib-olla liiga romantiliselt, sest sama kehtib ju ka kõigi teiste valdkondade kohta, aga siiski hoiatavalt. Puhake, et töötada.

Piletite ostmine Teater NO99 pileteid on võimalik osta meie kassast ja meie kodulehelt - aadressil www.no99.ee.

Otse piletiostule viivad alalehed “Kava” ja “Piletid” ja iga lavastuse leht. Ennast kasutajaks registreerides ehk NO99 Sõbrana sisse logides kehtivad piletitele soodushinnad!

E-mail – Teater NO99 listiteated See on kõige kiirem viis meie uudistega kursis olemiseks ja mugavaim võimalus parimate pakkumiste saamiseks. Liitu teatri mailinglistiga www.no99.ee alamlehel “Piletid”.

Facebook - www.facebook.com/TeaterNO99/ Facebookis jagame kõige kiiremaid uudiseid ja levitame muidu head.

Instagram - teaterno99 Instagramis jagame oma hetki ja uudiseid piltidena.

Need räägivad ehk veel rohkem.

Teater NO99 internetis - www.no99.ee

Mängukava pani kokku Laur Kaunissaare

Jazz NO99 Jazziklubi tegutseb koostöös Eesti Jazzliiduga juba üle kümne aasta. Igal reede õhtul kell 21 astuvad üles põnevad muusikud nii Eestist kui ka välismaalt. Kontserte korraldab Eesti Jazzliit.

Piletid on müügil eelmüügis ja kohapeal. Eelmüügis pileti hind 7 €, sooduspileti hind 5 €, kohapeal vastavalt 10 € ja 7 €.

Hooaja lõpukontsert erihinnaga – eelmüügis pilet 10 € ja 7 €, kohapeal vastavalt 15 € ja 10 €. Eelmüük lõpeb kontserdi päeval kell 15. Sooduspiletid kehtivad (üli)õpilastele, õpetajatele, pensionäridele, Jazz Pesulad kliendikaardi omanikele, Eesti Jazzliidu liikmetele ning samal õhtul NO99 Teatrit külastanutele.

Soovitame laua omale ette broneerida kohvik@no99ee või 6605051.

Püsi jazzi lainel – JAZZ.EE

Mai R 04/05 21:00 NO99 jazziklubi: Susanna Aleksandra R 11/05 21:00 NO99 jazziklubi: Vindpower R 18/05 21:00 NO99 jazziklubi: Uno Naissoo 90 / Tõnu Naissoo

Hammond Trio

Hooaja lõpukontsert!

Piletiinfo Kassa 6605051 Kassa on avatud E-R 12-22 Pileteid saab osta ka kodulehelt www.no99.ee Pileti hind 19 €, sooduspilet 15 € (õpilased, üliõpilased, õpetajad, pensionärid), toetajapilet 30 €.

Kodulehel kasutajaks registreerides piletitele soodushinnad!

NB! Tund enne etenduse algust vabade kohtade olemasolul tudengitele, õpilastele, õpetajatele, päästetöötajatele, pensionäridele pilet 5€!

UUDIS! Müügil on uuestivaatamise pilet, mis maksab vaid viis eurot. Kui oled mõnda meie lavastust näinud, kuid tahaksid seda näha veel, leida sealt uusi nüansse, mõista paremini detaile, näha, miks teater on teater ehk miks iga etendus on alati erinev sama lavastuse teisest etendusest, siis sobib hästi uuestivaatamise pilet. Selleks kirjuta meile piletid@no99.ee või tule kassasse (kui ostad pileteid meie veebipoodi sisseloginuna, on andmed Sinu külastuste kohta meil olemas.)

NO99 kassas on müügil kinkekaardid (38 €).

Broneeritud piletite väljaostmine hiljemalt üks nädal enne ja kollektiivtellimuste puhul kaks nädalat enne etendust.

Pileteid tagasi ei osteta. Parkla (maja taga, sissesõit Kentmanni tänavalt) avatud argipäeviti alates 17:30 kuni restorani sulgemiseni. Parkla on meie külalistele tasuta. Auto parkimine maja ees on tasuline (südalinna tsoon).

Rattaparkla asub maja ees ja vestibüülis.

NB! Kollektiividele Kollektiividel on võimalik lisaks ühiskülastusele tellida eraldi sissejuhatus etendusse teatri dramaturgilt. Samuti on võimalik tellida loeng kaasaegsest teatrist ja kultuurist.

Sissejuhatused ja loengud on ühiskülastuse korral tasuta.

NB! English visitors Dear guests. If you are interested in our shows please contact piletid@no99.ee. We can usually offer translation (in various languages) for our shows. Also our dramaturges are ready to make you a short introduction to the theatre and to the performance (in English, German, French, Russian and Polish).

Please note that several our shows are with almost no words − “Filth” (Kõnts), “El Dorado: The Clowns` Raid of Destruction” (El Dorado: klounide hävitusretk), “NO35 After Silence” (Päev pärast vaikust), “NO33 Hysteria” (“Hüsteeria”).

Please visit our English web site www.no99.ee/en for more information.

The ticket office and restaurant are open from Monday to Friday 12am to 10pm. You can always book a table at our restaurant by contacting us at kohvik@no99.ee or 660 5051.

Tickets are also available on our website www.no99.ee.

Ticket prices are 19 € and 15 €.

The phone number of our ticket office is 660 5051.

Mai K 02/05 19:00 NO37 NOДвенадцать Eelviimane etendus!

N 03/05 19:00 NO37 NOДвенадцать Viimane etendus!

R 04/05 21:00 NO99 jazziklubi: Susanna Aleksandra L 05/05 21:00 NO36 Unistajad E 07/05 21:00 NO36 Unistajad R 11/05 19:00 Käbikojas Esietendus!

R 11/05 21:00 NO99 jazziklubi: Vindpower E 14/05 19:00 NO43 Kõnts T 15/05 19:00 NO43 Kõnts Viimast korda sel hooajal Eestis!

N 17/05 19:00 {Sajandi lugu}: NO34 Revolutsioon R 18/05 19:00 {Sajandi lugu}: NO34 Revolutsioon Viimast korda sel hooajal Eestis!

R 18/05 23:00 NO99 Tantsulaager: coverid! Hooaja lõpupidu!

R 18/05 21:00 NO99 jazziklubi: Uno Naissoo 90 /

Tõnu Naissoo Hammond Trio Hooaja lõpukontsert!

E 21/05 19:00 NO32 Heasoovijad Külalisetendus ERMis (Tartu) T 22/05 18:00! NO32 Heasoovijad Külalisetendus ERMis (Tartu),

viimast korda sel hooajal!

N 24/05 19:00 NO35 Päev pärast vaikust R 25/05 19:00 NO35 Päev pärast vaikust L 26/05 21:00 NO36 Unistajad E 28/05 21:00 NO36 Unistajad T 29/05 21:00 NO36 Unistajad K 30/05 18:00 Käbikojas N 31/05 18:00 Käbikojas Eelviimane etendus!

Viimast korda sel hooajal!

Juuni R 01/05 19:00 Käbikojas Viimane etendus!

K 13/05 21:00 NO36 Unistajad N 14/05 21:00 NO36 Unistajad R 15/05 21:00 NO36 Unistajad Viimane etendus sel hooajal!