The Baltic Guide EST Kevad 2012

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub EESTI KEELES

SOOME KEVAD 2012

S U U 6 2 k LHELSINGI KAART

Kevademärgid looduses ja inimestes Uuenenud lõbustuspargid suve ootel Jäähoki MM-võistlused Helsingis Disainipealinn maailmas ja tänavapildis

Kevadine lumeturism

LAPIMAAL

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

u k k i v e l u t s i e r – 0 20X

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!

Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles.

Klim01a2- X 18.2.2 27.1.2013

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega: - Mündi teekond - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Keeled ja kultuurid - Elu struktuur - Science On a Sphere - Maakerateadus - Heureka klassika Vahelduvad näitused: - 20X0 – reis tulevikku (8.10.2011-27.1.2013) - Klima X (18.2.2012-27.1.2013) - Dinosaurused (TULEMAS 28.4.-30.9.2012) Heureka Planetaariumis kolm filmi: - Tee tähtedesse - Zula patrull ja suur ilmaseiklus - Mustad augud - teekond tundmatusse (kuni 1.4.2012) - Avastusretk kosmosesse (tulemas 2.4.2012)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2012) Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

SOKOS HOTEL HELSINKI – KVALITEETAEG LINNA SÜDAMES Naudi puhkust Helsingi kesklinna hubases ja modernses linnahotellis. Linna parimad ostutänavad ja kaubamajad leiad hotelli vahetuslähedusest. Muu hulgas on hotellist kiviviske kaugusel ka Esplanaadi park, Ateneum ja Senatiturg. Meie restoranid Fransmanni ja Memphis pakuvad suussulavaid hõrgutisi igale maitsele.

Hotelli külastajatele -10 % allahindlus Sokos kaubamaja ostudest ning 22 EUR/ööpäev P-Kluuvi parklas (norm. hind 32 EUR/ööpäev) Parkla asub hotelli vastas, Kaubanduskeskus Kluuvi allkorrusel.

Tere tulemast Sokos Hotel Helsinki’sse!

Kluuvikatu 8, 00100 Helsingi, Soome Tel +358 20 1234 601 e-post hotelhelsinki.helsinki sokoshotels.

Venemaa Soome

Põhjapolaarjoon

Rootsi Botnia laht

Et näha Soomet, tasub sõita rongiga Rongireis on Soomega tutvumiseks parim viis.

Kaasaegsed rongid viivad reisijaid kõikjale üle Soome kiiresti ja mugavalt.

Allegro on kiire ja mugav rongiühendus Helsingi ja Sankt-Peterburi vahel Allegro rongid toovad Soome ja Venemaa huvipakkuvad sihtkohad mugavalt lähemale. Ühest kesklinnast pääseb teise 3,5 tunniga: Allegro on kõige nutikam valik nii puhke- kui ka ärireisijatele. Reisil ei tule ette liigseid viivitusi, kuna rahavahetus, tax free rahatagastamisteenus ja piiriületusformaalsused teostatakse mugavalt sõidu ajal.

Kord päevas väljub Helsingist Moskvasse ka Vene rong Tolstoi.

Öise rongiga puhanult Lapimaale

Lisateave ja broneerimine

Kui soovid avastada Lapimaa võlusid, vali rong. Kaasaegsetes ja kõigi mugavustega kahekorruselistes magamisvagunites jõuad mugavalt Rovaniemisse ja Kemijärvile.

VR-Group Ltd, Soome raudtee. Helsingi rongijaam www.vr.fi

Turku

Soome laht

Viibur Sankt-Peterburi Moskva

Autosid vedavate rongide autode peale- ja mahalaadimise koht

Getting there together

Slayer (US) Snow Patrol (UK) Mastodon (US) Bat For Lashes (UK) The Gaslight Anthem (US) Rise Against (US) Billy Talent (CAN) Kyuss Lives! (US) OFF! (US) FINLAND Example (UK) WWW.PROVINSSIROCK.FI JUSTICE LIVE (FR) M83 (FR) Ewert and the Two Dragons (EST) Nightwish (FI)

PILETID NÜÜD MÜÜGIL! Lippupalvelu.fi (Stockman, Liivalaia 53, Tallinna) www.provinssirock.fi www.tiketti.fi www.lippu.fi

Amorphis (FI), Eläkeläiset (FI), Chisu (FI), Stam1na (FI), Jukka Poika & Sound Explosion Band (FI)

Loe lisaks: www.tykkimaki.fi

e kõrgeim Soom ts ak atr

us

u - kiir 70 km/h d n e l p Fighte . , St eid Loo r'it arflyer viib t letut ! ee

ioo

& IITTI

n Tes t

Iitti- võluv kirikuküla Repovesi rahvuspark

Eckerö Line’i autopaketid on soodne ja mugav valik mõnusaks laevareisiks Tallinn-Helsingi liinil.

Autopaketi hinda kuulub sõiduauto* ja 2-5 reisija ülevedu ühel suunal, hind sõltub nädalapäevast:

TEISPÄEV kuni NELJAPÄEV

57€ REEDE kuni ESMASPÄEV

69€ Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.Fe

* sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)

Ko

vaid poolteist tundi Helsingist (135 km)

Autoga Soome!

t-

m

ine iga ilmaga ll andm . ib hu ä k s i n jo avil llup Mö

Arboretum Mustila tee number 6 ääres

Kouvola Turism Linnavalitsuse hoone, Torikatu 10, Kouvola Tel +358 (0)20 6155 295 tourism@kinno.fi

e u u dist o o d e

Lõbusat tegevust - üle 40 atraktsiooni ja mängu - ka kõige väiksematele mudilastele.

Hüppa seiklustesse!

UNESCO maailmapärandi objekt Verla

ja muidugi lõbustuspark Tykkimäki

i suv

pere lõ u bu g imäel! s k k p ä e v Ty

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

5 sisu

Turism on tõusuteel

M

öödunud aastal tehti Eesti ja Soome vahel rekordiliselt palju reise. Statistika näitab, et eelmiste aastatega võrreldes kasvas 2011. aastal nii soomlaste kui eestlaste reisihimu. Laevareisidel ületati seitsme miljoni reisi piir, mis tähendab, et iga päev sõitis üle Soome lahe ühes või teises suunas keskmiselt 20 000 reisijat.

Samal ajal avati uusi lennuliine ja pärast aastatepikkust pausi taaskäivitati ka kopteriliiklus. Märgid näitavad, et tõusutendents ei vaibu ka sel aastal. Igatahes pani Estonian Air käima uues lennuliinid Tallinna ning Kesk- ja Ida-Soome vahel. Uue laeva lisab graafikusse Eckerö Line, mis tähendab reisijate arvu edasist kasvu.

Analüütikud selgitavad seda Soomes töötavate eestlaste hulga suurenemisega, kuid kõike arvesse

võttes on ka vabaajareiside arv kasvanud. Üha rohkem eestlasi võtab ette perereise autoga, mis annab tunnistust, et huvipakkuvad sihtkohad asuvad juba Helsingist kaugemal. Muidugi moodustavad päevaturistid reisijate koguarvust endiselt suurima osa. Sageli sõidetakse Helsingisse lihtsalt ostlema või veetma päeva mõnes turismisihtkohas, näiteks Linnanmäki lõbustuspargis. Igal juhul ei ole näha mingeid märke sellest, et reisijatevool kahe riigi vahel hakkaks kahanema. Seetõttu on lihtne ennustada veelgi elavamat turismiaastat.

Jukka Arponen peatoimetaja

12–13

World Design Capital World Design Capital Helsinki − näitused, projektid.

aktuaalne Foto Aprill Jazz (Afro-Cuban All Stars)

07 Kevadekuulutajad ja tähtsamad sündmused.

Kevadmuusika

restoranid 08–09 Helsingi elav muusika.

Põhjamaine toit.

turism

April Jazz pakub virtuoosse mängu võlu, imelisi lauluhääli ning kuume latiinorütme.

April Jazz on Helsingi regiooni suurim iga-aastane džässifestival. Sel kevadel toimub festival Espoos Tapiolas juba 26. korda. Kuulajate ette jõuavad nii Soome kui rahvusvahelise muusikataeva tähed.

Festivali korraldaja on traditsiooniliselt Espoo Big Band, mille esinemist saab festivali ajal kuulata kahel korral. Bigbänd astub üles džässitelgi laval, kusjuures solistina lööb kaasa suurepärane Patti Austin. Kavas on ka Ella Fitzgeraldi muusikat, mis on pärit Austini Grammy’le kandideerinud plaadilt „For Ella” ja parima džässvokaali eest Grammy auhinna saanud plaadilt „Avant Gershwin.” Üks intrigeerivamaid festivalikülalisi saabub Kuubast − legendaarne Afro-Cuban All Stars esineb 14liikmelise orkestriga laupäevasel Ladina-Ameerika muusika õhtul. Seda neli korda Grammy’le kandideerinud bändi, mis ühendab mitme põlvkonna muusikuid, juhendab juba Buena Vista Social Clubist tuttav Juan de Marcos.

Kuumad rütmid ja tuline tantsumuusika on garanteeritud. Kui peaks juhtuma selline kurb asi, et kevad pole festivali ajaks veel saabunud, siis kuubalased sulataksid kindlasti viimasegi lume.

Klaverivirtuoos Iiro Rantala annab kindlasti ühe bluusifestivali mängulisema kontserdi teemal The History of Jazz. Rantala muusikaline uurimisretk algab esimesest džässmuusikust J. S. Bachist ja liigub läbi aastasadade tulevikku. Teekonnal saadavad teda saksofonist Jukka Perko ja viiuldaja Adam Baldych.

Kokku esineb April Jazzil üle 20 koosseisu.

Pealavadeks on Tapiola kesklinnas asuva Espoo kultuurikeskuse 780kohaline Tapiolasali ning 300 inimest mahutav Louhisali koos maja ette püstitatud 1000kohalise džässitelgiga. Tegevust jätkub ka Kino Tapiolasse, kus näidatakse Saara Cantelli uut filmi „Tähtitaivas talon yllä” (tähistaevas maja kohal), mida saadab elav muusika.

25.−29.4 Espoo.

11 Business Guide: Uus laev Tallinn-Helsingi liinil. Eriline Omenahotelli.

ajalugu

Džässibussiga Helsingist

ostud

Tapiola ja Helsingi kesklinna vahel toimib hommikust õhtuni tihe bussiühendus. April Jazzi ajal on täiendavalt käima pandud festivalibuss Lasipalatsi eest (Mannerheimintie 22−24), millega pääseb otse kontserdile ja tagasi. Tapiolast tagasi Helsingisse väljub buss Sokos Hotel Tapiola Gardeni eest.

Kontakt Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

16–17

majandus

27 Soome presidendi muutumine tugevast juhist arvamusliidriks.

Jukka Arponen

Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

KE VAD 2012

14–15 Helsingi kevadsündmused: teater, tsirkus, festivalid…

16–17 Kevad on Lapimaal turismi tipphooaeg.

18 Soodne perehotell Espoo Korpilampis uueneb.

19 Kontserdid ja muud üritused.

Provinssirock avab festivalisuve.

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

Reklaamihinnad 1 lk tagakaas 1/2 lk 1/4 lk 1/8 lk

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Trükk AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

20–21 Helsingi kesklinna ostutänavad Bulevardi ja Fredrikinkatu.

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus) 1/2 lk (horisontaal) 1/2 lk (vertikaal) 1/3 lk (horisontaal) 1/4 lk (horisontaal) 1/4 lk (vertikaal) 1/8 lk (horisontaal) 1/8 lk (vertikaal)

254 x 375 254 x 185 125 x 375 254 x 123 254 x 91

mm mm mm mm mm

125 x 185 125 x 91 61 x 185

mm mm mm

Materjalid Valmis materjalid Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite) Meedia CD, DVD

Kaanefoto Andrei Chertkov Modell Radmilla Antonova Make-up Aljona Tsikunova

Silli Siili

Euroopa suurim Ja suurepärane vaade tasuta.

Information on Finnish Courses – because you want to learn Finnish

www.finnishcourses.fi HELSINKI –ESPOO – VANTAA –KAUNIAINEN Länsisatama (Läänesadam), Jätkäsaari, Helsinki. Alati avatud.

Hõrgutav legend

Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest.

Maitsvad, suured portsjonid.

Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 € Loomaliha grillpihv 12.50 €

Enam kui sajandivanune restoran Salve on pärl Helsingi vaatamisväärsuste hulgas.

Tänaselgi päeval saab Salves kogeda aega, mil laevad olid puust ja mehed rauast.

Hietalahdenranta 11, Helsingi Tel. +358 10 76 64280 (0,0821 €/kõne + 0,119 €/min)

Avatud: E-L 10-24, P 10-23 ravintolasalve.fi

Eteläesplanadi 24

Forum Mannerheimintie 20

Tel +358 9 611 217 E-T 10.30-23 K-L 10.30-24, P 12-22

Tel +358 9 694 4207 E-R 10.30-21 L 10.30-19, P 11-19

www.manhattansteakhouse.fi

STEAK HOUSE ALATES AASTAST 1986

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID HELSINGI

-

LAHTI

-

TAMPERE

Tere tulemast!

www.balticguide.ee

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

7

ABBA ja 1974

Queen nagu vanasti

ABBA on teadagi üks kõigi aegade kõige populaarsemaid ansambleid. Raadiojaamad mängivad jätkuvalt ABBA originaalhitte, kusjuures järjest kasvab peale bände, kes tulevad lagedale oma uusversioonidega. Bänd nimega 1974 on ringi tiirutanud kogu maailmas, esinedes teiste seas koos Rod Stewarti, Spice Girlsi, Kylie Minogue’i ja Cliff Richardiga.

Oma tuuril „Tribute to ABBA” esitab 1974 võimalikult originaalilähedaselt ajaproovile vastu pidanud hitte, mille seas on näiteks „Dancing Queen”, „Take a Chance on Me” ja „Waterloo”.

Killer Queeni suurejooneline show püüab taaselustada seda lavamaagiat, milleni ainult Queen oma kuldajal küündis. 1990. aastate alguses surnud Freddie Mercury rollis on Patrick Myers, kes rabab nii välise sarnasuse kui lauluoskusega. Bänd mängib suurepäraselt ja saund kõlab hämmastavalt algupäraselt.

27.3 Sibeliustalo, Lahti.

30.3 Savoy-teater, Helsingi.

31.3 Kontserdimaja, Turu.

17.4 Kontserdimaja, Turu.

20.4 Sibeliustalo, Lahti.

21.4 Finlandia-talo, Helsingi.

Foto Kuopio tanssii ja soi / Ewa Krasucka

Kultuur

Tantsusuvi T Ida-Soome üritusterohke suve avalöögi annab Kuopios juba 43. korda toimuv festival Tanssi ja Soi. Kuopio Tanssii ja Soi pakub seekord eksootikat Indiast, nüüdistantsu Brasiiliast, klassikalist balletti Poolast ja USAst ning Soome esietendusi.

Festivali põhiüritused toimuvad Muusikakeskuse kontserdisaalis, kammermuusikasaalis ja Kultuuriareen 44.

Festivali avab kunstilise juhi Jorma Uotineni ja dirigent Atso Almila ühiselt loodud muusika- ja tantsuetendus. Muusika on pärit Almila sulest, koreograafia Uotinenilt ja teose kannab ette Kuopio Linnaorkester.

Festivalikava teeb hüppe Soomest eksootikasse, kui Muusikakeskuse pealaval astub üles Indiast Manipuri piirkonnast pärit tantsutrupp nimega Ranganiketan. Maailmakuulsa tantsukollektiivi repertuaari kuuluvad traditsioonilised etnilised tantsud, sealhulgas akrobaatilist osavust nõudvad vehklemis- ja trummitantsud. Moderntantsu esindab festivalil jõuline Brasiilia meestrupp Cia Sociedade Masculina.

Tantsunädala lõpuosa on pühendatud balletile. Hiigeledu saavutanud USA trupp Les Ballets Trockadero de Monte Carlo toob Kuopio lavadele suure ja ettearvamatu maailma hõngu. Balletitrupp esitab klassikalise balleti pärle, kuid kõik õhulised valgetes seelikutes tantsijad laval on mehed.

Trockadero on esinenud muu hulgas Suure Teatri laval ja Lyoni biennaalil.

Trockadero järel vallutab kontserdisaali Poola Rahvusballet, mille repertuaari kuulub nii klassikalist ja neoklassikalist balletti kui moderntantsu.

Kuopios etendub ka poolakate kunstilise juhi Krzysztof Pastori ohtrat tunnustust leidnud ballett „Kurt Weill.”

14.–20.6 Kuopio.

Angry Birds Land Populaarsest mobiilimängust tuttavad linnud vallutavad Särkänniemi Seikluspargi.

Angry Birds on Soome Rovio Entertainment Oy poolt loodud mäng, mis on sõna otseses mõttes vallutanud maailma. Järgmisel suvel avatakse Särkänniemi lõbustuspargis Angry Birds Land, mis on peredele ja eriti pere väiksematele suunatud temaatiliselt terviklik ala. „Tahtsime luua mõne kindla, seni kasutamata teemaga seotud ala ja ühendada see meie juba tunnustust leidnud seikluspargiga,” selgitas Särkänniemi tegevdirektor Miikka Seppälä. „Angry Birdsi tegelased on tuntud kogu maailmas, need meeldivad igas vanuses inimestele ning on Soomes loodud, seega sobivad need meie seiklusparki suurepäraselt,” ütles Seppälä. „Meie eesmärk oli motiveerida Angry Birdsi fänne, nii täiskasvanuid kui lapsi, liikuma ja nautima ka õuetegevusi. Siinkohal tegi Särkänniemi Seikluspark koostööd Rovaniemi lõbustuspargi looja Lappset Group Oy ja teiste juhtivate lõbustuspargiloojatega, et pakkuda pakkuda rõõmsaid Angry Birdsi elamusi kogu perele,” ütleb Rovio litsentside ja tootemüügi eest vastutav Harri Koponen.

Särkänniemi Angry Birdsi teema-ala tutvustatakse avalikkusele selle kevade jooksul. Tegemist ei ole ainult ühe atraktsiooni või mänguga, vaid paljudest elementidest koosneva tervikuga. Teine Särkänniemi uudis on Magic Place, kus saavad kokku füüsiline tegevus ja lõbus mängumaailm.

Kõik uuendused on sündinud koostöös Särkänniemi töötajate, disainerite, Rovio Entertainmenti ja lõbustusparkidele spetsialiseerunud Ameerika BDR Design projekteerimisbürooga.

Särkänniemi Seikluspargi suvehooaeg algab 28. aprillil.

Soome kevade TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD TURKU, HELSINGIN KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & COMMA IMAGE, SÄRKÄNNIEMI

01 Pidustused Lihavõtted, volbriöö ja koolide lõpetamised on Soome iga-aastased kevadised suursündmused. Nendega tasub arvestada ka turistidel. Lihavõtte ajal on palju kõikvõimalikke üritusi, kuid enamik poode on suletud. Volbriööl ei ole võimalik vältida karnevalimeeleolu ning juuni alguses täitub linn noorte pidutsejatega.

02 Lõbustushooaeg algab Lõbustuspargid avavad hooaja kas aprilli lõpus või hiljemalt mais.

Linnanmäki lõbustuspargi avamine langeb aprilli eelviimasele nädalavahetusele 21.−22.4.

Kõrval asuv Sea Life on avatud aasta läbi.

Särkänniemi Tamperes avatakse 28.4.

05 Saarestikule

Turu saarestiku ringtee valiti aasta alguses riigi parimaks turismisihtkohaks. Unikaalne marsruut läbib sadu saari, mida ühendavad parvlaevad ja sillad. Avanevad maastikuvaated on võrratud ning alates maist pakutakse tee ääres mitmesuguseid teenuseid. Reis saarestikule algab Turust kas auto või jalgrattaga.

03 Kevadised suusamatkad Järjest kõrgemalt käiv päike ja väike külmakraad muudavad õues viibimiseks eriti mõnusaks. Päikeselisi päevi on kevadel piisavalt ja siis on säravatel hangedel tore suusatada. Pole ime, et just kevadeti (kuni aprillikuuni) on suusakeskustes kõrghooaeg.

04 Golf

Kui põhjas alles suusatatakse, on lõuna pool mätas juba haljas. Soome rohkem kui 100 golfiväljakut annavad golfituristidele mitmeks aastaks põhjust ringitiirutamiseks.

06 Sündmusrikas suvi Suveürituste esimesi maiuspalu saab nautima hakata kohe, kui suvi algab. Ees on ootamas tuhandete esinejate ja väiksemate üritustega festivalihooaeg.

07 Presidendivalimised ei toonud üllatusi Soome uus president on Sauli Niinistö, mida oligi ette arvata. Väikese üllatuse valmistas vaid roheliste kandidaat Pekka Haavisto, kes pääses teisele ringile. Koos meessõbraga registreeritud kooselu elav Haavisto sai erakonna piire ületava arvu poolthääli.

8

restoranid Ukulele Inglismaalt

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Jäätants tüdrukute heaks

18.4 Savoy teater, Helsingi.

„Plan Jäägala” on grandioosne show, milles saab näha üle 150 esmaklassilise uisutaja. Kiira Korpi ja Marigold IceUnity taktikepi all liuglevad jääl Soome parimad uisutajad. Lisaks on laval kümneid Soome populaarsemaid artiste ja ansambleid. Ürituse tulust toetatakse arengumaades elavate tütarlaste haridust. Kampaania „Koska olen tyttö” (kuna olen tüdruk) kingib ligi 500 miljonile tüdrukule maailma vaesemates riikides võimaluse paremaks eluks.

Jäägala toimub Plani ja Soome Iluuisuliit.

Foto TBG Arhiiv, STLL

Ukulelel võib mängida ükskõik millist muusikat klassikast kuni raske rokini. Seda tõestab suurepärane Ukulele Orchestra of Great Britain.

Kõik orkestriliikmed on väga head lauljad, mis võimaldab rakendada eriti paindlikku repertuaaripoliitikat. Ukulelevirtuooside etteasted moodustavad uskumatu muusikalise kokteili, milles leidub irooniat, provokatsiooni, sentimenti ja eelkõige ohtralt huumorit. Kui usu, vaata oma silmaga YouTube’ist.

19.4 Barona Areena, Espoo.

Saami Saaga

Restoranis Saaga valitseb igati saamilik atmosfäär, mida õhkub kõikjalt – sisekujundusest menüü ja teenindusstiilini.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Interjöör on muljetavaldav – kõrged laed, põhjapõdranahad seintel, sarvedest põimitud lambid, mahe valgus ja saami tarbeesemed igal pool. Kõigepealt ilmub lauale kohv. See tuuakse kohale metallkannus ja valatakse keraamilisse kruusi, kuhu pistetakse ka lusikas.

Tundub, nagu oleksid sattunud filmi „Tuletikke laenamas.”

Toiduvalmistamisel püütakse siin kasutada võimalust mööda just Lapimaale ja Soomele omaseid ehtsaid toiduaineid. Ja pakutakse nii traditsioonilisi kui nüüdisaegseid saami delikatesse.

Niisiis on menüüs metslinnuliha, mere- ja järvekala, seened ja marjad. Langetan valiku öö otsa hautatud põhjapõdra antrekoodi kasuks koos linnulihavorsti, kartulifondanti ja seentega tumedas portveinikastmes.

Kuid kõige tähtsam tundub olevat dessert, milleks on flam-

beeritud petipannkoogid. Alustuseks tuuakse taldrik jäätisepallide ning hämmastavalt suurte vaarikate ja põldmurakatega − ja seda südatalvel! Teises käes on tütarlapsel kuum pann kookidega. Ta valab toidu üle, süütab põlema ja toimetab leekivad pannkoogid külma jäätisepalli kõrvale taldrikule. Ümmargused väiksed pannkoogid on täiusliku koduse maitsega,

moodustades jäätise ja marjadega võrratu maitsekoosluse.

Hinnad on Helsingi keskmised, mis tähendab, et arve kohvi, mineraalvee, põdraliha ja pannkookide eest on kokku 45.90.

■

KUIDAS LEIDA? Restaurant Saaga Bulevardi 34, Helsingi. Kaardil B3.

Saaga sisekujunduses on näha palju põhjapõdra sarvi ja nahku.

Napoleni koogid Ekbergilt Tass kohvi maitseb eriti hea klassikalises kohvikuõhkkonnas.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Ekbergi sisenedes hakkab pilk otsima istumiskohta, lõpuks avastan üksiku tühja laua. Etikett nõuab nimelt lauast tellimist, kuigi kohvikus on nii baarilett kui vitriinid, kus maiasmokka on ootamas terve müriaad kondiitrikunsti šedöövreid. Ekberg on ehtne ja stiilne Helsingi kohvik. Asustamisaastana on kirjas 1852, kui F. E. Ekberg avas oma küpsetuskoja. Aadressil Bulevardi 9 asub kohvik alates 1932. aastast, sellest ajast on pärit ka poleeritud metallpeeglitega interjöör, mida on hoitud muutumatuna tänase päevani.

Grillitud lõhe salatiga on lihtsalt jumalik. Esmapilgul ei tundu selles olevat midagi erilist: vähese kastmega roheline salat, kirsstomatid, värske kurk, küpsetatud

artišokid, oliivid ning täiuslikult grillitud lõhe. Kuid maitsete kooskõla on nii hea, et tekib soov tagasi tulla ainuüksi selle kogemuse kordumise nimel. Muuseas, menüüs on veel ka sändvitšid, supid, quiche’id. Ja muidugi rikkalik hommikusöögi-buffet, mis argipäevadel maksab 9.90 ja puhkepäevadel 17.80 eurot.

Aga juba ilmub mu ette kuum šokolaad ja kohviku uhkus – Napoleoni kook. Kook on ilus ning õhulised lehttaignakihid, mille vahel on keedukreem, sulavad suus. Kuid mulle isiklikult tundub, et prantsusepärane pärmi-lehttaigna versioon on parem.

Kuum šokolaad pole paha, kuid meenutab pigem kakaod. Teisalt on nii taoline kook kui ka kuuma šokolaadi variant iga figuuri jälgiva isiku jaoks tõelised leiud.

Tervikuna jääb meelde väga meeldiv õhkkond, see on koht, kuhu tahaks tagasi tulla ja veel midagi proovida. Arve tuli kokku 22.90.

■

KUIDAS LEIDA? Ekberg, Bulevardi 9, Helsingi. Kaardil B3.

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

9

Iiri folkrokk

Eurovisiooni helilooja Iirimaalt

Clannad on 1970. aastal asutatud Iiri perebänd, mille moodustavad kolm õde ja nende kaks onu.

Brennanite perekonda kuulub ka Enya, kes oli Clannadi liige aastatel 1979−1982. Clannadit võib pidada üheks rahvusvaheliselt edukamaks Iiri ansambliks. Clannadi loomingust leiab tugevaid Iiri rahvamuusika mõjutusi, mida ansambel kombineerib popmuusika ja uusimate muusikastiilidega.

Johnny Logan on Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloo edukaim artist ja helilooja. Ta on võitnud Eurovisiooni kaks korda lauljana (1980, 1987) ja ühe korra heliloojana (1992).

Lisaks on tema arrvel teine koht aastast 1984. Logani populaarsemaid hitte ja muud meelepärast muusikat mängitakse mai alguses toimuval kontserdil Lahtis.

2.4 Muusikamaja, Helsingi.

3.4 Logomo, Turu.

3.5 Sibeliustalo, Lahti.

Live in Helsinki

Helsingi klubides ja tantsurestoranides kuuleb pea igal õhtul heal tasemel elavat muusikat.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TBG-ARHIIV

Helsingist on viimastel aastatel saanud väike muusikasõprade paradiis. Järjest on asutatud uusi elava muusika elamust pakkuvaid restorane ja klubisid, kuid ka vanad pole kuhugi kadunud.

Siinkohal toome teie ette The Baltic Guide’i valiku Helsingi kesklinna parimatest live-muusikat pakkuvatest kohtadest. Arvesse tuleb võtta, et enamasti on tegemist paikadega, kus kehtib vanusepiirang alates 18. eluaastast.

Legendaarseim Helsingi klubi on muidugi Tavastia. Selle klubi lavale pääsemine on iga Soome algaja artisti ja keldribändi unistus ning praktiliselt kõik riigi tuntumad muusikud on Tavastias esinenud. Seal näeb regulaarselt ka maailma mastaapi staaride ülesastumisi. Piletid maksavad esinejast sõltuvalt 10−30 eurot. Paljude tundmatute bändide hüppelauaks on ka Semifinal.

Bar Loose on retrolik ja mõnus restoran, mille alumisel korrusel asubki Club Loose. See tegutseb live-muusika klubina vähemalt neljal õhtul nädalas (K−L), mõnikord ka sagedamini. Ühtegi kindlat muusikažanri Loose’is ei eelistata,

mängitakse nii alternatiivmuusikat 1960ndate vaimus kui traditsioonilist rokki ja rolli.

Piletid maksavad tavaliselt alla 10 euro.

Helsingi uusimate klubide hulka kuuluvat LeBonki tasub külastada juba ainuüksi sisekujunduse tõttu. Klubi on fantaasiarikkalt kujundatud LeBonki legendi vaimus ja selle keskmes tuksub müstiline Music Machine.

Seal korraldatakse näiteks house-bändide teemaõhtuid, filmimuusikat tutvustavat Soundtrack Party’t ning erinevaid nüüdismuusika- ja DJ-õhtuid. Võib juhtuda, et mõnel õhtul on sissepääs tasuta, kuid tavaliselt maksavad piletid 5−10 eurot.

Iiri muusika ja jookide sõbrad kogunevad Helsingis Molly Malone’is. Molly laval esitatakse tavaliselt, ehkki mitte alati, Iiri muusikat. Baar on üks kesklinna mõnusamaid kohti ja sissepääs on tasuta.

Elava muusika ühing ELMU toetab ja pakub kuulamiseks mitmekülgset mainstream- ja underground-kultuuri. Peamiseks ürituste toimumise paigaks on mitmeotstarbeline Nosturi, millest on ELMU juhtimisel saanud Helsingi paremaid klubisid. Soome rokkbändide kõrval liigub ka palju välismaiseid tipptegijaid. Neile, keda huvitab muusikaelu ja kõik sellega seonduv, on Nosturi just õige koht. Esinemiste ajakava tasub vaadata internetist (www.elmu.fi). Piletid maksavad 10−40 eurot.

On the Rocks on puhas rokkmuusikaklubi otse kesklinnas raudteejaama lähedal. Nimi ree-

dab nii sisustuse kui muusika eripära, rääkimata jookidest. Programm on mitmekülgne, aeg-ajalt võib sattuda stand up-õhtutele.

Reedeti toimuvad punkrokiõhtud.

Piletid maksavad 5−10 eurot, kuid palju on ka selliseid õhtuid, mil sisse saab hoopis tasuta.

Elavast muusikast rääkides ei saa mainimata jätta Virgin Oil Co’d. Ameerikahõngulise restorani klubis on heatasemelisi liveesinemisi korraldatud peamiselt reedeti ja laupäeviti, mõnikord ka teistel nädalapäevadel. Piletid kõiguvad 8−35 euro vahel.

Erakordselt edukas džässiklubi Storyville on Helsingi restoranide hulgas elav legend. Juba paarkümmend aastat Helsingi populaarsemate restoranide hulka kuulunud Storyville’is mängitakse igal õhtul peamiselt traditsioonilist džässi ning rütmi ja bluusi. Esinejad on oma ala tipptegijad ning ka publiku seas istub alati palju muusikuid.

Storyville’i toit on erakordselt hea, nii et alustada tasuks väikse õhtusöögiga enne esinemiste algust. Ühtlasi on see võimalus ilma järjekorras seismata sisse pääseda.

Street Baris kuuleb elavat muusikat tasuta, alumise korruse klubi piletid maksavad 8−15 eurot.

ELAV MUUSIKA HELSINGI KESKLINNAS Klubi Tavastia, Urho Kekkosen katu 6.

Semifinal, Urho Kekkosen katu 6 (sissepääs hoovist).

Bar Loose, Annankatu 21.

LeBonk, Yrjönkatu 24.

Molly Malone’s Irish Bar, Kaisaniemenkatu 1.

Nosturi, Telakkakatu 8.

On The Rocks, Mikonkatu 15.

Virgin Oil Co, Kaivopiha, Mannerheimintie 5.

Storyville, Museokatu 8.

Parlamendihoone läheduses.

Wanhan Tanssikellari, Kaivopiha, Mannerheimintie 3.

Kesklinnas asuv Wanhan Tanssikellari pakub võimalust tantsumuusika taktis jalga keerutada. Klubi kavas on peaaegu eranditult armastatud tantsumuusika parimatelt kodumaistelt esinejatelt. Nädalavahetustel mängitakse muusikat, mis sobib peamiselt vanemale publikumile. Piletihinnad jäävad 5−10 euro vahele ja selle raha eest näeb nii laval, tantsupõrandal kui baarileti ääres midagi väga soomlaslikku.

Soovitan soojalt!

■

Vajad ööbimiskohta Helsingis?

Moodsad möbleeritud korterid üle Helsingi kesklinna. Proovige Forenom ’i mugavaid kortereid järgmine kord kui Teie või Teie grupp viibib Helsingi piirkonnas.

Meil on ka kortereid teistes Soome linnades.

Vaadake meie kortereid internetist: www.forenom.fi/et-EE/ Helistage meile: +358 20 198 3420

unistuste puhkusele Korpilampi’le

Serena-Ski suusapakett al. 140 €/ööpäev*

Hinna sees on majutus kahele (kahene tuba), rikkalik buffet-hommikusöök, tasuta parkimine, WIFI, saun ja ujumisvõimalused hotellis ning mäepiletid kahele.

Lihavõttepühade pakett 105 €/inimene**

Ŕ LBLT ²²Q FWB QPPMQBOTJPOJ QBLFUJHB Ŕ Ŋ BBTUBOF MBQT Ś JOJNFOF Paketti kuulub majutus 2 ööd, 2 x buffet-hommikusöök ning 2 x buffet-lõuna Korpilammentie 5, 02970 Espoo | +358 9 613 8411 | www.korpilampi.fi

Telli The Baltic Guide koju!

Planeeri juba kodus järgmine reis.

Lehe tellijana saad lehe 4 korda aastas kojutooduna.

Aastatellimus maksab 6,5€!

Telli internetis: www.balticguide.ee Posti teel: The Baltic Guide, Põhja pst 25, 10415 Tallinn

Aastatellimus (4 numbrit) hinnaga 6.50 € Tellimus

Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks!

nimi.............................................................................................. ettevõte........................................................................................ aadress......................................................................................... telefon.......................................................................................... e-mail...........................................................................................

*Soodushind kehtib Serena Ski lahtiolekuaegadel. **Soodushind kehtib 5.–9.4.2012

Tere tulemast

business guide The Baltic

Omenahotellide kett laieneb Originaalse kontseptsiooniga Soome hotellikett avas Kopenhaagenis järjekordse hotelli, järgmisena on kavas jõuda Stockholmi.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD TBG-ARHIIV JA OMENAHOTELLI

Esimese Omenahotelli avamisest möödub peagi kümme aastat.

Hetkel on Soomes selle keti hotelle kümnes linnas. Lisa on tulemas juba tänavu kevadel ja suvel, kui oma uksed teevad lahti uued majutuspaigad Oulus ja Poris. Tegu on spetsiifilise kontseptsiooniga hästi toimiva ettevõttega, mistõttu laienemine on olnud isegi üllatavalt aeglane. Nimelt keskendub Omenahotell ainult kõige olulisemale, suutes seetõttu pakkuda kvaliteetset hotellimajutust vägagi mõistliku hinnaga. Baare ja ööklubisid neis hotellides ei leidu ning puudub isegi administraator. Koguni toakoristus tellitakse mujalt, mistõttu fikseeritud personalikulud sisuliselt puuduvad. Broneerimissüsteem on koondatud internetti ja töötab automaatselt, nii et ka need kulud on viidud miinimumi.

Kõlab peaaegu liiga hästi, kuid toimib edukalt.

Tegelikus elus näeb kogu protsess välja selline. Alustuseks tuleb sisse logida Omenahotelli online-broneerimissüsteemi aadressil www.omenahotels.com. Seejärel tuleb valida sobiv linn, soovitud tubade arv ja ööbimiskuupäevad.

Vaba toa olemasolu korral sisestatakse ööbida soovijate arv ning jätkatakse kontaktisiku andme-

Tubade hinnad on soodsad.

Majandusuudised FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SUOMEN ILMAKUVA OY, TYKKIMÄKI, ANDREI CHERTKOV

Paremuselt teine reisisihtkoht The New York Times avaldas oma autoriteetsetel veergudel arvamust, mille kohaselt Helsingi on hetkel maailmas järjestuselt teine kõige huvipakkuvam reisisihtkoht. Aasta alguses koostas USA üks prestiižsemaid ajalehti edetabeli, kuhu oli valitud kogu maailmast 45 paika, mis võiksid sel aastal huvi pakkuda.

Esimesel kohal säras Helsingi ees Panama. Kolmandaks jäi Myanmar (endine Birma), mis on tegemas comeback’i turismiärisse ning neljandana soovitati külastada Londonis toimuvaid olümpiamänge.

Lühikeses selgitavas tekstis mainiti Helsingi atraktiivsuse võtmetegurina disaini, mis loomulikult ongi disainipealinna staatuse lahutamatu osa. Muude huviväärsuste seas toodi esile Design District Helsinki, restoranidest elegantne Chez Dominique ja kuum uustulnuk Olo. Äramärkimist vääris ka vast valminud Muusikamaja ja selle pimestav klaasseintega kontserdisaal.

Suve pööraseim lõbustus Soome lõbustusparkide uusim ja kiireim atraktsioon on Tykkimäki lõbustuspargi Loop Fighter.

Kouvolas asuv Tykkimäki on sel aasta hankinud endale tõeliselt raju seadeldise. Loop Fighter viib julged seiklejad võitlusse gravitatsiooniga.

Kiiruse võlusid võivad kogeda kõik, kes on üle 140 cm pikad ja piisavalt vaprad.

Alates 17. maist Tykkimäkis, Kouvolas.

Omenahotelle on lihtne tuvastada logo järgi.

tega. Talle saadetakse toa number ja uksekood, millega pääseb nii hotelli kui valitud tuppa. Tuba broneerides võib vastavasse kasti teha linnukese ka hommikueine kohta. Maksta saab internetipangas või krediitkaardiga, kusjuures maksta tuleb toa, mitte külastajate arvu eest. Uksekoodid hakkavad kehtima majutuse alguspäeval kell 16. Toas on kindlasti alati kaheinimesevoodi ja kaks mugavat tugitoolvoodit. Igas toas on ka linad, käterätid ja tekid neljale inimesele. Tubade varustusse kuulub veel söögilaud, minikülmik, mikrolai-

Uus laev Tallinn-Helsingi liinil Eckerö Line plaanib tuua Tallinn-Helsingi liinile uue, 2001. aastal Lõuna-Koreas valminud reisilaeva.

Kaks tuhat reisijat mahutav alus on paljudele tuttava Tallink Superstari sõsarlaev. Laev kuulus varem itaallastele ja kandis nime Moby Freedom.

Eckerö Line saab laeva enda valdusse märtsis, seejärel algavad remonditööd. Praegu veel nimetu laev lülitatakse sõiduplaani hiljemalt selle aasta lõpus.

neahi, elektrikann ja ühekordsed tassid neljale. Loomulikult on olemas WC, dušš ja garderoob ning tasuta WiFi. Toateeninduse funktsiooni täidab teler. Selle kaudu saab teavet näiteks mitmesugustest linnas toimuvatest üritustest või saata võimalikke veateateid operaatorile.

Omenahotellid on juba olemas järgmistes linnades: Helsingi (3), Tampere (2), Jyväskylä, Turu, Vaasa, Seinäjoki, Lahti, Oulu (tulemas), Pori (tulemas), Kopenhaagen ja Stockholm (tulemas).

■

Helsingi turismimessil üle 70 000 külastaja Põhjamaade suurima turismiürituse külastajate koguhulk langes eelmise aastaga võrreldes 10%.

Jaanuaris Helsingi uuendatud Messikeskuses toimunud Matka 2012 ei huvitanud publikut nii, nagu eksponendid lootsid. Samal ajal Helsingis valitsenud halb ilm ning presidendivalimised mõjutasid ilmselt samuti külastajate arvu, mis jäi üle mitme aasta alla 80 000.

Tourest jõudis külastajarekordini Veebruaris käis Tourest messil maailma reisisihtkohtadega tutvumas rohkem kui 26 000 külastajat. Messil osales 468 põhi- ja kaaseksponenti kokku 26 riigist.

Soome osakonnas oli esindatud umbes 15 suuremat turismiobjekti. Touresti varasem külastajarekord pärineb aastast 2010, mil hinnanguliselt külastas messi umbes 23 700 reisihuvilist.

12

sündmused Helsingi kui disainipealinn on pälvinud positiivset meediatähelepanu paljudes riikides, kuid tähtis on see, kuidas linn rakendab disainiideid igapäevaelus.

Disainipealinn tänaval ja maailmas TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD WDC-HELSINGI PILDIPANK, FINAVIA

W

DC Helsinki projekt naudib pressi heatahtlikkust, lehed maailma eri paigus on tõstnud Helsingi huvitavate linnade nimekirja tippu. Tunnustavaid Helsingi-käsitlusi on avaldanud New York Times, Die Zeit, The Guardian, Financial Times, The Independent,

Le Monde, Huffington Post UK, USA TODAY, Elle Decoration, Itaalia Vogue, Svenska Dagbladet, Vanity Fair, Süddeutsche Zeitung jpt.

Kevade tulekuga on järjest enam disainiaasta hõngu märgata ka Helsingi kesklinna tänavapildis. ■

Kabel linna käidavaimas kohas Kaasaegne kabel on mõeldud kõigile neile, kes tahavad argisekelduste vahel hetkeks aja maha võtta.

Kamppi kaubanduskeskus ja bussijaam on Helsingi rahvarohkeimad piirkonnad. Iga päev liigub Kamppi väljakul kümneid tuhandeid inimesi, kes kiirustavad tööle, koju, kohtama, poodi…

Nüüd rajatakse otse keset kõige aktiivsemat kohta kabel. Projekt sünnib koostöös Helsingi koguduste ja sotsiaalametiga. Kabeli ehitustööde ja sellega seonduvate kulude eest vastutab Helsingi

koguduste assotsiatsioon. Sotsiaalameti asjaks on panna kabelisse neli oma töötajat ning hoolitseda kõige ülejäänu eest. Avamine on kavas 31. mail.

■

KAMPPI KABELI PÕHIMÕTTED ■ Kristlik kabel, avatud kõigile inimestele. ■ Pakub võimalust keset kiirustamist seisatada ja aeg maha võtta. ■ Üldsuse, kiriku ja sotsiaaltöötajate kohtumis- ja suhtluspaik. ■ Avatud iga päev varahommikust hilisõhtuni.

■ Ruumis korraldatakse iga päev rahu ja harmooniat toetavaid palveminuteid. ■ Ei toimu tavapärast jumalateenistust, ei viida läbi kiriklikke toiminguid. ■ Pakutakse disaini- ja arhitektuurielamusi.

■ Parem linn kõigile. ■ Oodatud on kõik usust hoolimata.

Lennujaama galerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment”.

Disainimuuseumis uuritakse, kuidas disaini abil saab mõjutada sotsiaalseid probleeme või parandada inimese elukvaliteeti. Disainimuuseumi uus näitus „DesignWorld − disaini suunanäitaja” vaatleb nüüdisdisaini eri valdkondi ning selle osa sotsiaalsel, ökoloogilisel ja üksikisiku tasandil. Otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas disain vastab muutuva maailma väljakutsetele ja vajadustele. Aktuaalseid küsimusi ja lahendusi vaadeldakse ideede, projektide, prototüüpide ja valmistoodete kaudu. „DesignWorld” näitab kriitilise lähenemise kaudu ökoloogilist ja vastutustundlikku disainitegu, rõhutades uute tehnoloogiate ja materjalide tähtsust. Konkreetne disiainiprotsess avaneb Aalto Ülikooli projekti „365 Wellbeing Design Exploration and Experimentation” kaudu (DEE). Külastajatel on võimalus osaleda ja olla osa tööprotsessist. Aalto Ülikooli puidustuudio esitleb kriisipiirkondadesse kavandatud tooteid, mida

muuseumi külastajad saavad ka testida. „DesignWorld” pakub vaatamiseks värsket maailmatasemel nüüdisdisaini. Siin võib näha töid paljudelt tuntud disaineritelt, nagu Tord Boontje Hollandist, Campana vennad Brasiiliast, Anthony Dunne & Fiona Raby Inglismaalt, Yrjö Kukkapuro Soomest ja Patricia Urquiola Itaaliast. Näitusel osalevad projektid on pärit mitmest prestiižsest kõrgkoolist, sh MIT (Massachusetts Institute of Technology), Stanfordi Ülikool, EPFL (École Polytechnique Fédérale de Lausanne) ja Tongjini ülikool Shanghaist. Benettoni sõnumikeskus FABRICA toob Disainimuuseumisse nn muutuva muuseumi, mille teemaks on sedapuhku tulevik.

Disainimuuseumi 2012. aasta näitusekava on osa ametlikust World Design Capital Helsinki 2012 programmist.

■ 27.1–6.5 „DesignWorld”, Disainimuuseum, Helsingi.

Foto Materious / Kikkerland, Umbrellas for the Civil but Discontent Man, 2008

Rakendusdisain

?

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

13

Helsinki-Vantaa kunstilennujaam Disainiaastast inspireerituna ja reisijate tungival soovil avatakse kevadel Helsinki-Vantaa lennuväljal mitu galeriiruumi, kus tutvustatakse Soome kunsti, disaini ja loovmõtlemist.

Tegemist on Finavia kasutusele võetud Art Port galeriikontseptsiooniga. Teadaolevalt ei ole seni ükski teine lennujaam sellisel määral kunstile ja disainile tähelepanu pühendanud. „Tahame tugevdada oma positsiooni PõhjaEuroopa juhtiva lennuväljana ning teistest lennujaamadest eristuda.

Kunstilennujaama kontseptsioon

on meie jaoks samm meeldejääva kujunduse suunas,” kirjeldab Finavia kliendisuhete ja turundusdirektor Kimmo Ruotsalainen.

Ruotsalaineni arvates mõjuvad kunstigaleriid reisikogemust vääristavalt. Kunst pakub meelelahutust, elamusi ning võimalust hetk kiirustamata aega veeta. Disainigalerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment.” Näituse 15 tooli tutvustavad Soome mööblidisaini mitme nurga alt.

Välja on pandud nii tuntud kui alles oma karjääri alustavate disainerite tööd.

Mujal linnades Ka Lahti, Vantaa ja Espoo osalevad WDC Helsinki projektis.

Lahtis on disainipealinna kohtumispaigaks Muotohuoltamo (moejaam), kus esitletakse Lahti enda, muud Soome ja rahvusvahelist disaini. Moejaamas

Kultuurisaun

võib igaüks disainipealinna töös osaleda. Tikkurila Asematiel asuv Designikkuna (disainiaken) on disainipealinnaaasta näituse- ja üritusteruum Vantaas.

Näitusepind hakkab pakkuma teavet ja elamusi kogu 2012. aasta jooksul.

Espoo disainipealinna-aasta teema on „Muotoile Espoo!”. Ürituste keskpunkt WeeGee avab aastaks näituseruumi, kus saab tutvuda Espoo disainiaasta projektidega ning osaleda seminaridel ja üritustel.

Foto EMMA / Mikael lammgård, Röhsska museet

Ilma saunata ei ole Soomes pidu.

Saun on olnud osa nii Turu kultuuripealinna- kui Helsingi disainipealinna-aasta projektist.

Huvitav on see, et disainipealinna saunaprojekti nimi on Kultuurisaun. Kultuur või mitte, aga uus saun edendab siiski vanu traditsioone. Hakaniemi randa kesksele kohale rajatav saun jätkab linnasaunade hääbuvat traditsiooni.

Eesmärk on teha ainulaadne ja

elamusterohke saunaskäimise koht vahetult mere ääres. Ehitis on madala energiatarbimisega ja kasutab uusimaid seadmeid. Peale selle on Kultuurisauna eesmärk algatada linna- ja saunakultuuri ning kesklinna rannaalade paremat kasutust käsitlevat arutelu.

Esimesed leilid visatakse mais.

■

Paviljoni rajamine Disainipealinna peamine kohtumispaik − Aalto Ülikooli tudengite projekteeritud puitpaviljon − asub Arhitektuurimuuseumi ja Disainimuuseumi vahelisel õuealal. Paviljoni hakati ehitama aasta alguses ja valmis peaks see saama mais.

Seal korraldatakse töötubasid ning rahvusvahelisi ja kodumaiseid tippnäitusi. Paviljonis arutatakse ka muid disainipealinna üritusi ning mitmesuguseid kampaaniaid. Üritused laienevad ka õue ja tänavale.

14

sündm

Hevimuusikal lastele FOTO SONYMUSIC

Populaarne bänd Hevisaurus täidab muusikalis keskset rolli.

Soome on vaieldamatu hevimuusikamaa, mille kohta Lordi bänd on vaid üks näide. Seega on loomulik, et raske muusika vallas tehakse ka lastemuusikat. Härra Hevisaurus on laste Lordi ja liigub nagu ta vanem eeskujugi alati ringi ainult rolliriietes, mis antud juhul tähendab dinosaurusekostüümi…

Sama kehtib ka teiste bändiliikmete ehk siis Milli Pilli, Muffi Puffi, Riffi Raffi ja Komppi Momppi kohta.

Saurusegrupile on kirjutatud seiklusmuusikal „Salainen tehtävä” (salajane tegutsemine), kus bändiliikmed aitavad väikesel Pirkkol kadunud isa otsida. Enne seda ootab tüdrukut ees veel palju süžee keerdkäike ja vaprad tegelased kohtavad oma teel nii vaenlasi kui sõpru. Maailma esimeses dinosaurusteteemalises hevimuusikalis kuuleme Hevisauruste vanu hitte ning ka etenduse tarbeks valminud uut muusikat. Lisaks bändile osaleb etenduses ka kogenud näitlejaid.

Muusika ja huumor

■

FOTO JANNE MIKKILÄ

14.4–16.6 Hevisauruse „Salainen tehtävä” Linnanmäki Peacock-teatris.

Uusi Iloinen Teatteri kabaree-show mõjub tõelise kevadekuulutajana.

UIT on Soome teatrimaailmas tõusnud ikooni staatusse, täites samas ka uuendaja rasket rolli.

Humoorikaid sketše ja poliitilist satiiri oskuslikult muusikaga ühendavad etendused on ajuti hüsteeriliselt lõbusad ja alati üliedukad. Nagu ikka, nii on ka tänavu stsenaristide hulgas Soome parimad tegijad. Esinejate seast võib leida nii tunnustatud näitlejaid kui hetke kuumimaid popp-

tähti. Ja kui muusikat mängib suurepärane tantsubänd Jean S., siis on meelelahutuselamus garanteeritud. Paaritunnine „Ilon palaisia” (rõõmukilde) esietendus toimub 23. märtsil Helsingis Arena laval.

■

27.3−31.5 „Ilon palasia” Arena laval, Hämeentie 2, Helsingi.

Pargifestivali suurim staar on Sting Helsingi südalinnas asuv Kaisaniemi park on paljude suviste suursündmuste keskpunkt. Juunis esineb sealsel laval täispika kontserdiga Inglise superstaar Sting.

Kavas on laulja tuntuimad hitid nii The Police’i kui soolokarjääri päe-

vilt. Teised pargifestivali praeguseks teadaolevad esinejad on hõõguva häälega briti soulilaluljatar Rumer ning Latebird’s All Stars.

Soomlastest esinejad on Tuure Kilpeläinen, Jonna Tervomaa ja Anssi Kela. Ülejäänud võimali-

ke esinejatega käivad praegu veel läbirääkimised ja nende nimed selguvad kevade jooksul.

■

16.6 Helsinki Classic Festival, Kaisaniemi park.

FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & BOY HULDEN

Lihavõttenäidend linnatänavail „Via Crucis − Ristin tie” (risti tee) on traditsiooniline lihavõttenäidend.

Kristuse elu viimasest päevast rääkiv kannatusmäng rullub lahti Senati väljakul ja kulmineerub Toomkiriku väravates ristilöömisega. Näidendit võib vaadata ka tänaval rongkäiguga kaasas liikudes. Kokku osaleb näidendis üle saja kutselise ja harrastusnäitleja ning lisaks muid vabatahtlikke. Näidend on tasuta.

6.−7.4 „Via Crucis”, Senati väljak.

Uue tsirkuse päevad Cirko on eelmisel aastal avatud nüüdistsirkuse keskus Helsingis Suvilahtis. Sealkandis asub muide ka Helsingi Eesti Maja. Cirko korraldab kevadel uue tsirkuse festivali, kuhu on esinema palutud mitmed rahvusvaheliselt tuntud tsirkusetähed. Kavas on ka Soome parimate ning alles alustavate tsirkuseartistide esinemised. Peamiselt toimuvad etendused Suvilahti Cirko keskuses, kuid festivaliüritustest võib osa saada ka pealinna teistes kultuurikeskustes, näiteks Stoas ja Malmitalos.

9.−13.5 Cirko festival, Suvilahti.

Maailm Helsingis Festival „Maailma kylässä” (maailm külas) teeb Helsingi kesklinnast kultuuride kohtumispaiga. Ürituse tulipunktid on Rautatientori väljak ja Kaisaniemi park, kuhu ehitatakse esinemislavad ning müügi- ja tutvustusboksid. Möödunud aastal osales erinevatel festivaliüritustel hinnanguliselt 80 000 külastajat.

Täpsem festivalikava ei ole ajalehe trükkimineku ajaks veel selgunud, kuid kindlasti püstitatakse kolm lava, kuhu on esinema oodata tervet rida Soome ja rahvusvahelisi tippartiste. Peale muusikaürituste toimuvad mõlemal festivalipäeval teatrietendused.

mused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

15

Hilisõhtused disainiostud Helsingis TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO COMMA IMAGE

We Are Helsinki ning Helsinki Design District korraldavad iga kuu teisel neljapäeval hilise Late Night Shopping ostuõhtu. Esialgu on plaanis selliseid üritusi pidada kuni jõuludeni.

Design District Helsinki − Designkortteli (disainikvartal) on edukalt toiminud juba aastaid. Praeguseks on projekt algsetest raamidest üle kasvanud ja selles osaleb ligikaudu 200 Helsingi kesklinnas asuvat ettevõtet.

Design District on tuntud eelarvamustevaba suhtumise poolest disaini ning lisaks traditsiooni-

Helsingi nädal kaks korda pikem Kavas on ka arutelud päevakajalistel teemadel, laste- ja klubiüritused ning muud mõnusat ajaviidet. Nii mõnigi külastaja tuleb kohale ainult gurmee-elamuste pärast. Nimelt pakutakse festivali putkadest eksootilisi roogi, millest mujal Soomes ei ole kuuldudki.

26.−27.5 Maailma kylässä. Rautatientori ja Kaisaniemi park.

Helsingi päeva tähistatakse ka sel aastal 12. juunil. Helsingi päevast välja kasvanud Helsingi nädal toimub ajavahemikus 31.5−17.6. Sel ajal korraldatakse linna eri paikades tasuta kontserte ja muid üritusi. Lisaks „linnanädalale” on samal ajal käimas ka muud festivalid: Pihlajamäki Goes Blues, Kaartin Soittokunta, Helsinki Samba Carnaval ja Les Lumières. Neist kõige värvikam on ilmselt 15. juunil toimuv Helsinki Samba Carnaval, mis ühendab karnevalimeeleolu tantsuetendusega.

Samal päeval peetakse ka Soome sambakoolide meistrivõistlusi, kus tase on kõrge ja kostüümid uskumatult fantastilised.

31.5−17.6 Erinevates kohtades Helsingis.

listele tegijatele, nagu galeriid ja disainipoed, on ettevõtmisse kaasatud ka restorane. Eesmärk on rõhutada disaini igapäevast, argisemat poolt.

Late Night Shoppingu toimumise õhtutel on kauplused avatud vähemalt kella 21ni. Kohapeal korraldatakse mitmesuguseid üritusi, etendusi, kontserte. Kavas on kohtumisi disaineritega, tehakse eripakkumisi jms. Idee on suurepärane ja The Baltic Guide soovib üritusele jätkuvat edu!

■

12.4, 10.5, 14.6, 9.8, 13.9, 11.10, 8.11, 13.12 − Late Night Shopping (juulis ei toimu).

Spordiüritus ainult naistele Naisten Kymppi (naiste kümme) on lõbus, vaheldusrikas ja elamusterohke jooksuüritus igas vanuses naistele. Ürituse pealkirjas mainitud kümmet kilomeetrit võib läbida joostes, sörkides või vabalt valitud tempoga kõndides, sest peaasi on värvikas seltskond ja suurepärane meeleolu. Osalejate ja pealtvaatajate rõõmuks kuulub ürituse juurde ka meelelahutus- ja ergutusprogramm. Naisten Kymppi jooksu on korraldatud alates 1983. aastast ning viimastel aastatel on osalejate arv on olnud ligi 20 000. Start ja finiš Olümpiastaadioni ees.

27.5 Naisten Kymppi, Olümpiastaadion.

16

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Lapi kuld ja muud põhja imed Viimased talvised reisid rihitakse Soome Lapimaale.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS, LEVI & ROVANIEMI, KAART EVE JAANSOO

Põhjas ärkab loodus alles siis, kui mujal Soomes on suur suvi juba käes. Lapimaal saab suusarajale isegi aprillis ja mõne pool mäesuusatatakse veel juuni keskel. Lapimaa kevadet ei suuda kirjeldada ei sõnad ega isegi pildid, seda peab kogema oma nahal. Siin aga näpunäiteid ja fakte neile, kes veel enne suve põhja poole sõita plaanivad.

SUUSAKESKUSED Kogu Lapimaa turism keerleb aasta läbi suusakeskuste ümber.

Talvised menuharrastused on suusatamine, mäesuusatamine, põdra- ja koerarakendiga sõitmine ning mootorkelgusafari. Pidevalt mõeldakse välja uusi tegevusi ja ahvatlusi. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud jäämajutus ja praegu saab juba mitme pool veeta öö iglus või lumehotellis.

Endiselt tahetakse käia räätsamat-

NORRA Inari

Kilpisjärvi

Ivalo

Siida

VENEMAA

Enostekiö Saariselkä

ROOTSI

Ylläs

Levi Kittilä

Polaarjoon

Rovaniemi

Sodankylä Luosto Kemijärvi Ruka

Kemi

Ranua

Kuusamo

kadel sügavas lumes. Suurimad mäesuusakeskused on Ylläs, Levi ja Ruka. Ruka ei asu rangelt võttes küll Lapimaal, kuid on ühisnimetaja alla viimiseks siiski piisavalt lähedal. Ruka väärib mainimist ka Soome pikima suusahooaja tõttu.

KULLAOTSIJAD Lapin Kulta on populaarne õllebränd, kuid Lapimaalt võib leida ka päris ehtsat kulda. Tegelikult

on seda isegi nii palju, et 1800. aastatel jõudis Lapimaale tõeline kullapalavik. Suurim leitud tükk kaalus üle 350 grammi, kuid kullaliiva pestakse jõgedest välja tänase päevani. Kullaotsimine on arusaadavalt populaarne tegevus, eriti Tankavaaras ja Lemmenjokil. Tankavaaras asub Kullamuuseum, kus jäädvustatakse Lapi kullaotsingute ajalugu. Seal saab proovida kullaliiva pesemist siseruumides ja jagatakse praktilisi näpunäiteid,

milliste tunnuste järgi uusi kullaleiukohti avastada.

JÕULUVANA Maailma tuntuim soomlane on Jõuluvana. Ja Jõuluvana elukoht on muidugi Lapimaal, täpsemalt Korvatunturil. Põhjapolaarjoonel Rovaniemi linna lähedal Pajakyläs asub aga Jõuluvana kontor, kus ta käib iga päev kogu aasta jooksul külastajatega kohtumas. Selles elurõõmust tulvil asulas leia-

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Jõuluvana kodu asub Rovaniemi külje all.

vad endale põnevat tegevust igas vanuses külastajad.

Jõuluvana kontor. Joulumaantie 1, Põhjapolaarjoon.

AUTOGA RONGILE Lapimaale on Lõuna-Soomest pikk tee. Üks võimalus on sõita Helsingist lennukiga, kuid paljud soovivad reisida oma autoga. Kes tahab 1000 km pikkust autosõitu lühendada, võib kasutada AutoJuna teenust. Õhtul Helsingist väljuva rongi kupees saab mugavalt ööbida, samal ajal kui auto reisib rongis „pagasina” kaasas. Hommikut saab tervitada juba Lapimaal ning kohe ka suusaradadele suunduda. Autoreisirongid sõidavad Helsingist Oulusse, Rovaniemisse, Kolarile ja Kemijärvile. Neljaliikmelise pere ja tavasuuruses sõiduauto üheotsapilet maksab umbes 250 eurot.

LÕHEJÕED JA FORELLIJÄRVED Iga kalamehe unistus on püüda kinni üks suuremat sorti lõhe.

Lapimaa suured lõhejõed on Tornionjoki ja Tenojoki. Ka väiksematest ojadest püütakse ilusaid kalu. Tunduriala järvede põhiliseks kalasaagiks on forell, mida püütakse palju just talvel.

PÕHJAPÕDRAD Põhjapõder on Lapimaal kõige tähtsam loom. Põhjapõtru kasutatakse nii turismi edendamiseks kui lihaveistena. Põdrad elavad suurema osa aastast täiesti vabalt tundras. Liikluses tasub põhjapõtrade suhtes ettevaatlik olla, sest nad võivad karjadena maanteedel liikuda. Põhjas tuleb just põhjapõtradega seotud liiklusõnnetusi ette kahetsusväärselt palju.

INARI JÄRV Soome tuhandetest järvedest suuruselt kolmas asub Lapimaal. Inari pindala on üle 1000 km² ja sügavus ligi 100 m. Saari on järves loendatud üle 3300. Ukonsaari on saamide ajalooline ohvripaik. Korkia Maura saarel asub jääkoobas, milles jää ei sula tavaliselt suvelgi.

SOOME KÄSIVARS Soome loodepoolseim osa on Käsivarsi. Just seal asuvad kõrgeimad tundurid, mille seast kõige kõrgem on Halti (1365 m). Piirkonna turismikeskus asub Kilpisjärvi ääres Rootsi ja Norra piiride läheduses. Kilpisjärvi kõrval kõrgub uhke Saana tundur, mille tippu viib korralik ent küllaltki

17

Levi MC-suusamäel on hea valgustus.

raske matkarada. See-eest laiub ümberringi hingematvalt kaunis maastik. Kilpisjärvilt pääseb autoga Norrasse ja ka Tromsø linna pole just pikk maa.

AMETÜSTID Kuld ei ole ainus väärtus, mida Lapimaa mullast leida võib. Juba Leonardo da Vinci uskus, et „Ametüst hajutab kurjad mõtted ja parandab intellekti.” Ilus ehtekivi on ammustest aegadest tuntud.

Lapi ametüst tekkis 2000 miljonit aastat tagasi iidse suurmäestiku sügavuses. Tänapäeval kaevandatakse seda Lampivaara Ametüstikaevanduses labidameetodil, suuri ekskavaatoreid ei kasutata. Ametüsti ei müüda toorkivina, vaid see töödeldakse kohapeal näiteks eheteks. Lampivaara kaevandus on ilmselt ainus kalliskivikaevandus maailmas, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kaevanduses saab kuulda fakte piirkonna geoloogiast, ajaloost, kivide füüsikast ja keemiast ning teavet vääriskivide omaduste ja kasutamise kohta.

Väidetavalt saab igaüks ise kaevandada endale isikliku õnneametüsti ja selle isegi koju kaasa viia.

Kaevandus on avatud aasta läbi.

Loodus on Rovaniemi linnale lähedal.

Väike kaevanduskauplus asub Luosto kesklinnas, Püha-Luostontien ääres, hotell Luostotunturi vastas. Sealt saavad meeneid kaasa osta need, kellel kaevandamisega ei vedanud.

Põhjapõdrad on rakendatud turismitööstuse vankri ette.

ROVANIEMI Lapimaa ainus korralik linn ja üksiti halduskeskus on Rovaniemi. Tegemist on ka turismikeskusega, kus saab veeta linna-, loodus-, suusa-, aktiiv- ja kultuuripuhkust. Linna muuseumid eesotsas Arktikumiga pakuvad põhjamaise looduse kohta huvitavat teavet. Restoranidest on omaette vaatamisväärsus legendaarne Pohjanhovi, kus tasub süüa ehtsat põhjapõdra pruuniks praetud liha.

SAAMID Saamid on Lapimaa põlisrahvas.

Täna elab Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa põhjapoolsetes piirkondades kokku napilt 100 000 saami.

Saamid kõnelevad oma keelt ja neil on väga omapärane ajalugu. Soome põhiseaduse kohaselt on saami põliselanikel õigus säilitada ning arendada oma keelt ja kultuuri. Kõigis neljas riigis elavate põlisasustusega saamide huve esindab mitmeid saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Saamide alad Soomes jäävad Inari, Enontekiö ning Sodankylä ümbrusse. Saami keel sai ametliku staatuse 1992. aastal, kui kehtestati saami keeleseadus.

Saami kultuuri tutvustav muuseum asub Siidas (Inaris). ■

18

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Hotell looduse rüpes

Planeerides Helsingi piirkonnas ostureisi, pere- või aktiivset puhkust, tasub kindlasti kaaluda majutuskohana hotell Korpilampit. Eriti siis, kui plaanis on sõita oma autoga.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD KORPILAMPI OY

Möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel valminud hotell Korpilampi oli tolle aja moodsaim konverentsihotell Soomes. Korpilampis on suurepärased koosolekuruumid, kus omal ajal korraldati rahvusvahelisi tippkohtumisi. Üldse on hotellil olnud kirev ajalugu.

Hiljuti vahetas Korpilampi omanikku: hotelli ostis Lomaliitto (puhkuseliidu) pankrotihalduritelt Norra suurettevõte Pandox. Pandoxile kuulub kümnes riigis kokku 120 hotelli, kuid otseselt vastutab firma ainult mõne üksiku hotelli juhtimise eest. Korpilampi kuulub sellesse vähemusse. Uus omanik annab remondiga hotellile värske ilme, viies ruumid vastavusse tänapäeva vajadustega.

Millised on siis Korpilampi positiivsed küljed puhkusereisi vaatenurgast? Alustuseks suurepärane asukoht: vaid vähesed majutuskohad võivad kiidelda ühtaegu nii looduskauni ümbruse kui hea

Sviidi aknast paistab tiik, kus talvel saab harrastada taliujumist.

transpordiühendusega. Helsingi kesklinnast ja sadamatest jõuab Korpilampisse poole tunniga.

Lisaks asuvad hotelli kõrval Serena veekeskus ning suusarajad. Talvel on veekeskus avatud siiski ainult

nädalavahetustel. Veerandtunnise autosõidu kauguselt leidub mitmeid golfiväljakuid ning laste siselõbustuspark Hop Lop. Ja ka teaduskeskus Heurekasse pole pikka sõitu. Kehä III teed mööda pää-

seb kergesti ja ummikuteta Vantaa Ikeasse. Kaugel pole kaubandus- ja meelelahutuskeskus Jumbo-Flamingo ning Tammisto, mis mõlemad paiknevad pidevalt kasvavas kaubanduspiirkonnas. Sealkandis

asub muu hulgas ka elektroonikakauplus Gigantti ja mitu outletpoodi, sh ka Stockmanni outlet.

Tegelikult sobib hotell hästi motoriseeritud klientidele, sest tasuta parkimiskohti leidub piisavalt isegi rekkadele. Hotell sobib suurepäraselt peremajutuseks alates mugavast sviidist kuni suurte kahekohaliste tubadeni, kuhu saab paigutada lisavoodeid. Hind sisaldab veel jõusaali, nelja erineva sauna ja basseini kasutamist. Suvel võib sulpsata selgeveelisse tiiki, talvel on samas talisupluse võimalus.

Restoranikohti jagub hotellis 350-le inimesele. Neljapäeviti lauldakse karaoket ja reedeti tantsitakse elava muusika saatel. Pakutakse ka eriprogramme, näiteks toimub märtsis Elvise tribuutkontsert. Paljukiidetud rikkalik Ameerika-Skandinaavia stiilis hommikueine serveeritakse pearestoranis.

Korpilampi tugevamaid trumpe on aga hinnatase, sest hinnad algavad 58 eurost kahekohalise toa eest. ■

KUIDAS LEIDA? Hotell Korpilampi Korpilammentie 5, Espoo.

Toad on avarad ja puhtad.

Jäähoki maailmameister selgub Soomes Soome kaitseb eelmisel kevadel võidetud maailmameistritiitlit Rootsiga kahasse korraldatud jäähoki MM-võistlusel Helsingi Hartwall Areenal.

TEKST JUKKA ARPONEN

Granlundi imevärav Venemaa vastu eelmise MM-võistluse poolfinaalis nüüd ka postmargil.

Tänavu maikuus peetakse jäähoki maailmameistrivõistlusi juba 76. korda. Läbi aegade on Soome toonud MMilt kaks maailmameistritiitlit − aastatel 1995 ja 2011. Selle aasta tähtsaimad hokilahingud peetakse maha Rootsis ja Soomes. Mängukohtadeks on Globe Stockholmis ja Hartwall Areena Helsingis. Mängusüsteem näeb ette, et kui võistlustules on Rootsi, siis toimuvad alagrupi mängud Globe’is, Soome mängud aga Helsingis. Poolfinaal

ja finaal mängitakse olenemata osalevatest riikidest Helsingis.

Soome meeskonna avamäng toimub 4. mail Prantsusmaa vastu, finaalmängu on kavas pidada 20. mail.

Turniiri maskott on Toni Kyseniuse kavandatud „Hockey Bird”, mis on loodud Angry Birds mängu põhjal. Piletite hinnad üksikutele mängudele algavad Helsingis 150 eurost, kuid finaalipileti eest tuleb välja käia rohkem kui 400 eurot. Kõrgeid hindu on korduvalt kritiseeritud, kuid hinnapoliitika eest vastutav Kalervo Kummola

on hinnataset põhjendanud suure nõudlusega.

■ 4.−20.5 Helsingi ja Stockholm.

LÜHIDALT MMST ■ Osaleb 16 riiki.

■ Meeskonnad osalevad alagrupi

mängudes, kus igal võistkonnal tuleb mängida seitse mängu. Alagrupi neli parimat kohtuvad teise grupi esimese neljaga ning kaheksandaks jäänu kukub sarjas madalamale.

■ Alagrupi mängud ning veerandfinaalid mängitakse Soomes ja Rootsis.

Poolfinaal ja finaal mängitakse Soomes.

■ Kokku peetakse 64 mängu.

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

19

Rokisuve

traditsiooniline avapauk

Mastodon

Seinäjoki Törnävänsaaris korraldatakse juba 34. korda rokifestivali „Ihmisten Juhla” (inimeste pidu).

Provinssirock on olnud aastast 1979 kuni tänini tähtsaim suvealguse verstapost, millele järgneb suur suviste festivalide laine. Ja kuna Sauna Open Air jätab sel suvel ühe aasta vahele, on Provinssirock taas ja täiesti teenitult suve esimene korralik rokisündmus. Traditsioone on aegade jooksul kujunenud küllaga. Kolme päeva jooksul saabub looduskaunisse Törnävänsaarisse oma lemmikbände kuulama kümneid tuhandeid rokisõpru. Sel aastal esinevad teiste seas Mastodon (USA), Slayer (USA), Snow Patrol (Inglismaa) ja Nightwish (Soome).

Provinssirock on hea põhjus Põhjamaa pärapõrgusse reisimiseks. Seinäjoki asub Lääne-Soomes, umbes 350 km Helsingist põhja poole. Seinäjokisse on hea bussi- ja rongiühendus Helsingist ja Tamperest.

15.–17.6 Provinssirock 2012, Seinäjoki.

Fantastiline Muusikamaja

Helsingi uus Muusikamaja on pälvinud kiidusõnu paljudelt külalisesinejailt alates Rolando Villazonist kuni Viini filharmoonikuteni, seda on kiitnud dirigendid, maja oma orkestrid ning laiem avalikkus.

TEKST JUKKA ARPONEN

passioonis mitmeks osaks: Jeesuse vangistamine, ülempreestrite stseen, Jeesus ja Pilaatus, ristilöömine ja matused.

Laulavad metsosopran Lilli Paasikivi, sopran Johanna Rusa-

nen-Kartano, tenor Anssi Hirvonen ja bass Jussi Merikanto. Ville Rusanen laulab Peetruse ja Pilaatuse ning Pertti Rusanen Jeesuse osa. Peale eelpool loetletute osalevad veel Kuopio Toomkiriku

tulevad ettekandele muu hulgas Prokofjevi ja Debussy heliteosed.

■

Anna Eriksson

Kammerkoor ning 18liikmeline kammerorkester. Dirigeerib Atso Almila. Etendus kestab koos vaheajaga 2,5 tundi.

Paar päeva pärast „Johannese passiooni” tehakse ajas paarituhande aastane hüpe edasi, kui lavale jõuab Panu Savolaineni „Proprius” koos saksofonist Jukka Perkoga.

Soome estraadimuusika üks paremaid tõlgendajaid on Anna Eriksson, kellel ilmub kevadel uus plaat. Lisaks annab ta plaadi teemal kontserdi Muusikamajas, seega mahub kevade kontserdikavasse ka Soome estraadimuusikat.

Mai lõpus lahkub oma tööpostilt Raadio Sümfooniaorkestri kauaaegne peadirigent Sakari Oramo. Lahkumiskontserdil

MUUSIKAMAJAS Kontserdid iga päev 7.4 J. S. Bach „Johannese passioon”.

9.4 Panu Savolainen „Proprius” koos Jukka Perkoga.

28.4 Anna Eriksson.

25.5 RSO peadirigent Sakari Oramo lahkumiskontsert.

Lisateavet: www.musiikkitalo.fi.

Lahe festival Helsingi naabruses

Ühepäevane metallipidu Kalasadamas

Vantaa Hakunilas korraldatakse suve alguses korralik muusikapidu Rentofest.

Kohale saabub suur hulk Soome nüüdismuusika vingemaid tegijaid, nende seas Paleface, Redrama ja Jare & Ville Galle. Põhirõhk on seega hiphopil. Õige paiga leiab üles kodulehe juhiste abil, sinna riputatakse hiljem üles ka uuendatud esinemiskava (www.rentofest.fi).

Suvel Euroopas toimuva Sonisphere Festivali üheks peatuskohaks on taas kord Soome.

Sonisphere randub Helsingi Kalasadamas ühepäevaseks festivaliks juuni alguses. Fännidele on lubatud, et siis mängitakse päev läbi ainult ehedat metalmuusikat. Kõige silmapaistvam esineja on Soomes tohutut populaarsust nautiv Metallica, mis tagab festivalile kindla kassa.

Lisaks esinevad ka Machine Head, Amorphis ja Gojira.

25.−26.5 Hakunila Spordikeskus, Vantaa.

Metallica

Paleface

Tunnustusest hoolimata astus juhtkond kõigest pool aastat pärast maja avamist tagasi. Tekkinud vaidlusi ja lahkarvamusi sooviti avalikkuse tähelepanu eest varjus hoida ning see on isegi hea. Uus direktor leiti kiiresti. Sügisel võttis tegevdirektori ülesanded enda kanda pea 10 aastat Pori džässifestivali juhtinud Katja Leppäkoski.

Kevadel on Muusikamaja kavas palju huvitavat. Kuigi põhirõhk on klassikalistel heliteostel, pakutakse muusikat igale maitsele.

Lihavõtte eri on Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon”, mis on pühendatud Kristuse kannatustele vangistamisest matmiseni.

Johannese evangeeliumis kirjeldatud kannatusnädal jaguneb

4.6 Kalasadam, Helsingi.

20

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Kaubanduskeskused

Päris Helsingi südalinnas asub mitu suurt kaubanduskeskust. Suur osa Soome kaubanduskeskustest koondab reeglina oma katuse alla 100−150 väiksemat poodi, tavaliselt on igal kaubamärgil oma müügipind.

Ja kindlasti on igas sellises keskuses arvukalt kohvikuid ja restorane.

Kämp-galeria TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Forum asub kohe Stockmanni vastas. Viiel korrusel on kõrvuti paljud demokraatlikud brändid nii Skandinaaviast kui mujalt maailmast: rõivad, jalatsid, aksessuaarid. Siit leiab korraga pea kõik Soomes populaarsed noortemoodi esindavad kauplused ning paar mänguasjapoodi lastele. Kohal on ka Alepa keti supermarket ja suur ökotoiduosakond. Ülemine korrus kujutab endast sisuliselt keskuse katusel asuvat omapärast sisustuskaupade poodi.

Kamppi hoonesse mahub peale kaubanduskeskuse isegi metroojaam ja bussiterminal.

0-korruselt leiab Lidli keti toidupoe, esimeselt korruselt Anttila ning suure eksootiliste puuviljade valikuga Konsumi supermarketi.

Enamik Kamppis esindatud kaubamärke on kõrgemast hinnaklassist kui Forumis, osa on tuttavad ka Eesti tarbijale, paljud tundmatud.

Nagu ikka − riided, jalatsid, aksessuaarid… Ja eraldi osakondades Marimekko, Iittala ja Hemtex.

KUIDAS LEIDA?

KUIDAS LEIDA?

Forum, Mannerheimintie 20 www.cityforum.fi

Kamppisse saab siseneda Fredrikinkatu, Salomonkatu, Annankatu ja Narinkkatori väljaku sissepääsude kaudu. www.kamppi.fi

Kamppis on Marimekko, Iittala ja Hemtexi jaoks eraldi osakonnad.

Kämp-galeria asub kahe sammu kaugusel Senativäljakust, samanimelise hotelli vahetus naabruses. Siin müüakse Skandinaavias ja mujal maailmas tunnustatud brändide tooteid – sportlikest rõivastest esinduslike ülikondade, jalatsite ja kottideni. 0-korrusel asuvad Bang & Olufsen ning Sony Center. Hoones on ka hiiglaslik H&M ning suur, läbi kahe korruse ulatuv Marimekko, mis on tuntud peamiselt oma värvirõõmsa voodipesu, rõivaste, keraamika, vihmavarjude ja märkmike poolest.

Kluuvi taasavati pärast põhjalikku rekonstrueerimist möödunud aasta oktoobris. See on ideaalne ostlemispaik dünaamilise elustiiliga nüüdisinimesele, kes ei vaevu iga päev ametlikku äriülikonda kandma. Siit leiab ohtralt tuntud rahvusvaheliste brändide tooteid, millest enamikku Tallinnast osta ei saa. Tegemist on stiilse ja kvaliteetse moekaubaga, mille saab kätte realistliku hinnaga. Kõige alumisel, soklikorrusel asub Soome loodustoodete pood väikese ökobaariga, millel nimeks Eat&Joy.

KUIDAS LEIDA?

KUIDAS LEIDA?

Sissepääs nii Pohjoisesplanadi, Mikonkatu, Aleksanterinkatu kui Kluuvikatu poolt. www.kampgalleria.fi

Kluuvi Ale 9/Aleksanterinkatu 13. www.kluuvi.fi

Foorumis on esindatud kõik Soomes populaarsed noortemoe kaubamärgid.

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

21

Bulevardi – moe- ja kunstitänav Stockmanni lähedalt algab Bulevardi tänav, kust leiab põnevaid rõivapoode ja kunstigaleriisid.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Outlet: D&Gst kuni Bvlgarini.

Niisiis, kohe Bulevardi alguses majas number 3 asub mitu meesterõivaste kauplust. Neist esimene – Solo Xtra Outlet for men – on ühtlasi ka ainuke outlet-pood, mis müüb kuulsate, peamiselt Itaalia päritolu brändide riideid alates Dolce & Gabbanast kuni Bvlgarini.

Bagutta särgid maksavad 50−100, Armani ja Valentino lipsud 50−60, Calvin Kleini joped 195 eurot.

Itaalia firma Lucca Rossi pakub kingi suurusele 39−47. „Tähtis on see, et meie juurest leiavad endale sobivad kingad nii väga väikse kui suure jalaga mehed,” rõhutab daam leti tagant.

Edasi tuleb Tuomo, kus rakendatakse moodsat lähenemist, müües korraga nii äriülikondi kui vabaaja- ja militaarrõivaid kaubamärkidelt STR, Aeronautica Military, Beauterey, LBN. Ülikond maksab 245−700, särk 100–125 eurot. Ja Gimose mantel („Mantli-

Vintage Design Outletis on vanaaegsed põnevad asjad.

te Rolls-Royce,” muigab müüja) – 1150 eurot.

Kolmanda kaupluse nimi on Fere ja ka siin müüakse meesterõivastele ja -jalatsitele spetsialiseerunud kvaliteetbrändide toodangut, enam-vähem kõike, mida üks härrasmees vajada võiks alates ülikondadest ja särkidest kuni kikilipsudeni välja, kaasa arvatud jalatsite hooldusvahendid. Tootjad on Hacket London, Crockett & Jons, Brioni, ISAIA, Allen Edmonds, Loro Piana, Sutor Mantellassi, Scala Napoli. Suhteli-

selt väike kauplus pakub lahedaid kujundusüllatusi, näiteks eksponeeritakse vabaajarõivaste kõrval kiivreid, karikaid ja poksikindaid ning äriülikondade kõrval asub kummut vanaaegsete habemeajamistarvetega.

Bulevardilt asub mitu head Soome nüüdiskunsti galeriid, millest leiab mitmes tehnikas pilte, klaasesemeid ja skulptuure. Igal juhul tasuks sisse astuda galeriidesse, mis asuvad majades number 7 ja 14.

Päris tänava lõpus, Sandviks Saluhalli 1903. aastast pärit punases tellishoones, asub Vintage Design Outlet. See on pisike kinnine turg, kus müüakse, nagu esmapilgul tundub, kõike – mitmesuguseid portselan- ja fajanssesemeid, lauahõbedat, kõikvõimalikke küünlajalgu, käsikohviveskeid, vanaaegseid kohvreid, kiikhobuseid, vaskkastruleid, reljeefseid linnukujusid ehtsatest sulgedest kaunistustega ja palju muid lahedaid vintage-esemeid.

■

Fredrikinkatu: rokkmuusikast Valentinoni Bulevardi tänavaga ristuv Fredrikinkatu pakub samuti üllatusi – tavapäraste poodide kõrval leidub siin nii mõndagi rokifännidele, säästurežiimil moesõpradele ja tõelistele härrasmeestele.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Garageland (Fredrikinkatu 19) – on ehe roki- ja stiilipeosõprade paradiis, mis on täielikult pühendunud läinud sajandi viiekümnendatele aastatele. Kõlaritest kostub rokk ja stiliseeritud altari kohal ripub Elvise pilt. Rõivad on peamiselt Ameerika ja Inglise firmadelt ning tegu on kvaliteettöö, mitte odava butafooriaga. Tütarlastele pakutakse elurõõmsates värvides koheva seelikuosaga kleite, näiteks püüavad pilku punased suurte mustade täppidega ning roosad siiru-viirulise mustriga kleidid.

Aga peale selle veel kübarad, käekotid, kingad ja terve hulk muid terviku loomiseks hädavajalikke pisiasju. T-särgid maksavad 30, kleidid 130 eurot. Noormehi ootavad kirjud Hawaii särgid või mustad ajastutruu trükkpildiga särgid (65 eurot), nahktagid (195 eurot) ning tohutu hulk kingi, mille hulgas on küll platvormtalla ja ümara ninaga kui roosast lakknahast ja kitsa ninaga jalavarje.

Ruuturouva (ehk Ruutuemanda) poes majas number 16 müüak-

Osa UFFi kasumist läheb heategevuseks.

se kõike, mida võiks vaja minna näiteks kokteiliõhtuks riietudes.

Ega poe ukse kohale ilmaasjata „Elegant used closed” pole kirjutatud. Kõik müügil olev on üldiselt väga kvaliteetne, nagu oleks rõivaste endine omanik käinud korra seltskonnas ja seejärel neist loobunud, et mitte kaks korda samade riietega avalikkuse ees esineda. Riidepuudel ripub tõepoolest palju pilkupüüdvaid asju, näha võib kuulsate brändide silte. Kõik vajalik on olemas: kübarad, kingad, kindad, erinevad aksessuaarid, siin-seal isegi vintage-esemed.

Hea valik käekotte, ilusad kasukad.

Hinnad ei ole just odavad, aga kui plaanis on osta samu asju tavakauplusest, kulub kindlasti kordi rohkem. Nii et stiilne siidist kokteilikleit maksab 90 eurot, elegantne kübar 30, käekott 60 eurot.

Solo (Fredrikinkatu 24) on taas asisele mehele mõeldud pood: ülikonnad, särgid, lipsud, jakid, jalatsid, püksirihmad, kotid...

Pood rõõmustab mehi juba 25 aastat Euroopa kvaliteetkaubamärkide paremikuga – Valentino, Cornalli, Trend Corneliani, Tiger

of Sweden, Zegna. Hinnatase on tavapärane, nii maksab pintsak keskmiselt 240−430 eurot.

UFF asub majas number 36 ja tegemist on klassikalise ja piisavalt suure second hand-poega, kus müügipinda 440 m². Valik on suur ja välja on pandud nii meeste-, naiste- kui lasterõivaid, mille seas leidub nii „omapäraseid” kui trendiriideid. Siin saab 6 euro eest salli, 25 eest talvejaki, 14 eest pluusi ja 50 euro eest mantli. Naturaalnahast kasukate hinnad algavad 75 eurost. Lisaks tasub teada, et osa kogu Soomest kogutud ja UFFis müüdud asjade eest saadud kasumist läheb kolmanda maailma riikide toetuseks. ■

22

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

Black Sabbathi asemel Ozzy & Friends Black Sabbath pidi Soome tulema mais, kusjuures kontserdipiletid jõuti juba viimseni välja müüa. Kahjuks tühistati esinemine kitarrist Tonny Iommi tõsise haigestumise tõttu. Bändi juhtfiguur Ozzy Osbourne ei taha aga fännidele pettumust valmistada ja ajas kokku bändi, kellega ta on lubanud Helsingis Black Sabbathi

parimad palad käima tõmmata.

Koos Ozzyga astuvad lavale Black Sabbathi algkoosseisu bassimängija Geezer Butler ning pikka aega koos Ozzyga kitarri mänginud Zakk Wylde.

■ 23.5 Hartwall Areena, Helsingi.

Judast Priest viimast korda Briti hevilegend Judas Priest on läbi aegade mõjukamaid metallibände, kuid nüüdseks on Priesti liikmed on otsustanud lavadel tuuritamine maha jätta. Pika karjääri lõppu tähistab bänd uhke

ülemaailmse turneega: „With all guns blazing and amps cranked to eleven, the band will be giving all their fans one last chance to witness the ultimate metal experience that is JUDAS PRIEST!”

■ 22.4 Jäähall, Helsingi.

Teavet Soome kohta Norra Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi

Rootsi

Venemaa

Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi

Oulu

Vaasa Seinäjoki

Iisalmi Kuopio

Joensuu

Jyväskylä Mikkeli

Pori Tampere

Savonlinna

Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lappeenranta Lahti Salo Porvoo Kouvola Lohja Kotka Turku

HELSINGI

Ahvena- Hanko maa

Eestimaa

Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km.

Idast läände 528 km (kõige laiem osa).

Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnad Helsingi − 588 343 elanikku.

Espoo − 247 702 elanikku.

Tampere − 213 269 elanikku.

Vantaa − 200 029 elanikku.

Turu − 177 606 elanikku.

Kajaani

Kokkola Jakobstad Nykarleby

Elanike koguarv umbes 5 350 000.

Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.

Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).

Pindala 338 145 km2, sellest 10% veekogusid.

Ligikaudu 188 000 järve.

Keskmine temperatuur Talv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C. Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C. Majandus Sisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.

Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teave Hädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).

Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.

Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.

Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele.

Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.

Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastik aitäh...................................... kiitos head päeva ....................... hyvää päivää head aega .......................... näkemiin täna ....................................... tänään homme ............................... huomenna menüü ................................. ruokalista kas ma saaksin arve ...... saisinko laskun helistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satama laev........................................ laiva rong ...................................... juna raudteejaam ..................... rautatieasema tramm .................................. raitiovaunu, ratikka buss....................................... linja-auto, bussi odav ...................................... halpa halb ....................................... huono

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

23

MIS KUS MILLAL

Klubi

Kontsert

Kuudes Linja

Lisateave www.livenation.fi.

Liberté

Kolmas Linja 34, Helsingi. Avatud T–P 16–02.

Tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi. Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard.

Kava kodulehel.

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi. Tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

Storyville

Museokatu 8, Helsingi. Avatud E–L 20–04.

E-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi.

Storyville kuulub Euroopa paremate džässiklubide hulka. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i stiilis hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei teatata.

Tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi.

Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt!

Soome mainekamaid rokiklubisid.

16.3 17.3 18.3 20.3 23.3 24.3 29.3 31.3 1.4 4.4 5.4 6.4 7.4 8.4 11.4 13.4 15.4

20 20 14 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 14

An Evening With Solina Records Herra Ylppö & Ihmiset Pensionärid: Õhtune Bingo & Matinea The Amazing (Rootsi), The Casbah Apulanta Apulanta Stamina, Unborngeneration Poets Of The Fall Zola Jesus (USA) Stella, 10. juubeli tuur Mustasch (Rootsi) Mokoma French Films, Big Wave Riders VNV Nation (Inglismaa) Olavi Uusivirta 18th Funky Elephant Festival Tavastia lastekontserdid: Kengurumeininki 16.4 20 Of Montreal (USA) 18.4 20 Thåström (Rootsi) 19.4 20 Samuli Edelmann 20.4 20 Viikate 21.4 16.30 Jukka Poika & Sound Explosion Band 20 Jukka Poika & Sound Explosion Band 23.4 20 The DØ (Prantsusmaa/Soome) 24.4 20 Red Fang (USA), Black Tusk (USA) 26.4 20 Buzzcocks (Inglismaa), First Times 27.4 20 Notkea Rotta plaadiesitluskontsert 28.4 20 Pariisin Kevät, Sydän Sydän 6.5 19 The Lemonheads (USA) 8.5 20 Sleep (USA) 9.5 20 The Soundtrack Of Our Lives (Rootsi) 10.5 20 Invasionen (Rootsi), Cigarette Crossfire 12.5 20 Happoradio 13.5 18 LM.C (Jaapan) 25.5 20 Wildlife Helsinki: Kool Keith & Kutmasta Kurt (USA) 26.5 20 Wildlife Helsinki 2012: Max Romeo (Jamaica) 3.7 20 Sharon Jones & The Dap-Kings (USA)

Virgin Oil Co.

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi.

Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.

Tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

31.3 19 Guardia Nueva Helsingi Muusikamajas 23.5 18.30 Ozzy Osbourne & Friends Helsingi Hartwall Areenal 16.6 14 Sting-Helsinki Classic Helsingis Kaisaniemi pargis 12.8 17 Madonna – World Tour 2012 Helsingi Olümpiastaadionil

Helsingi linnaorkester Muusikamajas, dirigent John Storgårds. Foto Heikki Tuuli

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. www.kuudeslinja.com. Kava kodulehel.

Festival Lisainfo www.festivals.fi 17.–22.4 18.–22.4 25.–29.4 7.–12.5 8.–13.5 16.–19.5 16. –20.5 17.–20.5 26.–27.5 31.5.–9.6 2.6.–10.8 5.–10.6 5.–16.6 7.–10.6 7.6.–30.8 7.–17.6

Tampere Tantsuvool – nüüdistantsufestival Tampere Biennale, kodumaise muusika tähtsaimad näod, uusimad heliteosed ja parimad muusikud April Jazz Espoo Mukamas 2012 – rahvusvaheline nukuteatrifestival Helsinki Spring Light Chamber Music – maailma kaunim kammermuusika Tomateid! Tomateid! Stand upkomöödiafestival Hämeenlinnas Vaasa koorifestival KUULAS – rahvusvaheline laste teatriüritus Kouvolas Maailm külas – festival Helsingis Kaisaniemi pargis Kokkola Ooperisuvi Orivesi Suvi Riihimäki suvekontserdid Naantali muusikapäevad Laste Laululinn Salos Oreliöö ja Aaria Espoos Ilmajoki muusikapäevad

Mess Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.

29.3–1.4

6.–9.4 17.–19.4

27.–29.4

Sisusta! 12 sisustus algab väikestest asjadest Oma Mökki 12 suvilamess Oma Kodu 12 koduehitus- ja remondimess OmaPiha 12 aiamess American Car Show 2012 FinnTec 12 metalli- ja masinaehitustööstuse suurüritus ToolTec 12 metalli- ja masinaehitustööstuse suurüritus SeaTec Helsinki 2012 merendusja kaubandusmess. PINTA 12 Model Expo 2012 mudelimess Laps 2012 aasta lõbusaim nädalavahetus lastega peredele OutletExpo 2012 kevad PetExpo 2012 rahvusvaheline lemmikloomamess

Muuseum ja näitus NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni Kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi.

Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Kuni 7.5 Kuni 7.5 25.5–30.7

Andreas Eriksson & Roland Persson Kristiina Uusitalo Carnegie Art Award

Kunstimuuseum Ateneum

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi.

Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Kuni 29.4

Carl Larsson: Hea elu jälgedes

Kuni 29.4 Kuni 29.4 Kuni 20.5 1.6–14.10

Pere pildis Alexander Reichstein: Kodus Fokus: Ilona Harima Helene Schjerfbeck

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi.

Tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.

Avatud suvel 1.6–31.8, E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Püsinäitus Soome disain Kuni 4.3 Unpolished 12 Poola uus disain Kuni 6.5 Designworld maailma nüüdisdisain

Hakasalmi villa, Helsingi Linnamuuseum

Karamzininkatu 2, Helsingi. Tel +358 9 169 3444.

Avatud K–P 11–17.

Püsinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest 1.5–31.12 Teemanäitus kogumikust Punane

Helsingi Linna Kunstimuuseum, Tennispalatsi Salomonkatu 15, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.

Avatud T–P 11–20.30.

15.6–12.8 Iron sky

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.

Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Kuni 17.6 Kuni 20.5 9.3–9.9

Thank You for the Music − kuidas muusika meid puudutab Janet Cardiff & George Bures Miller Päin näköä! uued koomiksimudelid

Teaduskeskus Heureka

Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99, www.heureka.fi.

Seurasaari Vabaõhumuuseum

Seurasaari, 00250 Seurasaari. Tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8). E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Teater/muusika Finlandia-talo

Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi.

Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad vingeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Helsingi Linnateater

Sinebrychoffi Kunstimuuseum

Soome Rahvusmuusem

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid 1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil 3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T–P 12–16

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi.

Tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.

Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi.

Soome Rahvusteater

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Savoy-teater

Kasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Soome Rahvusooper

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.

Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Soome Postimuuseum

Tampere Ooperiteater

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Püinäitus Jutustusi Soome Postist

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.

Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Soome Klaasimuuseum

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki.

Tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar– detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Muu üritus

Alvar Aalto muuseum

(www.tapahtuma.tv)

Alvar Aallon katu 7, 40101 Jyväskylä.

Tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi.

Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Püsinäitus Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

20.4 18.30 Michael Bublé, Hartwall Areena, Helsingi 29.5 18 Cesar Millan Live, Hartwall Areena, Helsingi

mkm Helsingi

24

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

MIS KUS MILLAL

majutus

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com.

Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19.

Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

hostelid

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi.

Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellid

Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga.

Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vanglamiljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest.

Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/ glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

klubid

Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 14–22.30. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi, avatud E–L 17–24.

Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590 Avatud E–N 11–02, R–L 11–03, P 12–24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid.

Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega.

ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com, avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi, avatud E–R 11.30–23, L 17–23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi, avatud E–R 11–24, L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–02, L 12–02. 1892. a asutatud

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. www.merimakasiini.fi, e-post: ravintola@merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–23, L 12–23, P 12–22.

Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950 e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21.

Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´s Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_ carlito_s_helsinki. Avatud E–T hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–22, K–R hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–23, L hommikusöök 7–10.30, a’la carte 13–23,

P hommikusöök 8–11. Carlito’se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5000, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi.

Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11–24, T–N 10–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

kohvikud

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi Avatud E–R 7.30–20, L 9–20.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Foto Royal Ravintolat

Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel

Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume Avatud T–N 18–23, R–L 17–24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

kämpingud

Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel.

Crand Casino Helsinki, foto Royal Ravintolat

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. www.fazer.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, www.gch.fi, avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18.

Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02.

Club Liberté pakub elavmuusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E 11–22, T–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) K–L 18–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi, avatud P–N 20–01, R–L 20–04.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata esinemiskava kodulehelt.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Live-esinemised reedeti ja laupäeviti.

Täpsem info kodulehel.

pubid / õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud T–N 16–01, R 16–03, L 18–03.

Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti.

Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22.

Brittide pubihõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

25

MIS KUS MILLAL

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet.

Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubanduskeskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.

Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus

müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15.

Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aastaringselt avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi.

Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18.

Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab.

Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi,

laevad lennud Eckerö Line

Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus) Laev: Nordlandia Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal www.eckeroline.ee

LindaLine

Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal www.lindaliini.ee

Tallink

Eestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus).

Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Finnair

Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Air Baltic

Viking Line

Flybe

Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660, www.airbaltic.com

www.flybe.ee

Estonian Air

Eestist helistades 16 101 (kõne 1.50 eur + kohaliku kõne maksumus) Välismaalt helistades +372 6 401 161 www.estonian-air.ee

www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust.

Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed.

Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.

Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16.

E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2-4, Helsingi.

Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi.

Muuseumist saab teavet ajalehetööst

ja selle ajaloost.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.

Avatud T–P 11–18, www.teatterimuseo.fi.

Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.

Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi

mkm Helsingi

26

T H E B A LT I C G U I D E ™ KEVAD 2 0 1 2

MIS KUS MILLAL

Pukinmäki

LänsiPakila

Kaarela Pitäjänmäki

Mellunmäki

Maunula

Latokartano

1 Kauppakeskus Ruoholahti,

Myllypuro

Haaga

Itämerenkatu 21a

3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Pasila

Herttoniemi

Vallila Alppiharju TakaKallio Töölö

Reijola

Seurasaari

4 Forum, Mannerheimintie 20 5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kulosaari Mustikkamaa

6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

VironKorkeasaari niemi KatajaKampinnokka malmi Lauttasaari

2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Vartiokylä

Vanhakaupunki Munkkiniemi

Kaubanduskeskused

Oulunkylä

7 Kauppakeskus Kluuvi,

Laajasalo

Aleksanterinkatu 9

Ullanlinna

Vaatamisväärsused

Helsingi kesklinn

Tavastvägen

Suvann on t

Vääks

Vilhon

tori

t Pe u ng erk uja

Lin tula h-

rk a

ge

Pe n

Vega ellamo nk atu

P länääskyrn S lahuviden k

atu

Kustaankatu

Harju k

To

Sö rn äis ten ran tat ie

ka tu nin

th a

Po r n b. ranta

Pohjo isrant a

am ak

atu

Ria tonkl- Eläin j lä Tuu n äk .kj surule n kj-

in t

-K od

ont

rkke

Papink

It. Papink

L.

Pu

Sat

Siltat

ot Oik

Kaivopuistonranta

tie Ehr enströmin

Su on ion k

nin str é

Ca

Laivurinrn

Ve sa nn

E.

at u

St ur en k

Al pp ik a tu

ka tu

en k

ist ok

atu

Siu nti on Ko k tka nk

liti e

nkat u

inrn

Malm

Fr

nk

He T in saaammolan ren i- k H k ka Tiv go an tu olit nk Ink ie oo

K nin ajaa k -

S m aiaa nk

Ve turitie

Tiv o

m feltin t

e toti uis

La i

Sofiankatu 4

2 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland, Erottajankatu 7

5 Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Pon.

nnant

- nP ivo Karn h

to

ri k

C. t We n c li nkt sel- t

Lapuank

yömehTen k La kodstinenk Lapin rinne

i kon k

Muuseumid 1 Helsingi Linnamuuseum,

Kinod ioli Kall

e täin

j

katu

Vyökatu

Sau

Mannerheimintie 53

Katajanokka terminal

Olympia terminal

I

WC

Teollisuuskatu 6

Kr na uunuvKauppiaank vak uor Ka atu enkat taj an u ok an la i tur WC i

Kylpylän aukio

nti e

Siltasaarenkatu 12

Mannerheimintie 19A

Luotsi-

Eteläsatama

Myllyt

s Pui Iso

Me

Kaivopuisto Eh ren str öm i

8 McDonald’s, Hakaniemi

11 McDonald’s, Töölö

Laivastokatu

Katajank

derint lan

Vaihd ek

Kaivokatu

12 Hesburger, Töölö

Ka

u kat

ank

uk se

Cygn ae

k-

seCalo nk ni u

naksent kan

H ie t a

K

ontie

Töölöntorink

ink atu

Ste nb

saar ent

d strands

Mannerheimintie 20

4 Hesburger, Rautatientori

Halkolaituri

K ranatnava a -

Katajan puisto

llan

u ytpolk

Itäinen

1

KAIVOPUISTO

Merisatama

Fredrikinkatu 65

3 McDonald’s, Forum

Helsinginkatu 28

nsi

Neits

atu enink Kapte nkuja Pietari u kat Huvila kuja Huvila nkatu ri Laivu

Horn

Eh

eVadnstkj na jänk yytä eenp Hylk

Laivastn-ajank varu

Itämerenkatu 14

2 Hesburger, Tennispalatsi

10 McDonald’s, Teollisuus

iva

La

k

katu

Kiirsöögikohad 1 McDonald’s, Ruoholahti

Hanasaari

Hakaniemenranta

Meritullink

Mariankatu

Ritarikatu

Pyhän Henrikin aukio

ietim Raeank h

rin

-

n Pietari

Ha na saa ren k

9 Hesburger, Kallio

Muuk al.

WC

atu Merik nta anra m ta sa Meri

Sirpalesaari

Maurink

nkatu maninkat

vuorenk

nk

rti

u nk

Ka

u akat

k iehen

Peräm

torn Tähti katu iehen m ri Vuo

Tehtaankatu

WC

Aspnäsg

Snell-

Kopernikuksent

be

tu inka

Tivolinkuja 1

Kasarminkatu 19

terminal

Arg e

11 Linnanmäki lõbustuspark

Parruk

kj

Tervasaare nkannas WC

Makasiini terminal

Tähtitorninvuori

ULLANLINNA

Sirpalesalmi

k Nä

Eteläranta Unionkatu

Fabianink

Bernhardinkatu

Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan Jääkärink

uja nk ise teh uja Ve ink

Si

Sa n

Agri

Siltasaarenk

7

Kaartinkj

Nordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaed

Kluuvikatu 7

KAARTIN-

Kasarmikatu

atu

atu

Korkea-

ink

Al

.

Kiv

k en ieh

Hallitusk

Senaatintori

E. Makasiinik

Ullanl.k

atu

2

Savilankatu 1B

9 Helsingi jäähall

7 Hesburger, Kasarmitori

Maneesik

Kirkkokatu

Paavo Nurmen tie 1

8 Finnair Stadium, jalgpalliplats

Hammarskjöldintie 1 A

nku ja

KRUUNUNHAKA Rauhankatu

7 Olympia staadion ja vaatetorn,

6 McDonald’s, Kluuvi

Liisankatu

P. Makasiinik

P. Roobertink

nk

Helsinginkatu 58

6 Sibeliuse skulptuur, park

Vuorikatu 14

Vironkatu

Kasarmitori

e or

Flemingink

Alp.rn

Kaarlenk

atu nk WC

tak Ra

m atu en k vuor eri tu M Puna ka en eh i WC m tu a nk rsi pä Pu Se Tehtaanpuisto Tehtaankatu Edel- feltint ik k s n tu n Rehbinde Muarenka Spera rint sa intie Engeline- atu k aukio Hearn nk sa re ho A r . re J n sv A ä r d i nt ie taBirisigk at Eir anra u la nta ra nt a n a Eir Pyhän Birgitan puisto

Maneesik

Kasarmikatu

rik

PUNAVUORI

rti

be

o Ro

Rikh.

Allotr iankj

Lutherinkatu 3

5 Helsingi Rahvusooper

5 Hesburger, Kaisaniemi

1 KAUPUNKI 2 Pohjoisesplanadi WC WC Eteläesplanadi 4 Kanava

4

Eläin lä

Kruun.

Oikok

Fabianinkatu

atu

m

n de Uu

Iso

ask

ta

Mikonk

6

WC

Erottajank

di var

ed Fr

le Bu

k aan

Vuorik Kluuvik

Keskusk

5

kj

Kirja työn.k Kristianink

l t av.penger

76

Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,

k

Haka-

nkatu ore avu Silt Yliopisto

Yli- opistonkatu

Aleksanterinkatu

3

Ludv.

Sinebrychoffin puisto

kk Tela

in k

M

atu

n.k

For d

3 Kaivokatu 5

nk

ink

nk

u np

2

WC

all

1 5 iem n isa Ka

WC

A

r ik

de de H.

tu ka

van

k tin ro nn Lö 2

le Ka

ink

ham

lah eta

vak

ie k int n i eim Georg rh ne tu an ka M an nn

ed Fr

tu ka

-

Munkkisaari

Mata salmelankj

n tie anieme Kais

ie

kin

ri Ee

M

ja

kj

k enWC

Hietalahdentori

WC

4 Rautatientori

M

Senatintori

Siltavuoren- niemen silta salmi

J. Ste

KLUUVI

t R is Plazan

hd den enk

Näkinsilta nie ka WC Ha enk Hakaniemenranm ta Hakaniemenranta

Botaanikaaed

int

hd

nk rti be Al

la ho

Hietalahti

sa

en

eim

k WC

ra Ab

yKö

la e ta

lli o

nkj

oka

Jätkäsaari

ar

denk

ta hde nran

Länsi terminal

Ka

n kon

j

k nin

Hietasaarenku

ja

ku

din

Ah

aj itta

Sau ido

se Po

tori

M

lo-

Hi Hi

uja

LÄNSISATAMA

KAMPPI lah

lahti

Kaisan iemenr an ta

Lin tul a

Sörnasstrandv

Siltasaari

Vilhonk

r jö k Y katu 4 en on os kk Sim e K U. sa-k Kamppi n Ka ulu Kampin- ko

2

m Hä

Hakaniemi

Kaisaniemi

Mauno Koiviston aukio

3

a

Puut.

3

mo

lin j

Käe

Ka iku Ka kj ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap an e Pannunti Heli-äisp iemen kakunee k m puistikko es

o ikk

2 Helsingi Toomkirik, 3 Parlamendihoone,

V

Vilh on vu vuorenk j

Sörnäinen

Aa ninkatu anze rkkelinkatu linkj

co la

Kaisaniemi

Mannerheimin aukio

nk

o Ru

tu

ta an k lar ön Jaa tyt ssi e M Selkämeren- katu puisto ojan p iv a La

M

Lapin

Santakatu

in-

n

La kodstinenk

Rusokkikj

Selkämerenka

1

Ruoholahdentori Kanal

ja ku jan po ssi ank Me am sat nsi Lä

Ruoholahti

M

Itäm.kj

Loisto kj

Kellosaarenk WC Kaapelitehdas a arenrant Kellosa

Santa kj

Ruoholahti Harma

Kasuunikj

Länsisat.k

Kaapelipuisto

Marian sairaala

Lapinlahdent Kappeli Ortodoksinen hautausmaa

tori

1

erh

in erg -b ne Ru atu

a katuS

Porkkalankatu Itämeren-

Itämerenkatu

a ror Au

u kat tie tu uta eka Ra utati Ra 2

Po eläin Et Malm in

Lapinlahti

3

nlahdenk ölö Tö

Arkadiankatu

Lepp ä suonk oine en hj

Sairaala

mzin Kanrata ra

.k ed Fr

gm Da

nn Ma

rik

r

a-

ee Frsenk

ö

Luth e

Perhon- kat u Hietaniemenk

enk - r Lepakon isaa m aukio l Sa

tu nka

4

as

a ant p.r stö Sää Paasi- 8 vuorenk

Pitk änsi llanr an

M

Torkelinmäki riSnakka-

Kanavakatu 1

Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav atu .k

rink po na Ki

inkatuH Helsingdolfink a rju

Vi id

M

Saarin.k

tu ka

lö Töö

lön

V. Stoolin k atu

u ari nkat

Temppelikat u

Mus e ok tu ka in

katu

Vaasankatu

lin ja

WC

Siltasaarenkärki

ö Tö atu

k

nk KALLIOArgic olank

lin ja

Eläintarhanlahti

10

dan

- Helsinginkj WC Kaar lenkj

Ko lm

en

am a ra

sis Ki ven

Harju

Ne ljä s

Kaisa niem en

nk

Brahen puisto

Länt.

Alp.rn

tu ka

atu

Tunturik

k

at u

lan

tu ka

Museok

9

To in

Finlandia inlandia Talo al alo

senk

I lm

äm Väin

Sammon

Väinämöisen urheilukenttä

en kat u

Hietaniemen hautausmaa

ok Muse

atan eling Mech isenk

riont

Hi eta nie m

Oksa

ETU-TÖÖLÖ remato

su

lön

Marta Ypyän aukio

n

Wallinin k

u Ru

ö Tö

ine Etelä

W lin alink j

Al ek

Kallion urh. kenttä

E l äi tarhanti n e

Töölönlahti

atu

Sat

Kaupunginteatteri

5 1

sk

tsä nk atu Mänt län

äe

atu

Kalliolanrn

3

länk Rahvusooper Kive

WC

nen Pohjo Sigurd Frosteruksen puisto

j

En si l inj a

ng l si He

Döbelnink iankatu Hesper iankatu Hesper o Apoll nk

WC

Lenininpuisto

lik

mäki

WC

WC kenttä

Tykistön k Sandelsin k

TAKA-TÖÖLÖ

Tiv o

nk

uu

Eli m

WC

11 Linnan-

10

ym Mänt äen t

e men ti

ie int im

Hyks Psykiatria keskus

Helsingi talveaed

hk Ta

Nur Paavo

e rh

ne

tu ka

ilu

an

k liu ibe WC S

ve

ALPPIHARJU

Mäntymäen

tu ka sen

nk k se eliu Top

Kivelän sairaala

atu Kesäk

Taivallahti

M

k

in nth

Ca

Mechelingatan

Merikannontie

Sibeliuksen puisto

Toivo Kuulan puisto

he Ur

a

Topeliuksenpuisto

Ki

Kirstink Kirstink

nn Mi

siPaiavenk k

en-

Kajanuksenk Kajanuksenk tie linnan e nti no an

rik Me

6

WC

12WC

atu nk sto ali m Eino Leinon k Hu

rrenttie Rajasaa

ja Ra

7

is

Vesilinnank

Alppila

Olympia O Stadion St tadion

k Linnankosken

L innankoskenk Humalluodon puisto ie

viSaank l uRuank s

ek s

Viipurikatu

Alppipuisto

Uim as a dio potlk u nin-

Finnair Stadium 8

Al

Po r Lo voon v ii k a sa nk tu

llis

Länt. Brahenk

Me

ivä nk Päinna r sseniuk senk

9

atu

tie din jöl sk ar m m Ha

Nor den ski öld ink

k

nk ukse

lin

Reijolank

Eläintarhan urheilukenttä

Jäähall Jää ähall

Karjalan-

Kirstinkj

ul nt

lö

11

k k nan jer ckin t st e vas l Lyb a T Las e t ika i M

äck

Käpylän kuntoutuskeskus

atu

adiont nen St Pohjjoi

ö Tö

MEILAHTI Meilahden sairaala

uk

atu

ie

ur ik

Laakson ratsastuskenttä

sairaala

Ur he il

Vi ip

inkat u

äkä Laakson

eli Top

Ha Kirjasto art m an in k

int

Auroran sairaala

atu

Te o

ie nt raK EHu an a- I a g rn t nar uho asal e P an t int nt av j lun v ie ie .

Ou Suv tä- ent Va Ähint itele t r e n n Ke aj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie tie Päijänilan teent Vall t teen n ä Päij t yn

j ks.k Vää

eim

Lä

a

ntie

laj

k r in

Ni ian ls ok en iänk N tie atu

To

Pi h

erh

Sipoonk

ne

t in t rta en Vi ine Ro

M an n

k

tu inka rion

LAAKSO

n katila

älkä

Palk

L ke iuku rin la kj aVe n Ru tiili nk l aa l l a j ke r Tr av inkj err si k uja

1 Uspenskij Katedraal,

2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15

Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

ajalugu

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 2

27

Soome presidendiametile oli kaua omane suur võimutäius, võiks isegi öelda, et Soomes valitses kuningaspresident. Pärast Kekkoneni on presidendi volitusi järjest vähendatud.

Sarasmo

JUTUSTAB

Kuningaspresident suurvürst. Seega tunnustas Lenin Venemaast irdunud suurvürstiriiki ja asi oli ühel pool.

TEKST ANTTI SARASMO, FOTO TBG

Nii Eesti kui Soome olid 1930. aastate lõpus mõlemad presidentaalse valitsusvormiga riigid. Presidendil oli riigis tegelik võim ja tema õigused olid suured. Presidendivõimul olid mõlemas riigis siiski väga erinevad juured. Soomes ulatuvad need tagasi ootamatu ajaloopöörde ja Rootsi kuningas Gustav III-ni.

GUSTAV III JA ALEKSANDER I Rootsi viimane ainuvalitseja oli kuningas Karl XII. Ainuvalitseja oli kuningas Jumala armust ja esindas Jumala võimu maa peal.

Umbes nii tol ajal absolutismi olemust põhjendati.

Rootsi suurriigiajastule pani punkti pikaleveninud Põhjasõda (1700−1721) ja suurimaks süüdlaseks peeti ainuvalitsejast kuningat.

Sõjaretke käigus Karl XII hukkus ning järgmise kuninga võimuulatusele kehtestati juba ranged piirangud. Võim Rootsi riigis (kuhu Soomegi kuulus) oli läinud riigipäeva kätte. Nii kindlalt, et mingil ajal oli parlamendis kasutusel tempel, millega uutele seadustele lisati kinnituseks kuninga allkiri.

1771. aastal tõusis Rootsi kuningaks kahekümneviieaastane Gustav III. Teda ei rahuldanud kuninga ametikoht kummitempli aseainena, ta ihaldas tõelist võimu.

21. augustil 1772. aastal tegi Gustav III sõjaväe kaasabil riigipöörde. Rootsis ei taastatud ainuvalitsust, kuid uues põhiseaduslikus ühendkuningriigis oli kuningal riigiasjadesse sekkumiseks palju suuremad võimalused.

Kuninga kätes oli täidesaatev võim, s.t valitsus tegutses tema alluvuses. Kuningal oli ametisse nimetamise õigus, s.t ta määras riigi ametipostidele talle sobivad inimesed. Kuningas otsustas, kuidas riigi rahasid kasutada. Uute maksude määramiseks pidi ta riigipäevalt siiski nõusoleku saama.

Nii kuningal kui riigipäeval oli uute seaduste vastuvõtmisel vetoõigus, kuid riigipäeva kokku kutsuda sai ainult kuningas.

18. sajandi Rootsi riigiõigus on Soome presidendiga otseselt seotud. Teatavasti vallutas Venemaa aastatel 1808−1809 toimunud sõjas Rootsi kuningriigilt Soome alad. Sõda alles kestis, kui tsaar Aleksander I kutsus Porvoos kokku Rootsi riigipäeva Soome esindajad. Jalgratast ei olnud vaja leiutada. Rootsi kuninga volitused olid nii ulatuslikud, et Aleksan-

JÄLLE KUNINGAS Samal ajal hävis Soomes parlamentarism. Seadusandliku kogu valimisi peeti 1917. aasta 1.−2. oktoobril ning nendel valimistel kaotasid vasakpoolsed enamusele. Ajastu oli radikaalne ja inimesed ühes sellega. Vasakpoolsed ei nõustunud parlamendivalimiste tulemustega. Soomes puhkes kodusõda, mis lõppes alles mai alguses 1918. aastal. „Revolutsioon” pani paljud parempoolse maailmavaatega inimesed mõtlema, milline võiks olla stabiilsuse garantii. Ehk oli siiski targem valida uus kuningas? See oleks ikka veel olnud seaduslik lahendus, sest Soome suurvürsti ei olnud troonilt kukutatud − troon oli lihtsalt tühi.

Kuningaotsing edenes omasoodu ja lõpuks valis parlament erakorralisel istungil 9. oktoobril 1918. aastal Soome kuningaks Hesseni printsi.

Enne kui vastne kuningas jõudis oma uude riiki, veel enne seda, kui ta oli ametlikult nõustunud krooni vastu võtma, varises Saksa keisririik kokku (9.11.1918). Saksamaal sündinud kuninga idee aegus ja kogu projektist loobuti.

Kekkoneni pika valitsusperioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama. der I ei pidanud tegema muud, kui hakkama Rootsi kuninga õigustes Soome valitsejaks. Soomest sai suurvürstiriik ja Vene tsaarist Soome suurvürst.

Soomlased lõikasid tõsiasjast, et Soomet ei ühendatud Venemaaga samadel alustel kui Eestit, palju kasu. Soome Suurvürstiriik oli riik riigis, vaid selle valitseja oli Vene keiser.

KERENSKI JA LENIN 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati Vene tsaar. Kui Venemaast sai vabariik, kadus ka Soome suurvürst. Kes siis hakkas Soome suurvürstiriigis vanu Rootsi kuninga õigusi kasutama?

Suurvürsti võim läks Soomes üle senatile ehk valitsusele. Senat oli demokraatlikult valitud parlamendi toetust nautinud parlamentaarne valitsus. Pärast Veebruarirevolutsiooni valitses mõnda aega arvamus, et keisri võim oli üle läinud Ajutisele valitsusele ja nii oli Kerenskist saanud Soome ametlik riigipea.

Segases olukorras kuulutas Soome parlament (Eduskunta), et kõrgeima võimu kandja on Soomes rahvas, mitte Venemaa valitsus. Sellest avaldusest oli vaid lühike samm iseseisvuse väljakuulutamiseni.

Soome kuulutati iseseisvaks ja heade tavade kohaselt mindi sellest teatama riigile, millest oldi just lahti rebinud. 1772. aastal Rootsi kuninga poolt röövitud ja 1808. aastal tsaar Aleksander I poolt omastatud võim oli ametlikult sattunud Lenini kätesse. Kuid Lenin ei olnud ju enam Soome

KUNINGA PÄRAND Uus parlament valiti märtsis 1919 ja see sätestas Soome uue riigikorra − Soomest sai vabariik. Uuele vabariigile valiti esimene president 1919. aasta juulis.

Soome suurvürsti ja plaanitud Soome kuninga volitused olid suured. Need kandusid paljuski üle presidendile. President nimetas ametisse valitsuse, millele pidi kuuluma parlamendi usaldus. Presidendil oli õigus vajadusel parla-

Soomes hinnatakse esimesi presidente kõrgelt.

ment lammutada ja määrata uued valimised. Presidendil olid ka suured õigused ametissemääramise osas, ta oli kaitsejõudude ülemjuhataja (sõja puhkemise korral võis ta vastavad volitused kellelegi üle anda) ning loomulikult juhtis president Soome välispoliitikat.

Vastavaid õigusi kasutasid ulatuslikult nii Svinhufvud (1931−1937) Mäntsälä mässu (Soome „vapside” relvastatud riigipöördekatse) maha surudes, Risto Ryti (1940−1944) sõjaseisukorras, J. K. Paasikivi (1946−1956) nn ohuaastatel pärast II maailmasõda kui Urho Kekkonen (1956−1982) lihtsalt niisama.

Kekkoneni pika valitsusperioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama. Esimene muutus oli kuueaastase ametiaja jagamine kaheks. Seejärel hakati presidendi volitusi vähendama.

Vähendamine toimus iga kord põhiseadust muutes ja nii, et muudatus hakkas kehtima järgmise presidendi ametisse astumisel.

Soome tänase presidendi Sauli Niinistö õigused sarnanevad järjest enam Eesti Vabariigi presidendi õigustele, kuid Soome presidendil on ikka veel pisut rohkem võimu.

Soome president ajab välispoliitikat koos valitsusega. Samas kõik EL küsimused on puhtalt valitsuse rida. Presidendil on endiselt ametissemääramise õigus, muu hulgas maksab tema sõna Soome panga presidendi ja õiguskantsleri valikul. Soome parlamendis arutatavad seadused esitatakse kinnitamiseks presidendile. President võib parlamendis heakskiidetud seaduse kinnitamist edasi lükata, saates selle hindamiseks ülemkohtusse. Rahuajal on president kaitsejõudude ülemjuhataja nagu Eestiski. Ka on tal armuandmisõigus ja õigus jagada autasusid.

Palju ei ole enam kuninga pärandist järgi jäänud. Soome presidendivõim on teadlikult üles ehitatud nii, et president ei peaks igapäevaelu tasandil poliitikasse sekkuma.

See, mida ei ole võimalik piirata, on autoriteet. Soome president valitakse rahva poolt otsevalimistel, kusjuures presidendivalimiste aktiivsus on tavaliselt palju suurem kui Eduskunna valimistel. See on ka peamine põhjus, miks kõik erakonnad püüdlevad kirglikult presidendi ametikohta. Kuigi president on sunnitud järjest enam taanduma käegakatsutavast võimust, on ta siiski rahva poolt valitud ning tema poliitiline taust mõjutab riigi üldist poliitilist atmosfääri. President on endiselt tähtis.

■

1

2

3

4

5

6

7

8

erassi RAFFAELLON

9

10 Ö

Railway Station KAIVOKATU

3

5 2

ALEKSANTERINKATU

7

E TI

IN

IM HE

ER

4

10 8 Wanha Kauppakuja 6

MIKONKATU

NN

MA

Stockmann

KESKUSKATU

ATENEUMINKUJA

POHJOISESPLANADI

ETELÄESPLANADI

9 1 TEHTAANKATU 12 (Tram 3B)