The Baltic Guide EST Sügis 2011

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub EESTI KEELES

SOOME SÜGIS 2011

Turu 2011 – 10 küsimust Cay Sevónile Kebabirestoranid vallutavad Helsingi Lapimaal algab talvehooaeg Uus kultuurihäll Musiikkitalo Mood ja teised sügise suurimad messid

Ooper, teater, kunst, sport, kontserdid…

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!

UUS FILM PLANETAARIUMIS

Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega: - Mündi teekond - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Keeled ja kultuurid - Elu struktuur - Science On a Sphere - Maakerateadus - Heureka klassika Vahelduvad näitused: - Laste Heureka (19.2.2011-29.1.2012) - Dinosaurused (28.4.-2.10.2011) - 20X0 – reis tulevikku (TULEMAS 8.10.2011-31.3.2013) Vattenfall Planetariumis kolm filmi: - Tee tähtedesse - Mustad augud - teekond tundmatusse - Zula patrull ja suur ilmaseiklus

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2011)

Zula patrull ja suur ilmaseiklus

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Autoga Soome!

Eckerö Line’i autopaketid on soodne ja mugav valik mõnusaks laevareisiks Tallinn-Helsingi liinil.

Autopaketi hinda kuulub sõiduauto* ja 2-5 reisija ülevedu ühel suunal, hind sõltub nädalapäevast:

TEISPÄEV kuni NELJAPÄEV

57€ REEDE kuni ESMASPÄEV

69€ Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee Hinnad kehtivad kuni 30.12.2011

* sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

3 sisu

Parimad kultuurielamused

Ü

hele meeldib ooper, teisele jälle hoopis midagi muud. Raske on leida mõlemale − nii klassikalise muusika sõbrale kui ka hevimuusika austajale − sobivat kontserti. Mõne jaoks on tõeline kunst suurte meistrite õlimaalid, kuid paljude jaoks pakub nüüdiskunst rohkem elamusi. Õnneks pakub Soome kultuurielu igaühele midagi. Ütlus “klient on kuningas” peab kultuuriturul võib-olla rohkemgi paika kui kusagil mujal. Alati ei ole määrav, kui hästi kulgeb etendus või kui osavalt oskab kunstnik pintslit käsitleda. Tähtis on hoopis see, et üritus leiaks õige publiku.

Mis?, kus? ja kellele? on täpselt sama olulised küsimused nagu kuidas?. Kultuuriüritust tootes olgu eesmärk pakkuda lõpptarbijale elamusi kogu raha eest. Kui publik

kiidab, oleme õnnestunud. Kui aga tribüünidelt kostab nurinat, siis on läinud midagi valesti, olenemata sellest, kui rahul tegijad ise oma toodanguga on.

Kumb on siis parem kultuur: kas suure raha eest toodetud ooperiõhtu või väiketeatri miinimumeelarvega etendus? Tõde on see, et esimese elluviimiseks on vaja ohtralt teadmisi ja ametioskusi, kuid teine võib olla tõeline pärl, pakkudes rohkemgi naudingut. Seega on nende kahe võrdlemine ebaõiglane või isegi võimatu. Siiski on eespool mainitud küsimuse püstitamine võimalik ja vajalik ning seda tuleks esitada aina uuesti. The Baltic Guide’i vastus: parem on see, kust publik lahkub parema tundega!

Jukka Arponen peatoimetaja

14–15 Lapimaa pakub elamusi Põhjas algab suusahooaeg juba oktoobris.

aktuaalne 04 Helsingi Messikeskuses on sügisel palju suurüritusi.

05 Turu 2011 sihtasutuse tegevjuht on aastaga rahul.

Sügise parimad palad.

07 Musiikkitalo on paljude orkestrite koduks.

Baltic Circle − nüüdisteatri pärl Rahvusvahelise teatrifestivali programmis on seekord tavalisest vähem Eesti värve. Kohal on vaid üks grupp − QueeNNaive.

põgenikud või maailma lõpu sead. Maailma kõige paindlikum bänd laulab nõutud hitte Festival Lounge’is.

Sandra Z on eestlasest lavastaja-näitleja-koreograaf, kes on rambivalguses püsinud aastast 2002. Sandra Z soolomuusikal „Autists/Artists” võitis 2011. aastal Eesti parima tantsulavastuse auhinna. Tantsuõpetajana tegev Alissa Shnaider valiti 2006. aasta parimaks tantsijaks. Sandra Z ja Alissa Shnaider on õppinud koos Fine5 Tantsukoolis.

Loomeinimeste ja publiku kohtumispaigana tuntud festivalil Baltic Circle saab lähedalt näha nüüdisteatri tippnimesid ja uusimaid trende. Peale etenduste on kavas seminarid ja töötoad ning hommikuni kestvad peod Festival Lounge’is.

Lisaks külalisetendustele oodatakase pikisilmi ka festivali käigus rahvusvahelise koostöö 16.−20.11 Baltic Circle, Helsingi. Kava ja esinemispaigad viljadena sündivaid lavastusi. Festivali kava koha- internetis: www.balticcircle.fi selt tuuakse publiku ette terve rida uuslavastusi: „Worship!” (Nya Rampen, Soome), „Build Me a Mountain!” (Verk Produksjon, Norra), „Drama Reloaded: Yerma” (Tegelikkuse Uurimiskeskuse ja Baltic Circle’i ühisprojekt).

QueeNNaive on kunstnike Sandra Z ja Alissa Shnaideri 2008. aastal loodud kolemuusikat viljelev popduo (lo-fi off-road pop-duo), kelle iga etendus söövitab mällu kordumatu elamuse. QueeNNaive show’d on spontaansed, minimalistlikud stand-up popmuusikalid.

Etendused käsitlevad mitmesuguFestivali tõmbenumbriteks on uue põlvkonna lavakunstnikud ja seid teemasid, näiteks nagu AAarvukad esietendused. Foto Baltic Circle/Queennaive

Kontakt Põhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti Toimetus tel +372 6117 760 faks +372 6117 761 editorial@balticguide.ee

SÜGIS 2011

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee faks +372 6117 761

Reklaamihinnad 1 lk tagakaas 1/2 lk 1/4 lk 1/8 lk

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Projektijuht Mari Tuovinen tel +372 6117 773 Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

ajalugu

11 Koskenkorva on soomlaste rahvusviin ja see sobib ka Nobeli preemia vastuvõtu pidudeks.

restoranid 08–09 Kebabirestorane tekib Helsingisse nagu seeni pärast vihma. Soome 50 parima restorani nimekirjas on uus liider.

ostud

12–13 Helsingi butiikidest leiab käsitööna tehtud unikaalsed tooted.

kultuur ja sündmused 16–17 Turu 2011 kultuuripealinna programmist leiab uusi teatrietendusi ja huvitavaid kontserte.

18–23 Noppeid sügise mitmekülgsest valikust: muusikateatrit, ooperit, näitusi, spordiüritusi…

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus) 1/2 lk (horisontaal) 1/2 lk (vertikaal) 1/3 lk (horisontaal) 1/4 lk (horisontaal) 1/4 lk (vertikaal) 1/8 lk (horisontaal) 1/8 lk (vertikaal)

254 x 375 254 x 185 125 x 375 254 x 123 254 x 91

mm mm mm mm mm

125 x 185 125 x 91 61 x 185

mm mm mm

Materjalid Valmis materjalid Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

Kaanefoto Suomen Messut, Muoti 2010 Foto Markku Ojala

Meedia CD, DVD

Trükk AS Kroonpress

business guide 4 The Baltic

joulunaika

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Ilu, sport, kultuur, autod…

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT/ KIMMO BRANDT, MARKKU OJALA, SATU KAARNAKANGA

Messisügis hakkab pihta siis, kui Helsingi messikeskuse vallutab auto- ja mootorrattarahvas.

Moodsaid ja omanäolisi autosid võib leida nii tänava- kui ralliautode seast. Pühendunud autosõpradele pakutakse nostalgiahõngulist vaatemängu läinud sajandi viiekümnendate aastate

vaimus. Lisavürtsi toob üritusele rahvusvaheline pin-up-modell ja tantsija Sabina Kelley, kes on üks Las Vegase tuntumaid show-tähti. Sabina on muu hulgas Põhjamaade pin-up-võistluse patroon ja peakohtunik. Kelley esmaesinemine Soomes toimub „X-treme Car Show” käigus.

MITU ÜHE HINNAGA Viimastel aastatel on tänuväärseks messitrendiks kujunenud komme korraldada üheaegselt mitu üksteist toetavat üritust. Eespool nimetatud „X-treme Car Show” ja mootorrattaüritus „Petrol Circus” on iseenesest ju loomulik kooslus.

Täpselt samuti sobib kuu aega hil-

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1.

MESSIKESKUSE ÜRITUSED 24.−25.9 „X-treme Car Show” ja „Petrol Circus.”

21.−23.10 „Tervis, ilu, mood ja soengud” + GSW. 27.−30.10 „Raamat”, „Vein, toit & hea elu”, „Art Forum”.

4.−6.11 Ski Expo, Digi Expo, Board Expo, jäähokimess ja HifiExpo.

11.−13.11 Roheline nädalavahetus: metsa-, käsitöö- ja lemmikloomamessid.

24.−27.11 Helsinki Motor Show.

3.−4.12 Rahvusvaheline koertenäitus „Voittaja 2011.”

jem toimuv „Tervis, ilu & mood” kokku ehte- ja kellamessiga. Raamatumessi ning veini- ja toidumessi kombineerimine on aga juba pisut kunstlik. Sama võiks arvata ürituse kohta, kus saalid täituvad ühelt poolt suusa- ja lumelauatarvikutega ning teisalt uusima meelelahutuselektroonikaga.

Roheline nädalavahetus moodustab see-eest eheda terviku, mis pakub ohtralt põnevust nii lastele kui täiskasvanutele. Tähelepanu on loodusel ja lemmikloomadel.

Paljude ürituste plusspoolele tuleb kanda ühine sissepääsupilet.

Messikeskuse sügishooaja viimased suurüritused keerlevad mootorite ja koerte ümber. „Motor Show” toob huviliste ette väga laia valiku mootorsõidukeid. Rahvusvaheline koertenäitus „Voittaja 2011” on omasuguste seas Põhjamaade üks suuremaid. Ühtlasi on tegemist koerainimeste absoluutse kohtumispaigaga isegi juhul, kui endal näitusekoera polegi.

■

KUIDAS LEIDA? ■ Rongiga on messikeskusesse Helsingi

”X-treme Car Show” toob 24. septembril Helsingisse uskumatuid autosid.

raudteejaamast 5 minuti tee. Kõik rongid peatuvad Pasila jaamas, sealt jääb messikeskus 300 m jalutuskäigu kaugusele.

■ Helsingi kesklinnast sõidavad Messuaukiole trammid 7A, 7B ja 9.

■ Autojuhtidele on messikeskuses kokku 4000 parkimiskohta. Suurürituste ajal võetakse enamasti kasutusele ka lähedal asuva Hartwall Areena 1000 parkimiskohta.

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Tori Amos Helsingis

5 Kahe mehe süntpopitehas

Rohkem kui 12 miljonit plaati müünud ja mitme Grammy omanik Tori Amos kuulub oma põlvkonna edukamate ja nõutavamate artistide hulka. Amos oli üks esimesi alternatiivrokki viljelevatest muusikutest, kes kasutas põhiinstrumendina klaverit ning esimene laiema kõlapinna saavutanud naislaulja/ laulukirjutaja/pianist. Amos on tuntud suure fännikogukonna, edukate tuuride ning põnevate live-esinemiste poolest.

Amos on hinnatud ka otsekohese arvamusliidrina.

Hurts on üks säravamaid elektroonilise muusika uustulnukaid. Bändi singlid on tõusnud hittideks kogu maailmas ning aasta tagasi tõstis The Guardian ansambli koguni „päeva bändiks.” Hitid „Better Than Love” ja „Wonderful Life” on kogunud Soomes tähelepanuväärselt palju raadioeetriaega. Lauljateks on Theo Hutchcraft ja Adam Anderson. Hurtsi on võrreldud süntpopi klassikaliste bändidega nagu Ultravox ja The Lotus Eater.

28.9 Jäähall, Nordenskiöldinkatu 11−13, Helsingi.

15.10 Jäähall, Nordenskiöldinkatu 11−13, Helsingi.

Foto Arto Takala

Kultuur 10 küsimust Turu 2011 sihtasutuse tegevdirektorile

Cay Sevónile Millised üksiküritused on seni olnud aasta tipphetked? Ütleksin nii, et kultuuriaasta avamine jaanuaris, siis „1827 Infernal Musical” aasta alguses, Tero Saarinen Company Borrowed Light, Karita Mattila ja Maria Teatri orkestri esinemised augustis ning Kultuurisuve tippnädalavahetus 25.−28. augustil, kui muu hulgas oli kavas The Culture 2011 Tall Ships Regatta. Kuid kõige tähtsam on siiski tervik.

Milliseid üritusi veel ootate?

Ooperi „Erik XIV” lavastust Logomo uues suures saalis novembri lõpus, Arvo Pärdi helitööd „Aadama itk” detsembri alguses ning kultuuripealinna lõpuüritusi alates detsembri keskpaigast. Kuigi siis midagi tegelikult ei lõpe, sest Turu on kultuurilinn ka tulevikus.

Kas publikuhuvi ja külastajate arv on olnud ootuspärased?

Publik on kõik üritused väga hästi vastu võtnud. Hinnanguliselt on külastajate arv jaanuarist kuni augustini peaaegu 1,4 miljonit inimest.

Turusse saabuvad turistid ei ole tavaliselt huvitatud sellest, kas mõni sündmus toimub Turu 2011 programmi raames või mitte. Nad tulevad nautima kultuuripealinna-aastat. Tänavapildis on samuti näha palju turiste, kuid nende arvu on raske hinnata. Aasta lõpus plaanime läbi viia küsitluse, mille abil saab määrata külastajate umbkaudset arvu.

Jaanuari keskel avatud kultuurikeskus Logomo pidi aasta jooksul vastu võtma umbes 150 000 külastajat. See eesmärk on ületatud juba praegu, sest augusti lõpuks oli vastav arv 177 000.

Kas Turu on osanud kasutada kultuuripealinna staatust ja millist kasu on projekt linnale toonud?

Turu linn on osanud hinnata kultuuripealinna staatuse väärtust ja sellest tõusvat kasu mitte ainult ühe aasta lõikes. Linn on ka enamusaktsionär Logomo Oy’s.

Turu on saanud rohkem meedia tähelepanu kui kunagi varem. Näiteks asetas USA Today Top Travel Destinations 2011 läinud aastavahetuse paiku Turu neljandale kohale, kohe New York City järel. Kodumaise meediakajastuse turuväärtus oli alates novembrist 2010 kuni käesoleva aasta augusti lõpuni kokku 13,5 miljonit eurot.

Hotellis ööbimiste arv on kasvanud eelmise aasta jaanuar-juuni perioodiga võrreldes 8,3%, rahvusvaheliste turistide osakaal 10%. Väga suur osa turistidest saabub muidugi pealinnast, Tamperest ja Porist tulevad päevareisijad, kes majutusstatistikas ei kajastu.

Kuidas on toiminud koostöö Tallinnaga?

Koostöö Tallinnaga on sujunud hästi. On ainulaadne, et kaks kultuuripealinna asuvad nii lähestikku − linnulennult on vahemaa ainult 440 kilomeetrit. Ühiseid algatusi on teoks saanud umbes 20 ja see pole veel kõik. Turu 2011 oli kohal ka augusti lõpus Tallinna lauluväljakul toiminud üritusel, kui Eesti tähistas taasiseseisvumise 20. aastapäeva.

Soome sügise TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD JUKKA ARPONEN, HEIKKI TUULI, JKPROMO.COM/PATRICK FORSBLOM, LAPLAND HOTELS

01 Loodusannid Soome metsades ootavad igal sügisel korjajaid miljonid seened. Kahetsusväärselt suur osa saagist jääbki metsa, kuigi kehtiv igameheõigus lubab seeni korjata igal pool ja kõigil, kaasa arvatud turistid. Ka jahihooaeg on kõige elavam sügisel, mil jahitakse nii põtru, karusid kui väiksemaid ulukeid. Kalapüük elavneb vee jahenedes, mil nii merest kui järvedest võib konksu otsa saada lõhet ja forelli.

02 Suusahooaeg algab Esimesel lumel on suusatajate ja teiste talispordihuviliste silmis eriline võlu. Pärast pikka suve ollakse selle nimel valmis isegi talvele vastu sõitma. Põhja-Soome suusakeskustes avatakse suusarajad juba oktoobris. Kõige esimesena saab rajale Vuokattis, kus suusahooaeg algab tavapäraselt 10.10. kell 10.00.

05 Ligi miljon reisi kuus

Kas olete jõudnud sel aastal ka isiklikult Tallinnat külastada?

Olen viimase aasta jooksul käinud Tallinnas mitu korda. Osalesin jaanuaris Tallinna kultuuripealinna-aasta avamisel, märtsis rahvusvahelisel konverentsil Creative Hot Spots ja mitteametlikul kultuuripealinnade koosolekul septembri lõpus.

Millised on Turu ja Tallinna kultuuripealinnade vahelised ühised jooned ja erinevused?

Mõlemas linnas on elanikud saanud ise teha ettepanekuid kultuuripealinna programmi osas, neist valiti välja parimad ideed. Mõlema linna programm hõlmab kultuuri laiemalt: on nii spordi- ja toidukultuuri kui ka väiksemahulist n-ö igapäevaelu kultuuri.

Tallinnat ja Turut ühendab ka Läänemeri. Tallinnas on meri ja rannad kesksel kohal. Ka Turus on programmi kaasatud meresõiduühendus, saarestikud ja linnast läbi voolav Aura jõgi. Eestlastest sõpradega oleme jaganud ideid Muinastulede ööl (27. august) toimuva osas.

Kas kultuuriaastast jääb alles ka midagi nähtavat?

Päris kindlasti! Linnas on tehtud palju muudatusi. Parkides on tehtud palju uuendusi ja nende funktsioonid on laienenud. Logomo ja paljud teised kohad jätkavad oma tegevust ka edaspidi. Tänavapildis on näha, et inimesed on oma linna üle uhked ja õnnelikud.

Kui te saaksite teha midagi teisiti, siis mis see oleks?

Oleksin hoolitsenud selle eest, et Turu kultuuripealinna veebileht oleks tehniliselt valmis olnud juba varem, mitte alles kultuuriaasta alguses.

Mida kavatsete teha pärast kultuuripealinna-aasta lõppemist?

Olen veel 2012. aastal Turu 2011 sihtasutuse teenistuses. Juhin uuringute teostamist, aruandlust ja tulemuste läbivaatamist. Annan kogemusi edasi Soome teistele linnadele, eelkõige Helsingile, kes on 2012 World Design Capital. Aga ka muudele linnadele Euroopas ja mujal maailmas.

meeldivat ka kultuurihuvilised külastajad. Kohale oodatakse varasemate aastate kogemustele toetudes umbes 15 000 huvilist.

Tallinna ja Helsingi vahel liiklevad laevafirmad teatasid rekordiliselt suurest reisijatearvust. Ainuüksi juulis loeti kokku üle 900 000 reisija.

06 Ikka kultuur

03 Oktoobris suusatama Ruka suusakeskust tuntakse paigana, kus mäesuusatamise hooaeg on pikem kui kusagil mujal Soomes. Mainet on kavas hoida selgi talvel. Ruka lumekahurid töötavad veel tõhusamalt, sest eesmärk on avada esimene nõlv juba aegsasti oktoobris. Nimelt on esimesed sõidud plaanis teha 14. oktoobril. Ainult tavalisest tunduvalt soojem sügis võib seda kuupäeva edasi lükata.

04 Eesti üritus kogub hoogu Kaablitehases 19.−20. novembril toimuv Mardilaat on olnud pikka aega üks sügise suurima külastajatearvuga üritusi Helsingis. Mardilaat pakub Eesti ettevõtete ja ühingute jaoks head võimalust tutvustada oma tegevust ning müüa toodangut. Alati leiavad enda jaoks midagi

Sügis on kultuurisõpradele kuldaeg: teatri- ja ooperihooaja algus pakub ridamisi põnevaid esietendusi, muuseumid ja galeriid panustavad pärast suve uutele näitustele, kontserdipublik koguneb kuulama nii rahvusvahelisi staare kui kohalikke lavakuulsusi.

07 …ja sport Spordi tippsündmustest rääkides ei saa mööda maailma karikavõistluste avaüritusest. Parimaid suusatajaid ja suusahüppajaid saab näha Rukal 25.−27. novembril. Nädal varem avavad Levil hooaja slaalomi tippnimed.

Jätkub ka eelmise sügise NHL Premiere In Helsinki võistlussari jäähokis. 7. oktoobril toimub Hartwall Areenal mäng, kus omavahel võistlevad Buffalo Sabres ja Anaheim Ducks.

Soodne majutus Helsingi kesklinnas

ATES

HINNAD AL

50

17

â‚Ź/in

la!

Suur park

T

E

H

A

S

E

K

A

U

P

L

U

S

SIIT LEIAD HÄID LEIDE! J d pßksid, Joped, ßk id särgid, ä id ki kingad, d, aksessuaarid, kodutekstiilid...

-30%

-40%

-70%

-50%

LUHTA OUTLET, Porttipuiston Kaubanduskeskus • Porttisuontie 4, Vantaa (Ikean taga) Tel. 09-83303830 • AVANTUD E-R 10-20, L 10-18, P 12-16

Värsket infot Soomest 4x aastas!

The Baltic Guide nßßd Facebookis!

mis The Baltic Guide kus tutvustab teile mida

millal näha tasub EESTI KEELES

SOO ME SUVI 2011

Kiirus ja kĂľr gus lĂľbustuspark ides Turu − Ăźritus igale maitse i le Toidukorvid hinnavĂľrdluse kĂľik ei ole : Soomes kal lim!

Perepuhkused Ida-Soomes

Telli: www.balticguide.ee vĂľi saada tellimuskupong faksiga +372 6 117 761 Jenni Vartiaine vĂľi posti teel aadressile suvetuurid ni The Baltic Guide PĂľhja pst. 25, 10415 Tallinn e-mail: editorial@balticguide.ee VAATA VĂ•I KIRJ UTA KA INTE RNET

IS

Meie restoran pakub maitsvaid Lapi hĂľrgutisi.

JA MUUD KUUMAD ĂœR

/ laevad / hot ellid / restor anid / teatrid /

ITUSED

näitused / kau plused /

Hakka fänniks juba täna! saad värskeimat infot

Aastatellimus (4 numbrit) tutvumishinnaga: 10 EUR

Soome kohta kuuled uudiseid ja nippe esimesena

Tellimus nimi....................................................................................... ettevĂľte................................................................................. aadress................................................................................... tel..........................................................................................

vĂľid mĂľjutada lehe sisu osaled loosimistel Hotel Royal Ruka 93825 Rukatunturi Tel +358 400 819 840 E-mail: info@royalruka.fi www.royalruka.fi Puhkuseosakud: www.vuosselinhelmi.fi

aktuaalne

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Jarre show Turus

7 Megastaar Britney Spears

Prantslane Jean-Michel Jarre kuulub elektroonilise muusika pioneeride hulka. Jarre plaate on müüdud kümneid miljoneid kogu maailmas.

Jarre on tuntud ka efektsete vabaõhukontsertide poolest üllatavates esinemiskohtades, mida saadavad alati võimsad valgusefektid. Näiteks esines Jarre aastavahetusel Giza püramiididel, aga 1997. aastal Moskva 850. aastapäeva auks korraldatud kontserdil kuulas tema esinemist rekordilised 3,5 miljonit inimest. Seekord on lava vähe tagasihoidlikum ning esinemiskohaks Turu HK Areena.

Britney Spears ei vaja tutvustamist. Publikut kogu maailmas võlunud popmuusika trendilooja on vaieldamatult mõjutanud tervet põlvkonda popmuusikafänne. Ta on teinud ajalugu, olles ainus naisartist, kes on jõudnud USA müügiedetabelite tippu koguni kuue albumiga. Samas ehk rohkemgi on Britney äratanud tähelepanu oma isikliku elu keerdkäikudega, olles aastaid üks meedia poolt kõige enam jälgitavaid isikuid.

14.10 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

22.10 HK Areena, Artukaistentie 8, Turu.

Muusika uus pühakoda

Augusti lõpus avati kahe tipporkestri ja muusikakõrgkooli kodumaja.

Uus Muusikamaja asub Helsingi linnaruumi ühes väärikamas paigas − kunstimuuseum Kiasma naabruses ning Eduskunna maja vastas. Ainuüksi ümbruskond esitab nii hoone väliskujule kui sees toimuvale oma nõudmised. Ja allahindlust ei ole tehtud milleski.

YLE ja Senaatti on riigi omanduses olevad firmad, seega maksti suurem osa ehituskuludest kinni maksumaksja taskust pärit rahadega.

Muusikamaja ehitusmaksumus oli 160 miljonit eurot, täiendavad 20 miljonit eraldati mööbli ja tegevusvahendite jaoks, nii et juba enne uste avamist kulus kindlasti umbes paarsada miljonit eurot.

RIIGI JA LINNA PROJEKT Kinnisvaraettevõtte Helsingin Musiikkitalo Oy omanikud on Senaatti Kinnisvara (48%), Helsingi linn (26%) ja Yleisradio Oy (26%).

PIISAVALT RUUMI KOLMELE SUURELE Hoone süda on 1704 istekohaga ümmargune kontserdisaal, mille lava paikneb saali keskel. Saali

TEKST JUKKA ARPONEN

MUSIIKKITALOS SÜGISEL 26.9

Legendaarne Briti bänd The Holies annab kontserdi suures saalis.

6.10 Sibeliuse Akadeemia üliõpilasklubi restoranis.

15.10 Arja Siajonmaa juubelikontsert kontserdisaalis.

1.11 Sibeliuse lauluvõistluse galakontsert kontserdisaalis.

8.11 Etnosoi! − „Kanteleen kyydissä”, muusikaetendus lastele, Black Box. 8.11 Etnosoi! − Festivalikavas rahvamuusikaõhtu.

17.−20.11 Improvisatsioonifestival Outi Pulkkinen, Black Box. 6.12 RSO iseseisvuspäeva juubelikontsert, kontserdisaal.

ringikujulist fuajeed ja ümbritsevaid ruume kasutatakse kohvikuja näituseruumidena. Lisaks on majas kuus väiksemat saali, kuhu mahub istuma 140−400 inimest.

Musiikkitalos tegutsevad Helsingi linnaorkester, Yleisradio sümfooniaorkester ja Sibeliuse Akadeemia, kes kõik korraldavad majas regulaarselt kontserte ja muusikaüritusi. Ka Sibeliuse Akadeemia on kolinud Musiikkitalosse, kus asub põhjalik muusikaalane eriraamatukogu, mis teenindab nii professionaalseid kui harrastusmuusikuid.

MAJA TUTVUMISEKS Musiikkitalos korraldatakse huvilistele kokku seitsmel kolmapäeval tunnipikkuseid ringkäike giidiga (soome keeles). Esialgu on ringkäigud kavas 5.10, 12.10, 19.10, 2.11, 16.11, 23.11, 14.12 kell 14.00.

Ringkäigul saab korraga osaleda 25 inimest, kel on õnnestunud esimesena piletid saada. Täiskasvanule maksab pilet 12 €.

■ Helsingi linnaorkester, dirigent John Storgårds. Foto Heikki Tuuli.

Helsingi linnaorkester (HKO) Helsingi linnaorkester on Põhjamaade esimene professionaalne sümfooniaorkester, mis on tänaseks tegutsenud juba peaaegu 130 aastat. Viis esimest aastakümmet töötas orkestri peadirigendina selle asutaja Robert Kajanus. Aastatel 1892−1923 kõlas orkestri esituses enamik Sibeliuse sümfoonialoomingu esmaettekandeid helilooja enda juhatusel. Alates 2008. aastast on peadirigendina tegutsenud John Storgårds.

Raadio sümfooniaorkester (RSO) Yleisradio sümfooniaorkestrile pandi alus 1927. aastal.

Orkestri praegune peadirigent Sakari Oramo asus ametisse sügisel 2003. Romantismiajastu suurte klassikaliste meistriteoste kõrval kuulub RSO programmi ohtralt nüüdismuusikat. Igal aastal tuleb orkestri esituses esmaettekandele mitmeid Yleisradio tellimusel loodud originaalteoseid. RSO käib regulaarselt kontserttuuridel kogu maailmas, olles andnud välisriikides enam kui 300 kontserti.

Sibeliuse Akadeemia (SibA) Sibeliuse Akadeemia on Soome ainuke ning samas üks Euroopa tuntumaid ja hinnatumaid muusikakõrgkoole.

Akadeemia asutati 1882. aastal, tänapäeval vastutab see muusika kõrgtasemel koolituse eest Soomes.

Akadeemias õpib umbes 1500 üliõpilast, kes võivad valida kümne õppekava vahel − kompositsiooni erialast džässi ja rahvamuusikani. Avalikkus saab kooliseinte vahel toimuvast aimu akadeemia kontserdisarja kaudu.

Kontsertidel saab kuulata kõiki muusikastiile ja erinevaid koosseise, esinevad nii solistid kui sümfooniaorkester.

Igal aastal korraldatakse 300−400 avalikku kontserti.

HEA TEADA HKO − 102 alalist muusikut, peadirigent John Storgårds.

RSO − 99 alalist muusikut, peadirigent Sakari Oramo.

SibA − umbes 1500 õpilast, töötajaid 400 ringis.

8

restoranid/toit Tume metall Kitarrist Robert Westerholti ja laulja Sharon den Adeli 1996. aastal loodud ansambel Within Temptation hittide hulgas on „What Have You Done”, „Stand My Ground”, „All I Need” ja „Frozen.” Stiililt on bänd sümfoonilise ja tumeda metalli asjalik tegija.

10.12 The Circus, Salomonkatu 1−3, Helsingi.

Kantriimpeeriumi peremees Toby Keithi märkimisväärsesse karjääri mahub rohkem kui 25 miljonit müüdud albumit, palju hitisingleid ja terve meelelahutusimpeerium koos plaadifirma, restoraniketi ja filmitootmisega. Lisaks ka muusikaprodutsendina tegev Keith on kaks korda pälvinud American Music Awards’i populaarseima kantrilaulja tiitli. Country Music Association nimetas ta aastal 2001 aasta meeslauljaks.

11.11 Finlandia-talo, Mannerheimintie 13E, Helsingi.

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

2 x Machine Head Machine Head viitab nimevalikuga oma eeskujule Deep Purple’ile, mille tuntuim plaat kannab teadagi sama pealkirja.

Machine Head on tippu jõudmiseks kõvasti tööd teinud ja pingutustest on ka kasu olnud. 2007. aastal tõstis „The Blackening” Machine Headi tänase metallmuusika tippu. Kaks kõva etendust Soomes annavad kindlasti hea pildi metallimuusika tänasest seisust.

5.11 Sorsapuistosali, Yliopistonkatu 55, Tampere.

6.11 The Circus, Salomonkatu 1−3, Helsingi.

Internetiportaali Viisi Tähteä korraldatud restoranide hindamine tõi pärast pikki aastaid muudatusi juba tavapäraseks kujunenud tippude nimekirja.

50 parima nimekirjas uued tuuled 50 PARIMAT RESTORANI 2011

TEKST JUKKA ARPONEN

Alates 2005. aastast on Michelini tärnidega pärjatud Chez Dominique püsinud 50 parima restorani edetabelis kindlalt esikohal.

Seekord kukutati ta aga spetsialistide hinnangul kolmandaks. Võitjaks tõusis trendikalt Kagu-Aasia maitseid pakkuv Farang ja teisele kohale Chez Dominique’i ees jõudis restoran Olo. Ootuspäraselt tegutseb esikümnesse jõudnud restoranist üheksa Helsingis. Ainsana väljaspoolt pealinna hõivas hinnatava seitsmenda koha Mami Turust.

Samas räägib tulemus nii mõndagi ka hääletusel osalenute aktiivsuse kohta, sest nii järsku tasemeerinevust Helsingi ja teiste Soome restoranide vahel kindlasti ei ole.

■

1. Farang, Helsingi 2. Olo, Helsingi 3. Chez Dominique, Helsingi 4. Savoy, Helsingi 5. Luomo, Helsingi 6. Demo, Helsingi 7. Mami, Turu 8. Postres, Helsingi 9. Muru, Helsingi 10. Gaijin, Helsingi

ROHKEMI INFOT Farangi kaasaegne Aasia stiil ja toidud maitsevad hetkel soomlastele hästi.

Viisi Tähteä, www.viisitahtea.fi

Toit puhtast loodusest Väike kala ja suurüritus Räim on Läänemere kingitus Soome toidukultuurile. Rannikualadel on räime püütud sajandeid ja alati on saak olnud rikkalik. Pole siis ime, et aja jooksul on räime söömiseks leiutatud kümneid võimalusi.

Räime tähtsusest räägib palju ka fakt, et Helsingi vanim iga-aastane üritus on räimelaat. Juba alates 18. sajandist on linnaelanikud varunud talveks sissetehtud kala laadalt, kuhu ümbruskonna kalurid tõid müügile oma sügisese saagi.

Mitmesugused kalakonservid on endiselt räimelaadal hinnas, kuid pakutakse ka muud väärt kraami, nagu saarestiku leiba ja ranniku lambafarmide lammaste villast kootud käsitööd. Laat tõmbab ligi kümneid tuhandeid külastajaid, kes peale ostulõbu tulevad osa saama ka igapäevastest lisaüritustest.

Turul võib kohata arvukalt ka eestlasi.

Nii oli eelmisel aastal Kauppatori juures ankrus puulaevaseltsi Vikan ehitatud traditsiooniline puust Ruhnu jahta Runbjarn, mida soovijad laada ajal ka lähemalt uurida said.

Lapimaa toidukultuur põhineb puhtal toorainel.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO LAPLAND HOTELS

Põdraliha on Põhja-Soome hõrgutis ja seda pakutakse Lapimaal õige mitut moodi. Näiteks põdrahautis on õhukesteks viiludeks lõigatud ja pannil valmistatud praad, mida serveeritakse Puikula kartulitest tehtud pudruga. Põdrahautist leiab peaaegu iga Lapimaa restorani menüüst, mis on kõigiti teretulnud. Kuigi põhjapõder on koduloom, on selle liha siiski mahe ja looduslik. Põdrad liiguvad looduses vabalt ringi, sealt hangivad nad endale ka toitu. Aedikusse kogutakse neid ainult kahel põhjusel: põdravasikate märgistamiseks elu alguses ja toidulauale saatmiseks elu lõpus.

Lapimaa eripära ongi ulukitoidud alates metslindudest kuni karulihani ning loomulikult koha-

likud kalatoidud. Siinkandi restoranidest on Soome 50 parima restorani nimekirjas olnud ka Lapland Hotel Sky Ounasvaara restoran Rovaniemis. Seni parim saavutus on olnud koht esikümne hulgas, kuid viimati asus restoran

nimekirjas 34. kohal. See on hea tulemus, sest võistelda tuli väga paljude Lõuna-Soome tippsöögikohtadega. Chaine des Rotisseurs’i tunnustuse pälvinud hea vaatega restoran pakub muu hulgas polaarjoone metsikust loodusest

püütud kohakala koos hõrgutavate lisanditega ning põdrafileed lagritsakastmega. Menüü tekitab toidunautijas elevust, äratades isu kõike proovida. Eelroogade hinnad on umbes 10 eurot, pearoogadel 20−35 eurot ja magustoitude eest küsitakse 10 eurot. Restoran on avatud esmaspäevast laupäevani ainult õhtuti kella 18−21.

■

Oma kartul Puikula on Lapimaal kasvatatav väga jahune kartulisort. Euroopa Liidu poolt kaitstud päritolunimetuse tõttu ainult Lapimaal toodetud Puikula kartulit võib turustada Lapin Puikula nime all. Puikulat on sordina kasvatatud Lapimaal alates 18. sajandist. Selle kvaliteet ja omadused on tingitud suurel määral geograafilisest piirkonnast: põhjas õnnestub kartulikasvatus paremini kui lõuna pool, kus seda kimbutavad taimehaigused. Puikula laguneb keetmisel kergesti, mistõttu sellest saab ilma vaevata maitsva kartulipudru.

restoranid/toit

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

9

Rokisaurus & sümfooniaorkester

Monsterautod teevad trikke

Deep Purple on üks rokkmuusika suuremaid legende.

Bänd on esinenud juba alates 1960. aastatest, kuigi selle liikmed on mitu korda vahetunud. Purple’i kuldaeg jäi 1970ndatesse, mil sündisid sellised klassikaks saanud lood nagu „Smoke On The Water”, „Highway Star”, „Space Truckin” ja „My Woman From Tokyo.” „The Songs That Built Rock” tuuril kannab Deep Purple ette juba nimetatud lood ja palju teisi unustamatuid hitte koos 38liikmelise sümfooniaorkestriga.

Soomes populaarsust koguv Monster Jam vallutab taas oktoobri lõpus Helsingi Hartwall Areena. Seekord osaleb kuus monster truck’i, mis teevad Freestyle Mania vabastiili-show’s igasuguseid hulle trikke.

Lisaks on areenil FMX-mootorrattad, ATVd, BMX-rattad ning trikirula.

29.−30.10 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

7.12 Hartwall Areena, Areenankuja 1, Helsingi.

Öise nälja peletab Türgi toit Kallio linnaosa on kuulus oma nädalalõputi kihava värvika ööelu poolest. Argipäevadel on seal aga pärast keskööd mõistliku söögi leidmine probleemiks.

TEKST JA FOTOD PETER SELL

KUIDAS LEIDA? Restoran Leijona, Helsinginkatu 2.

Avatud E−N 10−04, R−L 11−05, P 11−04.

Türgi kebabirestorani pidav Arslan Aybi on pärit Anatoolia edelapiirkonnast Cizrest. Oma päritolu üle uhke mees on riputanud restorani seinale sünnipaika tutvustava pildistendi ning kiidab oma kodukanti igal võimalusel pikalt ja mahlakalt. Hallipäine, karmi välimusega vanem mees suudab end arusaadavaks teha ka soome keeles.

Leijona pakub korralikku toitu argipäeviti kella neljani ning reedel-laupäeval kuni viieni hommi-

kul. Menüüs on ligi 30 erinevat pitsat, kümmekond kebabitoitu, taignasse keeratud rullkebabid, falafelid, pastad, kana-, kala-, sealiha- ja loomalihatoite ning fetajuustu-, kreveti- ja tuunikalasalateid.

Valisime maitsekontrolliks rullkebabi ja pitsa. Kui rullkebab oli hästi tasakaalustatud ja maitses oivaliselt, siis pitsa oli ilmselt valmistatud tuleneelajatele. Peeneks hakituna oleks piisanud ca 5 korda väiksemast jalapeno-kogusest.

Hinna poolest tundub Leijona kallivõitu, aga valikuvõimaluse puudumisel ei saa näljane pirt-

Koha eriline ehk rullkebab maitses oivaliselt.

sutada. Nii ehk nii on keskmiselt 8 eurot maksvad toidud eeskätt öise avariiolukorra lahendamiseks. Argipäeviti kella 10.30−15

pakub Leijona 8,5 euro eest lõunasööki, lisandiks salatid, võileib ja kohv või tee.

■

Kõht kebabist täis Kebabirestoranist ei pea lahkuma näljasena ja hinnadki on soodsad.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Soome restoranimaastikul on üks nähtus, mis Eestis puudub − nimelt head kebabirestoranid.

Soomes on neid palju ja igas linnas. Üldine stiil on sarnane, kuid leidub ka erinevusi. Testisime kebabit Helsingi kesklinnas, ja hea oli!

Iso Roobertinkatu võib pidada kesklinna kebabitänavaks. Lühikesel tänavajupil on kolm erinevat kohta, kus pakutakse kebabit ja

pitsat. Puhtaim ja meeldivaim on Big Mama’s, kus sobib einetada nii lõunapausi ajal kui õhtul. Menüüs on Itaalia stiilis pitsad, pastaroad ja muud Vahemere ümbrusest pärit toidud. Kebabid on hinnaga 7−10 eurot. Odavaimgi pita-kebab peletab nälja pikaks ajaks ja jätab suhu meeldiva vürtsika maitse.

Iga päev üllatab uute lõunapakkumistega ning toidu kõrvale võib saada ka kvaliteetset joogipoolist.

Omanik Serhat Tuncay on tavaliselt ise kohal ja see peegeldub ka

Omanik Serhat Tuncay hoolitseb selle eest, et Big Mama’s toimiks laitmatult.

teeninduses, mis on tõesti külastajasõbralik ja tõhus. Big Mama’s on õige koht, kui soovite nautida kebabit natuke pikemalt.

Kaks Iso Roobertinkatu kebabikioskit on segadusseajavalt sarnased. Ka asuvad näljaste klientide pärast konkureerivad Stadin Kebab ja Stadin Chili Kebab peaaegu kõrvuti. Erineva kettide ja kontseptsioonidega söögikohad on valinud oma logode jaoks isegi ühesugused värvid. Aga pole hullu, sest ka mööduja jaoks

Püstises vardas küpseb kebab, millest lõigatakse õhukesi viile.

Soodsaim variant: pita ehk hapendatud taignast mage nisuleib, 4.50 eurot.

on enam-vähem kama, kumba külastada. Toimetus eelistas siiski Chili-varianti, sest pita-kebab oli tehtud liha pealt kokku hoidmata.

Arvatavasti mujalt Helsingist nii toekat kõhutäit sellise raha eest (maksab alla 5 euro) ei saagi.

Toitude hinna ja kvaliteedi suhe on muidugi paljuütlev, selgitades, miks klientuuri hulgas on palju noori ning raskema töö tegijaid.

Argiseks lõunaks sobibki kebab suurepäraselt, samas mahub kebabieine isegi õpilaste eelarvesse.

Helsingi teine kebabitänav on Kallios. Vaasankatul ja selle vahetus läheduses asub üksteise kõrval umbes viis kebabikohta. Mujalgi linnas liikudes ei pea kebabit

kaugelt otsima. Kokku on Helsingis üle 150 söögikoha, mille menüüst võib leida ühel või teisel kujul kebabit. Enamasti on tegu väikeste baaridega, mille omanikel on välismaine taust. Tavaliselt töötavad omanikud ka ise iga päev köögis, kassas ja ettekandjatena.

Sellistes kohtades on hea teenindus ja sealt võib saada ehedaid maitseelamusi. Kõva konkurents tagab, et hinnatase jääb tulevikuski külastajasõbralikuks.

■

KUIDAS LEIDA? Big Mama’s, Iso Roobertinkatu 26.

Stadin Kebab, Iso Roobertinkatu 15.

Stadin Chili Kebab, Iso Roobertinkatu 17.

Eteläesplanadi 24

Forum Mannerheimintie 20

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID Tere tulemast!

BBQ-JUUSTUBURGER (VL) Hakklihapihv 120 g, BBQ-kaste, cheddarjuust, salat, tomat, punane sibul, marineeritud kurk ja friikartulid.

90 7 norm. 9,17

Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!

ESPOO: Iso Omena 0IISPANSILTA s Olari, -AAPALLONKUJA s Sello ,EPPËVAARANKATU s Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia, Hämeentie s Bulevardi (IETALAHDENRANTA # s Forum, -ANNERHEIMINTIE s Itäkeskus )TËKATU s Kallio, 0ORTHANINKATU s Töölö -ANNERHEIMINTIE s Viikki, 6IIKINTORI s Vuosaari, Vuotie 45 VANTAA: Jumbo, 6ANTAANPORTINKATU s Myyrmäki -YYRMËENRAITTI s Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1

chicos.fi

Maksutapa: lippumarkkinointi

Soodustus kehtib kupongi esitamisel kuni 14.9.2011.

Kehtib üks soodustus korraga. Üks kupong inimese või ostu kohta.

Soodustus ei kehti tööpäevadel lõunasöögi ajal (10.30-14.30).

ajalugu

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

11

Rahvaviinast sai esinduslik pidujook Koskenkorva ehk sõpradevahelises kõnepruugis Kossu hea maine on alguse saanud „küüniviina” omaksvõtmisest rahva poolt.

Tänapäeval on see muutunud tulusaks ekspordiartikliks ning isegi Nobeli preemiate jagamisele sobivaks joogiks.

NOBELI PEO KOKTEILID Nobel Night Capil pakutud kokteile on kahe aasta jooksul Altia baarilaboris välja töötatud mitmeid. Siinkohal avaldame ühe retsepti saladuse.

Nitro 4 cl pohlavodkat 2 cl värskeltpressitud punase greibi mahla 5 tk värskeid vaarikaid 1,5 cl granaatõuna grenadiini 3 tilka Orange Bittersit 3 tilka Angostura Bittersit Kaunistuseks vaarikas, piparmünt ja põlev Koskenkorva Vodka Lingonberry.

Serveeritakse kokteiliklaasis.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ALTIA

Koskenkorva on oma nime saanud 100 aasta vanuse Koskenkorva küla järgi. Pohjanmaal Ilmajoki vallas asuvas külas alustati tööstuslikku viinapõletamist läinud sajandi kolme-neljakümnendate aastate vahetusel, mil paikkonnas valmis

esimene viinavabrik. Kartulist valmistatud Koskenkorva viin tuli turule aastal 1953. See oli lootustandev jõukusesümbol, mis näitas, et juba sai lubada kartuli kasutamist toorainena ning enam polnud vajadust juua sünteetilist viina.

PÕHJAMAA ODER JA RAJAMÄKI VESI Kossu pidi hästi maitsema nii külmalt serveerituna kui taskusoojana. Algus siiski nii paljutõotav ei olnud: müüginumbrid olid väiksed ja räägiti isegi Koskenkorva viinavabriku sulgemisest. Kossu päästis 1960. aastate liberaalsem alkoholipoliitika ja sellest sai aastateks Soome populaarseim viin.

Umbes samal ajal muudeti toorainet, kartuli vahetas välja oder.

Odrast destilleeritakse Koskenkorva viina jätkuvalt ka tänasel päeval. Viina timmimine ja villimine toimub siiski Rajamäkil. Tootmise jagunemist kahe tehase vahel põhjendatakse peale muude argumentide ka sellega, et Kossu peamised koostisosad on Koskenkorva ümbruses kasvanud Pohjanmaa oder ja jääaegne Rajamäki põhjavesi.

Koskenkorvas peaks seega valmima viina hing ehk puhas alkohol. Destillaat on nii kvaliteetne, et seda võib pakkuda peenemateski ringkondades. Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Nobeli preemiate üleandmisele järgneval peol ainuke kange alkohoolne jook. Kossut ja sellest segatud napse pakkus Nobel Night Capi tähtsatele külalistele Altia oma meisterbaarman.

oli algselt Koskenkorva tootekood.

Praegusel tagaetiketil on märgitud ka etanooli tootmiskoha, s.t Koskenkorva küla koordinaadid.

Lisaks traditsioonilisele pooleliitrisele on Kossu saadaval 4 cl minipudelis, 20 cl ja 35 cl pudelites, 50 cl plastpudelis, 70 cl „europudelis” ja suures liitrises pudelis.

2003. aastal täitunud 50. sünnipäevaks lasti välja ka pidulik 1,5 liitrine juubelipudel, kus küünimaastik tõusis esile klaasist reljeefse kujundina.

Soome populaarseim viin maitseb nii külmalt kui taskusoojana.

PUDELEID MITMEKS OTSTARBEKS Tuntuim Kossupudel on pooleliitrine Alko klaaspudel. Originaalsildil oli põllumaastik küünidega, nagu ka praegu. Vahepeal ehtis pudelikülge Tapio Wirkkala kavandatud joonegraafika, millele rahvas andis hüüdnime „tohu-

vabohu.” Vana silt taastati rahva tungival nõudmisel 1993. aastal.

Viimane etiketiuuendus tehti paar aastat tagasi, mil küünimaastik läbis väikse värskenduskuuri.

Küüne on pudelisildil alati olnud üksteist. Etiketil olev number 013

SALMIAAGIKOSSU TÕUS, HÄVING JA TAASSÜND Salmiakki Koskenkorva jõudis turule aastal 1993. Toodet saatis müügiedu, tegu oli eelkõige noorte lemmikjoogiga. „Maitsev” viin meeldis rahvale liigagi hästi ja Salmari kõrvaldati kõigest kolm kuud pärast turuletulekut müügilt. 1995. aastal paisati Salmiaagi Koskenkorva taas müüki, seekord lahjemas ja kallimas versioonis.

Tänapäeval saab Kossu mitme erineva maitsega. ■

Miljard pudelit viina ■ Altia Koskenkorva tehas on Soome suurim odra kokkuostja. Tehas tarbib üle 10% kogu Soomes kasvatatud odrast − aastal 2010 käis tehasest läbi umbes 160 miljonit kg otra.

■ Traditsioonilise pooleliitrise Koskenkorva pudeli valmistamiseks kulub 18 200 odratera.

■ Koskenkorvas valmib odrast ükskõik mis mõõdupuu järgi võttes eriline, maailma puhtaim viljaviin. Destillaat ei nõua eraldi süsinikfiltreerimist, erinevalt valdavast osast teistest turul olevatest vodkadest ja viinadest.

■ Koskenkorva viinavabrik on töötanud aastaid samas kohas, olles pikka aega valla suurim tööstusettevõte.

Tänapäevalgi on Koskenkorva tehas piirkonnas märkimisväärne tööandja − tehases töötab kokku 115 inimest.

■ Koskenkorva on Soome populaarseim viin − pärast vabriku käivitamist 1953. aastal on Koskenkorva pudelit lahti korgitud enam kui 1 miljard korda. Tegemist on ühtlasi Soome enim müüdud kange alkohoolse joogiga läbi aegade.

Nobeli preemiate jagamisele järgnenud peol pakkusid napse Altia omad baarmanid.

■ Aastatel 2009 ja 2010 oli Koskenkorva Vodka Nobel Night Capi peol ainus pakutav kange alkohoolne jook.

12

ostud

Ehtne ja eriline Õnneks päris kõike veel Hiinas ei tehta.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Globaliseerumine edeneb ja Helsingi turuplatsil müüakse turistidele juba Hiina suveniire. Siiski leidub Soomes veel unikaalseid tooteid ja käsitöömeistreid. Eriti heades kauplustes saab tippkvaliteeti mõistliku hinnaga, kui ainult osata otsida.

Siin on mõned näited Helsingi kesklinna lähedal olevatest poodidest, kus tasub käia kas või tooteid imetlemas.

KUIDAS LEIDA? Fredrikinkatu on üks Helsingi tuntumaid kaubandustänavaid.

Seda on kerge üles leida, kui seisate Stockmanni nurgal. Kõigepealt tuleb minna üle Mannerheimintie, siis Lönnrotinkatu või Kalevankatu mööda üles. Fredrikinkatu on kolmas tänav, mis ristub mõlemaga. Merimiehenkatu ristmik jääb Fredrikinkatu algusse.

■ HopeHat, Fredrikinkatu 24. www.hopehat.com.

■ Onéa Design Shop,F redrikinkatu 32. www.onea.fi.

■ Flamenco Shop,M erimiehenkatu 28. www.flamencoshop.net.

■ EDEL City, Fredrikinkatu 33. www.edelcity.com.

Kübaraid argipäevaks ja peoks Hea kübar on stiilne ja mugav kanda. Ekspert aitab valida sobiva kübara igaks olukorraks.

Häid kübarapoode võib olla palju, kuid pingerea tipus asub kindlasti modist Helena Toivo HopeHat. Ainus miinus on see, et peakatteid pakutakse ainult naistele.

Toivo on kübaraid teinud juba 17 aastat. Väike, kuid rikkaliku valikuga kauplus on praeguses kohas tegutsenud kuus aastat.

Juba läbi akna saab aimu, et kõikvõimalikke peakatteid on poes palju. Uksest sisse astudes hakkab esimese asjana silma värviküllus.

Alati müügisalongis kohal olev Toivo peabki värvi üheks kübara tähtsaimaks omaduseks. „Kübar tuleb valida naha, juuste ja silmade värvuse järgi. Õiget tooni kübar rõhutab nägu ja mõjub nagu meik. Tänapäeval on rõivamood nii hall, et kübar on ainus

silmatorkav aksessuaar, mis peab olema valitud isiklikult sobivat värvitooni.”

Ja muidugi tuleb kübarat hoolikalt valida. „Teleris nähtud kuninglikud pulmad kõigepealt Inglismaal ja seejärel Monacos on müüki kõvasti elavdanud. Mõlemas pulmas võis näha tervet rida suurepäraseid kübaraid ja paljud on tulnud samadeks puhkudeks ka endale kübarat otsima. Meil on kohapeal piisavalt suur valik ja soovi korral teeme ka uue.” Seinal on mitu rida efektseid peokübaraid, millest erilisim meenutab kujult pulmatorti. „See on mõeldud lustaka kübaravalmistaja enda pulmadeks,” selgitab Toivo ja ütleb, et kübarat on imetlenud paljud külastajad.

Suur osa müüdavatest kübaratest on Toivo enda valmistatud, kuid natuke leiab riiulitelt ka imporditud kaupa. „Päris tavalisi kübaraid me ei tee, neid saab mujaltki. Meie kübarates on alati midagi erilist, kas või mõni dekoratiivne lisand.”

Kõik kübarad ei meenuta vahukooretorte, vaid on pigem klassikalised ja praktilised daamide peakatted. Sügisvihmade ja talviste tuiskudega soovitab Toivo kanda viltkübaraid, mis on soojad kuid mitte umbsed. Neid võib leida kõikvõimalikes värvitoonides ja

mudelites, nii et endale sobiva leiab kindlasti iga naine. Stiilse kübara saab HopeHatist umbes 150 euro eest. Argipäevahallusse värvi toomiseks sobib elegantne käsitööna valminud kübar ideaalselt.

■

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

13

Viva Flamenco

Hispaania tantsu nime kandvas ettevõttes võib leida tooteid ka teiste tantsuliikide ning tähtpäevade jaoks.

Flamenco Shop mitte ainult ei müü, vaid ka õmbleb rõivaid.

Kaupluse juured ongi õmblusateljees, mille poeomanik Ritva Rautavaara asutas juba 40 aastat tagasi. „Flamenko ilmus välja sõna otseses mõttes tagauksest, kui tantsukursusi korraldav firma hakkas minult suurt saali üürima.

Sealt hakkas tulema nii palju tant-

suriiete tellimusi, et me pidimegi nendele spetsialiseeruma,” räägib ise nooremana tantsuga tegelenud Rautavaara. „Teeme endiselt tellimustööna palju peo- ja esindusriideid, kuid ülekaalukalt on põhitoodeteks jäänud tantsukleidid, jalanõud jms.”

Vahepeal pidas Rautavaara isegi flamenkokooli, millest ta

loobus kümmekond aastat tagasi. „See tegutseb endiselt Blue Flamenco nime all, kuid eestvedajateks on juba uued omanikud.”

Seega Rautavaara teab, millised omadused headel tantsurõivastel peavad olema. „Esiteks peab materjal olema selline, et tekiks õige liikumine. Rõivas ei tohi vajuda sorgu, vaid see peab elama koos tantsuga.

Seetõttu on peaaegu võimatu, et tantsurõivaid õmbleb inimene, kes ei ole ise tantsimisega tegelenud.

Kogemus annab teadmise, kuidas rõivas peab toimima. Ja muidugi peab riietus olema millimeetrise täpsusega õiges suuruses.”

Kaupluses konksude küljes rippuvad seelikud ja muud riided on peamiselt tantsutrenni tegemiseks. Nende hinnad on 100 euro ringis. Esinemis- ja võistlusriided tehakse peaaegu alati tellimustööna. Poes on suur kingavalik ja nende seast leiab peale flamenko ka muudeks tantsustiilideks

sobivaid jalavarje. Head tantsukingad tehakse täielikult käsitööna, seega tundub 120−150 eurone hind olevat mõistlik. „Meil on head suhted ja kokkulepped selle ala parimate tootjatega, selle pärast suudame kingi müüa soodsate hindadega. Näiteks, vaevalt et Begoña Cerverosid saab Hispaaniast odavamalt.”

Flamenco Shopi on peale Soome tantsijate leidnud ka välismaalased. „Meil käib palju eestlasi ja venelasi. Neid suudame teenindada vene keeles.”

Kui keegi soovib näha, milliseid esinemisrõivaid Flamenco Shopis tehakse, siis selleks avaneb suurepärane võimalus 28.oktoobril Savoy teatris Helsingis. Tantsutriloogias „Flamenco x 3” saab staaride Emilia Aho ja Katja Lundeni seljas näha enam kui kümmet rõivakomplekti, mis kõik on valminud Flamenco Shopi ateljees.

■

Rakenduskunst Kunstniku butiigist leiab ilusaid tarbeesemeid.

Taaskasutus jätkub EDEL City loob moodi taaskasutatavast materjalist, mis annab igale tootele ainulaadse ilme.

Taaskasutus huvitab inimesi üha enam. Järjest rohkem hangitakse koju vana mööblit, ostetakse teise ringi riided ja tarbeesemeid. Ka tarbimise vähendamine on võimalus maailma päästa. Ja päästjate väed on jõuliselt kasvamas.

Taaskasutus on trendikas ja sellel põhineb ka EDEL City tegevus.

Edel City toodab ja müüb „täiesti uusi” taaskasutatud ning looduslikest materjalidest tehtud riideid, aksessuaare, ehteid ja sisustustooteid, mille autoriks on elukutselised disainerid. Poes pakutakse nii meeste pükstest valminud lahedaid kleite kui tõmblukkudest tehtud ehteid. Telefonijuhtmest on saanud käekoti sang ja vinüülplaatidest kenad vaagnad. Tooted on nutikad ja praktilised ning uusi kasutusalasid on leitud nii materjalidele kui esemetele.

Lennukad ideed ja perfektne viimistlus muudavad poes pakutava tõeliselt ihaldusväärseks. ■

Norras sündinud Elin Mureni leiab alati kaupluse tagaruumides ateljeest maalimas. Tööd jõuavad müügile kaupluse seintele ja kohe on ka näitus tulemas. „Oktoobris (8.−23.10) tuleb nendes ruumides näitus, mille jaoks üritan saada

valmis võimalikult palju töid. Siis saab kaupluse riiulitel teha ruumi kunstile.”

Tavaliselt müüb Mureni Onéa Design Shop huvitavaid ehteid, kotte, nõusid ja palju muud. Asjade peamine ühisnimetaja on see,

et need meeldivad Murenile endale. Ja tuleb tunnistada, et müüjast kunstnikul on hea maitse. Tobedaid esemeid on müügiartiklite hulgast mõttetu otsida ja kaup on kutsuvalt stiilne. Hinnatase on mõistlik ja poest võib leida ka taaskasutusmaterjalidest tehtud unikaalseid tooteid.” Läbipaistvast

portselanist tassid on läbi aegade väga hästi kaubaks läinud, aga samuti isikupärased ehted ning vilditud läpakakotid,” tutvustab Muren hitt-tooteid. Neid leiab poest ilmselt edaspidigi, kuid: „Valik muutub pidevalt sõltuvalt sellest, mida põnevat müügiks leian. Aga olgu kunsti või disaini pärast, Onéas tasub ikka käia.”

■

14

turism

Lapimaale saabub talv juba sügisel. Soome põhjaosa eriline loodus ja aastaaegade vaheldumine pakuvad turistile unustamatuid elamusi.

PÕHJA-SOOME OMAETTE M TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LAPLAND HOTELS

Lapimaa on Soome põhjapoolseim lään, mis hõlmab Soome üldpinnast neljandiku. Püsiasukaid on seal aga napilt 200 000, kõigest mõni protsent kogu riigi elanikkonnast. Asustamata ja peaaegu puutumata maad Lapimaal jätkub. Lapimaa põlisrahvas on saamid, kellel on oma keel ja kultuur. Saame elab Lapimaal siiski vähem kui 10 000. Nende põhiline tegevusala on alati olnud ja on ka praegu põdrakasvatus.

Turism on üks Lapimaa peamisi sissetulekuallikaid. Suured suusakeskused eri maakondades on loonud ideaalsed võimalused mitmesuguste talispordialade harrastamiseks. Maastik on uskumatult kaunis, mäed kõrged ja laskumisrajad pikad. Aja jooksul on lisan-

dunud tegevust ja meelelahutust, mis toob inimesi keskustesse juba kogu aasta läbi. Ööbida saab hotellides, suvemajades ja isegi igludes.

Hinna- ja kvaliteedisuhte skaala on lai, valikuvõimalusi jätkub.

VÄRVILINE SÜGIS Lapimaa põhjaosas algab kuulus Lapi ruska − sügisene värvikülluse aeg − juba septembri alguses. Esimeste öökülmadega, päeva lühenedes muutub looduse sügavroheline värvigamma ergavaks kollase ja punase mölluks. Lapimaal on see nähtus tugevam kui kusagil mujal ja ruska-retkede populaarsus tõuseb iga aastaga. Lihtsalt looduse värvikirevust imetlema saabuvad tuhanded turistid nii Soomest kui kaugemalt. Sügis on ka rikkalik marja- ja seeneaeg, metsaretkelt saab koju kaasa viia isekorjatud hõrgutisi.

Parim ruska on eri paikades ja igal aastal erinev, kuid oktoobriks on see tavaliselt juba läbi.

VARAJANE TALV Talv on Lapimaa turismi aktiivseim ja ka pikim hooaeg. Varatalve suurimaks ahvatlejaks on esimene lumi. Esimesed lumesajud võivad Lapimaal alata juba augustis-septembris, kuid püsiv lumekate tuleb tavaliselt maha novembrikuus. Suusakeskuste tõhusad lumekahurid muudavad rajad ja nõlvad suusakõlbulikuks siiski juba oktoobris.

Ainulaadse Lapimaa talveelamuse võite saada polaarjoonest põhja pool. Osa talvest valitseb seal polaaröö, mil päike ei tõuse üldse horisondist kõrgemale. Soome põhjapoolsematel äärealadel kestab polaaröö kuni 51 päeva.

■

Lapimaa

Kilpisjärvi Matkailuhotelli on populaarne ruska-retke sihtkoht.

Loodusturism Aktiivse puhkuse korraldamine on miljoniäri.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO LAPLAND HOTELS

Lapimaa loodust võib võrrelda tohutu elamuspargiga, mis tõmbab magnetina külastajaid ligi.

Samas tahaksid paljud loodushuvilised lisaks omal käel matkamisele saada ka asjatundliku teejuhi nõu. Nii ongi tõmme metsiku kõnnumaa vastu sünnitanud arvukalt elamusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, mis tegutsevad peamiselt suusakeskuste ja suuremate linnade juures. Üks oma ala suuremaid on Lapin Safari Oy, mille harukon-

torid asuvad Rovaniemis, Saariselkäs, Levis, Ylläses ja Oloses, kattes seega praktiliselt kogu Lapimaa.

Ettevõte pakub mitmel pool Lapimaal nädalaseid puhkusepakette ning korraldab tellija soove arvesse võttes loodusmatku rühmadele.

Põhirõhk on safariretkedel, mis toimuvad paatide, koerarakendite, põhjapõdrasaanide või mootorkelkudega. Ettevõtte iga-aastane käive on umbes 20 miljonit eurot ja hooajal pakub ettevõte tööd kuni 500 töötajale.

■

Üldpind 100 369 km² (25,7% kogu Soomest).

Rahvaarv 183 748 (3,4% kogu Soomest).

Suuremad linnad Rovaniemi, Kemi, Tornio.

Peamised tööstusharud turism, metsa- ja metallitööstus.

Lapimaa loodus on mitmekülgne ja vaheldusrikas. Kõnnumaa ja ranniku kõrguste vahel on suur erinevus.

Lapimaa ja kogu Soome kõrgeim punkt on Halti tundur, mille kõrgus on 1328 meetrit üle merepinna.

Lapimaa kaheksa rahvusparki on külastamist väärt paigad, kus avaneb kü täiel määral põhjamaa looduse eripätä ra ja külluslik ilu.

Siseveekogudest on tuntuimad Inari Si järv, Soome pikim jõgi Kemijoki ja jä kuulsad lõhejõed Tornionjoki ja Teno.

Norra

Inari Siida Ivalo Saariselkä

Kilpisjärvi

Enontekiö Levi Olos Ylläs KittiläSodankylä Luosto

Rovaniemi Kemijärvi

Polaarjoon

Rootsi

Ranua

Venemaa

Ruka Kuusamo

Kemi

Puhkus Lapimaal ■ Mäesuusatamine ja lumelauasõit.

Pikad nõlvad ja head tingimused.

■ Murdmaasuusatamine.

Sajakilomeetrised suusarajad läbi hingematvalt kauni maastiku.

■ Põhjapõdrasõidud. Lapimaal on põhjapõdrad traditsiooniliseks liikumisvahendiks.

■ Sõit koerarakendiga. Koerasõit on mõnus ja ökoloogiline.

■ Mootorkelgusõit. Kiire võimalus läbi lumekõrbe ühest kohast teise jõuda.

■ Kalastamine. Puhtad veed, suured saagid, imeline loodus.

■ Jahindus. Ulukeid suurtest põtradest kuni väikeste lindudeni leidub jahialadel piisavalt.

■ Lumeräätsakõnd. Aegade hämarusest pärit leiutis. Tasub proovida.

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

15

TOP5

Lapimaa parimad paigad

MAAILM

FOTOD ROVANIEMI TOURISM & MARKETING LTD, SIIDA MUUSEUM

01 Polaarjoon + Jõuluvana Polaarjoone ületamine on esimene samm tõelise Lapimaa suunas: mida kaugemale põhja, seda rohkem maagiat. Teispool piiri võib külastada Jõuluvana kodukohta Pajakylä, kus ta võtab külalisi vastu aasta läbi. Rovaniemi kesklinnast on sinna vähem kui 10 km. Pajakyläs jätkub tegevust lastele ja meelelahutust täiskasvanutele terveks päevaks.

Jõuluvana Pajakylä, polaarjoon (Rovaniemi)

02 Arktiline loomaaed

Kogu küla lumest ja jääst Snow Village on sõna otseses mõttes kordumatu reisisihtkoht, sest see ehitatakse igal aastal uuesti.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS SAFARIT OY

Terve öö lume ja jää keskel on eriline elamus.

Juba kümme korda on LääneLapimaale, Levi ja Ylläse vahele rajatud Lainio lumeküla − Snow Village. Tänavu algavad ehitustööd oktoobris-novembris, niipea kui termomeeter näitab 10 külmakraadi. Külastajatele on plaanis küla avada 10. detsembril.

Tegu ei ole just kõige väiksema ehitusprojektiga hoolimata sellest, et küla pannakse püsti vaid üheks talveks. Tohutute lume- ja jäärajatiste seas on näiteks hotell, restoran, ööklubi ja kunstigalerii.

Ehitustöödel kasutatakse 15 miljonit kg lund ja umbes 300 000 kg läbipaistvat looduslikku jääd. Küla asub 20 hektari suurusel maa-alal, mis on uudistajatele avatud iga päev kell 10−22. Sissepääs maksab täiskasvanutele 10 eurot ja alla 15aastastele lastele 5 eurot.

Ranuas asub Jõuluvana oma loomaaed, kus elab kokku umbes 60 liiki suuremaid ja väiksemaid polaarloomi. Pärast loomade uudistamist saab kohalikus söögikohas maitsva kõhutäie ja kõrvalasuvas Fazeri kommipoes suu magusaks. Ranua loomaaed on avatud aasta läbi.

Rovaniementie, Ranua. www.ranuazoo.com

03 Ametüstikaevandus Lapimaa ametüstid on liigitatud vääriskivideks ja neist valmistatakse kauneid ehteid. 130 km kaugusel Rovaniemist asub Luosto ametüstikaevandus, kus iga soovija saab endale ise oma õnneamatüsti kaevandada. Kaevanduses saab tutvuda ametüstiga seotud muistendite ja uskumustega, mis on kultuuriti erinevad. Eelkõige pakub palju vaatamisväärset kaevandus ise.

Lampivaara, Luosto. www.amethystmine.fi

04 Saami muuseum Siidas tegutsevad käsikäes Saami muuseum ja looduskeskus, kus on väljas põnev näitus Lapimaa põlisrahvast saamlastest. Saami kultuuri ja Ylä-Lapimaa looduse tutvustamine on seotud sujuvalt aastaaegade vaheldumisega.

Kohalikku toitu pakub restoran Sarrit.

Inarintie, Inari. www.siida.fi

■

KUIDAS LEIDA?

Restorani valgustus muudab jää elavaks.

Snow Village asub Ylläsjärvi ja Kittilä vahel, umbes 200 km polaarjoonelt põhja poole. Kittilä lennujaamast jõuab autoga lumekülla umbes 20 minutiga. Ylläs-Levi kelgutee kulgeb läbi Lumikylä õue, ka suusarajad ulatuvad lausa Lumikylä väravateni välja.

05 Arktikum Rovaniemi kesklinnas asuv Arktikum tutvustab mitmekülgse väljapaneku kaudu põhjamaist loodust ja kultuuri. Külastajat esiajaloost tänapäevani juhtiv püsiekspositsioon köidab tähelepanu ajaloo ja elukeskkonna leidliku kajastamisega.

Pohjoisranta 4, Rovaniemi. www.arktikum.fi

16

turism

T H E B A LT I C G U

Sümfoonia lossis

Tasuta filmiseansid

Foto Kari Vainio

Üks Turu filharmooniaorkestri korraldatud „Sävelsilta” (helisild) sarja viimaseid kontserte toimub Turu lossis. Kontserdielamusele moodustab kauni tausta lossi ainulaadne miljöö. Kavas on ette kanda kaks maailmakuulsat heliteost – Šostakovitši „Kammersümfoonia” ja Haydni „Lahkumissümfoonia.”

Dmitri Šostakovitši „Kammersümfoonia” on algselt loodud keelpillikvartetile ning pühendatud sõja- ja fašismiohvrite mälestusele. Joseph Haydni „Lahkumissümfoonia” on kirjutatud solidaarsusavaldusena vürst Eszterházy õuemuusikutele, kuid hiljem kujunes teosest aastalõpukontsertide traditsiooniline osa.

Turu pearaamatukogu stuudios näidatakse neljal järjestikusel pühapäeval filme teemal „Liikuv noorus.” Lademetes rahvusvahelisi auhindu kogunud filmid räägivad lapsepõlvest, emigreerumisest, kasvamise vaevast ja lõbust globaliseeruvas maailmas. Pühapäevastel seanssidel näidatakse alates kell 15 järgnevaid filme: 25.9 „Persepolis”, 9.10 „Siinpool avamerd”, 23.10 „Taeva serval” ja 6.11 „Zozo.” Stuudio mahutab 60 inimest.

Linnankatu 2.

4.11 Turu loss.

Turu 2011

sügisene kultruurisadu

Turus on olnud enneolematult vägev kultuurisuvi ja ega sügiski tempot ei aeglusta. Kultuuripealinnaaasta viimased kuud toovad kaasa suurejoonelisi vaatemänge, väiksemaid klubiüritusi, teatrielamusi, kunstinäitusi ja palju muud. Ja põrutav lõpp kogu loole saabub Aura jõe suudmes endisel sadamaalal asuvate hiigelkraanade osavõtul, kellest saavad mastaapse kunstisündmuse kesksed tegelased.

Neil lehekülgedel leiate subjektiivse valiku lõppeva kultuuriaasta kõige põnevamatest üritustest.

Foto Jenny Thornell / Malmö Konstmuseum

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TURKU 2011 / JUHO PAAVOLA THEATRE AKHE, JUSSI LEHTINEN (MONK), VARIETEE KASATAIDE RY

Rootsi külaidüll Turu kunstimuuseumi näitus „Carl Larsson − Unistused harmooniast” tutvustab Rootsi maalikunstniku Carl Larssoni (1853−1919) loomingut. Suurejoonelisel näitusel on väljas kõik tema olulisemad teosed. Näituse

põhiosa moodustavad akvarellid, millel kunstnik kujutas peamiselt oma pereliikmeid. Melanhoolse vaimulaadiga kunstniku pildid idealiseerivad maaelu idülli.

■ 16.9.11−8.1.12 Aurakatu 26.

Lugusid kultuurist? Üks kultuuripealinna aasta intrigeerivamaid projekte on rahvusvaheline muinasjutufestival „Nordic Voices.” Kuigi selle täpse sisu ja teostuse kohta ei ole just palju teada, on huvi ürituse vastu seda suurem! Põnevaid jutte tulevad rääkima festivali jutuvestjad, kelle seas on Suse Weisse (Saksamaa), Claire Hewitt (Šotimaa), Judy Paterson (Šotimaa) ja Georgiana Keable (Norra). Lisaks saabub jutuvestjaid kõigist Põhjamaadest ning Saami aladelt. Festivalil esi-

nevad ka Turu jutuvestjad, nii suured kui väikesed. Ka lisaüritusi on tulemas, nagu näiteks „Juttukirja” ilmumine 30. septembril Turu raamatumessil.

■ 25.9−5.10

Sürr etendus väliujulas „Abduction of Europa” esindab kaasaegset sünteesteatrit, mis ühendab visuaalseid efekte, tsirkust ja draamalavastuse elemente terviklikuks jutustuseks. Loo aluseks on tuntud müüt Foiniikia printsessi Europe röövimisest end valgeks sõnniks muutnud Zeusi poolt. Etenduse viivad ellu Engineering Theatre AKHE (RUS), Turu Kunstiakadeemia nukuteatri eriala üliõpilased ja TIP-Connection ry. AKHE trupp on peale muu tuntud ka selle poolest, et kasutab oma etteastetes ohtralt mitmesuguseid mehaanilisi seadmeid ja abivahendeid. Etenduse

ainulaadne toimumispaik on Turu väliujula. „Abduction of Europa” käigus astub ujulas üles kokku 25 esinejat, kelle seas on nukunäitlejaid, tsirkuseartiste ja sportlasi.

Tuleb veel märkida, et etendus toimub nii vee all, peal kui kohal.

Nukud, vesi ja valgusefektid loovad oktoobriõhtute pimeduses müstilise atmosfääri, jättes mulje futuristlikust moe-show’st ning viies vaatajad kaasa enneolematule avastusretkele.

■ 12.−15.10 Samppalinna väliujula, Volter Kilven katu 2.

turism

IDE ™ SÜGIS 2011

17 Salos kõlab akordion ja rokk Turu ja Helsingi vahel asub väikelinn Salo, mis osaleb Turu 2011 pidustustel oma üritustega.

Detsembris on Salo orienteeritud muusikale. Alustuseks meenutatakse aastat 1961, mil Salos toimus Soome esimene elektrikitarribändi esinemine. Bio Jännä Elektrikitarri RockShow 2011 on stiilipuhas kontsert, mille annab ainult kohalikest Salo muusikutest koosnev Haamuryhmä.

Tallinna lauluväljakul Vabaduse laulu ajal nähtud Kimmo Pohjoneni akordioni-show ühendab mõjusalt heli ja valguse. Pohjoneni virtuoosne tehnika lõhub traditsioonilise akordionimuusika piire. Etenduse lõpetab Salo 2011 programm. Sissepääs on tasuta.

Foto Jyrki Kallio Ja Ville Paganus

Foto Perttu Saksa

Tõstukikunst Turus Aura jõe suudmes asub vana sadam, kus võib tänini näha seismas hiigelkraanasid. Ajaloolised dokitõstukid on riikliku tähtsusega kultuurimälestised, mis sümboliseerivad linna pikaajalist tööstus- ja laevaehitustraditsiooni. Peatselt tõusevad unustusse vajunud kraanad taas tähelepanu keskpunkti, kui seal avatakse kunstiteos, mis tähistab kultuuripealinna-aasta lõppu. Kavandi teostab Turu Kultuurikeskus/Turu Muuseumikeskus koostöös Turu Sadama ja Turu Energiaga.

15.12 Aura jõgi.

3.12 Elektrikitarride RockShow 2011, Bio Jännä, Turuntie 5, Salo.

10.12 Kimmo Pohjonen, Kultuurimaja KIVA, Horninkatu 2, Salo.

Kultuuripealinn Turu sügisüritused

Von Krahl ja Kristian Smeds Soome teatritaeva eredaim täht on hetkel lavastaja Kristian Smeds.

Tema lavastatud Paul Austeri „Mr Vertigo” ja Väinö Linna „Tundmatu sõdur” tõmbavad Rahvusteatri saalid endiselt publikut täis. Smeds on jõudnud lavastamas käia ning auhindu koguda peale Soome ka paljudes välisriikides.

Iga Smedsi töö on Soome teatri oluline sündmus. Midagi uut lubati rahva ette tuua ka Turu 2011 juubeliaasta raames. Seekord on Smeds teostanud oma ammuse unistuse ja toonud lavale Dostojevski „Vennad Karamazovid.” Projektile lisab vürtsi 15 Eesti

teatritegelase kaasamine. Koos Von Krahli teatriga on lavastust kavandatud ja töödeldud juba alates 2008. aastast. Von Krahlis on Smeds lavastamas käinud kokku kaks korda, mille tulemusel sündisid „Jänese aasta” (2005) ja „Kajakas” (2007). Karamazovi workshop'is toimub seega koostöö juba vanade sõprade vahel.

Projekti kaastootjateks on Turu Linnateater ning Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnad Turu ja Tallinn.

■

25.10−12.11 Turu, Manilla-teater, Itäinen Rantakatu 64.

Vaatemäng tänavatel

Elav džäss klubis Soome džässiliidu tuuri „Flame” klubiõhtul esineb retrohõnguline Markus Holkko. Quartet. Bändi isikupärast saundi on nimetatud elektroonilis-impressionistlikuks tervikuks, kus ühinevad muusikalised elemendid ja vaba improvisatsioon.

Kava koosneb paljude auhindadega pärjatud altsaksofonisti Holkko lauludest.

■

30.9 Jazzklubi Monk, Humalistonkatu 3.

Uus Balti teater New Baltic Drama on teatrifestival, mis toob tähelepanu keskmesse noorte teatritegijate uusimad teosed. Soomes, Rootsis, Eestis ja Venemaal korraldatud avaliku näidendivõistluse võidutööde põhjal valmib neli uut lavastust.

Soome võistluse võitis Pipsa Lonka näidend „These Little Town Blues Are Melting Away.” Näidend käsitleb katastroofi ootuses elava kolkapiirkonna elu. Eesti võidunäidend on Martin Alguse „Kontakt”, mis räägib Läänemere-äärsete riikide inimestest, kes püüavad leida kontakti muu m aailmaga. Vene võidutöö autori Semyon Kirovi näidendil „Ilja päev” on kaks peategelast: vana, kibestunud ja tõrjutud Miša ning noor, idealistlik ja usaldav Ilja. Kangelased kohtuvad olukorras, kus erinevate maailmade kokkupõrge on vältimatu. Johanna Emanuelssoni draama „Älfborgsbron” (Älfsborgi sild) tegevus toimub Älfsborgi sillal, kus peategelane Regina ROOTSI VÕIDUNÄIDEND EESTI KEELES on sunnitud kokku puutuma elu New Baltic Drama Rootsi võidunäidendi ja surma probleemidega. Soomes toob lavale Tallinna Linnateater pealkirja toob näidendi lavale Turu Linna- all „Vaata, ma kukun” (originaali pealkiri teater, Rootsis Riksteatern, Eestis „Älfsborgi sild”). Näidend käsitleb noorTallinna Linnateater ja Venemaal sooaktivistide maailmavaadet ja tegevust.

Noorte eneseotsingud ei ole veel lõppenud Peterburi teater Baltiiski Dom. ■

9.−19.11 Minifestival, külalisetendused Rootsist, Eestist ja Venemaalt.

Turu Linnateater, Itäinen Rantakatu 14.

ning revolutsioonile pühendumist segab vajadus armastada ja olla armastatud.

Noorus on lihtsakoeliselt maksimalistlik ja selle hind võib osutuda liiga kõrgeks.

Etendus on eestikeelne, tõlge soome keelde.

„Speak No Evil” on mitmeid kunstiliike siduv tänapäevane vaatemäng, mis avaldab austust keskaegsele rongkäiguetenduste traditsioonile. Vaatemäng hargneb Turu lossi ümbritsevatel tänavatel ja pargis. Etendus seob ühtseks tervikuks sõnalavastuse, muusika ja tänapäevased tehnikaimed, nagu videoprojektsioonid ja tuleskuptuurid. Suurlavastus saab teoks Soome ja välismaiste kunstnike, kunstitudengite ja kooliõpilaste ühiste jõududega.

Süžee on üles ehitatud nagu ikka vastandite võitlusele, kus omavahel põrkuvad hea ja halb, valgus ja pimedus, talv ja suvi.

29.10 kell 19.30−22.00.

Tsirkuse, teatri ja filmi kooslus Varietee Kasataide ry etendusi on raske mingisse kindlasse žanrisse liigitada. Kultuuripealinna kalendris on „Pirjon paras päivä” (Pirjo parim päev) paigutatud nüüdistsirkuse alla, mis kindlasti pole vale, kuid laval näeme ka näiteks animatsiooni ja filmi. Traditsioonilist tsirkust esindavad akrobaatika, mustkunstitrikid ning žongleerimine. Üksiku naise argipäeva kirjeldus võtab etenduses absurdse kuju, kui keskendutakse peategelase meeleolude vaheldumisele ahastusest õnnehetkedeni. Huvitav on näha, kuidas erinevad žanrielemendid narratiivi toetavad, andes lihtsakoelisele tegevustikule uued mõõtmed.

9.11−16.12 Teater Barker, Virusmäkivägen 65.

Kas pime mets hirmutab?

Animafilm „Pime mets” viib vaatajad keset hämarat metsa ja tõestab, et seda ei pea kartma.

Tegijad kasutavad humoorikalt panoraamkino üllatavaid võimalusi, asetades vaataja otse keset sündmustikku. Kujutlusvõime loob koledaid nägemusi, mille valgus minema pühib. Multikat näidatakse eksklusiivses Brinkkala Varakambris. Pimeda metsa toovad keset linna animatsioonikunstnik Niina Suominen ning valgus- ja performance-kunstnik Antti Helminen. Helminen ongi viimase kümne aasta jooksul keskendunud esituskunstile.

Suominen on rahvusvaheliselt tunnustatud eksperimentaalkunsti tegija. Varakamber on avatud T−R 12−19, L−P 11−17.

26.11−18.12 Vana Suurtori 3.

Portugali fado ja Eesti jõululaulud Projekt „Kulttuurit kuuluviin!” (kultuurid kuuldavaks) on osa Turu raamatukogu multikultitegevusest. Raamatukogu Stagella korraldatud kontserdisari „Musiikin matkassa” tutvustab kord kuus soomerootsi joogilaule, Mongoolia ja Tuva kõrilaule, fado’t Portugali südamest ja kaunimaid Eesti jõululaule. Fado-õhtu perenaine on lauljatar Anita De Coteau, Soome esimesi fadomuusika tõlgendajaid. Õhtu jooksul tutvutakse fado ajalooga ning kuulatakse kuulsamaid fado’sid. Eesti jõululaule laulab ja juhendab laulmist Turu trubaduur Magnus Gräsbeck. Kõikidele raamatukoguüritustele on vaba sissepääs. Kontserdid algavad kell 18.

6.9 “Helan går” soomerootsi joogilaulud.

4.10 Mongoolia kõrilaulud.

1.11 Fado draama.

13.12 Eestikeelsed jõululaulud.

Keskraamatukogu, Linnankatu 2.

18

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Barokk ja tänapäev ooperis Uuel hooajal võib Soome Rahvusooperi pealaval näha huvitavaid esietendusi ning tervet rida juba tuntud publikulemmikuid.

TEKST JUKKA ARPONEN

Sügishooaja uudistest on tähelepanuväärseim John Adamsi 4. oktoobril esietenduv ooper „Doctor Atomic.” Lugu räägib tuumafüüsik Oppenheimerist ja 1945. aastal lõhatud esimesest aatompommist. Aastal 2005 valminud ooperi toovad lavale lavastaja Immo Karaman ja koreograaf Fabian Posca. Teose möödunud aastal Saarbrückenis etendunud versioon kandideeris sakslaste mainekale teatripreemiale Der Faust. Tegemist on Põhjamaade esietendusega, mille peaosades astuvad vaheldumisi üles Lee Poulis ja Jaakko Kortekangas ning Jessica Rivera ja Sabina Čvilak. Muusikaline juht Stuart Stratford.

Dr Atomicu rollis esineb Jaakko Kortekangas. Pildil on laulja ooperis ”Pohjalaisia”. Foto Heikki Tuuli.

„JUHA” KUI TALLINNA JUTUSTUS Rahvusooperi 100. aastapäev päädib 2. detsembril kodumaise tähtteose, Aare Merikanto „Juha” uue tulekuga. Lavastaja Anna Kelo tõlgendus armastuskolmnurgast põhineb tänapäeval ja osaliselt hargneb lugu Tallinnaski. Kosk, maatalu ja Venemaa kaubatee on muutunud kiirteeks, bensukaks ja Eestiks. Kõik juhtub siis, kui uue kiirtee valmides vana kõrvaltee vaikusesse jäänud tanklat pidav Juha kaotab oma naise Shemeikale, kellel on Marjale pakkuda luksuselu Tallinnas. Valgustuse eest vastutavad Jani Uljas, Erika Turunen ja Mikki Kunttu. Mikko

Francki dirigeeritud „Juha” nimirolli laulavad Tommi Hakala ja Jaakko Kortekangas, Marja osas näeme Camilla Nylundi ning Shemeika osas Jyrki Anttilat.

KAUAOODATUD „PUHASTUS” Kevade oodatuima ooperi esietendus on Sofi Oksaneni romaanil põhinev „Puhastus,” mille lavastas Rahvusooperile Tiina Puumalainen. Jüri Reinvere ooperi esietendus toimub 20. aprillil. Noore Aliide rolli laulab Helena Juntunen ning Zara osa vaheldumisi Niina Keitel ja Melis Jaatinen.

Kavas on ka Debussy „Pelléas ja Mélisande” ning eelmisel kevadel esietendunud Puccini ooper „Il Trittico.” Bizet’ „Carmenit” laulavad Fredrika Brillembourg ja Matilda Paulsson, „Boriss Godunovi” rollis astub üles Matti Salminen. Endiselt püsib laval ooperiklassika: Puccini „La Rondine” ja „Tütarlaps kuldsest läänest,” Rossini „Teekond Reimsi” ning esietendusel suure menu osaks saanud Dvořaki „Näkineid.”

■

100AASTASELE RAHVUS OOPERILE OMA TÄNAV Tänavu sajandat sünnipäeva tähistav Rahvusooper on saanud omanimelise tänava. Ooperimaja Töölönlahti poolse sissekäiguni viiv tänav on ooperimaja auks ümber ristitud ja kannab nüüdsest Oopperankuja-Operagrändeni nime.

Muinasjutuline ballett St. Petersburg State Academic Ballet Theatre esindab kõike seda, mida tavaliselt Vene klassikalise

balleti all mõistetakse ja sellelt oodatakse. Trupi praegune kunstiline juht Yuri Petukov on Venemaa riikliku preemia laureaat ja pälvinud Venemaa rahvakunstniku aunimetuse. St. Peterburi riikliku akadeemilise balletiteatri seltskonnast on saanud üks populaarsemaid Vene truppe, mis tuuritab kogu maailma lavalaudadel, tantsides nii klassikalist kui modernballetti. Helsingis annab trupp ühe päeva jooksul kaks etendust: pärastlõunal tantsitakse kogu perele mõeldud traditsioonilist jõuluballetti „Pähklipureja” ning õhtul suurejoonelist „Luikede järve.”

■ 3.12 „Pähklipureja” kell 15, „Luikede järv” kell 19. Finlandia-talo, Mannerheimintie 13 E, Helsingi.

Tõenäoliselt maailma kõige kuulsam klassikaline ballett Tšaikovski ”Luikede järv”.

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

19

Muusikateater väikese Soome ja suure maailma stiilis Helsingi Linnateatri sügishooaja uudisteks on Soome estraadilaulja Katri Helena elul ja karjääril põhinev samanimeline muusikal ning Broadway hitt “Lainahöyhenissä” (linnupuur).

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HKT/CHARLOTTE ESTMAN-WENNSTRÖM

Katri Helena on olnud soomlaste lemmik juba 1960. aastatest alates.

Toona oli väga populaarne tema läbimurdehitt “Puhelinlangat.” Estraaditaeva kinnistähe karjäär jätkus ja iga aastakümnega tuli edukaid lugusid juurde. Muusikalis kuuleme neist paljusid, nii et tegemist on omamoodi ülevaatega Soome estraadimuusika lähiajaloost.

Katri Helenat mängib Sanna Majuri. Majuri hääl ja välimus on tema kehastatud lauljatariga uskumatult sarnased. Sarnasus Katri Helenaga lisab kogu loole usaldusväärsust ja nostalgilist vürtsi. Näiteks on Eurovisioonil esinemise stseen nii detailselt paigas, et illusioon 30 aasta tagusest sündmusest mõjub lausa hämmeldavalt Kui Majuri on peaosas särav, siis sama õnnestunud on ka kõr-

valosatäitjate valik. Sari Siikander, kes mängib Katrit karjääri algusaegadel, toob etendusse paraja annuse koomikat, nagu ka Eija Vilpas lauljatari austaja väikeses kuid toredas rollis. Meeldejääv on ka Sinikka Sokka, kes mängib/ laulab Katri ema.

Elu kõige tähtsamat meest, noorena surnud abikaasat ja laste isa Timppa Kalaoja mängib Sami Hokkanen. Teised mehed elust enesest on noorusaegne kolleeg Danny ja viimane abikaasa professor Rajala, mõlemad Kari Arffmani esituses. Muusikali sündmustikus on väike koht ka lauljatari isal ja esimesel abikaasal Turunenil. Mehed esinevad kiiduväärselt, kuid jäävad lootusetult naiste varju.

Sündmustik edeneb kiiresti ja teisiti polegi võimalik, kui kogu elu pressitakse kokku kahte tundi.

Lugu räägib väikesest tüdrukust, kes unistab estraadilaulja karjää-

rist ning tõuseb kogu rahva iidoliks.Teekond tippu on käänuline, murdelisi hetki aitavad esile tuua Katri Helena laulud. Ehtsa terviku loovadki just tema ajastutruud hitid. Etendus pakub nauditavat vaatemängu, milles lavakujundus, tantsud ja valgustus sulandub ühtseks tervikuks. Ja veel kord tuleb tõdeda: Sanna Majuri on suurepärane Katri Helena. Muusikali saab näha Suurel laval.

LINNUPUUR Linnateatri uusimal Arena-laval etendub tänavu sügise võimsaim show − muusikal “Lintuhäkissä”.

Tegemist on Broadway menuka muusikaetenduse “The Birdcage” Soome versiooniga. Lugu on paljudele tuttav ka 1996. aastal valminud filmi kaudu, mille peaosas säras Robin Williams. Linnateatri lavastuses astuvad peaosades üles Santeri Kinnunen (Albin) ja Pertti Koivula (Georges).

Intriig hakkab hargnema gaypaari ümber menukas drag-show klubis nimega Linnupuur. Üks peategelastest on klubi omanik, teine selle tõmbenumber Starina. Komöödia sünnib koomilisest

Klubi Linnupuur seksikal tantsurühmal on suur roll. Foto Tapio Vanhatalo.

keskkonnast ning homo- ja heterokultuuride kokkupõrkest. Viimane on vältimatu, sest Georges’i poeg kavatseb abielluda konservatiivsete väärtuste eest seisva senaatori tütrega ning ees ootab pruudi vanemate kohustuslik visiit peigmehe koju. Süžeekäänakuid paljastamata võib tõdeda, et erinevate väärtuste põrkumine on ühtaegu hingekriipiv ja koomiline.

Neil Hardwicki lavastuses edeneb sündmustik naerulainete saa-

tel. Kinnunen sõna otseses mõttes varastab show drag-queen’ina ja peigmehe “emana”, kuid ka ülejäänud osatäitmised on suurepärased.

■

KUIDAS LEIDA? Helsingi Linnateater, Suur lava, Eläintarhantie 5.

Arena-lava, Hämeentie, 2.

Pileteid saab osta teatri kassadest või internetist aadressil www.lippu.fi.

Rahvusteatri ebatavaline ooper Rahvusteatris saab septembris näha erilist ja eelarvamustevaba esietendust.

Vähemalt eelnevate arvustuste põhjal on Pirkko Saisio muusikaetendus „HOMO!” väga erili-

ne tükk. Reklaam tõotab häbitut ooperit ja kuumaverelist kantaati.

Ooperi kangelaste hulka kuuluvad muude seas homokunstnik Tom of Finland, William Shakespeare ja seitse pöialpoissi. Lugu hakkab hargnema rahvasaadiku Hellevi Teräneni, tema abikaasa Veijo ning tänavalt au-pair’iks värvatud

homouurija Morizi ümber. Muusika on kirjutanud Jussi Tuurna ja peaosades on Kristiina Halttu, Seppo Pääkkönen ja Katariina Kaitue. Esietendus toimub suurel laval 21. septembril ja etendust juhib Pirkko Saisio ise.

■

Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1.

20

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

New wave’i uus laine Briti indierock-bänd Kaiser Chiefs saabub Soome sügisel.

Juunis neljanda stuudioalbumi „The Future Is Medieval” üllitanud bändi kauaoodatud Soome kontsert toimub Helsingis The Circuses oktoobris. Bänd ilmus

laiema publiku teadvusse Ühendkuningriigis aastal 2005 ja kasvas kiiresti üheks kodumaa põnevaimaks tegijaks. Kuulsus viis Leedsist pärit viisiku ümbermaailmatuurile. Kaiser Chiefsi nakkavad, new wave-mõjutustega lood töö-

tavad eriti hästi vahetus kontaktis kontserdipublikuga.

■ 14.10 The Circus, Helsingi.

18 aastat Talvetsirkust Just seal saabki alates 3. novembrist näha Talvisirkus Nenä.

Lubatud on uskumatuid batuudinumbreid ühelt Kanada trupilt, kõiki piire ületavat tsirkuseorkestrit Peloton ning muidugi sigu ja päkapikke. Etendus on mõeldud kogu perele, kuid lõbus on ka täiskasvanud külastajal. Alla kolmeaastastele lastele soovitatakse siiski eakohasemaid meelelahutusi.

■

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HURJARUUTH

Karismaatiline Sade Katastroof ja muusika Ei ole midagi nii halba, et sellest ei sünniks midagi head. Jaapani maavärin vapustas näitlejat ja lauljat Jane Birkinit nii väga, et kannustas teda midagi jaapanlaste heaks isiklikult ette võtma. Birkin sai nelja päeva jooksul kokku toodud Jaapani parimad muusikud ja andis koos nendega Tokyos kontserdi.

Kontserdil oli erakordne menu ja Birkin otsustas koos jaapanlastega minna tuurile, mis jõuab novembris ka Helsingisse.

Inglise päritolu stiili-ikoon Jane Birkin tõusis oma ajastu iidoliks juba 1960. aastatel pärast osatäitmist Antonioni kultusfilmis „Blow-Up.” Ning koos abikaasa Serge Gainsbourg’iga esitatud „Je t’aime ... moi non plus” kõlab ikka sama erootiliselt nagu aastakümned tagasi.

■ 2.11 „Jane Birkin Sings Serge Gainsbourg „via Japan”, Savoy-teater, Helsingi.

Tantsuteater Hurjaruuthi legendaarne Talvisirkus on vaimustanud väikeseid ja suuri vaatajaid juba 1994. aastast. Aegade jooksul on laval nähtud mitmesuguseid loomingulisi tegelasi: tolmurulle, rotte, tantsivat tainast, puujalgadega aabitsakukke, venivat põhjapõtra, piparkoogiplikat, päkapikke ja sigu. Hurjaruuthi koduselt stuudiolavalt liikus jõuluteemaline tsirkuseshow kõigepealt Kaablite-

hase Merikaapelihalli ja sealt aastal 2000 edasi Pannuhalli.

Kaablitehase Pannuhalli, Tallberginkatu 1,

Hittide „Smooth Operator”, „The Sweetest Taboo” ja „No Ordinary Love” järgi tuntud Sade on saabumas esimest korda Soome.

Nigeeria päritolu Briti lauljataril

selja taga pikk karjäär souljazz’i isikupärase tõlgendajana. Plaate ei ole Sade siiski väga palju teinud.

Kevadel ilmunud „Soldier of Love” oli alles kuues plaat artisti 27-aas-

tase lauljatee jooksul. Läbimurdeplaadiks oli 1984. aastal välja tulnud „Diamond Life.”

Helsingi.

3.11 Hartwall Areena, Helsingi.

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

21

Aafrika mõtlemapanev nüüdiskunst Kiasma suurnäitus „ARS 11” pakub karmi realismi, kauneid kujutelmi ning kõike, mis jääb nende vahele.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN/VALTION TAIDEMUSEO/KUVATAITEEN KESKUSARKISTO/PIRJE MYKKÄNEN (EL ANTSUI)

Esmapilgul võib ju tunduda üllatav, et 50-aastase näitusetraditsiooni esimest suurt juubelit tähistatakse Aafrika kunsti väljapanekuga, kuid näitust kohapeal vaadeldes saab selgeks, millest selline valik. Värsket, esteetilist ja sotsiaalselt olulist moodsat kunsti, mis samas käsitleb ühtset temaatikat, oleks teistelt mandritelt olnud raske, kui mitte võimatu leida.

Giid tutvustab lastele teoste tagamaid.

Sissepääsu juures katab fuajee seina El Antsui nimetu teos, mis on valminud alumiiniumist ja vasktraadist.

The Baltic Guide'i number moodustab osa Georges Adéagboni kunstiteosest.

Näitus ei pretendeeri ammendavale ülevaatele Aafrika kunstist.

Välja on valitud umbes 30 kunstnikku, kelle ühisnimetajaks on nii või teisiti Aafrika. Kõige rohkem on välja pandud installatsioone, fotosid ja videoteoseid.

Näitust võib nimetada massiivseks − see täidab praktiliselt

kõik Kiasma neljal korrusel asuvad näituseruumid. Umbes kolmesajast eksponaadist suurim katab sissekäigu juures fuajee seina põrandast kuni laeni.

Aafrika elu kajastavad realistlikud foto- ja videokirjeldused sunnivad Euroopa masu nägema uues valguses. Kas see majanduslangus

on ikka nii õudne ja mis sellestki, kui euro peaks kaduma? Vähemalt praegu on meil kõigest hoolimata võimalusi nautida kultuuri, korraldada näitusi − ja paljudele veel makstakse selle eest…

Ja ka Aafrikas on elul teine pool! Vastukaaluks hallile viletsusele lokkavad kõige kaunimad

unistused, mida võib ette kujutada. Mõnikord unistused ka täituvad, näiteks Aafrika pulmades.

Mõned unistused on aga nii kauged, et kunstiteoses need alles eostuvad ja otsivad endale kuju.

Materiaalne puudus ei ole kunstniku unistuste realiseerimisel takistuseks. Esteetiliselt nauditavat kunsti võib teha ka konservikarbikaantest. Või ükskõik millest. Nii moodustavad ka The Baltic Guide’i üksiknumbrid osa Georges Adéagboni installatsioonist „Napoleoni ja Mannerheimi kohtumine.”

Igatahes on nüüd taas põhjust põigata kaasaegse kunsti muuseumisse.

■

Kuni 27.11 nüüdiskunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2, Helsingi.

ARS − NÜÜDISKUNSTI NÄITUSED AASTAST 1961 Järjekorras kaheksas ARS tähistab ühe Põhjamaade näitusinstitutsiooni 50. aastapäeva. ARS-kunstinäitusi on alates 1961. aastast korraldatud kokku seitse. Näitused on sündinud vastusena soomlaste soovile tutvuda uue kunstiga ja olla osa rahvusvahelisest kunstielust. ARS-näitused on laiendanud ja muutnud nii kunstiasjatundjate kui laiema üldsuse ettekujutust kunstist, silmaringi ja hoiakuid. Minevikku saab meenutada, vaadates Kiasmas linastuvat lühifilmi „ARS 61−06,” lugedes aastapäevaraamatut „ARS 50 aastat” ja Heikki Kastemaa uurimust „Nykyaikojen kampanjat: ARS-näyttelyt ja niiden vastaanotto 1961−2006.” Mõlemad raamatud on müügil Kiasma ja Ateneumi muuseumipoodides ning Riikliku Kunstimuuseumi internetipoes.

22

sündmused

Levis algab slaalomihooaeg

Levi World Cup ■ Levi World Cup on maailma

kõige põhjapoolsem mäesuusavõistlus.

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

Nordic Opening 2011 Rukal

■ Nädalavahetusel oodatakse võistTEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JKPROMO.COM / PATRICK FORSBLOM

Maailma parimad slaalomisõitjad saabuvad Soome Lapimaale novembris. Levis korraldatakse siis juba traditsiooniks kujune-

nud alpisuusaüritus, mis toob Levi Black võistlusrajale tippmehed ja -naised. Seal jagatakse Levi World Cup 2011−12 hooaja esimesed slaalomipunktid.

■ 11.−13.11 FIS Alpine Ski World Cup Levi.

lustele kokku 20 000 külastajat.

■ Võistlusi jälgib televisiooni vahendusel üle 200 miljoni vaataja.

■ Võistlustel osaleb umbes 160 sõitjat ligikaudu 25 riigist.

Traditsiooniline talispordi MK avanädalavahetus toimub varatalvel Kuusamos.

■ Kõrguste vahe on võistlusnõlval

180 m ja lume sügavus igal pool vähemalt 80 cm.

■ Nõlval on 57−62 väravat, s.t umbes 120 pulka.

■ Raja ettevalmistus nõuab ligikaudu 2,5 miljonit liitrit vett.

KAVA 24.11 Kahevõistlus HS 142, proovivoor.

25.11 Murdmaasuusatamine, sprint naised + mehed.

Kahevõistlus, HS 142-mägi + 10 km suusatamine.

26.11 Kahevõistlus, murdmaasuusatamine, 5 km naised ja 10 km mehed. Suusahüpped HS 142, meeskondlik võistlus.

27.11 Murdmaasuusatamine (jälitussõit), 10 km naised ja 15 km mehed, suusahüpped HS 142.

Maailma tippsuusatajad, kahevõistlejad ja suusahüppajad kohtuvad traditsiooniliselt novembri lõpus Kuusamos Rukal. Nagu varemgi, oodatakse võistlustele umbes 25 000 pealtvaatajat, kes elavad kaasa kolm päeva kestvale maailma parimale talispordiüritusele. Rahvusvahelise melu tagavad külalised paljudest riikidest.

Programmis on 10 MK-etappi, millesse on kaasatud 400 sportlast 30 riigist.

Rukal on arvestatav korraldamiskogemus, mida on näha nii kõrvalteenuste pealt kui staadionil, kus võistlust saab mugavalt jälgida hiigelekraanil.

■

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

23

Rokkballaadide kaasaegsed kuningad

Roxette’i tagasitulek Rootsi superduo Roxette annab novembris kontserdi Hartwall Areenal.

Foto Travis Schneider

Laulukirjutaja/kitarrist Per Gessle ja laulja Marie Fredrikssoni rahvusvaheline menu sai alguse aastal 1986 Roxette’i esikalbumi „Pearls of Passion” ilmumisega ning see ei näita ka praegu mingeid vaibumise märke. Senise karjääri jooksul on paljud lood jõudnud rahvusvahelistesse edetabelitesse, nagu „Listen To Your Heart”, „It Must Have Been Love”, „Joyride” ja „Sleeping In My Car.” Plaadi „Room Service” (2001) järel tekkis bändil kümneaastane paus, sest Marie Fredriksson haigestus ajukasvajasse.

Käesoleva aasta alguses toimunud tagasitulek rambivalgusesse on õnnestunud muljetavaldavalt hästi. „Charm School” on näiteks Saksamaal olnud aasta enim müüdud rahvusvaheline album ning maailmatuuri käigus on jõutud nii Venemaale, Lõuna-Aafrikasse kui Argentiinasse. Soomes käis Roxette juba suvel, esinedes juulikuus Rowliti festivalil Parainenis.

Oma stiiliga maailmakuulsaks tõusnud Maroon 5 on üks kultuurilavaks muutunud Kaablitehase aegade tuntuimaid esinejaid läbi aegade.

Maroon 5 on 21. sajandi huvitavamaid USA bände. Souli- ja bluusimõjutustega ballaadirokki mängiva bändi juured on Seattle’is.

Laulja Adam Levine, klahvimängija Jesse Carmichael ja bassist Mickey Madden hakkasid koos muusikat tegema juba teismelistena. Esimene katsetus − Kara’s Flowers − ei kestnud kaua, kuid trio sai kokku hiljem, kui sündis

■

8.11 Hartwall Areena, Helsingi.

Maroon 5. Esikalbum „Songs About Jane” tõusis edetabelitesse kogu maailmas ning teine plaat „It Won’t Be Soon Before Long” jätkas hitisadu muu hulgas lauludega „Makes Me Wonder” ja „Won’t Go Home Without You.” Maroon 5 on suurepärane näide sellest, kuidas õiged mehed võivad vanast ja võib-olla juba kulunud materjalist teha midagi uut ja omapärast. Seega sobib esinemiskoht Helsingis bändile paremini kui rusikas silmaauku: näitab ju ka kultuurioaasiks muutunud endine tööstusehitis Kaablitehas, et uus lähenemine vanale hoonele võib anda väga hea tulemuse.

■

30.11 Kaabllitehas, Tallberginkatu 1, Helsingi.

Teavet Soome kohta Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi

Rootsi

Venemaa

Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi

Oulu

Vaasa Seinäjoki

Iisalmi Kuopio

Joensuu

Jyväskylä Mikkeli

Pori Tampere

Savonlinna

Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lappeenranta Lahti Salo Porvoo Kouvola Lohja Kotka Turku

HELSINGI

Ahvena- Hanko maa

Eestimaa

Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km.

Idast läände 528 km (kõige laiem osa).

Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnad Helsingi − 588 343 elanikku.

Espoo − 247 702 elanikku.

Tampere − 213 269 elanikku.

Vantaa − 200 029 elanikku.

Turu − 177 606 elanikku.

Kajaani

Kokkola Jakobstad Nykarleby

Elanike koguarv umbes 5 350 000.

Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.

Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).

Pindala 338 145 km2, sellest 10% veekogusid.

Ligikaudu 188 000 järve.

Foto Helsinki/Aineistopankki

Norra

Keskmine temperatuur Talv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C. Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C. Majandus Sisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.

Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teave Hädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).

Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.

Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.

Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele.

Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.

Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastik aitäh...................................... kiitos head päeva ....................... hyvää päivää head aega .......................... näkemiin täna ....................................... tänään homme ............................... huomenna menüü ................................. ruokalista kas ma saaksin arve ...... saisinko laskun helistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satama laev........................................ laiva rong ...................................... juna raudteejaam ..................... rautatieasema tramm .................................. raitiovaunu, ratikka buss....................................... linja-auto, bussi odav ...................................... halpa halb ....................................... huono

mkm Helsingi

24

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

MIS KUS MILLAL

majutus hostelid

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel.

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi.

Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellid

Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga.

Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vanglamiljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest.

Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@hotelglo.fi, www.hotelglo.fi/ glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Foto Helsingin kaupungin aineistopankki / Comma Image Oy

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

klubid

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, www.gch.fi, avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18.

Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K 22–04, N–L 23–04.

Kava kodulehel.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 14–22.30, P 17–22.. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi, avatud E–L 17–24.

Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590 Avatud E–N 11–02, R–L 11–03, P 14–24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata restoranide

lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–N 18–23, R–L 17–23.30.

Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.royalravintolat.com/havis, avatud E–R 11.30–23, L 13–23, P 17–23.

Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.royalravintolat.com/kellarikrouvi, avatud E–R 11–24, L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian.

Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: kamp_cafe@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E 11–01, T 11–02, K–R 11–03, L 12–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

e-post: ravintola@merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–23, L 12–23, P 12–22.

Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950 e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21.

Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´s Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_ carlito_s_helsinki. Avatud E–R hommikusöök 6.30–10, lõuna 11.30–13.30, á la carte 17–22.30, L hommikusöök 7–10.30, á la carte 13–22.30, P hommikusöök 8–11.

Carlito’se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.

Restoran Kipinä Vuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: kipina@marcante.fi, www.ravintolakipina.fi.

Avatud T–L 17–24.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com, avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. www.merimakasiini.fi,

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5000, www.royalravintolat.com/teatteri, avatud

E–T 9–01, K–R 9–04, L 11–04, P 12–01.

Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavmuusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 10–23, T–N 10–03, R–L 10–04, P 11–23. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi.

Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume avatud E–L 17–23. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E 11–22, T–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi Avatud E–R 7.30–20, L 9–20.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) K–L 19–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi, avatud P–N 20–01, R–L 20–04.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata esinemiskava kodulehelt.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com.

Avatud E–R 7.30–21, L 10–21, P 11–19.

Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Live-esinemised reedeti ja laupäeviti.

Täpsem info kodulehel.

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

25

MIS KUS MILLAL

Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16–24, T–N 16–01, R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 14–24, R–L 14–02, P 14–22.

Brittide pubihõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet.

Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5800, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubanduskeskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust.

Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed.

Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.

Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

lastesõbralikud muuseumid

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.

Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16.

E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2-4, Helsingi.

Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi.

Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15.

Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.

Avatud T–P 11–18, www.teatterimuseo.fi.

Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Foto Heureka

pubid / õllebaarid

kide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aastaringselt avatud siseseikluspar-

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi.

Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18.

Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab.

Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com.,

laevad lennud Eckerö Line

Tallink

Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Eestis +372 6 409 808.

Laev: Nordlandia Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal www.eckeroline.ee

LindaLine Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal www.lindaliini.ee

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus).

Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking Line Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Finnair Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

Air Baltic Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660 www.airbaltic.com

www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.

Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi

mkm kultuur

26

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 1

MIS KUS MILLAL

Klubi Kuudes Linja

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03.

Kava kodulehel. www.kuudeslinja.com

Liberté

25.11 23.30 1.12 20 2.12 20 3.12 20 4.12

20

6.12 20 8.12 20 15.12 20

POPLIFE Von Hertzen Brothers „Experience” Von Hertzen Brothers „Approach” Von Hertzen Brothers „Love Remains The Same” Von Hertzen Brothers „Stars Aligned” Patrick Wolf (Ühendkuningriik) Lauri Tähkä Sielun Veljet − Herätysliike Tien Päällä 2011 Sielun Veljet − Herätysliike Tien Päällä 2011 Sielun Veljet − Herätysliike Tien Päällä 2011

Kolmas Linja 34, Helsingi. Avatud T–P 16–02.

Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi www.clubliberte.fi

16.12 20

Nosturi

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi.

Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.

Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

Tel +358 10 766 4000. www.virginoil.fi

Telakkakatu 8, Helsingi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel! Tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi. www.elmu.fi

Storyville

Museokatu 8, Helsingi. Avatud E–L 20–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas.

Storyville’i köök pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

E-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03 juhul kui teisiti ei mainita.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.

Tel +358 9 774 67 423. www.tavastiaklubi.fi 17.9 21.30 Mac Miller (USA) 23.30 Tavastia laupäevadisko 18.9 20.30 Arttu Takalo 40. sünnipäevatuur 20.9 21.30 Uriah Heep (Ühendkuningriik) 21.9 20 The Death of Gagarin 23.9 20 Regina plaadiesitlustuur 23.30 POPLIFE 24.9 20 Godflesh (Ühendkuningriik) 23.30 Tavastia laupäevadisko 25.9 14 Tavastia lastekontserdid: Sauruxet 28.9 20 Kauko Röyhkä & Riku Mattila, Samae Koskinen 29.9 20 Airship (Ühendkuningriik) 30.9 20 My First Band 23.30 POPLIFE 1.10 13 Elektrikitarrikontsert 20 Ane Brun (Norra) 6.10 20 Steve-O − „The Entirely Too Much Information Tour” 7.10 23.30 POPLIFE 8.10 20 Handsome Furs (Kanada) 9.10 20 Envy (Jaapan), Mother Susurrus, Radar 12.10 20 Pelle Miljoona United 13.10 20 Sparzanza (Rootsi), Doom Unit 14.10 20 Anna Calvi (Ühendkuningriik) 15.10 20 Milow (Belgia) 18.10 20 Sondre Lerche (Norra) 20.10 20 Anna Abreu 21.10 20 The Melvins (USA) 23.30 POPLIFE 22.10 19.30 Jukka Poika & Sound Explosion Band 26.10 20 Jorn 27.10 20 Yuck (Ühendkuningriik) 28.10 20 POPLIFE 29.10 20 Wolf People (Ühendkuningriik) 4.11 20 Popeda 23.30 POPLIFE 5.11 14 Michael Monroe 20 Michael Monroe 7.11 18 Kanon X Kanon (Jaapan) 9.11 20 Chisu 10.11 20 Chisu 11.11 23.30 POPLIFE 12.11 20 Jo Stance 13.11 13 Tavastia lastekontsert 14.11 19 Kvelertak (Norra), Doomriders, Trap Them, Toxic Holoca 16.11 20 Junior Boys (Kanada) 17.11 20 CSS (Brasiilia) 18.11 20 Kotiteollisuus 19.11 20 Kotiteollisuus

17.12 20

Virgin Oil Co.

Kontsert Lisateave www.livenation.fi, www.festivals.fi 20 Tori Amos − Night of Hunters, Helsingi Jäähall 14.10 18.30 Britney Spears − Femme Fatale World Tour, Hartwall Areena, Helsingi 15.10 19 Hurts, Helsingi Jäähall 22.10 19.30 Jean Michel Jarre, HK Areena 8.11 18.30 Roxette, Hartwall Areena 11.11 19.30 Toby Keith − Locked&Loaded Tour, Finlandia Maja 30.11 19 Maroon 5, Kaablitehas, Helsingi

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi. Avatud suvel 1.6–31.8 E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.

14.10.11–8.1.12 Hyppää Ruutuun − Suur Soome koomiks

Hakasalmi villa

Helsingi linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi. Avatud K–P 11–17. Tel +358 9 169 3444.

Püsiekspositsioon „Helsingi areng”, „Hea kodanik.”

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo.

Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest Kuni 12.6 Joan Miró näitus 29.9.11–8.1.12 Anitra Lucander − Värvi luuletaja 28.9.11–8.1.12 Kaasaegset kunsti Hiinast Yang Fudong − Utoopia ja tõelisus 11.11.11–8.1.12 Maailm kohvris − Juhani Harri esemed

28.9

Festival 29.9–2.10 25.–30.10 29.-30.10

Tantsumaania, Tampere PianoEspoo, Espoo Monster Jam „Freestyle Mania”, Hartwall Areena, Helsingi 30.10–20.11 Oulu muusikanädalad 3.–6.11 Tampere Jazz Happening

Helsingi linna kunstimuuseum

Tennispalatsi. Salomonkatu 15, 00100 Helsingi.

Avatud T–P 11–20.30.

Tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.

23.9.11–15.1.12 Värvi võim − Teoseid Tretjakovi galerii kogust 23.9.11–15.1.12 Akseli Gallen-Kallela − Euroopa meister

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi.

Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.

15.4–27.11 ARS 11 – Muudab arvamust Aafrikast ja nüüdiskunstist

Teaduskeskus Heureka

Tiedepuisto 1, Vantaa.

Tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

Mess

19.2.11–29.1.12 Laste Heureka 28.4–2.10 Dinosaurusenäitus

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi. www.finnexpo.fi

Seurasaari Vabaõhumuuseum

24.-25.9

X-treme Car Show 2011, autonäitus Petrol Circus 2011, Custom Bike Show Expert Päivät ja Expert Expo 2011 Tehnoloogia 2011 Automaatika 2011, Läänemere suurim automaatikaüritus

Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8).

E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Kuuba muusika Kuuba muusikasaadikud ehk samanimelisest filmist tuttav Buena Vista Social Club toob jälle kord Kariibi mere kuuma rütmid otse varatalvisesse Soome. Sedapuhku on bändi solist veteranlauljatar Omara Portuondo, keda on nimetatud ka Kuuba Edith Piafiks. Juba 80aastase Portuondo väljendusrikast häält ja muljet avaldavat lavakarismat imetleb kogu maailm.

30.11 ja 2.12, Finlandia-talo, Helsingi.

4.12 Sibeliustalo, Lahti.

Soome Postimuuseum Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi.

Avatud E–R 10–18, L–P 12–17. www.posti.fi/postimuseo

Helsingi Linnateater

Ensi linja 2, 00530 Helsingi. www.hkt.fi

Soome Rahvusteater

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist 1.9–30.10 Hahmoterapiaa − Soome koomiksi tähttegelased

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Sinebrychoffi Kunstimuuseum

Soome Klaasimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17. Tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi.

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki.

Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris. Tel +358 19 758 4108.

Kasarmikatu 46-48, Helsingi.

Tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Muuseum ja näitus

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Alvar Aalto Muuseum

NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Soome Rahvusmuusem

24.–25.9 1.–2.10 4.–6.10 4.–6.10

Amos Andersoni kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi.

Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi

16.9.11−9.1.12 Tänavate jutustusi, Ragnar ja Hilding Ekelundi maaliline linn 18.11.11–30.1.12 Anssi Kasitonni 2.12.11−30.1.12 Kultust Beninist

Ateneumi kunstimuuseum

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi.

Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi 14.10.11–16.01.12 Rasked kivid

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid 1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil 3. korrusel Käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi.

Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä.

Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi.

Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Näha saab interjööre, makette, multimeediat ja filme.

Teater/muusika Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi.

Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest. www.finlandiatalo.fi

Savoy teater

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi.

Tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.

Ooper, ballett ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere. tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muud üritused www.tapahtuma.tv 1.–2.10 20.–23.10 10.–13.11

Tampere päev Helsinki International UB Horse Show, Hartwall Areena, Helsingi Karjala jäähokiturniir, Hartwall Areena, Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E

Helsingi kesklinn

14

Mekanoväri Herttaniemi

13

Meditsiiniinfo +358 910 023

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19 Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19 Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19 Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19 Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166

Olulisemad marsruudid

vaatamisväärsused

11

3 4 5 6 7 8 9

10

9

Politsei 112 (tasuta)

turistiinfo 1 1 1 1 2

19

Hädaabi 112 (tasuta)

Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: embassy.helsinki@mfa.ee www.estemb.fi

25

15

Olulisemad telefoninumbrid

18

24

7 2

17

8

10 11 12 13 14 15

3 20

5

1 16 4 26

12

6

Erottajan k

22 21

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Toomkirik, Senatiturg Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13 Presidendiloss, Mariankatu 2 Kauppatori turg, Eteläsatama Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H Autobussijaam, Kamppi keskus Parlamendihoone, Mannerheimintie 30 Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3 Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13 Uspenski katedraal, Liisankatu 29A Rahvusooper, Helsinginkatu 58 Olümpiastaadion Sibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam) Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.

Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu on (E–R 6–20 ja L, kiriklikel pühadel, iseseisvuspäevale ja 1. maile eelneval päeval kell 6–16) 5.30 eurot, muul ajal 8.30 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud, näiteks 1–2 reisija puhul on see 1.39 eurot/km, üle 6 reisija 1.94/km.

Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on www.taksiliitto.fi

muuseumid

28

16 17 18 19 20 21 22 23

23

Viking Line 30 27

Tallink Silja

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4 Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34 Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27 Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23 Design Forum Finland, Erottajankatu 7 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

teatrid 24 Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1 25 Helsingi linnateater, Ensi linja 2 26 Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

31

terminalid 27 28 30 31

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja) Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line) Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line) Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Reisi nii palju kui tahad.

Osta päevapilet.

Vantaa

Kauniainen Espoo Helsingi

m äk lu n el

ul a

2 min

M

pu ro

Ko nt

yl ly M

m i ie

ie ili t

2 min

2 min

2 min

2 min

2 min

sa

Itäkeskus

Vu o

2 min

as til a

2 min

ar i

Si

ri

tt on er H

aa 2 min

R

2 min

Ku lo s

n äi ne Sö rn 2 min

ila

2 min

Ka la sa ta m a

i

i em

ak an ie m

ni sa

H 1 min

ot

1 min

Pu

1 min

Ka i

R a C uta en t St traien at l to io Ra ri n ilw ay

i pp i

ht 2 min

Ka m

R uo ho la

kõikides ühistranspordivahendites. Reisid oma soovi kohaselt 1–7 päeva ainult Helsingis või laiemalt pealinna piirkonnas: vali Helsingisisene pilet või piirkonna pilet (Helsingi, Espoo, Kauniainen ja Vantaa). Pileteid müüvad näiteks R-kioskid, Stockmann, K-citymarket, Helsingi linna turismiinfo ja HSLi teeninduspunktid. Vaata kõiki piletimüügikohti ja hinnakirja aadressilt: www.hsl.fi.

i

Vali kergeim viis liikumiseks pealinna piires: päevapilet sobib kasutamiseks

www.balticguide.ee FOTO: TOOMAS OLEV