Maailmaharidus koolis by AKÜ

Maailmaharidus koolis

Maailm muutub kui me teda puutume ja me ise muutume, kui maailm meisse puutub. Peeter Volkonski, Onu Volgi V채rsiaabits

2009. aastal, kui koostati uusi põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid, andis oma panuse sellesse töösse ka Eesti Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töögrupp, mille liikmeteks on maailmaharidusega tegelevad mittetulundusühingud. Eesmärgiks seati õppekavade suunatus aktiivsete maailmakodanike kasvatamisele. Kuigi on loomulik, et õpingutes keskendutakse enim kohalikele, Eestit puudutavatele teemadele, on kaasaegses maailmas seoste tajumine asendamatu oskus, milleks kool peab õpilasi ette valmistama. Nii soovitaski töögrupp lisada õppekavadesse enam ülemaailmset mõõdet, mis ka õppekavade koostajate poolt arvesse võeti. Selle voldiku eesmärk on näidata, et maailmaharidus ning globaalsed teemad pole õppekavas midagi väga uut. Samas on eelmainitud temaatika paremaks edasiandmiseks vaja uut lähenemist ja värskeid ideid, kuidas erinevaid teemasid käsitleda põimides lokaalset globaalsega.

Edukat maailma harimist! Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töögrupp: Jaan Tõnissoni Instituut, Humana Estonia, Eesti Roheline Liikumine Tegijad: Johanna Helin, Mari-Helene Kaber, Siim Soplemann, Evelin Andrespok Kasutatud materjal: Poola MH töögrupi brosüür “Edukacja Globalna w szkole” ja Oxfam’i “Education for Gobal citizenship - A guide for schools”

Tallinn, 2010

Kust on pärit sinu riided? Kingad? Asjad, mida tarbime, on käinud läbi kümnete käte teisel pool maakera, enne kui nad meieni jõuavad. Kas teadsid, et ka Eesti rõivatootjate kaup on valmistatud Kaug-Ida odava tööjõu poolt? Ja mida sa täna hommikusöögiks sõid? Banaan on eestlaste üks eelistatumaid puuvilju, aga siin see ei kasva. Samuti ei kasva meil kohv, tee või kakao. Interneti kaudu oleme pidevalt ühenduses inimestega teisel pool maakera. Või kui tahame kogeda midagi uut ja eksootilist, võime reisida ise kohale. Uued tuuled jõuavad ka Eestisse ja on meile kasulikud - Dave Benton tõi Eestile Eurovisiooni võidu ning Brasiilia jalgpallurid aitavad kohalikku jalgpallivõistkonda edasi. Erinevad köögid rikastavad meie igapäevast toidulauda ning muusika ja filmid avavad silmad ja kõrvad teistele kultuuridele. Maailm mõjutab meid igal sammul. Aga kuidas meie maailma mõjutame? Fakt on see, et igaüks meist mõjutab inimesi teisel pool maakera siis, kui sööme ja joome, ostame uusi teksaseid, sõidame eksootilistele puhkusereisidele või hääletame valimistel. Meil kõigil on vastutus selle ees, et see mõju oleks positiivne. Maailmaharidus uurib ja selgitab, kuivõrd keeruline on tegelikkus. Ta arendab kriitilist mõtlemist ja vastutustunnet. Erilist tähelepanu pööratakse nende arvamusele, keda üleilmne areng on kõrvale tõrjunud või negatiivselt mõjutab. See tähendab, et maailmaharidus annab hääle neile, kellel seda pole.

Maailmaharidus aitab noortel: - mõista paremini maailmas toimuvat, eelkõige erinevate maailma piirkondade sidusust üksteisega ning ka probleeme, mis on tekkinud üleilmastumise ja sellega kaasnevate protsesside käigus - arendada empaatilist mõtteviisi ja solidaarsust, austust teiste kultuuride ja inimeste ning looduse suhtes, - omandada vajalikke oskusi, et tegutseda nende väärtuste nimel

Maailmahariduse definitsioon

Globaalsed teemad

Maailmahariduse kohta on erinevaid definitsioone, Eestis kasutab AKÜ maailmahariduse töögrupp näiteks sellist: Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille eesmärk on kasvatada aktiivseid maailmakodanikke, kes on teadlikud sellest, mis maailmas toimub, millised on toimuvate sündmuste põhjused ning kuidas kõik see meid mõjutab ja kuidas meie omaltpoolt maailma mõjutame. Aktiivne maailmakodanik tahab ja oskab läbi oma avatud oleku ning teadliku ja eesmärgipärase tegutsemise (näiteks säästva tarbimise, loodussõbraliku käitumise) maailma paremaks muuta.

Maailmahariduse teemad on väga laiad ja mitmekesised. Maailmaharidus püüab lahti mõtestada uusi probleeme ja nähtuseid, mis tekivad üleilmastumise tagajärjel. Pole võimalik kohe kaardistada kõiki küsimusi, mis väärivad nendes protsessides tähelepanu. Siin on vaid mõned näited: inimõigused, migratsioon, kliimamuutused, sotsiaalne õiglus, tarbimine, toit, säästev areng, kolonialism, arengukoostöö, konfliktid ja rahu, sooline võrdõiguslikkus, rassism, kaubandus ja vaesus.

See ja teised definitsioonid rõhutavad teadlikkust, mõistmist, vastutust meid ümbritseva ees ning aktiivset tegutsemist, kui märkame ebaõiglust ja probleeme, mis vajavad lahendamist.

Väärtused, oskused, teadmised, hoiakud Maailmaharidus põhineb neljal sambal: Väärtused, mille aluseks on mõiste maailmakodanikust Teadmised, mis on olulised, et mõista tänapäeva maailma Oskused, mis võimaldavad kasutada praktikas omandatud teadmisi Hoiakud, mis tagavad maailmakodanikuna tegutsemise

Väärtused

Teadmised

Oskused

Hoiakud

– õiglus – avatus – inimõigused – partnerlus – kaasamine

– sotsiaalne õiglus – kultuuriline mitmekesisus – üleilmastumine ja vastastikune – sõltuvus – säästev areng – rahu ja konflikt

– kriitiline mõtlemine – väitlusoskus – oskus ära tunda ja vastu seista ebaõiglusele – austus teiste vastu – koostöö ja konfliktide lahendamise oskus

– identiteet ja eneseväärikus – empaatia – pühendumine sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele – erinevuste väärtustamine ja austamine – keskkonnast hoolimine – usk muutuste võimalikkusesse

Mida maailmaharidus on ja mida ta pole: Maailmaharidus on:

Maailmaharidus ei ole:

– juba olemasoleva (nt. ajalugu, geograafia) sisu esitamine uuel viisil ja/või uuest vaatenurgast

– uute täiendavate asjade, nõuete ja kohustuste või eraldi õppeaine lisamine õppekavasse

– õppeprotsess, mis aitab sotsiaalteadustel hetkeliste arengutega kaasas käia.

– teemade arutamine, mis on õpilastele liiga rasked mõista

– küsimuste esitamine kaasaegse maailma ja toimunud protsesside kohta

– lihtsate lahenduste pakkumine keerulistele teemadele

– kriitilise mõtlemise oskused, mille abil õpilased tunnetavad vastutust maailma tuleviku üle

– probleemide analüüsimine ilma, et kaasataks oma panust nende lahendamisse

– seoste nägemine meie igapäevase elu ning globaalsete teemad vahel

– faktikeskne statistika uurimine

– uued interaktiivsed õppemeetodid

– heategevuse (rahakorjanduse) propageerimine

– teadmised, oskused ja väärtused, mis aitavad olla teadlik maailmakodanik

Enne kui lõpetasid oma hommikusöögi sel hommikul, sõltusid sa juba pea poolest maailmast. Maailm ei saavuta rahu enne, kui meie mõistame seda fakti. Martin Luther King (1967)

Globaalne võrgustik Oleme ühendatud muu maailmaga ühise keskkonna ning erinevate majanduslike, poliitiliste, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete kaudu. Nende näidetega võid tutvuda dokumentaalfilmide ja materjalide kaudu, mille leiad maailmakool.ee portaalist:

Igal aastal püüavad tuhanded aafriklased illegaalsete immigrantidena Euroopasse jõuda, riskides seetõttu oma eluga. Film „Paradiis – kolm reisi selles maailmas“ Maailmapanga hinnangul saatsid immigrandid aastal 2009 koju 219 miljardit eurot. See on rohkem, kui rahvusvaheline arenguabi kokku. Film „Sending Money Home“ Ka Eesti poodides on saadaval õiglase kaubanduse tooteid. Õiglase kaubanduse süsteemist on kasu saanud üle 7,5 miljoni inimese (väiketalunikud, istanduste töötajad ja nende perekonnad) lõunas. Film „Terveilm – Õiglane kaubandus“

Pärast pikka kodusõda suutsid aastal 2006 Libeeria naised tuua riiki rahu ning tõsta presidendiks Ellen Johnson-Sirleaf’i. Riigi ülesehitamine pole kerge ülesanne, aga uus võim annab lootust paremast tulevikust. Filmid „Palveta kurjus tagasi põrgussse“ ja „Libeeria Raudsed Leedid“

Eestlase keskmine ökoloogiline jalajälg on 6,5 gha/in aastas. Seega oleks vaja kolme maakera, kui kõik tarbiksid sama palju kui eestlased. Film „Ökoloogiline jalajälg“

Eestist lahkub rohkem inimesi kui siia mujalt maailmast saabub. Välismaal elavaid Eesti kodanikke on vähemalt 35 000. Uusimmigrante väljaspoolt Euroopat lubatakse Eestisse aastas ainult 0,05% alalisest elanikkonnast. Film „Võõras“ Eesti on vastu võtnud aastatel 2000-2009 kokku 11 pagulast ja andnud täiendava kaitse 13 isikule. Kokku on maailmas 11-12 miljonit pagulast. Film „Minu armas Muslim“

Arenenud riikide elektroonikajäätmeid eksporditakse Aasiasse ja Aafrikasse, kus need on ohuks keskkonnale. Film „Eksportides ohtusid“ ja „Digitaalne Prügimägi“ Coca Cola tehased tarbivad ära India külaelanike põhjaveevarud. Film „Püha vesi“

Suurem osa meie jalatsitest ja teistest tarbeesemetest on valmistatud Aasias, eriti Hiinas, kus on miljard tööealist inimest. Ainult paar protsenti esemete lõpphinnast jõuab töölisteni, mistõttu on palgad madalad ja tööolud kehvad. Kasutatakse ka lapstööjõudu. Film „Meie ostame, kes maksab“ Meie mobiiltelefonide valmistamiseks on vaja 30 erinevat metalli. Tina ja koobalti tuuakse näiteks Kongo Vabariigist, kus metallide kaevandamine on samas seotud kohaliku konfliktiga. Film „Neetud Kongo“

Aastal 2001, vahetult peale Talibani režiimi ja sõda, oli olukord Afganistanis väga raske: 80% kõigist koolimajadest oli hävitatud, koolis käis vaid 38% kõigist Afganistani põhikooliealistest lastest, kelle seas oli tüdrukuid vaid 3%. Tänaseks on aga olukord paranenud: 5 miljonit last on uuesti kooli läinud: nüüd käib koolis 5,8 miljonit kooliõpilast, nendest 35% tüdrukud. Afganistani lühifilmid

sõltub rahu, inimõigused ja Meie igapäevastest otsustest tarbijate ja kodanikena arenguid, mis aga jäävad heaolu maailmas. Maailmas toimub ka palju positiivseid inimesed, keda üleilmne areng on tavaliselt tähelepanuta. Samuti jäävad hääleta need ridus teeb positiivsed arengud kõrvale tõrjunud või negatiivselt mõjutab. Maailmaha nähtavaks ja annab hääle neile, kel seda pole.

Milleks maailmaharidus? Õppekavade maht on suur ja kõikide teemade tutvustamiseks napib aega. Põhjalike taustateadmisteta võib globaalsete teemade lõimimine tunduda raske. Siiski on oluline, et teeme seda, sest: - Maailm on tänu üleilmastumise protsessile muutunud palju väiksemaks. Igaüks meist mõjutab inimeste elu teistes maailma piirkondades. Osaleme tarbijate ja kodanikena keerulistes protsessides. Selleks, et toimida teadlikult globaalses ühiskonnas ja teha õigeid otsuseid tarbijate ning kodanikena, on oluline, et õpilased saavad aru vastastikusest sõltuvusest erinevate maailma paikade ja inimeste vahel. Koolil on selle arusaama arendamisel keskne roll. - Maailmaharidus pole ainult uue sisu, vaid ka uute lähenemisviiside haridus. - Avatud mõttevahetus ja pühendumine julgustab noorte arengu tähtsamaid oskusi, eelkõige visiooni oma ideede läbiviimiseks ja koostööd teistega. - Kool peaks andma meedia kaudu tuttavatest ja noori huvitavatest teemadest, näiteks kliimamuutused või maailmamajandus, põhjalikke teadmisi. Uued teemad ja lähenemine võivad kaasata ka varem passiivsemaid õpilasi. - Uus riiklik õppekava pöörab rohkem tähelepanu globaalsetele teemadele ning kohustab koole ja õpetajaid võtma üleilmset mõõdet osaks õppetööst.

Maailmaharidus koolis: Maailmahariduse sidumine õppekavasse pole üldse keeruline. Eestis on palju koole, mis viivad edukalt läbi maailmahariduslikke tegevusi ja seovad neid ka kooli õppekavaga. Õpetaja ülesanne on lihtsalt leida oma aines maailmaharidusega lõimuvad teemad. Teemade käsitlusviis on kooliastmeti erinev, kuid isegi algkooli ja lasteaedade õpetajad saavad kasutada oma õppetegevustes globaalset ja mitmekultuurilist mõõdet.

Toetus kooli maailmaharidustegevustele: maailmakool.ee on portaal, mida arendavad koostöös Jaan Tõnissoni Instituut, Humana Estonia ja Eesti Roheline Liikumine. Portaalist leiate Eestis toodetud maailmahariduse materjalid, saate tellida kooli dokumentaalfilme, leiate info koolituste, ürituste, projektide ja muude tegevuste kohta. AKÜ terveilm.net portaal annab infot arengukoostöö ja maailmahariduse kohta. Jaan Tõnissoni Instituudi Vaata ja muuda projekt pakub koolidele tasuta dokumentaalfilme globaalsetel teemadel. Filmidele on koostatud ka tausta- ja õppematerjale. Kooliõpilased võivad ka ise luua Dokumentaalfilmiklubi (DFK), kus nad linastavad filme ja korraldavad arutelusid oma eakaaslastele. Lisainfo dfk.maailmakool.ee Humana Estonia Solidaarse kooli maailmahariduse õpperaamat kümne erineva teemaga alates inimõigustest kuni õiglase reisimiseni sobib paljudes ainetundides kasutamiseks. Lisainfo www.solidarityschool.eu Maailmaparandaja teejuht. Telli aadressil info@terveilm.net Eesti Rohelise Liikumise ja õiglase kaubanduse saadikud, keda on võimalik koolidesse esinema kustuda. Lisainfo www.roheline.ee

NÄIDE: kliimamuutused Ainetunnid eesmärk: õpilane tunneb tänapäeva kliimamuutuste globaalset probleemistikku, oskab analüüsida kasutusele võetud meetmete tõhusust. Tunniväline tegevus eesmärk: õpilane oskab näha kliimamuutuste mõju inimeste elule lõunas ning arutleda kliimapõgenike valikuvõimaluste üle. Kooliprojektid eesmärk: õpilased on teadlikud kliimamuutuste mõjust siin ja mujal maailmas ning teevad aktiivselt tööd probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Ole ise see muutus, mida tahad maailmas näha. Gandhi

Ideid maailmahariduse lõimimiseks osaks aineõpetusega Uues õppekavas on globaalsed teemad sees nii erinevates õppeainetes kui ka läbivates teemades. Järgnevalt pakume ideid, kuidas maailmahariduse teemasid erinevates ainetes rakendada ja ainete vahel lõimida: Eesti keel Anna õpilastele lugeda Afganistani teemaline raamat „Lohelennutaja“. Lase õpilastel kirjutada essee sellest, kuidas erineb laste elu Eestis ja Afganistanis, kuidas erinevad kombed ning mida õpilased oleksid ise peakangelase asemel teinud. Tehke koostöös kunstiõpetusega omad lohed ning minge neid lennutama kehalise kasvatuse tunnis. Kunst Tutvusta õpilastele Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kunsti motiive. Vaadelge, millised elemendid on kõige populaarsemad ning kuidas need mõjutavad meie pilti nendest piirkondadest. Loodusained Uuri koos õpilastega veevarude paiknemist maakeral. Millised tagajärjed on sellel, kui inimesed elavad piirkondades, kus vett ei ole piisavalt. Mõelge, kuidas meie saaksime vähendada oma veekasutust näiteks 10%. Vaadake film „Püha Vesi“, mis näitab, kuidas Coca Cola tehas on kasutanud ära kohalikud põhjaveevarud. Uurige välja, kuidas olukord on lahenenud ning kas Eestis on sarnaste situatsioonide tekkimise oht. Võõrkeeled Korralda videokonverents oma sõpruskooliga teemal „vastutustundlik tarbimine“. Pane õpilased otsima teavet teema kohta võõrkeelsetelt veebilehtedelt ja dokumentaalfilmidest. Kutsu kooli külaline välismaalt, kellega noored saavad vestelda. Ajalugu Korralda arutelu kolonialismi tagajärgede teemal. Jaga õpilased maailmajagude kaupa gruppideks ning palu igal maailmajaol valmistada ette nende suhtumine koloniseerimisse. Võrdle kolonialismi ja nõukogude okupatsiooni. Kuidas riike valitseti, mis olid probleemid? Kas leiti ka midagi positiivset?

Geograafia Luba õpilastel valida riik, millest nad koostavad projektitöö teemal, kuidas riigi geograafiline ja poliitiline asukoht mõjutab riigi arengut. Koostage projektitöödest plakatid. Ühiskonnaõpetus Vaata filme demokraatiast mitmel pool maailmas. Korralda maailmakohvik, kus iga laud esindab erinevat maailmajagu. Laudades arutatakse selle maailmajao näidete põhjal, kuidas demokraatia ja kodanikuühiskond panustavad riikide arengusse, kuidas töötavad vabad valimised ja mis kasu nendest on. Majandusõpetus Palu õpilastel kodus uurida, kust on pärit erinevad tarbeesemed ja toiduained. Koolis koostatakse selle alusel grupitööna kaart, kuhu erinevad tooted märgitakse. Koos uuritakse, kuidas asju toodetakse. Abina kasutage dokumentaalfilme ja Internetti. Soovita õpilastel uurida, kuidas töötab õiglane kaubandus. Palu noortel käia poodides ning kaardistada, milliseid õiglase kaubanduse tooteid on müügil. Korralda koolis väitlus teemal „Kas rahvusvaheline kaubandus võib olla eetiline?“ Eelnevad näited on head illustreerimaks teemade seoseid nii riiklikus õppekavas toodud ainevaldkondadega kui ka läbivate teemadega nagu kultuuriline identiteet, keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õppetundide planeerimisel sobib kasutada õpirühmadele suunatud (paaristöö, rühmatöö, õpiring, mosaiikrühm jt) ja multifunktsionaalseid (õppekäik, projektõpe jt) meetodeid. Kuna maailma muudame me kõik koos, siis läbi maailmahariduse teemade saab rõhutada koostööoskust ja -vajadust, et õpilased tunnetaksid, et vastutus sotsiaalse õigluse rakendamisel on meil kõigil. Rohkem ideid ning näiteid, kuidas erinevad koolid on sidunud maailmahariduse teemad osaks õppest, leiad aadressil www.maailmakool.ee

Selle materjali valmimist on toetanud:

Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse eesmärk on tõsta eesti elanike teadlikkust üleilmastumise väljakutsetest ning edendada sallivust, inimõiguste austamist ja solidaarsust vaesemate piirkondade elanikega. Pakume koolidele tasuta dokumentaalfilme, õppematerjale ja –meetodeid, koolitusi, mentorlust ning võimalusi saada endale sõpruskool Afganistanist või Aafrikast. JTI Maailmahariduse keskuse uus rahvusvaheline projekt „Sotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng“ toetab oma tegevustega koolides ainetundide metoodilist ettevalmistamist. Projekt annab võimaluse tuua Eesti koolidesse rahvusvahelisi teadmisi, kuidas lõimida maailmaharidus kooli õppekavasse ning konkreetsesse ainetundi ning näiteid, kuidas õpilasi suunata algatama ning osa võtma kampaaniatest ja projektidest, mille lõpptulemusena on õpilase teadlikkus ja mõttemaailm avatum maailma eripalgelisusele. Vaata: www.globaalneoiglus.org LOGO DESIGN FINAL DESIGN

education for social justice

Humana Estonia on mittetulundusühing, mille eesmärkideks on • maailmahariduse edendamine Eestis läbi õpetajakoolituste, õppematerjalide koostamise ja levitamise, teavitustöö, avalikkuse kaasamise, • arengukoostööprojektide, sealhulgas õpetajate koolitamise, lastele hariduse tagamise, HIV/AIDSiennetuse, toetamine arenguriikides, näiteks Angolas ja Mosambiigis, • keskkonnateadlikkuse tõstmine, peamiselt rõivastega seotud keskkonnamõjude ja nende vähendamise võimaluste tutvustamise kaudu. ROB BOWDEN DESIGN 30-38 DOCK STREET LEEDS LS10 1JF T: 0113 245 2286 E: rob@robbowden.com

Humana Estonia projekt „Solidaarne kool“ pakub õppematerjale globaalsete teemade õpetamisel, õpetajakoolitust ning ideid ja toetust teemapäevade ja nädalate elluviimiseks koolis.