The Baltic Guide EST Kevad 2013

EESTI KEELES

20

Kõik teed viivad Ahvenamaani Taaskasutuspoed heategevuse valguses Ooperikangelane Urho Kaleva Kekkonen

PINK jälle Soomes Kevad- ja suvestaarid Bruce Springsteen, Bon Jovi, Status Quo…

„BODY WORLDS” HEUREKAS KUNI 22. SEPTEMBRINI

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

www.balticguide.ee

S O O M E K E VA D 2 0 1 3

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub

ESIMEST KORDA SOOMES!

16.2.-22.9.2013

M AA I L MAKUU LU S N Ä INIMKE ITUS HA EH I TUSET FUNKT , SIONE ERIMIS JA T E R EST VISEST !

LIHTNE TULLA – PALJU TASUTA PARKIMISKOHTI! AVATUD IGAPÄEV! | TIKKURILA, VANTAA YHTEISTYÖSSÄ:

WWW.HEUREKA.FI

Tykkimäe lõbustuspark kutsub

suurele seiklusele!

Tykkimäe lõbustuspark - lastega perede lemmikkoht Arboretum Mustila Põhja-Euroopa märkimisväärseim metsapark

Repovede rahvuspark - Soome lõunapoolseim eramaa-ala Verla tehasemuuseum Unesco maailmapärandi objekt...

Hüppa seiklusrajale ja naudi loodust täiesti uuel moel!

Hirmuäratav Loop Fighter viib su võitlusesse Maa külgetõmbejõuga!

Suve uusim atraktsioon on metsik “Atreenalin” seikluspark. Neli erinevat rada pakuvad väljakutset nii pere väiksematele kui ka kogenud seiklejatele. Lisaks on lõbustuspargis ligi 40 atraktsiooni ja mängu ning ka erinevaid teenuseid, mis lahutavad külastajate meelt läbi terve teguderohke päeva.

Tere tulemast Tykkimäe lõbustusparki!

Kouvolan Matkailu WRXULVP#NLQQR À

nult pool id Kouvolas! Ai ...puhkust naud

teist tundi Helsi

ngist.

(135

km)

www.tykkimaki.fi

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

3

Eestlaste tähtsus Soome majandusele

E

estimaalaste reisid Soome on vähehaaval sagenenud.

Ainult Venemaalt saabub Soome veel suurem hulk reisijaid. Viimase statistika kohaselt käis eestimaalasi aasta jooksul Soomes üle 700 000. Reisidest umbes kolmandik oli seotud tööga, ülejäänud olid huvireisid, külaskäigud sõprade ja sugulaste juurde või ka transiitreisid mõnda muusse riiki. Turistid jätavad Soome hinnanguliselt umbes 200 miljonit eurot aastas.

Enamasti on reisisihiks Helsingi, kuid järjest rohkem tuntakse huvi ka ülejäänud Soome vastu. Talvel köidavad turiste Kesk-Soome suusakeskused. Eestimaalaste huvi Lapimaa vastu on näidanud aasta-aastalt kasvutendentsi. Üks põhjus on kindlasti see, et Soomet avastatakse tänu tööreisidele. Kui

tööasjad aetud, sõidetakse tuttavaks saanud meeldivatesse paikadesse või külastatakse mujal elavaid sõpru ja sugulasi.

Tööreise tehakse siiski rohkem kui puhkereise.

Ametlike andmete järgi käib Soomes regulaarselt tööl 30 000 eestimaalast ja sama paljudel on seal alaline elukoht.

Vaevalt leidub kuskil Soomes sellist ehitusplatsi, kus ei oleks tööl ühtegi eestlast. Ka sotsiaalhoolekande valdkonnas on paljud töötajad pärit Soome lahe lõunakaldalt. Eestimaalaste tööpanus on märkimisväärne ning ühtlasi tegelevad Soomes töötavad eestlased Soomele nii tähtsa turismiedendusega.

sisu 10–11 Lääneranniku saarestik Lääneranniku saarestiku ainulaadne ringtee.

Ahvenamaal aetakse Ålvadost – kohalikku õunaviina.

Jukka Arponen peatoimetaja

ajakohast

05 Ilmajoki Muusikapäevadel ooper Kekkonenist. Provinssirock avab festivalihooaja.

restoranid Hiromi, foto Sakiko Nomura

Aprillidžäss toob kevade

turism

08 Helsingi ametlik reisireklaam vs rahva lemmikpaigad.

06–07 Stiilsed raudteerestoranid. Tippkondiitrite hõrgutised.

Sunn ja Savotta keset Helsingit.

majandus

09 Soome filmil läheb hästi.

Hall majandus kontrolli alla?

Pea Pealinna suurima džässiürituse kes keskpunkt on Espoo Kultuurikeskus.

Apri Jazz festival toob Soome taas kord maailma džässApril muusika koorekihi. Kuulsaimad nimed on seekord ehk muu saksofonist Charles Lloyd, esimest korda Soome saabuv saks Grammy laureaat Gregory Porter, komeetpianist Hiromi ja neo soul’i saadik laulja José James. April Jazz toimub Espoos Tapiolas 24.–28. aprillil ning seekord juba 27. korda.

April Jazz pakub sedapuhku varasemast rohkem kontserte ja kõrvalüritusi. Lisaks 17 tasulisele kontserdile hellitatakse publikut kaheteistkümne muusikaüritusega, kuhu on kõigile prii sissepääs. Uuendusena on kavas April Jazz Vintti Presents klubiõhtud, kus külalisteks tuntud Helsingi džässiklubid nagu We Jazz, Söndag Jazz ja Wahoo!. Kolm kodumaist džässbändi esitlevad festivalil ka oma plaati „Ricky-Tick Big Band”, mille solistideks on raadiojaama Suomirap lemmikud Paleface, Redrama ja Tommy Lindgren, Jussi Lehtonen Quartet ja Big Blue Kalevi Louhivuori juhtimisel.

„Sel kevadel oleme panustanud peale kvaliteetse programmi rohkem visuaalsetele detailidele, ümbritsevasse keskkonda ja heaolutunde loomisele. Kultuurikeskuse suures saalis mängitav muusika kõlab ka teistes ruumides ning restoran on avatud poole ööni. Džässitelgi esinejate nimekiri on endisest palju pikem ja telk näeb välja veel vingem kui varem. Lisaks saab peaaegu kõikidele džässitelgi ja kultuurikeskuse kontsertidele osta Show & Dinner ja VIP-pakette,” tutvustab uuendusi festivali peakorraldaja Matti Lappalainen.

April Jazzi pileteid saab osta piletimüügipunktidest (www.lippu.fi).

Kampist bussid nr 105, 106, 107, 109, 110T. Raudteejaamast Munkkiniemi–Revontulentie bussid nr 194 ja 195.

Verkkosaari–Pasila–Munkkiniemi–Revontulentie nr buss 505.

Lauttasaari–Hansaari–Tapiolantie buss nr 501.

Itäkeskus–Kehä I–Otaniemi–Tapiolantie buss nr 550.

Vantaalt Lentoasema–Kehä I–Pohjantie buss nr 514.

Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

Reklaamihinnad 1 lk tagakaas 1/2 lk 1/4 lk 1/8 lk

ostud 16–17 Taaskasutus heategevuse nimel. Eripoed mereteemast kuni hobutarvikuteni.

Bussiühendus Helsingist

Kontakt

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

12–15 Helsingi näitused, festivalid ja kontserdid. Kuopio Tanssii ja Soi. Loomaaia sünnipäev Raunal.

24.–28.4 Espoo kultuurikeskus, Tapiola

Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

KE VAD 2013

kultuur, üritused

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Trükk AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

ajalugu 23 Helsingi 200 aastat pealinnana.

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus)

254 x 375

mm

1/2 lk (horisontaal) 1/2 lk (vertikaal) 1/3 lk (horisontaal) 1/4 lk (horisontaal) 1/4 lk (vertikaal)

254 x 185 125 x 375 254 x 123 254 x 91 125 x 185

mm mm mm mm mm

1/8 lk (horisontaal) 1/8 lk (vertikaal)

125 x 91 61 x 185

mm mm

Materjalid Valmismaterjalid Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite). Meedia CD, DVD

Kaanefoto Pink Livenation Heureka foto: Gunther von Hagensi ”Body Worlds”, Institute for Plastination, Heidelberg, Germany, www.bodyworlds.com

Eteläesplanadi 24 HELSINKI

Forum Mannerheimintie 20 HELSINKI

Tel +358 9 611 217 E-T 10.30-23 K-L 10.30-24, P 12-22

Tel +358 9 694 4207 E-R 10.30-21 L 10.30-19, P 11-19

www.manhattansteakhouse.fi

STEAK HOUSE ALATES AASTAST 1986

d au ele l e ffe imes u B e in el üh

Rax Buffet- söö ja joo nii palju kui jaksad

⁵ ⁹ 9

Buffeelaua maitsevalik on mitmekesine: pizza, kanatiivad, sibularõngad, lihapallid, miniviinerid, lasagne, salat, supp, limonaad ja kohvi.

Helsingi Aikatalo linnakeskuses (Mikonkatu 8) ja Forumi kaubanduskeskuses (Mannerheimintie 20).

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID HELSINGI

-

LAHTI

-

TAMPERE

Tere tulemast!

Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest.

Maitsvad, suured portsjonid.

Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 € Loomaliha grillpihv 12.50 €

Tere Tulemast!

HAAPASAAREN LOMAKYLÄ LÄ Ä / Haapasaari Puhkeküla

Aastaringselt kasutuses olevad kõrgetasemelised palksuvilad 2-8 inimesele Kämpingumajad Kohad haagissuvilatele Telkimisplats, liivarand

REIS B A KEST 2,5 I D TUN

Restoran, kohvik, tantsulava Laste mänguväljak, Majakas Kalastus, Kanuude- ja mootorpaatide laenutus Haapasaarentie 5 FI-34600 Ruovesi, SOOME Tel. +358440800290 Fax. +35834861444 www.haapasaari.fi lomakyla@haapasaari.fi

Piletid ja lähem info telefonil 66 46 000

Turku

RUOVESI Tampere Helsinki

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

5

Suurimad hitid Ameerikast

Seebikaepisoodist maailmatäheks

Mississippi osariigist Escatawpast pärit Ameerika roki suurte nimede hulka kuuluv 3 Doors Down on tuntud eelkõige oma megahittide „Kryptonite”, „Here Without You”, „Let Me Go”, „It’s Not My Time” ja „Train” järgi. Kaablitehase lavale mahub bänd koos oma hittidega täpselt ära. Tõotab tulla tihke rokiõhtu.

Josh Grobani lugu on nagu pesuehtne Ameerika unelm. 2001. aastal pääses ta tundmatu tenorina laulma menukasse seriaali „Ally McBeal”. Kõditavat tenorihäält pandi tähele ja mehele pakuti plaadilepingut. Esikplaat „Josh Groban” oli tõeline müügihitt. Aastal 2007 oli ta 21 miljoni müüdud plaadiga USA kõige paremini müüv artist. Soomes annab klassikalist ja popmuusikat ühendav superstaar kaks kontserti – Helsingis ja Turus.

4.6 „3 Doors Down – The Greatest Hits Tour”, Kaablitehas, Helsingi

Josh Groban „All That Echoes Tour” 21.5 Hartwall Areena, Helsingi 23.5 HK Areena, Turu

Kultuur Festivalihooaja avalöök TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID PROVINSSIROCK

Suviste suurürituste kalendris alustab rokifestivalide hooaega tänavu juba 35. korda toimuv Provinssirock.

Festivali tunnuslause on „Inimeste pidu”, millega rõhutatakse, et kõige tähtsamal kohal on siin sõbralik festivalimeeleolu. Loomulikult ei tähenda see, et esinejate suhtes oleks tehtud mingeid allahindlusi. Neist kahest põhimõttest on korraldajad lähtunud ka sel aastal. Festivalil osaleb tähelepanuväärselt suur hulk nii rahvusvahelisi kui Soome rokkansambleid.

Põhirõhk on asetatud raskemale rokkmuusikale, kuid näha ja kuulda saab ka traditsioonilist festivalirokki. Esinejate hulgas on näiteks Blur (Ühendkuningriik), Bad Religion (USA), In Flames (Rootsi), Children of Bodom (Soome) ja Danzing (USA).

Provinssirock toimub traditsiooniliselt nädal enne jaanipäeva ja tänavu suvi pole erand. Mõned festivalile kutsutud bändid esinevad nädala võrra varem Tamperes Sauna Open Airil. Ratina Festival Parkis astuvad rahva ette Nightwish (Soome) ja Volbeat (Taani). Nii Provinssirockile kui Tampere festivalile pääseb Helsingist mugavalt rongiga. Riigiraudtee VR rokirongidest on saanud juba traditsioon – nn rokkijunat pakuvad Tampere ja Seinäjoe festivalidele jõudmiseks igati mugavat võimalust.

Festivali ajakava ja hinnad leiab nii VR kui festivali kodukatelt www.vr.fi, www.provinssirock.fi ja sauna-open-air.fi.

8.–9.6 Tampere, 14.–16.6 Seinäjoki

Soome kevade TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD FINNAIR, TYKKIMÄKI

Ilmajoe festivalil ooper Kekkonenist

Suve lähenedes leiab kalendrist järjest rohkem osalema meelitavaid üritusi. Mais peetakse Soomes jäähoki MM-võistlusi ja juba juuni alguses algab suuremate festivalide aeg. Külastajaid ootab terve rida klassikalise muusika ja tantsuüritusi ning rokifestivale.

Soome riigimees Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on vaieldamatult oma ooperi välja teeninud. Tema elu oli erakordne ja tema mõju Soome saatusele väga suur.

02 Lõbustuspargid alustavad

Foto Ilmajoen musiikkijuhlat

Kuni keskikka jõudmiseni oli Kekkonen oma maailmavaatelt kindel kommunismivastane. Ta protestis Talvesõja pealesunnitud rahu vastu ja soovis Saksa relvade võitu Nõukogude Liidu üle: „Mida võimsam on venelastevastane hävitustöö, seda turvalisemalt võime vaadata tulevikku”.

Hilisem Kekkonen, kes 1942. aasta novembris ei osutunud valituks Talve- ja Jätkusõja ajal riigi eesotsas olnud valitsuste koosseisu, jõudis oma seisukohti põhjalikult revideerida. Ta ütles lahti oma senistest vaadetest ja varasematest arvamustest. Sellel muutusel oli edaspidi Soome jaoks üüratu tähendus. Kekkonen otsustas sõlmida isikliku liidu nendesamade võimudega, kelle vastu ta oli juba poisipõlvest saati sõna, kirja ja tegudega võidelnud.

Nõukogude Liidul oli Soomes vaja usaldusisikut. Sündis vastastikune sõltuvus. Kekkoneni positsiooni kindlustamisel Soomes jõuti üsna pea seisu, mida sai muuta ainult Kekkonen ise. Libreto autori, kirjaniku ja poliitiku Lasse Lehtineni sõnul räägib ooper just sellest hilisemast Kekkonenist.

Muusika on ooperile kirjutanud Uljas Pulkkis, lavastajaks Vilppu Kiljunen, Kekkoneni rollis saab näha Jyrki Anttilat. Seega on ooperi valmimisse oma panuse andnud tõelised professionaalid.

Ilmajoe Muusikapäevade ooperilava asub Lõuna-Pohjanmaa külamaastikul idüllilise Kyrönjoe kaldal. Ooperi sündmustik hargneb peale lava ka jõel ja selle vastaskaldal. Istekohti on vaatajatele ette nähtud 1250, 10 kohta on eraldatud ratastoolis ooperikülastajatele. Publikuala on jagatud kolmeks sektoriks, igaühes 20 rida. Sissepääs on ülemiste ridade juurest.

7.–9 ja 14.–16 Ilmajoen Musiikkijuhlat, Ilmajoki

Talv pakitakse kokku mai alguseks ning pärast volbrit algab suvine lõbustuste hooaeg. Uusi atraktsioone ja seadmeid tuvustatakse nii Linnanmäel Helsingis, Tykkimäel Kouvolas, Särkänniemis Tamperes kui ka teistes lõbustusparkides üle Soome.

03 Uued laevad, rohkem reise Liiklus Tallinna ja Helsingi vahel muutub järjest tihedamaks. Laevafirmad on tulnud välja veel suuremate laevadega (Tallink ja Eckerö Line) ning lisanud graafikusse rohkem reise. Kevadel lülitab Viking Line oma sõiduplaani aluse, mis on varem sõitnud Turu ja Stockholmi vahel. Isabella alustab Tallinn–Helsingi liinil kurseerimist 6. mail. Laev teeb päevas kaks reisi, mis tähendab, et ka Viking Line’i reiside arv kahekordistub eelmise aastaga võrreldes.

Bruce Springsteen, foto Sonymusic

01 Sündmusterohke kevad

05 Finnair võitis

Soome lennufirma Finnair hakkas lõpuks kasumit tootma. Kasumit kogunes eelmisel aastal umbes 45 miljonit eurot. Tulemus oli positiivne esimest korda pärast 2007. aastat. Lennuliikluse tulevik näib Soomes seega tunduvalt helgem kui Eestis.

06 Majandus kasvama palku langetades?

Soome majandus maadleb allakäigu piiril. Mõned ministrid ja mõjuvõimsad tööstushaid on tulnud lagedale ettepanekuga palku langetada või vähemalt lükata edasi palgatõusu. Mõistagi on selline idee ametiühingutele vastuvõetamatu, kuigi paljude soomlaste arvates võimaldaks 3000 euro suurune keskmine palk palgataset natuke alandada.

04 Suured peod

07 Bruce Springsteen Turus

Kevad on suurte pidude aeg. Kõigepealt saabuvad lihavõtted, mida peetakse traditsiooniliselt rahulikult ja perekeskselt. Ainult suusakeskustes on sel ajal tavalisest rahvarohkemad nädalalõpud ning ohtralt vene turiste.

Kuu aega hiljem toovad kevadpühad linnatänavaile karnevalimeeleolu. Juuni alguses pidutsevad kogu Soomes abituriendid ja kõrgkoole lõpetavad tudengid.

Suurematest pidustustest saavad osa ka turistid.

„Born To Run” albumiga läbimurde teinud Bruce Springsteen & The Street Band on Ameerika roki alustala.

Suurepärase esinejana tuntud The Bossi plaate on maailmas müüdud üle 120 miljoni. Oscari-võitja ja mitme Grammy omanik annab 7. ja 8. mail Turus HK Areenal kaks kontserti. Kaasa teeb loomulikult ka legendaarne El Street Band.

6

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

Pealinna rokifestival

Itaalia kuldkõri

Üheksandat korda toimuva linnafestivali Kivenlahti Rock programmis ulatavad üksteisele käe suve parimad peobändid ning kõvad metall- ja raske roki bändid. Kaasa teevad näiteks Whitesnake, Hardcore Superstar, Stone, Haloo Helsinki ja PMMP.

Oma lauljakarjääriga juba 1981. aastal algust teinud Eros Ramazzotti tõusis rahvusvahelise tähelepanu orbiiti tänu esinemisele 1984. ja 1985. aastatel San Remo festivalil. Staadionite ja muude suurareenide vääriliseks täheks on Ramazzoti saanud kogu maailmas viimase 15 aasta jooksul. Muu hulgas oma hittide „Più Bella Cosa”, „Cose Della Vita” ja „Più Che Puoi” poolest tuntud Ramazzoti on müünud üle 50 miljoni albumi.

7.–8.6 Kivenlahti, Espoo

29.5 Eros Ramazzotti, Hartwall Areena, Helsingi

Senati väljaku restoranid

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Kui satute Helsingi peaväljakule Senaatintorile, siis tasub meeles pidada, et siin asub mitu väga meeldivat restorani ja kohvikut.

Sunn: vaatega toomkirikule Nüüdisaegne restoran asub ühes vanimas Helsingi hoones, kus võib kergesti vaimus 100 aastat tagasi kanduda.

Sunni lõunamenüü pakub suppi, salatit, praadi või mõnda muud kergemat toitu, mille hinnad jäävad 10.30 ja 13.50 euro vahemikku. Nädalavahetustel on brunch.

Pärast kella 15 võib aga tellida toite põneva à la carte menüü järgi.

Esindatud on peamiselt Euroopa ja Skandinaavia köögi road.

Juhtun restorani sisse astuma lõuna paiku ja otsustan proovida kana. Küpsetatud kana- ja peekonitükid serveeritakse lehttainast kaane all väikses potis koos riisi ja sibulakastmega. Toit saabub peaaegu kohe pärast tellimuse esitamist. Ettekandja selgitab, et salatibaar ja vesi on hinna sees.

Salatibaar on lihtne, kuid sisaldab kõike vajalikku. Hiigelkauss sisaldab salatisegu ja riivporgandit, selle kõrval on kastmed. Tegin näiteks kindlaks, et virsikukaste sobib magusa porgandiga suurepäraselt.

Ja loomulikult on saadaval kohapeal küpsetatud värske leib.

Eriti maitsvaks teeb toidu võrratu vaade Senati väljakule. Ka sisekujundus lähtub ajaloost: kõrged laed,

KUIDAS LEIDA? Savotta, Aleksanterinkatu 22, Helsingi http://www.asrestaurants.com

kroonlühtrid, milles elektripirnide kõrval on ka küünlaid, vana kapp täis raamatuid, stiiliga haakuvad lauad ja toolid. Terviklik üldmulje muudab toiduelamuse täiuslikuks.

■

KUIDAS LEIDA? Restoran Sunn Aleksanterinkatu 26, II korrus, Helsingi www.ravintolasunn.fi

Autentne Savotta Savotta on klassikaline Soome kööki viljelev restoran, mille sisekujundus on vormistanud stiliseeritud taluõueks.

Stiilipuhas atmosfäär ja menüü

Salatibaar: lihtne, värske ja maitsev

Valge võlvlagi, seinad meenutamas piirdeaeda, aknalaudadel igat sorti vanakraami: akordion, kohvipurgid, plekist teekannud jm.

Lauad-toolid on puidust ja igaüks isemoodi. Kokkuvõttes tekib ruumis omamoodi õdus atmosfäär.

Külastajatele pakutakse traditsioonilisi roogasid kalast, ulukilihast, köögiviljadest ja marjadest. Tooraine on pärit eranditult Soomest ja toit valmistatud vanade järeleproovitud koduste retseptide järgi.

Liha Karjala moodi (22.50 €) tuuakse lauda paksul puualusel. Sellel asub kaks malmnõud, millest üks sisaldab hautatud lamba-, looma ja sealiha ning teine kartuliputru.

Kõrvitsa-pohlasalatit serveeritakse väikses metallkruusis. Ilmselgelt on tegemist n-ö koduste toi-

tudega. Mustikapirukas (11.20 €) ületab kõiki ootusi. Väike ümmargune kaetud pirukas on valmistatud õhukesest liivatainast, täidiseks värsked mustikad ja kõrval värsked põldmarjad, aedmaasikad ning soe vanillikaste. Uskumatult maitsev!

Suhtlemisaltid ja hoolitsevad ettekandjapiigad ei jäta külastajat hetkekski tähelepanuta. Nende juurde tahaks tõesti tagasi.

■

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

Helloween miniturneel Helloweeni muusikas ühinevad heavy metal, trash metal ja speed metal mõnusalt ühtseks stiiliks, mille ühisnimetajaks on power metal. 1982. aastal Hamburgis asutatud bändis on aegade jooksul vahetunud mitmed liikmed, kuid see ei ole nende populaarsust kuidagi kahjustanud.

29.3 „Helloween – Hellish Rock Tour Part II”, The Circus, Helsingi 30.3 Pakkahuone, Tampere 31.3 Club Teatria, Oulu

7 Auhinnatud kantritäht Lucinda Williams Laulja ja laulukirjutaja Lucinda Williams kuulub kindlasti americana ja folkroki tippude hulka. Ohtralt tunnustust pälvinud artisti tuntakse jõulise ja hingestatud esituslaadi poolest. Kolm Grammy auhinda võitnud täht on lisaks omaloomingule teinud koostööd paljude teiste tippmuusikutega, kelle seast tasuks nimetada Iggy Popi, Bob Dylani, Elton Johni, Ringo Starri, Roy Orbisoni ja Willie Nelsoni nimesid.

28.5 Finlandia-talo, Helsingi

Teemu ja Markuse kunstist osa saamiseks tasuks tellimus esitada juba varakult.

Värvide möll, maitse pidupäev!

Kui heidate pilgu Patisserie Teemu & Markus koduleheküljele, tekib tahtmine proovida kõike, mida sellel kondiitriäril pakkuda on. Tõepoolest, loomingulise lähenemise poolest tuntud koogivõlurite toodang on meie laiuskraadidel piisavalt ebatavaline.

Võtame näiteks šokolaadikommid, mille värvus on seotud maitseomadustega – aga maitseid jagub külluses: sidrun, karamell, mustikas, punane sõstar, kibuvits ja veel palju muud. Iga käsitööna valminud kommi hind on 1.20 eurot tükk. Või siis kuulus Prantsuse mandlikook macaron, mille valik teeb lihtsalt nõutuks – raske on otsustada, kas alustada kardemoni-, karamelli-, pistaatsia-, vaarika-, mustika-, valge šokolaadi või piimašokolaadimaitselisest. Hind 1.30 eurot. Aga see

Elieli juures

pole veel kaugeltki kõik, meistrite käe alt on letile jõudnud uskumatu valik igasuguseid muidki kooke: kuivi ja mahlaseid, tordilõigukujulisi ja õhulise vahu taolisi… Koogivalikut uurides mõjub rabavalt hull värviküllus ja kooke nautides maitsete mitmekesisus!

Kahju vaid, et kondiitriäris pole ühtegi lauda. Seega tuleb valida meelepärased maiustused vitriinist ja need koju viia. Nõudlikumad maiasmokad võivad esitada tellimuse kas kohapeal, telefonitsi või meili teel ja siis ise oma väärtuslikele kookidele järele minna.

■

KUIDAS LEIDA? Patisserie Teemu & Markus Aleksanterinkatu 28, II korrus, Helsingi www.patisserietm.fi

KUIDAS LEIDA? www.avecra.fi

Eliel Saarineni projekti järgi 20. sajandi algul ehitatud modernistlik Helsingi raudteejaam on üks Soome arhitektuuri tuntumaid ikoone. Ning õnneks peavad vaksalihoones asuvad restoranid ehitise stiilist kinni.

Kõige esinduslikum restoran Eliel asub kõrgete võlvlagede ja seinamaalingutega saalis, mida kaunistab vanaaegne kell. Ruumi keskel on igati nüüdisaegne baarilett ja kohvik. Võileivad ja magustoidud maksavad 3.40–6 eurot, salatid 9 euro ringis. Tööpäevadel on ava-

tud buffet, kus pakutakse einet 9.70 euro eest, aga süüa saab tellida ka à la carte menüü järgi.

Pullman Bar & Lounge interjööris annavad tooni tume puit, jaamakell ja baarilett. Pubiõhkkonda rõhutavad diivanid ja tugitoolid koos madalate laudadega.

Lounge’is seevastu on heledad seinad ja diivanid. Aga nii siin kui seal on korralik alkoholivalik. Pakutakse ka kiiret kõhutäidet, mille hinnad algavad 4.50 eurost, mis tuleb välja käia väiksema ampsu eest ning ulatuvad 10.50 euroni, mille eest saab korraliku prae.

Aseman Wursti on väike kohvik-einelaud, kus pakutakse mitut sorti vorste friikartulite ja Saksa kartulisalatiga, aga ka lihapirukaid ja burgereid. Hinnad jäävad 1.70–6.50 euro vahele. Müügil on alkohoolsed joogid.

■

Pullmann Bar & Lounge’i baari kaunistab jaamakell

8

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

Reisibürood soovitavad sageli külastada hoopis teistsuguseid paiku kui need, kuhu viiksid oma sõpru kohalikud või mida kaugelt tulnud külalised ise tahaksid näha.

Helsingi kahest vaatevinklist TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD HELSINGIN KAUPUNGIN MATKAILU- JA KONGRESSITOIMISTO/SAKARI KIURU, MIKA LAPPALAINEN, SAKKE SOMERMA JA ILMO VALTONEN

Ütlus „Küll rahvas teab” peab paika paljude asjade kohta. Kohalike elanike tegutsemist jälgides ja nende vihjeid kuulates saab alati ülevaate parimast, mida antud paikkonnal pakkuda on. Näiteks söögikohta valides ära juhindu reklaamist, vaid mine sinna, kus eelistavad süüa ümberkaudsed elanikud. Mida vähem turiste söögikohas sagib, seda kindlamalt võib loota, et toit on hea ja hinnatase õiglane. Ööklubi, mille ukse taga inimesed jõuavad pärast päevatööd järjekorras seista, ei saa ju olla mõttetu koht. Uurisime, kuidas suudavad Helsingi reisibüroo poolt soovitatud turismiobjektid võistelda linlaste endi eelistustega.

vatest hoonetest on projekteerinud kunagine Tallinna linnaarhitekt C. L. Engel. Suomenlinna on Helsingi lähedal asuv kindlussaar, mis kuulub UNESCO maailmapärandi hulka ning selle ujumisrand on suviti helsinglaste lemmikkohti.

On ka selliseid linlaste seas populaarseid paiku, kuhu turist oma tarkusest naljalt ei satu. Ujumisrandadest seisab esikohal näiteks Hietaniemi. Meie toimetus soovitab ringi vaadata ka Kallio linnaosas, kus leidub nii kauneid juugendkirikuid kui mõnusaid õllekaid. Eriti tungivalt soovitaks aga külastada Harjutori avalikku sauna, mille kerist köetakse iga päev ehtsate puudega.

MUUSEUMID Reisibüroo on pannud tähtsamate vaatamisväärsuste loetelusse ka muuseumid. Nimekirja tipus on kunstimuuseum Ateneum ja Kiasma. Head muuseumid mõlemad, kui olete huvitatud nüüdiskunstist või vanadest maalidest. Mainimist on leidnud ka Seurasaari vabaõhumuuseum ja see ongi igati meeldiv paik värskes õhus, kuhu ka tavaline linlane võiks koos oma külalistega suundusa.

Kuid olgem ausad – tavainimest tänavalt ei huvita võõras linnas siiski kõige rohkem kunst, seega oodatakse ka muuseumikülastuselt midagi enamat kui seintel rippuvate piltide vaatamine. Helsingi Linnamuuseumi filiaalid pakuvad häid valikuvõimalusi täiesti tasuta.

Hakasalmi villa ja Sederholmi maja taolistes ilusates ehitistes võib näha vahelduvaid ekspositsioone ning

RESTORANID Reisibüroo söögikohti tutvustav brošüür algab järgmiselt: „Helsingi lai restoranivalik pakub ohtralt võimalusi ka kõige nõudlikumatele kokakunsti austajatele.” Järgneb Helsingi Michelini tärniga hinnatud restoranide loetelu: Chez Dominique, Demo, Posters, Luomo ja Olo. Loomulikult on tähelepanuväärsed kohad kõik, kuid näiteks kahe Michelini tärniga Chez Dominique’is võib õhtusöögi hind ulatuda vabalt üle 200 euro. Suurem osa tipprestoranide klientidest on rikkad turistid üle kogu maailma, kelle jaoks hind pole üldse oluline. Need, kellele rahanumber siiski midagi tähendab, võivad aga sisse astuda mõnda arvukatest rahva poolt armastatud söögikohtadest. Nimetagem siinkohal vaid paari üksikut. Näiteks asub Iso Roobertinkatul suurepärane

Suomenlinna kindlus on tänaseni hästi säilinud

viimases leidub üht-teist põnevat ka pere väiksematele. Muuseumi peamaja asub Sofiankatul Senati väljaku ja Kauppatori vahel.

Muud linlaste seas populaarsemad muuseumid on näiteks Sõjamuuseum (Sotamuseo) ja Loodusmuuseum (Luonnontieteellinen).

Tennispalatsi on vaba aja keskus otse linna südames

VEEL VÄÄRT KOHTI Reisibüroo vaatamisväärsuste nimekirjas domineerivad kolm paika: Suomenlinna, Olümpiastaadion ja Senati väljak (Senaatintori). Viimane võiks eestlastele eriliselt huvi pakkuda selle poolest, et suurem osa väljakut ümbritse-

Kallio kirik hakkab silma juba kaugelt

kebabikoht Stadin Chill Kebab, kus hiigelportsjoni eest tuleb välja käia vähem kui 10 eurot. Suurema nälja kustutamiseks lõuna ajal sobib aga

Kebab on Helsingi elanike seas populaarne kiirtoit

hästi Pieni Roobertinkatul asuv Beefy Queen Jambos. Juba mainitud Kalliost leiab palju eksootilisi toite pakkuvaid söögikohti alates Tai ja lõpetades Türgi köögiga.

VABA AEG JA KOGU PERE ÜRITUSED Talvel suunavad turismitöötajad sissesõitnuid kesklinnas asuvasse Jääparki ja kevadel golfi mängima.

Soodsamalt ehk otse öeldult tasuta saab uisutada paljudel linna uisuväljakutel, näiteks Ruskeasuo spordiplatsil. Golf ei kuulu just kõige odavamate spordialade hulka.

Piljard ja keegel on palju taskukohasemad ning vastavaid saale leidub linnas igal pool. Perega võiks minna eelkõige Linnanmäe lõbustusparki või Heureka teaduskeskusse, kus armastavad aega veeta ka Helsingi elanikud. Ja Helsingi parim kino on Tennispalatsi.

■

Helsingi uusim muuseum on loodud lastele

business guide The Baltic

Film Viru hotellist Soome-Eesti ühistööna on valminud tõsielufilm Viru hotelli ajaloost. Projekti taga seisavad Taru Mäkelä, Margit Kilumets ja Jolle Onnismaa. Film räägib hotelli loo alates ehitusotsuse vastuvõtmisest kuni tänapäevani.

Maja neljakümneaastane tegutsemisaeg annab ühtlasi võimaluse käsitleda Eesti ja Soome, laiemalt ka Euroopa poliitilist ajalugu alates Teisest maailmasõjast kuni tänaseni.

Filmi keskpunktis on inimesed, kellel majaga seoses rääkida oma lugu. Filmi pealkiri on „Viru – lugusid hotellist” (Viru – tarinoita hotellista).

Turismimessil rekordiline arv külastajaid Soome oli Tallinnas juba 22. korda toimunud turismimessil ka seekord väga hästi esindatud.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ANDREI CHERTKOV

Reisimine huvitab eestlasi varasemast veelgi enam. Tourest 2013 tõmbas kolme päeva jooksul messikeskusesse 36 316 külastajat.

Soome reisisihtkohti esindavad näituseboksid tutvustasid turismiobjekte alates Tahko suusakeskusest kuni Turu saarestikuni. Juba aastaid on messil püsikülalistena osalenud Linnanmäki, Tykkimäki ja Muumimaailm, samuti Eurohostel Helsingist. Kõik kinnitasid, et

eestlased moodustavad neile olulise sihtrühma. Omenahotellide ketti esindas messil Vesa Pohjonen, kes on veendunud, et eestlasi võiks huvitada soodne majutuskontseptsioon. Lisaks esindasid Soomet veel Vaasa piirkond, Best Western hotellid ja Sea Life Helsinki.

Messil nimetati 2012. aasta turismiedendajaks Urmas Dresden, Eesti Meremuuseumi juht.

Aasta parima reisisihtkoha auhind läks samuti samasse kohta ehk Lennusadamale.

Majandusuudised Hall majandus õõnestab riigi majanduselu

A. Le Coq toob sisse miljoneid

Soome riigi 2013. aasta eelarveks kinnitati 54 miljardit eurot.

Tulusid on prognoositud 47 miljardit eurot, millest enamus, 85%, laekub mitmesugustest maksudest. Arvestuste kohaselt jääb riigi eelarve 7 miljardi euroga defitsiiti. Seega kasvab riigivõlg 96 miljardi euroni, mis on 47% sisekogutoodangust.

Halli varimajanduse osakaal Soome majanduses moodustab hinnanguliselt 7% SKTst, mis tähendab ümmarguselt 12,5 miljardit eurot. Kui sellelt summalt maksta ettenähtud maksud ja lõivud, koguneks riigi kassasse ümmarguselt sama summa, mis praegu tuleb katta laenu abil.

Hall ehk poollegaalne majandus on selline varimajanduse alaliik, kus majandustegevus iseenesest ei ole kriminaalne, kuid seadusjärgsed maksud jäetakse maksmata, kasutades näiteks välismaal registreeritud alltöövõtjaid. Hall majandus on eriti tugevalt esindatud ehitus- ja restoranivaldkondades. Kiusatus maksude maksmisest kõrvale hoida on väga suur, sest kvaliteetne ehitamine on niigi kallis lõbu.

Joogivalmistaja A. Le Coq moodustab märkimisväärse osa Soome kontsernist Olvi. Eelmisel aastal oli Olvi käive 312,2 miljonit ja kasum 30,5 miljonit eurot. Lisaks Soomele ja Eestile valmistab Olvi jooke ka Lätis, Leedus ja Valgevenes. Kontserni raamatupidamise andmetel oli A. Le Coqi osa firma kasumist isegi üle 40%. Tartus asuva õlletehase käive oli 80 miljonit eurot, sellest kogunes kasumisse 13 miljonit eurot.

Turu linn ja Eurohostel on Tourestil olnud kohal juba aastaid

Tähelepanu alt ei jäetud välja ka kultuuri

Kari Hietalahti peaosatäitjana filmis ”Kaaperdaja”

Soome filmil läheb hästi Eelmisel aastal valminud Soome filme käis kinodes vaatamas umbes 2,4 miljonit inimest. Kõige rohkem vaatajaid korjas kogu pere film „Risto Räppääjä ja Viileä Venla” (310 000). Ka 2013. aasta algus tundub Soome filmile paljutõotav. Enam kui 100 000 vaataja piiri on praeguseks ületanud juba mitu filmi. Jaanuaris-veebruaris jõudis kinoekraanidele tõeline publikumagnet – muusikafilm „Aastal 85” (Vuonna 85), mida käis vaatamas 135 000 huvilist. Teine arvukalt vaatajaid kinosaalidesse meelitanud linateos oli lastefilm „Rölli ja kuldne võti” (Rölli ja kultainen avain) ning kolmandaks romantiline komöödia „21 viisi, kuidas rikkuda abielu” (21 tapaa pilata avioliitto). Kui siia lisada veel eelmise aasta lõpus esilinastunud menufilm „Joomahullu päevaraamat”(Juoppohullun päiväkirja), mida näidati ka Eesti kinodes, siis on üldpilt veelgi rõõmustavam.

Jaanuarikuu reklaamituim film „Kaaperdaja” (Kaappari) rääkis Soome esimesest lennukikaaperdamisest ja kogus juba esimese kuuga 50 000 vaatajat.

Vaateratas Helsingi sadamasse?

Alates selle aasta 1. märtsist peavad kõik ehitustöölised kandma tööl olles nähtaval kohal nimesilti, millel on kirjas ka isiklik maksunumber.

Endise Nordic Jet Line terminalihoone asemele Helsingi kesklinnas rajatakse suurt vaateratast, mis peaks valmima juba mai alguseks. Aasta tagasi kaevati samasse kohta vundamendiauku Guggenheimi muueumi jaoks, kuid projekt jäi seisma rahastamise taha. Vaateratas pannakse esialgu pöörlema paariks aastaks ning plaani kohaselt peaks see töötama aasta läbi.

Omenahotelle tutvustas messil Vesa Pohjonen

Alkoholi tarbimisnäidud langevad Tervise ja sotsiaalhooldekande eest vastutavate asutuste andmete põhjal on Soomes alkoholitarbimine varasemaga võrreldes vähenenud. Üleüldine puhta alkoholi tarbimine jäi inimese kohta alla 10 liitri. Põhjuseks arvatakse olevat maksude tõstmise tõttu kallinenud hinnad.

Hinnangute kohaselt on võrreldes eelmise aastaga paari protsendi võrra vähenenud ka reisilt kaasatoodud alkoholi kogused. 65% Soome turistide poolt kaasaostetud alkoholist oli pärit Eestist ja Eesti laevadelt. Üle poole reisilt toodud alkoholist oli kange. Samas suurenesid kõige rohkem just kaasatoodud õlle kogused ehk 16% võrreldes eelmise aastaga. Siidri ja mitmesuguste long drink’ide toomine vähenes aga tunduvalt.

10

turi

laevaliin väike ringtee

AHVENAMAA

Kustavi

Iniö

Mariehamn

Stockholm

Vårdö

Turu

Taivassalo

Merimasku

Naantali

Turu

Rymättylä Kaarina

Mossala

Seili

Houtskär Korppoo

Nauvo

Parainen

SOOME

Tallinn Helsingi

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISITAFCHIPELAGO JA TURUN SAARISTO, KAART EVE JAANSOO

LÄÄNERANNIKU Ainulaadne saarestikuala Turu ja Ahvenamaa vahel on tunnistatud Soome parimaks matkakohaks.

Heal lapsel mitu nime ja nii räägitakse küll Turu saarestikust, Ahvenamaa saarestikust, Turumaa saarestikust jne. Valdu ja külasid on siinkandis kümneid ja leidub isegi paar suuremat linna. Ka turismiettevõtteid, kes pakuvad peamiselt kohalikke teenuseid, on palju. Näiteks müüvad Turu Touring, Saaristo.org ning muud piirkonna turismibürood läbimõeldud reisipakette ning jagavad asjalikku teavet muude puhkamisvõimaluste kohta.

Saari Soome lõunarannikul jätkub, neid arvatakse olevat üle 20 000. Saarte vahel on mugav liigelda laeva ja paadiga, kuid mööda Rengastied ka auto ja jalgrattaga.

Matkatee kulgeb läbi suurejooneliste loodus- ja kultuurmaastike.

Umbes 250 km pikkuse reisi lõpuks on ületatud 12 silda, sõidetud üheksa praamiga ning läbitud arvukalt saari. Autoga saab Rengastiele tiiru peale teha kõigest ühe päevaga, aga kui kiiret pole, võib nautida inimlikke vahemaid jalgratta seljas sõites ning ööbida tee peale jäävates majutuskohtades. Otsuse võib langetada ka bussireisi kasuks.

Saarestikus on mitu töötavat tuletorni

Väike Rengastie on suurepärane võimalus esmatutvuse tegemiseks saarestikuga.Tegemist on suure Rengastie osaga, mis läbib oma teel viis linna, sh Turu ja Naantali ning ajalooliselt huvitava Seili saare. Seili saarele võiks jääda ööpäevaks tutvuma saare ajaloo ja imelise loodusega.

Reisijaid transpordib Nauvo–Seili–Hanka (Rymättylä) liinil reisi- ja autopraam Östern. Suvine

hooaeg kestab 17.5–1.9.2013. Mootorlaev Östern sõidab liinil kolm korda päevas. Östernile mahub korraga 130 reisijat ja 17 autot. Praamil on kaks kohvik-restorani. Reisijatele mõeldud tekilt ja päikeseterrassilt avaneb Saaristomerele ainulaadne vaade. Väiksem mootorlaev Autere alustab liinil Turu–Seili–Nauvo kurseerimist juulikuus.

■

sm

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

11

Alkohol õuntest, kala merest TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISIT ÅLAND/ANNIKA HAAS, OLOF PONA, ROBERT JANSSON

Ahvenamaa turismimagnet on vapustav loodus, mille ümber on rajatud kvaliteetsete teenuste võrk.

PÄRLID

Peakokk Micke Björklund on uus peremees Tjudös, kus tehaks õunast Ålvadost

Ahvenamaa on nagu riik riigis.

Saartel räägitakse rootsi keelt, toimib tugev omavalitsus ja lehvib kohalik lipp. Lisaks on Ahvenamaa rahvusvaheliste lepingute alusel demilitariseeritud piirkond, mis tähendab, et Ahvenamaa mehed ei pea millegipärast Soome armees aega teenima.

Ka soomlastele on sõit Ahvenamaale nagu välismaale minek, umbes nii, nagu Helsingi elanikule Tallinnasse tulek. Laevaühendus Ahvenamaa pealinna Mariehamni on ühtviisi hea nii Helsingist, Turust kui Tallinnast.

KALA TULEB Ahvenamaa kalastusturismil on juba pikka aega olnud hea maine.

Meeletult suured haugid ja ahvenad näkkavad ühtesoodu ning ka meriforell ja lõhe pole haruldane saak.

Kalaveed on looduslikult head, kuid saagiõnnele aitab hästi kaasa kohaliku giidi palkamine. Thomas Strandvik Alandsfishingist rääkis matkamessil, et elukutselised juhid tunnevad piirkonna parimaid kalastuskohti nagu oma viit sõrme ning teavad ka seda, milliste vahenditega ja millal kala püüda. Samuti on tipptasemel nende paadid (90 hobujõuline Suzuki päramootoriga Silver Eagle 603CC), millest sõltub kalastajate mugavus ja turvalisus. Korraga mahub paati viis inimest. Alandfishingu matkadel toimub kalapüük catch & release meetodil, mis tähendab, et püütud

kala lastakse kalavarude säilitamise huvides vette tagasi. Siiski saab retkelt kaasa võtta piisavalt kala, et jätkuks söögiks. Firma kodulehekülg toimib laitmatult ning selle kaudu saab broneerida majutust ja aktiivpuhkuse üritusi. ÅLVADOS  PEAAEGU NAGU KALVADOS Prantsuse kalvadose suurtootjad on esitanud ametliku pöördumise, nõudes Ålvadosi õunaviina nimetuse muutmist. Ålvadosi on

Tjudö Vingårdi talus valmistatud üle kümne aasta ja nimi on tootemärgina heaks kiidetud ka mujal Põhjamaades. Õunanapsi valmistatakse siin samamoodi kui Normandias kalvadost. Ainsa erinevusena valmib Ahvenamaa õunaviin tavalistest söögikõlbulikest ubinatest, samas kui Prantsusmaal kasutatakse hapukamaid õunu, mis sobivad ka siidri valmistamiseks.

■ Lisateave www.alandfishing.com, www.visitaland.com, www.smakbyn.ax

12

kultuur

Teaduskeskuses poeme naha alla „Body Worlds” on unikaalne näitus, mis tutvustab inimese anatoomiat ehtsate inimkehade kaudu. Kehad on pärit annetajatelt, kes jätsid need testamendiga spetsiaalselt sellisel näitusel kasutamiseks.

„Body Worlds” näitust on eksponeeritud juba 70 linnas kogu maailmas ning senine külastajate arv ulatub üle 35 miljoni. Soome jõuab näitus esmakordselt. „Body Worlds” on Saksa arsti Gunther von Hagensi loodud näitusekollektsioon, mis tutvustab originaalse tehnoloogia abil palsameeritud inimkehasid ja elundeid anatoomia õppimise eesmärgil.

Von Hagensi leiutatud palsameerimismeetodis asendatakse kehavedelikud ja -rasvad vedela plastiga, mille abil saavutatakse maksimaalselt elutruu mulje. Tehnoloogia on väga sobiv kudede säilitamiseks meditsiiniõpingute tarbeks. „Body Worlds” näitusel on mindud sam-

RONGIGA HEUREKASSE Lihtsaim viis Helsingi kesklinnast Heurekasse jõudmiseks on sõita rongiga Tikkurilasse. Tikkurilas peatuvad lähirongid K, I, H, N, R ja T. Sõit kestab vähem kui 30 minutit ning jaamast Heurekasse on kõigest mõnesajameetrine jalutuskäik.

Teaduskeskus Heureka, Kuninkaalantie 7 (parkla aadress), Vantaa.

Gunther von Hagens’ ”Body Worlds”, Institute for Plastination, Heidelberg, Germany, www.bodyworlds.com

TEKST JUKKA ARPONEN

mukese võrra kaugemale ja inimkehasid eksponeeritakse kunsti ja vormi vaatenurgast.

Kõik „Body Worlds” näitusel olevad kehad on teadusele annetatud vabatahtlikult sooviga tutvustada laiemale üldsusele inimkeha ehituse eripärasid. Annetused on tehtud terve mõistuse juures ja

teadlikuna, et kehasid eksponeeritakse pärast surma avalikult.

Näitus peaks huvi pakkuma igas vanuses inimestele, kuid alla kaheksa-aastased lapsed võiksid siiski tulla koos täiskasvanuga.

■ 16.2–22.9 „Body Worlds” Heurekas

Teadus on ka pargis

Foto Heureka

Heureka teaduspark Galilei on maist septembrini avatud õueala, kuhu pääseb tavalise näitusepiletiga.

Interaktiivse teaduspargi külastajate käsutuses on terve hulk suuremõõtmelisi objekte, mis näitlikustavad akustika- ja füüsikanähtuste toimemehhanisme. Paljudes on kasutatud vett. Kokku on Galilei 7500 m² suurusel alal üle 20 objekti. Teaduspargi territooriumil asub paviljon, kus väsinud teadushuvilised saavad nautida kerget einet.

Õllepeo tagasitulek Helsinki Beer Festival on andunud õlle-, siidri- ja viskisõprade rõõmuks pärast aastast pausi Kaablitehases tagasi. Tänavu toimub rõõmus kvaliteetalkoholile pühendatud festival viieteistkümnendat korda ja kestab 19.–20. aprillini. Helsingi Beer Festival toob ühe katuse alla kokku suure osa Soome väikestest ja suurematest pruulikodadest, lisaks on esindatud kõik tähtsamad maaletoojad. Üritusel leiavad äramärkimist erinevate kategooriate parimad õlled, siidrid ja viskid. Festivalikülastajad saavad kõiki väärt jooke maitsta mõistliku hinna eest.

19.–20.4 Helsinki Beer Festival, Kaablitehas, Helsingi

Tantsupidu linnas Linnafestival „Tanssii ja Soi” on üks suurimatest suve alguse üritustest. Juba 44. korda toimuv tantsupidu toob selgi korral Kuopiosse tipptantsijaid igast maailmanurgast. Kaasa teevad näiteks Euroopa nüüdistantsu pärl – hollandlaste Introdans ja Lõuna-Aafrikast pärit särav Vuyani Dance Theatre.

Tänavu saabub Kuopiosse ka kauaoodatud Pariisi Ooperi balletitrupp. Bruno Bouché juhendatav Incidence Chorégraphique esineb Muusikakeskuses viie nüüdis- ja neoklassikalise teosega. „Pariisi Ooperi balletitrupi toomine Kuopiosse on olnud meie eesmärk juba mitu aastat. Pean seda üheks maailma juhtivaks tantsutrupiks.

Neil on väga lai repertuaar, mis sisaldab ka täiesti uusi teoseid.

Incidence Chorégraphique koosneb läbi ja lõhki professionaali-

dest, kes on täielikult pühendunud kunstile,” iseloomustab festivali kunstiline juht Jorma Uotinen.

Peale esinemiste näeb festivalikava ette palju ühistegevust, õpitubasid ja suhtlemist Soome tantsumaailma esindajatega. Vaatajate soovil on tagasi ka kõrgelt hinnatud galaõhtu. Uuendatud gala asetab põhirõhu teosele kui tervikule. Õhtu jooksul saab näha Introdansi, Rahvusballetti ja Pariisi Ooperi balletitantsijaid.

13.–19.6 Tanssii ja Soi, Kuopio

kultuur Pink on tuntud nii lauljana, laulukirjutajana kui produtsendina.

Pinki kaasakiskuvas muusikaloomes saavad kokku popmuusika, aus rokk ja r’n’b. Eduka karjääri jooksul on Pink välja andnud seitse albumit: „Can’t Take Me Home” (2000), „M!ssundaztood” (2001), „Try This” (2003), „I’m Not Dead” (2006), „Funhouse” (2008), „Greatest Hits So Far!!” (2010) ja „The Truth About Love” (2012).

13

Pink on võitnud lugematul hulgal auhindu, teiste seas ka kolm Grammyt, kaks Billboard Music Awards, viis MTV Video Music Awards ja kaks People’s Choice auhinda.

Paistab, et Soome Pinkile meeldib, sest eranditult kõik tema turneed on teinud kõrvalepõike ka Helsingisse.

■ 28.5 „Pink – The Truth About Love Tour 2013”.

Hartwall Areena, Helsingi

Foto © KISS Catalog

PINK NAASEB SOOME

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

Hevilegend KISS Nõukogude Liidus keelatud muusikakollektiivide nimekirjas olnud KISS (põhjuseks kirjapilt, mis meenutas Saksa armee SS-üksuse tunnust) tuuritab taas. 1970. aastatel staadioniroki termini sünnitanud bändi tunnuseks said tugevalt stiliseeritud mustvalged näomaalingud ja liibuvad nahk-, lateks- ja spandekskostüümid. Soomes on KISS nautinud alati suurt populaarsust, seega võib prognoosida, et kontsert müüakse kiiresti välja.

3.6 KISS, Hartwall Areena, Helsingi

Tantsu isandad Alates 1996. aastast maailma hullutanud Lord Of The Dance on esinenud aja jooksul üle 60 miljonile inimesele rohkem kui 60 riigis. Lord Of The Dance etendusel osalevad kümned tantsuvirtuoosid ja väsimatult Iiri rahvamuusikat mängiv orkester, kuid oluline osa on ka eriefektidel ja pürotehnilistel üllatustel. Kriitikud kiidavadki andekate tantsijate, õnnestunud koreograafia ja ambitsioonika lavastuse suurepärast sünteesi.

Foto Livenation

27. ja 28.4 Finlandia-talo, Helsingi

Mark Knopfler Dire Straitsi kitarristi, solisti ja liidrina maailmakuulsuse tippu jõudnud Mark Knopfler on teinud ka märkimisväärse soolokarjääri. Andeka kitarristi loomingu paremik pärineb siiski bändiaegadest. Knopfleri loodud Dire Straitsi hitid on näiteks „Money For Nothing”, „Sultans Of Swing”, „Romeo and Juliet” ja „Walk of Life”.

9.6 Hartwall Areena, Helsingi

Ranua loomaaed saab tänavu kolmekümneaastaseks ning korraldab sel puhul kõigi aegade suurima peo. Loomaaia parkla muutub peoplatsiks, kus Ranua Zoo maskott jääkaru Jonne peab suve toredaima sünnipäevapeo lastele ja lapsemeelsetele. Õhtusel kontserdil esinevad Soome tippartistid.

15.6 Ranua Zoo 30: Diandra, Cheek ja Jonne Aaron. Ranua

Diandra, foto Mikko Rasila

Fotod Petri Laitinen

Loomaaed pidutseb

14

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

TÕELINE ANIMATSIOONIKLASSIKA Espoo moodsa kunsti muuseum EMMA tutvustab kevadnäitusel animatsiooni kui nüüdiskunsti ühe alaliigi kuulsusrikkaid algusaegu.

Maningi fotosid ja videoid aastatest 1983–2012. Näitus kannab pealkirja „A Man Does Things” ning peale inimeste on piltidele jäänud palju loomi. Maningi edu fotograafina saigi alguse oma koera Leo pildistamisest. Suhe loomadega on talle olnud jätkuvalt tähtis kogu karjääri jooksul.

■ 6.3–19.5 „Bugs Bunny ja sõbrad” 6.3–9.6 Per Maning „A Man Does Things” Kunstimuuseum EMMA, WeeGee maja, Tapiola kesklinn, Espoo

Raymond Subesi tool 1930. Foto Reimsi muuseum

Bugs Bunny ja sõbrad on näitusesaali toonud Warner Bros. stuudio. Näitus räägib animafilmi väntamise telgitagustest aastatel 1930–1960. New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumist toodud näitus alustas oma Euroopa-turneed

Torino filmimuuseumist, jõudes EMMAsse kohe pärast seda.

Näitus on kokku pandud USA filmiasjatundja Steve Schneideri kogudest. Klassikalisi animafilmikangelasi võib EMMAs näha nii multikates seiklemas kui joonistustena filmi valmimise erinevates etappides. Külastaja saab ettekujutuse joonisfilmi algusaegadest, mil seitsmeminutiline filmi tegemine võis võtta terve aasta.

EMMA teine kevadine erinäitus tutvustab Norra fotograafi Per

Tagasivaade art déco’le

8.3–21.7 Amos Andersoni kunstimuusem, kaubanduskeskus Foorum, Helsingi

Kogu pere ooper „Robin Hood”

Tantsija liblikakostüümis 1920. Teatrimuuseumi arhiiv

FOTOD STEFAN BREMER

Nikolai Kaario, “Maskeraad“ 1927 (õli). Turu kunstimuuseum, foto Vesa Aaltonen

Kunstivooluna sai art déco alguse Prantsusmaal 20. sajandi algusaastatel, mil muistsete tsivilisatsioonide iseloomulikku kunstikeelt hakati tõlgendama moodsa masinate ajastu valguses. Stiilisuund mõjutas kõiki kunstivaldkondi alates tähelepanuväärselt dekoratiivsest rõivamoest kuni fotograafiani ja filmini välja. Art déco jättis tugeva jälje ka ajastu interjööridele. Viiteid art déco’le võib aga jätkuvalt näha nii arhitektuuris, mööbli- ja tööstusdisainis, maali- kui tarbekunstis.

Soomes jälgiti teraselt Prantsuse kunstiringkondade tegemisi ja põhimõtteliselt tegi art déco Helsingis läbimurde samal ajal kui Pariisis.

Stiilisuuna kõrgajaks võib pidada 1920.–30. aastaid, mil modernistlik art déco lõikas tavainimese teadvuses 19. sajandi esteetika nabanööri lõplikult läbi. Amos Andersoni kunstimuuseumi näitusel võetakse erilise tähelepanu alla teatri ja tantsu dialoog läbi kujutava kunsti. Näitusel asuvad Soome art déco väljapaistvaimad teosed kõrvuti Pariisi Arts Décoratifs muuseumist laenatud tolle ajastu luksusliku mööbli ja tarbeesemetega.

■

Soome Rahvusooperis seiklevad laste rõõmuks Robin Hood ja teised Sherwoodi metsa kangelased.

Muusika on ooperile kirjutanud Jukka Linkola, soomekeelse libreto

autor on Jukka Virtanen. Igihaljas teema koos haarava lavastusega teevad „Robin Hoodi” sobivaks kogu perele. Samas on ooperis pingelisi süžeepöördeid, mistõttu etendust soovitatakse eelkõige üle seitsme aasta vanustele laste-

le. Solistidena astuvad üles Jorma Silvasti, Jyrki Anttila, Mari Palo ja Päivi Nisula. Piletid maksavad 14–84 eurot.

■ 16.3 kell 13; 22.3 kell 18; 26.3, 11.4 ja 13.4 kell 14 Soome Rahvusooper, Helsingi

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

15

Kantritähed ühel laval Kantrimuusika taevas supertähena särava Emmilou Harrise ning auhinnatud helilooja-laulja-kitarristi Rodney Crowelli koostöös on sündinud album „Old Yellow Moon”. Selle plaadi lauludega ringleb duo oma Euroopa-turneel, millesse mahub ka kontsert Helsingis.

29.5 Finlandia-talo, Helsingi

AFROFUNGI SUPERTÄHT KIDJOT andnud Aafrika muusikakuningan- džässi, souli, funki ja Aafrika traditnaks tituleeritud Anqelique Kidjot sioonilise muusika elemendid. tuntakse isikupärase stiili poolest, 27.3 Finlandia-talo, Helsingi milles on õnnestunult ühendatud

Rokihiiud Helsingis Kanada staadioniroki hiiglane Bryan Adams astub Rockin’ Hellsinki festivali peaesinejana publiku ette 14. juunil. Järgmisel päeval vallutab lava väsimatu Status Quo, kes on oma ligi 50 aastat kestnud karjääri vältel müünud üle 118 miljoni albumi kogu maailmas ja esinenud kontsertidel enam kui 7000 korda.

Kahepäevane üritus toimub kesklinnas Kaisaniemi pargis, mis asub otse Helsingi raudteejaama kõrval.

Laiatarbe muusikaturu ooperikvartett II Divo tegi oma rahvusvahelise läbimurde aastal 2005 debüütalbumiga „II Divo”, tõustes edetabelite etteotsa kogu maailmas. Neli kena, puhastes ülikondades meest laulavad südantsulatava häälega, esinedes peamiselt suurtel lavadel ja täielikult väljamüüdud saalidele.

Maailmas miljoneid plaate müünud koosseisu tuntakse eelkõige romantiliste armastuslaulude järgi nagu „Unbreak My Heart”, „My Way”, „Nella Fantasia”, „Unchained Melody” ja „All By Myself”.

23.3 Il Divo, Tampere-talo, Tampere

14.–15.6 Rockin’ Hellsinki, Kaisaniemi, Helsingi

Kaas Piafi jälgedes Patricia Kaas on üks Prantsusmaa edukamaid artiste läbi aegade. Tema traditsioonilisel Prantsuse muusikal põhinev stiil seguneb sujuvalt ka džässi-, popi- ja isegi rokielementidega. Hetkel käimas oleval turneel esitab Kaas Edith Piafi poolt omal ajal kuulsaks tehtud laule.

1.5 Logomo, Turu; 2. ja 3.5 Finlandia-talo, Helsingi 5.5 Tampere-talo, Tampere

Eestlased lauluvõistluse finaalis

Patrica Kaas, foto Florent Schmidt

Anqelique Kidjo annab kevadel koos oma bändi ja Rootsi Norrbotten Big Bandiga kontserdi Helsingis. Oma 13. albumi välja

Jumalik kvartett II Divo

Tampere ansamblite lauluvõistluse (Tampereen Sävele Yhtyelaulukilpailu) lõppvooru valiti 15 bändi kaheksast riigist. Finaalis esindab Eestit Jazz Sisters. Kolmapäeval, 5. juunil toimuvale lõppvõistlusele on sissepääs tasuta. Võistlus kulmineerub meeleoluka kontserdiga, mis leiab aset neljapäeval, 6. juunil kell 18.00. Siis oodatakse lavale kohtunike poolt valitud ansambleid ja ka eelmise lauluvõistluse võitjat – Taanist pärit Postyr Projectit. Kontserdi lõpus toimub võitjate autasustamine.

5.–6.6 Tampere-talo, Tampere

Bon Jovi Tampere staadionil Staadioniroki kuningate hulka kuuluv Bon Jovi astub Tamperes Ratina staadionil rahva ette maikuus. Bon Jovi on üks rokiajaloo viljakamaid lugudemeistreid. Bänd on oma kolmekümneaastase karjääri jooksul jõudnud palju saavutada, olles muu hulgas müünud üle 125 miljoni albumi. Bändi pikka hitinimekirja kuuluvad näites „Livin’ On A Prayer”, „You Give Love A Bad Name”, „Who Says You Can’t Go Home” ja „It’s My Life”. Bon Jovi on andnud üle 2700 kontserdi rohkem kui 50 riigis kokku enam kui 35 miljonile fännile ning saanud oma töö eest ohtralt kõikvõimalikke auhindu.

26.5 Bon Jovi „Because We Can: The Tour”, Ratina staadion, Tampere

16

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

Meremaastikust oksjonini

Helsingi tänavad Erottajankatu, Yrjönkatu ja ainult jalakäijatele mõeldud Iso Roobertinkatu on tuntud oma põnevate rõiva- ja sisustuspoodide poolest. Samast leiab ka mitu huvipakkuvat eripoodi. TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI MINI Pop Up rõõmustab ostuhuvilisi kõikvõimalike esemetega, millel on tuntud automargi logo. Tavaliselt ongi Pop Up-keti poodide eesmärk uue sihtrühma tähelepanu juhtimine mingile tootebrändile. Hetkel näiteks aidatakse tarbija tähelepanu suunata eredate kokkupandavate vihmavarjude abil, aga müügil on ka klassikalised jalutuskeppi meenutavad vihmavarjud (29.90 €), kohvrid (179 €) ja värvilised kotid (39.90 €). Pakutav tootevalik on muljetavaldav: pudel, millest on mugav juua nii roolis istudes kui trennis, kantav külmik, kell, kruus, termos, T-särgid, kõrvikmüts, iPhone’i tagakate, pudipõll ja palju muud.

Bukowskis market on Skandinaavia suurima ja tuntuima oksjonimaja filiaal, kus viiakse läbi kaks klassikalise ja kaks nüüdiskunsti oksjonit aastas. Siin müüakse ka rahvakunsti taieseid, valgusteid, peegleid, raamatuid, lauahõbedat, klaasesemeid, vaipu, tekstiili, münte, ordeneid, medaleid, antiikmööblit, juveelitooteid. Sisse tasub astuda nii neil, kes midagi müüa tahavad kui potentsiaalsetel ostjatel. „Eesti kunstnike teoseid meil hetkel müügil ei ole, kuid aeg-ajalt neid siiski liigub,” teatab naeratav daam infoletis.

Bukowskis market Iso Roobertinkatu 4, Helsingi; www.bukowskismarket.com

MINI Pop Up Erottajankatu 4, Helsingi; www.laakkonen.fi

Erottajan Majakka on mõeldud kõigile neile, kellele meeldib meretemaatika. Siin leidub laevalaternaid igale maitsele, kalastustarbeid ja igasuguseid muid vidinaid. Muidugi torkavad silma suured fotod (90–500 €), mis viivad mõtted kaunistamist vajavatele koduseintele.

Aga kummaline, et vaid väike osa neist kujutab Soome merevaateid. Ülejäänud piltidel on maailmakuulsate Prantsuse fotograafide poolt jäädvustatud võõramaised maastikud.

Populaarsed müügiartiklid on kruusid, millel Soome majakate pildid (30 €). Neid toodetakse vaid piiratud koguses – aastas ilmub müügile kõigest neli uue kujundusega kruusi.

Erottajan Majakka Yrjönkatu 14, Helsingi; http://erottajanmajakka.fi

Horse & Hound pakub kõike, mida läheb vaja ratsaspordi harrastajal. Eriti uhked ollakse siin tuntud Norra ettevõtte Kingslandi esindusliku rõivavaliku vahendamise üle.

Müüjad juhivad tähelepanu ka uusimale kaubale – ratsakiivritele Saksa firmalt Uvex.

Tundub, et siit saab kogu vajaliku ratsavarustuse: müügil on ka kalifeed, särgid ja silindrid, rääkimata hobusetekkidest ja jalustest jms. Stangedel rippuvad redingotid näevad aga välja nii šikid, et tahaks kohe sadulasse hüpata…

Horse & Hound Iso Roobertinkatu 29/31, Helsingi www.horseandhound.fi

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

ostud

17

UFF – vintage-rõivaste pood UFF on esinduslik teise ringi pood, kus silma paitab terve meretäis erinevaid värve, mustreid, lõikeid ja mudeleid. Kõige meeldivam on siiski müügil olevate esemete kõrge kvaliteet.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

UFF-keti taaskasutuskauplused meelitavad ligi eelkõige vintagemoe austajaid, kelle jaoks on muu hulgas oluline ka rõivastega kaasas käiv lugu. Iso Roobertinkatul asuvas poes leiab vintage-rõivaid alumiselt, keldrikorruselt, kuhu on selekteeritud kõige stiilsem kaup.

Näiteks võib siit avastada üleni

mustade litritega kaetud kaheksakümnendatest pärit musta pluusi (25 €) või klassikalise maani musta villase seeliku, mille serva kaunistab lai ornament (28 €).

Eraldi märkimist väärib väga hea valik täiesti või peaaegu uusi rõivaesemeid. Silma jääb terve rida kleite ja seelikuid (8–10 €), pluuse ja jakke. Meestele leidub kontorija klubipintsakuid (17–18 €) ning

Valikuvõimaluste puudumise üle kurta ei saa

nii klassikalisi kui Winnie Puhhi pildiga lipse.

Neil naistel, kel nõrkus ehtsate karusnahkade vastu, tasub samuti sisse astuda: müügil on karakullja lambanahksed kasukad (49–90 €), dubljonkad, jakid ja mantlid. Üht-teist leiab selga ka lastele ning

sisustamiseks ohtralt kodutekstiile – kardinaid, laud- ja voodilinu ning pleede. Väga suur on ka sallide, mütside ja kottide valik, mille hinnad algavad 4–5 eurost.

UFF-keti poodidest saadavad tulud lähevad heategevusprojektideks Aafrikas ja Indias. Nii et ühest

küljest on UFF rahakotisõbralik, teisalt annab aga võimaluse osaleda maailmaparandamises. ■

KUIDAS LEIDA? UFF, Iso Roobertinkatu 4–6, Helsingi www.uff.fi

Siin on Helsingi vintage-moe austajate mängumaa

Fida: kõik kodu heaks Fida on selline mitmekülgne taaskasutuspood, kus peale vanade rõivaste võib leida tohutul hulgal igasuguseid kodus vajalikke ja mittevajalikke asju.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Kohe sissepääsu juures seisab suur vanamoodne kast – raadio koos plaadimängijaga (80 €), selle kõrval kassettmakk (26 €), muusikakeskus (25 €), kõlarid, kohvrid, CD-d, maalide reproduktsioonid… Siinsamas seisavad ka serviisid, pokaalid, lambivarjud, diivanid ja muud mööbliesemed. Palju näeb vanaemade aegseid dekoratiivesemeid ja moest läinud kellasid.

Peale muu kodutekstiili võib siin saada ka 45 eurot maksva vaiba (1,5x2 m) õnnelikuks omanikuks.

Pilku püüab kastidest kombineeritud kummut, mis sisaldab arutul hulgal toppe, ujumistrikoosid, korsette ja muid pesuesemeid.

Riietevalik on Fidas väiksem kui UFFis, kuid inimese saaks pealaest jalatallani riidesse küll. Hinnad on aga kohati isegi madalamad.

Nii saab siit teksad kätte 5 euroga

ning musta üleni litritega kaetud vesti 3.50 eest. Ka laste riided on korralikult esindatud ning mis eriti tore – ruumi on leitud ka mänguasjadele.

Väga heas korras Pipinukk maksab näiteks 4 eurot.

Ka Fida on osa suuremast heategevusorganisatsioonist. Tänu sellele taaskasutuspoodide ketile saab igal aastal abi ligikaudu 2 miljonit puudustkannatavat inimest. ■

KUIDAS LEIDA? Fida lähetystori Iso Roobertinkatu 24, Helsingi www.fida.info

ETSIMME VIRON PARASTA MYYNTISPESIALISTIA Jos olet rohkea, ystävällinen, vaikutusvaltainen ja innokas ... ja haluat suuren talon, tehokkaan auton, veneen ja hirveän paljon rahaa …

Odotamme sinua tiimiimme! Tehtäväksesi on mainosten myynti vironkieliseen sanomalehteemme ja saat päivittäin olla tekemisissä Suomessa toimivien yritysten kanssa.

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub EESTI KEELES

SOOME TALV 2012/2013

Hard Rock Cafe Talvepuhkus Kesk-Soomes Lavonia vahendab tööd

Odotamme sinulta: suomen ja viron kielen taitoa erittäin hyvää neuvottelu taitoa työhön tarvittavaa energiaa Me tarjoamme sinulle: työpaikkaa viihtyisässä keskustan toimistossa tukea antavia kollegoita motivoivaa palkkausjärjestelmää

Päevakruiisil Helsingis Disainipealinnaaasta: projektid jätkuvad

We Will Rock You

CIRQUE DU SOLEIL TURUS JA HELSINGIS 13.17.3

ja teised talve suurüritused

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Yhteyshenkilö: Kirli Lembinen kirli@balticguide.ee www.balticguide.ee

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

19

mkm kultuur MIS KUS MILLAL

Klubi

Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.

Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

Helsingi linna kunstimuuseum, Tennispalatsi

Muuseum ja näitus

15.2–26.5

Kuudes Linja

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. Kava kodulehel.

Liberté

NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi.

Avatud T–P 16–02.

Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Amos Andersoni kunstimuuseum

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju elavat muusikat, täpsem teave kodulehel!

Storyville

Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud E–L 20–04. Üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei mainita.

Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.

Soome mainekamaid rokiklubisid.

20.3 20 Jemina & Selina Sillanpää & Tim Ries 21.3 19.30 Walk The Moon (USA) 22.3 20 Albumiklassikud: Pojat & Luonteri Surf 23.3 20 Irina 23.3 23.30 Laupäevadisko: Marko Makelove & Johannes Kostja 21.3 19.30 Walk The Moon (USA) 25.3 20 Real Big Fish (USA) 26.3 20 Dead Prez (USA) 29.3 20 Cockney Rejects (ÜK), Anal Thunder 30.3 19 Hardcore Superstar (Rootsi), Baton Rogue Morgue 30.3 23.30 Laupäevadisko 5.4 20 Husky Resque- plaadiesitluskontsert 7.4 18.30 Ismo Alanko 10.4 20 Marina and The Diamonds (ÜK), Say Lou Lou (Rootsi) 15.4 20 Ellie Goulding (ÜK), Charli XCX (ÜK) 18.4 20 Overkill (USA) 3.5 20 Kashmir (Taani) 21.5 20 Daniel Johnston (USA)

Virgin Oil Co.

Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

1.2.13–24.2.14 Metäretki, kogu pere näitus 15.2–6.5 Oliver Whitehead: Dreamless

Kunstimuuseum Ateneum

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi.

Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Kuni 24.4 Eero Järnefeldt Kuni 28.4 Sümbolismi meeleolus 12.4–1.9 Lossi aarded, näitus presidendilossi aaretest

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.

Avatud suvel 1.6.–31.8. E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Põhinäitus Soome disain.

1.2–5.5 Fiber Futures, Jaapani tekstiilikunst tänapäeval 1.2–7.4 Ivana Helsinki 15, moenäitus 26.4–26.5 Tango, disainimuuseumi galeriis

Hakasalmi villa Helsingi Linnamuuseum

Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K–P 11–17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain.

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/.

Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest.

6.3–19.5 Bugs Bunny ja sõbrad, Warner Bros. joonisfilm 1930–1960 6.3–9.6 Per Maning (Norra), fotod ja videod 1983–2012 Kuni 31.12 Teemanäitus muuseumi kollektsioonist: Punane

Teaduskeskus Heureka

Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi. Vahelduvad näitused.

6.2–22.9 Body Worlds, näitus inimekehadest

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.

Avatud T–P 11–20.30.

Ballett rokirütmis „Rock The Ballet” on tipptantsijatest koosnev trupp, kelle etendused tõestavad, et tants ei tunne mingeid piire. Iga tantsunumber, tulvil energiat, huumorit ja dramatismi, räägib oma kordumatu loo. Tantsutrupp on esinenud Soomes ka varem ning alati täissaalidele. Uues show’s on koreograafia tehtud Coldplay, LMFAO, Maroon 5, Kayne Westi, U2 ja Aerosmithi lugudele. Etendusi on Helsingis kaheksa, Turus kaks ja Tamperes üks.

Marjatta Tapiola, maalinäitus

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma

Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.

Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

2.11–10.3 8.2–18.8 8.2–18.8 19.4–1.9 17.5–29.9 17.5–29.9

Tõsine asi, dokumentide tõlgendamisest tänapäeval Jouko Lehtola, fotonäitus Dan Perjovschi, fotonäitus Eija-Liisa Ahtila, fotonäitus Marja Kanervo Jonas Mekas

Seurasaari Vabaõhumuuseum

Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), 9–15 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9) E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/.

Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.

1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.

3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.

Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000-aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

2.–5.5 Savoy teater, Helsingi 9. ja 10.5 Logomo, Turu 11.5 Tampere-talo, Tampere

Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Näitusel on väljas interjöörid, maketid, multimeediataiesed ja filmid.

Soome Klaasimuuseum

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar-detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Kontsert Lisateave www.livenation.fi.

23.–24.3 19 II Divo – The Greatest Hits.

Tampere, Helsingi 1.–5.5 19.30 Patricia Kaas. Turu, Helsingi, Tampere

Festival Lisateave www.festivals.fi.

16.4–21.2

Soome Postimuuseum

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/ postimuseo. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Alvar Aalto Muuseum

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel. +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi. Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.

Tanssivirta Tampereella – nüüdistantsufestival

Mess Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.

29.3–1.4 American Car Show 2013 11.4–14.4 Sisusta! 13. sisustusmess

Teater/muusika Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi Linnateater

Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi.

Soome Rahvusteater

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Savoy-teater

Kasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi. Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.

Tampere Ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi

Rootsi

Venemaa

Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi

Oulu

Vaasa Seinäjoki

Iisalmi Kuopio

Joensuu

Jyväskylä Mikkeli

Pori Tampere

Savonlinna

Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lahti Kouvola Lappeenranta Salo Porvoo Lohja Kotka Turku

HELSINGI

Ahvena- Hanko maa

Eestimaa

Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km.

Idast läände 528 km (kõige laiem osa).

Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnad Helsingi − 588 343 elanikku.

Espoo − 247 702 elanikku.

Tampere − 213 269 elanikku.

Vantaa − 200 029 elanikku.

Turu − 177 606 elanikku.

Kajaani

Kokkola Jakobstad Nykarleby

Elanike koguarv umbes 5 350 000.

Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.

Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).

Pindala 338 145 km2, sellest 10% veekogusid.

Ligikaudu 188 000 järve.

Keskmine temperatuur Talv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C. Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C. Majandus Sisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.

Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis ähtis te teave Hädaabinumber äd bi 112 (nii politsei kui hädaabi).

Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.

Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.

Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele.

Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.

Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Foto Visit Åland/Olof Pona

Norra

Foto Helsingin kaupungin matkailu- ja kongressitoimisto / Niklas Sjöblom

Teavet Soome kohta

Eesti-soome lühisõnastik aitäh...................................... kiitos head päeva ....................... hyvää päivää head aega .......................... näkemiin täna ....................................... tänään homme ............................... huomenna menüü ................................. ruokalista kas ma saaksin arve ...... saisinko laskun helistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satama laev........................................ laiva rong ...................................... juna raudteejaam ..................... rautatieasema tramm .................................. raitiovaunu, ratikka buss....................................... linja-auto, bussi odav ...................................... halpa halb ....................................... huono

20

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

MIS KUS MILLAL

hostelid

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ăœhe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com.

Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvþimalused ßhismajutusest kuni neljakohalise toani.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kþige odavam ja sþbralikum hostel Olßmpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellid

Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viieminutilise autosþidu kaugusel lennujaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss.

Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab ßßrida ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosþitu.

Best Western Hotel Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi,

www.bwkatajanokka.fi. Kþrgklassi hotell ajaloolises vanglamiljÜÜs. Vanade mßßride varjus avaneb teine maailm, eriline þhkkond, rikkalikult pþnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.

Crand Casino Helsinki, foto Royal Ravintolat

majutus

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi.

Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nþupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaaŞis. Hotelli ßmbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.

Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub kßlastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Omenahotellid LĂśnnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja YrjĂśnkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kĂľne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta.

Hotellides ei ole vastuvþttu ega mßßgiosakonda; kogu keti ßhtne kaugvastuvþtt teenindab teid 24 tundi ÜÜpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kþrval. Omanäoliste tubade sisustus rþhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suit-

HEAD Ă–Ă–D HOSTELIS!

suvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingud

Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kþigest 18minutilise metroosþidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise vþimalused.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menßß on koostatud Soome rahvusroogade pþhjal.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hþng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L an 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lþhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi.

Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24.

Belgia Helsingi sßdames. Belge Bar & Bistro on lihtne þlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia þlut ja tþeliselt maitsvad sÜÜgid!

Chico’s restoranid Helsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki.

Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekßlgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodulehekßljelt www.chicos.fi.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mereandidesþbrad leiavad siit kþikvþimalikke hþrgutisi.

Telli meie kodulehekĂźljel

Linnankatu 72, 20100 Turku #SPOFFSJOHVE t IPTUFMCPSFB!UVSLV Ăś XXX IPTUFMCPSFB Ăś

w w w.balticguide.ee vĂľi posti teel The Baltic Guide PĂľhja pst 25 10145 Tallinn

Aastatellimus (4 numbrit) hinnaga 6.50 â‚Ź

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Ăœle 20aastase kogemusega hubane mereannirestoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum. rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hþrgutisi.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup. fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lþunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rþhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp CafÊ rahvusvaheliselt kirev þhkkond vþimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest ťampanjat vþi lihtsalt keset päeva maiustada.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi.

Avatud E–L 10–24, P 10–23.

Merehþnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu kßlje all. Kodusest menßßst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

KÜnig Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kþrgstiilis restoran KÜnig on Soome restoranimaailma legend.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.

Avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hĂľrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris vĂľid nautida sĂľbraliku hinnaga klaasikest veini.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menßß on moodsalt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib.

Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalþppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834, e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi.

Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tťehhipärane restoran otse Helsingi

Telli The Baltic Guide koju! koju u!

Planeeri järgmine reis juba kodus!

Tellijana saad lehe neli korda aastas koju kätte.

Aastatellimus maksab 6.50 eurot.

Ă–Ă–BI AURAJĂ•E LAINETEL t 4VVSFQĂŠSBTF BTVLPIBHB IPUFMM NJT BTVC KBMVUVTUFFLPOOB LBVHVTFM 5VSV TBEBNBTU OJOH PO 'PSVN .BSJOVNJ MĂŠIFEBM t EVĂ?Ă?J KB XD HB WBTSVTUBUVE LBKVUJU t )PNNJLVTÚÚL KB IPNNJLVTBVO PO IJOOBT t 7BTUVWĂœUU I

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kþrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja pþhjamaiseid mereande.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menßß pþhineb Soome ja Skandinaavia kÜÜgil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sÜÜke.

m

SO O

SO O

SO OM

SO OM

is The Ba mis The Balmis Th mis Thku e Balstic vustab te ictut Gu e Ba ide uide tab tei kus tutvustab tutvusta ltickGu s tutvusm kticleuGu eile le mi tei side b teile da mi al da mmi

ilda l näill millal m !

näh

il la la

l ha tasub

näha tas näha EES

E TA LV 201 2/2

013

ub

EESTI KE

tasub

ELES

EESTI KE

ELLEESS

H

ard Rock La L ap Outl pim Cafe ma tleeett-p aa talv poeal slgab brä ändik b ok ktTa ikaup ga oolvbep suhkus so oodsa Keskri samalM -Soomes t ood, Kev eva elle ad ade e ek Id em dg kttrrro mär aid -S oonLa Soome e ikvo lo ooduse a, nia ko odulo erriil e ses ja lliiin oo vahend n ees in lote lo im odsSß ußsgissm mad‌ ab tÜÜd es e sid Uue en Pä ne en ev nudMlþ e er akru re va aa aa bev at uv pa st arrg eg utte BaM k Helsingis iisil gid si ssuve terrora te as aoss ui kunst siid ild Artt W ku te – Car a r H el siai Jä Dis ää ngniispe ä äh hok kii MM i-voþn alinna Mis aa Hel istluse elssi Ta sin adlis ingis Ta liissp aid porrdijä sta: projektid det ete teh ehdas tkuv am?aa aaiilm llm mak a arikadad Dis isa So a aiin o nip o mess pealin maa aail ilm lm mas ja tän navapild is

Lk 26 UUS HELSINGI

KAART

MadJoennnnWaifeeWr Lilol Rpoeck You muusdusuuvretu iasutrĂźarizdtuiosendil LAnimi..........................................

PIMsuArunrAseĂźenLdlmused

Kevadinne lumetujaris teO ismelyd m talvpe su ja VA ATA

CIR QU TU RU E DU SO LE S JA HE IL 13.ďšť17.3 LS ING

IS

VĂ• I KIR JU TA " # & KA INT ER NE TIS " " #

VA ATA VA AT VĂ•I K VA V A VĂ• AA AA IR JU T AT !!! ww Ă•II KII RJ TA T AV VĂ• A KA Ă•I Ă•I cg alti ### R J UTA w.b

INTER $$$ !

KA IN g " " " " " NETIS ! ! "

$ " "

%

TE RN ET IS

g

! g uid

e e e e.e ! " !

/ laevad

/ hotelli d / restor anid

/ teatrid / laevad / la ad / näituse d / hotel / laevad / hote d / kaup d / hottev lid / rest t lli l d / re lused / elli el lid id / rest oranid restora / ora or an teatrid nid tea an nid d / te tea / attriid n a attridd//nte äi d / nä tused / äi äi ä tu t tu u ka ussse s se ed uplused ed d / ka d/k kau ka au u luse up plu / usse sed ed d/ d / plu

NELJATĂ„RNILINE UNI KESKLINNA LĂ„HEDAL t t t

t

7BJLOF BTVLPIU 5VSLV LFTLVTF MĂŠIFEBM 5PBE JOJNFTFMF ,BLT JTFUFFOJOEVTLÚÚLJ SJJFUF QFTFNJT WĂœJNBMVT KB KVIUNFWBCB JOUFSOFU OJOH IVCBTFE QVILBNJTSVVNJE LMJFOUJEFMF )FB Ă IFOEVT TBEBNBTU MFOOVWĂŠMKBMU KB CVTTJKBBNBEFTU

Linnankatu 39, 20100 Turku Broneeringud: (20) 262 7680 t hostel@turku.fi www.hostelturku.fi

ettevĂľte....................................

aadress...................................... telefon.......................................

Tellimus

Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks!

e-mail........................................

TI K

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

21

mkm Helsingi MIS KUS MILLAL

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net.

Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24.

Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.

Avatud E–R 7.30–20, L 9–20.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi.

Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Foto Helsinki matkailupalvelu / Esko Jämsä

südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõigile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi.

Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas.

Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi.Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi.

Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mainekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90.

Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid.

Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty’s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22.

Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi.

Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23.

Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubanduskeskused Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18.

Samas võib esineda erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi.

Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18.

Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tud tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud m E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim upkaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kaupks lust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele.

Kes otsib, see leiab!

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojengiaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.

Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile.

Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm.

Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Suomenlinna Tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi.

Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

i sing l e H i Ööb sklinnas ke Hinnad alates

€

2190 / öö / in.

Rahvusvaheline ja mugav hostel ƻÖșȹșŭ șȬșœƏǘșȢƨ ÙșÀșɊʼnœǻűưưIJœÙșŭ șȢɱőÙș ǻðŷɱðǐðǻɂŷ șÀșǻ ɂƏșÀșǯðǻȢƨǯ Ə 24 h vastuvõtt

Linnankatu 9, Helsingi +358-9-622 0470 www.eurohostel.eu

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust.

Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näitusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com.

Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele.

Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lastesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum WeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani.

Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu.

Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt. www.visithelsinki.fi www.visitespoo.fi www.tampere.fi/matkailu www.vantaa.fi www.turkutouring.fi

22

Myllypuro

Latokartano

Haaga

Munkkiniemi

Pasila

Seurasaari

Lauttasaari

Kaubanduskeskused

Kulosaari Mustikkamaa

1 Kauppakeskus Ruoholahti, Itämerenkatu 21a

VironKorkeasaari niemi Katajanokka

Kampinmalmi

T H E B A LT I C G U I D E ™ KEVAD 2 0 1 3

MIS KUS MILLAL

Herttoniemi

Vallila Alppiharju TakaKallio Töölö

Reijola

mkm Helsingi

Vartiokylä

Vanhakaupunki

Laajasalo

2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1 3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Ullanlinna

4 Forum, Mannerheimintie 20

Helsingi kesklinn

Vääks

Vega

P länääskyrn S lahuviden k

Harju katu

Vilhon

tori

To

uja

ge rk

atu

Sö rn äis ten ran tat ie

Pe n

Lin tul ah-

atu

th an ink

Po r n b. ranta

Pohjo isrant a

ak am

enk atu

Ria tonkl- Eläin j lä Tuu n- äk .kj surule n kj

Tavastvägen

Suvann on t

Kustaankatu

rkke

Pe ng erk

It. Papink

Sat

Luotsi-

Eteläsatama

Olympia terminal

atu

Pu

katu

WC

11 McDonald’s, Töölö Mannerheimintie 53

12 Hesburger, Töölö Mannerheimintie 19A

Muuseumid 1 Helsingi Linnamuuseum, 2 Bulevardi 40

3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland, Erottajankatu 7 Kaivokatu 2

Myllyt

ioli Kall

I

- nP ivo Karn h

WC

Kinod

Pon. Siltat

ot Oik

Kaivopuistonranta

tie Ehr enströmin

Papink L.

k ion on Su

ellamo nk atu

in t

ont

-K od

Ve sa nn

E.

at u

St ur en k atu

str én ink

Ca

Fr

an k

nk

nti o

Siu

Ko tk

ika tu Al pp nt

m felti

C. t We n c li nkt sel- t

ist ok

on k

He T in saaammolan ren i- k H k ka Tiv go an tu olit nk Ink ie o e liti Tiv o

inkat u nkat u

inrn

Malm

rinne

Lapin

La i

Laivurinrn

Lapuank

yömehTen k La kodstinenk

Teollisuuskatu 6

Laivastokatu

Vyökatu

Sau kon ki

Helsinginkatu 28

10 McDonald’s, Teollisuus Katajank

j

Siltasaarenkatu 12

9 Hesburger, Kallio

Katajanokka terminal

e toti uis

ank

Kasarminkatu 19

nnant

ie

Kluuvikatu 7

8 McDonald’s, Hakaniemi

Halkolaituri

nla itu ri

e täin

Vaihd ek

Vuorikatu 14

6 McDonald’s, Kluuvi

5 Ateneumi kunstimuuseum,

to Puis Iso

Itäinen

K nin ajaa k -

S m aiaa nk

Ve turitie ontie

Töölöntorink

atu

uk -

uk se

Nor den ski öld ink

seCalo nk ni

naksent kan

H ie t a

Cygn ae

Lä

atu

ink

äck

Ste nb nt

saar e

K

Itämerenkatu 14

2 Hesburger, Tennispalatsi

ka

u kat

Merisatama

Kiirsöögikohad 1 McDonald’s, Ruoholahti

Ka Kruu Kauppiaank na nuv vak uor Ka atu enkat taj an u o

Kylpylän aukio

int

Hammarskjöldintie 1 A

11 Linnanmäki lõbustuspark

Fredrikinkatu 65

K ranatnava a -

Katajan puisto

KAIVOPUISTO Kaivopuisto Eh ren str öm

Nordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaed Tivolinkuja 1

Hakaniemenranta

Meritullink

1

llan

Laivastn-ajank varu atu Merik ta nran tama sa ri e

ie-

katu

u ytpolk

ri k

Sirpalesaari

Neits

atu enink Kapte nkuja Pietari u kat Huvila kuja Huvila nkatu ri Laivu

Horn

Me

Sirpalesalmi

nPietari

tim Raeank h

nk

uri

Eh

WC

Pyhän Henrikin aukio

Savilankatu 1B

9 Helsingi jäähall

Hanasaari

Muuka l.

WC

Tehtaankatu

M

Mariankatu Ritarikatu

derint lan

vuorenk

katu rnin

Paavo Nurmen tie 1

8 Finnair Stadium, jalgpalliplats

7 Hesburger, Kasarmitori

nsi

Kasarmikatu

Korkea-

atu

nk

rti

nk

Ka

ULLANLINNA

nk

kannas WC

Makasiini terminal

Tähtitorninvuori

to Tähti atu henk rimie

Vuo

are

Tervasaaren

iv a

Arg e

Helsinginkatu 58

6 Sibeliuse skulptuur, park

5 Hesburger, Kaisaniemi

terminal

La

Kopernikuksent

Bernhardinkatu

Kaartinkj

Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan

Jääkärink

Aspnäsg

u nkatu maninkat

Kasarmikatu

7

Ullanl.k

Lutherinkatu 3

5 Helsingi Rahvusooper

Kaivokatu

Maurink

Snell-

Eteläranta Unionkatu

Fabianink

P. Roobertink

ink

be

Al

.

Kiv

tu ka

en ieh

k Nä

Fabianinkatu

Kasarmitori

E. Makasiinik

Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,

4 Hesburger, Rautatientori

KAARTIN-

P. Makasiinik

4

asa

Maneesik

Hallitusk

Senatintori

3 Parlamendihoone,

Mannerheimintie 20

1 KAUPUNKI Pohjoisesplanadi WC WC di Eteläesplana 4 Kanava Rikh.

Ha n

KRUUNUNHAKA

Senaatintori

rik

Iso

uja nk ise teh uja Ve ink

Si

d strands

Agri

Siltasaarenk

ta

Sa n

Flemingink

Alp.rn

Kaarlenk

Länt.

Alp.rn

2

2

kj

Liisankatu

Kirkkokatu

76

e or

Länt. Brahenk

u atWC ink ert ob Ro u t a tak Ra

u akat Pyhän Birgitan puisto

Mikonk

Erottajank

tu ka an

ed Fr

d Uu

Vuorik Kluuvik

ie int ink eim Georg rh

Keskusk

ne

tu ka

ask

k iehen Peräm

in k

ma en

PUNAVUORI

kk Tela

For d

n na

An

atu

nk

rti

H.

B

i

ard

m atu en k M vuor eri tu M Puna ka en eh i WC m tu a k n rsi pä Pu Se Tehtaanpuisto Tehtaankatu nt - Edel- feltihb kkki-atu s n n u Re inde M aren Spera rint sa intie Engeline- atu k aukio Hearn nk o sa re r J. Ah re A n sv ä r d i nt ie taBirisigk at Eir anra u la ranta nt a Eiran

all

6

WC

ink

vak

v ule

Sinebrychoffin puisto

eVadnstkj na jänk yytä eenp Hylk

kj

r ik

n.k

u np

sa lli o

en

Mata salmelankj

Länsi terminal

Ka

ar

ed Fr

de

nk

de

ja ku

j

ank

Jätkäsaari

WC

Munkkisaari

ja

din

Ah

nok

kon

Sau s Po

kj

nin

nk

i am

lah

ank

Hietasaarenku

ja

m ata

ku

s nsi

jan

Lä

po

Hietalahti

LÄNSISATAMA o eid

ti ro nn Lö 2 2

5

Parruk

Kruun.

Rauhankatu

Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,

3 McDonald’s, Forum

Vironkatu

Yli- opistonkatu

Aleksanterinkatu

Ludv.

tu inka rik Ee an lev nk Ka

Hietalahdentori

WC

ta hde nran

la e ta

ssi

aj itta

tu ka

be Al

rah Ab

-

Hi

tu

Me

uja

eta

Santakatu

ta an k lar ön Jaa tyt ssi e M Selkämeren- katu puisto ojan p iva La

M

lah

ho

Kaivokatu 5

M

M

1 5 iem n isa Ka

WC

Rautatientori

an

k

M

nk de WC

WC

Hi y Kö

Rusokkikj

1

Ruoholahdentori Kanal

Santa kj

Selkämerenka

Itäm.kj

Loisto kj

Kellosaarenk WC Kaapelitehdas a arenrant Kellosa

Ruoholahti

M

Harma

Itämerenkatu

Ruoholahti

4

Mannerheimin aukio

KAMPPI

o Ru

tori

Kasuunikj

Länsisat.k

Kaapelipuisto

La kodstinenk

Porkkalankatu Itämeren1

Vilhonk

M

in erg -b ne Ru

Lapinlahdent Kappeli Ortodoksinen hautausmaa

Saarin.k

ie

.k

Sairaala

Maneesik

Vaatamisväärsused 1 Uspenskij Katedraal,

7 Olympia staadion ja vaatetorn, ja

hd den enk

Hakaniemenranta

Oikok

Puut.

nku

nk

Kirja työn.k Kristianink

l t av.penger

KLUUVI

iankj

HakaSiltavuoren- niemen silta salmi

nkatu ore avu Silt Yliopisto

Botaanikaaed

Käe

L in tul a

Näkinsilta

nie ka WC Ha enk Hakaniemenranm ta

J. Ste

Kaisaniemi

3

Arkadiankatu

Sörnasstrandv

Kaisaniemi

u 3 kat tie tu uta eka Mauno Ra utati Koiviston atu k a n aukio 2 R r jö 3 n Lepp ä suonk oine k Y katu en hj nk 2 kkosen imon 4 3 Po eläin mo S e Et K .

Malm lo U ainkat Sa Kamppi ns k u Ka ulu Kampin- ko Lapin tori lahde Marian nk sairaala

Lapinlahti

Kaisan iemenr an ta

int

ed Fr

ee Frsenk

a ror Au

Pitk änsi llanr an

Allotr

ku Ka kj ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap an e Pannunti Heli-äisp iemen kakunee k m puistikko

Siltasaari

p stö Sää Paasi- 8 vuorenk

Ka i-

Vi ide s

m Hä

M a

Torkelinmäki riSnakka-

7 Kauppakeskus Kluuvi,

V

k ko tik R is Eläin lä Plazan kj

Vil ho nv vuorenk u j

Sörnäinen

Aa ninkatu anze rkkelinkatu linkj

co lan k

nja

lin ja

M

6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29 Aleksanterinkatu 9

Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav atu .k

rink po na Ki

inkatuH Helsingdolfink a rju

s li

niem enlah ti

n tie anieme Kais

eim erh

-

nn Ma

gm

in mzin Kanrata ra

tu nka

V. Stoolin k atu

Da

3

nlahdenk ölö Tö

Vaasankatu

KALLIOArgicolank

lin ja

nt .ra

katu

- Helsinginkj WC Kaar lenkj

Hakaniemi

Eläintarhanlahti Siltasaarenkärki

tu ka lö Töö

lön

rik

r

a-

Mus eok tu ka in

Perhon- kat u Hietaniemenk

enk - r Lepakon isaa aukio lm a S

WC

is Ki ven

Harju

Ko lm as

äi ntarhantie

Kaisa nk

Temppelikat u

4

Wallin

ö Tö

k

at u

tu ka

atu

Tunturik atu

Luth e

Väinämöisen urheilukenttä

kat u

Museok

Brahen puisto

Ne ljä

To in

inlandia Finlandia al alo Talo

senk

I lm u ari nkat

Hietaniemen hautausmaa

en

Sammon

ö

iem

äm Väin

an

riont

Hi et

ok Muse

atan eling Mech isenk

remato

Oksa

ETU-TÖÖLÖ

lan

k

Marta Ypyän aukio

su

sen

inen Etelä

in k

ie tu ka

lön

ö Tö

en

9

en

El

Al ek s

Kallion urh. kenttä

Kaupunginteatteri

k

WC

WC

Sigurd Frosteruksen puisto

k

W lin alink j

3

5 1

Döbelnink tu rianka Hespe tu rianka Hespe o Apoll nk

n Pohjo

si l inj a

länk Rahvusooper Kive Töölönlahti

Tykistön

Sandelsin

En

ng l si He

WC kenttä

en

TAKA-TÖÖLÖ

mäki

ym Mänt äen t

u Ru

Hyks Psykiatria keskus

lik j

11 Linnan-

10

tie

int

eim

s uk eli

Helsingi talveaed

Mäntymäen

tu ka

atu

WC

Lenininpuisto

Tiv o

WC

en Nurm

12WC

Viipurikatu

nk

ka tu

Kalliolanrn

hk Ta

Paavo

atu

ib WC S

k eliu Top

Merikannontie

Kivelän sairaala

atu Kesäk

Taivallahti

uk eil

M

ink nth Ca

Topeliuksenpuisto

Sibeliuksen puisto

Toivo Kuulan puisto

h rh Ur ne an

a

Mechelingatan

Kajanuksenk Kajanuksenk ntie linna

e nti

no an

6

WC

7

ve

ALPPIHARJU

tie din jöl sk ar m m Ha

nn

en-

rik

Me

rrenttie Rajasaa

ja Ra

viSaank l uRuank s

k Linnankosken atu nk o t lis ma Eino Leinon k Hu

L innankoskenk Humalluodon puisto ie

Olympia O St tadion Stadion

Ki

Kirstink Kirstink

Mi

siPaiavenk k

k k nan jer ckin tst yb e va s Las Ta ael L t ik Mi

Uim as a dio potlk u nin-

Finnair Stadium 8

is

Vesilinnank

Alppila

adiont

Me

ivä nk Päinna r sseniuk senk

ek s

Kirstinkj

k

senk

MEILAHTI

9

Karjalan- Porv Lo oon ik a v ii k a tu sa nk tu

Alppipuisto

nen St

Reijolank

lin

k

Eläintarhan urheilukenttä

Jäähall Jää ähall

Pohjjoi

11

ul nt

in

Meilahden sairaala

ka tu

lö

an

Käpylän kuntoutuskeskus

ilu

Laakson ratsastuskenttä

ur

To

Ur he

ö Tö

Kirjasto art m

sairaala

Vi ip

uu s

.kj

ie

k eliu Top

Ha

int

Auroran sairaala

u kat r in äkä Laakson

tu inka

eim

llis

ks Vää

ntie

a

erh

rion

an n

laj

Al

Te o

t in t rta en Vi ine Ro

M

Sipoonk

älkä

LAAKSO Pi h

nk

katila

Palk

L ke iuku rin la kj aVe nti R i laa ulla linkj ke r Tr av inkj err sik uja

5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52 ie nt raK EHu an a- I a g rn na uh asa Peant t rint ont lav j lun v ie ie .

Ou Suv tä- ent V Ähint itele t r e n Ke anaj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie tie Päijänilan teent Vall ent änte ij ä P Sat t am n y a ra 10 dan k

N ian ok n e il s i ä en nk N tie atu Eli mä säen nt ka tu Mänt lä

1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2 2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15

Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 3

ajalugu

23

Helsingi rajati Tallinnale vastukaaluks ja konkurendiks alguses Vantaanjoe suudmealale kose veerde, hiljem koliti üle Vironniemisse.

Kuid ka seal ei kasvanud linnast kaua Tallinnale väärilist võistlejat.

Sarasmo

JUTUSTAB

Väljakutse Tallinnale

TEKST ANTTI SARASMO; FOTOD SUOMENLINNAN HOITOKUNNAN KUVA-ARKISTO/ESKO JÄMSÄ, HELSINGIN KAUPUNGIN MATKAILU- JA KONGRESSITOIMISTO/PAUL WILLIAMS

Helsingi sünnilugu on Tallinnaga tihedalt seotud. Linnast pidi tulema konkureeriv kaubasadam, mille kaudu Rootsi kuningriiki pidi jõudma muu hulgas ka Tallinnast endast pärit kaup. Üks kõigi aegade tähtsamaid Rootsi kuningaid oli Gustav Vasa (valitses aastatel 1523–1560). Tema sihiks oli kuningriigi võimsuse suurendamine ja selle rikkuse kasvatamine. Kaubandus oli riigile oluline sissetulekuallikas ning Tallinn Läänemere põhjaosa tähtsaim kaubanduskeskus. Seega oli igati loogiline tegu rajada Tallinnaga konkureeriv sadamalinn. Sobiv koht leiti otse üle mere Soome lahe vastaskaldal.

Helsingile pandi alus 12. juunil 1550. aastal, tänase Vanhankaupunginlahti ääres Vantaanjoe suudmes.

Varjuline laht pakkus laevadele head ankrupaika ning samas kulges piki rannikut Soome tähtsaim maantee – Kuninkaantie (kuningatee), mis viis Turust Viiburisse. Vantaanjoe kosk (siit on pärit ka linna rootsikeelne nimi Helsingfors ehk Helsingi kosk) andis võimaluse veeenergia kasutamiseks. Koht tundus uue linna jaoks igati soodus.

Plaanid olid suured. Valitud maa-alal ei asunud muud kui mõni üksik rannarootsi kaluriküla, kuid Gustav I Vasa otsustas toimiva sadamalinna rajada ühe hoobiga.

Kuninga käsul pidid kõik Porvoo, Tammisaare, Ulvila (tänane Pori) ja Rauma linnakodanikud üle kolima uude linna. Käsk oli antud, kuid alamad punnisid vastu. Väike hulk inimesi koliski üle Helsingisse, kuid ka neist pöördus enamik vähehaaval kodulinna tagasi. Rootsi kuningriigi huvi Helsingi vastu kadus, kui Tallinnast sai Liivi sõjas Rootsi liitlane ja mingis mõttes ka Rootsi linn.

Suure hurraaga rajatud Helsingi mandus väikseks kauplemiskohaks, mille ainsaks tähelepanuväärseks sündmuseks sai tulekahju.

Nimelt ratsutas Tallinna piiranud Vene vägede kasakaüksus üle kinnikülmunud Soome lahe ja põletas Helsingi maha.

UUS KATSE VIRONNIEMIL Vanhankaupunginlahti ei olnud tegelikult õnnestunult valitud sadamakoht. Maapind kerkis, jõgi kandis suudmesse rohkelt muda ning laevad muutusid aja jooksul suure-

maks, mistõttu sisenemine sopilisse lahte ja randumine linnakai ääres muutusid järjest raskemaks.

Sel ajal valitses Rootsit juba kuninganna Kristina. Tema õukonnas ebasoosingusse langenud kõrgaadlik Per Brahe saadeti troonist kaugemale ehk kuningriigi äärealale Soome. Per Brahe oli Soome kindralkuberner aastatel 1637–1640 ja 1648–1654. Energiline mees jõudis ka pealinnast kaugel palju ära teha, näiteks rajas ta kokku 10 linna ja aastal 1640 Turusse Rootsi kolmanda ülikooli. Kuningriigi ülejäänud ülikoolid asusid Uppsalas ja Tartus (1632).

1640. aastal taasasutas Per Brahe Helsingi. Uus linn ehitati Vironniemisse tänase Senaatorintori ja Kruununhaka kohale. Vana Helsingi lihtsalt hüljati. Uude Helsingisse rajas Brahe ka triviaalkooli.

Linna uus asukoht oli parem, laevateed jäid saarestiku kaitse alla ja pinnas oli ehitamiseks sobilikum kui Vanhankaupungi rannal. Õitsele Helsingi siiski ei puhkenud.

Linna pani taas proovile suur Põhjasõda. Kõigepealt saabus katk (1710), mis tappis kaks kolmandikku linnaelanikest ehk 1185 inimest. Seejärel põletas linna maha oma armee (1713), mille järel varemetesse asusid elama venelased 1713–1721. Pärast Uusikaupunki rahu 1721. aastal hakati siiski uuesti ehitama, järgides varem paikapandud linnaplaani. Kõigest hoolimata oli Helsingi jätkuvalt väike ja kõrvaline koht ning jäi selliseks veel pikaks ajaks.

Toomkirik ja selle ümbrus ehitati uude pealinna 19. sajandil

Suomenlinnal on Helsingi ajaloos täita võtmeroll

MEREKINDLUS SÜNNITAS LINNA Rootsi ja Venemaa suhted ei paranenud ka pärast Põhjasõda. Vahelduva eduga peeti mitu väiksemat sõda. 1743. aastal sõlmitud Turu rahuga kaotas Rootsi Kymijoest ida pool asuvad alad ning piirilinnaks sai Loviisa. Kindlustatud Hamina kaotus vajas vastumeetmeid ja nii alustatigi kahe merekindluse rajamist, millest üks ehitati Loviisa ja teine Helsingi kaitseks. Kuna teed olid ajastule omaselt kehvad, siis hoolimata sellest, kes keda ründas, oli varustusteenistust kõige parem organiseerida otse laevadelt – kulges ju peamine maantee piki Soome lahe põhjarannikut. Nii Venemaal kui Rootsil olid tugevad laevastikud, mis mõeldud just saarestikus navigeerimiseks ning Rootsi laevadel läks Soome lahe rannikul vaja tugipunkti. Tugipunkt sai nimeks Sveaborg ehk Rootsilinn, tänapäeval tuntud kui Suomenlinna.

Sveaborgi ehitamist alustati 1743. aastal ehk kohe pärast Turu rahu sõlmimist. Ehitustööd kestsid aastakümneid. Plaanid olid nii suured, et Rootsi ajal ei saanudki kindlus täiesti valmis.

Võib julgelt öelda, et just kindluse ehitustööd lõid Helsingi.

Tööliste ja sõjaväelaste arv ulatus tuhandetesse. Helsingi kaupmeeste ja käsitööliste toodangu järele valitses suur nõudlus. Kindlusesaare ja laevastiku ohvitserid tõid kaasa ennenägematu uudse eluviisi ja ka aadlikud jätkasid kuningriigi äärealal harjumuspärast elustiili.

Väidetavalt tutvustas just Svea-

borgi garnison kohalikele selliseid moodsaid uuendusi nagu sirelipõõsas aiakaunistusena või puumajade ja välikäimlate värvimise komme.

HELSINGIL VEDAS Rootsi viimane Vasade dünastia valitseja Gustav IV Adolf ei olnud kuigi võimekas strateeg. 1808.– 1809. a toimunud Soome sõda tõi Rootsile kaotuse. 1807.–1808. a talvel asus enamus Soomes paiknevast Rootsi sõjaväest turvaliselt Sveaborgi müüride taga. Kevadel oli plaanis alustada rünnakut ning ajada venelased maalt välja. Venelaste edasiliikumine oli siiski olnud nii kiire, et ka viimased üksused nende armeest oli jõudnud juba Oulu alla. Ainuüksi kohaliku garnisoni jõududega ründamine ei oleks olnud mõttekas.

Seega sõlmis kindluse komandant Helsingi vallutanud venelastega relvarahu, jäädes lootma kevadel Rootsist oodatavale abiväele. Talv oli aga erakorselt karm, kevad külm ja veel maikuus püsis meri jääs. Sveaborg koos seal paiknevate Rootsi armee väeüksustega andis alla.

Sõda läks Helsingist üle kahjustusi tekitamata, kuid 1809. aastal laastas linna suur tulekahju. Soome linnad ehitati puidust, mitte kivist nagu hansakaupmeeste majad Tallinnas. Kõik tolleaegsed puitasumid said perioodiliselt tulekahjude käes suuremal või vähemal määral kannatada. Pärast põlenguid ehitati majad uuesti üles.

Traditsiooniliselt oli Soome pealinna au kuulunud Turule, mille saarestik tagas hea ühenduse Stockholmiga – suvel mööda

laeva- ja talvel jääteed. Tsaar Aleksander I soovis aga Soome liita oma keisririigiga. Niisiis sai Soomest autonoomne suurvürstiriik ning Vene tsaarist Soome suurvürst.

Vastne riik vajas uut juhtimisaparaati, mida liigse läheduse tõttu Rootsiga ei tahetud Turusse jätta.

Uus pealinn otsustati teha Helsingisse. Kindlasti mõjutas valikut see, et riigi tähtsaim kindlus asus just Helsingi all. Nüüd ei kutsutud seda enam Sveaborgiks, vaid Viaporiks.

Lõplik muutus leidis aset 1819. aastal, mil kogu suurvürstiriigi juhtimine kolis Helsingisse. Vana pealinn Turu sai 1827. aasta tulekahjus rängalt kannatada ja nii võeti vastu otsus ka ülikool uude pealinna üle viia.

Suurvürstiriigi uus pealinn vajas uut ja esinduslikku ilmet. Ülesannet lihtsustas asjaolu, et paljud vanad ehitised olid maha põlenud. Joonistati uus linnaplaan ja endine Tallinna linnaarhitekt C. L. Engel sai ülesande kujundada uhiuus keskus.

Senaatorintori ja toomkirik on just sellest ajast pärit suurehitised.

AEGLASELT KASVAV LINN Aastal 1808 oli Helsingis vaid 2500 elanikku, aastal 1830 umbes 11 110 ja veel 1870. aastal kõigest 32 113 inimest. Pärast seda hakkasid asjad liikuma ja linna areng sai sisse uue hoo: igal aastal kolis Helsingisse umbes 5000–6000 uut elanikku.

Aastal 1900 loendati juba 93 217 linnakodanikku ja 1910. aastaks oli vastav arv tõusnud üle 140 000. Helsingi oli kiiresti muutunud arvestatavaks terviklikuks linnaks.

Helsingi oli algselt Helsingfors, rootsikeelne linn. Aastal 1870 rääkis Helsingi elanikest emakeelena soome keelt 26% ja rootsi keelt 57%.

Aastatuhade vahetusel muutusid keelesuhted nii, et soomekeelseid elanikke oli 50,8% ja rootsikeelseid 42,6%. Helsingist oli märkamatult saanud soomekeelne linn. Esialgu võis aga täheldada tugevat sotsiaalset eristumist: soome keelt rääkis eelkõige alamklass – töölised ja teenijad, samas kui majandus- ja hariduselu juhtimine oli rootsi keelt rääkiva elanikkonna osa käes.

Tänapäeval on Helsingis 601 035 elanikku, neist räägib emakeelena soome keelt on 82,5% ja rootsi keelt 6%. ■