Poliitikate sidususe uuring

worldwise europe poliitikate sidususe uuring K a h e K s a n 채 i d e t p o l i i t i K ava l d K o n d a d e v채 h e s e s t a r e n g u s i d u s u s e s t

Lühendid ja akronüümid — ADLI

põllumajandusarengu juhitud industrialiseerimine — CSO Kodanikuühendus — CZDA tšehhi arenguagentuur — EEA euroopa majanduspiirkond — EEAS euroopa välisteenistus — EK euroopa Komisjon — EL euroopa liit — FAO Üro toidu- ja põllumajandusorganisatsioon — FTC talunike koolituskeskused — IFAD rahvusvaheline põllumajanduse arendamise Fond — ILC rahvusvaheline Maakasutuse Koalitsioon — ILUC Maakasutuse kaudne muutumine — IMF rahvusvaheline valuutafond — IP idapartnerlus — LIC väikese sissetulekuga riigid — MDG-d aastatuhande arengueesmärgid — MIC Keskmise sissetulekuga riigid — MiFiD Finantsinstrumentide turgude direktiiv — ODA ametlik arenguabi — OECD Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon — OECD DAC oeCd arenguabikomitee — OHADA aafrika äriseaduste harmoneerimise organisatsioon — OHCHR Üro inimõiguste ülemvoliniku büroo — PCD poliitikavaldkondade arengusidusus — SKT sisemajanduse kogutoodang — SNNPR lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik — UNHCR Üro põgenikevolinik — UNFPA Üro rahvastikufond — UNICEF Üro lastefond — UNIFEM Üro naiste arengu fond — UNGEI Üro tütarlaste hariduse algatus — UN-Women Üro soolise võrdõiguslikkuse ja naiste Õiguste edendamise amet — USD ameerika Ühendriikide dollar — ÜK suurbritannia ja põhja-iiri Ühendkuningriik — ÜRO Ühinenud rahvaste organisatsioon — VM välisministeerium — WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon

3

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

sissejuhatus loed esimest uuringut, mis valmis projekti “World-Wise Europe: A more coherent Europe for a fairer world”. („World-Wise europe: sidusam euroopa õiglasema maailma nimel“) raames. 2013. aasta veebruaris käivitatud algatus ühendab arengukoostööga tegelevate kodanikuühenduste katusorganisatsioone Belgiast (st selle prantsuskeelsest osast), eestist, poolast, prantsusmaalt, rumeeniast, slovakkiast, sloveeniast, tšehhist, ungarist , ning välisvõla ja arengukoostöö küsimustega tegelevast euroopa võrgustikust eurodad. projekti partnerite eesmärk on tugevdada avalikku ja poliitilist toetust poliitikavaldkondade arengusidususele (ingl policy coherence for development, pCd) kui ühele tähtsaimale tegurile ülemaailmses vaesusevastases võitluses.

Käesolev uuring kirjeldab näitelillustreerivalt ja selgelt seitsme riigi arengukoostöö- ja teiste poliitikavaldkondade kokkupuutepunkte ning seda, kui tähtis on nende omavaheline koordineerimine. esitatud näidetest nähtub, kuidas koordineerimata poliitika kujundamine teistes valdkondades, nagu näiteks migratsiooni- või biokütusepoliitika, võib lõpuks sattuda vastuollu arengualaste pingutustega ning neid hoopiski õõnestada. Kõigi riikide näited on esitatud sama struktuuri alusel: esmalt antakse ülevaade arengukoostöö maastikust, sealhulgas institutsioonilistest ja juriidilistest raamistikest ning seejärel uuritakse konkreetseid kodanikuühenduse või valitsuse poolt toetatavaid projekte, et näidata, millised on arengukoostöö ja konkreetsete poliitikavaldkondade, nagu näiteks varjupaigaja migratsiooni-, põllumajandus- või energiapoliitika vahelised suhted.

• Eesti näide iseloomustab, kuidas äärmiselt konservatiivne varjupaigapoliitika on otseselt vastuolus inimõiguste kaitse fookusega arengukoostöös, mis on suunatud just nimelt nendele riikidele, kust on pärit suur osa varjupaigataotlejaid.

• Rumeenias eraldati 2012. aastal 20% kogu ametliku arenguabi (oda) eelarvest stipendiumitele rumeenias õppimiseks, kuid neid ei määrata partnerriigi vajaduste põhjal ning samuti ei tehta ühtegi katset analüüsida stipendiumite väärtust partnerriigi jaoks.

• Slovakkia toetab väiketalunikke mõnes Keenia piirkonnas ning samuti toiduga varustatust, kuid osaleb samal ajal rahvusvahelises kaubanduses ning eli biokütusepoliitikas, millel on arengueesmärkidele kahjulikud mõjud.

4

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

• Poola näide illustreerib, kuidas valitsuse kliimapoliitika kahjustab võitlust kliimamuutustega, mis on arengumaade jaoks ülimalt tähtis teema.

• Tšehhi on seisnud vastu eli biokütuste poliitika reformile, millega vähendataks mõjusid arengumaadele nagu etioopia, kus tšehhi ise toetab arengukoostöö kaudu väiketalunike elatusallikate kestlikuks muutmist.

• Sloveenias leidsime nõrku mehhanisme migratsiooni- ja arengupoliitika sidususe tagamises, ehkki nad on ilmselgelt omavahel seotud, olles mõlemad suunatud lääne-Balkanile.

• Ungari omakasupüüdlikkus koduse biokütuse tootmise osas on selgelt vastuolus vajadusega peatada biokütuste kultiveerimise ja kasutuse laienemist, mis on arenguriikides toonud kaasa toiduhindade tõusu, suured keskkonnaprobleemid, näljahädad ja maade hõivamise..

• Belgias veenis välisminister aktiivselt Kongo valitsust muutma põllumajandusseadusi selliselt, et need toetaksid eelkõige Belgia firmasid, mitte Kongo põllumajandust, mis on Belgia arengukoostöös oluline valdkond. arvestades eelnevat analüüsi ning antud valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kogemust ja tööd, pakub uuring nende riikide valitsustele mõningaid soovitusi. seda tuleks käsitleda ConCordi hiljutise poliitikavaldkondade arengusidususe uuringu lisana euroopa kontekstis, milles sisalduvad ka soovitused euroopa tasemel.

Sisukord

— Eesti näide /

7

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)ja Eesti Pagulasabi

— Rumeenia näide /

11

Romanian NGDO Platform (FOND)

— Slovakkia näide /

15

Non-Governmental development organizations platform (PMVRO)

— Poola näide /

21

Polish NGDO Platform - Grupa Zagranica (GZ)

— Tšehhi näide /

25

Czech national platform (FoRS)

— Sloveenia näide /

29

Slovenian NGDO platform for development cooperation and humanitarian aid (Sloga)

— Ungari näide /

33

Hungarian Association of NGOs for Development and Humanitarian Aid (HAND)

— Belgia näide /

39

Centre national de coopération au développement (CNCD-11.11.11)

— Sissejuhatus ja soovitused / CNCD-11.11.11 and European network on debt and development (Eurodad)

3 & 43

7

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Eesti

eesti näide /

Eesti on arengukoostööga tegelenud 15 aastat. Kõige tähtsamad partnerid kahepoolses arengukoostöös on olnud Afganistan ja Gruusia, kuid lisaks on toimunud tegevusi ka Armeenias, Valgevenes, Moldovas, Ukrainas ja teiste piirkondade riikides (peamiselt Lähis-Idas). Enamik Eesti arengukoostöö tegevusi nendes partnerriikides on keskendunud demokraatia juurutamisele, õigusriigi kehtestamisele ja inimõiguste austamisele. Paradoksaalselt on Afganistan ja Gruusia ka arenguriikidest Eestisse suunduvate pagulaste taotluste edetabeli eesotsas. Ometi saavad nendest varjupaigataotlustest positiivse vastuse väga vähesed.

Siin ilmneb selge ebakõla arengukoostöö- ja varjupaigapoliitika vahel: ühelt poolt toetab Eesti demokraatiat ja inimõiguste kaitset arengukoostöö kaudu, teiselt poolt on riik võtnud väga konservatiivse suhtumise nende varjupaigataotlejate suhtes, kes põgenevad oma põhiõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest.

arengukoostöös on eesti alati suunanud enamiku oma ressurssidest demokraatia arendamisele, õigusriigi kehtestamisele ja inimõiguste kaitsele. nende teemade olulisust on selgelt väljendatud selle valdkonna tähtsaimas riiklikus dokumendis arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas1, mis nimetab eesti arengukoostöö kuus prioriteetset sektorit ja seitse prioriteetset partnerriiki (afganistan, armeenia, aserbaidžaan, valgevene, gruusia, Moldova ja ukraina) ning selgitab eesti arengukoostöö põhiväärtusi ja -mõtteid. eesti kõige fundamentaalsemate väärtustena on välja toodud inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja keskkonnakaitse. aastatel 2013–2015 on ka eesti Üro inimõiguste nõukogu liige. välisministeerium on riigi peamiseks

välispoliitiliseks prioriteediks seadunud inimõiguste, demokraatia ja seadusliku korra põhimõtete laiendamise. erilist rõhku on pandud naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitsmisele, kuna just need on haavatavaimad grupid, kellel on on suurem tõenäosus langeda diskrimineerimise ohvriks2. on kiiduväärt, et seda prioriteeti on tunnustatud ka eesti arengukoostöö- ja humanitaarabitegevustes. eesti on teinud regulaarselt vabatahtlikke rahalisi annetusi Üro inimõiguste voliniku büroole (ohChr), Üro soolise võrdõiguslikkuse ja naiste Õiguste edendamise agentuurile (un-Women), Üro lastefondile (uniCeF), Üro rahvastikufondile (unFpa), Üro naiste arenguprogrammile (uniFeM), Üro tütarlaste hariduse algatusele (ungei), Üro põlisrahvaste foorumile ja teistele fondidele.

8

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Eesti

— Eesti poliitikavaldkondade arengusidusus eestil puudub eraldi seadusandlus poliitikavaldkondade arengusidususe kohta, kuid riiklik arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukava sõnastab selgelt, et arengukoostöö toetamiseks püüdleb eesti kaubandus-, julgeoleku-, uuringu- ja innovatsiooni-, keskkonna-, põllumajandus- ja migratsioonipoliitika ning nende rakendamisel osalevate institutsioonide vahelise suurema sidususe poole. seda eesmärki on kinnitatud ka erinevates eli ja oeCd tasandil sõlmitud kokkulepetes. veelgi enam, arengukavas sisaldub konkreetne rahastusmeede, et tagada eesti seisukohtade sidususarengukoostööd mõjutavate poliitikate (näiteks kaubanduspoliitika) kujundamisel. selle meetme rakendamiseks on eesti seni teinud vaid ühe kulutuse, tasudes rahvusvahelise Frankofoonia organisatsiooni liikmemaksu (10 000 eurot).

—

Eesti varjupaigapoliitika eesti on pakkunud rahvusvahelist kaitset pea sama kaua kui arenguabi. 1997. aastal liitus eesti Üro pagulusseisundi konventsiooniga (1951) ja pagulusseisundi protokolliga (1967). alates sellest ajast on eestile esitatud kokku 439 varjupaigataotlust3, umbes pooled neist viimase kolme aasta jooksul, mis tähendab selle teema tähtsuse kiiret kasvu. aastate jooksul on eestile kõige rohkem varjupaigataotlusi esitanud gruusia (63 isikut), venemaa (58) ja afganistani (36) kodanikud, kuid nimekirjas on üsna kõrgel kohal ka süürlased (21), valgevenelased (20) ja armeenlased (17). huvitaval kombel on eesti arengukoostöö prioriteetsed partnerid samuti just eli idapartnerluse riigid ja afganistan. süüria hiljutiste sündmuste tõttu on eesti ka märkimisväärse osa oma humanitaarabist eraldanud süüria põgenike probleemide leevendamiseks. samas näitab pagulastega tegelevate organisatsioonide statistika ja tagasiside, et eesti poliitika on tagakiusamiste, surmaähvarduste jms eest varjupaika otsivate inimeste suhtes väga konservatiivne. 1997. aastast alates on eesti pakkunud rahvusvahelist kaitset kokku 89 isikule (sealhulgas nende 18 pereliikmele). nii on näiteks antud asüüli kahele armeenlasele, kolmele grusiinile ja kuuele valgevenelasele, mis moodustab nende maade taotlejatest vaid 10 protsenti.

afganistani kodanike puhul rahuldati umbes pooled taotlustest. praeguse seisuga on 2013. aastal kaheksa süürlase taotlustest rahuldatud üks.

Kokkuvõtvalt on eesti kõige väiksema pagulaste arvuga riik elis. lisaks näitab eesti inimõiguste Keskuse igaaastane inimõiguste aruanne4, et valitsus ei ole võtnud initsiatiivi toetamaks eestis olevaid varjupaigataotlejaid. vastuvõtukeskuses viibimise ajal (sh pärast rahvusvahelise kaitse saamist) pakutakse enamikke varjupaigataotlejatele mõeldud tugiteenuseid kodanikuühenduste poolt projektipõhiselt ning valitsus osaleb peamiselt nende tegevuste rahastamise kaudu. tõmbekeskustest kaugel asuvas vastuvõtukeskuses viibides on varjupaigataotlejatel keeruline pääseda ligi töö- ja haridusvõimalustele ning saada juriidilist abi, samuti napib keelekursusi ning elementaarset infot selle kohta, kuidas eestis oma elu korraldada. puudub eraldi lähenemine saatjata alaealiste pagulastega tegelemiseks. lisaks on olulise väljakutsena nimetatud kohalike omavalitsuste soovimatust teha koostööd eesti poolt rahvusvahelise kaitse saanud isikutele elamispaiga leidmisel ja lõimimisabi pakkumisel. praegune eli vastuvõtutingimuste direktiiv kohustab liikmesriike võimaldama rahvusvahelise kaitse taotlejatele juurdepääsu tööturule vähemalt üheaastase alalise riigis viibimise järel. Kui paljud liikmesriigid on määranud ooteajaks vähem kui kuus kuud või kaotanud ooteaja üleüldse, siis eesti kehtestas maksimaalse lubatud ajapiirangu, tõkestades asüülitaotlejatel põhimõtteliselt igasuguse töölepääsu. eesti varjupaigapoliitika konservatiivne loomus ilmneb ka riigi tõrksas suhtumises põgenike ümberasustamisse, eli-sisesesse ümberasustamisse ja humanitaarsetel kaalutlustel varjupaika taotlevate isikute vastuvõtmisse. eriti ilmekas ja problemaatiline on soovimatus osaleda pagulaste ümberasustamise programmides süüriast üha intensiivsemalt saabuva põgenikevoo ja mitmete teiste eli liikmesriikide pühendumise kontekstis.

9

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Eesti

— Sidusust pärssivad otsused on kiiduväärt, et eesti suunab suure osa oma arengukoostööst ja välispoliitikast inimõiguste kaitsmisele ning edendamisele, kuid muret tekitab asjaolu, et pagulaspoliitika puhul ei lähtuta samadest eesmärkidest. eesti ülikonservatiivne lähenemine rahvusvahelise kaitse jagamisel neile, kelle inimõigusi on ilmselgelt rikutud, on vastuolus nii riigi arengukoostööpoliitikaga kui ka üldise suhtumisega inimõigustesse. Ühest küljest on eesti poliitikud ikka ja jälle avaldanud toetust kõigi inimeste elu ja väärikuse kaitse toetamisele üle kogu maailma. seda pühendumust kinnitab ka toetus rahvusvahelistele organisatsioonidele ja humanitaarabi missioonidele. teisalt tõlgendab eesti genfi konventsiooni ja ka täiendava kaitse definitsioone väga kitsalt, samas kui paljud teised riigid on kriteeriume laiendanud, võttes kaitsmisel arvesse

ka teisi humanitaarpõhjuseid. ehkki varjupaiga otsimine tagakiusamise eest on inimõigus, mis peaks laienema igale inimesele sõltumata päritolust, pole eesti olnud avatud ka nende põgenike suhtes, kelle riigid on eesti arengukoostöö peamised partnerid.

Konservatiivne lähenemine põgenike suhtes on eriti arusaamatu, arvestades seda, et eestlastest põgenikud said ka ise 20. sajandi rasketel aegadel abi teistelt riikidelt. Kümnetel tuhandetel eestlastel on isiklik pagulaskogemus või tunnevad nad inimesi, kes olid sunnitud esimese või teise maailmasõja ajal riigist lahkuma. silmapaistev näide sellest on eesti president toomas hendrik ilves, kes sündis stockholmis, teise maailmasõja järel nõukogude võimu eest põgenenud eesti pagulasperes.

Soovitused Arengukoostöö- ja pagulaspoliitika sidususe tagamine seostub küll otseselt arenguriikidega, kuid see ei ole ainult välisministeeriumi vastutusala küsimus ning seda ei peaks ka selliselt käsitlema. Tegelikult on välisministeeriumi vastutus antud juhul kõige väiksem, kuna see juba toetab edukalt arenguriike enda pädevuses olevate meetmete (nt arengukoostöö) kaudu.

Antud ebakõla lahendamine kuulub peamiselt sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi pädevusse.

Selleks, et suurendada Eesti varjupaigapoliitika sidusust Eesti arengukoostööpoliitikaga ja parandada varjupaigataotlejate heaolu ning julgeolekut, soovitame Eesti valitsusel:

— Seada Eesti piiril koostöös UNHCR-i ja Eesti Inimõiguste Keskusega sisse järelevalvesüsteem, mis tagaks varjupaigataotluste menetluse vastavuse Eesti õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele.

— Osaleda UNHCR-i juhitud põgenike ümberasustamisprogrammides, eriti Eesti prioriteetsete arengukoostöö partnerriikide (nt Pakistanis ja Iraanis asuvate afgaani põgenike) või sõjakolletest (nt Süüriast) saabunud põgenike puhul.

— Viia Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiivide ja rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaga ning küsida seaduseelnõude menetlemisel alati arvamust nii temaatikaga lähedalt seotud kodanikuühendustelt kui ka UNHCR-ilt.

— Parandada varjupaigataotlejatele vastuvõtukeskuses ning rahvusvahelise kaitse saanud i sikutele hiljem pakutavaid teenuseid, pöörates erilist tähelepanu nii naiste kui ka saatjata alaealiste olukorrale.

— Töötada välja mehhanism, millega analüüsida erinevate poliitikavaldkondade sidusust ning tagada nende vastavus arengueesmärkidele.

11

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Rumeenias

rumeenia näide /

Rumeenia arengukoostööpoliitika keskendub mitmele geograafilisele piirkonnale: idanaabrusele (Moldova– Rumeenia ametliku arenguabi prioriteetriik ja peamine kasusaaja; Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan), PõhjaAafrikale (Egiptus, Tuneesia, Liibüa) ja Lähis-Idale (Palestiina alad, Iraak ja Afganistan)5. Prioriteetsete teemade osas mainib 2006. aastal vastu võetud rahvusvahelise arengukoostööpoliitika riiklik strateegia Rumeenia ametliku arenguabi toetatavate valdkondade seas nii haridust kui karjääriedendust/tööhõivet6.

2013. aasta novembris avaldatud ametliku arenguabi viimase riikliku aruande kohaselt olid 2012. aastal Rumeenia ametliku arenguabi peamised kasusaajad Moldova ja Tuneesia ning enamik sellest abist seisnes kahe riigi tudengite stipendiumites7. Samas esineb selle konkreetse juhtumi puhul mitmeid elemente, mis seostuvad riiklike poliitikavaldkondadega (hariduse ja migratsiooni osas) ja mis lähevad vastuollu nii arengueesmärkidega kui ka struktuuriliste küsimustega (puuduvad edasise arengu jälgimise mehhanismid ning samuti riiklikud strateegiad), nagu käesolevas uuringus hiljem näha võib.

eli liikmesriikide poliitikavaldkondade arengusidususe süsteemide ülevaade, mis avaldati sel aastal samaaegselt ConCordi spotlighti aruandega, märkis, et rumeenia on kinnitanud poliitilist pühendumist sidususele ning riigil on selle praktiliseks rakendamiseks ka mehhanisme8. poliitikavaldkondade sidusust on mainitud riiklikus arengukoostööstrateegias fundamentaalse põhimõttena, mida peab austama ja arengukoostööpoliitikate rakendamisel arvestama9. samas tegutseb rumeenias ka nõuandev kogu ministeeriumidevaheline organ, mis aitab tagada ministeeriumidevahelist koordineerimist ning sidusust riigi teiste poliitikavaldkondade ja

arengukoostöö eesmärkide vahel. nõuandvas kogus on lisaks erinevatele sidusgruppidele esindatud ka Fond. samuti esitab rumeenia kaks korda aastas poliitikavaldkondade arengusidususe kohta eli aruande. ometi ei peeta poliitikavaldkondade arengusidususe probleemi antud sektoris piisavalt tõsiseks ega tooda esile sidususe eeliseid abi tulemuslikkuse ning aastatuhande arengueesmärkide (Mdgde) saavutamisele kaasaaitamise kontekstis. veelgi enam, rumeenial puudub poliitikavaldkondade arengusidususe strateegia koos järelevalvenäitajatega, mis tagaks kontseptsiooni õige rakendamise.

12

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Rumeenias

— Migratsioon ja haridus:

— Seosetud poliitikasuunad

stipendiumid arenguriikide välisüliõpilastele

AJUDE ÄRAVOOL NING PUUDULIK PLANEERIMINE JA JÄRELEVALVE

ametliku arenguabi kulutuste aruandlusega tegeleb peamiselt haridusministeerium. need kulutused seisnevad stipendiumite ja teiste rahaliste vahendite jagamises arenguabi saajateks kvalifitseeruvate riikide kodanikele, moodustades umbes 20% riiklikest arengukoostöö rahadest rumeenias. 2012. aastal jagas haridusministeerium stipendiume Moldova, tuneesia, serbia, ukraina, albaania, Maroko, süüria, türgi ja teiste riikide kodanikele. nendest lõviosa (12 789 589,09 eurot – 58%) läks Moldova tudengitele, teisel kohal olid tuneesia tudengid (1 200 927,96 eurot – 5%)10. ent partnerriikide tudengitele ei jagata stipendiume prioriteedi, vaid oeCd arengukoostöös osalevate riikide nimekirja alusel11. see selgitab, miks serbia, mis pole enam rumeenia prioriteetne partnerriik, asub jagatud stipendiumite osas kolmandal kohal summaga 1 012 596,05 eurot12. vastavalt valitsuse määrusele nr 288/1993 jagavad kolmandate riikide kodanikele stipendiume mitu asutust: välisministeerium, kaubandusministeerium ja haridusministeerium. Määrus märgib, et stipendiume jagatakse vastavalt rumeenia välispoliitilistele huvidele13. näiteks plaanib välisministeerium 2014/15. õppeaastal jagada 85 stipendiumi. need katavad õppemaksu ja majutuskulud ning tagavad üliõpilastele rahalise toetuse 65 85 euro ulatuses. lisaks on välisministeerium kuulutanud välja järgmised prioriteetsed valdkonnad: politoloogia ja haldusteadused, haridusteadused, rumeenia kultuur ja tsivilisatsioon, ajakirjandus, inseneriteadused, nafta ja maagaas, põllumajandusteadused, veterinaaria, arhitektuur ja kunstid14. samas pole selge, kuidas need prioriteetsed valdkonnad määrati: kas arenguriikide vajaduste hindamise või rumeenia enda tööjõuturu vajaduste põhjal.

esimene seosetuse näide on näiteks stipendiumite pakkumine Moldovast pärit tudengitele, kes õpingute lõpetamise järel otsustavad, kas jääda rumeeniasse või lahkuda lääne-euroopasse, tekitades oma koduriigis ajude äravoolu. ehkki mõju on tõenäoliselt märgatav, puudub avalik ülevaade sellest, kui palju on kodumaale mittenaasvaid Moldova stipendiaate ning samuti pole tehtud uuringuid selle kohta, kuidas taolised stipendiumid mõjutavad partnerriigi arengut. rumeenia euroopa poliitika Keskuse (Crpe) aruande kohaselt nimetavad Moldova tudengid kodumaale mittenaasmise põhjusena lisaks isiklikule motivatsiooni puudumisele asjaolu, et nende rumeenias omandatud kraade (peamiselt politoloogias ja haldusteadustes, rahvusvahelistes suhetes, turunduses ja avalikes suhetes ning psühholoogias) pole Moldova tööturul vaja15. veelgi enam, kui Moldova tudengitel on rumeenia stipendiumiprogrammi suhtes positiivne hoiak, siis võime eeldada, et Moldova ülikoolide hinnangul kahjustab rumeenia poliitika antud valdkonnas nende huve. Moldova ülikoolide esindajate ja haridusministeeriumi ametnike sõnul mõjutab rumeeniasse õppima minevate tudengite suur hulk Moldova haridussüsteemi. lisaks seavad mõned neist kahtluse alla stipendiumite jagamise eesmärgi, mis nende silmis on pigem katse meelitada Moldova kodanikke rumeenia tööturule kui toetada Moldova arengupingutusi16.

KEERUKAS LIGIPÄÄS HARIDUSELE teine näide ebakõlast puudutab rumeenias meditsiini õppivaid tudengeid, kellest enamik pärineb põhja-aafrikast, eriti tuneesiast (2012. aastal 1164 tudengit)17. peale kuut aastat kestvaid õpinguid meditsiinikoolis tuleb tudengitel läbida residentuur haiglas, et omandada praktilisi meditsiinioskusi. vastavalt valitsuse määrusele nr 22/2009 ei saa välisriikide kodanikud, erinevalt rumeenia ja eli/eea kodanikest, residentuuri ajal maksuvabastust18. reeglina kerkivad residentuuri maksud üsna märkimisväärsete summadeni, näiteks iași Meditsiiniülikoolis on see 7 700 eurot aastas19.

Maksud muutuvad veelgi suuremaks takistuseks, kui võtta arvesse, et väljastpoolt eli pärit välisüliõpilasel on erakordselt raske leida rumeenias tööd. vastavalt valitsuse määrusele nr 194/2002, mis käsitleb väliskodanike viibimist rumeenias20, ja valitsuse määrusele nr 56/200721 tuleb õpingute tõttu ajutise elamisloa saanud väliskodanikel hankida tööluba (mille saamiseks peab nii tudeng kui tööandja nägema suurt vaeva – vt altpoolt) ning ka siis on lubatud töötada vaid poole kohaga.

13

niisiis on tudengitel keeruline suurendada oma sissetulekut selleks, et rahaliste nõudmistega toime tulla. seepärast lahkuvad paljud rumeenias meditsiiniõpingud lõpetanud tudengid lääneeuroopasse, et saada õpitud valdkonnas praktilisi kogemusi22.

KEERUKAS LIGIPÄÄS TÖÖTURULE väliskodanike ligipääsu rumeenia tööturule reguleerib valitsuse määrus nr 56/2007, mis sätestab rumeenia territooriumil väliskodanike tööle lubamist ja lähetamist, ning seadus nr 157/2011, mis muudab ja täiendab mõningaid seadusakte väliskodanike viibimise kohta rumeenias23. seaduse järgi määratakse väliskodanikele eraldatavate töölubade arv igal aastal valitsuse otsusega. selleks, et väliskodanik võiks rumeenias töötada, tuleb täita kõik järgmised tingimused24: töökohta pole võimalik täita rumeenia või eli/eea kodanikul; kandidaadid peavad vastama valdkonna ametialase kvalifikatsiooni ja kogemuse eritingimustele ning neil peab olema kehtiv tööluba; kandidaadid peavad tõendama, et nad on töökohal nõutud tegevuste sooritamiseks piisavalt hea tervise juures ning et neil pole kriminaalkaristust; valitsuse iga-aastaselt määratavat töölubade arvu ei tohi ületada; tööandja on maksnud riigieelarvesse kõik nõutud

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Rumeenias

summad; tööandja teostab ka reaalselt tegevust, mille tarbeks tööluba taotletakse; tööandja pole saanud deklareerimata tööjõu kasutamise eest karistada. tööloa väljastab immigratsiooni peainspektsioon tööandja palvel, kui tööandja on esitanud kõik nõutud dokumendid25. selleks, et kõiki neid dokumente hankida, tuleb nii töötajal kui tööandjal läbida kurnav protsess, mis kestab umbes kuus kuud. lisaks peab tööandja maksma enam kui 500 eurot lõive ning kulutama päevi, et käia erinevates riigiasutustes, mis väljastavad eelmainitud dokumente. tööluba kehtib üks aasta ning seda saab pikendada juhul, kui töötaja jätkab sama tööandja juures töötamist tähtajatu, isikliku töölepingu alusel. sellisel juhul pikendatakse rumeenias tööeesmärgil viibimise õigust (mille tarbeks töötaja peab täitma järjekordse avaldustepaki)26. Kui väliskodanik on „kõrgelt kvalifitseeritud töötaja“, on tööloa hankimine lihtsam, ent seadus sätestab, et sellis tööjõukategooria palk peab võrduma vähemalt neljakordse keskmise palgaga. nõue on absurdne, arvestades seda, et kõrge kvalifikatsiooni kriteeriumile vastavad rumeenia töötajad ei saa nii suurt tasu27. taolistes tingimustes keelduvad paljud tööandjad väliskodanikke palkamast ja loobuvad sellest või palkavad kodanikke mustal turul, kus ei kaitsta viimaste õigusi õiglasele töötasule, ohutule töökeskkonnale, tervisekindlustusele jne.

Soovitused Eelpool kirjeldatud väljakutsete valguses anname järgmised soovitused.

— Sõnastada riiklikud strateegiadokumendid nii, et ametlikule arenguabile kvalifitseeruvate stipendiumite jagamine arengukoostöö partnerriikide tudengitele muutuks prioriteediks.

Taolised strateegiadokumendid peaksid kohustama hindama vajadusi partnerriikide haridussüsteemi ja tööturu tasandil, et pakkuda kraade, mis täidaksid auke riikide sisearengus.

Lisaks sellele peaks need strateegiad kehtestama järelvalvemehhanisme, mis aitaks saada infot stipendiaatide tegevus kohta pärast õpingute lõpetamist ning uurida perioodiliselt arenguriigile avaldatavat mõju.

— Nõuandev kogu peaks jätma piisavalt aega haridusministeeriumi ja välisministeeriumi o mavahelise koostöö koordineerimiseks, et võimaldada stipendiumiprogrammi efektiivset ja üheaegset juhtimist Rumeenia arengukoostööpoliitikaga.

— Seadusandlust tuleks muuta nii, et meditsiiniõppe välistudengid saaksid läbida residentuuri maksuvabalt.

15

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

slovakkia näide /

Slovakkia Vabariigi ametlik arenguabisüsteem loodi 2003. aastal. Kümme aastat hiljem tunnustati Slovakkiat vastutustundliku partnerina arengukoostöös, kui riik võeti 2013. aastal vastu OECD Arenguabi Komiteesse.

Aastate jooksul on pandud rõhku arengukoostöö tulemuslikkusele. Partnerriikide arvu on vähendatud, et luua sihtriikidele tugevam fookus ja pikaajaline partnerlusside. Üks kolmest Slovakkia arengukoostöö vahestrateegia programmiriigist aastatel 2009–2013 ja 2014–2018 on Keenia. Mitmed Slovakkia kodanikuühendused ja ülikoolid on tegutsenud seal enam kui 18 aastat.

poliitikavaldkondade arengusidusus on osa slovakkia seadusandlusest arengukoostöös28. välisministeerium on ametlikult vastutav slovakkia erinevate poliitikasuundade ja arengukoostöö eesmärkide omavahelise sidususe eest. poliitikavaldkondade arengusidusus on arengukoostöö põhimõte, mis on kinnistatud slovakkia arengukoostöö vahestrateegiasse nii

aastatel 2009–2013 kui ka 2014–2018. ehkki eksisteerib seaduslik alus, pole poliitikavaldkondade sidususe rakendamiseks loodud veel ühtegi töökorras mehhanismi ja seepärast puudub ka järelevalve-, analüüsi- ja aruandlussüsteem. poliitikavaldkondade arengusidusus pole nimelt valitsuse lähenemises olulisel kohal.

16

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

— Slovakkia kahepoolne arengukoostöö Keeniaga 2013. aastal kiitis slovakkia välis- ja euroopa asjade ministeerium aastateks 2014–2018 heaks riikliku strateegiadokumendi „slovakkia-Keenia arengukoostöö strateegia“ (edaspidi „strateegia“), mis sobitub Keenia valitsuse poolt 2008. aastal vastuvõetud dokumendiga „visioon 2030“29. viimase 10 aasta jooksul on slovakkia valitsus toetanud Keenias projekte kokku umbes kuue miljoni euro eest. aastatel 2004–2012 viisid slovakkia kodanikuühendused, akadeemilised asutused ja teadusasutused ning erafirmad ellu 33 kahepoolset arenguprojekti. projekte viidi ellu järgmistes sektorites: tervishoid (32%), maapiirkondade sotsiaalmajanduslik areng (28%), haridus (21%), keskkonnakaitse (14%) ja infrastruktuur (5%). strateegia kohaselt on slovakkia arengukoostöö peamised sihid Keenias vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamine. Kõik tegevused keskenduvad vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse väljajäetuse struktuuriliste põhjuste kõrvaldamisele, olles suunatud Keenia rahvastiku kõige haavatavamatele gruppidele. strateegia sätestab viis prioriteeti: Keenia rahvastiku ligipääs tervishoiule (eriti laste ja emade puhul), noorte tööpuuduse ning vaesuse ja toidunappuse vähendamine (väiketalunike ja põlluharijate toodangu suurendamine kaasaegsete põllumajandustehnoloogiate ja -tehnikate juurutamise teel, toodangu müügi suurendamine riigi konkurentsivõime tugevdamise ning kohalikule ja rahvusvahelisele turule ligipääsu toetamise kaudu) ning demokraatliku poliitilise süsteemi, õigusriigi, hea valitsemistava ja reformide rakendamise tugevdamine, eriti slovakkia ülemineku- ja reformikogemuse jagamise kaudu. strateegia üks põhilisi valdkondi on ka keskkonnakaitse ja kliimamuutused ning nendega tegelemine keskkonna kaitsmise, loodusressursside kestliku kasutuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kaudu. slovakkia arengukoostöö rahastatava põllumajandusprojekti eesmärk on suurendada Keenia idarannikul majanduslikku sõltumatust ja toiduga kindlustatust põllumajandusarengu edendamise ja loodusressursside kaitse kaudu (2012–2014).

Keenia ühiskonna üks peamisi väljakutseid on kõrvaldada märkimisväärne piirkondlik ja sotsiaalne

ebavõrdsus ning erisused põhiteenuste kättesaadavuse osas. Kõige vähem on vaeseid riigi keskosas, samas kui kliimamuutuste tõttu haavatavaid põhja- ja idapiirkondi halvab kõrge vaesusmäär.30, mis on 2012. aastast alates on organisatsioon people in peril association Kilifi piirkonnas juurutanud põllumajandusprojekti. Kohalikul elanikkonnal, kes töötab peamiselt väiketalunikena põllumajandussektoris, puudub põllumajandustegevusest saadava ebapiisava sissetuleku tõttu majanduslik sõltumatus ja toiduga kindlustatus. puudulikud sissetulekud antud sektoris põhjustavad vaesust ning enamik piirkonna rahvastikust elab allpool vaesuspiiri. vaesuses elavad inimesed üritavad teenida ellujäämiseks raha muul moel, mis toob kaasa loodusressursside ülekasutuse. ranniku mangroovmetsade ekspluateerimine põhjustab keskkonna halvenemist ning toob kaasa liigse ja mittekestliku raie, kahjustades bioloogilist mitmekesisust ja mereloomade varjupaiku. ebatõhusate põllumajandusvõtete tõttu ei suuda inimesed kasvatada elatiseks piisavalt saaki ja nende tulu põllumajandusest ei kompenseeri seda puudujääki. Majapidamistes, kus toidust küll piisab igapäevase vajaliku kalorikoguse saamiseks, on toidusedel vitamiinide ja mineraalide puudumise tõttu tasakaalust väljas. vaeste majapidamiste toidulaud koosneb maisist, juur- ja teraviljadest. selleks, et suurendada kohaliku elanikkonna majanduslikku sõltumatust ja toiduga kindlustatust, teeb people in peril association koostööd oma kohaliku partneri Kwetu Kestliku arengu Koolituskeskusega, kogukondlike organisatsioonidega, asjakohaste Keenia ministeeriumide ja valitsusasutustega (Keenia loodusteenistus, Keenia Metsateenistus, riiklik Keskkonnahaldus) ning kohalike omavalitsustega. projektid on suunatud mangroovmetsade kõrval elavatele kogukondadele. enamik kogukonnaliikmetest sõltub kalastamisest, väikemahulisest kalapüügist ja kariloomade kasvatamisest. partnerluse eesmärk on tutvustada uusi maaviljelusmeetodeid ning tugevdada kohalike kogukondade võimekust kaitsta ja kasutada loodusressursse, koolitades neid vähese sisendiga põllumajandusvõtetes ning pakkudes oskusi ja teadmisi alternatiivsete elatusviiside kohta.

Mangroovmetsa ökosüsteemi ja loodusressursse kaitstakse, taastatakse ja kasutatakse kestlikul moel.

17

— Sidusust pärssivad otsused oeCd ja Maailmapanga hinnangul anti Keeniale 2011. aastal umbes 2,5 miljardit usa dollarit ametlikku arenguabi31, kusjuures suurimad annetajad olid Maailmapank (41%), euroopa liit (18%) ja aafrika arengupank (16%). euroopa arengufond annetas 2007.–2013. aastal 399,4 miljonit eurot32. 2013. aasta veebruaris sai slovakkiast Keeniale raha annetavate doonorite tegevust koondava organisatsiooni development partnership group (arengupartnerluse grupp) liige. Ühelt poolt pakuvad el ja slovakkia Keeniale arenguabi, et kaotada vaesust ja tagada kestlikku arengut, teiselt poolt aga jõustavad nad otsuseid teistes poliitikavaldkondades, mis avaldavad kohalikule elanikkonnale negatiivset mõju ja takistavad arengut. Järgnevalt vaatlemegi kahte Keeniaga seonduvat näidet – euroopa turule mõeldud lillede kasvatamist ja jatrofa kasvatamist seoses eli biokütusepoliitikaga.

—

Milliseid roose me ostame Slovakkias?

2012. aastal oli el Keenia suuruselt teine kaubanduspartner. ainuüksi ekspordi osas oli eli riikidel Keenia ekspordis teiste kaubanduspartneritega võrreldes suurim osakaal (umbes 23% koguekspordist)33. peamised Keenia impordiartiklid eli on lõikelilled, mis on tee järel Keenia teine suurim põllumajanduslik väliskaubaartikkel34. Kuna Keenias on aastaringselt sobiv kliima, on riigist saanud maailma üks suurimaid lilletootjaid ja -eksportijaid. Keenia väikesed palgad ja ökoloogilise mõju nõrk regulatsioon võimaldab vähendada tootmiskulusid. ehkki lõikelilletööstusel on tööandjana oluline roll, peavad inimesed töötama halbades tingimustes.

Kemikaalide kasutus on mõjunud negatiivselt inimeste tervisele, mistõttu neil esineb mitmeid erinevaid haigusi. nairobist vähem kui saja kilomeetri kaugusel asub naivasha järv. rooside kasvatamine selle ümbruskonnas iseloomustab lilletööstusega seonduvaid konflikte ökoloogilise kestlikkuse ja majandushuvide vahel. Ühe lille kastmiseks on päevas vaja umbes viis liitrit vett, mis võetakse naivasha järvest, mille pindala on vähenenud veerandi võrra ning mida ähvardab kuivamine. lilletööstus hõivab otseselt umbes 55 000 inimest, kaks miljonit aga sõltub sellest kaudselt oma elatise

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

teenimisel35. Farmide lähedal on uued külad ja elamurajoonid, kuid neil puuduvad korralikud kanalisatsiooni- ja hügieenisüsteemid. veelgi enam, suurt osa veest kasutatakse lillede suuremastaabiliseks tootmiseks kohalike elanike arvelt. veepuudus ähvardab nii faunat kui floorat. selle tulemusena ohustab farmide keemiasaaste naivasha järves elavaid linde ning kalad surevad. pestitsiidide saaste ja jäägid rikuvad nii mulda, vett kui järvepõhja36. ligipääs veele on inimõigus, mis pole arenguriikides alati tagatud. 2011. aastal puudus 768 miljonil inimesel endiselt ligipääs puhtale joogiveele37. paljudes aafrika piirkondades puuduvad veevarud väikemahuliseks põllumajanduseks ja igapäevaseks tarbimiseks. hinnanguliselt veetarbimine järgmistel aastatel aga aina tõuseb.

Keeniast pärineb 25% elis müüdavatest lõikelilledest38. seda impordistruktuuri peegeldab ka slovakkia-Keenia kahepoolne kaubandus. 2011. aastal oli slovakkia suurim impordiartikkel Keeniast lõikelilled, mis moodustas 55,8% Keenia koguimpordist slovakkiasse. pole kahtlustki, et lilled, eriti roosid, on slovakkide meelistoode. ent rooside tegelik hind on kõrgem kui meie ostuhind. seda ei saa mõõta numbrites. selle taga on inimõiguste rikkumine, kokkukuivavad järved ja üha saastatum vesi. lilled jõuavad euroopasse, kuid saastatud keskkond jääb Keeniasse.

18

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

— Jatrofa dilemma: kas EL toetab või ohustab keskkonda?

2009. aastal võttis el vastu taastuvenergia direktiivi, mis määrab 2020. aastaks transpordis kasutatava taastuvenergia osakaaluks 10%39. el on õhutanud biokütuste kasutamist, et vähendada transpordist tekkivat süsihapet. ent lisaks tõsistele keskkonnakahjudele on nende tootmisel olnud ka negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.

Biokütuste tootmine lisab survet niigi nappidele maaressurssidele, mida saaks kasutada toidu tootmiseks. lisaks põhjustab see metsaraiet, maade hõivamist ja toiduhindade muutusi, mis süvendavad vaesust ning näljahäda arenguriikide haavatavates rahvastikurühmades.

2012. aasta oktoobris ütles euroopa Komisjon, et toiduviljadest toodetavate biokütuste osakaalu ülemmääraks peaks olema 5%. Biokütusetööstuse vastuseisust mõjutatud euroopa parlament on toetanud piirnormina 6% määra. 2013. aasta detsembris ei jõudnud eli liikmesriigid piirmäära osas kompromissile. eesistujamaa leedu pakkus välja uue kompromissi – 7%. Mõne riigi, näiteks Belgia ja taani, jaoks oli 7% liiga kõrge, kuid poola, ungari ning teiste jaoks liiga madal. lõpuks lükkasid seitse liikmesriiki – Belgia, itaalia, luksemburg, Madalmaad, poola, taani ja ungari – pakutud kompromissi tagasi. Kuna lähenevad nii euroopa parlamendi valimised kui ka uue euroopa Komisjoni koosseisu moodustamine, on vähetõenäoline, et läbirääkimised lõpevad enne 2015. aastat40. umbes 80 kilomeetri kaugusel Kilifist, kus people in peril association toetab väikemahulist

põllumajandust ja toiduga kindlustatust, rajatakse jatrofa istandust. dakatcha metsamaastikul paiknev jatrofa istandus asub Keenia rannikulinna Malindi lähedal ning teeb kahju nii haruldastele üleilmselt ohustatud linnuliikidele kui ka Watha ja girima põlisrahvaste vähemustele. organisatsioonide nature Kenya, action aid’i ning Briti Kuningliku linnukaitse seltsi poolt läbi viidud uuring näitab, et jatrofa istandustes toodetud biokütused võivad tekitada kuus korda rohkem süsihappe saastet kui fossiilkütused41.

Fao/iFad aruanne jatrofa bioenergia kohta toob välja asjaolu, et kuigi jatrofa kasvab ka marginaalsetel aladel, vajab see väga palju vett42. piiratud veekasutuse võimalused võivad tuua kaasa konflikti. pealegi ei tooda see arenguriikide vaestele kogukondadele lisaressursse. Jatrofat ei saa kasvatada koos põllukultuuridega nagu mais, kuna nad võistlevad mullas leiduvate toitainete pärast. lisaks ei tarbi jatrofat kohalikud elanikud43. nairobis asuva Maailma agrometsanduse Keskuse esindaja Miyuki iyama juhitud uuring, mis jälgis Keenia erinevates agroökoloogilistes tsoonides 260 jatrofat kasvatavat talunikku, avastas, et Keenia farmide tingimustes on saagid väga väikesed ning seepärast ei peaks Keenia väiketalunikud jatrofat kasvatama44. autori sõnul polnud talunikel taimekasvatuse kohta korralikke teadmisi ning jatrofa istutamine on elatustalunike jaoks erakordselt riskantne tegevus45. el kasutab praegu arenguriikides hinnanguliselt kokku umbes 36 miljonit hektarit maad46. olgu Keenias või muudes arenguriikides, maad kasutatakse biokütuste tootmiseks (sageli euroopa firmade poolt), mis mõjutab negatiivselt kohalikke kogukondi ja kestlikku arengut.

19

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

Soovitused Slovakkia näite põhjal näeme, et arengukoostööd tuleb käsitleda laiemas kontekstis. Slovakkia toetab mõnes Keenia piirkonnas väiketalunikke ja panustab toiduga kindlustatusse, kuid samas osaleb riik rahvusvahelises kaubanduses ja ELi biokütusepoliitikas, millel on arengueesmärkidele kahjulikud mõjud.

Slovakkia valitsusväliste arenguorganisatsioonide platvorm soovitab järgmist:

— Järgida OECD soovitusi arengukoostööpoliitika sidususe kohta Slovakkiat puudutavas Aren guabi Komitee analüüsis47 (a. poliitilise pühendumise ja poliitiliste seisukohtade, b) poliitika koordineerimismehhanismide, c. järelevalve-, analüüsi- ja aruandlussüsteemide osas).

— Kasutada arenguabi koordineerimiskomitee staatust selleks, et arendada poliitikavaldkon dade arengusidusust puudutavat arutelu. Seejärel luua osakondadevaheline grupp, mis hõl maks osakonnatasemel otsustusvõimega asjakohaseid ministeeriume on.

— Luua väline nõustav kogu, mis menetleks ebakõla juhtumeid arenguriikides ning kaasaks kod anikuühendusi, ülikoole, uuringuasutusi jt organisatsioone.

— Selleks, et tagada praktikas erinevate poliitikavaldkondade sidusus arengukoostööga, tuleks valida mõned arengueesmärke mõjutavad poliitikasuunad ning määrata kontaktisikud asja kohastes ministeeriumides (nt keskkonna-, põllumajandus- ja majandusministeeriumis, mil lele järgneks teised asjakohased ministeeriumid).

— Tagada poliitikavaldkondade arengusidususe koordineerimine välis- ja Euroopa asjade minis teeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna poolt ning kaasata sellesse piisavalt inim ressursse.

— Kasutada ära Slovakkia Keenia suursaatkonna potentsiaali, et saada tagasisidet poliitika valdkondade arengusidususega seotud küsimustes, arendada ELi poliitikasuundade mõju osas dialoogi kohalike kasusaajatega ning tugevdada koostööd poliitikavaldkondade arengusidu suse osas ka EEASiga. Samuti kaasata teisi arenguriikide saatkondi ning Slovakkia Rahvus vahelise Arengukoostöö Agentuuri.

— Lisada eelmise aasta kohta käivasse ametliku arenguabi aruandesse peatükk poliitikavald kondade arengusidususe rakendamise kohta.

— Suurendada Slovakkia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmete huvi erinevate poliitikav aldkondade arengusidususe vastu.

— Suurendada tarbijate huvi ostetavate kaupade päritolu vastu ning arendada nende arusaama sellest, millised on kaupade tootmisega seonduvad majanduslikud, keskkonna- ja inimkulud.

— Kasutada ära Slovakkia ettevalmistusi ELi Nõukogu 2016. aasta eesistumiseks ning nihutada poliitikavaldkondade arengusidusust poliitilises päevakavas kõrgemale.

21

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Poola

poola näide / Poola seadusandlus sõnastab selgelt riigi arengukoostööpoliitika üldised eesmärgid ja rakendusreeglid.

Arengukoostöö seadus (mis allkirjastati 2011. aastal) osutab, et arenguabi seisneb toetuse pakkumises riikidele, kes seda vajavad, ning et abi tuleks suunata viisil, mis vähendab vaesust ja loob pikemas perspektiivis sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Mitmeaastane arengukoostööprogramm aastateks 2012 2015 kordab eelöeldut ning teatab, et Poola püüdleb arenguriikide, nende ühiskondade ja üksikisikute majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise võimekuse pideva parandamise poole (viidates ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsioonile).

ometi on poola arengukoostööpoliitika reaalsus veidi teistsugune. Kui uurida lähemalt riigi poliitikasuundi teistes valdkondades, on üpris kerge märgata arvukaid vastuolusid eelmainitud arengueesmärkidega. seepärast on selles valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid juba mõnda aega kaasatud grupa Zagranica katusorganisatsiooni ja ning kaitsevad aktiivselt poliitikavaldkondade arengusidusust. ehkki riigi arengukoostööseadus paneb poliitikavaldkondade arengusidususele aluse sellega, et iga arengukoostöö tegevustele raha kulutav ministeerium on kohustatud konsulteerima välisministriga (ja välisminister on kohustatud

nõustama valitsusprogramme ja -strateegiaid arengukoostöö eesmärkide osas), esineb mitmeid selgeid näiteid tõsistest ebakõladest. grupa Zagranica liikmesorganisatsioonide küsitlemisel „vastuoluliste“ poliitikasuundade osas mainiti kõige sagedamini järgmisi valdkondi (järjekord suvaline): 1) idapartnerluse (ip) riikidele suunatud viisapoliitika, 2) transporditaristupoliitika (samuti ip kontekstis), 3) sahara-taguse aafrika mitmetele riikidele suunatud planeeritud kaubandus- ja investeerimispoliitika, 4) rohkem eli tasandil – eli ühine põllumajanduspoliitika (toiduõiguse/toiduga kindlustatuse kontekstis) ning 5) kliimapoliitika.

22

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Poola

poola ametlik kliimapoliitika (või, kui täpsem olla, poola seisukoht selles küsimuses eli kliima- ja energiapoliitika aruteludes) on tõenäoliselt ainsana kõige silmapaistvam ülemaailmsel tasandil . arengukoostöös tegutsevate poola kodanikuühiskonnaorganisatsioonide seisukohast on see tõenäoliselt ka kõige vastuolulisem, kui arvestada arengukoostöö eesmärke. vähemalt viimase kahe aasta kogemuse põhjal võib kindlalt väita, et poola on riik, mis tõkestab kogu eli hõlmavat progressiivset seisukohta kliimamuutusete probleemi osas. enne poola kliimapoliitika kirjeldamist tasub põgusalt tutvuda kliimamuutuste probleemi endaga ja viidata mõningatele sidemetele arenguabiga. Kliimamuutuste ja arengukoostöö omavahelisel seostamisel on kõige olulisem mõista, et see paikneb arenguküsimustes kesksel kohal ning puudutab muuhulgas vaesuse kaotamist, kestlikku arengut ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Juba ainuüksi üleilmse vaesuse kaotamise väljakutset ei saa arutada lahus kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest. suurenenud süsihappegaasi saaste avaldab inimeste praegusele ja tulevasele heaolule nii kaudset kui otsest negatiivset mõju (sealhulgas ettearvamatute üleujutuste, sademete, kõrbestumise ja põua ning üldse äärmuslike ilmastikutingimuste ja meretaseme tõusu näol). suurim probleem seisneb negatiivsete mõjude ebaühtlases „jaotumises“ arenguriikide ja arenenud riikide suhtes. teiste sõnadega mõjutavad kliimamuutused ebaproportsionaalselt just vaesuses elavaid inimesi, kuna vähemarenenud riikidel on väiksem võimekus ettearvamatute kliimamuutustega kohanemiseks. see mõjutab muuhulgas: 1) troopilistes piirkondades elavate inimeste tervist (näiteks malaariaohu või vees levivate haiguste näol), 2) toidupuudust (äärmuslik ilm toob endaga kaasa kohaliku ja piirkondliku põllumajanduse kokkuvarisemise ning seega näljahäda ja rände),3) veega kindlustatutust (vett napib üha rohkem), 4) loodusõnnetuste intensiivistumist (mis mõjutab kõige enam vaeseid), 5) meretaseme tõusu (võib potentsiaalselt tuua kaasa nn kliimapõgenikke, muuta ägedamaks ressursikonflikte jne). Kõik need küsimused seonduvad otseselt arengukoostöö „ekspertiisivaldkonnaga“. eelmainitud kliimamuutustega seotud riskide osas võib selgelt välja tuua kaks asja: esiteks tuleb kliimapoliitika siduda arengukoostööpoliitikaga, teiseks vastutavad jõukamad riigid selle eest, et vähendataks inimtegevuse põhjustatud süsihappegaasisaaste üleilmset mõju.

Kui vaadata poola hiljutist ajalugu euroopa tasandi aruteludel kliima- ja energiapoliitika üle, on pilt üsna heidutav. 2012. aasta juunis takistas poola 27 eli riigil võtta vastu ühehäälset otsust, millega oleks nõustutud strateegiaga vähendada 2050. aastaks süsihappegaasisaastet (ja mis vastaks 2050. aasta eesmärgile vähendada süsihappegaasitaset 1990-ndate tasemega võrreldes koguni kuni 95%). lisaks protestis poola euroopa Komisjoni uuringutulemuste vastu, mille kohaselt suudaks el vähendada oma saastet 2020. aastaks vähemalt 25% võrra, kui peetaks kinni energiasäästu sihtarvudest. lisaks kavatseb poola lähitulevikus pikendada oma söekasutust, plaanides ehitada olemasoleva opole elektrijaama juurde kaks suurt 900-megavatist laiendust. Kõigi nende arengusuundade sidumine poola valitsuse sel aastal korraldatud hiljutiste iga-aastaste Üro kliimaläbirääkimiste tulemuste üldise negatiivse hinnanguga (muuhulgas peeti samal ajal suur söetööstuse kokkusaamine, kus üks peakõneleja oli poola kliimakonventsiooni delegatsiooni juht), ei paku tulevikuks kuigi suurt lootust. poola praeguse eli kliimapoliitika seisukoha kaitsjate põhiargument on see, et saaste vähendamiseks tuleb üleilmset kokkulepet tunnustada koos väljaspool eli olevate tähtsaimate partnerite osalusega. teiste sõnadega pole eli ühepoolsetel tegudel erilist mõtet, kuna neid neutraliseerib nn süsihappegaasileke (ehk saastavad tööstused kolivad riikidesse, kus puuduvad siduvad lepingud). tegelik probleem seisneb võimetuses asendada söest sõltuvat poola majandust sellisega, mille energiatarve oleks mitmekesisem. poola toodab enam kui 90% oma elektrist söe abil ning kardetakse, et karmimad sihtarvud toovad kaasa kõrgemad hinnad ning seega negatiivse mõju majandusele tervikuna. teiseks tuuakse riikliku julgeoleku argument, mis antud olukorras seostub suurema sõltuvusega venemaalt imporditavast, kuid keskkonnasõbralikumast maagaasist. need argumendid on osaliselt arusaadavad, kuid ainult siis, kui eirame asjaolu, et poola ei tegutse piisavalt, rakendamaks uut seadusandlust ja tegevusi, mis võimaldaksid liikuda söest sõltuvast majandusmudelist eemale. arvukad uuringud on näidanud, et poolal on märkimisväärne ja vähekulukas, energiatõhususel põhinev potentsiaal saaste vähendamiseks, (eriti ehitus- ja transpordienergia osas) ning taastuvenergia tehnoloogiate juurutamiseks suuremas mastaabis. selleks puuduvad lihtsalt piisavad stiimulid. võib tuua vaid ühe hiljutise näite: poola keskkonnaalased MtÜd osutasid, et riikliku

23

energiaseaduse viimased uuendused ei tegelenud prioriteetse taastuvenergiaallikate elektrivõrgule ligipääsu probleemiga nii võrguga ühendumise kui taastuvenergia edastamise osas (see võib tuua kaasa euroopa Komisjoni tõsised trahvid, kuna ei toeta taastuvenergiat piisavalt). veelgi enam, kui uurida lähemalt arengukoostööd kui sellist, tasub jälgida kasvõi ühte väga konkreetset näidet ebakõlast, mis puudutab nn kiiret mehhanismi. nimelt annaksid arenenud riigid ühiselt Kopenhaageni kokkuleppe (2009. aastal Üro Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemusena valminud dokument) kohaselt ja nn kiire rahastamise (FsF) kokkuleppe alusel aastatel

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Poola

2010–2012 uusi ja täiendavaid vahendeid eelnimetatud tegevuste rahastamiseks 30 miljardi usa dollari ulatuses . selle rahastusskeemi järgi lubas el aastatel 2010–2012 eraldada 7,2 miljardit eurot. selle summa hulka peaks kuuluma ka poola panus finantsressursside näol, mis täiendab olemasolevaid abirahasid. Kahjuks näitab grupa Zagranica poolt rahandusministeeriumist ja keskkonnaministeeriumist hangitud informatsioon viimase kahe aasta kohta, et poola panus FsFi mehhanismi pärineb hoopis poola ametliku arenguabi reservidest. see on otseses vastuolus Kopenhaageni kokkuleppe sõnastusega ning lubab meil järeldada, et kiire rahastamise projekte tegelikult ei rakendatud.

Soovitused Grupa Zagranica ja selle liikmesorganisatsioonid plaanivad poliitikavaldkondade arengusidususe teemat lähiaastatel väga tähelepanelikult uurida. Ehkki (teatavas ulatuses) on juriidiline raamistik olemas, esineb poliitikavaldkondade arengusidususekohta käivate ütluste ja tegelike toimingute vahel ilmselge ebakõla. Selles osas tuleb palju ära teha. Grupa Zagranica on pannud kirja mitmeid soovitusi, mis ei piirdu vaid kliimapoliitikaga ja viitavad üldisele vajadusele sidusa poliitika järele.

— Muuhulgas soovitatakse parlamendis luua püsiv arengukoostöö alamkomisjon, mis suurendaks Poola välisasjade debati häält ühiskonnas ning tagaks samal ajal sidusa perspektiivi ja koostöö tegutsemisel ülemaailmse vaesuse kaotamise nimel.

— Lisaks peaks alamkomisjon vaatama tsükliliselt üle Poola poliitika sidususe ning esitama valitsusele ja ametkonnale sellekohaseid soovitusi.

— Samuti peaks Poola valitsus töötama välja tõhusaid meetmeid, mis tagaks tegevuste kooskõla poliitikavaldkondade arengusidususe reeglitega nii eri ministeeriumide ja valitsusasutuste sees kui vahel.

— Samal ajal on oluline ametnike ja otsustajate pidev teadlikkuse tõstmine .

25

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Tšehhi

tšehhi näide /

Tšehhi arengukoostöö (TAK) on muutunud positiivselt aastast 2007, kui Tšehhi välisministeerium (TV) palus Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Arenguabi Komiteel (OECD DAC) viia läbi Tšehhi ametliku arenguabi süsteemi esimene erakorraline analüüs48. Enne 2010. aastat juhtis Tšehhi ametliku arenguabi süsteemi (mõnikord pisut seosetult) üheksa eri ministeeriumi, kuid 2010. aastast on arengukoostööpoliitika peamine vastutaja ja koordineerija olnud TV49, kes vastutab poliitika, programmi koostamise, hindamise tellimise ja üldise TAKi koordineerimise eest. Peamine rakendaja on Tšehhi Arenguagentuur (CZDA). 2013. aastal sai Tšehhi ametlikuks OEC DAC liikmeks.

tšehhis kehtib mitmeid ametlikke arengukoostööseadusi ja -strateegiaid. tähtsaim dokument, mis tagab arengukoostöö juriidilise stabiilsuse, määratleb selle üldise eesmärgi, tingimused ja mõisted, jagab rollid riiklike osapoolte vahel ning määrab rahastuspõhimõtted, on 2010. aastal vastu võetud tšehhi vabariigi arengukoostöö ja humanitaarabi seadus ja arengukoostööstrateegia aastateks 2010–201750.

Kõige tähtsam strateegiline ja poliitiline dokument, mis paneb paika arengukoostöö eesmärgid, motivatsiooni, prioriteedid (geograafilised, valdkondlikud, valdkondadevahelised) ja liigid, on arengukoostööstrateegia aastateks 2010–2017. poliitikavaldkondade arengusidususe juriidiline alus on nõrk, kuid poliitikavaldkondade arengusidusust on mainitud kolmes dokumendis, mis lubavad valitsusasutustel sellealaste väljakutsetega tegeleda. nendeks on arengukoostööstrateegia aastateks 2010–2017, arengukoostöönõukogu 2009. aasta aruanne ning 2004. aastal vastu võetud arengukoostöö alused. arengukoostöö ja humanitaarabi seadus ei maini poliitikavaldkondade arengusidusust. rahvusvahelise arengukoostöö nõukogu on asutus, mis tegutseb tv nõustava, ministeeriumidevahelise koguna ning peaks tagama arengukoostöö parema koordineerimise ja sidususe teiste poliitikasuundadega.

— Tšehhi kahepoolne arengukoostöö Etioopiaga põllumajanduse valdkonnas etioopia on hetkel ainus aafrika riik, mis asub tšehhi koostööprogrammi prioriteetsete riikide seas. vastavalt tšehhi ja etioopia vahel sõlmitud mitmeaastasele koostööprogrammile aastatel 2012–2017 ja vastastikuse mõistmise dokumendile keskendub tšehhi kahepoolne arengukoostöö etioopias hariduse, tervishoiu, veevarude ja hügieeni, põllumajanduse ning keskkonnakaitse valdkondadele. geograafiliselt on tšehhi arengukoostöö esindatud lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis (snnpr) ning lähedalasuvas pealinnas addis ababas. somali osariigis rakendatakse tšehhi humanitaarprojekte, mis tegelevad pikaleveninud kriisiga51.

2012. aastal oli etioopia tšehhi kahepoolse ametliku arenguabi suuruselt 5. adressaat (3,10 milj usa dollarit, s.t 4,67% tšehhi kahepoolsest ametlikust arenguabist). Kahepoolse ametliku arenguabi suurim osa läks põllumajandusele. tšehhi arengukoostöö etioopia põllumajanduses keskendub loodusressursside haldusele, sealhulgas mullakaitsele, alternatiivsete kestlike elatus- ja energiaallikate tutvustamisele kohalikes kogukondades52.

26

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Tšehhi

põllumajandus on etioopias tähtsaim majandussektor, moodustades sKpst 46,6% ja ekspordist 90% . Kolm neljandikku põllumajandustoodangust koosneb teraviljast54. ometi kannatab 35% etioopia rahvastikust alatoitumuse all55 ja kuni 2,5 miljonit vajab toiduabi56.

95% etioopia põllumajanduse sKpst toodetakse 12,7 miljoni väiketaluniku poolt, kes toetuvad oma elatise saamisel haprale, vihmapõhisele põllumajandusele57. väiketalunikud on etioopias kõige suurem vaesusgrupp. nad on toiduga kindlustatuse osas väga haavatavad ning teatud survetegurid nagu mulla degradeerumine, metskatte kadumine, rahvastiku kasv, kaitstud maaõiguste kadumine, kasutatava maa piiratud kogus, suur tööpuudusemäär, loodusõnnetused ja kõikuv maailmaturg ainult raskendavad seda58. eriti haavatavad on naiste juhitavad majapidamised59 .

40% etioopia majapidamistest peavad põllumajandustootluse stagneerumise peamiseks põhjuseks kasutatava põllumaa piiratud kogust60. etioopia põhiseaduse järgi on maa „etioopia rahvaste, rahvuste ja inimeste võõrandamatu ühisvara“61. põhiseadus tagab täiskasvanud etioopia talunikule õiguse saada riigilt tasuta põllumaad, kuid ainult juhul, kui seda on pakkuda62.

Kuna maad pole pakkuda, harib enam kui pool väiketalunikest maalappe, mille pindala on 1 ha või vähem63.

— Tšehhi välisministeeriumi rahastatav põllumajandusprojekt 64

projekti „etioopia põllundusnõustamiskeskuste arengu edendamine“ eesmärgid on panustada väiketalunike kestlikesse elatusallikatesse, kaitsta loodusressursse ja toetada snnpri osariigis kohalike agroökosüsteemide mitmekesistamist. Üldeesmärk on suurendada põllundusnõustamis-keskuste tõhusust snnpri osariigi sidama ja gedeo piirkondade väiketalunike jaoks, suurendades muuhulgas nende teadlikkust uutest põllundustrendidest. otsene sihtgrupp on kaheteistkümne talunike koolituskeskuse (FCt-s) personal, kelle ülesanne on levitada väiketalunike hulgas intensiivtehnoloogiaid ja saakide kasvatamist. lõpptarbijad on umbkaudu 1000 väiketalunikku ja nende peret. projekti eesmärk, suurendada majanduskasvu ja üldist puudulikku põllumajandustootlikkust ning vähendada maapiirkondade vaesust, on kooskõlas etioopia riiklike prioriteetidega vastavalt kasvu- ja transformatsiooniplaanile aastateks 2010/11– 2014/1565.

— Etioopia maapoliitika maade omandamise osas Maade omandamine tähendab pikaajalist ja suuremahulist maalappide omandamist vaestes riikides (alates kümnetest tuhandetest kuni sadade tuhandete hektariteni) kas rentimise või väljaostu teel jõukamate riikide erasektori ja riiklike investorite poolt. Kõige sagedamad sihtmärgid on sahara-taguse aafrika riigid, sealhulgas etioopia66. etioopia kasvu- ja transformatsiooniplaan aastateks 2010/11–2014/15 rõhutab põllumajanduse tähtsust riigi peamise arengu ja majanduskasvu vedurina. Ühelt poolt kuulutab see väiketalunike arengu tähtsust, et aidata vähendada ja kõrvaldada väiketalunike kroonilist toidunappust ja haavatavust looduskatastroofide suhtes67. teiselt poolt rõhutab plaan aga vajadust suurendada suure väärtusega eksporditavate saakviljade hulka ja arendada suuremahulist põllumajandust68. Küsimus on selles, kas majanduskasv suure väärtusega saakviljade ja suurfarmide arvelt on hädavajalik vaeste talunike toiduga kindlustatuse tagamiseks või toob see kasumeid vaid suuremahulisele ja ekspordile suunatud aiandusele, lilleärile või biokütusetootjate kitsale ringile. igal juhul jääb aga põhiviljade tootmine riigi toiduga kindlustatuse tagamisel esmatähtsaks. oma põllumajandusarengu industrialiseerimise (adli) strateegiaga on etioopia suuremahuliste põllundusmaainvesteeringute jaoks olnud väga atraktiivne riik. valitsus on pakkunud hiiglaslikke maatükke erakordselt madalate hindadega ja viieaastaste maksepuhkustega69. rahvusvahelise Maakasutuse Koalitsiooni (ilC) andmetel kiideti aastatel 2000–2012 etioopias heaks 56 suuremahulist (s.t üle 200 ha) maainvesteeringut kokku lausa 2,4 miljoni ha osas70. suurimad investeeringud 2006. aastast alates on olnud lillekasvatus, aiandus, toit, liha ja biokütused71. olemasoleva etioopia andmestiku kohaselt on otseste välisinvestorite ostetud maatükid peamiselt viljakama mulla ja/või paremate turusidemetega piirkondades nagu amharas, oromias ja Benshangulis72. ent kõik välisinvesteeringud on erakätes73. ametlikult väidab valitsus, et investoritele jagatakse vaid kasutamata või alakasutatud maad ning eraldatud maal elavad inimesed saavad hüvitist. Kahjuks aga pole „kasutamata“ või „alakasutatud“ maa kohta ühtegi ametliku määratlust ning sageli juhtub, et haritud karjamaad, rohumaad, metsad ja veeteed, mis on küll kohalike kogukondade kasutuses, kuid mitte aktiivses kasutuses, muudetakse kättesaadavaks investoritele74. Üldiselt on raske hinnata suuremahuliste maainvesteeringute mõju etioopia väiketalunikele,

27

kuna investeeringute kohta on vaid piiratud hulgal usaldusväärseid andmeid ja enamikel juhtudel on mõju hindamiseks möödunud liiga vähe aega. ometi pole olemasolevate andmete põhjal selge, kas investeeringute sihtmärgiks olnud aladel elavad etiooplased oleksid saanud investeeringust kasu viisil, mis vastaks valitsuse eesmärgile toetada kestlikku väiketalude arengut. samuti pole tõendeid üldiste arengueesmärkide realiseerumise kohta nagu tööhõive ja taristu teke, tehnoloogia ülekanne või suurem välisvaluutavoog75. otse vastupidi, suurem surve ja konkurents maa ning eriti maapiirkondade viljakate alade osas võib veelgi raskendada vaeste ja näljaste ligipääsu loodusressurssidele, millest sõltub nende toiduga kindlustatus ja elatis76.

— Tšehhi Vabariik moodustab osa ELi biokütusepoliitikast Biokütusetööstus on etioopias väga aktiivne, ehkki see esindab kogu põllukultuurisektorist vaid 2% ja maatehingutest 6%. suurem osa etioopias biokütuste (nagu jatrofa, riitsinuse ja palmiõli) kultiveerimiseks ostetud maatükkidest on suurfarmide maad või metsad, kuna väiksemõõdulised marginaalsed või kahjustatud maad ei tooks investeeringult suurt kasu. Mastaabi suurenedes tähendab see tõsist konflikti toiduainete ja energiaallikate kasvatamise vahel77.

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Tšehhi

euroopa firmad on etioopia biokütusetööstuses tähtsad tegijad78. niisiis esineb etioopia väiketalunike toiduga kindlustatust toetava eli arengukoostöö ja etioopia biokütuste kultiveerimise euroopa välisinvesteeringute vahel selge kokkupõrge, vähemalt selles osas, mis puudutab taastuvat ja konkurentsivõimelist euroopa majandust. laiemas kontekstis pole euroopa investeeringud etioopia biokütustesse mõeldud aitama etioopia tootjatel jõuda kohalikule turule, vaid esindavad euroopa investorite huve üleilmsel turul. ometi kõlab hääli, mis kritiseerivad eli biokütustel põhineva energiapoliitika väärtust ja selle võimalikku negatiivset mõju maailma toiduaineturu-, ja energiahindade kõikumise ja biokütuste elutsükli jooksul toodetud kasvuhoonegaaside saaste näol79. euroopa liidu liikmesriigina on tšehhil kaasvastutus jälgida mõju, mida eli kohustuslik biokütuste suurendamise sihtarv (mis on määratud 2009. aasta aprillis eli taastuva energia direktiivis80 ) avaldab maade omandamise tõttu etioopia väiketalunike elatisele. ometi on tšehhi üks eli liikmeriikidest, kes keeldus hiljuti toetamast eli biokütusepoliitika reformi, millega piiratakse esimese põlvkonna (toiduviljadest) tehtud biokütuste kasutust riiklikus transpordis. samuti on riik suhtunud skeptiliselt maakasutuse kaudse muutumise (iluC) küsimusse, ehkki iluC võib tuleneda toiduviljade põhjal tehtud kütustest ja selle negatiivsed mõjud võivad esineda tõenäolisemalt arenguriikides kui elis81.

Soovitused Etioopia väiketalunike toidunappuse leevendamiseks biokütuste kultiveerimise tõttu toimuva maade omandamise olukorras on tähtsaimad valdkonnad inimõigused, maahaldus ja -õigused ning läbipaistvuse küsimus.

Tšehhi jaoks on tähtsaimad järgmised soovitused.

— Mõelda läbi oma seisukoht ELi biokütuste osas, toetada reformi, mis piiraks 2020. aastaks toiduviljadest tehtud esimese põlvkonna kütuste kasutust transpordis, samuti kehtestada ELi firmadele kohustus vastutada ILUC eest.

— Toetada järgmiste põlvkondade biokütuste uuringuid.

29

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Sloveenia

sloveenia näide /

Sloveenia liitus arengukoostöö rahastajate klubiga kümme aastat tagasi, kui poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtted olid juba täielikult paigas. Ühelt poolt tähendab see, et poliitikavaldkondade arengusidusus oleks juba ammu võinud olla lisatud Sloveenia arengukoostöö üheks aluspõhimõtteks. Teiselt poolt tuli poliitikavaldkondade arengusidususe reaalseks funktsioneerimiseks tunnustada arengukoostööd kõigil tasanditel tähtsa ja asjakohase poliitikana. Sloveenia on teinud õiges suunas mitmeid tähtsaid samme, kuid on vaja teha veel palju tööd enne, kui poliitikavaldkondade arengusidusus võib muutuda reaalsuseks tulevikus.

2011. aastal oli sloveenia oeCd erakorralise analüüsi sihtmärk ning selles rõhutati sloveenia arengukoostöö sidususe tähtsuse suurendamist. raport nõudis programmi koostamisel rohkem keskendumist tulemustele ja seda selgelt paikapandud eesmärkide põhjal. Kõigi ministeeriumide kõrgetasemelistest esindajatest koosnevat asutustevahelist kogu peeti aga heaks aluseks tulevasele poliitikavaldkondade arengusidususega seonduvale tööle ning seda tuleks paremini määratleda ning kasutada82.

2010. aastal tutvustati sloveenia arengukoostöös mitmeaastaseid valitsuse tegevusplaane. need muutsid välisministeeriumi rolli, asendades ametliku arenguabi statistika kogumise suurema osalusega programmi koostamisega. see oli tähtis samm, suurendamaks koordineerimist ja sidusust riiklikul tasandil. praegu võime rääkida sidususest erinevate sloveenia arenguprojektide ja/või

programmide vahel. samas esineb põletav vajadus tagada sidusus erinevate välispoliitikasuundade vahel ja kinnistada arusaama, et sisepoliitikal on arenguriikidele väline mõju. poliitikavaldkondade arengusidususe mõistmise ja tähtsuse tase otsustajate hulgas kõigub suuresti. välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi direktoraadil on valdkonnast suhteliselt head teadmised ning minevikus on asutus üritanud suurendada teadlikkust selles küsimuses ka valitsustevahelisel tasandil. Kahjuks pole arengukoostöö otsustajate prioriteetide nimekirjas kuigi kõrgel, mistõttu sellele pööratakse väga vähe tähelepanu ja/või reaministrite seas napib selle kontseptsiooni mõistmist. seepärast räägib sloveenia rahvusvahelistel foorumitel sageli poliitikavaldkondade arengusidususe kasuks, kuid ei tõlgenda taolist pühendumist riikliku tegutsemisena.

30

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Sloveenia

— Ränne ja areng inimränne nähtus, mis on esinenud kogu ajaloo vältel kogus industrialiseerimise tulekuga kiirust ja lisas seda üleilmastumisega veelgi. viimastel aastatel on uuringud rände mõjust arengule suurenenud märgatavalt, tuues kaasa mõned positiivsed tulemused poliitilises raamistikus nii üleilmsel, euroopalikul kui riiklikul tasandil. ehkki see seos saab edasistest uuringutest vaid kasu, näitavad tõendid juba praegu, et rändel on migrantide ja päritoluriikidesse maha jäänud sugulaste vaesuse leevendamisele märkimisväärne mõju. selle hüve maksimeerimiseks on eriti tähtis tagada sünergiat rände- ja arengupoliitika vahel.

RÄNDE- JA ARENGU ALGATUS rände- ja arengu algatus ehk CoMide on projekt, mille eesmärk on luua sidusust rände- ja arengupoliitikasse nii euroopa tasandil kui neljas liikmesriigis, täpsemalt sloveenias, slovakkias, austrias ja itaalias. lisaks on CoMide eesmärgid:

— suurendada avalikku teadlikkust rände- ja

valitsuse tegevusplaanid aga keskenduvad headele valitsemistavadele, keskkonnateenustele ja soolisele võrdõiguslikkusele. rände osas olulisemad poliitilised dokumendid välismaalaste seadus ja sloveenia vabariigi rändepoliitika määrus ei tegele arenguriikide arenguga. Kaks dokumenti, mis puudutavad rändepoliitikat, käsitlevad sidususe küsimust kaudselt. esimene neist, majandusrände strateegia aastateks 2010–202085, üritab peamiselt reguleerida sloveenia tööjõuvajadust immigratsiooni kaudu ja meelitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid riiki haridus- ja teadusvõimaluste kaudu. dokument kutsub üles koostama holistilist lähenemist ning koordineerima seda sise- ja välispoliitikaga, kuid ei maini arengukoostööd. sellest hoolimata käsitleb strateegia ajude äravoolu, tunnustab migrante arengu teostajatena ning üritab leida viise rahaülekandelõivude vähendamiseks. lisaks õhutab strateegia finantskapitaliga välismaalasi kolima sloveeniasse, mis kahjustab vägagi nende päritoluriikide arengut.

arenguküsimustes;

— tugevdada koostööd MtÜde ja sisserändajate organisatsioonide vahel;

— tugevdada rolli, mida migrandid ja sisserändajate organisatsioonid kujutavad sildadena oma päritoluriigi ja elukohariigi vahel. selle eesmärgi saavutamiseks püüdleb algatus selle poole, et migrante ja sisserännet kaasataks aktiivselt arengukoostööprogrammi kujundamisse ja rakendamisse, ning samuti selle poole, et edendada sisserändajate ettevõtlust.

RÄNDE- JA ARENGUKOOSTÖÖPOLIITIKA esimeseks sammuks rände- ja arengupoliitika sidususe suunas on tagada, vahel et mõlema valdkonna juriidilised raamistikud sisaldaks selgeid koordineerimismehhanisme.

Kahjuks ei leidu poliitikavaldkondade arengusidusust riigi kõrgeimas arengukoostööpoliitika dokumendis – rahvusvahelise arengukoostöö seaduses83. Küll aga sisaldub see sloveenia rahvusvahelise arengukoostöö määruses aastani 201584, kus kutsutakse üles austama pühendumist poliitikavaldkondade arengusidususele kaheteistkümnes valdkonnas, millest üks on ränne. rohkem ei mainita rännet üheski strateegilises arengukoostöödokumendis. geograafiliste prioriteetide osas sätestab määrus arengukoostöö esmase prioriteetse piirkonnana lääne-Balkanit. valdkondlike prioriteetide osas lubab määrus laia teemade valikut, mitmeaastased

teine dokument, mis tunnistab rändepoliitika arengualaseid mõjusid, on sloveenia vabariigi valitsuse ja Bosnia ja hertsegoviina Ministrite nõukogu kokkulepe Bosnia ja hertsegoviina kodanike sloveenia vabariigis töötamise kohta86.

Kokkuleppe preambul sõnastab selgelt, et leppe üks eesmärk on soosida tsirkulaarse rände positiivseid mõjusid, mis on arengule kasulik, ja vältida ajude äravoolu negatiivseid mõjusid. ometi ajendavad rändepoliitikat ja praegust tööhõiveseisu ilmselgelt sloveenia tööjõuvajadused ning kokkulepe tagab Bosniasse ja hertsegoviinasse naasmise enne, kui immigrandid on täitnud sloveenias püsielaniku staatuseks vajalikud tingimused. sloveenias töötab mitteametlik mehhanism, mis nõuab kõigi valitsuse vastuvõetud dokumentide koordineerimist ministeeriumide vahel.

Majandusrändestrateegia puhul märgiti koostööd siseministeeriumi (mis vastutab rändepoliitika eest) ja välisministeeriumi vahel, kuid arengukoostöö osakonda sellesse ei kaasatud. sloveenia ja Bosnia omavahelise leppe puhul ei teinud eelmainitud ministeeriumid koostööd.

POLIITIKAST RAKENDUSENI nagu juba mainitud, on sloveenia arengukoostöö prioriteetseim valdkond Balkanimaad. samal ajal pärineb määratu osa sloveenia välismaalastest endise Jugoslaavia järgsetest riikidest ning nad rändavad just töistel põhjustel. see viitab vajadusele koordineerida arengu- ja rändepoliitikat, kuna vastasel juhul nullivad ühe mõjud teise eesmärgid.

31

Mitmeaastast valitsuse tegevusplaani valmistab ette välisministeerium, mis seejärel koordineerib plaani kõigi ministeeriumidega. lääne-Balkani piirkonnast sisserändajaid, kes võivad panustada oma koduriikide arengusse oma teadmiste ja olemasolevatest vajadustest arusaamise kaudu, ei kaasata tegevusplaani ettevalmistusse.

2012. aasta sloveenia arengukoostöö aruande87 kohaselt määrati ligi 40% kahepoolsest ametlikust arenguabist lääne-Balkani piirkonnale kõrghariduse ja kraadiõppe stipendiumiteks ning õppemaksude katmiseks. nii suur kahepoolse ametliku arenguabi protsent selles valdkonnas hõlmab väga suurt riski, kui on vaja tõhustada koordineerimist adressaatriikide arenguprioriteetidega, sealhulgas ressursside õiglase jaotuse ja ajude äravoolu osas. sama aruande kohaselt oli enam kui 20% kahepoolsest ametlikust arenguabist suunatud lääne-Balkani piirkonna majandusteenustele ja

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Sloveenia

taristule ning suur osa keskkonnataristule. nende projektide peamine rakendaja on sloveenia erasektor. võimud tegid heal juhul väheseid katseid kaasata sellesse protsessi teadlikult ka sisserännanud ettevõtjaid. arstide puuduse tõttu kehtestati 2011. aastal seadus, mis lubas sloveenia tööturule ka eliväliseid elanikke. endise Jugoslaavia järgsetes riikides üles näidatud huvi on olnud väga suur, sest keeled on suhteliselt sarnased. sloveenia arengupoliitikas on väga raske eirata ajude äravoolu ja koordineerimise puudumise küsimusi. erinevalt eeltoodud näitest on aga välismaalaste tööhõive- ja tööseadus, mis reguleerib muid sloveenia immigrantide tööhõive küsimusi, üsna range. uuringute kohaselt leiavad immigrandid, kelle tööluba on seotud ühe tööandjaga, end sageli ebakindlatest töötingimustest88, mis mõjutavad koduriiki saadetavait rahasummasid. seega pole rände arengualast mõju piisavalt arvestatud.

Soovitused Poliitikavaldkondade arengusidusus on Sloveenias üsna uus teema, nagu ka kokkupuude rände ja arengu vahel. Nende kahe valdkonna sidususe tagamiseks tuleks teha palju tööd kõigi Sloveenia arenguga tegelevatel osalistel. Järgmised soovitused olemasolevate tingimuste parandamise võimalike sammude kohta.

— Poliitikavaldkondade arengusidusus tuleks lisada uude arengukoostöö seadusesse, mis võetakse kõige tõenäolisemalt vastu aastal 2014.

— Kuigi ametlikult on olemas mehhanism, mis nõuab ministeeriumidevahelist koordineerimist kõigi valitsuse heakskiidetud dokumentide osas, tuleks luua ka ametlik mehhanism, mis arvestaks poliitikavaldkondade arengusidusust. Lisaks on vaja tõsta teadlikkust poliitikavaldkondade arengusidususe ja selle tähtsuse osas, et sellel mehhanismil oleks mingeid tulemusi.

— Migrante ja sisserändeorganisatsioone tuleb tunnustada arengu teostajatena. Neid tuleb kaasata 2015. aastal kehtima hakkava arengukoostöö määruse koostamisse. Lisaks tuleb nendega konsulteerida valitsuse mitmeaastaste tegevusplaanide loomisel. Sisserände esindaja võiks määrata ka välisministeeriumi nõustavasse ekspertide nõukogusse.

— Kuna suurt osa kahepoolsest ametlikust arenguabist suunatakse erasektori kaudu, tuleks e dendada ja soosida rohkem ka sisserändeettevõtlust.

— Parandada tuleks migrantide ebamugavat olukorda, mis vähendab rände mõju arengule.

33

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Ungari

ungari näide /

Viimase 10 aasta jooksul, alates ajast, , mil Ungarist sai adressaadi asemel rahastaja, pole rahvusvaheline arengukoostöö olnud riigi välispoliitika strateegia lahutamatu osa. Seda on parandatud alles hiljuti, kui võeti vastu rahvusvahelise arengustrateegia raamistik, mida pole küll veel lõplikult sõnastatud. Selle välispoliitilise valdkonna vähest prioriteetsust võib märgata nii eelneva kui ka piiratud ressursside põhjal, mida arengukoostööle on eraldatud. Riigi suhe arengumaailmaga tuleneb nn Ungari üleilmsest välispoliitilisest avanemisest, mille eesmärk on taaselustada suhteid Aasia ja Sahara-taguse Aafrikaga. Selle eesmärk on tugevdada Ungari rahvusvahelist positsiooni väliskaubanduse mitmekesistamise kaudu ning see toetub tugevalt huvile, mida näidatakse üles Ungari põllumajandussektori vastu. Ekspordi kiirendamisel loetleb prioriteetseid alasid nii väliskaubanduse strateegia kui ka üldine välispoliitika; nende hulka kuuluvad nii ekspordistruktuuri kaasajastamine kui ka kodustele ettevõtetele antav tõuge, et suurendada oma esindatust välisturul. Niisiis tundub arengukoostöö partnerriikidega olevat üsna oluline töövahend kahepoolsete majandussuhete laiendamisel ning Ungari kaupade ja teenuste ekspordi saavutamisel 89.

ungari kontekstis puuduvad ilmselgelt katsed ühtlustada kohati juba loomult vastuolulisi arenguja majanduskoostöö eesmärke. uues rahvusvahelise arengukoostöö strateegias esineb poliitikavaldkondade arengusidususele kaks väga üldist viidet, kuid strateegia ei sisalda sellega seoses ühtegi konkreetset eesmärki, tähtaega jne. ähmaste viidete kõrval pole valitsus teinud poliitika sidususe tagamiseks ühtegi konkreetset sammu. ehkki ametlikult esineb mehhanisme, mis tagavad

üldise arenguga seotud ministeeriumidevahelist koordineerimist, pole ühtegi spetsiaalselt poliitikavaldkondade arengusidususele pühendatud mehhanismi. veelgi enam, poliitikavaldkondade arengusidusus pole osa ühestki riikliku tasandi ametlikust positsioonist ega avalikust nõustamisest. Üksikute erandite kõrval puudub ka teemast üldisem arusaam pea kõigi sidusgruppide, see tähendab kas otsustajate ja poliitika kujundajate või MtÜde seas.

34

/

— Biokütused Biokütuste üha suuremat kasutust on mitmed rahvusvahelised asutused kirjeldanud ühe peamise viimaste aastate toiduhindade tõusu ja kõikumise põhjusena. lisaks sellele, et biokütused tekitavad näljahäda, põhjustavad nad ka tõsiseid keskkonnaprobleeme nagu kliimamuutusi põhjustav suurem kasvuhoonegaaside saaste ning vihmametsade, turbamaastike ja muude alade hävimine arenguriikides üha suuremate biokütuseistanduste tõttu. Biokütusetoetuste maht kõikus euroopa liidus 2011. aastal vahemikus 5,5– 8,4 miljardit eurot90. selle asemel, et pakkuda ühiskonnale hüvesid/teenuseid, suurendavad taolised toetused keskkonnaprobleeme ja kohalike kogukondade muresid.

Biokütuste tekitatud probleemide üks põhiajend on eli taastuvenergia direktiivi määratud sihtarvud. algselt oli taastuvenergia osakaaluks transpordis aastal 2020 määratud 10%. eli liikmesriikide taastuvenergia tegevusplaane analüüsides tähendab see, et sihtarvuni jõudmine põhineks peamiselt (~95%) biokütustel. praegu on biokütuste osakaal euroopas 4,6%. viimastel aastatel on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühiskonnagrupid hoiatanud biokütuste põhjustatud probleemide eest. isegi eli teadusuuringute Ühiskeskus on avaldanud uuringuid nende negatiivsete mõjude kohta. selle tulemusena on euroopa Komisjon vaadanud üle eli biokütuste sihtarvud, pakkunud

välja toiduviljadel põhinevate biokütuste kasutuse piirmäära 5% ning juurutanud mõningaid meetmeid, et mõõta maakasutuse kaudse muutuse mõju (nn iluC tegureid)91. nendes küsimustes on elil otsuste langetamiseks ühine mehhanism. see tähendab, et protsessis on võimu nii euroopa parlamendil kui ka nõukogul (liikmesriikide ministritel). Biokütuse debatil hääletas euroopa parlament toiduviljadel põhinevate biokütuste 6% piirmäära poolt, kuid ei toetanud iluC tegureid. lisaks on liikmesriigid pidanud komisjoni ettepaneku arutamiseks mitmeid kohtumisi. varasemate läbirääkimiste järel esitati 2013. aasta 12. detsembril euroopa nõukogu kohtumisel toiduviljadel põhinevate biokütuste piirmääraks ettepanekuna 7 protsenti, kuid eli energiaministrid ei jõudnud kokkuleppele.

Madalmaad, Belgia, taani, itaalia ja luksemburg keeldusid kokkulepet toetamast, kuna nende sõnutsi ei ole see piisav biokütuste eli nõudluse tulemusena tekitatava keskkonnaalase ja sotsiaalse kahju leevendamiseks. Biokütuste reformile vastu seisnud poola ja ungari aga tõkestasid ka kompromissettepanekut, öeldes, et ei soovi piirata biokütuste kasutust, kuna nende eesmärk on biokütuste toodangut ungaris hoopis suurendada. samamoodi hääletas enamik ungari euroopa parlamendi liikmeid (kes on peamiselt Fideszi parteist) euroopa parlamendi debati ajal 5% biokütuste piirmäära vastu.

35

ELI BIOKÜTUSTE SIHTARVUDE MÕJU

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Ungari

a) Kuna biomassil on fossiilkütustega võrreldes väga väike energiasisaldus, tuleb seda kasvatada tohutul maa-alal92. euroopal pole biokütuse sihtarvudeni jõudmiseks piisavalt maad. teisest küljest saavad troopikariigid toota biokütust tõhusamalt ja odavamalt. nii on suurenenud biokütuste või nende saakviljade import lõunapoolsetest riikidest. lisaks kasutab el peaaegu kogu eli riikides kasvatatud rapsi- ja päevalillekoguse biodiisli tootmiseks. euroopa toidu- ja kosmeetikafirmad aga peavad importima palmiõli indoneesiast ja Malaisiast.

turbamaastike kuivendamise ja kuivatamise järel loodi peamiselt just õlipalmiistandused ja akaatsiametsad. Kunstistanduste pinnasest eritub igal aastal süsinikku 70–100 t/h. turba degradeerimine tähendas 632 miljoni tonni süsihappegaasi vallandumist ning hilisem kuivendamine ja tulekahjud suurendasid seda veelgi 1400 miljoni tonni võrra. Kokku vallandub igal aastal 2 miljardit tonni kasvuhoonegaase – 8% üleilmsest aastasest määrast. niisiis on indoneesia viimase kümne aasta jooksul õlipalmiistanduste suurenenud arvu tõttu saanud maailma suuruselt kolmandaks kasvuhoonegaaside tootjaks94.

hiljutise uuringu kohaselt on palmiõli kasutus euroopas suurenenud märksa rohkem kui ennustati ja praegu moodustab see biodiislisegust 20%. euroopa on suurendanud autokütuses kasutatavat palmiõli kogust viimase kuue aasta jooksul 365%. isegi ungaris, kus biokütuste koduse tootmise tase on märkimisväärselt kõrge, on palmiõli import samal perioodil suurenenud 350% võrra. ehkki suur osa euroopas kasutatavast palmiõlist läheb toidu- ja kosmeetikasektorisse, on 80% tõusust tekkinud biodiisli nõudluse tõttu93.

b) ilma el-i praeguste biokütuste sihtarvudeta oleks taoliste toiduainete nagu taimeõli hind 2020. aastal euroopa liidus praegusest 50% madalam ja ülejäänud maailmas 15% madalam95. Maailmapank, oeCd, Wto, iMF, Fao ja veel viis Üro asutust on hoiatanud, et hinnad on märksa kõrgemad kui nad oleks biokütuste tootmiseta96. samad asutused on kutsunud üles kaotama üleilmselt biokütuste toetusi ja sihtarve, arvestades nende mõju toiduhindade kõikumisele.

Kagu-aasia troopilistes turbamaastikes on 42 miljonit tonni süsinikku. Kuna indoneesia on maailma suurim õlipalmikasvataja, hävitati aastatel 1995–2003 õlipalmiistanduste rajamisega 15,6 miljonit hektarit looduslikke metsa- ja turbaalasid.

isegi euroopa nõukogu kohtumisel pakutud 7% piirmäär biokütustele lubaks euroopas tarbida toiduaineid kütuse jaoks 50% rohkem – see võrdub suurema kalorihulgaga, kui oleks vaja 69 miljoni inimese toitmiseks aastaringselt97.

36

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Ungari

c) Õlipalmiprojektide põhjustatud vaesus Biokütuste arengu puhul näitab üks huvitav aspekt, et investeeringud õlipalmiprojektidesse suurendasid indoneesias vaesust. rahvusvahelised firmad ja laenuasutused pakuvad kohalikele talunikele sageli laene koos lubadusega, et õlipalmiistandus hakkab tooma hiigelkasumeid.

Maa muutmine õlipalmiistanduseks sööb ära suurema osa laenust, kuid saaki hakkab õlipalm andma alles pärast kaheksandat aastat. Kuna talunikud annavad oma maa õlipalmidele, pole neil enam kohta, kus kasvatada endale toitu või müügikõlbulikke ressursse. see tähendab, et talunikud jäävad ajutiselt sissetulekuta ja võlgadesse ning see sunnib neid müüma maad laenu pakkunud firmale. indoneesias on paljud inimesed sel moel oma maadest ilma jäänud98.

MAADE HÕIVAMINE a) Biokütused ja maade omandamine Aafrikas Biokütused on lõunapoolsetes riikides maade hõivamise üks peamine ajend. Mõned aastad tagasi oli biokütuseprojektidele aafrikas eraldatud juba 5 miljonit hektarit. näib, et aafrikas biokütuste tarbeks omandatud maatükkide puhul domineerivad euroopa firmad. suurbritannia firma sun Biofuels on jatrofa kasvatamiseks ostnud maad etioopias (80 000 ha), tansaanias (8000 ha) ja Mosambiigis (5000 ha), samas kui suurbritannias asuv CaMs group ostis tansaanias 45 000 ha maad, et toota magusast sorgost etanooli99.

Maade hõivamine Ugandas: Friends of the earth international on dokumenteerinud, et õlipalmiistandused on loodud kohalike toiduviljade ja vihmametsade arvelt. Kohalikke on takistatud ligi pääsemast veeallikatele ja karjamaadele. tööhõivelubadustest hoolimata on kohalikud kaotanud oma elatise ja tulevad vaevalt ots-otsaga kokku. videotunnistuses räägib Kalangala talunik John Muyiisha, kuidas ta ühel hommikul ärgates avastas, et buldooserid hävitavad ta saaki. ta oli elanud sellel maatükil 34 aastat. teiste kogukonnaliikmetega sõlmiti leping õlipalmi istutamiseks, kuid seejärel olid nad sunnitud võlgade, palmiõli vähese kasumi ja toiduviljade puudumise tõttu maa maha müüma100.

b) Maade omandamine ja inimõiguste rikkumine seoses maade hõivamisega laekub üha enam teateid inimõiguste rikkumistest. näiteks indoneesias näitavad mitmed juhtumid, kuidas põliselanike kogukondade maid on üleöö laastatud selleks, et tekitada ruumi välisinvestorite õlipalmiistandustele. Üro põlisrahvaste foorumi aruande kohaselt ähvardab biokütuseprojektide raames maade hõivamine 60 miljonit põliselanikku oma maadelt minema kihutada. Üheks tuntuimaks näiteks on Wilmari skandaal. Wilmarit, juhtivat rahvusvahelist biodiisli ettevõtet, on süüdistatud kohalikele kogukondadele kuulunud maade lageraies. c) Zambias toimunud maade omandamisega seotud Ungari firma ungari avalikkuse jaoks tähendab maade omandamine tavaliselt „taskusse paneku lepinguid” (ehk lääne investorite poolt ungaris omandatud maatükke) või koduseid maaskandaale (valitsuse mahitatud maade omandamist)101, kuid esineb ka märke, et üleilmse maade omandamise nähtusega võivad olla seotud ungari firmad. ungari suurima panga ühte omanikku ning ühtlasi ungari suurimat maaomanikku on seostatud maade omandamise juhtumiga Zambias tema firma Bonafarmi kaudu.

Bonafarm oli üks välisinvestoritest, mis esitas Zambia arenguagentuurile taotluse arendada välja nansanga farmikompleks102. Meedia teatel oleks Zambia valitsus pidanud sellelt 18 000 hektari suuruselt alalt mujale kolima vähemalt 9000 talunikku103. lõpuks läbirääkimised valitsusega katkesid ja Bonafarm otsustas projektist loobuda. Üks läbikukkumise väidetav põhjus oli 2011. aasta sügisel Zambias valimised võitnud partei patriootlik rinne juht, kes ei olnud välisinvestorite suhtes soosiv. nüüd valmistab Bonafarm ette suuremahulisi maatehinguid rumeenias104, kuid tõenäoliselt uurivad nad, nagu ka ülejäänud hankes osalenud, varsti taas investeeringuid teistes lõunapoolsetes riikides.

37

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Ungari

Soovitused — EL liikmesriigid peaks kohe peatama biokütuse tootmise kasvu, et takistada põliste metsa- ja rohumaade degradeerimist, maade omandamist välisinvestorite poolt ning muid inimõiguste rikkumisi. Esimese sammuna tuleks kokku leppida Euroopa Komisjoni pakutud 5% piirmäär toiduviljadel põhinevate biokütuste osas ning sellele tuleks lisada kindel rahaline lubadus edendada alternatiiv- ja taastuvenergiaallikaid. Teise etapina tuleks biokütused lõplikult välja tõrjuda.

— EK peab kohe lõpetama biokütuste tootmise toetamise ja õhutama ka liikmesriike samamoodi käituma.

— Tuleks rakendada meetmeid, et takistada edasist maade hõivamist lõunapoolsetes riikides. Ühe tähtsaima elemendina võiks olla välja pakutud finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFiD), mille eesmärk on reguleerida toiduga spekuleerimist105. Samuti tuleb tegeleda ka teiste maade hõivamise ajenditega.

— Liikmesriigid ja EK peavad leidma alternatiivseid viise toetamaks vähemkahjulikku kauplemist ja põllumajandusliku tootmise tavasid, et tagada kohalikele elanikele stabiilsed sissetulekuallikad.

— Maade omandamise probleemi lahendamiseks tuleb välja töötada programme, mis lähtuks partnerriikide konkreetsetest olukordadest , kasvataks võimekust, tegeleks probleemiga partnerriikide tugeva seadusandliku raamistiku kaudu ning arendaks välja meetmed välisfirmade maahangete kontrollimiseks.

39

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Belgia

Belgia näide / Abi efektiivsuse parandamiseks keskendub Belgia arengukoostöö nüüd 18 partnerriigile. Belgia kahepoolne koostöö on jagatud kahte kategooriasse: väikese sissetulekuga riigid (LIC) ja keskmise sissetulekuga riigid (MIC). MICide puhul keskendub koostöö rohkem teadmiste jagamisele, kuid Belgia tegutseb siiski ka sotsiaalkaitse, kliima, keskkonna ja maksusüsteemi reformi osas. Belgia toetatavad LICid on ühtlasi ka „haprad riigid“. Belgial on konkreetne lähenemine koostööks nende riikidega, mis asuvad peamiselt Aafrikas106. Belgia koostöö toetab riigi ülesehitust ja rahu taastamist sellistes väikese sissetulekuga habrastes riikides nagu Kongo Demokraatlik Vabariik, Burundi, Rwanda ja Niger. Riigi ülesehitamine tähendab konkreetsemalt konfliktide ärahoidmist, kuid ka demokraatliku halduse soosimist kodanikuühiskonna ja selle institutsioonide toetamise kaudu. Hapraid riike vaenavad legitiimsusprobleemid ja neil on raske oma rahvastikku toetada. Üks kolmandik maailma vaestest elab habrastes riikides ning vastavalt OECD 2013. aasta aruandele habraste riikide kohta tõuseb see suhtarv 2015. aastaks tõenäoliselt pooleni107. Belgia koostöö nendes riikides on seepärast eriti oluline just selles osas, mis puudutab rahu edendamist, riigi ülesehitamist ja vaesusega võitlemist.

Belgia peamine partner on Kongo demokraatlik rahvavabariik (drv), mille aastaeelarve 2012. aastal oli umbes 96 miljonit eurot. riigi peamised prioriteedid on põllumajandus ja toiduga kindlustatus.

Belgia koostöö on suunatud perekondliku ja väikemahulise põllunduse toetamisele, et tagada partnerriikides toiduga kindlustatust, kuid ka kaasava majanduse ja mõistliku tööhõive soosimisele maapiirkondades. neid eesmärke on rõhutatud ka 2013. aasta märtsis vastu võetud Belgia koostööseaduses (paragrahvid 3 ja 5)108. taoliste eesmärkide elluviimine koos põllundus- ja toiduga kindlustatuse strateegiaga aitavad kaasa aastatuhande arengueesmärkidest esimese – äärmusliku vaesuse ja näljahäda – kaotamisele.

— Kahepoolne koostöö DRV-ga ja põllundus Belgia riiklik koostööprogramm Kongo demokraatliku vabariigiga põhineb kolmel tähtsaimal sektoril: põllundusel, maapiirkondade arengul/taristul ning tehnika- ja kutseharidusel109.

Belgia koostöö eesmärk on parandada perekondlikku põllundust vastavalt 2010. aastal vastu võetud toiduga kindlustatuse Belgia strateegiale110. drv on kultiveerimiseks saadava haritava maa poolest suuruselt teine riik. seal on mitmekesised kliimatingimused ja külluslikud veevarud. drvs on hinnanguliselt 80 miljonit hektarit haritavat maad. perekondlikust

40

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Belgia

põllundusest sõltub 65% rahvastikust, kuid Fao hinnangul seisab 6,3 miljonit drC elanikku silmitsi toidunappuse ja elatisekriisiga. hoolimata sellest, et põllundus moodustab riigi sKtst märkimisväärse osa, on drv maailma üks vaesemaid riike. tal on oma rahvastiku äratoitmiseks palju eeliseid, kuid praegu on ta puuduliku põllunduse ja toidunappuse all kannatavate riikide seas. Mõnes riigi piirkonnas on erinevate tegurite kombinatsioon toonud kaasa konflikte ja demograafilist survet, kuid seda on raskendanud läbimõeldud põllumajanduspoliitika puudumine mitme aastakümne jooksul111. drv põllundust kahjustab mitu tegurit. toodangule mõjub negatiivselt taristu puudumine näiteks vee osas. talunikel on piiratud ligipääs laenudele ja samuti seemnetele, väetisele jne. selles olukorras on neil oma toodangu turustamisel palju raskusi.

Kui talunikel õnnestubki toodangut tekitada, siis peamiselt ellujäämiseks. samuti kattuvad eri poliitikasuundade (põllunduse, kaevanduse ja metsanduse) haldusalad. sellises olukorras on ligipääs maatükile raske ning see tekitab pingeid ja konflikte. lisaks on maakasutus kahesüsteemne: kombepõhine ja seaduspõhine. Kombepõhine süsteem on rohkem suuline ning soosib mõnikord manipuleerimist ja konflikte. seaduspõhine süsteem on keerukam, kataster kulukas ja nõuab palju aega. niisiis pole perekondlikele talunikele turvaline ligipääs maatükile alati kättesaadav. talutoodangu turustamise taristu on samuti ebapiisav. Mõnes piirkonnas esineb ka survet kohalikelt juhtidelt, kes järgivad kaevandus- või metsanduskoodeksit. seepärast on väiketalunike kaitseks hädavajalik töötada välja põhjalik põllunduspoliitika raamistik, mis hõlmaks ka maaomandit.

—

Belgia koostööga rahastatud põllundusprojekt: põllunduse eest seismine, taluorganisatsioonide ülesehitus nii Kongo drv riiklikul kui piirkondlikul tasandil

Belgia koostöö soosib perekondlikku talupidamist mitme Kongo drvs rahastatava projekti, sealhulgas algatuse agriCongo kaudu, mis koondab erinevaid Belgia MtÜsid. Belgia kodanikuühiskonna organisatsioonid selles projektis on Cdi-Bwamanda, diobass, oxfam-solidarité, sos-Faim, trias, solidarité socialiste, vredeseilanden (veCo), Maailma looduse Fondi Belgia esindus, rCn Justice et démocratie ja Broederlijk delen. Belgia koostöö abiga loodavad nad tugevdada taluorganisatsioonide võimet enda eest seista, kuna viimased on ülitähtsad osalised kestliku põllunduse edendamisel Kongo drvs.

agriCongo teeb koostööd ConapaCi (Kongo põllundustootjate riiklik föderatsioon) ja teiste taluorganisatsioonidega peamiselt töötubade kaudu. töötube korraldatakse viies provintsis – BasCongo, Bandundu, equateur, põhja- ja lõuna-Kivu provintsis – ning need käsitlesid aastatel 2012– 2013 nelja temaatilist tsüklit: põllundusseadusi, varalist puutumatust, maapiirkonna taristut ja põllunduse rahastamist. Ühelt poolt on agriCongo töötubade eesmärk tagada parem arusaam eelmainitud konkreetsetest teemadest infovahetuse kaudu. teiselt poolt aitavad töötoad luua esindavat asutust, mis toetaks Kongo talunike katseid kindlustada oma maaomandit, maapiirkonna taristut ja ligipääsu rahastusele. töötubade tulemuseks on esindusplaani koostamine piirkondlikul tasandil ning iga temaatilise tsükli lõpuks võeti esindusplaan vastu ka riiklikul tasandil112. läbi viidi kuus suurt esindusaktsiooni: talunike osalus erinevates riiklikes põllunduse ja omandiga seonduvates komisjonides; katse peatada köögiviljatootjate maade võõrandamist Kinshasas; teedehaldus talunike heaks; maadehaldus põlismaiste pealikute kätte; võitlus haldusliku ja politseipoolse tagakiusamise vastu; taluorganisatsioonide osalus piirkondlikus põllunduspoliitikas.

— Pärssivad otsused toidunappusega tegelemiseks võeti Kongo drvs 2011. aasta detsembris vastu uus seadus, mille esimese paragrahvi kohaselt oli seaduse eesmärk edendada ja suurendada põllundustoodangut, et parandada toiduga kindlustatust ja toetada maapiirkondade arengut113. seadus on tekitanud muret välisfirmadele, sealhulgas põllundussektoris tegutsevatele Belgia ettevõtetele, kuna selle omandisäte piirab välismaalaste ligipääsu põllumaadele (16. paragrahv). Belgia firmad kuuluvad Kongo äriföderatsiooni (FeC), mis kritiseeris uut seadust.

Belgia juristid määrati uurima seaduse põhiseaduslikku kehtivust ning Belgia välisminister palus Kongo presidendil 16. paragrahv uuesti üle vaadata, julgustades järgima ohada (aafrika äriseaduste harmoneerimise organisatsioon) juhiseid. seadust pole veel rakendatud. selle märgatavad põhjused on ärisektori surve ja seaduse rakendamise eest vastutavate komisjonide rahaliste ressursside puudumine. Belgia välisminister peaks toetama aga hoopis Kongo drv suurjärvistu

41

piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut, haldust ja demokraatiat114 ning lisaks rahvusvahelist kaubandust. välisministeeriumis tekkisid seega huvide konfliktid Belgia firmade soosimise ja Kongo drv sotsiaalmajandusliku arengu vahel. samuti esines ebakõlasid välisministeeriumi sees ja suhetes koostööministeeriumiga.

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Belgia

Kuna Belgia välisministeerium tegutses Kongo põllundusseaduse vastu, läks Belgia vastuollu oma uues koostööseaduses väljakuulutatud pühendumisega poliitikavaldkondade arengusidususele (paragrahvid 8 ja 31)lisaks oli Belgia vastuolus ka rahvusvaheliste katsetega toetada hapraid riike ning aidata kaasa 2015. aastaks millenniumi arengueesmärkide saavutamisele.

Soovitused Belgia välisministri avaldatud surve Kongo põllundusseaduse osas takistab Belgia koostööd ja eriti toiduga kindlustatuse Belgia strateegia rakendamist, kuid samuti võitlemist toidunappuse ja vaesusega DRVs. Euroopas on Belgia poliitiline hoiak tänu erinevate poliitikavaldkondade arengusidusust soosivate mehhanismide loomisele üsna eeskujulik115. Arenguabi Komitee 2010. aasta aruandes tehtud märkuste põhjal on poliitikavaldkondade arengusidusus Belgia poliitilises päevakavas ka üsna kõrgel kohal. 2014. aastal tekivad Belgia uue koostööseaduse pliitikavaldkondade arengusidususe sätete (paragrahvid 8 ja 31) näol föderaaltasandil erinevad poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanismid. Nendeks on ministeeriumidevaheline konverents, kodanikuühiskonna esindajaid ja koostööministrit hõlmav nõustav kogu, koostööministeeriumi alla kuuluv osakondadevaheline komisjon ning mõjuanalüüs mitte ainult poliitikavaldkondade arengusidususe, vaid ka muude teemade, nagu keskkonna, soo ja mõistliku tööhõive kohta.

Meie riikliku taseme soovitused Belgiale: Belgia on viimaste aastate jooksul teinud mitmeid samme, et luua parema poliitikavaldkondade arengusidususe tagamiseks töötav mehhanism. 2013. aasta märtsis vastu võetud Belgia uus koostööseadus on nende põhimõtete juriidiliseks ankruks ning mõned mehhanismid (hinnang poliitikavaldkondade arengusidususe mõju osas seadustes ja otsustes) oleksid konkreetsed poliitilised vahendid. Ometi pole ükski neist ettepanekutest veel paigas, tekitades poolelioleva tegevuse mulje. Seepärast anname nii praegusele kui järgnevatele valitsustele järgmised soovitused.

— Tuleks rakendada poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanisme, konkreetsemalt: • Ministeeriumidevaheline konverents tagaks kõigile ministeeriumidele sidususe ja arengueesmärgid konkreetsetes teemavaldkondades, nagu põllundus, ja konkreetsetes piirkondades. Teadlikkuse tõstmine poliitikavaldkondade arengusidususest ministeeriumides on pidev töö, mis võiks aidata näiteks veenda Belgia välisministrit poliitikavaldkondade arengusidusust toetama. Lisaks tuleks poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanisme rakendada ka piirkondlikul tasandil, seepärast kuuluvad siia ka piirkondlikud ministrid.

• Poliitikavaldkondade arengusidususele peaks keskenduma erakorralise aruandjaga parlamendikomisjon.

• Arenguministri juhtimisel tuleks luua nõustav kogu, kus osaleksid arenguhalduse ja kodanikuühiskonna esindajaid. Selles kogus toimuks dialoog, millest võtaksid osa kodanikuühiskond, arenguminister ja erinevad instantsid, kes tegelevad seosetute poliitikavaldkondadega ja otsustega ning nende negatiivsete mõjudega partnerriikides, ja kes teevad seejärel vastavaid ettepanekuid. Hiljem peaks arenguminister nõustavale kogule aru andma tehtud tegudest ja otsustest.

— Kongo DRV sõltumatust tuleb austada. Kongo DRV vajab rahastajate tuge, et edendada rahu ja tõeliselt demokraatlikku riiki, mille tugevad ja läbipaistvad institutsioonid teeniksid kongolaste huve.

Üldised soovitused ja kokkuvõte enamikes uuringus mainitud riikides on poliitikavaldkondade arengusidususel minimaalne poliitiline põhi olemas. poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mis on selgelt sõnastatud või välja kuulutatud ametliku arenguabi seadustes, aktides ja temaatilistes või muudes strateegilistes dokumentides, langeb sageli arengukoostöö ja välisministeeriumide halduse alla, tekitades sidusama poliitika otsingul ühe suurima takistuse: poliitikavaldkondade arengusidusus on ju tähtis iga valitsuseliikme jaoks. ent kõigis riikides tuleb neid põhimõtteid rakendada praktikas. selleks on endiselt vaja efektiivsemat koordineerimist poliitilisel tasandil. ehkki mitmetes riikides töötavad ministeeriumide vahel koordineerimisorganid (rumeenia nõustav nõukogu, tšehhi vabariigis rahvusvahelise arengukoostöö nõukogu, Belgias koordineerimismehhanism) ning sageli on neisse kaasatud koguni kodanikuühiskonna esindajaid, võetakse arengueesmärke ja kõige vaesemate inimeste huve harva tõsiselt.

Käesolevas uuringus osutatakse mitmele poliitilisele ebakõlale ja käsitletakse huvide konflikte, mis võivad tekkida riiklikus rände- või pagulaspoliitikas, biokütuste kasutuse edendamisele reageerinud valitsuste energiaalastes ettevõtmistes või koguni kaubandusreeglites, millel on väiketalunike kogukondadele sügav mõju, ehkki needsamad kogukonnad on just sageli ametliku arengukoostöö peamine sihtgrupp. Üks peamisi õppetunde on see, kui tähtis on otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel poliitiline tahe vastavalt arenguprioriteetidele. põhimõtete sõnastamine ja mehhanismide määramine pole piisav selleks, et vältida

44

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

riiklike strateegiliste poliitikasuundade negatiivseid mõjusid arenguriikides. seepärast peavad kodanikuühiskonnaorganisatsioonid, kes asuvad partnerlusse oma kolleegidega arenguriikides, täitma valvekoerte rolli, nõudes otsustajatelt rohkem läbipaistvust ja sidusust. Käesoleva uuringu eesmärk on olla töövahend teadlikkuse tõstmiseks ja esindatuse tagamiseks WWe projekti partnerite poolt. uuring kirjeldab kogukonnale väljakutseid, mis seisnevad koostöös kasusaajate ja arenguorganisatsioonidega euroopa poliitika praeguste ebakõlade näol. euroopa abi ja arenguga tegelevate MtÜde konföderatsioon ConCord avaldas sel aastal uusima spotlighti aruande, kus osutatakse, kuidas piisav „surve kodanikuühiskonna poolt on tavaliselt üks tähtsaimatest teguritest poliitikavaldkondade arengusidususe heaks kõrgetasemelise poliitilise pühendumise saamisel“116.

Selle etapi põhilised soovitused käsitlevad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtete kolme tugisammast: poliitilist pühendumist ja kinnitusi, koordineerimismehhanisme ning analüüsi ja aruandluse jälgimise süsteeme.

— Seadusreformid peaksid kinnistama poliitikavaldkondade arengusidususe valitsuse kui terviku eesmärkides paralleelselt teadlikkuse tõstmisega, mis võimaldaks juurutada seadusraamistikke.

— Institutsioneeritud koordineerimismehhanismid peaksid olema avatud kodanikuühiskonna os alusele.

— Prioriteetsetele poliitilistele valdkondadele peaks olema suunatud konkreetsed strateegiad, kusjuures progressi üle toimuks järelevalve ja regulaarne aruandlus. Nendes poliitilistes valdkondades (investeeringud, kaubandus, energia jne) peaks teostatama regulatsiooni ja reforme.

— Samuti on väga tähtis avaliku info ja debati roll, mida saaks tagada vähemalt parlamendi tegevuse jälgimise kaudu.

— Mõjutatud kogukonnad ja nende organisatsioonid peaks viima läbi mõju-uuringuid.

45

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

Märkused —

Eesti näide 1

development plan for estonian Cooperation and humanitarian aid 2006-2010, <http://web-static.vm.ee/static/failid/344/development_plan_2006-2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

2

estonian Ministry of Foreign affairs, “human right and estonia”, <http://www.vm.ee/?q=en/human_rights>.

(Consulted on 16 december 2013).

3

all statistics regarding asylum applications were acquired from the estonian police and Border guard Board. data as of 31 october 2013.

4

Juhan saharov and anni säär, “situation of refugees and asylum seekers” in human rights in estonia 2012 (april 2013), <http://humanrights.ee/en/annual-human-rights-report/5030-2/situation-of-refugees-and-asylum-seekers/>.

(Consulted on 16 december 2013).

— Rumeenia näide 5

romanian Ministry of Foreign affairs, “list of priority countries”, <http://www.aod.ro/state-prioritare.html>.

(Consulted on 16 december 2013).

6

idem, “the national strategy on international development Cooperation policy”, p.3, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

(Consulted on 16 december 2013).

7

idem, “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012, p.3, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

8

european ngo confederation for development and relief - ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, p. 7, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

(Consulted on 16 december 2013).

9

romanian Ministry of Foreign affairs, “the national strategy on international development Cooperation policy”, 2, <http://www.aod.ro/resurse/strategie_pcd_forma_finala-eng.pdf>.

10

romanian Ministry of Foreign affairs , “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012, p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

11

organisation for economic Co-operation and development – oeCd, “daC list of oda recipients”, <http://www.oecd.org/dac/stats/daC%20list%20used%20for%202012%20and%202013%20flows.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

12

romanian Ministry of Foreign affairs, “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012, p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

13

romanian government, resolution no. 288/1993, art. 2, <http://www.cdep.ro/pls/legis/legis_pck.htp_act_text?idt=33308>. (Consulted on 16 december 2013).

14

romanian Ministry of Foreign affairs, “scholarships awarded by the romanian state to foreign citizens through the MFa”, <http://www.mae.ro/node/10250>. (Consulted on 16 december 2013).

15

romanian Center for european policies – Crpe, “long term perspectives for scholarship students coming from the republic of Moldova”, <http://www.crpe.ro/wp-content/uploads/2013/12/policy-Memo-50-Crpe.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

16

ibid, p. 20.

17

Mediafax, “tunisian students – the most numerous in romanian universities: Which are the most popular degrees pursued?”, <http://www.mediafax.ro/social/studentii-tunisieni-cei-mai-numerosi-in-universtitile-din-romania-care-suntcele-mai-cautate-specializari-10133007>. (Consulted on 16 december 2013).

18

romanian government, resolution no. 22/2009, <http://www.lege-online.ro/lr-ordonanta-22-2009-(110933).html>.

19

university of medicine and pharmacy “grigore t. popa” iaȘi, admission at residency for foreign citizens 2013-2014, <http://www.umfiasi.ro/rezidenti/pages/admitererezidentiat.aspx>. (Consulted on 16 december 2013).

20

romanian government, resolution no. 194/2002, <http://www.mmuncii.ro/pub/imagemanager/images/file/legislatie/ordonante-de-guvern/oug194-2002_rep.pdf>, (2012): 21. (Consulted on 16 december 2013).

21

romanian government, resolution no. 56/2007,<http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfilesfile/legislatie/legislatie% 20nationala/oug%2056%20din%202007%20privind%20incadrarea%20in%20munca%20si%20detasarea%20strainilor% 20pe%20teritoriul%20romaniei.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

22

intercultural institute timișoara,”legal modification proposal regarding the reduction of residency internship taxes for foreign citizens”, <http://www.migrant.ro/file/pagesleft/407propunereplafoanetaxe_final.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

46

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

23

romanian parliament, law no. 157/2011: “Modifying and completing some normative acts on the regime for foreigners in romania”, <http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfiles/legea%20157%202011(1).pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

24

immigrants integration Barometer 2013, elaborated in the framework of the project “research and documentation Centre on immigrants’ integration, implemented by the romanian association of health promotion in partnership with soros Foundation romania, <http://www.soros.ro/sites/default/files/en_126_iiB%202013_5%2007%2013_BF.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

25

ibid.

26

intercultural institute timișoara (coord.),”Migrant in romania review”, no. 11, (2011): 26-28, elaborated in the framework of the project “intercultural romania” financed by the european union through the general programme “solidarity and Management of Migration Flows, <http://www.migrant.ro/file/pagesleft/migrant%20in%20romania%20nr%2011.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

27

ibid.

— Slovakkia näide 28

Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic,act no. 617/2007 coll. on official development aid, article i, paragraph 7e).

29

Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of development co-operation with Kenya for the period of 2014 – 2018“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/ $File/130923_strategia_Kena_schvalena_vedenim_final.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

30

embassy of the slovak republic in Kenya, “economic information about the territory of Kenya“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/ 121204_eit_Kena.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

31

oeCd, “daC statistics“, <http://www.oecd.org/dac/stats/Ken.gif>. (Consulted on 16 december 2013).

32

Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of development co-operation with Kenya for the period of 2014 – 2018“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/$File/ 130923_strategia_Kena_schvalena_vedenim_final.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

33

european Commission, directorate-general for trade: european union, trade in goods with Kenya, <http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113407.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

34

embassy of the slovak republic in Kenya,“economic information about the territory of Kenya“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/ 121204_eit_Kena.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

35

rozvojovka, Jiří silný: není růže bez trní, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/996-neni-ruze-bez-trni.htm>.

(Consulted on 16 december 2013).

36

rozvojovka, Jaromír Marek: pravá cena kytice růží <http://www.rozvojovka.cz/clanky/1089-prava-cena-kytice-ruzi.htm>

37

un Water, “statistics: graphs & Maps: drinking Water“, sanitation & hygiene, <http://www.unwater.org/statistics_san.html>. (Consulted on 16 december 2013).

38

Fairtrade Foundation, “Finlay Flowers, oserian and ravine roses“, <http://www.fairtrade.org.uk/producers/flowers/finlay_flowers_oserian_ravine_roses_kenya.aspx>.

(Consulted on 16 december 2013).

39

directive 2009/28/eC of the european parliament and the Council of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources

40

euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels“, <http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>. (Consulted on 16 december 2013).

41

action aid, “new study reveals biofuels carbon con“, <http://www.actionaid.org.uk/news-and-views/ new-study-reveals-biofuels-carbon-con>. (Consulted on 16 december 2013).

42

Fao/iFad, Jatropha, “a smallhoder bioenergy crop“, <http://land-l.iisd.org/news/fao-ifad-publish-report-on-bioenergyfrom-jatropha>. (Consulted on 16 december 2013).

43

all africa, “agatha ngotho: Kenya: researchers Break Jatropha Myth“, <http://allafrica.com/stories/201211300144.html?page=2>. (Consulted on 16 december 2013).

44

agroforestery systems,“Miyuki iiyama: productivity of Jatropha curcas under smallholder farm conditions in Kenya“, <http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10457-012-9592-7#page-1>. (Consulted on 16 december 2013).

45

Cgiar research programme on Water, “land and ecosystems, Fred pearce: Jatropha: it boomed, it busted, and now it’s back“, <http://wle.cgiar.org/blogs/2013/04/10/jatropha-it-boomed-it-busted-and-now-its-back/> (Consulted on 16 december 2013).

46

ConCord, “spotlight report on eu policy Coherence for development: the real life impact of eu policies on the poor“, 2013, p.34, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>(Consulted on 16 december 2013).

47

47

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

oeCd, “daC special review of the slovak republic“, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/49512222.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

—

Tšehhi näide 48

For more see: oeCd daC, “daC special review of the Czech republic”, 2007, <http://www.oecd.org/czech/45367897.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

49

there are some permanent exceptions within the system though – the Ministry of education, Youth and sports in the area of governmental scholarships for students from developing countries, as well as the Ministry of health in the health care of foreign students and for the Ministry of interior in the sector of migration and security.

50

MFa ,“act on development Cooperation and humanitarian aid“, 2010, <http://www.mzv.cz/jnp/en/foreign_relations/development_cooperation_and_humanitarian/act_on_development_cooper ation_and.html>. (Consulted on 16 december 2013).

51

MFa, “Czech development Co-operation report 2012”, 2013.

52

eeas, “eu-ethiopia Co-operation”, <http://eeas.europa.eu/delegations/ethiopia/documents/eu_ethiopia/17052013eu_brochure.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

53

us government global hunger and Food security initiative, “ethiopia”, <http://www.feedthefuture.gov/country/ethiopia>. (Consulted on 16 december 2013).

54

iFpri , “Crop production in ethiopia: regional patterns and trends”, 2011, <http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/esspwp16.pdf>. (Consulted on 16 december 2013.)

55

europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012, <http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

56

eCho, “ethiopia Factsheet”, 2013, <http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/ethiopia_en.pdf> (Consulted on 16 december 2013).

57

iFad, “rural poverty portal: ethiopia”, <http://www.ruralpovertyportal.org/country/home/tags/ethiopia>.

(Consulted on 16 december 2013).

58

europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012, <http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013); iFad, op. Cit. and Ministry of agriculture and rural development, “ethiopia's agricultural sector policy and investment Framework (piF) 2010-2020”, <http://www.caadp.net/pdf/ethiopia%20post-Compact%20investment%20plan.pdf>.

(Consulted on 16 december).

59

iFad, op. Cit.

60

McClung M. , “Focus on land in africa Brief: ethiopia”, 2012, <http://focus.wpengine.netdna-cdn.com/ wp-content/uploads/2012/04/lesson-1-Making-land-rental-Markets-Work-for-ethiopias-rural-poor.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

61

the Federal democratic republic of ethiopia. Constitution of the Federal democratic republic of ethiopia. 21 august 1995.

62

ibid.

63

iFad op. Cit.

64

the information on the project is based on the project proposal of a Czech ngdo people in need.

65

it concerns the ethiopian development strategy paper providing a five-year strategic framework for achieving Millennium development goals targets. it was formulated through extensive consultations with citizens, private sector and civil society, therefore it should represent an inclusive and holistic approach to development (glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, (2010), <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eupolicies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

66

glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-foodinsecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013)

67

the Federal democratic republic of ethiopia, “poverty reduction strategy paper: growth and transformation plan 2010/11–2014/15”, 2011, <http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

68

the Federal democratic republic of ethiopia,“poverty reduction strategy paper: growth and transformation plan 2010/11–2014/15”, (2011):<http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

69

glopolis (2010): "ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development", 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopiasfoodinsecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

70

anseeuw W., “land rights and the rush for land: Findings of the global Commercial pressures on land research project”, international land Coalition, 2012.

71

international land Coalition, “land Matrix”, http://www.landmatrix.org/, 2012. (Consulted on 16 december 2013).

48

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

72

World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012, <http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf (Consulted on 16 december 2013).

73

glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-foodinsecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

74

rahmato, d., “land to the investors: large-scale land transfers in ethiopia.” land governance for equitable and sustainable development, 2011.

75

World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012, <http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

76

glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-foodinsecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

77

ibid.

78

Friends of the earth, “africa: up for grabs. the scale and impact of land grabbing for agrofuels”, 2010, <http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2010/africa-up-for-grabs/at_download/file>.

(Consulted on 16 december 2013).

79

glopolis, op. Cit.

80

eC, directive 2009/28/eC of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources and amending and subsequently repealing directives 2001/77/eC, <http://ec.europa.eu/energy/renewables/biofuels/biofuels_en.htm>. (Consulted on 16 december 2013).

81

euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels”, <http://www.euractiv.com/energy/eugovernments-fail-agree-limits-news-532316> (Consulted on 16 december 2013) and european voice, “Biofuel proposal to be watered down”, , <http://www.europeanvoice.com/article/imported/biofuel-proposal-to-be-watereddown/78931.aspx> (Consulted on 16 december 2013).

—

Sloveenia näide 82

see special review of slovenia, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

83

<http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/ZaKon_Mrs_eng.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

84

<http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/resolucija_Mrs_eng.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

85

<http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/pageuploads/dokumenti__pdf/strategija_ekonomskih_migracij-20102020.pdf>. (Consulted on 6 december 2013).

86

<http://www.uradni-list.si/1/content?id=110715#!/Zakon-o-ratifikaciji-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-insvetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-sloveniji-inprotokola-o-izvajanju-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-in-svetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-ozaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-sloveniji-%28BBhZd%29>. (Consulted on 16 december 2013).

87

http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/porocilo_2012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

88

see CoMide report by slovenia, <http://www.mirovni-institut.si/data/tinymce/projekti/comide_lana/pdf/ Consistency%20of%20M&d%20in%20slovenia.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

—

Ungari näide 89

leiszen M. “hungary: introduction to hungarian international development’ in: developing open, rule-based, predictable, non-discriminatory trade relations with priority oda recipients, Center for economic development, sofia, Bulgaria”, 2013, <http://cps.ceu.hu/sites/default/files/publications/cps-joint-pub-oda-trade-relations-report-2013.pdf>.

(Consulted on16 december 2013).

90

ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cutting rainforest? the international institute for sustainable development, 2013, <http://www.foeeurope.org/sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

91

‘indirect land use Change’ (iluC) happens when land that would otherwise be used to feed people and livestock is used to satisfy the growing hunger for biofuels. new lands must be ploughed up elsewhere for food and feed, destroying vital ecosystems and carbon stores like forests and peat land, a process that releases millions of tons of emissions and accelerates climate change.

92

dr. gyulai iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009), <http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

49

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

93

ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, ”the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cutting rainforest?”, the international institute for sustainable development, 2013, <http://www.foeeurope.org/sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>

94

dr. gyulai, iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009), <http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

95

according to the report of the eu’s Joint research Centre (JrC): sophie hélaine et al., “impacts of the eu biofuel policy on agricultural markets and land use”, Joint research Centre, 2013, <http://ftp.jrc.es/eurdoc/JrC83936.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).

96

oedC, “price volatility in Food and agricultural Markets: policy responses”, 2011, <www.oecd.org/tad/agricultural-trade/48152638.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

97

according to Friends of the earth europe, <http://foeeurope.org/no-end-hunger-harm-biofuels-121213>

98

dr. gyulai, iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009), <http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

99

Friends of the earth europe, “africa: up for grabs”, 2010, <http://foeeurope.org/agrofuels/Foee_africa_up_for_grabs_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

100

Friends of the earth international, land, life and justice, 2012), <http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2012/land-life-justice/at_download/file>; Földszerzés a világbank pénzén, <http://mtvsz.blog.hu/2012/04/23/foldszerzes_a_vilagbank_penzen>. (Consulted on 16 december 2013).

101

Fidrich, róbert, “the return of the White horse: land grabbing in hungary” (in land concentration, land grabbing and people’s struggles in europe; Borras s. jr. et al. 2013) <http://www.tni.org/sites/www.tni.org/files/download/land_in_europe-jun2013.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

102

ndinawe simpelwe, Foreign investors dominate bids for nansanga Bloc, the post Zambia online (21 February 2011), <http://www.postzambia.com/post-read_article.php?articleid=18424>; Zda receives only 2 bids for nansanga bloc, farmlandgrab.org (28 June 2011), <http://farmlandgrab.org/post/view/19356>

103

Zda to conclude negotiations with the winner of the tender to develop nansanga farm block, lusakatimes, 8 January 2012, <http://www.lusakatimes.com/2012/01/08/zda-conclude-negotiations-winner-tender-develop-nansanga-farmblock>; Figyelő: afrikában terjeszkedne Csányi sándor agrárcége, origo vállalkozói negyed (28 september 2011), <http://vallalkozoi.negyed.hu/vnegyed/20110928-afrikai-privatizacios-palyazaton-vesz-reszt-csanyi-sandor-agrarcege-abonafarm.html>

104

afrikától, “népszabadság”, 4 november 2012, <http://nol.hu/gazdasag/20121103-tavol_afrikatol>

105

Friends of the earth europe, <http://foeeurope.org/curbs-food-speculation-victim-of-corporate-greed-161213>

—

Belgia näide 106

la coopération belge au développement, « note stratégique pour les situations de fragilité», Janvier 2013, <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_situations_de_fragilite_tcm313-223149.pdf >, (Consulted 28 october 2013).

107

oeCd, « Fragile states 2013, resource and flow and trends in a shifting world», <http://www.oecd.org/dac/incaf/Fragilestates2013.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

108

Moniteur Belge, « loi relative à la Coopération au développement », 19 Mars 2013, <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/loi_cooperation_au_developpement_19_mars_2013_tcm313-221450.pdf>, (consulted 28 october 2013).

109

Belgian technical Cooperation, “dr Congo”, < http://www.btcctb.org/en/countries/dr-congo>, (Consulted 28 october 2013).

110

la direction générale Coopération au développement et aide humanitaire, « note stratégique pour le secteur de l’agriculture et de la sécurité alimentaire », <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_agriculture_ securite_alimentaire_tcm313-126256.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

111

irin, “drC: untapped potential - some data”, 17 February 2012, <http://www.irinnews.org/report/94893/drc-untappedpotential-some-data>, (Consulted 28 october 2013) ; letter to Foreign Minister didier reynders, agriCongo, <http://www.triasngo.be/fileadmin/Media/nieuws/lettre_agriCongo_sept_2012_vddr.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

112

agriCongo, « synthèse projet synergie et Complémentarité en république démocratique du Congo », <http://www.sosfaim.be/pdf/actualite/synthese_synergie_18042012.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

113

Chambre des représentats de Belgique, note de politique générale affaires étrangères, Commerce extérieur et affaires européennes», 21 december 2011, <http://www.didierreynders.be/wp-content/uploads/2012/01/ note_de_politique_g%C3%a9n%C3%a9rale_didier_reynders.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

114

Concord, “spotlight on eu policy coherence for development”, 2013, < http://www.concordeurope.org/259-spotlight-oneu-policy-coherence-for-development>, (Consulted 28 october 2013).

115

ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, in “the real life impact of eu policies on the poor”, spotlight on policy Coherence for development 2013, ConCord, september 2013.

50

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

Kasutatud kirjandus & lisalugemine — Eesti näide — development plan for estonian Cooperation and humanitarian aid 2006-2010, <http://web-static.vm.ee/static/failid/344/development_plan_2006-2010.pdf>.

— estonian Ministry of Foreign affairs, “human right and estonia”, <http://www.vm.ee/?q=en/human_rights>.

— Juhan saharov and anni säär, “situation of refugees and asylum seekers” in human rights in estonia 2012 (april 2013), <http://humanrights.ee/en/annual-human-rights-report/5030-2/situation-of-refugees-andasylum-seekers/>.

— Rumeenia näide — european ngo confederation for development and relief - ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, p. 7, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-fordevelopment>.

— ConCord, aidWatch 2013: the unique role of european aid: the fight against global poverty, <http://www.concordeurope.org/275-2013-aidwatch-report>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, “the national strategy on international development Cooperation policy”, 2, <http://www.aod.ro/resurse/strategie_pcd_forma_finala-eng.pdf>.

— organisation for economic Co-operation and development – oeCd, “daC list of oda recipients”,<http://www.oecd.org/dac/stats/daC%20list%20used%20for%202012%20and%202013% 20flows.pdf>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012, p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>.

— romanian government, resolution no. 194/2002, <http://www.mmuncii.ro/pub/imagemanager/images/ file/legislatie/ordonante-de-guvern/oug194-2002_rep.pdf>;

— romanian government, resolution no. 22/2009, <http://www.lege-online.ro/lr-ordonanta-22-2009(110933).html>.

— romanian government, resolution no. 288/1993, art. 2, <http://www.cdep.ro/pls/legis/legis_pck.htp_act_text?idt=33308>.

— romanian government, resolution no. 56/2007,<http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfilesfile/legislatie/ legislatie%20nationala/oug%2056%20din%202007%20privind>; %20incadrarea%20in%20munca%20si%20detasarea%20strainilor%20pe%20teritoriul%20romaniei.pdf.

— romanian government, law no. 157/2011 for modifying and completing some normative acts on the regime for foreigners in romania, <http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfiles/legea%20157%202011(1).pdf>;

— romanian Ministry of Foreign affairs, “scholarships awarded by the romanian state to foreign citizens through the MFa”, <http://www.mae.ro/node/10250>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, list of priority countries: <http://www.aod.ro/state-prioritare.html>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, national report regarding romania’s official development assistance in 2012, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>.

— romanian Center for european policies – Crpe, “long term perspectives for scholarship students coming from the republic of Moldova”, <http://www.crpe.ro/wp-content/uploads/2013/12/policy-Memo-50-Crpe.pdf>.

— Mediafax, “tunisian students – the most numerous in romanian universities: Which are the most popular degrees pursued?”, <http://www.mediafax.ro/social/studentii-tunisieni-cei-mai-numerosi-in-universtitiledin-romania-care-sunt-cele-mai-cautate-specializari-10133007>.

51

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

— university of medicine and pharmacy “grigore t. popa” iaȘi, admission at residency for foreign citizens 2013-2014, <http://www.umfiasi.ro/rezidenti/pages/admitererezidentiat.aspx>.

— intercultural institute timișoara,”legal modification proposal regarding the reduction of residency internship taxes for foreign citizens”, <http://www.migrant.ro/file/pagesleft/407propunereplafoanetaxe_final.pdf>.

— intercultural institute timișoara (coord.),”Migrant in romania review”, no. 11, (2011): 26-28, elaborated in the framework of the project “intercultural romania” financed by the european union through the general programme “solidarity and Management of Migration Flows,<http://www.migrant.ro/file/pagesleft/ migrant%20in%20romania%20nr%2011.pdf>.

— immigrants integration Barometer 2013, elaborated in the framework of the project “research and documentation Centre on immigrants’ integration, implemented by the romanian association of health promotion in partnership with soros Foundation romania, <http://www.soros.ro/sites/default/files/en_126_ iiB%202013_5%2007%2013_BF.pdf>.

— Slovakkia näide — Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic,act no. 617/2007 coll. on official development aid, article i, paragraph 7e).

— Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of development co-operation with Kenya for the period of 2014 – 2018“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/ vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/$File/130923_strategia_Kena_schvalena_ vedenim_final.pdf>.

— embassy of the slovak republic in Kenya, “economic information about the territory of Kenya“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/ 121204_eit_Kena.pdf>.

— oeCd, “daC statistics“, <http://www.oecd.org/dac/stats/Ken.gif>.

— european Commission, directorate-general for trade: european union, trade in goods with Kenya, <http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113407.pdf>.

— rozvojovka, Jiří silný: není růže bez trní, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/996-neni-ruze-bez-trni.htm>.

— rozvojovka, Jaromír Marek: pravá cena kytice růží, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/ 1089-prava-cena-kytice-ruzi.htm>.

— un Water, “statistics: graphs & Maps: drinking Water“, sanitation & hygiene, <http://www.unwater.org/statistics_san.html>.

— Fairtrade Foundation, “Finlay Flowers, oserian and ravine roses“, <http://www.fairtrade.org.uk/producers/flowers/finlay_flowers_oserian_ravine_roses_kenya.aspx>.

— directive 2009/28/eC of the european parliament and the Council of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources.

— euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels“, <http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>.

— action aid, “new study reveals biofuels carbon con“, <http://www.actionaid.org.uk/news-and-views/ new-study-reveals-biofuels-carbon-con>.

— Fao/iFad, Jatropha, “a smallhoder bioenergy crop“, <http://land-l.iisd.org/news/ fao-ifad-publish-report-on-bioenergy-from-jatropha>.

— all africa, “agatha ngotho: Kenya: researchers Break Jatropha Myth“, <http://allafrica.com/stories/201211300144.html?page=2>.

— agroforestery systems,“Miyuki iiyama: productivity of Jatropha curcas under smallholder farm conditions in Kenya“, <http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10457-012-9592-7#page-1>.

— Cgiar research programme on Water, “land and ecosystems, Fred pearce: Jatropha: it boomed, it busted, and now it’s back“, <http://wle.cgiar.org/blogs/2013/04/10/jatropha-it-boomed-it-busted-and-now-its-back/>.

— ConCord, “spotlight report on eu policy Coherence for development: the real life impact of eu policies on the poor“, 2013, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

— oeCd, “daC special review of the slovak republic“, <http://www.oecd.org/dac/peerreviews/49512222.pdf>.

52

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

— Tšehhi näide — anseeuw W., “land rights and the rush for land: Findings of the global Commercial pressures on land research project”, international land Coalition, 2012. international land Coalition, “land Matrix”, <http://www.landmatrix.org>, 2012.

— Cotula, l. et al., “land grab or development opportunity? – agricultural investment and international land deals in africa”, Fao, iFad and iied, 2009, <http://www.ifad.org/pub/land/land_grab.pdf>.

— MFa ,“act on development Cooperation and humanitarian aid“, 2010, <http://www.mzv.cz/jnp/en/foreign_relations/development_cooperation_and_humanitarian/act_on_develo pment_cooperation_and.html>.

— MFa, “Czech development Co-operation report 2012”, 2013.

— eC, directive 2009/28/eC of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources and amending and subsequently repealing directives 2001/77/eC, <http://ec.europa.eu/energy/renewables/biofuels/biofuels_en.htm>.

— eeas, “eu-ethiopia Co-operation”, <http://eeas.europa.eu/delegations/ethiopia/documents/eu_ethiopia/17052013eu_brochure.pdf>.

— us government global hunger and Food security initiative, “ethiopia”, <http://www.feedthefuture.gov/country/ethiopia>.

— iFpri , “Crop production in ethiopia: regional patterns and trends”, 2011, <http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/esspwp16.pdf>.

— europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012, <http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>.

— eCho, “ethiopia Factsheet”, 2013, <http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/ethiopia_en.pdf> — iFad, “rural poverty portal: ethiopia”, <http://www.ruralpovertyportal.org/country/home/tags/ethiopia>.

— iFad, “ethiopia's agricultural sector policy and investment Framework (piF) 2010-2020”, <http://www.caadp.net/pdf/ethiopia%20post-Compact%20investment%20plan.pdf>.

— oeCd daC, “daC special review of the Czech republic”, 2007, <http://www.oecd.org/czech/45367897.pdf>.

— people in need, “promotion of agricultural consulting development in ethiopia”, 2013, project proposal.

— McClung M. , “Focus on land in africa Brief: ethiopia”, 2012, <http://focus.wpengine.netdna-cdn.com/ wp-content/uploads/2012/04/lesson-1-Making-land-rental-Markets-Work-for-ethiopias-rural-poor.pdf>. the Federal democratic republic of ethiopia. Constitution of the Federal democratic republic of ethiopia.

21 august 1995.

— glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, (2010), <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alndgrabs/>.

— the Federal democratic republic of ethiopia, “poverty reduction strategy paper: growth and transformation plan 2010/11–2014/15”, 2011, <http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>.

— the federal democratic republic of ethiopia, Constitution of the federal democratic republic of ethiopia, 21 august 1995, <http://www1.umn.edu/humanrts/research/proclamation%20no.1-1995.pdf>.

— World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012, <http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf>.

— rahmato, d., “land to the investors: large-scale land transfers in ethiopia.” land governance for equitable and sustainable development, 2011.

— Friends of the earth, “africa: up for grabs. the scale and impact of land grabbing for agrofuels”, 2010, <http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2010/africa-up-for-grabs/at_download/file>.

53

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

— euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels”, <http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>.

— european voice, “Biofuel proposal to be watered down”, <http://www.europeanvoice.com/article/imported/biofuel-proposal-to-be-watered-down/78931.aspx>

— Sloveenia näide — oedC daC special peer review: <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf — agreement between the government of the republic of slovenia and the council of ministers of Bosnia and herzegovina on the employment of citizens of Bosnia and herzegovina in the republic of slovenia : <http://www.uradni-list.si/1/content?id=110715#!/Zakon-o-ratifikaciji-sporazuma-med-vladorepublikeslovenije-in-svetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-herceg ovinev-republiki-sloveniji-in-protokola-o-izvajanju-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-insvetomministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-slov eniji-%28BBhZd%29>.

— act on international development cooperation: <http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/ZaKon_mrs_eng.pdf>.

— resolution on international development cooperation intul 2015: <http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/resolucija_mrs_eng.pdf>.

— strategy on labour migration 2010 – 2020: <http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/ pageuploads/ dokumenti__pdf/strategija_ekonomskih_migracij-2010-2020.pdf>.

— report on international development cooperation for slovenia for 2012: <http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/porocilo_2012.pdf>.

— Comide report on migration and development in slovenia: <http://www.mirovniinstitut.si/data/tinymce/ projekti/ comide_lana/pdf/consistency%20of%20m&d%20in%20slovenia.pdf>.

— see special review of slovenia, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf>.

— Ungari näide — leiszen M. “hungary: introduction to hungarian international development’ in: developing open, rulebased, predictable, non-discriminatory trade relations with priority oda recipients, Center for economic development, sofia, Bulgaria”, 2013, <http://cps.ceu.hu/sites/default/files/publications/cps-joint-pub-odatrade-relations-report-2013.pdf>.

— ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cutting rainforest? the international institute for sustainable development, 2013, <http://www.foeeurope.org/ sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>.

— dr. gyulai iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009), <http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>.

— sophie hélaine et al., “impacts of the eu biofuel policy on agricultural markets and land use”, Joint research Centre, 2013, <http://ftp.jrc.es/eurdoc/JrC83936.pdf>.

— oedC, “price volatility in Food and agricultural Markets: policy responses”, 2011, <www.oecd.org/tad/agricultural-trade/48152638.pdf>.

— Friends of the earth europe, “africa: up for grabs”, 2010,< http://foeeurope.org/agrofuels/Foee_africa_up_for_grabs_2010.pdf>.

— Friends of the earth international, land, life and justice, 2012), <http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2012/land-life-justice/at_download/file>.

— Földszerzés a világbank pénzén, <http://mtvsz.blog.hu/2012/04/23/foldszerzes_a_vilagbank_penzen>.

— Fidrich, róbert, “the return of the White horse: land grabbing in hungary” (in land concentration, land grabbing and people’s struggles in europe; Borras s. jr. et al. 2013? <http://www.tni.org/sites/www.tni.org/files/download/land_in_europe-jun2013.pdf>.

54

/ worldwise europe poliitikate sidususe uuring

— ndinawe simpelwe, Foreign investors dominate bids for nansanga Bloc, the post Zambia online (21 February 2011), <http://www.postzambia.com/post-read_article.php?articleid=18424>.

— Figyelő: afrikában terjeszkedne Csányi sándor agrárcége, origo vállalkozói negyed (28 september 2011), <http://vallalkozoi.negyed.hu/vnegyed/20110928-afrikai-privatizacios-palyazaton-vesz-reszt-csanyi-sandoragrarcege-a-bonafarm.html>.

— afrikától, “népszabadság”, 4 november 2012, <http://nol.hu/gazdasag/20121103-tavol_afrikatol>.

— Belgia näide — la coopération belge au développement, « note stratégique pour les situations de fragilité», Janvier 2013, <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_situations_de_fragilite_tcm313-223149.pdf>.

— oeCd, « Fragile states 2013, resource and flow and trends in a shifting world», <http://www.oecd.org/dac/incaf/Fragilestates2013.pdf>.

— Moniteur Belge, « loi relative à la Coopération au développement », 19 Mars 2013, <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/loi_cooperation_au_developpement_19_mars_2013_tcm313221450.pdf>.

— Belgian technical Cooperation, “dr Congo”, <http://www.btcctb.org/en/countries/dr-congo>.

— la direction générale Coopération au développement et aide humanitaire, « note stratégique pour le secteur de l’agriculture et de la sécurité alimentaire », <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_agriculture_securite_alimentaire_tcm313126256.pdf>.

— irin, “drC: untapped potential - some data”, 17 February 2012, <http://www.irinnews.org/report/94893/drc-untapped-potential-some-data>.

— agriCongo, letter to Foreign Minister didier reynders, <http://www.triasngo.be/fileadmin/Media/nieuws/lettre_agriCongo_sept_2012_vddr.pdf>.

— agriCongo, « synthèse projet synergie et Complémentarité en république démocratique du Congo », <http://www.sosfaim.be/pdf/actualite/synthese_synergie_18042012.pdf>.

— Chambre des représentats de Belgique, note de politique générale affaires étrangères, Commerce extérieur et affaires européennes», 21 december 2011, <http://www.didierreynders.be/ wp-content/uploads/2012/01/note_de_politique_g%C3%a9n%C3%a9rale_didier_reynders.pdf> .

— ConCord, “spotlight on eu policy coherence for development”, 2013, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

— ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, in “the real life impact of eu policies on the poor”, spotlight on policy Coherence for development 2013, ConCord, september 2013.

— Belgia / CNCD-11.11.11 Centre national de Coopération au développement Quai du Commerce 9 1000 Brussels -- Belgium t +32 2 250 12 50 F +32 2 250 12 63 www.cncd.be

— Tšehhi / FORS České fórum pro rozvojovou spolupráci Czech Forum for development Cooperation vladislavova 12, 110 00 prague 1 -- Czech republic t/F: +420 222 522 480 www.fors.cz

— Eesti / AKÜ arengukoostöö Ümarlaud estonian roundtable for development Cooperation suur-Karja 23, tallinn 10148 -- estonia t: +372 627 0191 www.terveilm.ee

— Euroopa / Eurodad european network on debt and development rue d'edimbourg 18-26, Brussels 1050 -- Belgium t: +32 2 894 46 40 F: +32 2 791 98 09 www.eurodad.org

— Ungari / HAND hungarian association of ngos for development and humanitarian aid Budapest 1088 szentkirályi u. 6. Fsz. 3. -- hungary t : +36 70 397 7647 www.hand.org.hu

— Poola / Grupa Zagranica noakowskiego 10/6a, 00-666 Warsaw -- poland t: +48 22 299 01 05 F:+48 22 207 25 60 www.zagranica.org.pl

the romanian ngdo platform Calea 13 septembrie, no. 85, Bl. 77C, ap. 74, sector 5, 050713 Bucharest -- romania t: +407 34 325 662 F: +402 1 310 33 86 www.fondromania.org

— Slovakkia / MVRO slovak ngdo platform Miletičova 7 821 08 Bratislava -- slovakia t: +421- 2 - 20 44 52 55 www.mvro.sk

— Sloveenia / SLOGA slovenian global action povšetova 37 1000 ljubljana -- slovenia t: +386 1 434 44 02 www.sloga-platform.org

uuringu koostamist rahastas euroopa liit. tekst kajastab autorite seisukohti ning euroopa Komisjon ei vastuta uuringus sisalduva informatsiooni eest.

vastutav toimetaja: a. Zacharie, 9 Quai du Commerce à 1000 Bruxelles -- Kujundus: Beltza

— Rumeenia / FOND