Aastatuhande arengueesmärgid - Kas ainult unistus?

Aastatuhande arengueesmärgid

Kaaned on trükitud FSC-sertifitseeritud paberile RePrint ja sisu 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus Offset looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega © Triip.

- kas ainult unistus?

24

Käesolev trükis on valminud Euroopa Liidu toel. Trükise sisu eest vastutavad Eesti Euroopa Liikumine ja Arengukoostöö Ümarlaud.

Trükises esitatut mitte käsitleda Euroopa Liidu ametliku seisukohana.

25

Aastatuhande arengueesmärgid

– kas ainult unistus?

4

Sissejuhatus

6

Eesmärk 1:

8

Eesmärk 2:

10

Eesmärk 3:

12

Eesmärk 4:

14

Eesmärk 5:

16

Eesmärk 6:

18

Eesmärk 7:

20

Eesmärk 8:

22

Kokkuvõte

koostajad: Riina Kuusik Johanna Helin Arvo Anton Birgit Rosenberg

kujundus: Lilli-Krõõt Repnau

Likvideerida äärmine vaesus ja nälg

7SILVIA

KAIMA

Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus

ANNA

Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi

SINAT

Vähendada laste suremust

MARGARET

Parandada emade tervislikku olukorda Võidelda HIV/AIDSi, malaaria jt. haigustega

JASON MOHAMMED

Tagada loodussäästlikum keskkond Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks

URIDEIA

Sissejuhatus

Kas sa tunned... et oled vaene?

Oled sa kunagi tundnud nälga, sest su perekonnal ei ole olnud raha leiva ostmiseks?

Arvestuslikult elab maailmas üle 1,2 miljardi inimese, kelle sissetulek ei ületa ühte dollarit päevas, mis tähendab, et ta nad on väga vaese. Aga vaesus pole vaid see, et sa ei saa osta kõike, mida sa tahad - see tähendab näiteks ka antisanitaarseid elamistingimusi ning arstiabi ja haridusvõimaluse puudumist. Tõeliselt vaene inimene ei oleoma elu ja saatuse peremees ega suuda mõjutada ühiskonnas toimuvat, kuna kogu tema energia kulub iseenda ja oma lähedaste elushoidmisele.

Kas seda on võimalik muuta?

See küsimus püstitati 2000. aasta sügisel New Yorgis, kus pea kõikide maailma riikide juhid arutasid, kuidas ühiselt lahendada maailma vaesusprobleemi. Ajaloolisel koosolekul lepiti kokku kaheksas Aastatuhande Arengueesmärgis (Millenium Develompent Goals ehk MDGs), mille sihiks lahendada 2015. aastaks inimkonna suurimad probleemid.

Leppele kirjutasid alla 189 riigi juhid ning ka Eesti on end selle ajaloolise dokumendiga sidunud. Selle deklaratsiooniga kinnitati kõikide inimeste ja riikide vastutust üksteise suhtes: iga inimese areng ja heaolu sõltub nii enda käitumisest kui ka teiste inimeste tegevusest. Ainult ühiselt panustades on tulevikus kõigil maailma inimestel võimalik elada inimväärset elu tervelt, turvaliselt ja haritult.

Statistika ja faktid, mis räägivad vaesusega seotud probleemidest ja arengueesmärkidest, satuvad aegajalt ka Eesti ajakirjandusse. Tihti jäävad numbrid ning protsendid aga elukaugeks ja anonüümseks ning lugejal on raske mõista seda valu, kurbust, kaotatud unistusi ja lootust mis numbrite taga tegelikult peitub. Tutvustades kaheksast eri riigist pärit kaheksa noore inimese elulugusid, aitab rahvusvaheline projekt Usk Unistustesse (Chasing the Dream) mõista vaesuses elavate inimeste raskusi ja kajastab nende püüdlusi vaatamata piiratud materiaalsetele võimalustele elada oma elu paremini. Usk Unistustesse töötubades kutsuti valitud kaheksa riigi noori kirjutamise ja fotode kaudu kommenteerima, mis neile meeldib ja mida nad taunivad, rääkima oma lootustest ja hirmudest ning uurima sotsiaalseid probleeme, mis nende elu ümbritsevad.

Diego Goldbergi fotod ja Roberto Guareschi artiklid illustreerivadki püstitatud kaheksat eesmärki. Projektist võite pikemalt lugeda kodulehelt

www.chasingthedream.org

5

Likvideerida äärmine vaesus ja nälg Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas; Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad näljas.

Iga kuues inimene maailmas on väga vaene: see tähendab, et ta on sunnitud hakkama saama keskmiselt vähem kui 12 krooniga päevas ning taluma nälga ja vaesust, mis toob kaasa ka paljud teised mured. Nii vaesed inimesed ei saa enamasti ei arstiabi ega haridust ning neil puudub võimalus oma elu käiku suunata. Suur vaesus võib tekitada ühiskondlikke pingeid, mis on potentsiaalseks allikaks sõjakonfliktidele.

Nii riikide vahel kui erinevate riikide siseselt on rikkus jagunenud äärmiselt ebavõrdselt. Rahvaarvult maailma kõige suuremad riigid Hiina ja India on küll saavutanud majanduslikku edu, ent vaeste hulk nendes riikides on sellest hoolimata suur. Saharast lõunapoole jäävates riikides ja Kesk-Aasias on vaeste hulk viimastel aastatel isegi kasvanud. Lisaks majandusküsimustele on nälja ja vaesuse põhjusteks paljudes riikides ka looduskatastroofid, sõjad ning muud konfliktid.

Kas teadsid, et...

• inimene määratletakse äärmiselt vaeseks kui ta on sunnitud toime tulema vähemaga kui üks USA dollar päevas (u. 12 krooni);

• hinnanguliselt on iga viies inimene maailmas äärmiselt vaene, kokku ligi 1,1 miljardit inimest (nende hulgas u. 600 miljonit last);

• äärmiselt vaene inimene on tavaliselt ka näljane. Ligi 832 miljonit inimest (nende hulgas 462 miljonit last) elab näljas. Võrdluseks: Euroopas elab 457 miljonit inimest;

• iga kolme sekundi tagant sureb maailmas nälga üks laps. Samas piisaks vaid 600 kroonist, •

6

et anda ühele lapsele aasta jooksul nii toit kui ka haridus; maailma kõige jõukamal 500 inimesel on kokku sama palju tulusid kui kõige vaesematel 416 miljonil inimesel ühiselt.

SILVIA

Suurest vaesusest üle. Silvia (15) lugu.

Uganda pealinnas, Kampalas Kamwokya tööliste linnaosas elav 15-aastane Silvia on haruldus, kuna tal ei ole veel lapsi. Veelgi üllatavam on see, et ta harrastab oma partneri Charlesiga turvaseksi. Ta naeratab harva ning on tunda, et ta on pidevalt valvel. Igal pühapäeval käib Silvia kirikus ja palub jumalat, et mitte rasestuda ja AIDSi nakatuda. Ka Charlesil on õnnestunud seni AIDSi vältida. Armastusele on aga Silvia elus vähe ruumi. Vaikse otsekohesusega lausub ta, et nõustus Charlesiga elama, kuna ta oli näljane, vajas riideid ja kohta kus magada.

Kampala, Uganda

Eesmärk 1:

Tegemist ei ole petmise ega kuritahtlik ärakasutamise, vaid ellujäämisega. Charlesi jagab tema arvamust. “ Ma olin üksi ja vajasin seltsi ja kedagi, kes kodu eest hoolitseks”, lausub ta. Raha eest, mis Charles teenib juhutöödel linna minibussijuhina, üüritakse väikest 3x2 meetri suurust hurtsikut. Ulualust jagatakse veel ühe paariga.

Silvial ei ole ühtegi mälestust oma vanematest ja ta ei tea, kuidas nad surid. Kui ta oli kolmene jäi ta orvuks ja koos nelja vanema vennaga maal vanaema hooldada. Kui ta oli kümnene viis tädi ta Kampala tööliste linnaossa.

Tema varasemat seisukorda arvestades oli elu linnas normaalne. Ta töötas tädi majapidamises kui täiskohaga majapidajanna. Vastutasuks maksis tädi tema kooli eest. Probleemid said alguse Silvia puberteediga, mil tädi palkas Silvia ettekandjaks oma restorani. Öösel, kui teised olid lahkunud, kurtis ta tädile, et kliendid katsuvad teda ebameeldivalt aga tädi ei hoolinud sellest. Neil tekkis riid, Silvia tuli restoranist töölt ära ja tädi lõpetas tema kooli eest maksmise. Seejärel liitus Silvia tüdrukute jõuguga, ta magas, kus juhtus ja sõi, mida oli. Siis aga kohtas ta Charlesi, kes pakkus toitu ja eluaset. Vastutasuks hoolitseb Silvia maja ja Charlesi eest. Nad on teineteisele tänulikud ja austavad teineteist täites vastastikkust kokkulepet.

Nüüd õpib Silvia Kamwokya kato-liku hariduskeskuses religiooni, terviseõpetust, inglise keelt ja sekretäri oskusi. Charles lubab seda kuna “Silvia on hea ja alati kodus”. Lisaks õpib Silvia ka õmblemist, et oleks töö, millega tulevikus õpingute eest maksta.

7

Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus Tagada, et kõikidel poistel ja tüdrukutel on võimalik omandada algharidus täies mahus.

Rohkem kui sajal miljonil lapsel maailmas puudub võimalus minna kooli ja seda isegi siis, kui nad väga tahaksid. Seejuures pole oluline vaid kooli alustamine, vaid ka see, et nad oma haridustee lõpuni käiksid. Algkool, sh. ka töövahendid peavad olema tasuta, sest vastasel juhul ei suuda vaesemad pered oma lapsi koolitada.

Hariduse tähtsust on võimatu alahinnata. See on parema elu võti ning üks efektiivsemaid vahendeid vaesuse vähendamiseks. Koolitatud inimene on tervem, leiab kergemini tööd ja saab eeldatavasti ka parema palga.

Samuti suudavad kirjaoskajad paremini osaleda ühiskondlikus elus. Tarkade valikute tegemine on seda kergem, mida rohkem on teadmisi.

Kõik maailma lastel on võimalus omandada algharidus vaid siis, kui haridusele pühendatakse tänasest palju rohkem ressursse. Lisaks rahale on maailmas puudu ka 30 miljonit õpetajat.

Kas teadsid, et...

• kohustuslik ja tasuta haridus pole kõikjal sugugi enesestmõistetav; • iga kuues kooliealine laps maailmas ei käi koolis. Neid lapsi on kokku 115 miljonit ja pea kõik neist elavad arengumaades;

• ligikaudu 133 miljonit noort inimest maailmas on kirjaoskamatud; • koolikohustus kirjutati Eestis seadustesse juba 1920. aastal, kuid kõigil polnud võimalust kohe kooli minna, kuna polnud loodud veel piisaval hulgal koole;

• paljud maailma lapsed on koolitee pidanud pooleli jätma sõjaliste konfliktide tõttu.

2006. aastal oli maailmas ligi 250 000 lapssõdurit.

KAIMA

Võideldes hariduse eest. Kaima (12) lugu.

Kaima elab Rajasthanis Thari kõrbes. Keeruline elukeskkond nõuab Kaimalt ja tema lähikondlastelt palju tööd. Kaima pere naised on alati abiellunud lapsepõlves ning ka 12-aastane Kaima on juba abielus. Erinevalt teistest on aga Kaima mitme generatsiooni jooksul esimene oma suguvõsa naine, kes on õppinud nii kirjutama kui lugema. See aga omakorda annab talle võimaluse omada veidigi kontrolli oma elu ja tuleviku üle.

Rajasthan, India

Eesmärk 2:

Vaatamata lapselikule välimusele on ta oma ea kohta väga elukogenud. Kaima juhatab rohkem kui 50 naisega koosolekut, mis plaanib meeleavaldust Phalodi linnas eesmärgiga nõuda rohkem vett. Nad süüdistavad valitsuse palgal olevat ametnikku ebapiisava veekoguse jagamises. Kaima hääl kostab kindlalt üle lärmi.

Aasta tagasi, enne seda kui Kaima läks neljakuulisele intensiivkoolitusele, kulus kogu ta energia peamiselt majapidamistöödele. Kursuste abil lõpetas ta viienda klassi. Kaima mõistis, et tal on õigus võrdsusele ja näitas üles erilist annet sotsiaaltööks. Aga muutus ei tulnud lihtsalt. Kaima vanaema võttis ta koolist ära, kartes, et liigne haritus saab abielus takistuseks. Isa viis küll tütre tagasi kooli, kus vanemad õpilased teda kiusama hakkasid, keelasid koos teistega süüa ja ajasid taga. Kaima oli kõigest üle ning aasta lõpus paluti just tema lõpuaktusel kõnet pidama.

India loodeosas, külas kus Kaima elab, ei ole koole. Küll aga on suur arv väikelapsi ja kõrge emade suremus, samuti on puudus ravimitest ja toidust. Kuna emad söövad viimastena, söövad nad ka vähem. Kaima üritab sellise tuleviku eest põgeneda. Ta on oma pere tütardest vanim, kes veel kodus elab, sest ennem 18-aastaseks saamist ei ole tal kohustust oma abikaasaga, kes on samuti veel laps, koos elada. “Minu ema ütleb, et ma pean esmalt õppima, töötama ja suutma ennast ära elatada”, ütleb ta.

On hommik ja Kaima, kes on juba toonud küttepuud, aitab koristada tervet maja, vett tuua, kitsi toita ja süüa teha. Maja katuselt ripub alla kaks paberlennukit- üks punane ja teine roheline. Kaima ema tegi need, sest tegelikult unistab Kaima lenduri ametist ning mudellennukid aitavad sellel ambitsioonil meeles püsida. On selge, et Kaima vajab kogu abi, mis võimalik, et võita vaesus ja koguda julgust oma unistuste elluviimiseks.

8

9

Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi Tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed kooliskäimisvõimalused põhi- ja keskkooli tasemel 2005. aastaks ning kõikidel haridusastmetel 2015. aastaks.

Soolist diskrimineerimist keelavad seadused on olemas peaaegu kõikides maailma riikides. Siiski on enamuses ühiskondades naistel võrreldes meestega nõrgem positsioon. Naised on paljudes ametites alaväärtustatud, sageli on nad tööga ülekoormatud ja vähem haritud.

On selge, et naistel peaks olema meestega võrdsed võimalused nii kodustes küsimustes kui ühiskondlikes otsustamisprotsessides osalemisel. Võrdõiguslikkus tähendabki seda, et tüdrukutel ja naistel on samad võimalused eneseteostuseks ning oma elu parandamiseks kui poistel ja meestel. Tegu pole vaid moraalse kaalutlusega – naiste võimaluste suurendamine omab võtmerolli vaesuse vastu võitlemisel. Naiste olukorda muutmata pole võimalik aastatuhande eesmärke saavutada.

Kas teadsid, et...

• naiste tööhõive on kolmandiku võrra madalam meeste omast; • kaks kolmandikku maailma kirjaoskamatutest on naised; • Eestis naiste kuupalk on meeste omast keskmiselt 20-40% madalam; • Läti ja Soome praegused presidendid on haruldased: ainult murdosa maailma riigipeadest on naised.

ANNA

Põgenemine seksorjandusest. Anna (22) lugu.

Annale silma vaadates on näha, et ta on tagasi tulnud elavast põrgust. Kuigi maailmas sunnitakse rohkem kui 4 miljonit naist prostituudina töötama, ei olnud Anna vaid veidi aega tagasi teadlik sellest, et selline kuritegu üldse eksisteerib. Ja ei teadnud ta ka seda, et just tema on tüüpiline seksorjanduse ohver: kasvanud vaeses väikelinnas, noor ja töötu.

Odessa, Ukraina

Eesmärk 3:

Kaks õnnetust on Anna elu palju mõjutanud. Esiteks - Nõukogude Liidu lagunemine raputas ühiskonda tervikuna. Selle tagajärjel suleti muuhulgas ka elektriseadmete tehas ning pea kõik KamenetsPodolski linna elanikud, sealhulgas ka Anna vanemad, jäid töötuks. Teine hoop oli isa surm. Insenerist isa tervis ei pidanud majanduslikel põhjustel suurenenud töökoormusele vastu.

Anna langes vaesusesse ja näis, et tal puudub igasugune tulevik. Just siis pakkus üks tuttav tulusat toateenija kohta välismaal. See tundus väljapääsuna. Tuttav tasus kõik reisikulud ning seejärel algas kaubikus metsik sõit läände. Niinimetatud hotell, kus ta pidi toateenijana tööle asuma, osutus korteriks ja töö prostitutsiooniks. Teda hoiti luku taga, hotelli kliendi juurde ja tagasi viis valvur. Päeva jooksul kuritarvitas teda kaks-kolm meest, öösiti oli neid viis või kuus. “Ma tundsin, et olen mittekeegi”, lausub ta.

Annal vedas. Peale paari kuud oli ta nii väsinud, et ei suutnud enam. Ta viidi kohtuma kliendiga, kes lubas tal end välja puhata, misjärel pääses Anna põgenema. Mõnda aega töötas ta ettekandjana restoranis, kus armus kohalikku noormehesse Redasse. Kuid politsei leidis ta ning ta saadeti riigist, kus Anna illegaalselt viibis, välja.

“Kui ma nägin, kuidas lennujaam muutus üha väiksemaks ja väiksemaks ning viimaks kadus, mõtlesin, et see on lõpp”, ütleb ta.

Anna lennuki maandumise ajal oli Ukrainas talv. Tal olid seljas suveriided ja kingad. Ta nägi välja nagu vang, kes ootab käske. Kaks sotsiaaltöötajat viisid ta naiste varjupaika, kus elavad tema saatusekaaslased. Seal pakutakse neile koolitust ja moraalset tuge, et oma elu taas üles ehitada.

Anna vaatab telefoni ja ootab, et Reda helistaks ja kinnitaks oma lendu Odessasse. Olles võimetu taluma pikka vahemaad ja lahusolekut, on noormees aegamisi korjanud piletiraha. Praegu tuleb ta kõigest külla, kuid hiljem, kui on rohkem raha, kavatseb ta Annaga abielluda. Ta soovib viia Anna tagasi koju, mere ja õnne juurde, mida ta sai kogeda vaid hetkeks.

10

11

Vähendada laste suremust Vähendada aastaks 2015 kahe kolmandiku võrra vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust.

Arengumaades sureb igal aastal üle 10 miljoni lapse haigustesse, mida oleks olnud võimalik vältida või ravida.

Laste kõrge suremus tuleneb osaliselt vaesusest. Kõik, mis vähendab vaesust, parandaks ka laste võimalusi ellu jääda ning täiskasvanuks saada. Laste suremust saab vähendada, kui lastel ja emadel on piisavalt toitu ja puhast vett. Kõigil lastel peaks olema võimalus saada tasuta arstiabi ja vaktsineerimist lastehaiguste vastu.

Kas teadsid, et...

• arengumaades sureb üks laps kümnest enne 5-aastaseks saamist. Arenenud riikides see arv on üks 143-st; • kõige levinumad laste surma põhjused on kopsupõletik, kõhulahtisus, malaaria, leetrid ja HIV/AIDS; • leetrite jaoks on olnud olemas tõhus vaktsiin juba üle 40 aasta. Sellest hoolimata põeb igal aastal seda haigust 30 miljonit last. Suur osa neist surevad või invaliidistuvad haiguse tagajärjel kogu eluks;

• maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel oleks ainuüksi vaktsineerimistega võimalik ajavahemikus 2006 -2015 päästa ligikaudu 10 miljonit last.

SINAT

Võideldes oma lapse tervise eest. Sinat’i (21) lugu.

Chorn sõidab mootorrattal oma ema ja isa vahel läbi linna. Tal on tuulerõuged ja kogu ta keha, isegi keel, on kaetud villidega. Ometi leiab ta, et mootorrattasõit on päris lõbus. Ilmselt pakub õhtuselt jahe õhk talle leevendust. Ta on vaid 2-aastane, kuid tundub, et harjunud nii haiguse kui valuga. Sündides kaalus ta vähem kui 2 kilo ja kannatab praegugi alatoitluse all. Tal on sageli kõhulahtisushood ja põhjuseta palavik. Juba kaks korda on Chorni vanemad arvanud, et ta sureb.

Kuigi tuulerõugeid ei peeta raskeks haiguseks, on see piisavalt ohtlik Kambodžas sündinud, vaesuses elava, alakaalulise ja kehva tervisega lapse jaoks. Kambodža imikute suremusmäär on Kagu-Aasia üks kõrgemaid.

Phnom-Penn, Kambodža

Eesmärk 4:

Sinat ja ta abikaasa Chorn (isal ja pojal on üks nimi) kannatavad nagu paljud teisedki vaesed kambodžalased. Nende õlgedest hütis, mis ehitatud iiveldama ajavat haisu levitava kanalisatsioonisüsteemi kõrvale, hoiab nuttev laps ema pea terve öö üleval. Juba kell pool 4 hommikul hakkab Sinat aga koos teiste pereliikmetega toitu valmistama ja toimetama. Kell 5 on nende lähedalasuva tekstiilivabriku töötajaid toitlustav väike restoran avatud. Keskpäevaks on Sinat tagasi kodus, hakates valmistama toitu õhtuse vahetuse jaoks.

Väikesel Chornil ei ole aga vaatamata rohtudele paranemise märke.

Päev varem käis Chorn emaga Sinatiga riiklikus haiglas, kus poiss üle vaadati ning ravimid kirjutati. Kuna sõit ja ootejärjekord haiglas oli pikk, kaotas Sinat terve tööpäeva. Samas ei saa nad endale lubada ka lähemal asuvaid erakliinikuid, mille arvete tasumiseks peaks liigkasuvõtjatelt laenu võtma. Abi saamiseks pöördutakse ka Buddha munga poole, kes leiab, et ema ja poja haiguste põhjus seisneb selles, et Chorn ja Sinat on sündinud vastandlikel aastatel – Sinat koera, Chorn aga kitse aastal. Kui üks on haige, siis teine terve.

Kuid tundub, et Sinat ei jää lootma vaid munga pühitsustele. Kodus kuuleb ta naabrilt, et too teab üht kliinikut, kus Chornile võiks tehta süsti, mis raviks poisi kahe päevaga terveks. Sinat mõtleb, et äkki tuleks ka seda proovida. Homme...

12

13

Parandada emade tervislikku olukorda Vähendada aastaks 2015 kolme neljandiku võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel.

Arengumaade 15-19 aastaste tüdrukute kõige tavalisem surma põhjus on rasedus ja sünnitus. Suurt osa surmajuhtumitest oleks võimalik ennetada naiste nõuandlate ning ämmaemandate olemasolul, sest nii oleks lapseootel naiste tervis kontrolli all. Eesmärk on, et ämmaemand või keegi teine tervishoiuspetsialist oleks abiks igal sünnitusel.

Samuti on vaja rohkem tähelepanu pöörata arengumaades elavate inimeste, eriti noorte, seksuaalkasvatusele ja informeeritusele seksuaaltervisega seotud teemadest.

Kas teadsid, et...

• rohkem kui pool miljonit naist ja tüdrukut sureb igal aastal arengumaades raseduse ning sünnitusega kaasnevate probleemide tõttu;

• Aafrikas sureb sünnitusel iga 16. naine. Põhja-Ameerikas on sama näitaja üks naine 3500-st; • pooled arengumaade 18-aastastest tüdrukutest on emad. 2004 aasta andmete kohaselt on Eesti esmasünnitajad aga keskmiselt 25 aastat vanad;

• pooled arengumaades elavatest emadest sünnitavad ilma professionaalse ämmaemanda või arsti abita.

MARGARET Turvaline sünnitus. Margareti (16) lugu.

Raskelt koormatud, ületab Margaret maisipõllu. Ta kannab peapeal 25-liitrist veekannu, olles ise kaheksandat kuud rase. Tal on alakõhus valud, mis on piinanud teda praktiliselt kogu raseduse aja.

Kui selgus, et ta on lapseootel, käskisid ta sugulased tal kodust lahkuda. “Vii see laps tema omanikule!”, ütlesid nad, pidades silmas lapse isa. Margareti partner James on samuti 16-aastane ja Sudaanist. Kuigi ka Jamesi pere on vaene, on mehe kohustus oma naise ja tulevase lapse eest hoolitseda ning õnneks võttis uus pere Margareti hästi omaks. Margareti enda sugulased läksid tagasi Sudaani, jätmata isegi hüvasti.

Margaret jõuab tagasi koju – ta nägu on higist märg, silmis kurbus. Eelmisel õhtul läks teismeline paar magama tühja kõhuga. Harva saavad nad süüa kaks korda päevas. Margaret ei ole õnnelik oma olukorra üle, küll aga on tal vedanud, sest põgenikelaager pakub tulevastele emadele meditsiiniteenuseid. Kindlalt ja naeratades seab ta sammud naistekeskusesse. Põgenikelaagri ämmaemand uurib teda ja arvab, et hoolimata sellest, et Margaret on nii noor ja pisike, kulgeb sünnitus probleemideta.

Laps on sünnituse jaoks õiges asendis ja kõhuvalu on tingitud hoopis põletikust.

Arengumaades on Margareti-vanuste tüdrukute peamine surma põhjus just sünnitus ja Margaretil on tõeliselt vedanud, et ta saab sünnitada kogenud arsti juuresolekul. Tervelt 42%-l arengumaa naistel seda võimalust ei ole. Samas pole oht möödas, sest Margareti keha ei ole veel täiskasvanud ja on seega aldis kõikvõimalikele sünnitusega kaasnevatele riskidele.

Arsti vastuvõtult lahkudes on Margaret tõsine. Ta on rohkem mures oma tuleviku kui raseduse pärast.

Ta tahaks õppida ja töötada õena, kuid ilma täiendava koolituseta pole see võimalik. Õpinguteks ei jätku aga raha.

14

Kyangwali põgenike laager, Hoima, Uganda

Eesmärk 5:

15

Võidelda HIV/AIDSi, malaaria jt. haigustega Peatada 2015. aastaks HIV/AIDSi levik ja asuda neid vähendama; Aastaks 2015 saavutada ka malaaria, tuberkuloosi jt. levinumate haiguste leviku vähenemine.

Igal aastal nakatub HIV-i kolm korda nii palju inimesi kui terves Eestis on elanikke. Malaaria tõttu sureb aastas umbes üks miljon inimest, nendest kolm neljandikku on lapsed. Eesmärk on takistada haiguste levikut ning vähendada haigestunud inimeste arvu. HIV/AIDS-i ja malaaria laialdase leviku tõttu on seiskunud ka majandusareng paljudes riikides.

Erinevate haiguste vastases võitluses on meetmed sageli sarnased. Informatsioon, koolitus ning vahendid enda kaitsmiseks peaks olema vabalt kättesaadavad ning tuleks panustada uuringutesse. Samuti peab haigestunud inimestel olema ligipääs ravimitele ja arstiabile.

Kas teadsid, et...

• teadaolevalt esimene HIV-juhtum avastati Aafrikas 25 aastat tagasi; • mõnes Aafrika riigis nagu Svaasimaal, Botsvaanas ja Lesothos on HI-viirusega nakatunud iga kolmas täiskasvanu; • iga päev sureb AIDS-i tagajärjel umbes 6000 inimest; • aastal 2003 suri tuberkuloosi tõttu iga päev umbes 5000 inimest; • kuigi Eestis on tuberkuloosi juhtumeid, ei ole see haigus surmav, sest meil on olemas nii ravimid kui ravimismeetodid;

• Eestis on registreeritud 5227 HIV-positiivset juhtu, nendest AIDS on diagnoositud 111 inimesel (2006).

Uusi nakatumisi on aastas umbes 600.

JASON

Propageerides HIV teadlikkust. Jasoni (19) lugu.

Jason on kui taevas: 6000 tüdrukut saalis karjuvad ja lehvitavad talle ning ta süda peksleb bassirütmis.

Ta on tütarlastekooli teatrilaval, ümbritsetud Jamaica kõige kuulsamatest reggae- ja rapmuusikutest.

Muusikud kallistavad Jasonit – nad on tema üle uhked. Jason on HIV positiivne ning just rääkinud tüdrukutele oma eluloo, pannes neile südamele, et nad peavad ise oma elu kontrollima. Iga päev haigestub maailmas HIV-i üle 7000 inimese, kellest enamus on noored naised.

Kingston, Jamaica

Eesmärk 6:

Viimased kaks aastat on olnud Jasoni lühikese elu kõige hullemad, kuid samas mitte halvad. Esimene seksuaalvahekord oli väga noorelt – ta ei mäleta, kas ta oli siis 11 või 12 aastat vana. Vaatamata sellele, et elab Kingstonis, kus HIV-i ja AIDS-i haigestumine on kõrgeim kogu riigis, ei harrastanud ta turvaseksi.

Kondoomi kasutamine tundus lihtsalt ebamehelik.

Sel ajal ei olnud ta ka hea õpilane. Ta oli hoopis hea kakleja, kelle tagasi hoidmiseks oli vaja mitme täismehe jõudu. Ta oli suur ja pikka kasvu ning tundus oma tegelikust east vanem. Ta elas kiirelt ja kirglikult. Kord pakkus üks tuttav talle püstolit ja kohta kambas. Nagu paljud selle vaese piirkonna noorukid, kust Jason pärit on, oleks ta hakanud elama vägivaldset elu organiseeritud kuritegevuse heaks. Jason lükkas pakkumise tagasi, sest elu kambas on ohtlik ja ta tundis, et ei taha surra noorelt.

17-aastaselt pidi ta aga leidma endas sarnast jõudu, et tulla toime uutmoodi olukorraga: eluga HIV-positiivsena.

Nimelt on sotsiaalne häbi HIV-i suhtes selles Kingstoni piirkonnas väga suur. Üks HIV-positiivne naine lukustas end näieks tuppa ning käskis kõigile öelda, et ta on surnud. Jason tavatses välja minnes katta oma näo käterätikuga, et teda ära ei tuntaks.

AIDSil ei ole ravi ning HIV-iga ellu jäämine on väga kallis. Väikse rahutu poiss Jasoni kehas on nüüd täiskasvanu, kes peab meeles pidama võtta päevas erinevatel aegadel 10 erinevat tabletti, mis Jamaica AIDS-i Tugikeskus talle annab. Õpilane, kes tegi tundidest poppi, on nüüd käsitööline, kes valmistab küünlaid ja poiss, kes ei teadnud midagi AIDS-ist, ei häbene ja jutustab enda kui HIV-positiivse lugu Jamaica klubides, koolides ja teatrites.

16

17

Tagada loodussäästlikum keskkond Kaasata jätkusuutliku arengu põhimõtted riikide poliitikatesse ja lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine; Vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele; Parandada aastaks 2020 märkimisväärselt vähemalt 100 miljoni slummides elava inimese elukeskkonda.

Eesmärgi saavutamiseks peavad kõik inimesed andma oma panuse kestva arengu nimel. See tähendab, et saame jätta tulevastele põlvkondadele maailma, mille keskkond pole pöördumatult rikutud ning loodusvarad lõppenud.

Lisaks sellele tuleb vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kes elavad puhta joogiveeta ning parandada 100 miljoni slummides elava inimese elu. Hetkel on slummid ülerahvastatud ja kaitsetud. Neis puuduvad koolid, haiglad ning puhas vesi. Haigusi, töötust ja surmajuhtumeid on slummides kordades rohkem kui linnade teistes osades.

Kõik teised arengueesmärgid sõltuvad sellest, kui hästi õnnestub saavutada seitsmes eesmärk. Vastutus säästva arengu suhtes lasub eelkõige rikaste riikide õlul, sest just arenenud riigid koormavad keskkonda enim.

Kas teadsid, et...

• neljandik arengumaade rahvastikust ehk umbes 1,3 miljardit inimest elavad aladel, mis on looduslikult haavatavad (näiteks kuivalad ja mäed);

• suur hulk neist inimestest elab äärmises vaesuses; • maailma slummid on kasvanud. Nendes elab iga kuues inimene maailmas, mis teeb hinnanguliselt kokku umbes miljard inimest;

• kümne viimase aasta jooksul maailmas kadunud metsa pindala on võrdne umbes kuue Eesti territooriumiga; • iga eestlane toodab aastas keskmiselt 275 kg jäätmeid.

MOHAMMED Tervislikku elukeskkonda luues. Mohammedi (18) lugu.

On keskpäev El Borj-is ja kõrg-Atlase mäestikus paiknev väike Maroko küla näib hüljatuna. Elanikud on siseruumides, peitudes kuuma juulipäikese eest. Ainsad helid kostavad mošee kõrvalt pisikesest ruumist, kus Mohammed ja ta sõbrad saavad enne lõunat kokku, et vestelda, mängida isetehtud instrumentidel ja laulda oma muredest.

El Borj, Maroko

Eesmärk 7:

Mohammedi ID-kaart kinnitab, et ta on just saanud 18. Kolmesajale El Borji ja veel 53 maakogukonna elanikule Berberi klanni Aït Haddidou territooriumil ei ole aja möödumine probleemiks. Kõige suurem mure on joogivee puudus. Kuigi küla asub vaid 460 km kaugusel Maroko pealinnast ja selle 33 savitellistest maja asuvad väikese jõe kaldal, ei ole külas ei joogivett, kanalisatsiooni ega elektrit.

Talviti sajab ja jõgi ajab üle kallaste, murdes kallastelt lahti mudakamakaid. Naised koguvad pruuni mudast vett plastikanumatesse ja enne jooma hakkamist oodatakse, kuni muda põhja settib. Suviti kuivab jõgi ära ja seda vähest vett, mida sealt saab, kasutatakse lisaks joomisele ka veel põldude niisutamiseks, enda ja riiete pesemiseks.

Mohammed on käinud suures linnas ja talle ei meeldi sealne elu. Küll aga meeldivad talle mõned hüved, mida linnaelu pakub, eriti need, mis on paratamatult elektriga seotud: TV-vaatamine ja internetis surfamine. Käies Casablancas ja Rabatis nägi ta ka merd, kuid erinevalt paljudest noortest marokolastest ei soovi ta ette võtta keelatud ja ohtlikku rännakut rannikule.

Kui El Borjis oleks jooksev vesi, ei tahaks nii paljud küla elanikest lahkuda. Vee kogumise asemel jääks rohkem aega töö tegemiseks. “Kui külas oleks vett, oleks elu mugavam ja rohkem naisi tuleks siia,” arvab ka Mohammed. Lahendusena veeprobleemile hakkasid külaelanikud teostama veeprojekti, mida finantseerib Adrar Association. Kaevatakse 20-meetri sügavune kaev ja paigaldatakse päikesepatareidel töötav pump, mis pumpab vett just Mohammedi kodu kõrval asuvasse hoidlasse.

Nüüd võib ta unistada ka muudest asjadest. Ta tahaks saada endale autojuhiload, et vedada kaupa El Borj-ist teistesse küladesse. Nii oleks tal peagi piisavalt raha abiellumiseks. “Insh’Allah”* ütleb ta.

18

19

* „Kui Allah nii tahab”

Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Arendada edasi avatud ning õiglast rahvusvahelist kaubandus- ja finantssüsteemi; Pöörata erilist tähelepanu maasulus ja saartel asuvate arengumaade erivajadustele; Tegeleda arengumaade võlgadega; Võimaldada arenguriikidele juurdepääs kõrgtehnoloogiale ja seda eriti kommunikatsiooni ning infotehnoloogia valdkonnas; Koostöös ravimifirmadega tagada kõigile hädavajalike ravimite kättesaadavus mõistliku hinnaga; Koostöös arengumaadega parandada noorte tööhõivet; Tegeleda kõikehõlmavalt vähim arenenud riikide probleemidega.

Tõelises partnerlussuhtes on osapooltel võrdsed õigused ja kohustused. Aastatuhande kaheksanda eesmärgi mõte on selles, et inimesed ja riigid sõltuvad üksteisest: keegi pole üksi, probleeme peab lahendama koos.

Arengumaad peavad arengukoostöös ja rahvusvahelistes suhetes olema võrdväärsed partnerid tööstusriikidega.

Vaesed riigid on küll ise vastutavad oma arengu eest, kuid neile peab andma võimaluse. See tähendab, et majanduslikult paremal järjel olevad riigid peavad kaotama erinevad arengumaadele kehtivad piirangud ning pakkuma vajalikku tuge. Arenguabi tuleb suurendada. Samuti tuleb arengumaadele tagada võimalused võrdseks ja õiglaseks kauplemiseks maailmaturul ning lahendada nende võlaprobleemid. Areng vajab teadmisi ja oskusi ning selle eelduseks on uute tehnoloogiate, ravimite jms kättesaadavus.

Kaheksas eesmärk on eespool nimetatutest ambitsioonikaim. Kuid seitsmenda kõrval on ta kõige olulisem, kuna reaalselt toimiva globaalse partnerlusvõrgu saavutamisest sõltuvad kõik teised Aastatuhande Arengueesmärgid.

Kas teadsid, et...

• mitmed arengumaad peavad suunama rohkem raha välisvõlgade kustutamiseks, kui saavad investeerida oma riigi haridusse või tervishoidu; • arengueesmärgid oleks võimalik saavutada, kui kõik riigid suunaksid ühe kümnendiku vähem raha relvadesse ja investeeriksid selle raha arengusse; • Euroopa lehmad saavad toetusi ca 30 krooni (2 eurot) päevas, mis on rohkem, kui pool maailma elanikkonnast päevas teenib; • juba 1970. aastal soovitas ÜRO maailma tööstusriikidel eraldada arenguabiks vähemalt 0,7% oma riigimajanduse kogutulust (RKT). 2005. aastaks olid selle eesmärgi saavutanud vaid viis riiki: Taani, Holland, Norra, Rootsi ja Luksemburg

20

URIDEIA Favelast* kokaks. Urideia (19) lugu.

19-aastast Urideiat kasvatas Brasiilia kirde osas, Natalis elav vanaema. Ema lahkus Sao Paolosse teenijatüdrukuks, kui tütar oli vaid kahekuune.

Iga päev nägi Urideia eemalt meest, kes oli väidetavalt tema isa. Mees pidas restorani kohe Urideia kooli vastas ning tal oli poeg, kelle eest ta hoolitses. Kui Urideia oli viisteist, võttis ta julguse kokku ja sisenes isa restorani. Ta mäletab siiani nende vestlust, mis lõppes mehe sõnadega: “Sa ei ole minu tütar. Mul on ainult üks poeg.”. Urideia lahkus nuttes.

São Paolo. Brasiilia

Eesmärk 8:

Viimased kolm aastat on ta elanud 3000 kilomeetri kaugusel oma kodukülast Sao Paolo agulis ema juures.

Ta lootis leida armastust, kuid selgus, et need üksteist aastat, mil ema ja tütar teineteist näinud ei olnud, olid teinud neist võõrad. Hoolimise asemel oli pidevalt õhus viletsusest tingitud pinged ja viha. Juhtus, et pinged kasvasid üle vägivallaks.

Kuigi Urideia lõpetas keskkooli, õnnestus tal favelas leida tööd vaid lapsehoidjana, mil tasu pea olematu. Nii sai Urideiast üks miljoneist Brasiilia noortest töötutest.

Samas teadis Urideia, et on intelligentne. Ta tegi eksami, et minna õppima ärijuhtimist kallis eraülikoolis. Vaatamata sellele, et pääses kooli kolmandana, öeldi talle ilma igasuguse põhjenduseta, et teda ei võeta vastu.

Urideia arvab, et põhjus on selles, et avalduses märkis elukohana ülivaese Jaguare favela. Ühel päeval nägi ta favelas kokanduskursuse kuulutust. Urideia lõpetaski edukalt kolmekuulise koolituse, mille jooksul õppis professioonalse kokanduse põhitõdesid ja meeskonnatööd. Ta leiab, et kokandus on justkui ideaalse tööelu metafooriks: peab olema hea juht, selge tööjaotus ja kindlad kohustused. Tasu on õiglane (õpilased saavad stipendiumi) ja nende tööd tunnustatakse.

Töö tähendab Urideiale kõike – see on tema vahend põgenemaks vaesusest ja kujundamaks oma tulevikku.

See on tema identiteediks: “ Ma arvasin, et õpin kuidas valmistada feijoadat (populaarne kaste mustadest ubadest), kuid tegelikult leidsin hoopis oma pääsetee.”

Urideia unistab, et ühel päeval on tal oma restoran, kus saaks tööd teisted favela elanikud. Tal on üks unistus veel: olla parim alal, mida ta isa kõrgelt hindab. Siis, ühel hommikul siseneks ta isa restorani ning räägiks talle kõigest, mida on saavutanud. * Favelaks kutsutakse Ladina – Ameerika riikides (eriti Brasiilias) slumme, väga viletsaid aguleid.

21

Kokkuvõte Maailmas ei ole ilmselt kohta või küla, mis on jäänud ülemaailmastumise mõjudest puutumata. Suuremal või vähemal määral oleme kõik teineteisest sõltuvad. Globaliseerumisel on võitjaid, kuid veel rohkem on kaotajaid. Enamasti on kaotajateks planeedi kõige vaesemad elanikud. Need lihtsad inimesed ei ole oma kehvas elujärjes ise süüdi ja ka nende elujärje parandamine ei ole vaid nende endi kätes - maailma regioonide ja riikide vahelise arengutaseme erinevuste vähendamine on meie kõigi kohustus.

Aastatuhande Arengueesmärgid ei nõua palju, soovitakse ju kõigest, et kõigil maailma inimestel oleks söök laual, katus peakohal ja et kõigil lastel oleks võimalik koolis käia. Samuti on eesmärgiks seatud, et kõik inimesed saaks õiglast tasu tehtud töö eest ja et neil oleks vajadusel ligipääs arstiabile. Et me kõik saaks elada oma elu vabalt ja turvaliselt. Nende eesmärkide saavutamine nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse ühist jõupingutust.

Ka Eesti panus on äärmiselt oluline. Selleks, et saavutada Aastatuhande Arengueesmärgid, peavad Euroopa Liidu uued liikmesriigid (s.h. Eesti) suurendama ametlikku arenguabi 2010. aastaks 0,17 protsendini oma riigi rahvuslikust koguproduktist (RKP-st) ja 2015. aastaks 0,33 protsendini RKPst. Riigid on erinevate rahvusvaheliste lepingutega ühinedes seda kohustust ka kinnitanud. Meie kui kodanike kohus on jälgida, et antud lubadustest ka kinni peetakse!

Lisainfot Aastatuhande Arengueesmärkide kohta:

http://www.undp.org/mdg/ http://www.un.org/millenniumgoals või http://www.developmentgoals.org

Anna oma panus Aastatuhande Arengueesmärkide saavutamiseks!

• Ole aktiivne kodanik ja jälgi, et Eesti valitsus täidaks endale võetud kohustusi arengueesmärkide saavutamisel (vt http://www.vm.ee/est/kat_425 );

• Osale igakevadisel Walk the World jalutuskäigul, sest nii toetad nälga kannatavaid lapsi maailma eri riikides ning hoolitsed oma tervise eest (vt http://www.tnt.ee/jaluta);

• Osale Maailmapäeval, sest seal saad näha arengukoostööga tegelevaid Eesti organisatsioone ja kuuled uudiseid ka mujal maailmas kordasaadetud heade tegude kohta;

• Toeta arengukoostööga tegelevaid Eesti ühendusi või osale nende töös; • Osta õiglase kaubanduse tooteid, sest nii toetad põllumehi arengumaades (vt www.fairtrade.ee);

• Osale Valgevene toetusgrupi aktsioonides iga kuu 16. kuupäeval, sest nii toetad Valgevene demokraatiapüüdlusi (vt http://valgevene.city.ee );

• Tutvusta arengueesmärkke oma sõpradele ja tuttavatele; • Osale Maailmapäeval, sest nii saad rohkem infot Eestis ja maailmas toimuva arengukoostöö kohta; Kui soovid rohkem infot Maailmapäeva, arengukoostöö ja poliitika, maailmahariduse, õiglase kaubanduse, jms kohta vaata lisa www.terveilm.net

ja nende saavutamise kohta:

http://millenniumindicators.un.org/unsd/mi/mi_goals.asp

22 Maailmapäev 2006. Tallinnas, Tammsaare pargis