The Baltic Guide EST Kevad 2014

EESTI KEELES S O O M E K E VA D 2014

Rokisuvi alustab Traavivõistlused iga päev Soome disaini edu Dalí ja Tinguely − stiilne kunst

Miley Cyrus

M U U M IMA A

maailmaturneel Soomes / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

www.balticguide.ee

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub

Tykkimäe lõbustuspark – lastega perede lemmikkoht Arboretum Mustila – Põhja-Euroopa märkimisväärseim metsapark Selle suve uudis on veepark Aqvapark! Kogeda saab kiirust, veemöllu ja suurepärast seiklust.

Sobib igas vanuses inimestele, sest Tükkimäki on rõõmus, lõõgastav ja turvaline lõbustuskeskus Kouvolas. Lõbustuspargis on ligi 40 atrakstsiooni ja mängu, mis hoolitsevad selle eest, et tegemist jätkuks kauemaks.

Repovede rahvuspark – Soome lõunapoolseim eramaa-ala Rahvusvahelised spordisündmused: L 14.6. Kymi GP traavivõistlused, 28.–29.6. RX Finland Rallicross MM-osavõistlus.

Verla tehasemuuseum – Unesco maailmapärandi objekt...

Lõõgastu ja rõõmusta!

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakka fänniks juba täna! saad värskeimat infot Soome kohta kuuled uudiseid ja nippe esimesena võid mõjutada lehe sisu osaled loosimistel

HÜVAD HINNAD, JA HEAD AJAD... ...nii üksikreisijatele kui ka autoga reisijatele.

Alates käesolevast aastast väljub m/s Finlandia Tallinnast ja Helsingist uutel ja veelgi parematel kellaaegadel.

Soodsad ülesõiduhinnad, autopaketid ja infot laeva kohta leiate www.eckeroline.ee.

Ühe suuna piletid alates

19€

Autopaketid 2 – 5 reisijale alates

69€ VÄLJUMISAJAD TAL L I N N A S T

HELSINGIST

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

3

Rändevood

R

Fotod © Moomin Characters™

ändlinnud on soojade ilmade tõttu segaduses — esimesed lõokesed ja metsvindid saabusid tänavu Soome juba veebruaris. Tavaliselt on neid oodata alles paar kuud hiljem.

Lõunast põhja poole rändavad ka inimesed. Eestist Soome läinute arv on tõusnud julgelt üle 40 000 inimese. Nii palju elab Eesti taustaga inimesi Soomes alaliselt.

Numbrid on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ning põhja poole rändajate hulk kasvanud üle 6000 inimese aastas.

Kõige rohkem kolitakse Soome seoses tööga. Palju on räägitud kõrge kvalifikatsiooniga töötajate, näiteks arstide suundumisest Soome, kuid tegelikult töötab Soomes „kõigest” 300 Eesti arsti ringis. Iseenesest ju suur number, kuid 40 000st siiski vaid murdosa.

Aga ka Soomest kolitakse usinalt Eestisse.

Viimasel ajal on kõneainet andnud ettevõtete kolimine

lõunanaabrite juurde tänu Eesti ärisõbralikumale seadusandlusele ja soodsamale maksusüsteemile.

Eestis tegutseb praegu juba umbes 5000 ettevõtet, mida võib mõningate mööndustega pidada Soome firmadeks.

Kasvanud on ka pensionäride ränne Soomest Eestisse. Madalamad elamiskulud võimaldavad Soome pensionäridele kõrgemat elukvaliteeti. Kui vana korter Helsingis maha müüa, võib saadud raha eest osta Tallinnas samaväärse elamispinna ning raha jääb kõvasti ülegi.

Nii võibki prognoosida, et kui Soome rännanud talendid ükskord pensionile jäävad, kolivad paljud neist Eestisse tagasi.

sisu 12–13 turism Lääne-Soome. Turu − Soome vanim linn.

Salvador Dalí saarestiku ringteel

ajakohast

Jukka Arponen peatoimetaja

05 Kevade alguse rokifestival Helsingis. Maailma Kylässä on aasta suurim festival

restoranid 06–07 Head Helsingi kohvikud.

Kõht täis Itaalia stiilis

Muumide juubeliaasta

Tove Janssoni loodud kuulsaid tegelaskujusid tuntakse kogu maailmas. Tänavu möödub kirjaniku sünnipäevast 100 aastat ja seda sündmust on kavas suurejooneliselt tähistada.

Tove Marika Jansson sündis 9.8.1914. aastal Helsingis graafik Signe Hammarsteni ja skulptor Viktor Janssoni kunstnikepere esimese lapsena. Perekonna avatud ja boheemlik õhkkond toetas andekat tüdrukut otsima talle omaseid väljendusvahendeid. Selle tulemusena valmisid tal juba varases nooruses esimesed tööd, mis paistsid silma intuitiivse kindlustunde ja kunstilise kõnekuse poolest.

15aastaselt hakkas ta tegema kaastööd liberaalsele huumoriväljaandele Garmin. Kunstihariduse omandas Jansson Stockholmis ja Helsingis. Esimesed näitused äratasid positiivset vastukaja ning Jansson suundus välismaale uusi kogemusi omandama.

Teise maailmasõja päevil sai ta võimaluse lahkuda sõjas osalevast riigist, pääsedes ühtlasi kaugemale võimujanuliste juhtide verisest maailmast. Tema sule alt ilmus ja hakkas ajakirjanduse lehekülgedel oma elu elama

omapärane suursugune tegelane, kes hiljem sai tuntuks Muumitrollina.

1944. aastal sai Jansson keset pommitatud Helsingit endale ateljeepinnaks ühe keldrikorrusel asuva toa. Töötoast sai kodu, mille seinte vahel sündisid tema tuntuimad maalid ja kirjutised. Seal valmis ka esimene muumiraamat „Väikesed trollid ja suur veeuputus” (1945). Teine Janssonile oluline ja armastatud paik oli ta väike saaresuvila Läänemeres.

1950. aastatel sõlmis ta lepingu Londonis ilmuva toonase maailma suurima õhtulehega Evening News, mis hakkas avaldama Janssoni muumiteemalisi koomiksiribasid. Peatselt jälgiti muumide tegemisi juba rohkem 20 riigis. Üldse on muumide koomiksit ja raamatuid tõlgitud kokku 40 keelde. Erinevatel aegadel on siia lisandunud ka TV-sarjad ja filmid. Jansson lahkus meie keskelt aastal 2001, kuid huvi muumipere tegemiste vastu ei näita ka praegu raugemise märke.

Juubeliaastaga seotud üritusi korraldatakse kogu maailmas ning Tove Jansson on juba saanud oma postmargi ja mälestusmündi. Helsingis on paljude väiksemate juubeliürituste kõrval avatud suur Tove Janssoni elule ja loomingule pühendatud näitus kunstimuuseumis Anteneum (14.3−7.9). Arabia muuseumis avab uksed muumiteemaliste kruuside näitus „Mukit” (5.6−31.8).

turism 08–09 Traavivõistluste suured rahad. Ratsutamisest ja lemmikloomadest 10 Lihavõttetraditsioonid ja -üritused

16

Soome disain 16 Joutseni kvaliteetsed sulejoped ja voodipesu

sündmused 14–15 Kevade suurimad kontserdid, tähtsaimad esietendused jpm

ostud 18–19 Soome tippmood.

Matka- ja spordivarustuse kauplused

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Evelin Linholm Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Anne-Liis Advait Shah Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Riitta Puolakka tel +358 45 261 3706 riitta.puolakka@balticguide.ee

Kaanel Miley Cyrus foto Livenation Väike foto Visitfinland Trükk Printall AS Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

4

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Miley Cyrus lõhub piire

Q ZZ Top − kaks kontserti juunis Bluusroki pioneer ja kõige pikema habemega meeste bänd ZZ Top annab kontserte Oulus ja Helsingis. Ameerikast pärit mehed esinevad Oulus Raati staadionil reedel, 13. juunil ning Helsingis Kaisaniemi pargis Rockin’ Hellsinkil laupäeval, 14. juunil.

Omanäolise sound’iga bänd on rohkem kui 40 aastat väldanud karjääri jooksul andnud välja 15 albumit, mida kokku on müüdud üle 50 miljoni. Bändi koosseis ja pillid on püsinud muutumatuna: Billy Gibbons (laul, kitarr), Dusty Hill (laul, bass, klahvpillid) ning Frank Beard (trummid).

Teismelisest tähest on kasvanud täiskasvanute meelelahutaja.

13.6 Oulu 14.6 Helsingi

Q Endine punkar Billy Bragg

Foto Livenation

Inglise vasakaktivist, ühiskonnakriitik ja paljude kaunite armastuslaulude autor Billy Bragg saabub peagi Soome.

Braggi karjäär sai alguse läbi punkmuusika 1977. aastal. Kuus aastat hiljem oli ta leidnud endale sobiva formaadi – mees ja elektrikitarr – ning avaldanud esikplaadi „Life’s a Riot with Spy vs Spy”, millel ilmus ka Braggi tuntuim lugu „A New England”.

Billy Braggi viimane album „Tooth & Mail” ilmus eelmisel aastal. Plaat arutab elu ja asju kantri ja folkmuusika kaudu.

6.6 Savoy-teatteri, Helsingi

Rõõm mitmekülgsest buffee’st!

ee

Buff

€ 5 9 , 9 toit us

Mag

€ 5 9 , 2

Rohkem kui 30 rooga, millest saad koostada uue menüü kas või igaks päevaks!

Magustoidu juurde kuuluvad kuumad joogid.

Miley Cyrus on hetkel maailma kuumimaid ja enim jutuainet pakkuvaid poppstaare. Tema äsja ilmunud album „Bangerz” kerkis juba avanädalal USA Billboardi tabelis esikohale.

Varem singlina ilmunud „We Can’t Stop” on tantsupõrandate megahitt kogu maailmas pärast seda, kui Miley esitas lugu MTV videoauhindade jagamisel sensatsiooni tekitanud show’s.

Veelgi suurem hitt on värskeim singel „Wrecking Ball”, mis on tõusnud USAs Spotify edetabeli kuulatuimaks looks. Billboardi esikoht tuli vaid paar päeva pärast singli muusikavideo valmimist ja sellega kaasnes omakorda rekord, kui lugu jõudis ajaloo kiireima 100 miljoni vaatamiseni – see number ületati vaid kuue päevaga.

Kõigest 21aastane Cyrus on jõudnud teha silmapaistvat karjääri ka filmi- ja telenäitlejana.

Laiema publiku lemmikuks tõusis ta TV-sarjaga „Hannah Montana”, milles mängis peaosa.

Juba varem oli Cyrus kaasa teinud filmis „Big Fish”. Hiljem on tal osatäitmisi olnud rohkem kui kümnes filmis ning veel suuremas arvus TV-seriaalides. ■ 1.6 Hartwall Areena, Helsingi

Eteläesplanadi 24 HELSINKI

Forum Mannerheimintie 20 (2.korrus) HELSINKI

Tel +358 9 611 217 E-T 10.30-23 K-L 10.30-24, P 12-23

Tel +358 9 694 4207 E-R 10.30-21 L 10.30-20, P 11-18

www.manhattansteakhouse.fi

STEAK HOUSE ALATES AASTAST 1986

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID www.rax.fi

HELSINKI

HELSINGI

-

LAHTI

-

TAMPERE

Tere tulemast!

4

Salvador Dalí Private Exhibition International Art Gallery www.artbank.fi www.facebook.com/artbankfinland +358 400 524 177 gallery@artbank.fi

Kauppiaskatu 24, Parainen, Finland

Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest.

Maitsvad, suured portsjonid.

Soodsad hinnad.

Valikus on erinevaid steike, viini šnitslid, lõhemedaljonid ja palju muud maitsvat.

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

5

■ Rootsi lemmik Kulttuuritalos

■ Legendide bänd

Tomas Ledin on üks armastatumaid Rootsi artiste Soomes, kelle muusika on püsinud edetabelites aastakümneid. Ledin annab Soomes regulaarselt kontserte ja need on alati välja müüdud.

Nüüd tuleb Ledin Helsingi Kulttuuritalosse seitsmeliikmelise Höga Kusteni ansambliga, kellega ta tegi koostööd oma viimase plaadi väljaandmisel. Ansambli koosseisus on viiulid, kannel, akustiline bass, harmoonium ja bandžo ning sellest võib järeldada, et oodata on natuke kergemat meeleolu ja folkmuusika mõjutusi.

Mis on ühist Eric Claptonil, Jeff Beckil, Jimmy Page’il ja Gypie Mayol? Nad kõik on mänginud kunagi ansamblis The Yardbirds. See briti bänd asutati juba aastal 1962 ning Euroopa rokkmuusika pioneerina kuulus ta samasse ajastusse biitlite ja The Rolling Stones’iga.

Jim McCarty poolt rajatud Yardbirds on aga praegugi tasemel ning tuuritab jätkuvalt Euroopas ja USAs. Nostalgiahõnguline kontsert on kindel, sest kitarri mängib bändi esimene kitarrist Anthony „Top” Topham, kelle asemele hiljem tuli Eric Clapton.

9.4 Kulttuuritalo, Helsingi

28.3 Savoy-teatteri, Helsingi

Aasta festival 2014 on Maailma Kylässä Finland Festivals on valinud maikuus Helsingis toimuva Maailm Külas aasta festivaliks 2014.

Soome kevade TOP7

Finland Festival juhtkond põhjendab valikut järgmiselt: „Maailm Külas ühendab avalikult, erapooletult ja ilma piirideta eri rahvaste muusika-, sõna- ja toidukultuuri. Festival annab tingimusteta ligipääsu väga erinevatele inimestele ning suurele rahvusvahelisele kogukonnale võimaluse kogeda midagi uut, näha nähtamatut ja suhtuda maailma rikkalikku spektrisse kirgliku huvi ja poolehoiuga. Festival ei karda ka raskemaid teemasid ning tehes koostööd mitme MTÜga, väitleb muusika kaudu kõige erinevamate probleemide üle.” Ürituse põhiprintsiibid on tänaseks selgelt välja joonistunud.

Külastajad saavad osa toidust ja kultuurist mitmelt poolt maailmast, kõne all on paljud rahvusvahelised teemad. 2014. aasta teemadeks on kliima ja Ladina-Ameerika.

Tasuta festival Maailm Külas toimub alates 1985. aastast ja sellest on kujunenud üks Soome suurimaid festivale, mis kogub igal aastal 60 000−80 000 külastajat. Festivali peakorraldaja on Soome MTÜde katusorganisatsioon Kepa ry, mis teeb koostööd enam kui 300 organisatsiooniga.

Metro FeatFest on festivali ja Metro lehe uuelaadne muusikavõistlus, mis toimub 3.−23.3.2014 juba teist korda. Võitja pääseb esinema festivali pealavale koos Hiphop Allstariga. Ainult selle sündmuse jaoks kokku tulnud superprojekti ridades teevad kaasa Paleface, Sini Sabotage, Musta Barbaari ning Solonen & Kosola.

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD VISIT FINLAND

01 Hokimaa Soome Soome jäähokimeeskond on alates 1994. aastast kogunud medaleid viielt olümpiamängult. Ühelgi teisel maal ei ole sellist medalisaaki ette näidata, kuigi kuld on seni läinud alati kas Kanadasse, Rootsi või Tšehhi. Sotšist toodi ära pronks ja võistluste tähtsaimaks hokimängijaks (MVP) valiti Teemu Selänne (43 a), kes tõusis olümpiahoki kõigi aegade parimaks punktimeheks. Selännele on see juba neljas olümpiamedal.

Tulevasi olümpialootusi saab aga näha alla 18aastaste jäähoki MMvõistlustel, mis toimuvad 17.−27. aprillil Imatras ja Lappeenrantas.

02 Pidu

24.−25.5 Kaisaniemi park ja Rautatientori, Helsingi

Kevadiste pidude hooaeg läheb lahti koos Vappuga 1. mail, mil töölised ja tudengid anduvad paariks päevaks (30.4−1.5) ohjeldamatule pidumeeleolule.

Järgmine suur pidu on koolide lõpetamine kuu aega hiljem ja varsti pärast seda tulebki aasta suurim pidu jaanipäev.

Rokisuvi algab Helsingis Euroopas kontsertturneel viibiv Sonisphere Festival maandub maikuus Soomes.

Festivalisuvi saab lennuka alguse juba kevadel, kui hevihõnguline suurüritus Hietaniemi rannas massid kokku toob. Kuigi Sonisphere kestab vaid ühe päeva, võib siiski rääkida festivalist, sest programm on sisukas ja publiku ees tippklassi bändid. Kõvemad nimed on Metallica ja Slayer, kuid sama kõrgelt hinnatakse Soomes ka Rootsi bändi Ghost, Prantsuse Gojirat ning USAst pärit Mastodoni.

Ebatavaline on aga ürituse juures see, et pileti internetist lunastanud festivalikülastajad saavad osaleda esitusele tulevate Metallica laulude valimisel. Metallica karjäär on nüüdseks kestnud üle 30 aasta ja selle aja jooksul on plaadistatud üle 140 loo. Sonisphere Festivalil esitab Metallica 17 fännide poolt enim hääli saanud lugu ning peale selle bändi enda poolt valitud uusi laule. Sonisphere Festival toimub taevaminemispühale eelneval kolmapäeval 28. mail Hietaniemi plaažil Helsingis.

03 Kevadkogrits − kevadine maiuspala Kevadkogritsa valmimisaeg jääb teistest söögiseentest erinevalt kevadesse ja varasuvesse. Kevadkogritsad armastavad enamasti kasvada kohas, kus maapind on kahjustada saanud − näiteks võib seda seent leida raiesmike servadel.

Kevadkogrits on eriti mürgine seen, sisaldades eluohtlikku rakumürki güromitriini. Mürgiseid ühendeid saab siiski seentest välja pesta, seetõttu tuleb seeni enne toiduks tarvitamist korralikult kupatada. Õigesti valmistatud kevadkogritsate maitse on suurepärane.

04 Kalastusturism JamesHetfield

Peaesineja Sini Sabotage ja Hiphop Allstars. Foto Warner Music Live

Kultuur

Soome loodus on justkui kalastusturismiks loodud: LõunaSoomel on pikk käänuline rannajoon, põhja pool leidub rikkalikult lõhejõgesid, sinna vahele ohtralt järvesid. Hästi korraldatud kalastusreise pakutakse veel vähevõitu. Kindel

väljapääs neile, kes soovivad kala püüda juhendaja käe all, on Kainuu kalastusmatkad Oulujärvil. Omal käel võib kala püüda kõikjal Soomes, kuid siis on saagi tabamine jäetud suuresti juhuse hoolde.

05 Tihedalt golfiväljakuid Soomele mõeldes ei pruugi kohe pähegi tulla seosed golfiturismiga. Siiski leidub põhjanaabritel lähestikku üle 100 golfiväljaku, seega jõuavad ka lühireisil olijad mitmel väljakul mängida. Maastik on Soomes vaheldusrikas ning nii leidub siin erinevaid radasid tasastest väljakutest metsade ja järvede keskel kuni suurte kõrgusvahedega raskemate väljakuteni.

06 Uued rahvuspargid Konnevesi ja Rautalammi maakondade territooriumile jääv Lõuna-Konnevesi piirkond lisab rahvusparkide võrgustikku Kesk-Soome järvesaarestiku ja mägimaastiku. Salon Teijo rahvuspargist saabki edelaranniku ainus mandripark.

Teijos asuvad edelaranniku suurim kaljurünk, vaheldusrikka loodusega rabad ja lõunaranniku ühtlasemad metsamassiivid. Arvatakse, et pargi uued teenused panustavad oluliselt turismi edendamiseks kogu piirkonnas. Pargid on külastajate vastuvõtmiseks osaliselt valmis juba sel suvel ning avatakse täielikult hiljemalt 2015. aasta jooksul.

07 Eurovisioonile noort jõudu Soomet esindab maikuus toimuval Kopenhaageni Eurovisioonil ansambel nimega Softengine, kes esitab oma loo „Something Better”. Bänd on laiemale publikule tundmatu ja koosneb viiest noorest vanusevahemikus 17−20 aastat. Seni on nad tuntust kogunud, esinedes peamiselt kodusele publikule Seinäjoel.

6

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

■ Kaunitarid USAst

■ Peaaegu nagu ABBA

Helsingi messikeskuses pakub silmailu FHRA American Car Show, mis toob kohale viimistletud ja kroomist läikivaid Ameerika autosid. Tuning Car Show’s on iga auto teinud läbi rabava uuenduskuuri nii seest kui väljast. Autofännidele on välja pakkuda veel ka MC Heaven, mis demonstreerib uusimaid stiilisuundi ja eripärasid ehk kõige paremini. Lihavõtete aegse nädalavahetuse kava hoiab oma kütkeis kogu peret.

Esmaspäeva peale jääb eriprogramm lastele, pühapäeval on plaanis midagi spetsiaalselt naistele.

„1974 Tribute to ABBA − 40th Anniversary Tour” on brittide austusavaldus maailma vallutanud Rootsi bändile. Show on ringelnud ümber maailma ja alistanud paljud suured lavad, näiteks Twickenhami staadioni, kus oli kohal 80 000 kuulajat. Kaks aastat järjest on trupp esinenud täissaalidele Rootsis. Populaarsuse taga on hulgaliselt vaevarohket tööd ja halastamatut harjutamist, nii et tribuutbänd laulab nagu ABBA, tantsib nagu ABBA ja tundub ka muidu olevat igati nagu ABBA.

18.−21.4 American Car Show, Tuning Car Show, MC Heaven 2014.

Helsingi messikeskus

9.4 Savoy-teatteri, Helsingi

Väike Itaalia La Famiglia restoran asub Aleksanterinkatult kõigest paari sammu kaugusel. Ühel tavalisel reede õhtul sain populaarse restorani elurõõmsat õhkkonda nautida kõige ehedamal kujul.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Värske pasta ja valge tuun oskavad kokandushuvilised võivad restorani koduleheküljel osaleda Paola meistriklassides.

Tasub teada, et kuni kella 15 pakutakse siin ainult lõunaeineid, mis tähendab, et à la carte roogasid tellida ei saa. Lõunasöögi saab aga kokku panna Rootsi lauas: salatisegu, selle juurde oliiviõli, palsamiäädikas, oliivi- ja paprikatükikestega Itaalia leib ja pasta, ning loomulikult vesi, kohv ja mõru šokolaad. Alati saab valida midagi ka kolme päevaroa seast, milleks on salat, pasta ja risoto.

Lõunasöök maksab 9.70.

Salat on ülivärske, leib suurepärane. Mina valin põhiroaks risoto merandidega. Portsjon on suur, riis al dente, mereande palju ja erinevaid, peale saab riputada oma maitse järgi parmesaani. Toitu oodates võib õppida ka pisut itaalia keelt – seinal on väike soomeitaalia vestlussõnastik.

Need, kes soovivad nädalavahetusel à la carte menüüd nautida, peavad aegsasti kohad kinni panema – nii reede õhtuti kui laupäeval on kõik lauad Vaelsas hõivatud.

Itaaliapärane eelroog antipasti (11.60 €) on üsna suur taldrikutäis kergeid suupisteid, mille maitsed on tõesti Itaaliale omased: rukola, oliivid, mozzarella, grillitud paprika, artišokid, pisut Parma sinki ja salaamit ning lisaks roheline kaste.

Ka pastaroog lihapallide ja tomatikastmega (15.60 €) ei valmista pettumust. Lihapalle on taldrikul vähemalt sama palju kui pastat, toit pikantne ja puhta maitsega.

Menüü on rikkalik: suur valik Itaalia suupisteid, pasta, pitsa, liha ja kala. Täpsustuseks tuleb aga öelda, et La Famiglia köök on siiski pigem ameerikalike sugemetega. Peale juba mainitud roogade pakutakse siin ameerikalikke burgereid, kusjuures neid ei peeta siin asjatult unikaalseteks. Võtame näiteks Tryffel Surf & Turf burgeri: see koosneb Itaalia leivast focaccia’st, veisesteigist, praetud kuningkrevettidest, trühvlitest, rukolast, parmesaanist, tomatitest, marineeritud punasest sibulast, laimimajoneesist ja friikartulitest (22.50 €). Või peediburger: küpsetatud peet, kitsejuust, palsamikaste trühvlitega ja friikartulid (15.90 €).

Aga tööpäevadel kell 11–14.30 pakutakse ärilõunaid: Rootsi laud või ka köögist tellitud toit menüü põhjal, mis on iga päev erinev.

■

■

KUIDAS LEIDA?

KUIDAS LEIDA?

Helsingi parim Itaalia restoran on TripAdvisori arvates Vaelsa.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Tänaval möödudes ei hakka see poolkeldrikorrusel asuv ruum millegagi silma, trepist alla minnes avaneb aga kutsuv Itaalia restoran.

Perenaine Paola Chiodo askeldab ka ise saalis, teenindab külastajaid, vahetab laudlinu. Paola on pärit Itaaliast, kuid elab juba 10 aastat Soomes. Restorani nimi on kombineeritud perenaise kolme tütre eesnimede esitähtedest: Valentina, Elisa ja Sandra – kokku tulebki Vaelsa.

Siin on kõik nii, nagu Paola kodumaal. Pasta on eranditult värskelt tehtud, seda valmistatakse restorani köögis igal hommikul pastamasina abil ise. Ka aedviljad on ainult värsked, mingit külmutamist ja sulatamist siin ei tunnistata. Isegi tomatikaste valmib oma käe all – 4 tundi järjest, nagu seda Itaalias tehakse.

Peale pastade (kõige populaarsem on carbonara) võib end hellitada ka näiteks merest püütud valge tuuni steigiga. Külastajad söövad meelsasti ka taimetoite, lemmikuks on baklažaani-tomatikotletid. Lennult kaob caprese vasikaliha. Itaalia retseptidest ja valmistusviisist peetakse siin rangelt kinni. Muide, soome keelt

Mõlemad väiksed saalid on rahvast ja jutumelu tulvil, sumin meenutab tegusat mesipuud. Muide, kui te ei ole lauda eelnevalt kinni pannud, ei maksa siiski tujust ära minna. Siin kehtib elav järjekord.

Ettekandja selgitab, et oodata tuleb tavaliselt umbes pool tundi ja teeb ettepaneku võtta ajaviiteks baaris mõned joogid. Ei jõua aga õlut tellima hakatagi, kui laud on juba valmis. Saan vaevu maha istuda, kui lauale ilmus isuäratav kodune

nisuleib ning oliiviõlist ja palsamiäädikast dipikaste. Teenindus on siin tõesti uskumatult kiire!

Restorani peasaal on kaetud tumedast puust paneelidega, punavalgeid laudlinasid kaunistab lillemuster. Ringi vaadates jääb mulje, et külastajaid on igast rahvusest, kõrvu teritades kuuleb vaat et kõiki Euroopas räägitavaid keeli.

Vaelsa. Annankatu 4, Helsingi

Maitsev toit ja õdus õhkkond toovad kokku palju külastajaid

La Famiglia. Keskuskatu 3, Helsingi

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

■ Kummardus Queenile

■ Bollywoodi värvikas kevad

Ametlik austusavaldus Queenile − suurejooneline show „The Queen Extravaganza” on läinud Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas ülimenukalt.

Queeni muusikat ja legendaarseid kontsertetendusi ülistavat vaatemängu saab näha Helsingi The Circuses maikuus. Queeni trummari Roger Taylori poolt produtseeritud etendus toob bändi muusika lavale sellisena, nagu see algupärastel kontsertidel olla võis. Ka kitarrist Brian May annab show telgitagustes oma panuse.

Bollywood Masala Orchestra esitab Bollywoodi hitte ja populaarset India nüüdismuusikat.

Kavas on 16 esinejaga värvikas ja rõõmuküllane vaatemäng, kus traditsioonilise muusika esitajad, puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad ja akrobaadid koondavad oma jõud ühtseks tulevärgiks. Kirevad kostüümid ja haaravad rütmid viivad publiku India lainele. Bollywood Masala Orchestra etendus „Spirit of India” on kindlasti selle kevade värvikaim üritus.

31.5 The Circus, Helsingi

9.5 Savoy-teatteri, Helsingi

Kuulsa kondiitri juures

Karl Fazeri kohviku külastus on alati väike kulinaarne seiklus.

TEKST JEVGENIA GORSKI, FOTO ANDREI CHERTKOV

Esiteks juba selle pärast, et sisenejat võtab vastu 120 aasta tagune autentne interjöör, mis on imekombel edukalt meie päevini jõudnud. Täiesti õige, kuulus

kondiiter Karl Fazer asutas oma kohviku juba 1891. aastal! Ja teiseks, nagu neil ammustel aegadel, nii on ka täna selle Helsingi kuulsaima kohviku põhimõte jäänud samaks: pakkuda külastajale midagi nii head, et sellest jääks mällu unustamatu maitseelamus.

Mis maksab juba ainuüksi selle kohviku firmakakao! Isegi selle valmistamine jätab kustumatu mulje:

teile pruulitakse ehtne tihe vedel šokolaad, serveeritakse suures kruusis, millega käivad eraldi nõudes kaasas veel kuum piim, vahukoor ja šokolaadikommid. Külastajale jääb lõbu valada piim kuuma šokolaadi sisse, segada, lisada vahukoor ja asuda jooki nautima. Maksab selline kakaoelamus 6.90 €.

Loomulikult ei ole see veel kõik, sest saadaval on suur valik magusaid ja soolaseid küpsetisi, erinevaid kohvisorte ja teesid.

Saiakesed, koogid või torditükk maksavad 3.50–7 eurot. Kitsejuustu-, lõhe- või krevetivõileibu pakutakse hinnaga 5–9.30 eurot tükk.

Võrratud värsked ja kerged salatid – lõhega, kanaga, krevettidega, kitsejuustuga – maksavad umbes 10 eurot. Lõuna ajal võib tellida erinevaid suppe, mille juurde pakutakse suurt valikut mitmesuguseid küpsetisi. Ka hommikueinetele on mõeldud ja nädalavahetustel oodatakse rahvast brantšile.

Enesestki mõista tegutseb kohviku juures ka pood, kust saab kaasa osta mitte ainult komme, vaid ka mitut sorti leiba. Siinsamas klaasvitriini taga valmistab aga šokolaadimeister käsitsi kulinaarseid šedöövreid. ■

KUIDAS LEIDA? Karl Fazer Cafe. Kluuvikatu 3, Helsingi

Teeme ise salati!

Bulevardi Kahvisalonki sisekujundus ja õhkkond peegeldavad mingil seletamatul kombel Helsingi vaimu ja muidugi ei ole siin kunagi puudu külastajatest.

TEKST JEVGENIA GORSKI

Kohvik pakub eelkõige väikest valikut võileibu, quiche’e, kooke ja torte. Teenindamine käib nii, et külastajad tõstavad seinaäärsest avatud vitriinist valitud hõrgutised oma taldrikule ja tellivad seejärel baaridaamilt kohvi või teed. Hinnad on tavapärased: minu napoo-

7

lenikook maksis 5.80, cappuccino väikse portsjoni vahel ning seejärel otsustada, kas tahate rohe3.70.

Peale selle võib siin saada ka lise juurde süüa kana, fetajuustu, väikseid hommikueineid värs- mozzarella’t, suitsulõhet, oliive, ke leiva, sarvesaiade ja kohapeal artišokke, tomateid või midagi pressitud mahlaga. Lõunasöögiks muud meelepärast. ■ tasub tellida päevasuppi, milleks võib olla näiteks püreesupp suit- KUIDAS LEIDA? sukalaga (7.20). Ei puudu ka sala- Bulevardin Kahvisalonki tibaar – valida tuleb kas suure või Bulevardi 1, Helsingi

Tordigalerii Kakkugalleria on maiasmokale kohustuslik kogemus!

Kohvik pakub külastajale unikaalset võimalust maitsta kõike ja kohe ning seega veel kord järele proovida, kas ikka ollakse tõeline magusasõber…

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Kakkugalleria on tegelikult kolmest väiksest ent stiilsest kohvikust koosnev kett. Kõige suurem asub Fredrikinkatul: kõrged aknad, heledad seinad, lihtsad roostevabast terasest vitriinid, väiksed lauad. Ja tütarlapsed laudade taga, kes vestlevad mingitest oma salapärastest asjadest, luues ainuüksi oma kohalolekuga tõelise kohvikumeeleolu.

Hakatuseks selgub, et pakutakse klassikalist kohvikumenüüd – võileivad, quiche’id, koogid, tordid, saiakesed, küpsised – kõik nii nagu ikka. Aga kohvikul on üks salarelv – koogi-buffet! Kui soovid musta kohvi, maksad selle eest 11.30, kui latet või cappuccino’t, siis 13.90. Ja lähebki lahti – maitse nii palju, kui tahad! Kena ettekandjaneiu tõstab iga kord taldrikule kolm sinu poolt valitud hõrku koogitükki. Elagu!

Paistab, et seekord jõudsin kõik huvi tekitanud koogid ära proovida, aga selliseid paadunud magusasõpru nagu mina annab ka otsida… Teisalt pole see üldse raske – kõik on nii värske, et pärast limpsid ka sõrmed puhtaks. Mina näiteks uurisin järgi, kuidas maitsevad šokolaadi-apelsini-

tort, šokolaadikook ploomisufleega, porgandi-meekook pehme, peaaegu vedela laimibesee täidisega (üllatas meeldivalt keeruka maitsekombinatsiooniga), värskete pehmes tarretises mustikatega üle mõistuse hea ploomikook, pähklikeeks… Ja oligi kõik – rohkem kahjuks sisse ei mahtunud, ehkki koogitükid olid imeväiksed. Ja mina veel mõtlesin… „Keskmiselt piirdutakse 5–6 koogitükiga,” muigab ettekandjaneiu. „Kõige suuremad maiasmokad võivad hakkama saada 7–9 tükiga.”

Letile külastaja ette mahub 15 erinevat torti. Aga samas seisab ka jahekapp, mis mahutab veel terve rea külmalembesemaid torte. Ja see tähendab, et on, mida proovida! Kogu see õnn valmib Kakkugalleria enda kondiitrite käe all ja tuuakse igal hommikul kohale ülivärskena.

Bulevardi 34 asuv kohvik on veel pisem, kuid samuti väga stiilne: siin istutakse üksikutel kõrgetel baaripukkidel ja jälgitakse koogi ja kohvi seltsis läbi akna, kuidas elu tänaval käib.

Ka aadressil Erottajankatu 7 asuvas kohvikus on külastajate jaoks vaid mõned lauad, sest tegelikult paikneb kohvik keset elegantset sisustuskauplust. ■

KUIDAS LEIDA? Kakkugalleria Helsingis: Bulevardi 34, Erottajankatu 7, Fredrikinkatu 41

8

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Kõik sadulasse Islandi hobustega saavad hästi hakkama ka need, kes ei ole varem hobuse selga sattunud.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Islandi hobuste tall ja ratsakool Fagur tegutsevad Lõuna-Vantaa maastikel, vaid 15 km kaugusel Helsingi kesklinnast. Talli jõuab mugavalt ühistranspordiga – nii bussi kui rongiga – otse Helsingi kesklinnast.

Faguris saab sõita nii maneežis kui maastikul, kusjuures ratsutamiselamusi pakuvad lausa 24 hobust. Rahulikud ja igasuguste ratsanikega harjunud hobused sobivad nii algajatele kui kogenud hobusehuvilistele. Esimest korda võib sadulasse ronida vilunud tree-

neri julgustava pilgu all ning teha tiir hobuse seljas, keda talutatakse ringi. Innukamaid algajaid luba■ Islandi hobune Islandi hobune on maailma vanimaid hobusetõuge. Umbes 1000 aastat tagasi keelustati Islandile hobuste toomine ja seetõttu on kohalik põlistõug säilinud puutumatuna meie päevini.

Islandi hobuse turjakõrgus jääb 135−145 cm vahele, kehaehitus on tugev. Tõule on omane kohev ja paks karv ning tihti ka muljetavaldavalt pikk lakk. Islandi hobuseid on pea kõikides toonides. Loomult on Islandi hobused sotsiaalsed ja uudishimulikud.

takse hobusega ka maastikuretkele, isegi kui see peaks olema esimene kord hobuse seljas istuda.

Talli ja ratsakooli rajasid 2009. aastal Hanna Eschner ja Marko Pitko. Ratsutamiseks ongi kõige

parem aega broneerida, helistades otse Hannale telefonil +358 44 365 2966 või e-posti teel aadressil hanna@fagur.fi. Tavaturistile võib soovitada nädalalõppudel (L ja P) toimuvaid rühmamatku,

kuhu saab registreeruda kodulehel fagur.fi. Poolteisetunnine, ka algajatele sobiv matk maksab 50 eurot.

■

Ratsutaja varalaegas Soomes on ratsutamine populaarne harrastus, sellest annavad tunnistust ka arvukad hobuse- ja ratsatarvetele spetsialiseerunud poed.

Helsingis on mõned kauplused, mis pakuvad kvaliteetseid ratsatarbeid, peale selle hoiab minimaalse valiku ratsutajale vajalikke tooteid müügil Prisma kauplustekett. Kesklinnas tegutsev Horse & Hound kuulub aga juba oma ala tippklassi.

Vantaas ja Espoos ehk siis 10 km kaugusel Helsingi kesklinnast asuvad kauplused Horze ja Hööks.

Mõlemad on poed, kust leiab eriti suure valiku erinevas hinnaklassis tooteid nii ratsutajatele kui hobustele. ■

Kõik lemmiku heaks Musti ja Mirri on lemmikloomatarvetele spetsialiseerunud kauplustekett, millel on Soomes on üle 100 poe.

Skandinaavia suurim omalaadne ettevõte suudab pakkuda tõeliselt esinduslikku valikut. Müügil on lai sortiment toitu kõikidele lemmikutele, kaelarihmu, lemmikloomade mänguasju, transpordipuure, erialast kirjandust ja hooldustooteid. Ka omanikele on mõeldud – näiteks võib siit selga osta koolitusveste ja õueriideid.

RATSATARVETE POED ■ Horse & Hound, Fredrikinkatu 20,

Helsingi kesklinnas ■ Horze, Martinkyläntie 67, Vantaa

(mööda Porintied enne Kehä III) ■ Hööks, Martinsillantie 10, Espoo

MUSTI JA MIRRI PEALINNAS

(Turu poole) ja Hagelstamintie 31, Vantaa (Tammisto) ■ Prismad, peaaegu kõikides Prismades on müügil ratsatarbeid

■ Sello kaubanduskeskus

Leppävaarankatu 3−9, Espoo ■ Kamppi ärikeskus

Urho Kekkosen katu 1, Helsingi ■ Kaari kaubanduskeskus

Kantelettarentie 1, Helsingi ■ Puotinharju ostukeskus

Kastelholmantie 2, Helsingi Turvakiiver ehk kaska on ratsavarustuse tähtsaim osa

■ T1 ärikeskus

Kevade moevärvid

Höök pakub suurt valikut ratsatarbeid

Valimotie 29, Vantaa Tammisto

turism

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

9

Traavivõistluste maa Soomes toimub peaaegu iga päev mõni traavivõistlus.

TEKST KST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN HIPPOS

Traavivõistlused on Soome armastatumaid spordialasid.

Hipodroomidel jälgib võistlusi igal aastal umbes 730 000 pealtvaatajat. Kihlveokontorites on see arv umbes 900 000.

Traavivõistlused said Soomes alguse 19. sajandil hobuste jäära-

jasõidust. Tänapäeval võisteldakse jääradadel harva ja rohkem vaatemängu pärast. Tõsiseid traavivõistlusi, mis tõmbavad ligi hasartmängureid ja kus tehakse kohapeal panuseid, toimub aastas umbes 600.

Igal aastal võtab võistlustest osa 8000 hobust ja 2000 džokit. Hobustele panustatud summad ulatuvad 250 miljoni euroni aastas. Rahvus-

vahelises plaanis kuulub Soome Euroopa viie suurima traavivvõistluste maa hulka Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi ja Norra kõrval.

Hipodroome leidub pea igas suuremas linnas. Pealinna ja kogu Soome esimene rada on Vermo, mis asub 15 km Helsingi kesklinnast vana ja uue Turu maantee vahel, Kehä I-st seespool. Ver-

mosse saab mugavalt ka bussi bus ja rongiga. Kehä I-lt kaubanduskeskuse Sello poole sõites näitavad teeviidad suunda Leppävaarast hipodroomile. Parklakohti jätkub umbes tuhandele autole. Traditsiooniliselt toimuvad Vermo traavivõistlused kolmapäeviti, mil sõidetakse iganädalast Toto-võistlust.

Mõnikord jagub võistluskalendris

sõite ka teistele päevadele. Kevade suurim sündmus on 10. mail toimuv Finlandia-ajo. Vermos leidub häid söögikohti ja saab korraldada mitmesuguseid eraviisilisi üritusi.

Teised Soome suuremad traavivõistlused toimuvad Kouvolas, Joensuus, Mikkelis, Lappeenrantas, Kuopios, Lahtis, Seinäjokil, Jyväskyläs, Turus ja Oulus. ■

Hobune nagu filmitäht Hetkel kuumim Soome traavel on nime saanud Brad Pitti järgi.

Hollywoodi filmitähe järgi ristitud kuumavereline traavel Brad de Veluwe on samuti oma ala superstaar. Täkk purustas neljaaastasena maailmarekordi, võites sprindivõistlused Rootsis. Suurejoonelise läbimurde tegi Brad Milano Orsi Mangellis, kus ta jättis seljataha Euroopa parimad hobused. Täku treener Tuomas Korvenoja on veendunud, et Brad de Veluwe parandab oma tulemusi veelgi. Senise vanuseklassi võistlused on nüüd minevikku jäänud ja sihikul on edu maailma suurimatel

traavivõistlustel nagu Elitloppeti ja Grand Prix d’Amérique.

Brad de Veluwe on Sipoost pärit Ingmani perekonnale kuuluva talli pikaaegse aretustöö tulemus. De Veluwe nime juured on Hollandis. Ammustel aegadel oma suved Soomes veetnud Hollandi perekond nimetas oma kinnisvara kodumaa rahvuspargi järgi. De Veluwe suvituskoht on tänapäeval Ingmani perekonna valduses ja sealt on pärit ka nende tipphobused.

■

10

aktuaalne

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Mämmi toidulaual Soome lihavõtete traditsiooniline toit mämmi jagab rahva kahte leeri: ühed armastavad seda ja teised ei või mitte seedidagi. Hoolimata kahtlasest välimusest maitseb mämmi koos suhkru ja koorega hästi.

Lihavõtete ajal müüakse mämmi’t kõikides poodides, kuid muul ajal on seda raskem leida. Kui mämmi meeldima hakkab, võib seda ise kodus teha kas või aasta läbi. Retsepte on palju, kuid kõik toetuvad aastasadade vältel välja kujunenud põhilisele valmistusviisile. Turu Akadeemia lugupeetud professor Pehr Gadd kirjeldas 1751. aastal mämmi tegemist järgmiselt: „Üks osa rukkijahu, kaks osa jahvatatud rukkilinnaseid, mida leotatakse kuumas vees. Pärast seda küpsetatakse segu kerges kuumuses 6−7 tundi, seejärel lastakse jahtuda ja mämmi ongi nautimiseks valmis.”

Lihavõtted kui kevadepidu Lihavõtted on Soomes kirikupüha, mida tähistab kogu rahvas.

TEKST JUKKA ARPONEN

Lambapraad traditsioonilise retsepti järgi See retsept on võetud Soomes võibolla enim müüdud kokaraamatu „Kotiruoka” 1980. aasta väljaandest.

Esimene „Kotiruoka” trükk ilmus juba rohkem kui 100 aastat tagasi.

2−3 kg lambaliha 2−3 tl soola 1−2 spl sinepit 3−10 küüslauguküünt 1 porgand 1 sibul vett või 2 dl kanget kohvi 2 dl koort Hõõru liha soolaga ja määri kokku sinepi ja purustatud küüslauguga.

Võid teha ka väikseid sisselõikeid ja pikkida lammast küüslauguga.

Soovi korral võib praadi enne ahjupanemist hõõruda ürtidega.

Aseta praad ning kooritud ja tükeldatud porgandid ja sibulad kõrgema servaga praepannile.

Küpseta 2−4 tundi 125−150 °C ahjus kuni prae sisetemperatuur tõuseb 70−82 kraadini. Kasta praadi aegajalt kohvi ja/või praeleemega.

Kogu praeleem eraldi kokku, lisa vajadusel vett ja valmista sellest näiteks nisujahuga vedelam kaste.

Soome lihavõttekombestikus on segunenud rahvalik traditsioon ja religioossed tavad. Üksteisele on lähenenud ka ortodoksi ja luteri kirikutesse kuuluvate inimeste ettekujutus lihavõtete tähistamisest.

Paljudele soomlastele on lihavõtete puhul kõige tähtsam see, et suur reede ja ülestõusmispühade esmaspäev on vabad päevad. Veel eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel olid kõik restoranid sel ajal suletud ning meelelahutuslike kontsertide korraldamine keelatud. Suhtumine on muutunud ilmalikumaks ja taolised piirangud tühistatud. Siiski on enamik poode kinni ka tänapäeval, välja arvatud vaiksel laupäeval.

Lihavõtetest on saanud üha enam jõuludelaadne pere- ja toidupidu, mil tullakse kokku lambapraadi sööma.

PALMID JA PAJUD Lihavõtted järgivad piiblisündmusi. Kannatusnädala eelõhtu on palmipuudepüha ehk urbepäev – pühapäev nädal enne ülestõusmist, mil Jeesus saabus Jeruusalemma ja

juubeldav rahvahulk kattis ta tee palmiokstega.

Teadaolevalt kuulusid oksad katoliiklike lihavõtete juurde juba 6. sajandil pKr. Sellega on seotud rituaalne vitstega nuhtlemine, mida ühel või teisel kujul tuntakse kogu Euroopas.

Põhjamaades palmioksi teadagi ei ole ja ainuke lehtes oks lihavõtete ajal on paju. Vene keeles on paju верба, millest tuleb soomekeelne sõna virpominen − eesti keeles ‚urbimine’. See tähendab kaunistatud pajuoksi, millega ennevanasti peletati pahasid vaime. Tänapäeval käivad urbimas peamiselt lapsed naabrite juures eesmärgiga saada vastutasuks maiustusi.

SUUR NELJAPÄEV Kannatusnädala neljapäeval pesi Jeesus tseremoniaalselt oma jüngrite jalgu, sõi koos nendega viimsel

MILLAL PEETAKSE LIHAVÕTTEID? Lihavõtteid tähistatakse kevadisele pööripäevale järgneval esimesel täiskuupühapäeval. Täpne päev arvutatakse välja keerukate reeglite põhjal. Sel aastal peetakse lihavõtteid 20. aprillil.

õhtusöömaajal lambaliha ja teatas, et üks jüngritest reedab ta. Soome lihavõttekombestikus tehti suurel neljapäeval puhastavaid rituaale ja kirikutes on see olnud tähtis pihtimispäev.

SUUR REEDE Jeesuse ristilöömise ja surma päev möödub vaoshoitult ja tõsises meeleolus. Varasematel aegadel oli kodudes isegi tule tegemine keelatud, söödi külma toitu, kui sedagi. Mämmi oli algselt spetsiaalselt suureks reedeks valmistatav külm paastutoit.

Viimasel ajal on Soome lihavõttetraditsiooni lisandunud suure reede sündmusi kirjeldavad etendused.

NÕIDADE AEG Alates suure reede õhtust kuni pühapäeva varahommikuni − mil Jeesus viibis hauas − on kurjade jõudude võimutsemise aeg. Nõidade peletamiseks põlesid laupäeval Soomes lihavõttelõkked.

Traditsioon on jõudnud tänapäeva välja ja näiteks Helsingis tehakse lihavõttetuld Seurasaari vabaõhumuuseumis.

ÜLESTÕUSMINE Jeesus oli surnud kolm ööpäeva ja tõusis hauast kolmanda päeva hommikul. Sellega oli lõppenud ka pikk paastuaeg.

Erinevatel usutunnistustel on erinevad lihavõttekombed. Kristlased hakkasid Jeesuse ülestõusmist tähistama umbes 1. sajandi lõpus pKr. Õigeusklikele on see kirikuaasta suurim püha, mille juurde kuulub paast ja kogu öö kestev jumalateenistus.

Soome ortodoksne kirik elab Gregoriuse kalendri järgi ja peab lihavõtteid samal ajal kui luteri kirik, aga mujal pool, näiteks Venemaal, tähistavad ortodoksid nii lihavõtteid kui teisi kirikuaasta pühi vana, Juliuse kalendri järgi.

Soome luterlikus lihavõttetraditsioonis leidub sugemeid ortodoksi tavadest, näiteks urbimine palmipuudepühal, lihavõttetoidud ja viimasel ajal ka ristikäik. Helsingis tehakse lihavõttetuld vaiksel laupäeval 19. aprillil Seurasaari vabaõhumuuseumi peoplatsil.

18. aprillil mängitakse kesklinnas maha Jeesuse kannatuslugu „Via Crucis”.

■

business guide The Baltic

■ Majandusuudised

Lemmikloomadel oma mess PetExpol on väljas sadu loomi ja kõike, mis nendega seotud.

Soomes valmib järgmise kolme aasta jooksul üle 100 000 Mercedes Benzi aastas.

Valmet Automotive teatas, et palkab Uudenkaupunki autotehasesse 300 uut töölist ning alam- ja keskastme juhti. Tööjõudu vajatakse Mercedes Benzi A-seeria tootmiseks.

Tööjõudu on juurde vaja, sest A-seeria tootmist laiendatakse kahele vahetusele. Uudenkaupunki tehas on püstitanud eesmärgi ehitada ajavahemikus 2013−2016 üle 100 000 A-seeria Mersu. Tootmine algas eelmise aasta augustis.

Alates 1969. aastast on Uudenkaupunkis valminud üle miljoni auto.

Konveierilt on maha veerenud Saabid, Opelid ja Porsched.

Tootmine seisneb peamiselt keevitustöödes, värvimises ja koostes.

Valmet Automotive koolitab uued töölised välja ise, mis tähendab, et eelnevat töökogemust kandideerijailt ei nõuta.

Koolitust viiakse läbi kahes etapis, kokku neli nädalat. Valmet Automotivelt tulnud teabe kohaselt sobib tulevane töö ühtviisi nii naistele kui meestele.

Edasimüügileping Apple’iga aitab Unmondayl kindlustada oma kohta helitehnikamaailma tipus.

Unmonday keraamilises kestas mitme kanaliga juhtmeta kõlareid peetakse revulutsiooniliseks uuenduseks.

Innovaatilised kõlarid sündisid visa arendustöö tulemusena.

Unmonday Model 4.3 on müügi- ja turundusjuhi Jukka Niemineni sõnul AirPlay kõlar, mis on välja töötatud eelkõige Apple’i ökosüsteemi silmas pidades. Kõlarit saab juhtida iPadi, iPhone’i ja Mac-seadmetega iTunes programmi abil. „Kõlar on kujundatud Apple’i maailma silmas pidades, kuid kasutamine õnnestub ka PC keskkonnas”, kinnitab Nieminen.

Kõlar on täiesti autonoomne – vooluväljundit või välist juhtmeta võrku ei ole vaja. Sisseehitatud aku ja traadita

Turism toob tööd ja raha Soomes tegeletakse väga aktiivselt turismistatistika kogumisega. Numbreid vaadates selgub, et välisturistide kulutatud raha moodustab turismiäris ringlevatest summadest vaid kolmandiku, sest soomlased ise harrastavad aktiivselt kodumaal ringi reisimist.

Unmonday uut kõlarit hakatakse müüma Apple Store poodides Euroopas ja Apple’i internetipoes.

PetExpo, Lapsimessu, Model Expo, Kädentaito, OutletExpo, Lähiruoka & Luomu 12.4 9−18 13.4 9−17 Messikeskus, Helsingi

Soome saab ekspordiga võrreldavat turismitulu üle 4 miljardi euro aastas.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO TBG

Uut tüüpi kõlar Soomest

MESSIKESKUSES

Kogu turismisektori rahavoog oli eelmisel aastal 13 miljardit eurot ehk 3% SKTst. Turismialal töötavaid inimesi loendati kokku 200 000, mis on igati muljetavaldav arv.

Välisturiste saabus kõige rohkem Venemaalt (umbes 50%), Eestist (10%) ja Rootsist (9%). Üldse külastas Turismiarenduskeskuse andmetel möödunud aastal Soomet kokku 7,6 miljonit välisturisti.

internet võimaldavad kõlarit kasutada vooluvõrku lülitamata või iseseisvat võrku loomata kaheksa tundi järjest.

Kuusnurksel kõlaril on nutitelefonist tuttav liikumisandur, seega saab kõlarit kasutada erineval otstarbel.

Uudset kõlarit on võimalik soetada ka Unmonday netipoest, Helsingi kesklinna Stockmannist ning Arteki Helsingi poodidest. Hind on umbes 700 eurot.

Unmonday on 2011. aastal rajatud Soome ettevõte, mis on spetsialiseerunud kõrgekvaliteetsete nutikate audiosüsteemide loomisele ja tootmisele.

EESTLANE! KAS SINU TÖÖTASU ON ÕIGUSPÄRANE? Võta ühendust Soome õigusbürooga, kes nõustab Sind erinevate tööõiguse alaste küsimuste lahendamisel. Õigussuhete iseloomu arvestades leiame ühiselt probleemidele lahenduse. Meie poole võib pöörduda kõikide juriidiliste küsimustega.

Foto Timo Santala

Autotehas pakub tööd

PetExpo on osa suurest kevadisest suurüritusest Helsingi messikeskuses. Samal ajal toimuvad käsitöö-, mudeli- ja lastele pühendatud messid ning tutvustatakse kohalikke ja mahetoidutootjaid.

PetExpo kava sisaldab loomanäitust, võistlusi ja tooteesitlusi.

Paljudele näitusekülastajatele on tähtis, et peale vaatamise saaks erinevaid lemmikloomi ka käega katsuda. Terved pered lähevad messile, et valida endale sobiv lemmikloom, veel rohkem on neid, kes soovivad messilt teavet ja vahendeid juba olemasolevate lemmikloomade paremaks hooldamiseks.

Kõikidele messidele pääseb ühe piletiga. ■

FOTOD MESSUKESKUS/KIMMO BRANDT

RESTORANIPÄEV 17.5 Restoranipäeval võib oma restorani avada igaüks ja enam-vähem igal pool −, aga seda vaid üheks päevaks!

Ebatavalise ürituse populaarsus on aasta-aastalt kasvanud, nii et mais võib restorane leida kõikjal Helsingis.

Lemmikkohtadeks on siiani olnud pargid, tänavad, sisehoovid, talvisel ajal ka oma kodu või isegi töökoht.

ScanLex Oy Energiakuja 3, 00180 HELSINKI toimisto@scanlex.fi tel. +358 50 344 2844, +372 59 057 419 +358 10 281 3174

EESTIKEELNE TEENINDUS!

12

turi

Edela-Soomes Aurajoki suudmes asuva Turu asutamisajaks peetakse aastat 1229.

SOOME VANIM LINN TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TURKU

Turu linn sai alguse rootslaste kindlusest, mis ehitati käidavale kaubateele kohas, kus Aurajoki suubub Läänemerre. Paik asus mugava meresõidu kaugusel Stockholmist, sest veetee kulgeb peamiselt läbi saarestiku. Tuhat aastat tagasi oli see tähtis asjaolu, sest laevad olid väiksed ja nende merekõlbulikkus jättis soovida.

Muide, ka tänapäeval käib Turu ja Stockholmi vahel läbi Ahvenamaa tihe laevaliiklus.

Linna tuntuimad vaatamisväärsused on ajaloomälestised

nagu Turu kindlus, Toomkirik ja muuseumlaev Suomen Joutsen.

Euroopa kultuuripealinna aasta tõi kultuuri tänavatele ja sellest ajast on pärit ka Logomo. Vanasse tööstushoonesse rajatud kultuurikeskus asub raudtee- ja bussijaama lähedal. Restoran Logomo Kitchen on avatud hommikust õhtuni. Päeval oodatakse seal lõunastajaid, õhtul valitseb pidulikum õhkkond.

Turus toimub vilgas ööelu ja söögikohtade valik on suur. Siin leidub ohtralt toidu-, veini- ja viskibaare, ööklubisid ja muid meelelahutuspaiku. Restoranid tegut-

sevad endises pangahoones ja apteegis ning koguni vanas koolimajas. Pruulikoda-õllerestoran Koulu on omasuguste seas Soome suurim.

Turu kesklinn on suurepärane ostlemiskoht, kus vana kaubahalli kõrvale on koondunud moodsaid kaubanduskeskusi ja põnevaid väiksemaid poode.

Turismi seisukohast on tähtsamad sihtkohad Turu saarestik, Rengastie ja naaberlinn Naantali. Rikka ajalooga Naantali tähtsaim vaatamisväärsus on terviklikult säilinud vanalinn, Soome presidendi suvemaja Kultaranta ja Muumimaa teemapark. Naantali Spa eristub teistest oma traditsioonide ja ilu poolest.

Suvel võistlevad omavahel populaarseima turismiobjekti tiitli pärast Muumimaa ja veepark.

JukuPargis asub Soome suurim veemängumaailm − Mereröövlisaar ja 16 suurt veeliumäge.

Turus elab umbes 180 000 inimest, mis teeb sellest Soome suuruselt viienda linna.

■

■ Turu restoranid Siin anname mõne vihje kõigile neile, kes tahavad osa saada Turu lahedast pubielust.

■ Old Bank Endise panga ruumidesse ehitatud mõnus ja armastatud pubi. Aurakatu 3.

■ Pruulikoda-õllerestoran Koulu Soome suurim pruulikoda-restoran, kus külastajatele pakutakse hüva omatoodangut. Eerikinkatu 18.

■ Uusi Apteekki Vanast apteegist leiab ravimeid ka tugevama janu vastu. Kaskenkatu 1.

■ Hugo Mugav ja rahulik pubi, kus pakutakse ka väärt söögipoolist. Stålarminkatu 2.

■ Olavin Krouvi Täiskasvanute seas populaarne õhturestoran, kus vähemalt nädalalõppudel on hea aega veeta ja tantsida DJ valitud muusika saatel.

Hämeenkatu 30.

Hostel vete peal Turu erilisim majutuskoht on Laivastohostel Borea, mis on püsivalt ankrus Aurajokil.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO TURKU/JARKKO MATTILA

Hosteli asukoht on väga hea, otse merekeskuse Forum Marinum ees.

Mootorlaev Bore valmis aastal 1960 Oskarshamnis Rootsis. Enne hosteliks kehastumist jõudis Bore pikalt merd künda. Kajuteid on laeval 130, neist suurimas on oma WC ja dušš.

Hinna sisse kuuluvad voodilinad,

saunalina ja hommikueine, mida pakutakse laeva buffet-restoranis.

Hinnad on erinevad, kuid kaheinimese pakett, milles on kaks ööd majutust kahekohalises kajutis, linad, rätikud ja hommikusöögid ning kaks 48tunnist TurkuCard turistikaarti, maksab 185 eurot.

Broneeringud saab teha e-posti teel aadressil hostelborea@turku.fi. ■

Mootorlaev Bore ei künna enam ammu maailma meresid, vaid tegutseb hostelina, pakkudes ööbimisvõimalust 200 külastajale

laevaliin väike ringtee

AHVENAMAA

Mariehamn

Stockholm

Vårdö

Turu

Tallinn Helsingi

TURU ÜHE KAARDIGA TurkuCard on turistile mõeldud kliendikaart, millega saab palju soodustusi ja mitmele poole koguni tasuta. Kaardiga saab sisuliselt rahata sisse pea kõikidesse muuseumidesse ja sõita Turu Sightseeing bussidega.

Kaardiomanik saab prii sõidu ka kohaliku ühistranspordiga. 24 tundi kehtiv kaart maksab 21 eurot, 48 tunni kaart 28 eurot. Kaarte müüvad Turu turismiinfopunktid, muuseumid, Ruissalo Camping, Hostel Turku ja paljud kohalikud majutusettevõtted.

sm

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

13

Tsirkust ja korvpalli 7 Fingers sulandab oma etenduses põnevaks tervikuks teatri, tänavatantsu, korvpalli, rulatamise ja traditsioonilise tsirkuseakrobaatika. se vastu. Etendus ülistab seitsme tegelaskuju ühtsust ja nende unikaalseid andeid.

2006. aastal Montrealis esietendunud „Traces” on reisinud ligi 20 riigis ja kokku on seda mängitud paar tuhat korda.

Helsingis nähtav „Traces” on osa Cirko festivalist, mis toimub Rahvusteatris 8.−10. mail. Üks etendus toimub ka Tampere-talos 11. mail ja veel üks Turus Logomoses. ■

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LIVENATION

Kanada 7 Fingers akrobaatide trupp toob Turusse, Tamperesse ja Helsingisse oma lavastuse „Traces”, mis seob ühtseks vaatemänguks uut tüüpi tsirkuse ja erilised tänavastiilitehnikad. „Trace’i” seitse kangelast elavad maailmalõpu ootuses. Tegevus toimub soojakus, milles nad võitlevad huumori, tantsu, muusika ja akrobaatikaga ähvardava reaalsu-

Ringtee ühendab saarestiku TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD VISITARCHIPELAGO

Lääneranniku saarestikku on kõige parem külastada auto või jalgrattaga. Saari ühendav Rengastie on 250 km pikkune suurepärane reisisihtkoht. Tee viib läbi mitme saarestikuküla ja üle 12 silla,

sõita tuleb üheksa saari ühendava parvlaeva ja praamiga ning kogu aeg avanevad pilgule järjest uued imelised maastikuvaated. Lisaks suurejoonelistele looduspiltidele saadavad rändajat tema teekonnal head nüüdisaegsed turismiteenused, mugavad võõrastemajad ja õdusad söögikohad.

Häid reisipakette müüvad Turku Touring, Saaristo org., kohalike linnade reisibürood ja turismiettevõtted. Samas jagatakse piirkonna kohta ka asjatundlikku teavet ja laenutatakse jalgrattaid. ■

Taivassalo Kustavi

Iniö

Merimasku

Naantali

Turu

Rymättylä Kaarina

Mossala Seili

Houtskär Korppoo

Parainen

SOOME Nauvo

Salvador Dalí saarestikus TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID ART BANK

Legendaarse sürrealisti teosed on välja pandud ja müügil Art Bank galeriis.

Art Bank on unikaalne kunstigalerii Parainenis, Soome läänepoolse saarestiku Rengastie ääres. See on esimene linn Rengastiel, mis jääb Turust lõunasse. Parainen on ehtne romantiline saarestikulinn, mida piirab igast küljest meri.

Art Bank galeriis avatud „Salvador Dalí Private Exhibition” toob

kunstihuvilise ette Dalí vähem tuntud üllatavaid töid, mööblit, maale ja kunstniku muud loomingut.

Galerii juures tegutseb ka väike kingipood, kust saab osta kvaliteetseid meeneid ja ehteid, mis on saanud mõjutusi Salvador Dalílt ja valmistatud teiste galeriis eksponeeritud kunstnike poolt. Art Bank on Skandinaavia ainuke Dalímööblit müüv jaemüügi ettevõte.

Peale Dalí-näituse eksponeeritakse Art Bank galeriis parimate Soome kunstnike töid. Kõik tööd on ka müügis.

■

■ Salvador Dalí Salvador Dalí sündis 11. mail 1904 Hispaanias Figueresi linnas.

Kunstniku nimi on saanud omamoodi sürrealismi sümboliks. Dalíd tuntakse nii tänu tema erakordsele kujutlusvõimele kui ekstsentrilisele käitumisele. Tema loomepärandist teatakse kõige paremini ta maale, kuid Dalí on andnud suure panuse ka teatri, filmikunsti ja fotograafia arengusse, peale selle tegi ta skulptuure, disainis moodi ja kirjutas.

KUIDAS LEIDA? Art Bank, Kauppiaskatu 24, Parainen

14

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Kultuurisaadik Kreekast George Dalaras on Kreeka armastatuim muusik, keda tuntakse kodumaast kaugemal Kreeka kultuuri kirgliku saadikuna. Oma pika karjääri jooksul on Dalaras toonud Kreeka rahvamuusika tänapäeva. 1960. aastatel hakkas Dalaras esitama bluusimõjutustega folki rahvamuusika jaoks pisut harjumatus ümbruses, nagu näiteks suitsustes klubides. Dalarase kuulsus hakkas laiemalt levima 1980. aastatel ning sellest ajast on ta hoidnud oma karismaatilise hääle lummuses maailma suurimaid ja tuntumaid areene.

Dalaras laulab kreeka keeles, kuid tundeküllased tõlgendused ja sügav hääl loovad kuulajatega silla, mis tõlget ei vajagi.

27.4 Finlandia-talo, Helsingi

Aerosmith jaksab rokkida Üks kõigi aegade vanemaid ja suuremaid rokkbände Aerosmith kirjutas end rokiajalukku juba 1970. aastatel albumitega „Toys In The Attic” ja „Rocks”. Narkosõltuvusest jagu saanud bändiliikmed tegid comeback’i albumitega „Pump”

ja „Get A Grip”, mida ülistasid ka kriitikud. Andunud fännid on aastate jooksul kodudesse tassinud üle 150 miljoni plaadi.

Aerosmith jätkab tuuritamist ja plaatide üllitamist sama suure innuga kui varasematel aegadel,

nüüdseks juba viie aastakümne pikkuse kogemusega.

■ 31.5 Hartwall Areena, Helsingi

Genesis naaseb juurte juurde Steve Hackett oli Genesise liige 1970. aastatel koos Peter Gabrieli, Phil Collinsi, Tony Banksi ja Mike Ruthefordiga.

Hackett on maagiline kitarrist, aga ka paljude legendaarsete laulude autor.

Genesises andis Hackett oma tugeva osa hittlugude loomisse. Tähtis on ka tema panus tapping’uks nimetatud kitarrimängutehnika arendamisse.

Helsingis annab Hackett väiksema kontserdi the Circuses, kuhu mahub umbes 1500 kuulajat. Piletid tasub seega hankida juba varakult Lippupalvelust aadressil www.lippupalvelu.fi.

Tundeline Robbie Williams Robbie Williams on enim plaate müünud briti sooloartist ja ühtlasi maailma menukamaid popplauljaid. Robbie karjäär sai tuule tiibadesse poistebändist Take That.

1995. aastal soolokarjääri alustanud ülimenukas laulja on tänaseks välja andnud ühe hittplaadi teise järel. Tuntust on ta kogunud lugudega „Angels”, „Let Me Entertain You”, „Millennium”, „She’s The

One” ja „Misunderstood”. Williamsit tuntakse äärmiselt andeka liveesinejana, kes haarab staadionitäie publikut pingutuseta oma võimusesse kuni tagareani välja.

Seekord tuuritab Williams „Swing Boys One” teemaga, mis paneb publiku ootama kuldajastu klassikalises stiilis meelelahutust.

27.4 Steve Hackett − Genesis Extended, The Circus, Helsingi

Hevimuusika Kaablitehases

■

Korn on USA hevimuusikaturu üks suurimaid nimesid juba 1994. aastast alates. Nu metal’i pioneeriks nimetatud bänd jaksab üha uueneda ning on nüüdseks maailmaturneel koos oma möödunud aastal üllitatud „The Paradigm Shift” plaadi tiimiga. Üldse on Korn välja andnud üle kümne hittplaadi, mida on maailmas müüdud kokku rohkem kui 60 miljonit.

18. ja 19.5 Hartwall Areena, Helsingi

11.5 Kaapelitehdas, Helsingi

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

15

Ballett rokitaktis Sensatsiooniline Rock The Ballet ei austa tantsukunsti traditsioonilisi piire. te projektide parematest paladest ning uutest tempokatest numbritest. Vaatajal peab olema valmis nautima uudset koreograafiat, originaalset valgustust ja visuaalseid efekte. Koreograafia autor on Rasta Thomase abikaasa − lugema-

tul arvul auhindu võitnud ja varem ka ise Rock The Ballet’s tantsinud Adrienne Cantera.

■ 23.5–4.6 15 korda, Savoy-teatteri, Helsingi

Rahvarohke kunstinäitus

Foto Livenation

Tipptantsija ja koreograaf Rasta Thomase poolt loodud Rock The Ballet on paljude tantsijatega show, mida ei saa kuidagi paigutada tavapärastesse raamidesse. Kevadel Soome publiku ette jõudev lavastus on kombinatsioon varasema-

Jean Tinguely masinskulptuurid on kõike muud kui traditsiooniline kunst.

UB40, Uriah Heep ja Metsatöll Pealinna teine suurem suvealguse festival on Kivenlahti Rock, mis toimub Leppänvaara spordipargis Espoos tänavu juba kümnendat korda.

Osalejate seas on maailmakuulsaid tegijaid nagu Uriah Heep ja UB40, Soome lemmikutest on kohal Cheek, Haloo Helsinki ja J. Karjalainen ning Eestist külalisena Metsatöll.

Leppävaarasse saab Helsingi kesklinnast kõige mugavamalt kohaliku rongiga, sõit võtab aega umbes 20 minutit.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD MUSEUM TINGUELY, BASEL

6.–7.6 Kivenlahti Rock, Vanha Maantie 13, Espoo

Fadokuninganna Fadokuninganna mitteametlikku tiitlit kandev Mariza on oma muusika eest pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning valitud aastal 2005 UNICEFi hea tahte saadikuks.

Traditsioonidele truu, ent innovatiivseid tõlgendusi armastav Mariza on publiku lemmikuks saanud eelkõige tänu oma hingestatud häälele, karismaatilisele esinemisele ja glamuuri õhkuvale isiksusele. Mariza elav esinemine hoiab kuulajaid sõna otseses mõttes oma lummuses.

18.5 Musiikkitalo, Helsingi 19.5 Tampere-talo, Tampere

Šveitsist pärit Jean Tinguely (1925−1991) oli üks moodsa kunsti pioneere, kelle töös saavad kokku mehaanika ja esteetiline mõtlemine. Paljud tema loodud teosed liiguvad ja räägivad valjult, esitades väljakutse vaatajatele ning pannes nad mõtlema, kuidas skulptuurid töötavad. Amos Andersoni Kunstimuuseumis on eksponeeritud 30 masinskulptuuri ning lisaks joonistusi ja fotosid. Tervikut täiendab valik fotosid, muu hulgas ka ennast hävitavast skulptuurist Nevada tühermaal 1962. aastal. Tinguely oli ka materjalide taaskäitluse esirinnas. Tema elektrimootoritest ja vanadest masinatest loodud teosed loovad moodsast maailmast mõtlemapaneva pildi.

Näitus on valminud koostöös Baselis tegutseva Museum Tinguelyga. Enamik eksponaate ongi pärit muuseumi suurest kogust. Mõni töö

on laenatud ka Stockholmi moodsa kunsti muuseumist. Käesolev valik on tehtud spetsiaalselt Amos Andersoni muuseumi silmas pidades. Näituse vanimad tööd on pärit Tinguely karjääri algusaegadest 1950. aastatest, hilisemad 1980. aastate lõpust. Kuulsaimad tööd on pudeleid lõhkuv Rotozaza II, aukartust äratav Hannibal ning suur, kahest vormelikerest tehtud Pit-Stop.

■ 28.2–26.5 Amos Andersoni Kunstimuuseum, Yrjönkatu 27, Helsingi (Forum)

16

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Pakase eest kaitsevad suled Suled soojendavad, kuid ei aja higistama. Kombineerituna uusimate kangaste ja kiudmaterjalidega on suletoodete mugavus ületamatu − ükskõik millise külmaga.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JOUTSEN OY

Joutsen Finland OY asutati 1936. aastal Helsingis.

Ettevõtte rajaja oli taanlane Marius Pedersen. Mõttele kasutada sulgi tööstuslikus tootmises tuli ta juhuslikult, jälgides naist, kes sulgi pajas pesi. Leidlik mees jõudis järeldusele, et suletooteid võiks valmistada soojade rõivaste valmistamiseks, kuid alguses jäi äriettevõte tema jaoks rohkem hobi tasandile.

Siiski valis ta juba oma ettevõtet alustades firma tunnuseks luige kui puhtuse sümboli.

Aastate jooksul on Joutsen Finland Oyst saanud dünaamiliselt arenev perefirma ja rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk. Enamus Joutseni toodangust lähebki ekspordiks. Ettevõtte eesmärk on valmistada maailma parimaid suletooteid. Maailma põhjapoolseima suletoodete valmistajana on Joutseni eelisteks külma kliima tundmine ja parima tooraine kättesaadavus. Soome loodus pakub ainulaadselt puhast ja pehmet vett, mille tähtsust kvaliteetsete suletoodete valmistamisel on raske ülehinnata.

Sulejope on suurepärane riietus väga erinevates ilmastikutingimustes. Looduslik suletäidis on ühtviisi soe ja mugav nii sulailmade kui näpistava pakase korral. Vetthülgavad mikrokiudjoped hoiavad kandja turvaliselt kuivana ka lörtsi ja tiheda tuisuga.

HEA UNE HEAKS Joutseni voodipesu on mõeldud kõigile, kes hindavad täisväärtuslikku uneaega. Kvaliteetsete kangaste ja sulgede kooslus tagab korraliku ööune. Joutsen Finland OY suurest kollektsioonist leiab sobiliku teki, padja või rõivaeseme igaüks.

Joutsen Finland OY kõik tooted valmivad kahes tehases. Suurem asub Soomes Riihimäel, teine tehas tegutseb Eestis Märjamaal. Mõlemas kasutatakse Soome Allergia- ja Astmaliidu poolt sertifitseeritud suletöötlemistehnikat, mis tagab maailma parima ja puhtaima sule.

Joutsen Finland OYl on kolm firmapoodi Soomes, üks Eestis ja üks Venemaal Peterburis. Peale selle müüakse Joutseni tooteid sadades kaubanduskeskustes, spordi- ja sisustuspoodides üle maailma.

■

KUIDAS LEIDA? Joutsen Shop Joutsen Shop Joutsen Shop Joutsen Shop

tehasemüük, Petsamonkatu 83, Riihimäki Museokatu 8, Helsingi kaubanduskeskus Sello, Leppävaarankatu 3−9, Espoo Roosikrantsi 2, Tallinn

EESTI KEELE

w w w.baltic

4 LV 2013/1 S O O M E TA

uide

ltic G mis tutvTuhsteaBbateile mida kus Soomehs atetahasujab millal nä S

guide.ee

Telli The Baltic Guide koju!

20

– Arabia 140 s argine luksu used Talveaskeld loomaaias aasta s u u a j d u l Jõu Soomes

6.50 € 4xa asta

(sisa s ldab km)

Messi kaudu maailma

: u d a s e h ä t e n i Talv

t t e k c a H e v e t S ja teised

plused / u a k / d e s u trid / näit a e t / id n a r id / resto ll e t o h / d a v / lae

Rohkem infot meie kodulehel www.balticguide.ee

18

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

Elegantne ja ajatu sürrealism Minna Parikka on üks tuntumaid noori Soome moekunstnikke, kes avas hiljuti oma esinduspoe Aleksanterinkatul.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Minna Parikka kujundatud jalavarje ja aksessuaare kannavad hetkel paljud kuulsused, nende seas ka Lady Gaga, Fergie, Paloma Faith ja Beth Ditto. Moe- ja trendijakirjad nagu Vogue, Elle, Glamour, Marie Claire, Harper’s Bazaar ja Tatler esitlevad aga regulaarselt Soome disaineri uusimat loomingut.

Kõige põnevam lugu on muidugi seotud Lady Gagaga.

Kolm päeva enne pidulikku tseremooniat, mil Lady Gagale pidi üle antama auhind kahekordse plaatinaplaadi eest, sai Minna e-kirja

palvega: skandaalne artist vajab väga erilist auhinda! Ja moekunstnik värvis ühe paari oma viimase kollektsiooni kõrge kontsaga kingi plaatinakarva ja kinnitas need sama värvi alusele. Nii saigi Lady Gaga spetsiaalselt talle kujundatud glamuurse auhinna.

Minna on õppinud Inglismaal, elanud Londonis, Milanos ja Barcelonas. 2006. aastal pöördus ta tagasi Helsingisse ja pani aluse omanimelisele kaubamärgile.

Valmivad aga tema kingad hoopis Hispaanias. 2011. aastal pälvis Minna Parikka Soome noorte ettevõtjate konkursil teise koha. Selle auks lasti välja postmark, millel on kujutatud Minna Parikka kollektsioonist pärit paari punaseid kõrge kontsaga kingi.

Disainer ise arvab, et jalanõud ja muud aksessuaarid lihvivad välimuse täiuseni. Ja et eredad aktsendid võivad muuta me elu paremaks. Ja pakub meile kõikvõimalikes värvitoonides

ja kombinatsioonides kingi, saapaid, poolsaapaid, käekotte, kindaid ja rätte, luues julgeid vormide ja materjalide kooslusi. Üldmulje on elegantne ja taotluslikult vintage-hõnguline, mõnikord ka võib-olla pisut sürrealistlik. Seejuures korduvad ühest kollektsioonist teise tema visiitkaardiks muutunud keskmise kõrgusega kontsadega kingad, mida kaunistavad nahast paelad nende küljes rippuvate südamekestega. Kingad on muutunud uskumatult populaarseks ja mak-

savad 295 eurot. Teisalt leidub esinduskaupluses ka riiuleid eelmistest kollektsioonidest seisma jäänud kaubaga, mille hinnad on oluliselt soodsamad.

■

KUIDAS LEIDA? Minna Parikka Aleksanterinkatu 36, Helsingi

Sillad ja liblikad Ivana Helsinki esinduskauplus tegutseb kahel tasandil: loomulikult on see eelkõige uusima kollektsiooni esitlemise ja müügikoht, kuid teisest küljest ka sama kaubamärgi outlet-pood.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Paola Suhonen asutas oma kaubamärgi Ivana Helsinki aastal 1998. Tema disainitud rõivastele on omased eredad värvid ja julged trükimustrid. Paola taotlus on talle südamelähedaste Skandinaavia legendide ja muinasjuttude tänapäevane töötlus värvide, ornamentika ja meeleolude kaudu moes.

2007. aastal sai Paolast esimene Skandinaavia päritolu moebrändi omanik, kes astus üles Pariisi moenädalal ja esimene Soome rõivatootja, kelle tööd olid esindatud New Yorgi moenädalal. 2013. aastal pärjati Paola Suhoneni medaliga Pro Finlandia – see on kõrgeim Soome autasu kunstivaldkonnas tegutsevatele loovinimestele. Tema kollektsiooni kuuluvad rõivad on traditsiooniliselt valmistatud Soomes ja kodumaistest materjalidest.

Paola kollektsioonides leidub alati palju kudumeid, sageli on tegemist käsitööga.

Eredad värvid ja julged trükimustrid

Uus kevadsuvine kollektsioon ilmub müügile märtsis ja selle nimi The Bridges of Madison County.

Uus kollektsioon on pastelsetes toonides, enim leidub piparmündirohelise, roosa ja beeži varjundeid.

Esimesel korrusel on uus kollektsioon, keldrikorrusel outlet

Ja nende taustal eresinised ja oranžid pildid – liblikad ja romantika...

Kollektsioonis on kõige rohkem kasutatud puuvillaseid kangaid, kuid leidub ka teisi materjale, muu hulgas trikotaaži. Inspiratsiooni

on seekord andnud Hollywoodi klassikasse kuuluv armastusfilm „Madisoni maakonna sillad”.

Muide, Paola on õppinud mitu aastat Ameerikas kinematograafiat ja ka ise filmivõtetel osalenud.

Lisaks riietele müüakse kaupluses kotte, rätikuid, ehteid ja igasuguseid dekoratiivseid detaile – kõik valmistatud partnerite poolt spetsiaalselt Ivana Helsinki kollektsioonile. Mõned esemed valmivad ka Hiinas, kusjuures nii Hiina kui Jaapan on Ivana Helsinki jaoks praegu täiesti toimiv turusegment.

Alumisel korrusel võib selga proovida ja osta eelmistest kollektsioonidest müümata jäänud tooteid, mille hind võib algsest olla isegi kuni kolm korda madalam. See tähendab, et disainerkleidi saab osta näiteks juba 69 euro eest. Ja eriti tore on see, et Paola Suhoneni disainitud rõivad istuvad ideaalselt suurusnumbrist hoolimata, nii et iga daam võib end tunda kuningannana.

■

KUIDAS LEIDA? Ivana Helsinki esinduskauplus Uudenmaankatu 15, Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

ostud

19

Sport ja seiklused Spordi- ja matkavarustuse, aga ka lihtsalt vaba aja veetmiseks vajalike asjade ostmine on Helsingis puhas rõõm.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

SCANDINAVIAN OUTDOOR Uue ingliskeelse nimetuse taga on tegelikult paljudele tuttav Retkiaittа.

Kauplus on endiselt orienteeritud turismivarustuse müümisele. Siit saab huviline kõik vajaliku – nii talviseid sooje kui suviselt lahedaid, niiskuskindlaid ja hingavaid, naturaalsetest ning kõrgtehnoloogilistest materjalidest riideid ja jalatseid. Ka telgi ning selja- ja

Erikauplustes on esindatud kõik juhtivad kaubamärgid ning kvaliteedi pärast muretsema ei pea. Ja kogenud müüjad aitavad välja valida just teile sobiva varustuse.

INTERSPORT See kauplustekett on tuntud koostöö poolest profisportlastega, seega on ka spordirõivaste ja -varustuse valik eriti lai ja asjatundlik. Kaupluseruumid asuvad kahel korrusel, müügisaalid on hiiglaslikud.

Esimene korrus on pühendatud rõivastele ja jalatsitele, mida läheb vaja golfi või fitness-spordialasid harrastades. Väljapanek esindab sportlikku stiili, värvid on eredad ja elurõõmsad ning riidesse saab panna kogu pere. Teisel korrusel müüakse golfi-, hoki-, jalgratta-, rulluisu- ja fitnessivarustust, lisaks pulsimõõtjaid ja muud pudi-padi.

Silm ei suudagi korraga haarata kõiki velotrenažööre, reketeid, palle, telke, seljakotte, rulasid, hantleid, sangpomme…

Võrkkiik mahub väiksesse kotti

magamiskoti soetamiseks ei pea kaugemale minema. Kui kõik vajalik ostetud, tasub veel poes ringi vaadata, sest siit võib leida terve hulga tarvilikke vidinaid, mis majapidamises ikka ära kuluvad. Näiteks uisurauad, mida saab tavalise saapa külge kinnitada. Või tugevdusega kõhukotid beebi tassimiseks. Või võrkkiik, mis ei ole kokkupakitult suurem kui vihmavari, või siis mitut sorti küklooplampe.

PARTIOAITTA See pood peaks enim meeldima neile, kes hindavad spordi- ja matkarõivaste juures kõrget kvaliteeti, kuid eelistavad, et need näeksid välja nagu casual-stiilis lahedad vabaajariided. Nii pakutaksegi siin head valikut Canada Goose’i ja

Joutseni sulejopesid, aga osta võib ka näiteks sulevoodriga pika või miniseeliku. Tepitud suleseeliku abil saab teatud naiselikkuse standardi tagada igas olukorras, laskmata end samas külmakraadidest heidutada. Suur on selja- ja spordikottide valik, esindatud on telgid ja magamiskotid, kala- ja jahivarustus. Siit leiab näiteks kavala filtri, mis muudab loodusliku vee joogikõlblikuks. Ja kaasaskantavaid kütteelemente toiduvalmistamiseks, matkalampe ja välitingimustes kiirelt valmivat toitu alates pastast ja risotost kuni liharoogadeni.

STADIUM Siit saab selga sportliku ilmega rõivaid, mis on aga ammu koha leidnud tavamoes: T-särgid, teksad, mahukad üleõlakotid, särgid, pusad, džemprid, pesapallimütsid.

Valikuvõimalusi jätkub, müügil on nii leopardimustriga kui kõikvõimalike piltidega kaunistatud esemeid. Sulejopede, tossude ja dresside valik võtab silme ees kirjuks, ohtralt leidub spordiinventari ja matkavarustust. Omaette teema on juba otseselt sportimise ja aktiivse vaba aja veetmisega seonduvad vahendid nagu rulluisud, lumelauad, rulad ja kõikvõimalikud kaitsmed.

■

KUIDAS LEIDA?

Lai valik kõikmõeldavat spordi- ja…

…matkavarustust

Intersport, Mikonkatu 7 ja kaubanduskeskusF orum, Mannerheimintie 14–20, Helsingi Partioaitta, Yrjönkatu 36, Helsingi Scandinavian Outdoor, Forum, Helsingi Stadium, kaubanduskeskused Forum ja Kamppi Urho Kekkosen katu 5B, Helsingi

20

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

MIS KUS MILLAL

e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereannirestoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi.

Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

majutus hostelid Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum. rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni neljakohalise toani.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellid Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss.

Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu.

Best Western Hotel Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell ajaloolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkalikult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta.

Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

Foto Visit Finland

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.

Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com.

Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Chico’s restoranid Helsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki.

Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mereandidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhjamaiseid mereande.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi.

Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24.

Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris

Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest šampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.

Avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834,

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi.

Avatud E–L 10–24, P 10–23.

Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib.

Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi.

Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Põhiinfo Soome kohta Info sisserändajatele www.infopankki.fi Norra Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi

Rootsi

Venemaa

Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi

Oulu

Kajaani

Kokkola Jakobstad Nykarleby Vaasa Seinäjoki Pori

Iisalmi Kuopio

Joensuu

Jyväskylä Mikkeli

Savonlinna

Tampere Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lappeenranta Lahti Salo Porvoo Kouvola Lohja Kotka Turku

HELSINGI

Ahvena- Hanko maa

Eestimaa

Elanikke umbes 5 440 000.

Eeldatav eluiga meestel 77 a, naistel 84 a.

Ametlikud keeled on soome (91%) ja rootsi (5,4%); venekeelsed elanikud moodustavad rahvastiku koguarvust umbes 1,2%.

Kogupindala on 338 145 km2, millest 10% moodustavad veestikud. Umbes 188 000 järve.

Ajavöönd GMT +2 h, suveaeg UTC +3.

Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km.

Idast läände 528 km (kõige laiemas kohas).

Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Pealinn Helsingis on 611 000 elanikku.

Kliima Talv: Lõuna-Soomes –2...–4 °C, Lapimaal –16...–18 °C. Suvi: Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapimaal +10...+14 °C. Majandus Bruto SKT ca 195 miljardit eurot.

SKT inimese kohta ca 36 000 eurot.

Suured firmad: Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene, Kone.

Religioon Evangeelne luterlik kirik 76 %, Soome õigeusu kirik 1,1 %, muud usundid 1,4 % ja ühtegi religiooni ei järgi 21,5 % elanikkonnast.

Poliitika President Sauli Niinistö.

Täidesaatev võim on valitsusel, mis koosneb 12 ministeeriumist. Valitsust juhib peaminister.

Eduskunnas on 200 parlamendiliiget.

Ürituste piletid Lippupalvelu www.lippupalvelu.fi, Menolippu menolippu.fi, Lippupiste www.lippu.fi.

Riiklikud pühad 1.1 uue aasta algus 6.1 kolmekuningapäev 1.5 maipüha (Vappu) 20.–26.6 vahele jääv laupäev on jaanipäev 31.10–6.11 vahele jääv laupäev on kõigi pühakute päev 6.12 iseseisvuspäev 25.12 jõululaupäev 26.12 teine jõulupüha (Tapaninpäivä) Liikuvad pühad 18.4.2014 suur reede 20.4.2014 ülestõusmispüha (ka sellele järgnev esmaspäev on vaba) 29.5.2014 taevaminemispüha 40. päeval pärast ülestõusmispüha 8.6.2014 nelipühad ehk suvisted 50. päeval pärast ülestõusmispüha ELEKTRIENERGIA Soomes on pinge 230 volti ja

sagedus on 50 Hz. Pistikupesad on Euroopa tüüpi (C, F).

RAHA Soomes on ametlik raha euro.

POST Suomen Posti hoolitseb nii kirjade kui pakkide saatmise eest. Soome Post kuulub riigile ja selle kontorid asuvad kõikides linnades. Postkontorites toimub ka nõudmiseni saa-

KASULIK TEAVE Üldine hädaabinumber 112 (nii politsei kui päästeteenistus).

detiste vastuvõtmine ja väljastamine. Lisaks pakuvad teenuseid paljud nn postiteenindused (asiamiesposti), mis tegutsevad peamiselt kioskite juures. Postmarke saab osta paljudest kioskitest, hotellidest jne.

Pakiautomaatidega saab saata pakke Eestis asuvatesse pakiautomaatidesse.

EESTI SUURSAATKOND

Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki; sissepääs asub Kalliolinnantie 18. Tel (+358 9) 622 02 88 (9–15); e-post: Embassy.Helsinki@mfa.ee.

Konsulaartalituse vastuvõtuajad: E, T, K kell 13–16; N, R kell 10–13. Nõutav eelnev registreerimine.

Eesti ja Soome riiklike pühade ajal ning nädalalõppudel on konsulaartalitus suletud. Konsulaarametniku vastuvõtule tuleb eelnevalt aeg kinni panna internetis (klõpsa lingil ja sisesta oma isikuandmed) või telefoni teel (+358 9) 622 02 88 (kell 9–15).

Passi, ID-kaardi või muude dokumentide kättesaamiseks pole eelregistreerimist vaja.

Välisriigis hättasattunud Eesti kodanik saab töövälisel ajal helistada välisministeeriumi valveametnikule tel (+372) 530 19 999.

Turvaline liiklemine Peamised liiklusreeglid on Soomes samad mis Eestis.

Autojuhil peab alati kaasas olema autojuhiluba. Üldised kiiruspiirangud on Soomes linnades 30, 40 ja 50 km/h, maanteel 80 ja 100 km/h (talvel paljudel teedel aeglasem).

Alkoholipromille võib veres olla 0,5. Reeglitest tuleb kinni pidada, sest liikluskontroll on tihe.

Kiiruspiiranguid jälgitakse suurematel teedel kaameratega. Trahvid tasub ära maksta, sest järgmisel korral võib Soome tulles probleeme tekkida.

Parkimine on linnade keskustes tööpäeviti enamasti tasuline. Maksmine käib peamiselt parkimisautomaatide kaudu. Mitmel pool on parkimine teatud aeg tasuta, sellisel juhul tuleb kasutada parkimiskella.

Alkoholi saab ainult vastavast poest Soomes on alkoholimüügi ainuõigus riigifirmal Alko. Õlut, siidrit ja muid kergemaid alkohoolseid jooke võivad müüa ka tavapoed ja kioskid, kuid üle 4,7%-lise alkoholisisaldusega jooke saab osta vaid Alko poodidest. Lahjemate jookide ostja peab olema vähemalt 18 aastat vana, kangemat (üle 22%) alkoholi müüakse ainult üle 20aastastele.

Alko keti poed on avatud tööpäeviti 9–20 või 9–16.

Pühapäeviti ja riiklike pühade ajal on poed suletud.

Mõnikord harva võib Alko poode leiduda ka suuremates kaubanduskeskustes. 30 000 elanikuga Savonlinnas on vaid mõni Alko.

Söögikohtades on kaasatoodud jookide tarbimine keelatud. Alkoholimüügi ametlik vanusepiirang on kuni 18. eluaastani, kuid restoranid võivad seda soovi korral tõsta.

NUMBRIPÄRING JA MUUD INFONUMBRID 020202 Fonecta, 118 Numeropalvelu, 0100100 Eniro.

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

21

mkm Helsingi MIS KUS MILLAL

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net.

Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume.

Avatud T–L 17–24. Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.

Avatud E–R 7.30–20, L 9–20.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi.

Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem teave kodulehel.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

19

Alates

80

/in/öö

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõigile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi.

Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas.

Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi.Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi.

Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mainekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90.

Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid.

Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty’s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22.

Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi.

Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23.

Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubanduskeskused Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18.

Samas võib esineda erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi.

Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18.

Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele.

Kes otsib, see leiab!

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojengiaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.

Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile.

Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm.

Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Suomenlinna Tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi.

Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

KÕIK HELSINGI KIUSATUSED ON KÄE-JALA ULATUSES, KUI ÖÖBID EUROHOSTELIS, HELSINGIS KATAJANOKAL. Meie hinnad on väga taskukohased ja sulle jääb rohkem raha Helsingi kogemuste jaoks. Mida varem broneerid, seda soodsamalt ööbid. Küsi ka soodsaid töönädalalõpu pakette!

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust.

Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näitusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com.

Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele.

Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lapsesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum WeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani.

Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu.

Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt. www.visithelsinki.fi www.visitespoo.fi www.tampere.fi/matkailu www.vantaa.fi www.turkutouring.fi

p. (09) 622 0470 www.eurohostel.eu

22

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

MIS KUS MILLAL

Klubi

Mess

Kuudes Linja

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04.

Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T–P 16–02.

Elav muusika kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard.

Kava kodulehel.

19.−21.3 20.−22.3 3.−6.4 11.−13.4 11.−13.4

Gastro Helsinki 2014, toidumess ViiniExpo 2014, veinimess OmaMökki 2014, suvilad Lastemess 2014 Kohalik ja mahetoit 2014

Muuseum ja näitus NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi Muusika- ja kultuurimaja Nosturi Hietalahtis pakub head muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.

Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

Storyville Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E–L 20–04.

Euroopa paremaid džässiklubisid. Mängivad nii Soome kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas.

Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi.

Kava kodulehel.

Amos Andersoni Kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Kuni 26.5

Jean Tinguely (1925−1991)

Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi, avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Kuni 7.9.14 Stefan Bremer: Nädal Klovharus Kuni 7.9.1 Tove Jansson

■ Unistuste bluusibänd

Disainimuuseum

Üritused

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi, avatud suvel 1.6–31.8 E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei mainita.

Soome mainekamaid rokiklubisid.

Täpne kava kodulehel!

Põhinäitus Soome disain 6.6−21.9.2014 Ilmari Tapiovaara 28.3−25.5 R-Collection 1.2.14−11.5.15 Marimekko näitus

20 20 20

25.3 26.3 27.3 28.3 1.4 2.4

20 20 20 20 19 20

3.4 4.4 7.4

20 20 20

10.4 16.4

20 20

20.4 29.4 29.5

20 20 20

EMMA

Anna Calvi (ÜK), Alice Boman (Rootsi) Oh Land (Taani ) Uncle Acid and The Deadbeats (UK), The Oath (Rootsi/Taani) Tove Lo (Rootsi) Von Herzen Brothers D-A-D (Taani), Samuli Putro J. Karjalainen Samuli Laiho & Ystävät − plaadiesitluskontsert Kypck, CRIB45 Kaija Koo Magnum (ÜK) − Escape From The Shadow Garden Tour 2014 Jenny Wilson (Rootsi) Weeping Willows (Rootsi) − plaadiesitluskontsert The Haunted (Rootsi) Spyro Gyra (USA) Canned Heat (USA)

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.

Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

4.6 Kulttuuritalo, Helsingi

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/, avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest Kuni 11.5 Feel The Spirit!

Kuni 11.5 Arjen Muotoilija − Rudolf Steiner

Helsingi Linna Kunstimuuseum, Tennispalatsi Foto Visit Finland

18.3 19.3 22.3

Maailmakuulus all-star projekt „Chicago Blues: A Living History”, toob bluusi tähtsaimad nimed esinema Helsingi kultuurimajja.

Lavale astuvad elavad legendid nagu Billy Boy, John Primer, Billy Branch, Lurrie Bell, Carlos Johnson ja The Living History Band.

Laval saab näha ja kuulda kahte põlvkonda Chicago bluusi suurimaid mõjutajaid. Tegemist on jõuliste muusikutega, kes on rajanud silla bluusiklassika ja tänase Chicago bluusi vahele. Kavas on muusikaline rännak 1940. aastatest nüüdisaega koos nendega, kes on ise muusikalukku jälje jätnud: Muddy Waters, Bo Diddley ja Sonny Boy Williamson.

Hakasalmi villa Helsingi Linnamuuseum Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444, avatud K–P 11–17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain.

Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi, avatud T–P 11–20.30.

Kuni 13.7 Chaplin piltidel

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi Kuni 23.3.14 Sihtpunkt Marss

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi, avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Kuni 21.4 Kuni 7.9 Kuni 7.9

Ars Fennica Alfredo Jaar Kiasma Hits

Soome Spordimuuseum Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi, avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Seurasaari Vabaõhumuuseum Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8); E–R 9–15 (15.5–31.3 ja 1.9–15.9); E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome Postimuuseum Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo, avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/, avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Püsinäitus Soome maalikunsti klassikast.

Soome Klaasimuuseum Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Soome Rahvusmuusem Alvar Aalto Muuseum

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.

1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.

3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Kontsert

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi, avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Teater/muusika

Lisateave www.livenation.fi

Finlandia-talo

28.5

Sonisphere Festival Finland 2014 − Metallica, Slayer, Hietaniemi rand 30.5 18.30 Aerosmith − The Global Warming World Tour, Hartwall Arena, Helsingi 18–19.5 18 Mariza, Musiikkitalo, Helsingi; Tampere-talo, Tampere 1.6 18.30 Miley Cyrus − Bangerz World Tour, Hartwall Arena, Helsingi

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi Linnateater Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Festival

Soome Rahvusteater

Lisateave www.festivals.fi

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

14.−18.5 15.−18.5 20.−25.5 21.−24.5 24.−25.5 1.−8.6 3.−14.6 5.−8.6 5.−15.6

Tampere Biennale April Jazz Festival, Espoo Mukamas 2014 − rahvusvheline nukuteatrifestival Vaasa Koorifestival KUULAS − rahvusvaheline laste teatriüritus, Kouvola Tantsuvool Tamperes − nüüdistantsufestival Tomatteja! Tomatteja!

Stand up-festival, Hämeenlinna Maailma Kylässä festival, Helsingi KuoroEspoo rahvusvaheline festival Naantali Muusikapidu Salo − Laste Laululinn Ilmajoe Muusikapidu

Savoy-Teatteri Kasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Rahvusooper Rock The Ballet. Foto Livenation

9.−13.4 22.−27.4 12.−17.5

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi Ooper, ballett ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere Ooperiteater Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkester Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

23

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ K E VA D 2 0 1 4

MIS KUS MILLAL

Munkkiniemi

Pasila

Herttoniemi

Vallila

Reijola

Alppiharju Kallio

TakaTöölö

Seurasaari

Kaubanduskeskused

Kulosaari Mustikkamaa

1 Kauppakeskus Ruoholahti,

VironKorkeasaari niemi KatajaKampinnokka malmi Lauttasaari

Itämerenkatu 21a

Laajasalo

2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1 3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Ullanlinna

4 Forum, Mannerheimintie 20

Helsingi kesklinn

5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Tavastvägen

Suvann on t

Vääks

n b. ranta

Vega ellamo nk atu

P länääskyr Suv n l a h iden k

Harju katu tori

Vilhon

Kustaankatu

To

rkke

uja

Lin tul ah-

ge rk

ka tu

th an in

Po r

Ria tonkl- Eläin j lä Tuulen äk .kj surun kj

t ont

Fr

erk atu

Pe n

ak am Sat

atu

en k

Pohjo isrant a

atu ist ok

Pu

e toti uis

sto

- nP ivo Karn h

nnant

ioli Kall

I

ri

WC

Mannerheimintie 19A

Muuseumid 1 Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4

2 Sinebrychoffi kunstimuuseum, 3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland, Erottajankatu 7

WC

Kinod

Pon. Siltat

ot Oik

Kaivopuistonranta

tie Ehr enströmin

Su on ion k

Sö rn äis ten ran tat ie

E.

It. Papink

Papink L.

atu ink

str én

Al

-K od in

at u

St ur en k

e liti

pp ika tu

Ca

Pe ng

K nin ajaa k -

Siu nti on Ko k tka nk

on k

He T in saaammolan r i k H enk ka Tiv go an tu olit nk Ink ie o

inkat u

Malm inrn

Ve sa nn

L ke iuku rin la kj aVe nti R i laa ulla linkj k Tr erin av err kj sik uja

S m aiaa nk

Ve turitie

Tiv o

Laivurinrn

itu

Mannerheimintie 53

12 Hesburger, Töölö

Kaivokatu 2

Myllyt e täin

nt

nla

11 McDonald’s, Töölö

5 Ateneumi kunstimuuseum,

Pui

La i

Olympia terminal

Is o

m felti

H ie

atu

Lapuank

mehTeyönk La te nkodsin k Lapin rinne

Kr

katu

Vyökatu

Sau kon ki

Teollisuuskatu 6

Laivastokatu

Luotsi-

ka

u kat

-

dekj

K ranatnava a -

10 McDonald’s, Teollisuus

na uunuvKauppiaank vak uor Ka atu enkat taj an u o

llan

derint lan

n Vaih

Siltasaarenkatu 12

9 Hesburger, Kallio Helsinginkatu 28

nsi

Itäine

Halkolaituri

Ka

Kylpylän aukio

ie

8 McDonald’s, Hakaniemi

Bulevardi 40

Kaivopuisto Eh ren str öm

int

Kluuvikatu 7

Kasarminkatu 19

Katajank

Katajan puisto

6 McDonald’s, Kluuvi 7 Hesburger, Kasarmitori

iv a

ank

Meritullink

Mariankatu

Ritarikatu

1

KAIVOPUISTO

Merisatama

Vuorikatu 14

Tervasaare

La

C. t We n c li nkt sel- t

k-

seCalo nk ni u

nnaksent ta k a

K

u tu nkaatu manink

nkat u

Töölöntorink

ink atu

äck

Ste nb

saar ent

d strands Sa n

e or

Aspnäsg

Maurink

Snell-

u

ri k

Sirpalesaari

katu

ytpolk

Me

at Meris

Sirpalesalmi

Neits

atu enink Kapte inkuja Pietar akatu Huvil akuja Huvil inkatu r Laivu

Horn

Eh

Laivastnajank varu atu Merik a r nta aman

Kaivokatu

Eteläsatama

Pyhän Henrikin aukio

WC

in-

Itämerenkatu 14

2 Hesburger, Tennispalatsi

Katajanokka terminal

tu inka itorn Täht Muuk al. atu henk imie

u Tehtaankat Pietar

Arg e

Tähtitorninvuori

ULLANLINNA

Hakaniemenranta

uja nk ise ja teh ku Ve

k in Nä

Vuor

Kiirsöögikohad 1 McDonald’s, Ruoholahti Fredrikinkatu 65

Makasiini terminal

ie tim Raeank h

nk

ur i

nk Ka

vuorenk

Jääkärink

Tivolinkuja 1

Hanasaari

5 Hesburger, Kaisaniemi

terminal

Bernhardinkatu

Kaartinkj

Kasarmikatu

atu

Korkea-

ink

Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan

7

Kopernikuksent

Ullanl.k

atu

WC

Hallitusk

Eteläranta Unionkatu

Kasarmikatu

rik

nk

rti

be

.

Kiv

u akat

k iehen Peräm

Birgitan puisto

Fabianink

Erottajank

ed Fr

Al

tu ka

Agri

k

gin or

tu ka

t ak Ra

en eh mi atu k a n e M vuor eri tu M Puna ka en eh i WC m atu nk rsi pä Pu Se Tehtaanpuisto u Tehtaankat el- feltint Ed ik k s u an Rehbinde Muanrenkat Spertie rint sa Engelinkin eaukio Hearrnenkatu o sa r J. Ah re n sv A ä r d i nt ie taBirisigk a E la ta tu iranran nran ta a ir E Pyhän

sk lla

Si

ie

Ge

an

atu

o Ro

Fabianinkatu

Keskusk

int

eim rh

ink

Iso

nk

rti

be

PUNAVUORI

teVadnskj na jänk y y tä

in k

en

d Uu

Rauhankatu

E. Makasiinik

P. Roobertink

u atWC

Hammarskjöldintie 1 A

11 Linnanmäki lõbustuspark

Maneesik

P. Makasiinik

4

Nordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaed

4 Hesburger, Rautatientori

KAARTINKAUPUNKI

Kasarmitori

Ha na saa ren k

nkannas WC

1 hjoisesplanadi Po WC WC Eteläesplanadi 4 Kanava Rikh.

Helsinginkatu 58

6 Sibeliuse skulptuur, park

9 Helsingi jäähall

KRUUNUNHAKA

Senaatintori

76

Lutherinkatu 3

5 Helsingi Rahvusooper

Savilankatu 1B

Parruk

kj

hd den enk

Liisankatu

Kirkkokatu

2

Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,

8 Finnair Stadium, jalgpalliplats

Kruun.

Vironkatu

2

6

tu ka

d var

Sinebrychoffin puisto

kk Tela

vak

5

WC

nk

le

Bu

Maneesik

Senatintori

3 Parlamendihoone,

Paavo Nurmen tie 1

ja

Kirja työn.k Kristianink

l t av.penger

Yli- opistonkatu

Aleksanterinkatu

an ma

i

eenp Hylk Mat asalmal enkj

For d

M

Ludv.

2

Munkkisaari

H.

Kaivokatu 5

Vuorik Kluuvik

ne an

rik

va

Mikonk

M

n An

ed Fr

n.k

kj

n-

nk oti r nn Lö 2

le

Ka

tu ka

nk

u np

sa lli o

en

n tie anieme Kais

ie int

de de

Ka

j ank

Jätkäsaari

Rautatientori

nk

Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,

3 McDonald’s, Forum

Oikok

1 5 iem n isa Ka

WC

rti be

lah

la e ta

ta ran

Hietalahti

Länsi terminal ar

E

tu ka

WC

ja

ja

ku

nok kon Sau

ni

ido

se Po

n-

ki eri

Hietalahdentori

LÄNSISATAMA nkj

k nWC

ink

eta

Hi

aj tta

din

Ah

Mi

Hietasaarenku

ja ku jan po ssi ank Me am sat nsi Lä

uja

WC

hde n

tu

ta an k ön tyt ssi e M Selkämeren- katu puisto ojan p iva La

de

ham

Hi

Santakatu

Ruoholahdentori Kanal

lar Jaa

Ruoholahti

yKö

1

Rusokkikj

Selkämerenka

M

Itäm.kj

Kellosaarenk WC ta arenran Kellosa

Santa kj

Ruoholahti Harma

Loisto kj

Kaapelitehdas

tori

Kasuunikj

Länsisat.k

Kaapelipuisto

h ola

ra Ab

oh Ru

u Porkkalankat Itämeren1

WC

La te nkodsin k

Al

Kappeli Ortodoksinen hautausmaa

renk aa- Lepakon s i aukio lm Sa

inin-

eim erh

M

k

Lapinlahdent

Itämerenkatu

nn Ma

.k

u 3 kat tie tu uta eka Mauno Ra utati Koiviston nk aukio Ra 2 3 r jö n Lepp ä suonk oine k Y katu n j nen k n e h n 2 kkos imo 4 3 Po eläi mo S Et Ke Malm lo U. sa-k inkat Sa Kamppi n u u Ka ul Kampin- ko Lapin tori lahde Marian nk sairaala Perhon- katu Hietaniemen katu

KAMPPI

Sairaala

4

Mannerheimin aukio

M

iankj

1 Uspenskij Katedraal,

Mannerheimintie 20

nkatu ore avu t l i S Yliopisto

Kaisaniemi Kaisaniemi

Allotr

Haka-

KLUUVI

Vilhonk

lä

kj

Siltavuoren- niemen silta salmi

J. Ste

Botaanikaaed

3

Arkadiankatu

enlah ti

Kaisan iemen ran ta

Puut.

a ror Au

in erg -b ne Ru

Lapinlahti

mz Kanrata ra

atu

ed Fr

ee Frsenk

Da

Flemingink

önk

gm

rik

nlahdenk ölö Tö

Pitk änsi llanr an

Lin tul a

Sörnasstrandv

Siltasaari

Vaatamisväärsused Eläin

7 Olympia staadion ja vaatetorn,

Näkinsilta iean k WC Ha enk Hakaniemenranm ta Hakaniemenranta

p. stö Sää Paasi- 8 vuorenk

Ri Plazan

nku

Ka

kj

Aleksanterinkatu 9

ok

kk sti

Vil ho nv vuorenk u j

Käe

Torkelinmäki riSnakka-

ku

7 Kauppakeskus Kluuvi,

V

ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap a tie el- ispnieme Pannun e nk H iä kakune m puistikko m

ä M H

ta

l Töö

V. Stoolin k atu

a-

es

lin ja

lin ja

i-

Vi id

Siltasaarenk

tu ka

Luth e

Mus eok atu k rin 3

nja

Saarin.k

lön

atu

Sam

Siltasaarenkärki

ö Tö WC

Kaarlenk

tu ka

atu

Museok

Ka

s li as

ta ran

niem

M

Sörnäinen

6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav a t u .k

rink po na i K

Aad ninkatu anze rkkelinkatu linkj

KALLIOArgicolank

äi ntarhantie

Kaisa

katu

co lan k

Ko lm

en

inlandia Finlandia al alo Talo

nk

Alp.rn

lan

Väinämöisen urheilukenttä

9

Eläintarhanlahti

k

r- Helsinginkj WC Kaa lenkj tu Kallion inginka Ha rju urh. kenttä Hels olfink

Hakaniemi

Töölönlahti

10

dan

Vaasankatu

Harju

To in

WC

am a ra

sis Ki ven

Brahen puisto

Ne ljä

3

5 1

Al ek

Länt.

Alp.rn

su

Hietaniemen hautausmaa

u ari nkat

nk

I lm

me

atan eling Mech k

nie

W lin alink j

En si l inj a

nk Rahvusooper

Tunturika tu Temppelikat u monk 4

öisen

eta

äm Väin

riont

Hi

remato

ok Muse

senk

ETU-TÖÖLÖ

Oksa

Marta Ypyän aukio

WC

u Ru

tu ka

lön

n

ine Etelä

mäki

El

lä Kive

k sen en

j

11 Linnan-

10

ym Mänt äen t

Döbelnink tu rianka Hespe tu rianka e sp e H o Apoll nk

n Pohjo

lik

Wallini n ka tu

ie

int

ö Tö

k eliu Top

TAKA-TÖÖLÖ

Sat

Kaupunginteatteri

Tykistö nk Sandelsi nk

WC

Sigurd Frosteruksen puisto

tie din jöl sk ar m m Ha

eim

Mechelingatan

atu Kesäk

Helsingi talveaed

hk Ta

en tie Nurm Paavo

atu

ink nth

uk eil

Ca

M

h rh Ur ne an

a

nn

Merikannontie

Hyks Psykiatria keskus

Tiv o

atu

atu

Kirstink Kirstink

Mi

Kajanuksenk Kajanuksenk ntie linna

Kivelän sairaala

nk

Lenininpuisto

ng l si e H

tu ka

ve

-

sä nt ka tu Mänt lä

en

sk

Kalliolanrn

Mäntymäen WC kenttä

en

Ki

ALPPIHARJU

ontie

Me

en-

Taivallahti

ks

liu ibe

WC S

Sibeliuksen puisto

Toivo Kuulan puisto

12WC

is

Länt. Brahenk

Nor den ski öld ink

k

lin

siPaiavenk k

e nti no an

6

WC

Topeliuksenpuisto

Alppila

O Olympia St tadion Stadion

7

ek s

Viipurikatu WC Vesilinnank

Alppipuisto

Uim as potladion ku in-

Finnair Stadium 8

viSaank l u Ruank s

ika tu

Al

Po r Lo voon vii ka sa nk tu

uu

Kirstinkj

ul nt

senk rik Me

e arentti Rajaasa

ja Ra

9

k Linnankosken u t a nk sto ali m Eino Leinon k Hu

L innankoskenk Humalluodon puisto ie

Jäähall Jää ähall

Reijolank

k k nan jer ckin tst e s b a y v a L Las T el t ika Mi

Eläintarhan urheilukenttä

nt Stadio j inen Pohjo

ka tu

11

ivä nk Päinna sseniur ksenk

MEILAHTI Meilahden sairaala

Käpylän kuntoutuskeskus

ilu

lö

an in k

Laakson ratsastuskenttä

uk se

Ur he

ö Tö

a Kirjasto art m

ur

Laakson sairaala

Cygn ae

ie

k eliu Top

H

ä

Lä

eim int

Karjalan-

llis

mä

j ks.k Vää

ntie

a

k är

Vi ip

Eli

tie an ur Kan H E a- I a g rn na uh asa Peant t rint ont lav j lun v ie ie .

Ou Suv tä- ent V Ähint itele t r e n Ke anaj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie tie Päijänilan teent Vall ent e t n ä j i ä P t yn

To

laj

erh

Auroran sairaala

atu ink

Te o

Ni ian ls ok en iänk N tie atu

t in t rta en Vi ine Ro

Pi h

an n

Sipoonk

ne

tu inka rion

M

ank

älkä

P

LAAKSO

atil alkk

1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2 2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15

Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

WWW.LINNANMAKI.FI

TERE TULEMAST LINNANMÄKI LÕBUSTUSPARKI, HELSINGI KÕIGE LÕBUSAMASSE LINNAOSSA! Lõbutse Põhjamaade kõige laiema atraktsioonide valikuga lõbustuspargis. Lastega perede rõõmuks 11 tasuta atraktsiooni.

Naudi suve lõbusaimal päeval tippkokkade tehtud toite. Lõbustusparki on tasuta sissepääs.

Uus põnev veealune näitus Meremaailm SEA LIFE’is!

Kohtu nutikate ja huvitavate kaheksajalgadega! www.sealife.fi / www.sealifehelsinki.ru