The Baltic Guide EST Sügis 2012

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub EESTI KEELES

SOOME SÜGIS 2012

Lapimaa talv algab oktoobris Mood, elektroonika, koduloomad…

Sügismessid BMW kui kunst – Art Car Helsingis Talispordi maailmakarikad Soomes

Jennifer Lopez suurturneel

VAATA V A ATA V VÕI ÕI K KIRJUTA IRJUT TA K KA A IINTERNETIS NTERNETIS www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

ROTTIDE KORVPALL IGA PĂ„EV

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!

Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kĂľike ise tehes ja katsetades. Ă•pi, Ăźllatu ja koge uusi elamusi.

Heurekas teenindatakse ka eesti keeles.

Pþhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega: - Mßndi teekond - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Science On a Sphere - Maakerateadus - Heureka klassika - Gaasid kþhus (Tulemas 30.11.2012) Vahelduvad näitused: - 20X0 – reis tulevikku (8.10.2011-27.1.2013) - Klima X (18.2.2012–3.2.2013.)

Heureka Planetaariumis kolm filmi: - Tee tähtedesse - Zula patrull ja suur ilmaseiklus - Avastusretk kosmosesse

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2012) Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Helsingi messikeskus Kßllaga häid pþhjuseid Soome sþiduks!

Helsingi messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ßrituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus kßlastajale kergesti leitav. Tere tulemast!

26.–27.09 Sekretäride päevad Ärikingitused CORE Kongress – konverentsikorraldus ja ßritusturundus OFFICE Bßroo ja ICT – bßroovahendid, infoedastusja kommunikatsiooniseadmed

9.–11.10

&-." – maamess .FUTBNFTT t ,¾TJU¤¤NFTT OutletExpo – tarbekaupade mßßgimess 7. .PUPSTQPSU 4IPX

20.–21.10 GSW Pro – ehte- ja kellatÜÜstuse erialaßritus

10.–11.11

Lemmikloomamess

15.–17.11

Hambaarstide päevad

26.–27.09 easyFairs Ž PAKEND easyFairs Ž Elekter – elektriala mess professionaalidele

25.–28.10 Helsingi raamatumess Helsingi muusikamess Vein, toit ja hea elu – veini- ja toidusþprade mess ArtForum – kunstinäitus ja mßßk

4.–5.12

Studia – haridusmess edasiþppijaile

8.–9.12

Vþitja 2012 – Soome Kennelliidu koertenäitus

9.–12.10

FinnBuild –ehitus ja ehitusteenused Keskkonnatehnika – keskkond, kommunaalmajandus, vesi ja kanalisatsioon, jäätmed ja jäätmete taaskasutus InfraExpo – uus mess taristuehituse alal

Areen – spordirajatiste ehitamise ja hooldusvahendite erialaßritus

o *MV t .PPE t 5FSWJT

t &IUFE KB LFMMBE

2.–4.11

DigiExpo – digitaalne meelelahutuselektroonika HiFiExpo

2.–4.11

Skiexpo – talisport BoardExpo – lumelauamess Jäähoki ja saalihoki mess

o

Soome Messid, Helsingi messikeskus, Messuaukio 1, PL 21, FI-00521 Soome. Tel: +358 40 450 3250, info@finnexpo.fi, www.finnexpo.fi Soome Messide esindaja Eestis – Profexpo OĂœ: info, kutsed, messikĂźlastuspaketid. Tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/soomemessid

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

3

Mida nad meist küll mõtlevad

K

üll see on põnev. Nimelt, mida mõtlevad ja teavad meist naabrid. Soomlastele on see teema juba ammustest aegadest tuttav ja kindlasti arutatakse paljudes teisteski väiksemates riikides, mida nende kodumaast mujal mõeldakse ja räägitakse.

Eestis elades tundub, et eriti huvitatud ollakse soomlaste arvamusest, seda nii eraviisiliselt kui avalikult.

Näiteks võib seda järeldada tähelepanust, mida tekitas Soomes töötava ja soome naisega abielus oleva Taavi kommentaar Õhtulehe artiklis. Taavi sõnul ei saa keskmine soomlane üldse aru, mis Eestis toimub. „Nad ei tee vahet eestlasel ja venelasel. Nende jaoks on eestlane sama, mis venelane ja Eesti ikka veel kommunistlik maa,” väidab Taavi.

Taavi tunneb ilmselgelt teistsuguseid soomlasi kui mina. Loomulikult on igal maal palju selliseid inimesi, kellele ei lähe korda, mis naabermaal toimub. Suurem osa soomlastest on aga Eestist siiski erinevatel põhjustel huvitatud ning Eestit ka kümneid kordi külastanud.

Üldiselt peetakse eestlasi vennasrahvaks, kellele soovitakse õnne ja edu nii spordiareenidel kui muidu elus.

Soomlaste suhtumine eestlastesse on nii oluline, et Tallinna Ülikool korraldas isegi uuringu saamaks teada, mida Soome ajalehed Eestist kirjutavad. Lähtuti hüpoteesist, et Soome meedias mustatakse Eestit ja tuuakse ära vaid negatiivseid uudiseid. Asjaga tegelenute sõnul on suurem osa artikleid aga neutraalse alatooniga, ka need, milles käsitleti mitmesuguseid probleemseid teemasid. Soome toimetajate töös ei ole võimalik täheldada erapoolikust või vimma, pigem üritatakse jääda neutraalseks, kinnitavad uurijad Päivi Tirkkonen ja Valdar Liive. Uuringu käigus vaadati läbi 29 Soome väljaande möödunud aastal ilmunud numbrid ning hinnati 717 Eestit käsitlevat artiklit.

sisu 15 Disainipealinna uudised EMMAs Andy Warholi ülemaalitud BMW.

Jukka Arponen peatoimetaja

ajakohast

05 Kultuurivihjeid. Film Mannerheimist valmis Aafrikas.

restoranid

Sofi topeltpidu Tallinnas TEKST MIKKO VIRTA, FOTOD ANDREI CHERTKOV

Uus raamat ja filmi „Puhastus” esilinastus põhjustasid Tallinnas Sofi-palaviku.

Sofi Oksaneni uue romaani „Kui tuvid kadusid” esitlusele oli muude huviliste seas kohale tulnud ka paarkümmend välisajakirjanikku.

Millal varem on kirjandussündmus Tallinnasse toonud nii palju välismeedia esindajaid? Raamatuesitlusele ja filmi esilinastusele Nokia Kontserdimajja oli Soomest saabunud tuhatkond fänni, üritust austasid osavõtuga Toomas Hendrik Ilves, Soome suursaadik Aleksi Härkönen ja Eesti kultuuriminister Rein Lang.

Vastuvõtt sai hoo sisse Lindpriide esinemisega, kes kandsid ette „Saaremaa valsi”. Sofi rääkis oma kõnes raamatu peategelase ajaloolisest prototüübist Edgar Meosest ning käsitles Nõukogude Eestis ilmunud propagandalehte Kodumaa. Aruteluga liitusid ajaloolane Ivo Juurvee ja Maarja Talgre, kelle töödest on Sofi Oksanen oma raamatu jaoks ideid ammutanud.

Filmi „Puhastus” esilinastusel oli näha palju teisigi avaliku elu tegelasi. Filmi lõppedes lahkus saalitäis rahvast tugeva filmist saadud elamuse all – nähtud linateos oli igal juhul võimas kogemus. „Puhastus” jõudis nii Eestis kui Soomes kinodesse 7. septembril.

Uus raamat ilmub eesti keeles novembri lõpus.

Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee SÜGIS 2012

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

06–07 Maailma maitsed.

Ajalooga restoran Kappeli.

08 üritused 08 „Jennifer Lopez – Dance Again 2012” Helsingis.

Nightwishi film Areenal.

09 Sügise suurüritused Helsingi Messikeskuses.

10–11 Parimad esietendused, kontserdid, näitused.

16–17 16

ostud 16–17 Luksus- ja tarbekaubad Helsingis.

ajalugu

18 Kuidas soome keelest sai riigikeel.

Amanda Pilke teeb „Puhastuses” võimsa rolli Zarana.

Reklaamihinnad 1 lk tagakaas 1/2 lk 1/4 lk 1/8 lk

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Trükk AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Reklaamimõõdud 1/1 lk (laius x kõrgus) 1/2 lk (horisontaal) 1/2 lk (vertikaal) 1/3 lk (horisontaal) 1/4 lk (horisontaal) 1/4 lk (vertikaal) 1/8 lk (horisontaal) 1/8 lk (vertikaal)

254 x 375 254 x 185 125 x 375 254 x 123 254 x 91

mm mm mm mm mm

125 x 185 125 x 91 61 x 185

mm mm mm

Materjalid Valmis materjalid Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite) Meedia CD, DVD

Kaanefotol Jennifer Lopez foto RL Entertanment

1.9.-31.10.2012 BMW ART CARS /

Tallinn-Helsingi liini kõige suvisemad hinnad ja soodsaimad reisipaketid leiad ikka Eckerö Line’ist.

HOMMIKUKS HELSINGISSE

ÕHTUKS KOJU

AUTOPAKETT

ÖÖPAKETT alates

PILETID alates

KUNI VIIELE alates

Kaks inimest,kajut ja auto ööreisidel*

täiskasvanu üks suund

14.11.2012-27.1.2013 MODERNE PLAKAT AT 1890-1940 / BRITI PLAKATITE KOGU PUSKINI MUUSEUMIST MIST/

* sõiduauto max pikkus 6m, max kõrgus 1,9m)

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee. Hinnad kehtivad kuni 22.12.2012

BMW AG

69€ 19€ 49€ T, N, R 11–18, K 11–20, L, P 11–17 AHERTAJANTIE 5, TAPIOLA TEL. +358 (0)9 8165 7512 WWW.EMMA.MUSEUM/EE HELSINGI KAMPPI KESKUSEST BUSSID 106 JA 110

unistuste puhkusele Tere tulemast

Korpilampisse

Majutuspakett perele 2 täiskasvanut+ 1 laps Superior toas Sisaldab majutust, rohket buffee hommikusööki, sauna ja ujumist hotellis, juhtmevaba internetiühendust ja parkimiskohta.

Hind 149,-/ööpäev* Korpilammentie 5, 02970 Espoo | +358 9 613 8411 | www.korpilampi.fi

*Pakkumine kehtib kuni 30.11.2012 ja kohtade arv on piiratud.

Soome ootab!

14.11.2012-27.1.2013 JAUME PLENSA /

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Pikk karjäär kantritähena

5 Tipptasemel hobuspordiüritus Helsingi International UB Horse Show on Soome suurim igaaastane sisehallis toimuv spordivõistlus. Tegemist on omanäolise kooslusega tippspordist ja meelelahutusest. Üritus toimub alates 1997. aastast Hartwall Areenal, kus tänu paindlikele sisekonstruktsioonidele saab ühtviisi edukalt korraldada nii rokikontserte, jäähokivõistlusi kui hobu-show’d. Horse Show tipphetk on FEI Rolex World Cup Helsingi osavõistlus, mis toob Soome võistlema tippratsutajaid kogu maailmast. Üritusel saab näha üle 300 esmaklassilise hobuse ja suuremat osa maailma parimatest ratsutajatest. Külastajaid on UB Horse Show’l igal aastal üle 40 000.

Kris Kristofferson on tuntud laulutegija ja filminäitleja, kes on suutnud karjääri tipus püsida juba üle 40 aasta. Tema ehk tuntuim lugu on „Me and Bobby McGee”, mida on kaverdanud ka Janis Joplin. Soomes annab Kristofferson kolm kontserti erinevates linnades kolmel järjestikusel õhtul.

11.11 Tampere-talo, Tampere 12.11 Finlandia-talo, Helsingi 13.11 Logomo, Turu

18.–21.10 Hartwall Areena, Helsingi

Kultuur

Filmifestivali sünnipäev Soome suurim filmifestival Armastus ja Anarhia (Rakkautta & Anarkiaa) toimub sel sügisel juba 25. korda.

Juubeliaasta programm on rekordiliselt mahukas. 11 päeva jooksul jookseb ekraanidel üle 180 täispika ja 80 lühifilmi. Avalöögiks on valitud USA fantaasiafilm „Beasts of the Southern Wild”. Loodusjõudude vääramatust jõust rääkiv meistriteos on toonud režissöör Benh Zeitlinile terve rea mainekaid auhindu. Cannes’i filmifestivalilt tõi noor režissöör koju Kuldse Kaamera parima debüütfilmi eest.

Armastuse ja Anarhia galaprogrammis näidatakse ka Oscari-võitja William Friedkini uut filmi „Killer Joe”, milles peaosa mängib Matthew McConaughey.

Armastus ja Anarhia on 25 aasta jooksul laienenud kahelt kinoekraanilt 14 saali. Filmid linastuvad Helsingi kesklinnas: mõneks ajaks hõivab festival nii Maximi-sugused kvaliteetkinod kui Andorra ja Orioni taolised legendaarsed saalid. 1988. aasta filmifestivali programmis näidati 26 filmi, praegu on filme juba 10 korda rohkem. 2011. aasta filmifestival kogus üle 54 000 külastaja.

20.–30.9 Armastus ja Anarhia , www.hiff.fi

Must Mannerheim Film pealkirjaga „Soome marssal” (Suomen Marsalkka) sündis Soome-Eesti-Kenya ühisprojektina.

Mannerheim on viimasel ajal filmimaailmas kuum teema. Sügise lõpus toimus Armastuse ja Anarhia filmifestivalil Yleisradio poolt rahastatud uue filmi „Soome marssal” esilinastus.

Pärast seda on filmi plaanis ka televaatajatele näidata. Peaosa ehk marssal Mannerheimi mängib tumedanahaline kenyalane Telley Savalas Otieno, mis on arusaadavalt kirgi kütnud juba kaua enne filmi ekraanile jõudmist.

Filmivõtted toimusid Nairobis maist juulini ning ka võttegrupp oli rahvusvaheline. Režissöör on kenyalane Gilbert Lukalia ning film ise YLE, Kenya produktsioonifirma Savane Productions ning Eesti Filmistuudio Kalevipojad ühistöö tulemus. „Soome marssal” põhineb Erkko Lyytineni ja Ken Saare ideel. Filmis hargneb Gustaf Mannerheimi lugu Keenia traditsioonilises jutuvestmise stiilis, keskmes on Mannerheimi tundmatum pool. „Tahtsime filmi abil uurida kangelasmüüti värskest küljest, austades objekti ja pidades kinni faktidest. Film on siiski fiktiivne tõlgendus Mannerheimi elust,” kommenteeris Erkko Lyytinen filmi esilinastusel.

Intrigeeriv eluloofilm ingliskeelse pealkirjaga „The Marshal of Finland” esilinastus 28. septembril A & A filmifestivalil. Filmi väntamisest on valminud ka kuueosaline tõsielufilm „Operaatio Mannerheim”, mida näidatakse Yle TVs igal õhtul 30.9–5.10.2012. Filmi ennast saab teleekraanidel vaadata Yle TVs laupäeval 6. oktoobril 2012.

Soome sügise TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD KORKESAARE ARHIIV/KIRSI PYNNÖNEN-OUDMAN, LINNANMÄKI

01 Lumi tuleb Ilmast hoolimata suusatatakse Soomes juba oktoobris.

Põhjapoolsetes suusakeskustes avatakse „esimese lume” suusarajad veel mullusel lumel, kui just uut peale ei ole sadanud. Niipea kui termomeeter langeb miinuskraadidesse, hakkavad puhuma ka lumekahurid. Suurimad talispordiüritused algavad novembris, kui Rukal toimub Nordic Opening World Cup ja Levil slaalomihooaja esimene maailmakarikavõistlus.

häältega hinnangu poliitilistele parteidele ja kohalike võimukandjate tegemistele. Suurima poolthäälte arvu eest võistlevad sel aastal Kokoomus ja SDP.

05 Rentslist loomaaia tõmbenumbriks Hättasattunud eksootiliste loomade vastuvõtukeskusest (AAP Foundation) on Korkeasaare loomaaeda üle kolinud seitse pesukaru. Pesukarud on Kesk-Euroopa „suvekassid” ehk kergekäeliselt inimeste poolt hüljatud lemmikloomad, kes on varjupaika jõudnud tänavalt või halbadest tingimustest. Armsatest ja aktiivsetest loomakestest on saanud loomaaia külastajate lemmikud.

02 Jalgpalluritel rasked mängud Soome tee jalgpalli MM 2014 lõppvõistlusele näib kulgevat väga raskelt. Alagrupi mängude vastasteks on Prantsusmaa ning Hispaania, kes on praegune Euroopa ja maailmameister. Seega saab Helsingis kvalifikatsioonivõistlustel näha maailma tippmeeskondi. Mäng Prantsusmaaga toimub 7. septembril, Gruusiaga 12. oktoobril ja Hispaaniaga 2013. aasta sügisel.

03 „Puhastus” kinolinale Sofi Oksaneni menuromaani „Puhastus” on maailmas müüdud juba üle miljoni eksemplari. Režissöör Antti Jokineni poolt vändatud kinoversiooni esilinastus toimus Tallinnas augusti lõpus. Samal ajal jõudis lugejateni Oksaneni uus raamat „Kui tuvid kadusid”, millest ilmub peagi ka eestikeelne versioon. Raamat on juba kolmas teos Eesti lähiajalugu käsitlevast sarjast, millest varem on ilmunud „Stalini lehmad” ja „Puhastus”.

04 Kohalikud valimised 28. oktoobril on Soomes valimispäev, mil otsustatakse, kes hakkavad järgmised neli aastat kohalikke omavalitsusi juhtima. See on aeg, kui inimesed annavad oma

06 Lõbustuspargi hooaeg päädib Valgusekarnevaliga Helsingi Linnanmäki lõbustuspargi hooaeg kestab kuni oktoobrini. Septembri algusest kuni 7. oktoobrini on lõbustuspark avatud laupäeval ja pühapäeval kell 13–20. Sügisesel koolivaheajal ehk 13.– 21.10 peetakse Linnanmäkil juba traditsiooniks saanud Valgusekarnevali.

Karnevalinädala ajal on park avatud kell 17–22. Hooaja lõpp saabub viimasel õhtul toimuva suurejoonelise ilutulestiku saatel.

07 Haapsalu ja Läänemaa Mardilaat Mardilaat on Soome suurim igaaastane Eestit tutvustav üritus. Kaablitehase kultuurikeskuses toimuval laadal on esindatud paljud ettevõtted igalt poolt üle Eesti. Tänavu pööratakse enim tähelepanu Haapsalule ja Läänemaale. Üritust korraldab traditsiooniliselt Tuglase ühing koostöös EAS Enterprise Estonia ning Haapsalu ja Läänemaa omavalitsustega. Möödunud aastal käis Helsingis toimuval Mardilaadal 19 000 külastajat. Mardilaat toimub 23.–25 novembril.

6

restoranid The King’s Singers

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Muusikasaadikud Manhattanilt

Briti kuninglikke laulusaadikuid on Soomes võimalik näha-kuulda enne jõule toimuval kahel erineval kontserdil. Lahti High Light programmi kuulub muu hulgas ka Sibelius, Helsingi Jaani kiriku kavas kõlab aga jõulumuusika. Ansambel on kogu maailmas kontserte andnud üle 40 aasta ning seni pole veel lõppu näha.

Talvehooaja avamine Soome suurimad jõulueelsed pidustused peetakse taas Vuokattis viietärni spaahotellis Holiday Club Katinkultas. Winter Open 2012 toimub novembri lõpus. Esinejateks on Soome meelelahutusmaailma tipud. Reedel astub lavale Yö ja Neljä Ruusua. Laupäeval vallutavad lava Suvi Teräsniska, Samuli Edelman, Popeda ja Kaija Koo.

The Manhattan Transfer on Soome festivalidel ja kontserdisaalides peaaegu et igaaastane külaline. Juba 1975. aastast plaate välja andnud neljast lauljast koosnev ansambel esineb sel sügisel Lahtis Sibeliustalos. Neid on nimetatud maailma parimaks džässilaulugrupiks.

Mitmekülgses kavas leidub siiski ka traditsioonilise popmuusika, roki ja etnomuusika žanrisse kuuluvaid lugusid.

26.11 Sibeliustalo, Lahti 4.16 Jaani kirik, Helsingi

23.–24.11 Katinkulta Areena, Vuokatti

11.11 Sibeliustalo, Lahti

Kappeli: vaade purskkaevu ja Esplanadiga Esplanadi alguses vahetult purskkaevu kõrval asuv Kappeli avas hiljuti pärast remonti taas uksed. Ajast, mil aastal 1867 võõrustati esimesi külastajaid, on restorani saatnud vaibumatu edu.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Omal ajal kohtusid Kappelis näitlejad ja kunstnikud, luuletajad ja muusikud – mitte juhuslikult ei asu otse üle tee väike vabaõhulava. Peale selle on Kappeli olnud alati restoraniäris puhuvate uute tuulte esimene vahendaja. Ka täna võetakse arvesse paljusid olulisi nüansse, näiteks leiab menüüst toidu nimetuse kõrval teavet laktoosi- või gluteenisisalduse kohta.

Kahetsen, et astusin sisse hommikutundidel – menüü ajab suu vett jooksma. Võtame näiteks esimese silmapuutunud roa, milleks on piprasteik Ålandi saartel kasvatatud maheveiselihast.

Tutvustav kiri selgitab, et tegemist on tõuveise lõiguga, mida serveeritakse konjaki ja sinepiga maitsestatud pipra-koorekastmes. Ja uuendatud veinikaardile on ilmunud maheviinamarjadest

vahuvein. Reedeõhtuti kõlab siin elav klaverimuusika.

Aga midagi pole teha, restoran avatakse alles kell 11.00, hommikul kella 9.00 töötab vaid kohvik.

Muide, ka kohvik on igati väärikas.

Hommikusöögihuvilistele pakutakse siin salateid, võileibu, pirukaid ja kooke. Valik võtab silme eest kirjuks, nii et midagi peaks leiduma igale maitsele: valida saab lõhe-, heeringa-, kreveti-, kanavõi taimetoiduvõileiva vahel. Ka suppi võib saada juba hommikust alates. Ning alkohoolsete jookide valik on igati esinduslik.

Minu pirukas (6.80 €) väärib eraldi kirjeldamist: õhulise lehttaina sees on mingil imelisel viisil muinasjutulise pehmuse omandanud kruubid koos lõhega. Maitse on neutraalne ja pirukas võiks sobida ka dieedipidajale. Firmakook Kappeli (7 €) kujutab endast delikaatset sufleekooki ohtrate marjadega. Selgelt on tunda meel-

divalt haput punase sõstra maitset, mida täiendab õhuke biskviidikiht. Peale joon oivalist caffè latte’t jääga (4.20 €).

Külastajat ümbritseb vana kohviku ajalooline interjöör, mis on

lahutamatu üldisest suurepärasest õhkkonnast. Kõrgetest akendest on vahva jälgida tänaval toimuvat, aga tänaval on sadam ja turuväljak, Havis Amanda ja esplanaad. Mida veel õnneks vaja on? ■

KUIDAS LEIDA? Kappeli Eteläesplanadi 1, Helsingi

Suupistevalikust magustoiduni Väike Itaalia restoran Gastone sumiseb keskpäeval nagu mesilaspesa: kõik lauad on hõivatud ja kõikjalt kostab soomekeelset juttu – selge, et lõunastajad on tulnud lähedal asuvatest kontoritest.

See on Gastonele hea reklaam, sest reegel ütleb, et kui restoran on populaarne kohalike elanike seas, siis antakse seal hästi süüa.

Interjöör on väga lihtne, funktsionaalne ja stiilne.

Päevamenüü ei ole kuigi pikk, kuid kõik isuäratav on olemas: kala, liha, pastatoidud, risoto, salat ja panna cotta. Lisaks komplektlõuna 24 eurot. Tänane päevaroog on valge kala, selgitab kohe välja ilmunud ettekandja. Vaatamata sellele, et söögikoht on rahvast täis, võib teenindust ainult kiita. Koos menüüga ilmub lauale ka kann veega. Tegemist on tavalise kraaniveega, mis Soomes on teatavasti esmaklassilise kvaliteediga ning mis eriti tore, on täiesti tasuta.

Valin kala (14.40 €, kusjuures tuleb märkida, et see on päevamenüü kõige kallim roog) ja kuni ma toitu ootan, tuuakse lauale

KUIDAS LEIDA? Gastone Korkeavuorenkatu 45, Helsingi

ahjust tulnud soe Itaalia leib ning väike kandiline taldrik oliiviõli ja paari tilga palsamiäädikaga, mis asendab võid. Ka kala jõuab köögist lauale küllaltki kiiresti.

Toit on suurepärane ja garneering näeb uhke välja. Kala kõrvale

serveeritakse mõned peedisektorid, keedukartulit ning keedetud, kuid krõmpsuvaks jäetud porgandeid koos kastmega. Kõrvallauas püüab pilku salat: terve kuhi rohelist ja ohtralt lõhekala kirsstomatiga.

Magustoiduks valin panna cotta (5.00 €). Muide, rohkem võimalusi menüü ei pakugi. Samas on vaarika toormoosiga valmistatud magustoit väga maitsev.

Tasub märkida, et kohvi juurde (3.00 €) serveeritakse mõned

šokolaadikommid, nii et tegelikult võiks magustoidust ka loobuda. Õhtune à la carte menüü pakub loomulikult palju rohkem valikuvõimalusi. Roogade nimetused mõjuvad nii, et kohe tekib plaan siia ka hilisemal kellaajal sisse astuda. ■

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Rootsi täht Soomes turneel

7 Eriti palju etnomuusikat Soome vanim ja suurim pärimusmuusika festival „Etnosoi!” tähistab oma 25aastast sünnipäeva, pöörates pilgu Oriendi suunas. Üle Helsingi levinud festival pakub muude kontsertide ja ürituste seas värvikat etnomuusikat Rajastanist, dhrupad-stiilis laule meistritelt Põhja-Indiast, iidset rahvamuusikat Iraanist, Kreeka folgipärandit Kreeta saarelt ja rituaalset kurgulaulu Tuvast. Üks värvikamaid esinejaid on kindlasti Dhoad Gypsies of Rajastan Indiast.

Eva Dahlgren on kuulunud Rootsi artistide esiritta juba 1980. aastatest.

Ka Soomes on Dahlgreni plaadid hästi müünud ning tema regulaarsed Soomes antud kontserdid lähevad täissaalidele nii Helsingis kui mujal.

Tänavu sügisel saab Dahlgreni näha järjestikustel õhtutel viies linnas.

6.–24.11 Helsingi

4.–8.10 Turu, Lahti, Vaasa, Tampere ja Helsingi

Ehtne Hiina keset Helsingit China Tiger’it – tuntud ka kui Dong Bei Hu – peetakse üheks Helsingi paremaks Hiina restoraniks. kuteks, millel korralik pekiriba küljes.

Samas ei saa öelda, et toit oleks just läbinisti rasvane. Maitse on neutraalne, kuigi teatud vürtsikust on

Moodsas Hiina stiilis interjöör tõmbab tähelepanu kohe sisenedes, ka teenindajad on hiinlased, nii et autentsuses kahelda pole põhjust. Pikk menüü võtab arvesse kõiki maitseid. Võhikule on toitude juurde joonistatud vihjeks väiksed piprakaunad – mida rohkem neid leidub, seda vürtsikam on pakutav toit. Sugugi mitte ülearune selgitus leebemate maitsetega harjunud eurooplastele. Pärast

laudaistumist tuuakse alustuseks kohale kann kraaniveega.

Menüü on nii pikk, et ajab kimbatusse: kas võtta kana maapähklitega või „Esimees Mao lemmikut – hautatud sealiha”, seega tuleb nõu küsida kelnerilt. Kuulen vastuseks, et väga populaarne olevatki just Mao Ze Dongi lemmiktoit.

Otsustan, et kui populaarne, siis tuleb võtta. Esimehe lemmiktoit osutub väikesteks sealihakuubi-

järelmaitses tunda. Kuid üldiselt tundub, et Mao lemmiktoitu oleks võinud soovitada pigem väga näljastele meestele või neile, kes on põhimõttelised hautatud pekise sealiha austajad. Teiseks häirib soovitatud roa hind – 38 eurot, ainus veel kallim toit menüüs on part Pekingi moodi, mille eest küsitakse 48 eurot. Tõenäoliselt maksab serveeritud sealiha juures kõige rohkem Mao nimi.

Kui peaksite tellima, nagu mina seda tegin, mõne traditsioonilise Hiina magustoidu, mis kõige tõenäolisemalt on küpsetatud õun või banaan magusa kast-

mega (19.98 €), siis võtke võ arvesse, et see on mõeldud neljaliikmelisenelj le seltskonnale. „Lihts „Lihtsalt” magustoitude nimekirjast va valitud tainas praetud banaan paari vvaniljejäätise kuuliga oli mittem mittemidagiütleva maitsega (4.90 €).

Meeldiva asjana võib esile tõsta portsjonite suu suurust, lauale

toodud toidust oleks vabalt piisanud kahele inimesele. Teenindus on tähelepanelik, kuid samas pealetükkimatu.

■

KUIDAS LEIDA? China Tiger (Dong Bei Hu) Korkeavuorenkatu 47, Helsingi

Interjöör on funktsionaalne ja kaasaegne.

Interjöö

Aasia buffet – kiirelt ja maitsvalt Helsingi keskraudteejaama lähedal Kaisaniemi metroo juures maa all on terve hulk söögikohti, kus saab mõistliku hinna eest kiiresti keha kinnitada.

Buffet-valik pole suur, kuid ka menüü põhjal võib tellida.

Kõige parem on aga see, et valida on võimalik mitme maa kokakunsti vahel. Sealhulgas väärivad tähelepanu kaks Aasia kööki esindavat toidukohta, kus toitu saab taldrikule tõsta oma käega.

Noodlebar pakub näljastele salateid, sooja toitu, teed ja kohvi ning seda vaid 6.90 ees. Lisaks võetud karastusjook tõstab hinna kaheksale eurole. Letil on ootamas makaronid, riis ja aedviljad, viit sorti sooja toitu ja väike salativalik.

Lisaks sellele valmistatakse samas toidubaaris ka menüü põhjal tellitud toitu. Menüü lubab taas salateid ja suppe ning riisi ja makarone lisanditega. Hinnad olenevad sel-

lest, kas tellid toidu koos joogiga või ilma, kuid kõik söögid jäävad vahemikku 4.00–8.90 eurot.

Happiness Thai Buffet näib pakkuvat veelgi mitmekesisemat toiduvalikut – siin rohkem kui 10 erinevat sooja rooga, taimetoitu, salateid, teed ja kohvi. Kiire amps läheb maksma 8.60 eurot. Valik on ka tegelikult suur, soovi korral võib taldrikule laduda veel mitut sorti sushi’t. Ka õhkkond on kiirsöögikoha kohta piisavalt õdus.

■

KUIDAS LEIDA? Mitmesugust ja mõistliku hinnaga.

Kaisaniemi metroojaama juures maa all.

8

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Foto Sonymusic

Jennifer Lopez maailmaturneel

Kuumad Kariibi rütmid Buena Vista Social Club ja 81aastane Omara Portuondo on Kuuba muusika elavad legendid.

Kuuba tuntuim muusikakollektiiv Buena Vista Social Club andis eelmisel aastal Soomes viis viimseni läbimüüdud kontserti. Vastuseks austajate tungivatele soovidele tuleb orkester taas Soome, et aasta pimedaimatesse öödesse Kuuba rütmidega elevust tuua.

Legendaarse orkestri staarsolistina astub üles karismaatiline lauljatar Omara Portuondo, kes hoiab hoolimata oma 81st eluaastast publikut endiselt tugevalt peos.

Orkester ja Portuondo annavad kontserte novembri alguses

Turus Logomo saalis, Tamperetalos, Lahti Sibeliustalos ja Helsingis Finlandia-talos.

Buena Vista Social Club on nähtus, mis ei vaja maailmas põhjalikku tutvustamist. Album „Buena Vista Social Club” ilmus lettidele 1996. aastal ja seda müüdi esimese poole aastaga üle 5 miljoni plaadi. Samal aastal võitis plaat ka Grammy-auhinna parima albumi kategoorias. 1999. aastal valmis aga film „Buena Vista Social Club”, mille režisööriks oli Wim Wenders ning mis on muude auhinda-

Auhinnatud plaadid, edukad osatäitmised filmides, suure müügieduga parfüümid, oma rõivabränd ja lõpuks tunnustus žüriiliikmena American Idoli show’s osalemise eest… Nüüd saabub superkarjääri teinud Jennifer Lopez maailmaturneega „Dance Again 2012” Helsingisse.

Hollywoodi kõrgepalgaline latiinonäitleja, seksisümbol ja kõmupiltnike lemmik Jennifer Lopez alias JLo (sündinud 1969) esineb Helsingi Hartwall Areenal 7. novembril. Sellise hiiglasliku show’ga on JLo maailmaturneel esimest korda.

Kuigi JLo on tuntud andeka näitlejana, asetseb tema karjääri põhirõhk siiski muusikal ja tant-

sul: tema albumeid on maailmas müüdud üle 60 miljoni ning tema 2011. aastal valminud lugu „On The Floor” on YouTube’is vaadatud pea 600 miljonit korda. JLo muusika on segu mitmest stiilist alates rütmist&bluusist ning latiinomõjutustest kuni tänapäeva tantsu- ja popmuusikani. Jennifer Lopez on hetkel üks säravaimaid tähti meelelahutustaevas, kellel on oma koht ka moemaailma tipus.

Suurtele lavadele loodud „Dance Again 2012” maailmaturnee on tipptasemel meelelahutusetendus, kus JLo esitab nii uusi kui vanemaid hitte ning demonstreerib oma suurepärast tantsuoskust.

7.11 Hartwall Areena, Helsingi The Tiger, Urho Kekkosen katu 1A – afterparty

de seas pälvinud ka tõsielufilmide mide kategooria Oscari.

Orkestri täht ja tõmbenumum ber on lauljatar Omara Portuondo, kes tõusis rahvusvahelise tähelepanu tulipunkti albumiga „Buena Vista Social Club Presents: Omara Portuondo” (2000). 1930. aastal mitmekultuurilisse perre sündinud Omara Portuondot on nimetatud Kuuba Édith Piafiks.

Portuondo väljendusrikas hääl ja haarav esitusviis on toonud talle austajaid kogu maailmas. Soomes esines Portuondo esmakordselt juba 1970. aastatel.

Buena Vista Social Club & Omara Portuondo 1.11 Logomo, Turu 3.11 Tampere-talo, Tampere 4.11 Sibeliustalo, Lahti 5.11 Finlandia-talo, Helsingi

Menubänd tegi filmi ja läheb turneele Nightwishi filmi „Imaginaerum” maailma esilinastus ja maailmaturnee avakontsert toimuvad samal õhtul Helsingis.

Bänd nimega Nightwish on müünud kogu maailmas kokku üle 7 miljoni albumi ning saanud üle 60 kuld- ja plaatinaplaadi. Nende numbrite põhjal võib öelda, et tegemist on läbi aegade kõige edukama Soome rokkbändiga.

Nightwish alustab oma uut turneed novembris Helsingis ja samal ajal on publikul võimalik näha ka „Imaginaerumi” esilinastust. Liiguvad kuuldused, et film on eriskummaline lugu kujut-

Lugu põhineb Nightwishi võtmeisiku Tuomas Holopaineni visioonidel ning rollides võib näha ka Nightwishi liikmeid. „Imaginaerumi” näitamine riiklikus filmilevis algab 23. novembril.

10.11 Hartwall Areena, Helsingi

Foto Sonymusic

lusvõime jõust ning sellest, mis lõppude lõpuks elus kõige tähtsam on. „Imaginaerumi” filmikeel kujutab endast jutustuse ja muusika innovaatilist sünteesi.

Kanadas filmitud ja valminud fantaasiafilmi režissöör on Stobe Harju ning tootja Solar Films.

Nüüdisdžässi superstaar Wayne Shorter Muusikamaja sügishooaja krooniks on Sibeliuse Akadeemia DIG džässifestivali kiidetuim kontsert, mille peaesinejaks on Wayne Shorter koos kvartetiga.

USA saksofonist Wayne Shorter teeb ühe oma harvadest Euroopaesinemistest Helsingis. Kord aastas toimuv DIG festival on saanud endale väga kõrge lennuga esineja.

Nüüdisdžässi suurkuju Shorteri kontsert toimub festivali avapäeval 5. novembril Muusikamajas.

Wayne Shorter Quartet liidab nelja tippmuusikut: Shorteri saksofonimuusikat toetavad trummar Brian Blade, bassimängija John Patitucci ja pianist Danilo Perez.

1933. aastal sündinud Wayne Shorterit on alates 1950. aastatest olnud džässmuusika üks võt-

mefiguure. Üksmeelselt peetakse teda suurimaks praegu tegutsevaks džässiheliloojaks, kelle kirjutatud lood kuuluvad džässiklassika varamusse. Eelkõige Blue Note firmale plaadistatud albumid on saavutanud džässiajaloos märkimisväärse koha. Näiteks „JuJu” (1964), „Speak No Evil” (1965) ja „Schizophrenia” (1967). Esile tuleb tõsta ka Shorteri rolli trompetist Miles Davise bändis aastatel 1964–1970.

5.11 Muusikamaja, Helsingi

business guide The Baltic

Messikeskus sündmuste keskmes TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT/ KIMMO BRANDT JA MARKKU OJALA

Mood, ilu, ehitus, sport, kultuur, kokakunst ja veel palju muud – selle sügise märksõna Helsingi Messikeskuses on mitmekülgsus.

Helsingi Messikeskus asub Pasilas, mõne kilomeetri kaugusel kesklinnast, kuhu on hea transpordiühendus. Kohale jõuab nii rongi, bussi kui trammiga, sellest aastast ka otse Länsiterminali sadamast bussiga number 9. Par-

kimisruumi tundub olevat palju, kuid karta on, et suurimate messide ajal jääb ka nendest 5000 parkimiskohast väheks. Sellel leheküljel tutvustatakse Messikeskuse sügishooaja tähtsamaid üritusi.

■

Hinnavaatlus

Talv algab SkiExpost Talvehooaja traditsiooniline avaüritus toimub Messikeskuses novembri alguses.

Põhjamaade suurimal talispordimessil tutvustatakse mäe- ja murdmaasuusatamise, lumelaua ja muude talispordialade uusimaid vahendeid ja spordirõivaid. Kuum teema on talveturism. Samal ajal ja samas kohas toimub ka Lätkä & Säbä ehk jää- ja saalihokimess ning digitehnika erimess DigiExpo & HifiExpo.

Seega pääseb ühe pileti hinna eest mitmele üritusele.

SkiExpo on väga hea võimalus uute spordivahendite soetamiseks soodsate messihindadega. Valikuvõimalus on suur, sest kohapeal on esindatud kõik tuntumad tootjad. Murdmaasuusatamise vahendeid võib proovida lausa ehtsal lumel. Ka spordirõivaste valik on enam kui rahuldav. Tähtsa osa messiprogrammist moodustavad uute spordirõivaste lühikesed moedemonstratsioonid.

Turismisektor pakub väga head võimalust tutvuda kõikide Soome suusakeskustega ning muude talveturismi võimalustega.

2.–4.11

Ilu, tervis, mood, ehted, kellad Tervise-, ilu- ja moe- ning ehte- ja kellamess sulanduvad üheks suursündmuseks, mis peaks huvi pakkuma kõigile endast ja oma välimusest hoolivatele inimestele.

Neli üheaegselt toimuvat messi tagavad, et midagi leiab enda jaoks igaüks. Ei ole ju palju inimesi, keda terviseteemad ei huvitaks. Messil saab teavet näiteks erinevate toitude tervislikkuse kohta, kusjuures eriti suurt rõhku pööratakse süsivesikute tähtsusele ja nende osakaalule igapäevamenüüs. Allergikud saavad uusimat teavet allergiateemadel ja toitumisspetsialistid jagavad nõuandeid muudegi haigustega seoses. Uudisena kuulub messikavasse nägemist ja optikat tutvustav üritus.

Ilumessil esitletakse uusimaid naha- ja juuksehooldustooteid ning meigitrende.

Moemessil on erilise tähelepanu all pulma- ja peokleidid. Messikülastajate silme all toimub Soome meistrivõistlus kehamaalingutes – Body Painting SM. Gold Silver Watch messi saadab kullahelk ja kalliskivide sädelus. Oma ehete ja kelladega on messile tulnud Soome tuntumad ehtekunstnikud ja kullassepad ning kvaliteetkellade maaletoojad ja edasimüüjad.

19.–21.10

Hinnad on Soomes kõrgemad kui Eestis, aga kui palju?

Burgeriindeks paljastab, et Soome üldine hinnatase on kõrgem kui Eestis, kuid oma palga eest saavad soomlased siiski rohkem.

Riikidevaheline hinnavõrdlus ei ole alati lihtne. Mainekas Briti ajaleht The Economist töötas juba 1980. aastatel välja nn Big Maci indeksi, mille abil on riigi keskmist palka teades võimalik hinnata rahva ostujõudu. Häid ideid tasub üle võtta! Lisaks oleme hinnavõrdlusse toonud Soome suurima kiirtoiduketi Hesburgeri tooted, mis on populaarsed ka Eestis. Hesburgeri indeksi põhjal saimegi ettearvatult tulemuseks, et hinnaerinevused kahel pool Soome lahte on suured ning hoolimata Soome kõrgematest hindadest ületab soomlaste ostuvõime eestlaste oma.

Hamburgeriindeks on ostuvõime kõnekas näitaja ka juhul, kui võrrelda ainult ühte toodet. Hamburger peab sama keti müügikohtades olema ühesugune kogu maailmas, kuigi selle hinda mõjutavad mitmesugused olulised majandusnäitajad nagu kohalik maksusüsteem, ettevõtte töötajate palgatase, äripindade üürid, toorainehinnad jms. Siiski lisasime võrdlusse ka muid enim müüdud tooteid eine ja suure eine näol.

Meie poolt varem läbiviidud toiduainete ostukorvi võrdlus andis kahe riigi hinnaerinevuseks 15%. Kui ostukorvist oleksid välja jäänud need toiduained, mis Eestis on kallimad kui Soomes, näiteks juust ja suhkur, siis oleks erinevus ulatunud isegi 30%. Eurostati uurimuse kohaselt on Eesti hinnataseme indeks 79 ja Soomes 125, samas kui Euroopa Liidu kahekümne seitsme riigi keskmine number on 100.

Hea elu võti Kas hea elu võti peitub toidus, veinis, kirjanduses, kunstis või muusikas? Või on vaja kõike korraga?

Seda küsimust võib uurida elamusterohkel nädalalõpul oktoobris, kui Messikeskus koondab üheks superürituseks kokku kõik, millest juttu.

Veinimessil saab maitsta rohkem või vähem eksootilisi jooke, toidumessil nautida kokakunsti saavutusi lähedalt ja kaugelt. Raamatumessil tutvustatakse selle sügise uudisteoseid ning omaette osakonnas toimub antiigimess.

Art Forum tutvustab nüüdiskunsti alates meediakunstist kuni maalideni ja keraamikast filmini. Muusikamessi raames toimub bändivõistluse Rock SM 2012 finaal.

25.–28.10

Maa tuleb linna

Burgeriindeks Big Mac

Hesburgeri

topelt juustuburger/eine/suur eine

EESTI

2.80/4.45/4.60 €

2.40/4.00/4.60 €

840 € 300 Big Maci/ 350 Hesburgerit

SOOME

4.30/6.50/7.50 €

4.60/7.40/8.40 €

3100 € 720 Big Maci/ 673 Hesburgerit

ELMA messil loovad õige meeleolu loomad.

Laste lemmiküritus sügiseses messikavas on vaieldamatult ELMA maamess, sest siis toovad messihalli elevust kari- ja lemmikloomad. Omaette suur teema on metsandus ja kõik sellega seonduv. Avatud on töötuba, kus juhendajate käe all saab tegeleda meisterdamisega. Messiruumides on välja pandud ka VM Motor Sport Show, mis tähendab, et pere meespool saab samal ajal aega veeta motosporti tutvustaval näitusel.

Kuu aega hiljem (8.–9.12) toimub Messikeskuses rahvusvaheline koertenäitus Voittaja 2012 (võitja 2012).

9.–11.11

2011 keskmine palk/ mitu burgerit saab palga eest

burger/eine/ suur eine

Kokkuvõtteks

Suurim hinnaerinevus puudutab Hesburgeri topelt juustuburgerit, mis on Eestis 47% odavam. Big Mac on aga Eestis Hesburgeri topelt juustuburgerist kallim, siit tulenebki kahe riigi 35% erinevus. Hesburgeri klientide ostujõuvõrdlus andis ühtlasema tulemuse. Soomlane sai eestlase ühe burgeri kohta 1,9 Hesburgeri topeltburgerit ja ühe Big Maci kohta 2,4. Arvestatud on brutopalka ehk makse ei ole maha võetud.

10

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Muusikali kuldajastu pärl

Pärast 40 aastat naasis Helsingi Linnateatri lavale „Viiuldaja katusel”.

Piimamees Tevje teine tulek teeb ainult rõõmu.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTO HKT/TAPIO VANHATALO

„Viiuldaja katusel” ei ole sugugi juhuslikult maailma enim mängitud muusikale. Kaasakiskuv lugu,

huumor ja meeldejäävad meloodiad on võlunud paljusid inimesi kogu maailmas. Helsingi Linnateater tegi muusikalist soomekeelse versiooni juba 1966. aastal, üsna varsti pärast maailma esmaesitlust,

Ameerika pirukas

ja sellest sai Soome kõigi aegade edukaim muusikalilavastus. Nüüd võib öelda, et oligi aeg tuua see muusikaliklassika tähtteos ka noorema generatsiooni vaatajate ette.

Peaosa ehk piimakaupmees Tevjet mängib Esko Roine, kes lõi kaasa ka 1966. aasta versioonis. „Viiuldaja katusel” lugu hakkab hargnema väikses traditsioone austavas juudi asunduses Anatevkas, mis asub kusagil Kiievi lähistel. Muusikali põhiteemaks on muutuvad ajad ja inimesed muutuste keerises. Eriti tugevalt räsivad muutuste tuuled aga Tevje peret, mis koosneb tema naisest ja viiest tütrest. Tütred ei hooli enam vanadest tavadest ning valivad kombeid eirates oma kaasad ise.

Tevje püüab endast anda parima, et hoida tasakaalus austust traditsioonide ja armastust tütarde vastu, kuid see ei ole lihtne.

Linnateatri etendus on ühtlane, näitlejad professionaalsed ja lavastus kulgeb sujuvas tempos. Sümboolne viiuldaja mängib virtuoosselt oma viiulit kord

sündmuste taustal, kord tervet lava vallutades. Esko Roine piimamees Tevjena on vaieldamatult muusikali eredaim täht, kuid samas ei varjuta teisi osatäitmisi. Tevjest hoovav isaarmastus toetab kõiki tütreid ja ka väimeeste kandidaadid sobivad orgaaniliselt lavastusse. Kõikide osatäitjate muusikalised võimed ei küündi küll Linnateatri tipptasemele, kuid laulud kõlavad siiski hästi. Eelkõige just naisnäitlejad – Anna-Maija Tuokko, Raili Raitala ja Marika Westerling vanemate tütarde rollis ning Riita Havukainen Tevje abikaasa Goldena – suutsid esietendusel veenda publikut oma heades vokaalsetes võimetes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suurejooneline muusikalilavastus, kus korraga võib laval viibida isegi 50 inimest, pakkus igati nauditava elamuse. „Viiuldaja katusel” esietendus toimus Linnateatris 29. augustil ja reaetendusi on planeeritud kogu hooajaks. Täpsem mängukava on üleval Hel-

Rokisügise kroon Muse

„American Pie” on Don McLeani tuntuim lugu, mille muusik lindistas ise 1971. aastal. Veel tuntuma versiooni tegi loost Madonna 2000. aastal. McLean ei ole aga mingi ühehitimees, sest lisaks „American Pie” loole on ta 40aastase karjääri jooksul välja andnud veel paarkümmend plaati. McLean on hetkel oma karjääri tähistamise turneel, mis kannab nime „40th Anniversary Tour – Don McLean”. Soomes toimuvad kontserdid Turus ja Helsingis.

singi Linnateatri koduleheküljel – www.hkt.fi.

■ Helsingi Linnateater, Ensi linja 2. Piletimüügikassa on avatud 9–18, pileteid saab osta ka etenduse toimumise päeval kuni etenduse alguseni. Tel +358 (0) 9 3940 22.

Europe tuuritab jälle Meloodilist hardrokki mängiv rootslaste Europe sai tuntuks megahitiga „The Final Countdown”. Karjääri tipul 1991. aastal tõmbus bänd avalikkusest tagasi, kuid otsustas aastal 2004 teha comeback’i. Võib öelda, et päris endist kuulsust pole bänd enam saavutanud ning Soomeski esinetakse vaid paaril väiksema staadionil Oulus ja Helsingis.

Muse on vaieldamatult tänapäeva huvitavamaid Briti bände. Londoni olümpia lõpukontserdil esinenud Muse annab septembri lõpus välja uue plaadi „The 2nd Law“, millega bänd alustab ka maailmaturneed. Helsingisse jõuab Muse detsembris.

13.11 Finlandia-talo, Helsingi 14.11 Logomo, Turu

AASTAST 1964 „Viiuldaja katusel” põhineb Šolem Alejchemi (1859–1916) jutustusel „Piimamees Tevje”. Muusikali libreto autor on Joseph Stein, laulusõnad kirjutas Sheldon Harnick ja muusika Jerry Bock. Pealkiri on laenatud Marc Chagallilt, kelle Ida-Euroopa juutide elu käsitlevatel maalidel on katusel viiulit mängiv mees sageli esinev motiiv. Viiuldaja kujund sümboliseerib ellujäämist keerulistel aegadel. „Viiuldaja katusel” esietendus oli 1964. aastal New Yorgis ja lavastust saatis erakordne menu. Tegemist on ühe kõigi aegade edukama muusikaliga, mida jätkuvalt lavastatakse ja mängitakse igal pool maailmas. Muusikalist on tehtud ka mitu filmiversiooni.

Tuntumad laulud on „Rikas mees” ja „Tõuseb päike, loojub päike”.

20.12 Club Teatria, Oulu 21.12 The Circus, Helsingi

10.12 Hartwall Areena, Helsingi

Sümbolismi meistrite kunst

Filmiprojektile pühendet näitus

Näitus „Sümbolismi maastik 1880–1910” tutvustab Euroopa kunsti tähelepanuväärse nähtuse suurimaid nimesid. Üllatav, et Ateneumi, Amsterdami Van Goghi Muuseumi ja Šoti Rahvusgalerii koostöös sündinud näitus on esimene suurem sümbolistlikku maalikunsti tutvustav rahvusvaheline näitus üldse. Näitusele valiti 52 kunstniku tööd, kelle seas on palju tutvustamist mittevajavaid nimesid nagu Vincent van Gogh, Claude Monet, Paul Gauguin, James McNeill Whistler, Piet Mondrian, Edvard Munch, Paul Signac ja Vassili Kandinsky.

Lisaks nendele kuulsatele nimedele on väljas ka rahvusvaheliselt vähem tuntud kunstnike tööd. Soome kunstnikest on välja pandud Albert Edelfeldti, Akseli Gallen-Kallela, Hugo Simbergi ja Ellen Thesleffi maale.

Näitusele lennutatakse teoseid kohale Musée d’Orsayst Pariisis, Tate’ist Londonis, MoMAst New Yorgis, Munchi muuseumist Norras ja Vene kunstimuuseumist Peterburis. Lisaks

„Iron Sky” on Soome kõigi aegade kalleim filmiprojekt. Selles mustas komöödias ründavad pärast sõda Kuule kolinud natsid 70 aastat hiljem taas Maad. „Iron Sky” tiim väntas oma esimese filmi „Star Wreck” valmis taskuraha abil ning erakordse kiirusega kodumaja keldris. Teine projekt „Iron Sky” on toodetud suure eelarvega ning sotsiaalmeedia abi kasutades. „Making of Iron Sky” näitusele on välja pandud filmi tootmisega seotud esemed alates rekvisiitidest kostüümideni ja käsikirjadest minimudeliteni. Filmi režissöör on Timo Vuorensola. Film on pälvinud mitmeid preemiaid, muu seas Hõbedane Méliès auhinna ja publikuauhinna Brüsseli rahvus-

Vincent van Goghi ”Külvaja” (1888).

Van Gogh Museum, Amsterdam. võib näha parematest erakogudest laenuks saadud töid.

16.11.12–17.2.13 kunstimuuseum Ateneum, Helsingi

vahelisel fantaasiafilmide festivalil. Näitus sai teoks tänu Helsingi Kunstimuuseumi ja Blind Spot Pictures koostööle.

28.9.12–20.1.13 Helsingi Kunstimuuseum, Tennispalatsi

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

11

Kunstilise juhi hüvastijätt Rahvusooperis Mikko Francki viimasel ooperihooajal saab nautida Verdit, prantsuse ja 20. sajandi ooperimuusikat.

Viiulivirtuoos Inglismaalt Rahvusooperi sügishooaja täht sopran Karita Mattila.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTO RAHVUSOOPER/HEIKKI TUULI

Rahvusooperi 2012–2013 hooaeg on Mikko Francki viimane aasta teatri kunstilise juhi ja peadirigendina. Franck on peadirigendi ametis olnud alates 2006. ja kunstiline juht 2008. aastast. 2013. aasta sügisel alustab Rahvusooper oma hooaega uue kunstilise juhiga, kelleks saab Lilli Paasikivi.

Mikko Francki viimasel hooajal on kavas mängida veel Verdit ning prantsuse ja 20. sajandi ooperimuusikat. Hooaja avab sopran Karita Mattila Leoš Janáčeki

ooperiga „Makropulose juhtum” ning hooaja lõpetab kevadel Richard Wagneri „Tristan ja Isolde”.

Vahepeal saab nautida veel uusi lavastusi, mille seas on Giuseppe Verdi „Don Carlos”, Jules Massenet’ ooper „Thaïs”, Béla Bartóki „Hertsog Sinihabeme loss” ning Ruggero Leoncavallo „Pajatsid”.

Vanast mängukavast saab endiselt näha Verdi oopereid „Aida”, „Rigoletto”, „La Traviata” ja „Maskiball”. Teistest menulavastustest jätkavad Mozarti „Võluflööt” ja „Figaro pulm”, Donizetti „Armujook” ja Puccini „Tosca”. Ka eelmisel hooajal lavale jõudnud

„Robin Hood” on jätkuvalt mängukavas.

■

KOIT SOASEPP RAHVUSOOPERI SOLISTIKS Augustist kuulub Soome Rahvusooperi solistide koosseisu ka eestlasest bass Koit Soasepp.

Helsingi laval on Soasepp erinevates rollides solistina stažeerinud juba kaks aastat, lauldud rollide hulka kuuluvad Jevgeni Onegin, Robin Hood, Väike John ja Pimen „Boriss Godunovist”. Jaakko Ryhäneni käe all Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppinud Soasepp on üles astunud ka Eesti ja Läti rahvusooperites.

Suureks kasvanud viiuldajast imelaps ja paha poiss Nigel Kennedy annab sügisel Helsingis kontserte.

Nigel Kennedy õppis kõigepealt Inglismaal Yehudi Menuhini juures, seejärel siirdus Juilliardi muusikakooli New Yorgis. Kennedy debüüt Londonis toimus Royal Festival Hallis 1977. aastal ja Berliinis koos Filharmoonikutega 1980. aastal. 1985. aastal avaldas ta oma esimese eduka albumi Edward Elgari viiulikontserdi salvestusega.

1990. aastate alguses tegeles Kennedy hoogsalt mainekujundusega, ärritades punkariks hakates Inglise klassikalise muusika ringkondi. Üsna varsti pärast seda tegi ta lühikese kõrvalepõike ka

rokkmuusikase. Rohkem kui 25 aastat kestnud karjääri jooksul on Kennedy ehk kõige rohkem tunnustust pälvinud Vivaldi „Nelja aastaajaga”, mida on müüdud miljoneid plaate. Kennedy eripära on erinevate muusikastiilide miksimine klassikalise muusikaga. Kennedy mängib mitmel spetsiaalselt talle valmistatud viiulil, kuid kõige hinnalisem viiul tema kollektsioonis on 1732. aastast pärit Carlo Bergonzi. Helsingis esineb viiulivirtuoos koos The Nigel Kennedy Quintet grupi muusikutega.

30.9 Muusikamaja, Helsingi

Tangopidu

Tipptenor ERSO solistina Tenor Joseph Calleja esineb Helsingi Muusikamajas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel, mida juhatab Itaalia dirigent.

Hetkel on raketina muusikataevasse sööstmas maltalane Joseph Calleja, kelle karjäär näib kulgevat vääramatult tõusujoones. Rahvusvaheline ajakirjandus kasutab noore tenori kohta ainult ülivõrdeid, kõrvutades teda minevikutähtedega nagu Jussi Björling, Beniamino Gigli ja isegi Enrico Caruso. Võimsa kiirenduse Calleja karjäärile andis 2011. aasta detsembris esinemine Stockholmis Nobeli preemiate üleandmisel.

Helsingis toimuvat kontserti juhatab itaallane Giuliano Carella.

Instrumentaalse poole eest vastutab ERSO, kes esineb Helsingi uues Muusikamajas esimest korda.

8.10 Muusikamaja, Helsingi

Maailma üks enim tunnustust pälvinud tangotruppe Tango Pasión tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat suurejoonelise etendusega tulvil tantsu ja muusikat.

Argentiina tangotantsijad trupist Tango Pasión on hämmastanud kolme mandri publikut juba 1992. aastast alates. Paarikümnest tantsijast ja muusikust koosnev Tango Pasión on vaieldamatult maailma parim tangoetendustele spetsialiseerunud showtrupp.

Tango Pasióni 20. sünnipäev on ühtlasi tõeline tangopidu, kuhu on koondatud grupi sensuaalseimad tantsud, parimad laulud ja võrratu musitseerimisoskus.

Soomes teeb trupp miniturnee, mille sisse jäävad esinemised Lahtis Sibeliustalos, Tampere-talos, kaks etendust Turus Logomos ja viis etendust Savoy teatris Helsingis.

14.–22.11 Lahti, Tampere, Turu ja Helsingi

12

turism

LUBATA

Ainulaadne talv Lapimaa talv on pikk, külm ja pime.

Talv jõuab Lapimaale enam-vähem oktoobri keskel, peaaegu kuu aega varem kui mujal Soomes ning on aastaaegadest pikim, kestes isegi kuni 200 päeva. Püsiv lumikate sajab lõpututele väljadele maha umbes kaks nädalat pärast talve algust ja muutub kuni märtsini ainult paksemaks. Pole siis ime, et Lapimaal on võimalusi talispordi ja muude lund nõudvate harrastustega tegeleda rohkem kui kusagil mujal. Ainulaadseid talveelamusi võib nautida põhjapolaarjoonest veelgi kaugemal põhjas, kus osa talvest kestab polaaröö. See tähendab, et päike horisondist kõrgemale ei tõusegi.

Soome põhjapoolseimas nurgas kestab pidev pimedus isegi 51 päeva. Pimedusse toovad valgust virmalised – Aurora borealis. ■

Põhja-Soomes oodatakse lund juba oktoobris, kui algamas on kiire sügistalvine turismihooaeg.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTOD ROVANIEMI TURISMIPILTIDE KATALOOG

Salapärased virmalised (Aurora borealis), millel on tähtis koht põhjarahvaste müütides.

Foto Miikka Niemi/ Flatlight Films.

Suusahooaeg kuulutatakse paljudes talispordikeskustes lumest hoolimata välja juba oktoobris.

Näiteks Vuokattis ja Saariselkäs avatakse suusarajad igal aastal 10. oktoobril või äärmisel juhul mõni päev hiljem. Vajalik valge vaip saadakse radadele eelmisest hooajast alles jäänud ja ülesuve säilitatud lumest. Nimelt hoitakse mullust lund terve kuuma suve jooksul ülisuurtes kogustes saepuru all.

Mäesuusatamine läheb lahti siis, kui temperatuur langeb alla nulli ja püsib seal mõned päevad.

Siis tuuakse välja lumemasinad ja tehakse nõlvad valgeks. Suuremate keskuste lumekahurid puistavad mõne päeva jooksul radadele suusatamiseks piisavalt lund, kuid taevast langenud looduslik lumi on alati teretulnud ka mägiradadel.

Argine aktiivpuhkus Võimas suusasündmus Rukal maailma karikavõistluse avanädalavahetusel. Foto Jkpromo.Com/Patrick Forsblom.

Mäe- ja murdmaasuusatamine, lumelauasõit, safarid ja avastusretked, talisuplus, räätsa- ja saanimatkad, talikalapüük ja veel palju-palju muud – Lapimaa suusakeskustes tegevusest puudust ei tule ning ka aega kõigest osasaamiseks jätkub.

TEKST JUKKA ARPONEN

Põhjapoolsed suusakeskused pakuvad suurepäraseid võimalusi talispordiks.

Mäesuusatajatele on Lapimaa suuremates keskustes elu hõlbustamiseks kehtestatud ühtne piletisüsteem, mis annab õiguse ühe ja sama piletiga mäest all lasta mitmes suusakeskuses. Ühispiletid kehtivad Olos-Pallasel, Ylläsel ja Levil. Super Ski passiga saab mäest alla lasta lõputu arv kordi kuuel järjestikulisel päeval ühe nädala jooksul. Piletiomanikul on võimalik kasutada rohkem kui 60 lifti ja laskumiseks 120 rada.

Murdmaasuusaradu on igas suusakeskuses kümneid kilomeetreid ning Lapimaal kokku tuhandeid kilomeetreid. Kui suusatamine huvi ei paku, võib imelistel maastikel ringi rännata lumeräätsadega – ka see on igati mõnus liikumisviis. Kõikvõimalikke vahendeid igavuse peletamiseks saab rentida vastavatest laenutuspunktidest, mis tähendab, et kõik ei pea endal kaasas olema. Ka enne kalli lumelaua, suuskade või lumeräätsade soetamist tasub esmalt

proovida laenutatud vahendeid, et selgitada, kas tegevus üldse meeldib.

Aktiivpuhkuseks pakutavad võimalused on erinevates suusakeskustes suhteliselt ühesugused.

Mitmesugused safarid kuuluvad iga suusakeskuse repertuaari. Valida on erineva pikkusega mootorsaani-, põdra- ja kelgumatkade vahel. Ka talikalastus ehk sikuskapüük on paljudes kohtades võimalik. Saak võib olla üllatavalt rikkalik ning kui veab, satub puhtast tundrajärvest konksu otsa isegi mägihõrnas ehk paalia.

Talisuplust peaks soovitama kõigile. Soojast saunast ei tohi siiski hüpata otse külma vette, vaid alguses tuleb natuke maha jahtuda. Nullkraadisesse vette sulpsamine on eriliselt värskendav ning pole kaugeltki nii äärmuslik tegu, kui alguses tundub. Sobivaid kaldaäärseid saunu, mille juurde on raiutud jääaugud, leidub paljudes kohtades.

■

Lumest sõltub palju, sest talvehooaja algus on kodumaises suusaturismis kiire ja otsustav aeg.

Kui lõuna pool valitseb veel kuldne sügis ja lumesajust ei nähta undki,

Norra

Inari

Kilpisjärvi

Sa sel

Pallas

Olos

Rootsi

Ylläs

Levi

Soda Kittilä

Luosto

Polaarjoon

Rovaniemi

P

Ranua Kemi

Koerarakendiga pääseb talvel iga

Ka lastele leidub sobiva suurusega m

urism

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

13

AKSE LUND lt loodetavasti peatse

siis innukamad talispordihuvilised reisivad sinna, kus maa juba lumega kaetud – Lapimaale. Nüüdseks on ka keskeurooplased avastanud, et Soome suusakeskused toovad

Venemaa

Inari Siida Ivalo Saariselkä

evi

hooaja alguse varasemale ajale ning paljude maade suusakoondised on hakanud siin oma treeninglaagreid korraldama.

Levil oodatakse lund ja külmakraade rohkem kui kusagil mujal.

Seal korraldatakse rahvusvahelise suusaliidu maailmakarikavõistlusi slaalomisõidus. Suusaspordi suursündmus toimub 10.– 11. novembril, mis tähendab, et vähemalt nädalajagu varem peab radadel olema piisavas koguses lund. Näiteks eelmisel aastal jäi võistlus ära ebatavaliselt pika ja sooja sügise tõttu. Lisaks maailmakarika osavõistlustele toimub Levil novembri lõpus kaks meeste slaalomivõistlust ja kaks meeste suurslaalomi Euroopa karika osavõistlust.

Pisut rohkem lõuna poole ehk Rukal toimub talispordi supernädalavahetus, mis leiab aset

novembri lõpus ja detsembri alguses (30.11–2.12). Siis toimub Nordic Opening ehk erinevate suusaalade ja mäehüppe maailmakarika ühisvõistlus. Kavas on 10 maailmakarika osavõistlust, kus osaleb üle 400 sportlase 30 riigist. Pealtvaatajaid on kogunenud ligikaudu 25 000, keda peale spordi meelitab ka suursündmusega kaasnev lisaprogramm. Kõikvõimalike ürituste nimekiri on pikk ja kirju, mis tähendab, et meeleolu on kindlasti laes ka võistlustele järgnevatel õhtustel pidudel.

Enne lume tulekut on Lapimaa tõmbenumbriks sügisese looduse värviküllus, mida lõunasoomlased käivad nautimas lausa suurte bussitäite kaupa. Kõige kaunim on loodus kesksügisel, Lapimaast lõuna poole jäävates piirkondades pisut hiljem.

■

Perepuhkuse kohustuslikud peatused

Sodankylä

tilä Luosto

emi

Pyhä Ruka

Ranua

mi

Kuusamo IsoSyöte

TEKST JUKKA ARPONEN

talvel igale poole.

urusega mootorkelke.

Talisuplus ergutab ja tervistab.

Ranua Zoo on maailma põhjapoolseim loomaaed. Seal elutseb palju arktiliste oludega kohanenud loomi nagu jääkarud, hundid ja põhjapõdrad. Nende elupaigaks on suured, võimalikult looduslähedaste tingimustega aedikud, kus külastajatel on neid hõlbus jälgida. Loomaaias elab umbes 200 looma. Suurem osa loomadest naudib õues olemist ka talvel.

Ranua Zoo asub 80 km Rovaniemist lõuna poole ning see on avatud iga päev aasta läbi.

Jõuluvana on teadagi tuntuim soomlane välismaal ning Rovaniemi ametlikult Jõuluvana kodukant.

Tegelikult on polaarjoone lähedal koguni kaks Jõuluvanaga seotud paika – Pajaküla ja Santa Park.

Pajakülas tegutseb Jõuluvana aasta läbi. Külalised leiavad siit mitmesuguseid meelelahutusvõimalusi, toredaid värkstube, restorane ja poode.

Santa Park on Jõuluvana kodukoobas, kus asub ka päkapikukool, Jõuluvana töötuba, Jääprintsessi jäägalerii, hiigelsuur Lumepall ja Postkontor. Teenindava personali hulka kuulub ka aktiivne päkapikkude jõuk. Santa Park on avatud 24. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 iga päev kell 10.00–18.00.

Pajaküla ja Santa Park asuvad üksteisest vaid kilomeetri kaugusel ning kõigest kaheksa kilomeetrit Rovaniemi keskusest.

■

Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest.

Maitsvad, suured portsjonid.

Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 â‚Ź Loomaliha grillpihv 12.50 â‚Ź

Eteläesplanadi 24

Forum Mannerheimintie 20

Tel +358 9 611 217 E-T 10.30-23 K-L 10.30-24, P 12-22

Tel +358 9 694 4207 E-R 10.30-21 L 10.30-19, P 11-19

Loe lehte internetis

www.manhattansteakhouse.fi

STEAK HOUSE ALATES AASTAST 1986

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab ! millal näha tasub EESTI KEELES

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID HELSINGI

-

LAHTI

-

SOOME KEVAD 2012

S 26 UU Lk KAART HELSINGI

TAMPERE

Tere tulemast!

Kevademärgid looduses ja inimestes Uuenenud lþbustuspargid suve ootel Jäähoki MM-vþistlused Helsingis

Aastatellimus (4 numbrit): 6.50 EUR Tellin The Baltic Guide- lehe aastaks, palun!

Disainipealinn maailmas ja tänavapildis

Kevadine lumeturism

LAPIMAAL

Tellimus

VAATA VĂ•I KIRJUTA KA INTERNETIS $$$ ! " % ! ! "

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

nimi....................................................................................... ettevĂľte................................................................................. aadress................................................................................... tel..........................................................................................

www.balticguide.ee

Kas plaanid tulla Soom e þppima vþi tÜÜle?

Infot Helsingi piirkonna kohta!

Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni teenuste kohta. www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome Ăźhiskonnas.

Vajad teavet vabaajaveetmise kohta?

Kaass murrad pead, kuiida K s leida elamispind, tÜÜk oht vþi soome keele kursu s?

Infot soome keele kursuste kohta leiad: www.finnishcourses.fi

Tule Infopankkisse!

Meilt saad igapäevastele kßsimustele vastuseid eesti keeles. |

|

|

中文

kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

15

Disainipealinn purustab turismirekordeid Maailma disainipealinn meelitab turiste rekordkoguses nii Helsingisse, Espoosse, Vantaasse kui Lahtisse.

TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID WDC HELSINGI

Disainipealinn 2012 projektis osalenud linnad on turistide arvu tõusuga rahul. Usutakse, et prognoositud viieprotsendiline ööbimiste kasv saab aasta lõpuks teoks.

2011. aastaga võrreldes kasvas majutusasutustes registreeritud ööbimiste arv jaanuarist maini Helsingis 3,5 %, Espoos 22,3 %, Vantaas 4,5% ja Lahtis 3%. Juba 2011. aastal oli ööbimiste arvu kasv märkimisväärne, seega on üldine elavnemine turismiäris eriti märgatav.

Turismiarenduskeskuse andmete põhjal oli jaanuarist maini majanduskasv Soome turismivaldkonnas Põhjamaade suurim, ööbimisi lisandus üle 11%. Kõiki tegureid arvestades kasvab aga turism kogu riigis kokku tänavu

selgelt aeglasemalt kui eelmistel aastatel.

Disainipealinna turismi traditsiooniline kõrghooaeg kestab juunist augustini. Septembrisse plaanitud arvukad disainiaasta üritused loovad eeldused turistide arvu kasvuks veel sügiselgi.

Helsingis, Espoos, Vantaas ja Lahtis ennustatakse, et turismi- ja teenindussektor võivad aasta lõppedes tulemustega rahule jääda. „Disainipealinna-aasta on mõjutanud oluliselt turistide arvu ja Helsingile pööratud väga suur rahvusvaheline tähelepanu loob aluse positiivsele arengule ka lähiaastateks,” kommenteeris oma nägemust turismijuht Tuulikki Becker Helsingi Turismi- ja Konverentsibüroost.

Ka Helsingi sadama reisiliiklus on terve aasta olnud tõusu-

lainel. Võrreldes eelmise aastaga on reisijatearvu kasv jaanuarist maini olnud 5%. Rahvusvaheliste kruiisilaevadega seoses räägitakse kõigi aegade rekorditest. Ennustuste kohaselt saabub Helsingisse umbes 400 000 rahvusvahelist kruiisituristi, mis on ühtlasi suurim vastav arv läbi aegade.

Reisijad on lisaks tavapärastele vaatamisväärsustele võtnud ette ka jalutuskäike disainiaasta uutesse sihtpunktidesse. Helsingi tõmbenumbriks on Kampi kabel, Paviljon ja HI Design 2012 näitus Kaablitehases. WeeGee näitusekeskus Espoos ja Vantaas asuv Heureka meelitavad samuti külastajaid. Lahtis pakutakse linna külalistele koguni jalgrattaretki.

■

Tulevikudisain teaduskeskuses Ka teaduskeskus Heureka osaleb disainipealinna Vantaa-projektis.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTO HEUREKA / VILLE EERIKÄINEN

Heureka näitus „20X0 – Matk tulevikku” on osa disainipealinna tervikprojektist, mis hõlmab peale Helsingi veel tervet rida väiksemaid linnu, sealhulgas Vantaat.

Tulevikulinnale pühendatud näitusel on võimalik tutvuda teadlaste visioonidega võimalikust tulevikuelust, liiklusest, tervishoiust ja tarbimisest. Tulevikuretk toi-

mub virtuaalsel metroorongil.

Sihtkohas ootab ees läbimõeldud ülesehitusega haarav näitus, kus erinevaid eluvaldkondi esitletakse sellistena, millised nad tõenäoliselt tulevikus olla võiksid. Vaataja tähelepanu juhitakse ka arengut mõjutavatele teguritele. Külastajatele püütakse näidata, kuidas me ise tuleviku kujunemist mõjutame ja mis meid ees ootamas on.

■

Kuni 27.1.2013 Heureka, Vantaa

Andy Warhol kasutas oma nägemuse teostamiseks pintslit. BMW Art Car.

Maailma kalleim BMW

Autost saab kunstiteos, kui seda värvib õige kunstnik.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD EMMA

BMW Art Car on kogu maailmas tuntud kunstinähtus. Nagu paljud head asjad, sai ka see alguse juhuslikult. Nimelt armastab Prantsuse oksjoniärimees Hervé Poulain oma elus üle kõige kahte asja – võidusõitu ja kunsti. Valmistudes 1975. aastal Le Mansi vastupidavussõiduks, palus ta oma auto välimuse muutmisel abi USA skulptorilt Alexander Calderilt.

Sellest kohtumisest sündis täiesti ainulaadne BMW võidusõiduauto ja ühtlasi esimene BMW Art Car. Kõigi BMW Art Car kollektsiooni kuuluvate taieste aluseks on kas võidusõiduautod või tavalised saritootmisest tulnud autod. Insenerimõtte tulemusena valminud auto antakse üle BMW poolt vali-

tud tippkunstnikule. Nii on täna- kunsti muuseumis EMMA ning seks sündinud 17 ainulaadset kuns- see on avatud kuni oktoobri lõputiteost. Neist kuut on nüüd võimalik ni. EMMA on Soome suurimaid esmakordselt Soomes näha. kunstimuuseume. Näituse kuulBMW Art Car kollektsiooni saim nimi on Andy Warhol, kelle autosid on seni eksponeeritud käega ülemaalitud auto on tõenäovaid erilistel disainiüritustel ja liselt maailma kalleim bemar. kunstinäitustel üle kogu maailma. ■ Näitusepaikade seas on olnud Louvre ja Guggenheimi muuseumid New Yorgis ja Bilbaos. Püsinäitus asub BMW muuseumis Münchenis.

Soome BMW Art Car näitus, mis on osa Helsingi kui 2012. aasta disainipealinna üritustest, avati septembri alguAlexander Calderi kunstiteos. ses Espoo moodsa

Festivali avalöögi andis Bon Iver.

Flow Festival kasvab ja areneb Helsingi Suvilahti igaaastane Flow Festival lõi tänavu publikurekordeid.

TEKST HETA HUTTUNEN, FOTO MINTTU MAIJALA

Urbanistlikku kultuuri ja mitmenäolist muusikat ühendav Flow Festival kasvab aasta-aastalt suuremaks. Algul pea tundmatu muusikaüritus on lühikese ajaga muutunud iga stiiliteadliku noore elus suve lahutamatuks osaks. Augustis üheksandat korda toimunud festivalist võttis osa rekordilised 63 000 külastajat.

Kolmapäevase avakontserdi tõmbenumbriks olid USAst pärit Bon Iver, energiline rootslane Lykke Li ning Islandi legend Björk. Lisaks välismaistele magnetitele astusid üles ka paljud kohalikud artistid, nagu reggae-laul-

ja Jukka Poikaa ja räppar Karri Koiraa. Flow Festival ongi tuntud mitmekülgse muusikavaliku ning selle poolest, et esinemisvõimalusi antakse ka vähetuntud artistidele ja bändidele.

Lisaks muusikale pöörab Flow erilist tähelepanu külastajate toitlustamisele ning üldise õhkkonna loomisele. Sel suvel pakuti festivalialal näiteks Kabuki suussulavaid sushi’sid, Vegemesta köögiviljaburgereid ja The Tasty Dog kuumi viinerisaiu.

Festivalikavas oli veel diskussioone, filme ja disaini, mis tähendab, et tänavu ei jäetud kõrvale ka visuaalseid kunste.

■

16

ost Dinosauruste turnee

Surematu Michael Jackson

„Walking With Dinosaurs – The Arena Spectacular” sai alguse Austraalias 2007. aastal.

Tohutu publikumenu saatis etendust läbi Põhja-Ameerika Euroopani ning üldse näidati dinosaurusi kokku 1746 korral 206 linnas.

Publikut kogus tuur 7,3 miljonit. Show’ käigus saab näha 15 dinosaurust, kelle seas on ka Tyrannosaurus rex ja 19 m kõrge ja 17 m pikk Brachiosaurus. Saurused on nii tõetruu välimuse ja suurusega, nagu oleks nad alles hiljuti mõnest kaugemast kolkast kinni püütud.

Cirque du Soleil’„Michael Jackson – The Immortal World Tour” tiirutab kõigepealt Põhja-Ameerikas ja jõuab pärast seda Euroopasse. Tegemist on fantaasiaküllase etendusega, õnnestunud sünteesiga tantsust, muusikast ja visuaalsetest efektidest, mis viib publiku popkuninga loomingulisse maailma. Show on sündinud koostöös Jacksoni pärijatega ning kujutab endast austusavaldust varalahkunud artistile. Ütlematagi selge, et etendusel kuuleb kõiki Jacksoni suuremaid hitte nagu „Thriller”, „Bad Billy Jean” jne.

5.–6.11 Hartwall Areena, Helsingi

1.–4.11 7 etteastet, Hartwall Areena, Helsingi

Elegants eelkõige

Kämp galerii pakub huvitavat valikut elegantseid rõivaid.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Kokku asub galeriis rohkem kui 50 kauplust ja 11 restorani. Esindatud on tuntud rahvusvahelised kaubamärgid – Guess, Hilfiger jt.

Lisaks veel sellised brändid, mis seni Eestis veel kuigi tuntud ei ole. Näiteks H&M noorem vend COS – Rootsi firma, mille disainerid töötavad Londonis. COS müüb ajatu mulje jätvaid universaalseid, peamiselt trikotaažrõivaid: sirged klassikalised lõiked, puhtad värvid – must, hall, valge, beež, oranž, roosa, salatiroheline.

Olemas on nii naiste-, meeste- kui lastekollektsioonid. Pluus maksab 40–60, kleit 80–100 eurot.

Või siis Karen Millen – Kämpist leiab ka selle Briti rõivabrändi ebatavaliselt eredavärvilisi ja originaalse lõikega ekstravagantseid kleite. Kleidid sobivad kõigile neile, kes ei taha rahvahulgas kahe silma vahele jääda. Kleidi hind on 199 eurot.

Schoffa poes müüdavad riided pakuvad tõenäoliselt huvi sihikindlatele meestele, kes püüavad oma rõivavalikul ajaga kaasas käia. Siit saab kõik vajaliku – nii pintsaku kui särgi, ehkki lipsu valimine võib värvide ja mustrite rohkuse tõttu rohkem süvenemist nõuda. Pintsaku hind võib olla 320 eurot. Oskar Jacobsoni rõivad on loodud klassikalist stiili eelistavatele härras-

Esindatud on nii kuulsad, kuid ka Eestis veel tundmatud brändid.

meestele: pintsakud, kardiganid, džemprid, särgid ja lipsud. Pintsaku hind võib ulatuda 645 euroni, päevasärk maksta 138 eurot.

Esindatud on ka Peak Performance’i spordi- ja vabaajariided.

Kapteenska kaupluses pakutakse country house stiilis rõivaid firma-

delt Barbour, Aidle, Saint James, Mat de Misaine.

Marina di Rinaldi ja Persona on kohal nii kaupluste kui outlet-poodidega. Outlet’is on hinnad kuni kaks korda odavamad: topi omanikuks võib saada 60–70, jaki või seeliku 120–130 euro eest. Ja muidugi Mari-

Kämp galerii – 50 kauplust ja 11 restorani.

mekko, kus värvikad ja lihtsad mustrid kaunistavad kõike alates märkmikest kuni lipsude ja termoste, voodipesu ja kosmeetikakottideni.

Kämpis leidub ka kosmeetikapoode, kunstigalerii ja käsitsi valmistatud Prantsuse šokolaadi müüv kauplus. 0-korrusel müüak-

Kübarad ja kleidid

Kui Pariisis torkavad kõigepealt silma tõsiste nägudega turvameeste hordid, siis Helsingis ei tunne te end halvasti ka midagi ostmata kaupluses ringi vaadates. Aga sees kohtab ikka neid samu aktiivseid poodlejaid, keda mujalgi – Aasiast pärit turiste.

Muidugi tõmbab endale koheselt tähelepanu mahukas Louis Vuittoni kohver aastast 1901, mille juures on selgitav kiri, et see sai valmistatud reisihimulise moedaami tarbeks ning et kohver mahutab kuus kübarat. Mida öelda müügil oleva kauba kohta?

Vuitton on Vuitton on Vuitton.

Nanso boutique pakub moeteadlikele naistele läbinisti maiseid rõõme kaunite rõivaste näol.

Nanso on kuulus Soome kaubamärk, mis võib uhkustada sellega, et 95% toodangust valmib Soomes – alates lõngast, millest kootakse trikotaažkangas.

Tegemist on pigem küpsematele

KUIDAS LEIDA? Kämp galerii Pohjoisesplanadi 33, Helsingi (Sissepääs Pohjoisesplanadi, Mikonkatu, Aleksanterinkatu ja Kluuvikatu tänavatelt.)

daamidele mõeldud kvaliteetsete rõivaesemetega. Paljud kleidid on disainitud nii, et päeval saab neid kanda kontoris ja õhtul aksessuaare muutes minna teatrisse või õhtusöögile. Selle aasta esimese erikollektsiooni Nansole kujundas ka Prantsusmaal hästituntud Soome moelooja Anna Ruohonen, kes avab sügisel Pariisis oma concept store’i. Kleitide hinnad jäävad keskmiselt 70–90 euro vahemikku.

■

Prantsuse eliitkaubamärgi Louis Vuittoni kauplus Esplanadil ei ole võib-olla nii uhkelt dekoreeritud kui Champs-Élyséel, kuid on see-eest tunduvalt demokraatlikum kui moepealinnas.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

se Bang & Olufseni ning Sony elektroonikat. ■

KUIDAS LEIDA? 95% Nanso toodangust valmib Soomes.

Louis Vuitton Pohjoisesplanadi 35, Helsingi Nanso, Mikonkatu 2, Helsingi

ud

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

Tippkitarrist Steve Vai

17

Steel Panther – äärmuslik metallimuusika

Steve Vai jõuab oma turneega nii Soome kui Eestisse. Uus sooloplaat „The Story of Light“ anti välja 14. augustil ning sama nime kannab ka maailmaturnee. Maailma kiireimate ja tuntuimate kitarristide hulka kuuluv Steve Vai alustas oma karjääri Frank Zappa bändis kolm aastakümmet tagasi. Hiljem koos erinevate tegijatega, nagu Whitesnake, Motörhead, David Lee Roth ja Ozzy Osourne, plaate salvestanud Vai on kõige enam tuntust kogunud siiski soolokarjääriga.

Metsikute esinemiste, vaimukate sõnade ja värvikate kostüümide poolest tuntud USA bänd Steel Panther jätkab rokkides oma turneed, saabudes sügisel juba teist korda sel aastal Soome. Muusikaliste eeskujudena teeb Steel Panther kummarduse kaheksakümnendate aastate bändidele nagu Mötley Crüe ja Poison.

12.10 Rock Café, Tallinn 22.10 Pakkahuone, Tampere 23.10 Circus, Helsingi

21.10 The Circus, Helsingi

Kodin1 rõõmustab värvidega Helsingis avati Kaisaniemenkatu tänaval uus suur sisustuskaupadele spetsialiseerunud kaubamaja Kodin Ykkönen.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Siit võib ammutada sisustusideid.

Kodin1 on osa soomlaste suurest, kodukaupu müüvate kaubamajade ketist. Kodin Ykkönen on tuntud selle poolest, et poed on avatud seitse päeva nädalas. Teiseks teatakse ketti eriti laia tootevaliku tõttu: siin on esindatud tohutu hulk tunnustatud kaubamärke, näiteks Finlayson, Vallila, Fiskars, Hackman, Sony, Philips, Canon, LEGO, Anno jpt. Iga kuu ilmub müügile uus rabav valik kaupu ja tehakse arvukalt sooduspakkumisi.

Uus Kodin Ykkönen paistab silma hea lauanõude valikuga – müügil on Villeroy & Bochi, Iittala, Arabia ja teiste hinnatud kaubamärkide serviisid. Valik on tõesti rikkalik alates rõhutatult lakoonilise joonega minimalistlikest nõudest kuni retrohõnguliste, küllusliku lillelise dekooriga serviisideni. Loomulikult saab kaubamajast osta vajalikke masinaid alates kohvikeetjatest ja lokitangidest kuni tolmuimejateni. Palju on meelitavaid sooduspakkumisi – hinnad võivad olla algsest kuni poole odavamad.

Palju mööblit: lauad, toolid, voodid, madratsid, garderoobikapid. Ohtralt valgusteid, erikujulisi peegleid. Suur plakatite valik (30×91,5 ja 61×91,5 cm) ja hiiglaslikud seinakellad, mille läbimõõt on 60 cm. Lisaks koduelektroonika – telerid, raadiod, arvutid, printerid, DVD- ja Bluray-mängijad.

Väga palju väikseid värvilisi vidinaid interjööri kaunistamiseks ja igasuguseid kodutekstiile. Näiteks on siin suurepärane dekoratiivpatjade valik: võib valida Angry Birdsi temaatikaga patjade ja elegantsete disaineripatjade seast.

Palju põnevaid vaipu ja kardinaid.

Ja kõikide kangaste puhul rõõmustab silma värvide ja mustrite külluslik mitmekesisus.

■

KUIDAS LEIDA? Karen Millen – kui ei taha märkamata jääda.

On palju pisikesi vidinaid.

Kodin1 Kaisaniemenkatu 5, Helsingi

18

ajalugu

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

„Soome keel − Soome meel, nendega on Soomemaa kestmine tagatud.”

Selline oli gümnaasiumiõpilaste moto 20. sajandi alguses.

Sarasmo

JUTUSTAB

Rahvuskeelest ametlikuks keeleks

TEKST ANTTI SARASMO; FOTO ATENEUM/ KKA / HANNU AALTONEN, AKSELI GALLEN-KALLELA: AINO-TARU, TRIPTYYKKI, 1891

Vallutajad rääkisid võõrast keelt. Samal ajal kui Muinas-Eesti kõrgaeg sai ümber koos suurte kaotustega Saksa rüütelkonna palgasõduritele, vallutati Soomet vaikselt, ilma suurte võitlusteta.

Kuna soomlaste alistamine oli nii vähedramaatiline, siis õieti ei teatagi sellest midagi. Arvatakse, et rootslased tegid Soome kaks vallutus- ehk ristiretke, kuid isegi selle ümber käivad vaidlused.

Soome liideti Rootsiga ja seetõttu levis asustus Soome suurimatesse metsadesse. Tühja metsa ehk asustamata kõnnumaad ei hakanud keegi vallutama.

Kaks asja oli teisiti kui Eestis.

Rootsis ei olnud feodaalkorda, mis seega ei saanud ka Soome levida.

Soome kõik keskaegsed kindlused olid kroonulinnad. Need olid kohalikud halduskeskused, kuhu toodi andameid (rahamaks muutus üldiseks alles 19. sajandil) ning kus asus kuninga garnison. Kindlus ei kuulunud mõnele aadlisuguvõsale, vaid kindluse isandaks oli kuninga poolt määratud ajaks valitud esindaja. Kindlustele ei kuulunud ka neid ümbritsevad maaalad, ehkki kuninga makse sealt korjati ning mis kõige tähtsam – talupojad ei kuulunud kindlusele või kindluse isandale.

Teine oluline erinevus, mis Soomet Eestist eraldas, oli kiriku positsioon ühiskonnas. Eestis kuulusid külad mõisale, samuti külakirikud. Pastoreid nimetasid oma kirikutes ametisse mõisahärrad ja tihtipeale täitsid vaimuliku kohustusi kaugemad sugulased või tuttavad, kellel kodus Saksamaal ei jätkunud tööd. Saksakeelne pastor Eesti maakohas oli rahvast eraldatud keelebarjääriga.

Rootsis ja Soomes oli kirik iseseisev ning majandas ennast isekogutud maksudega. Reformatsioon muutis jumalateenistused soomekeelseks. Soome usupuhastaja ja peapiiskop Mikael Agricola kirjutas ka esimese soomekeelse aabitsa.

PIKAD VAIKSED AASTAD Soomlased rääkisid soome keelt, haritlaskond rootsi keelt ja nii kestis see sadu aastaid. Soome moodustas umbes kolmandiku Rootsi riigist, nii rahvaarvult kui pindalalt. Soome rootslased olid vähem esindatud Rootsis riigiametites, kuid nad domineerisid Pohjalahti idarannikul asuvates ametites. Soomet valitsesid root-

1835. aastal ilmus avalikkuse ette „Kalevala”, millel oli tohutu vaimne mõju. Tol ajal oli kogu Euroopa haaratud rahvusromantilistest meeleoludest: koguti rahvaluulet, kirjutati rahvuslikel ainetel jutte ja oldi armunud suurejoonelisse müütilisse minevikku. si keelt kõnelevad, kuid Soomes sündinud ametnikud − aadlikud ja haritlased.

Lihtrahvast valitseti ja neile esitati süüdistusi rootsi keeles ning rootsi keel oli ka ainus keel, milles oli võimalik saada korralikku haridust. Kuigi samas oli riigile ka soomekeelsest rahvast kasu. „Vanal heal Rootsi ajal” asus Eesti garnisonides soomlastest koosnev sõjavägi. Soomlased said kohalike keelest aru. Pärnu „Rootsi värav” peaks tegelikult olema „Pori värav”, sest Pärnu garnisoni sõjavägi kuulus tavaliselt Pori rügementi.

Soome keele tähtsus hakkas vaikselt muutuma alles siis, kui hakkas muutuma Soome haritlaste positsioon, kuid selleks oli vaja ühte kaotatud sõda.

HARITLASTE IDENTITEEDIKRIIS Soome sõjas 1808−1809 vallutas Aleksander I Soome ja liitis selle Venemaaga. Küsimus oli liidus, kus kahte sõjaväge ühendas üks valitseja.

Soome rootsikeelsel, kuid alaliselt Soomes elanud aadelkonnal ja haritlastel tekkis tõsine dilemma: „Kes me oleme, rootslased või soomlased?”. Ühiskonna ülemkihtides hakkas välja kujunema Soome identiteet. Kuna oldi soomlased, siis pidi soome keelele kuidagi moodi ka rohkem tähelepanu pöörama.

Aastal 1831 rajas rühm üliõpilasi Soome Kirjanike Seltsi. Ka tänapäeval on tegemist märkimisväärse

ühiskondliku mõjuga kultuuriasutusega. Soome keele praktilist ellurakendamist näis aga segavat see, et esimesed aastakümned pidas soomekeelse kirjanduse edendamiseks rajatud organisatsioon oma päevaraamatut rootsi keeles. „Kalevala” ilmus avalikkuse ette 1835. aastal ja sellel oli väga suur vaimne mõju. Tol ajal oli kogu Euroopa haaratud rahvusromantilistest meeleoludest: koguti rahvaluulet, kirjutati rahvuslikel ainetel jutte ja oldi armunud suurejoonelisse müütilisse minevikku.

Valitsev üldine õhustik oli soodus, ehkki kokkuvõttes olid soomlased üks vähestest Euroopa rahvastest, kes sai maha muistsetest aegadest rääkiva tõelise rahvuseeposega. „Kalevala” oli suurepärane lugu, kuid Soomes tundsid selle vastu huvi esialgu vähesed: haritlaskonna keeleoskusest ei piisanud ja lihtrahvas ei lugenud palju.

Esimest 500 eksemplari müüdi tervelt 10 aastat. „Kalevalat” ei loetud ka mujal. Aastal 1936 välja antud raamatus räägib selle autor, et Eestis Tartus õppinud soomlaste kogukonnale kingitud 1839. aasta „Kalevalas” olid leheküljed lahti lõikamata. Siinkohal on sobilik meelde tuletada, et „Kalevipoeg” avaldati 1857. aastal.

Samas oli nii suurepärane olla „Kalevala”-rahvas, et aadlinoored, kes said vabalt valida, millisesse osakonda nad Helsingi ülikoolis lähevad, immatrikuleerusid soomemeelsesse ehk Savo-Karjala osakonda. Osakondade töökeel, nagu terves ülikooliski, oli rootsi keel.

RAHVA HARIDUSTASE TÕUSEB Pärast seda, kui Napoleoni sõjad olid aastaks 1814 sõditud, oli terve 19. sajand kasvava jõukuse aeg.

Aastasaja märksõna oli „tööstusrevolutsioon”.

Suurvürsti kõrvalisel valitsusalal jõukus muudkui kasvas ja nii mõnegi eduka maakaupmehe või talumehe poeg läks linna õppima ja temast sai rootsi keelt rääkiv härrasmees, kelle emakeel oli siiski soome keel.

Elu, eriti majanduselu maal, arenes nii kiiresti, et kohalikud valitsused vajasid uuendamist.

1824. aastal oli soomekeelsetesse kogudustesse pürgivatel vaimulikel vaja sooritada keeleeksam.

Suurem osa vaimulikuametitest oligi loomulikult soomekeelsetes kogudustes, seetõttu oli soome tasutaga õppijatel ametisse pääsemisel selge edumaa. Soomekeelsetes valdades sai 1858. aastal valla koosolekute töökeeleks soome keel. Esimene soomekeelne kool rajati Jyväskylässe 1858. aastal.

See andis aluse edasiõppimiseks Helsingi Ülikoolis.

Läbimurre oli tehtud ja vastupanu rootsi keelele kasvas kahelt poolt. Peterburi ametnikel oli raske mõista, miks peaks kohalikku rahvast valitsetama neile võõras keeles ja miks see võõras keel peab olema just rootsi keel.

Nii võeti kohalikuks keeleks rootsi või vene keele asemel soome keel. See omakorda sundis kohaliku valitsuse kõrgemaid ametnikke vastu võetud otsustest aru

saama. Vähemalt osa ametnikest oskas soome keelt lugeda, ülejäänud usaldasid tõlkeid. Igatahes oli soome keel vaikselt jõudnud kroonuasutustessee.

Samal ajal kasvas ka soomekeelne haritlaskond. Soomekeelse kooli lõpetanuid õppis ülikoolides üha enam ja kuigi õppetöö toimus rootsi keeles, oli soome keel tähtsam, ka tulevastes ametites.

Samal ajal hakkasid Soomes sügavalt juurdunud rootsikeelsed pered õppima soome keelt, kõrgem klass õppis rääkima teenijaskonna keelt.

Osa neist läks isegi nii kaugele, et hülgasid rootsi keele, mis oli tegelikult nende emakeel, sootuks ja hakkasid rääkima ainult soome keelt. Paljudel juhtudel muudeti ka perekonnanimi soomepäraseks.

KEELEVÕITLUS Keelevõitlus või õigemini keelte võitlus lahvatas suure leegina 1863. aastal. Keiser Aleksander II, kelle kuju asub Helsingis Senatintoril, andis välja korralduse, et soome keel tehtaks võrdseks rootsi keelega kõikides Soomet puudutavates asjades. Võit oli rohkem teoreetiline kui praktiline. Pikk üleminekuaeg andis põhjust lükata kõik uuendused kuhugi kaugesse tulevikku.

Soome keele tõusu oli aga siiski võimatu peatada, sest juba 1847. aastal oli rajatud esimene Soome päevaleht Suometar. Soomekeelseid lehti oli ilmunud ka varem, kuid need olid kohaliku tähtsusega ja lühikese elueaga.

Keelte võrdsus ei edenenud ja seepärast oli 1883. aastal vaja seadusega sätestada, et alamad ametnikud pidid kasutama soome keelt soomekeelsetes valdades ja kõrgemate ametnike määrused tuli teatavaks teha kohalikus keeles. Soome keelest oli saanud halduskeel.

Soome keele lõplik läbimurre toimus 1906. aastal, kui korraldati esimesed parlamendivalimised, milles ka naistel oli hääleõigus.

Varem oli Soomes parlamendiks olnud seisustekogu, kuhu aadlikud, vaimulikud, haritlased ja talupojad valisid enda hulgast sobivad esindajad. Parlamenti valis aga kogu rahvas ja enamik rahvast oli soomekeelne. Nii sai ka parlament soomekeelseks.

Soome keelest sai rahvuskeel.

■

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

19

MIS KUS MILLAL

Klubi

Virgin Oil Co.

Kuudes Linja

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03.

Kava kodulehel. www.kuudeslinja.com

Liberté

Kolmas Linja 34, Helsingi. Tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi. Avatud T–P 16–02.

Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel. www.clubliberte.fi

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi. Tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel! www.elmu.fi

Storyville

Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi.

Avatud E–L 20–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel. www.storyville.fi

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi.

Tel +358 10 766 4000. Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel. www.virginoil.fi

Kontsert www.livenat8ion.fi 14.9 16.9

19

Placebo, Helsingi Jäähall Nickelback – Here & Now Tour, Hartwall Areena, Helsingi 17.9 18.30 Lenny Kravitz – Black and White Tour, Hartwall Areena, Helsingi 14.10 18 Lionel Richie – Tuskegee Tour, Hartwall Areena, Helsingi

Festival www.festivals.fi 6.–9.9

Lahe Sümfoonia rahvusvaheline Sibeliuse Festival

Mess

Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi.

Tel +358 9 774 67 423. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, kui teisiti ei mainita. Täpsem esinemiskava kodulehel. Soome mainekamaid rokiklubisid. www.tavastiaklubi.fi

12.–16.9 12.–16.9 12.–16.9 12.–16.9 12.–16.9

6.9

20

7.9

20

26.–27.9 26.–27.9

8.9

20

8.9

20

10.9

20

12.9

20

13.9 14.9 15.9

20 20 20

17.9

20

18.9

20

28.9

20

29.9 1.10

20 20

7.10 17.10 18.10 20.10 17.11 15.11

20 20 20 20 20 20

The Northern Governors, Tooley Tunes, Dolla Lova Reigning Sounds (USA), First Times, DJ Pete TNT Soulfly (USA), First Times, DJ Pete TNT Tavastia laupäevadisko: DJ Harvest & Marko Makelov Jens Lekman (SWE), Mick Thomas (AUS) Omar Rodriquez Lopez Group (USA), Black Moto Stig & Kullankaivajat Iiris (EST), AERO, TV OFF SARA. Tavastia laupäevadisko: Dj Mini & Sami Häikö DOUG ALDRICH’S STEAM ROLLER (USA) Pierced Arrows (USA) Black Lizard, The Splits Don Johnson Big Band, plaadiesitluskontsert Kauko Röyhkeä & Narttu Dying Fetus (USA), Job For a Cowboy (USA), Revocation (USA) Cerebral Bore (UK) Sparks (USA) Fatboy (SWE) Ultravox(UK) The Rasmus, The Winlys Monster Magnet (USA) Destroyer (CAN)

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6401.

Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17 www.ateneum.fi Kuni 16.9 Fookus: Tüdruk ja Kirsipuuoks Kuni 14.10 Helene Schjerfbeck

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi.

Tel +358 9 622 0540. Avatud suvel 1.6–31.8.

E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18). www.designmuseum.fi Põhinäitus Soome disain Kuni 23.9 Tulevikuehitajad

Hakasalmi villa, Helsingi Linnamuuseum

Karamzininkatu 2, Helsingi. Tel +358 9 169 3444.

Avatud K–P 11–17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain

Helsingi Linna Kunstimuuseum, Tennispalatsi Salomonkatu 15, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 3108 7001. Avatud T–P 11–20.30. www.taidemuseo.fi Kuni 9.9

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

Tavastia

Kunstimuuseum Ateneum

ArtHelsinki 12, nüüdiskunst Salonki 12, antiik, vintage, kunst Art Helsinki 12, nüüdiskunst Valo 2012, valgustus ja valgustid Habitare 2012, mööbel, sisustus, disain OFFICE & ICT 2012, kontor S & A 2012, sekretäride ja assistentide kohtumispaik

Muuseum ja näitus NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta.

Amos Andersoni Kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi. Tel +358 9 684 4460.

Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17. www.amosanderson.fi 17.8–12.11 Boutique, mood ja maalikunst 21.9.12–7.1.13 Fanny Churberg 1845–1892

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum.

Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20. http://emma.museum/ Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest 1.9–31.10 MBW Art Cars Kuni 31.12 Sophie Calle – Take Care of Yourself Kuni 31.12 Teemanäitus kollektsioonist: Punane

R&b ning soulmuusika veteran Lionel Richie Lionel Richie kuulub maailma tuntuimate mustanahaliste muusikute hulka.

Grammyde ja Oscaritega mitmel korral pärjatud laulja ja helilooja hitinimekiri on pikk. Näiteks „Say You, Say Me“, „Thee Times a Lady“, „Hello“ ja koos Michael Jacksoniga 1985. aastal Aafrika abistamise eesmärgil valminud lugu „We are the World“. Richie loomingut on müüdud maailmas üle 100 miljoni plaadi.

14.10 Hartwall Areena, Helsingi

Georgia O¨Keeffee

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 1733 6501. Avatud T 10–17, K–P 10–20.30. www.kiasma.fi Kuni 9.9.

15.6–7.10

Päin näköä! uued koomiksid Camouflage nüüdiskunsti ja disaini dialoog 28.9.12–13.1.13 Osmo Rauhala maalinäitus 28.9.12–13.1.13 Toby Ziegler – The Alienation of Objects

Teaduskeskus Heureka

Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99. www.heureka.fi Kuni 30.9 Dinosauruste tagasitulek Kuni 27.1.13 Kliima X 8.10–27.1.13 20XO: Matk tulevikku

Seurasaari Vabaõhumuuseum

Seurasaari, 00250 Seurasaari.

Tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti). Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9). www.nba.fi/fi/seurasaari

Sinebrychoffi Kunstimuuseum

Hiigelhavi kesk Helsingit Muusikamaja ees kõrgub skulptor Reijo Hukkaneni 13meetrine haugikuju.

Alumiiniumist ja terasest valminud taies on üks osa Hukkaneni Laulupuuks nimetatud suurteosest, mis võitis 2010. aastal Helsingi Muusikamaja korraldatud kujutava kunsti konkursi. Peale haugi kuuluvad teose juurde kaheksa ja üheksa meetri kõrgused tiibklaveri kaantest tornid ja puuriidad. Kokku 49 tonni kaaluv monument jõudis ettenähtud kohale nelja raskeveoki abil.

Soome Postimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi.

Tel +358 9 1733 6460.

Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17. www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17. www.posti.fi/postimuseo Põhinäitus Jutustusi Soome Postist

Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Klaasimuuseum

Soome Rahvusmuusem

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 4050 9544. www.nba.fi/fi/skm

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki.

Tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar-detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto Muuseum

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid 1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil 3. korrusel käsitöötuba Vintti Avatud T–P 12–16.

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä.

Tel +358 14 624 809. Avatud T–P 11–18, juuli-august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. www.alvaraalto.fi Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Soome Spordimuuseum

Teater/muusika

Olympiastadion, 00250 Helsingi.

Tel +358 9 434 2250. Avatud E–R 11–17, L–P 12–16. www.urheilumuuseum.fi Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava

kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest. www.finlandiatalo.fi

Helsingi Linnateater

Ensi linja 2, 00530 Helsingi. www.hkt.fi

Soome Rahvusteater

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi.

Tel +358 9 173 311. www.nationaltheatre.fi

Savoy teater

Kasarmikatu 46–48, Helsingi.

Tel +358 9 310 12000. http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi.

Tel +358 9 4030 2211. Kontserdid, ooperi- ja balletietendused täiskasvanutele, noortele ja lastele. www.operafin.fi

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere.

Tel +358 600 94500. Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia.

Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest. www.tampereenooppera.fi

mkm Helsingi

20

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

MIS KUS MILLAL

majutus

www.bartapasta.fi, avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

hostelid

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi.

Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellid

Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga.

Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Crand Casino Helsinki, foto Royal Ravintolat

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01.

Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590 Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/ glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud

+358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid.

Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega.

Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com, avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

restoranid

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. www.merimakasiini.fi, e-post: ravintola@merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23.

Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Maitsvad liha- ja taimetoidud.

Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi, avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21.

Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi, avatud E–R 11–24,

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi,

1 1A

8

Ilmala

6

10

i õ v as

3T

4 4T

7A 9

3B 3T

3B

3T

24

ve r e t . al a d g ä n eti l i p a v e pä

Sörnäinen

3B

M

Kalasatama

M

24

5 5

M Hakaniemi

Rautatientori

17

M

24

17

4

M

15

Kaupunk aupunkkkimit mittaus mit m tttttaussosasto, o Helsinki C K 1 km 02 029/2012 /20

10

17

6

24

17

1A

8 0

1

Ruoholahti

M 15

17

M Kaisaniemi

Kamppi

Suomenlinnaan Till Sveaborg

4T

3T

3T 3B

3B 3T

3B 24

9 Läns sitermi siterm s siterminaali rminaal na llii

äk el lu nm

la 2 min

2 min

2 min

sa Vu o

a

ar

i

2 min

M

ro 2 min

tu

pu 2 min

Itäkeskus

as til

2 min

R

2 min

Ko n

yl ly M Si ili

H 2 min

tie

tt on er

ri aa os

at as 2 min

Ku l

Ka l

äi rn Sö 2 min

am

a

ie m

i 2 min

ne n

i

i

ie m ak an

ni em 1 min

ila

1 min

Pu ot

1 min

H

i

R a C uta en t St traien at l to io Ra ri n ilw ay

ti ah

pp

ol 2 min

Ka m

uo h

Sõida Helsingi piirkonnas kuhu, kuidas ja millal soovid. Ööpäevapilet kehtib kõigis transpordivahendites vastavalt valikule 1-7 ööpäeva. Vaata kõiki piletimüügikohti ja hinnakirja aadressilt: vuorokausilippu.fi

i

Osta päevapilet.

Ka is a

k

7B Pasila Böle

R

S

a õid

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

21

MIS KUS MILLAL

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi.

Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume Avatud T–L 17–24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykordor, I korrus, Helsingi. Keskuskatu 6, Helsingi. Tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi. Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. www.fazer.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com.

Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19.

Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Muudatused sadamaliikluses

klubid

Helsingi Länsisatamasse oli viimasel ajal ühistranspordiga väga raske pääseda.

Olukord paranes märgatavalt augustis, kui tööd alustas sadamat ja kesklinna ühendav trammiliin nr 9. Samal ajal suleti seni tegutsenud bussiliin.

Uue otstarbe sai mahajäetud raudtee, kui sellele rajati vinge kergliiklusrada Baana, mis viib otse Ruoholahti keskusesse. Peale tavapäraste ratta- ja kõnniteede jätkub Baanal ruumi ka korvpalli, lauatennise ja petangimängu jaoks. Tee pikkus on 1,3 km ja keskmine laius 15 m. Ruoholahtist on Länsisatamasse vaid mõnisada meetrit.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi, avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02.

Club Liberté pakub elavmuusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka JaapaniUkraina kohtumine vaatemänguna.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664 e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi.

Avatud K,N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi, avatud P–N 20–01, R–L 20–04.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata esinemiskava kodulehelt.

tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet.

Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubanduskeskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Live-esinemised reedeti ja laupäeviti.

Täpsem info kodulehel.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

pubid / õllebaarid

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22.

Brittide pubihõngu ja mitmekülgse valikuga

vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.

Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15.

Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aastaringselt avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi.

Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18.

Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab.

Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust.

Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed.

Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.

Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16.

E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2-4, Helsingi.

Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.

Avatud T–P 11–18, K 11–20, www.teatterimuseo.fi. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.lelumuseohevosenkenka.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.

Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi

laevad lennud Eckerö Line Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus) Laev: Nordlandia Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal. www.eckeroline.ee

LindaLine Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/

kõne + kohaliku kõne maksumus) Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal www.lindaliini.ee

Tallink Eestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking Line Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Finnair

Flybe

Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

www.flybe.ee

Air Baltic Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660 www.airbaltic.com

Estonian Air Eestist helistades 16 101 (kõne 1.50 eur + kohaliku kõne maksumus) Välismaalt helistades +372 6 401 161 www.estonian-air.ee

mkm Helsingi

22

T H E B A LT I C G U I D E ™ SÜGIS 2 0 1 2

MIS KUS MILLAL

Pukinmäki

LänsiPakila

Kaarela Pitäjänmäki

Mellunmäki

Latokartano

1 Kauppakeskus Ruoholahti,

Myllypuro

Haaga

Itämerenkatu 21a

3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Pasila

Herttoniemi

Vallila Alppiharju TakaKallio Töölö

Reijola

Seurasaari

4 Forum, Mannerheimintie 20 5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kulosaari Mustikkamaa

6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

VironKorkeasaari niemi KatajaKampinnokka malmi Lauttasaari

2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Vartiokylä

Vanhakaupunki Munkkiniemi

Kaubanduskeskused

Oulunkylä

Maunula

7 Kauppakeskus Kluuvi,

Laajasalo

Aleksanterinkatu 9

Ullanlinna

Vaatamisväärsused

Helsingi kesklinn

Tavastvägen

n b. ranta

Vega

P länääskyrn S lahuviden k

Vilhon

tori

To

uja

ng erk

rk at Pe u

Lin tula h-

ge

Ria tonkl- Eläin j lä Tuu n äk .kj surule n kj-

Vääks

Harju k

atu

Kustaankatu

rkke

Sö rn äis ten ran tat ie

ka tu nin

th a

Po r

Pe n

am ak

Sat

nla

atu tok

Pu is

itu

ri

WC

Muuseumid 1 Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4

2 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland, Erottajankatu 7

5 Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Pon. Siltat

ot Oik

Kaivopuistonranta

tie Ehr enströmin

atu

en k

Pohjo isrant a

Papink

L.

It. Papink

ellamo nk atu

t

in

ont

-K od

Ve sa nn

E.

at u

St ur en k atu

ink

Su on ion k

str én

Ca

Laivurinrn

C. t We n c li nkt sel- t

m feltin t

Fr

on k

Siu nti on k an k Ko tk

pp ika tu Al

Suvann on t

K nin ajaa k -

S m aiaa nk

He T in saaammolan ren i- k H k ka Tiv go an tu olit nk Ink ie o e liti Tiv o

inkat u nkat u

Malm inrn

yömehTen k La kodstinenk Lapin rinne

kon k

i

La i

e toti uis

sto

j

Sau

katu

Vyökatu

Luotsi-

nnant

I

Pui

Vaihd ek

Mannerheimintie 19A

Laivastokatu

Kinod ioli Kall

e täin

ank

Mannerheimintie 53

12 Hesburger, Töölö

Olympia terminal

- nP ivo Karn h

WC

11 McDonald’s, Töölö

Katajanokka terminal

Kylpylän aukio

nti e

Siltasaarenkatu 12

Teollisuuskatu 6

Halkolaituri

Eteläsatama

Myllyt

Is o

Sirpalesaari

Kaivopuisto Eh ren str öm i

8 McDonald’s, Hakaniemi Helsinginkatu 28

ka

KAIVOPUISTO

Merisatama

nkannas WC

Katajank

derint lan

ri k

WC

Kaivokatu

Ka Kruu Kauppiaank na nuv vak uor Ka atu enkat taj an u o

u kat

Me

Laivastnajank varu atu Merik ta nran tama sa ri Me

Mannerheimintie 20

4 Hesburger, Rautatientori

10 McDonald’s, Teollisuus

K ranatnava a -

Katajan puisto

llan

u ytpolk

nPietari

katu

Fredrikinkatu 65

9 Hesburger, Kallio

nsi

Neits

u Tehtaankat

Sirpalesalmi

Pyhän Henrikin aukio

Itämerenkatu 14

2 Hesburger, Tennispalatsi

Kasarminkatu 19

Muuk al.

WC

Kiirsöögikohad

3 McDonald’s, Forum

Tervasaare

Makasiini terminal

iva La

katu

ietim Raeank h

ULLANLINNA

atu enink Kapte nkuja Pietari u kat Huvila kuja Huvila nkatu ri Laivu

Horn

Itäinen

Meritullink

Mariankatu

Ritarikatu

Lapuank

uk se

k-

seCalo nk ni u

naksent kan

H ie t a

Ve turitie ontie

Töölöntorink

ink atu

äck

Ste nb

saar ent

K

Aspnäsg

nkatu maninkat

Kopernikuksent

Tähtitorninvuori

in torn Tähti katu n e h rimie

Tivolinkuja 1

Kluuvikatu 7

terminal

Arg e

11 Linnanmäki lõbustuspark

7 Hesburger, Kasarmitori

Maurink

Snell-

d strands

k Nä

Eteläranta Unionkatu

Fabianink

nk ur i nk

Vuo

Hanasaari

Hakaniemenranta

uja nk ise teh uja Ve in k

Si

Sa n

Agri

Siltasaarenk

vuorenk

Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan

Jääkärink

Bernhardinkatu

Kaartinkj

e or

Flemingink

Alp.rn

Kaarlenk

atu

7

Ullanl.k Korkea-

nk

E. Makasiinik

Kasarmikatu

u atWC ink ert tu ka ata

Kasarmitori

Nordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaed

6 McDonald’s, Kluuvi

1

KAARTINKAUPUNKI

Kasarmikatu

R

atu

nk r ti be Al

e ieh

Fabianinkatu

Erottajank

ink

Is o

Hallitusk

Senaatintori

P. Makasiinik

4

ob

r ik

Ro

2

Savilankatu 1B

9 Helsingi jäähall

1 McDonald’s, Ruoholahti

Maneesik

1 Pohjoisesplanadi WC Eteläesplanadi 4 Kanava Rikh.

Ha na saa ren k

KRUUNUNHAKA

Kirkkokatu

Paavo Nurmen tie 1

8 Finnair Stadium, jalgpalliplats

Parruk

kj hd den e

Liisankatu

Rauhankatu

7 Olympia staadion ja vaatetorn,

Vuorikatu 14

Vironkatu

2

P. Roobertink

Ka

Eh

Pyhän Birgitan puisto

Mikonk

Keskusk

en

ed Fr

.

Kiv

in k

d Uu

u akat

k iehen

Peräm

For d

eVadnstkj na jänk yytä

eenp Hylk

H.

WC

tu ka

an ma

Vuorik Kluuvik

ie k int n i eim Georg rh ne atu an nk M

di var

PUNAVUORI

ask

Maneesik

Helsinginkatu 58

6 Sibeliuse skulptuur, park

Hammarskjöldintie 1 A

nku ja

Kruun.

Oikok

Lutherinkatu 3

5 Helsingi Rahvusooper

5 Hesburger, Kaisaniemi

WC

m atu en k vuor eri tu M Puna ka en h e WC mi atu k i n rs pä Pu Se Tehtaanpuisto u Tehtaankat Edel- feltint kkinsb h e ra inde R Muanrenkatu e Sp tie rint sa in Engeline- atu k aukio Hearn nk o sa re r J. Ah re A n sv ä r d i nt ie taBirisigk at Eir anra u la ranta nt a Eiran

all

6

Ludv.

Sinebrychoffin puisto

kk Tela

vak

5

nk

Kirja työn.k Kristianink

l t av.penger

76

.k

Haka-

nkatu ore avu Silt Yliopisto

Yli- opistonkatu

Aleksanterinkatu

na

.k

Mata salmelankj

M

atu

nk

un np

WC

1 5 iem n isa Ka

WC

Kaivokatu 5

ink

ink

de de

2

le Bu

ta

n tie anieme Kais

4

M

Eläin lä

Siltavuoren- niemen silta salmi

J. Ste

KLUUVI

An

rik ed Fr

van

k tin ro nn ö L 2

le Ka

lahti

Botaanikaaed

e nti tu ka

nk rti be Al

ham

lah

kj

tu ka

in-

Munkkisaari

sa

en

rik Ee

M

ja

lli o

Jätkäsaari

ar

k nWC

Hietalahdentori

WC

Hietalahti

Länsi terminal

Ka

nkj oka

n kon

Sau j

k nin do sei Po

de

ta hde nran

la e ta

LÄNSISATAMA

ja

ku

din

Ah

M

aj itta

Hietasaarenku

uja

eta

yKö

Hi

tu

ta an k l ar tön Jaa ity e ss M Selkämeren- katu puisto ojan p iva La

-

k

Hi

Santa kj

Rusokkikj

Selkämerenka

1

Ruoholahdentori Kanal

Santakatu

ja ku jan po ssi ank Me am sat nsi Lä

Ruoholahti

M

Itäm.kj

Loisto kj

Harma

Kellosaarenk WC Kaapelitehdas a arenrant Kellosa

lah

Pitk änsi llanr an

kj

Allotr iankj

Vil ho nv vuorenk u j

Näkinsilta nie ka k a WC H en Hakaniemenranm ta Hakaniemenranta

Siltasaari

Kaisan iemenr an ta

Rautatientori

Ka

es

Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,

Käe

Lin tul a

Sörnasstrandv

Hakaniemi

Vilhonk

Mannerheimin aukio

M

ra Ab

Ru

tori

Kasuunikj

Länsisat.k

Kaapelipuisto

WC

o oh

a

Puut.

atu

La kodstinenk

Porkkalankatu ItämerenRuoholahti

zinin

in erg -b ne Ru

Lapinlahdent Kappeli Ortodoksinen hautausmaa

a

m

Kaisaniemi

3

KAMPPI

Sairaala

1

aram

ee Frsenk

.k ed Fr

a ror Au

lin j

Vi id

a ant p.r stö Sää Paasi- 8 vuorenk

niem en

Torkelinmäki riSnakka-

tik R is Plazan

nk iku Ka kj ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap an e i i t l sp eme Pannun nk He iäi kakunee m puistikko

nja

Kaisaniemi

u 3 kat tie tu uta eka Mauno Ra utati Koiviston a nk aukio 2 R rjö tu 3 n k Y n e o Lepp ä su k in ka hjo en nk 2 kkosen imon 4 3 Po eläin mo S Et Ke Malm loU. a a inkatuS Kamppi ns k Ka ulu Kampin- ko Lapin tori lahde Marian nk sairaala

Lapinlahti

Itämerenkatu

K i ranta eim erh nn Ma

tu nka

a-

co la

s li

Saarin.k

tu ka lö Töö

lön

V. Stoolin k atu

Da

gm

Arkadiankatu

Perhon- kat u Hietaniemenk

enk - r Lepakon isaa aukio lm a S

Siltasaarenkärki

ö Tö

ö

Luth

k e ri

Aa ninkatu anze rkkelinkatu linkj

nk KALLIOArgic olank

as

M

Sörnäinen

Senatintori

V

k ko

2 Helsingi Toomkirik, 3 Parlamendihoone,

Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav atu

rink po na Ki

inkatuH Helsingdolfink a rju

ä M H

Eläintarhanlahti

nlahdenk ölö Tö

Mus eok tu ka r in 3

inj

äi ntarhantie

Kaisa nk

Temppelikat u

4

Töölönlahti

- Helsinginkj WC Kaar lenkj

Ko lm

nl

katu

Vaasankatu

Harju

Länt.

Alp.rn

tu ka

u ari nkat

k

atu

at u

lan

atu

I lm

Tunturik

Sammon

Väinämöisen urheilukenttä

atu

Museok

Wallinin k

su

senk

WC

Oksa

äm Väin

en k

ok Muse

atan eling Mech isenk

Hietaniemen hautausmaa

riont

remato

Hi eta nie m

e men ti

tu ka

k sen n

ine Etelä

9

To ine

inlandia Finlandia al alo Talo

Döbelnink iankatu Hesper iankatu Hesper o Apoll nk

nen Pohjo

ETU-TÖÖLÖ

5 1

WC

sis Ki ven

Kallion urh. kenttä

Kaupunginteatteri

El

Al ek

Brahen puisto

Ne ljä

3

länk Rahvusooper Kive

atu

atu

Kalliolanrn

W lin alink j

En si l inj a

ng l si He

Tykistön k Sandelsin k

TAKA-TÖÖLÖ

Marta Ypyän aukio

WC

u Ru

lön

k eliu Top

Hyks Psykiatria keskus

mäki

ym Mänt äen t

Mäntymäen WC kenttä

atu

ö Tö

uk eli

ie nt

i im

ib WC S

k s en

Lenininpuisto

lik j

11 Linnan-

10

hk Ta

Nur Paavo

atu

e rh

12WC

WC

Sigurd Frosteruksen puisto

7

k ilu

ne

Merikannontie

Kivelän sairaala

atu Kesäk

Taivallahti

an

Topeliuksenpuisto

Sibeliuksen puisto

Toivo Kuulan puisto

M

k

in nth Ca

Mechelingatan

6

WC

ja Ra

he Ur

a

Kajanuksenk Kajanuksenk tie linnan e nti no an

rik Me

te rrenti Rajasaa

Helsingi talveaed

sk

WC

ALPPIHARJU

tie din jöl sk ar m m Ha

nn

en-

k Linnankosken tu ka n o t lis ma Eino Leinon k Hu

L innankoskenk Humalluodon puisto ie

uRuank s

Tiv o

nk

Kirstink Kirstink

Mi

siPaiavenk k

k k nan jer ckin t st yb e vas Las Ta ael L t ik Mi

Olympia O Sttadion Stadion

Viipurikatu

ve

Vesilinnank

Alppila

Uim as a dio potlk u nin-

Finnair Stadium 8

viSaank l

Alppipuisto

Ki

uu

Länt. Brahenk

Me

ivä nk Päinna r sseniuk senk

9

Cygn ae

nk

Reijolank

ik a tu

Kirstinkj

li ul nt lö

enk

Meilahden sairaala

11

Eläintarhan urheilukenttä

Jäähall Jää ähall

adiont nen St Pohjjoi

ö Tö

MEILAHTI

Käpylän kuntoutuskeskus

ka tu

ur

atu

Ur he ilu

Vi ip

Laakson ratsastuskenttä

sairaala

is

.kj

ie

ks eliu Top

Ha Kirjasto art m an in k

r in äkä Laakson

Nor den ski öld ink

int

ek s

ks Vää

eim

Lä

erh

Al

Po r Lo voon v ii k a sa nk tu

To

a

ntie

laj

Karjalan-

llis

Kanavakatu 1

tu inka rion

Pi h

Auroran sairaala

u kat

Te o

t in t rta en Vi ine Ro

M an n

Sipoonk

tie an ur Ka - EH ng na Ina auh asa r Peant t rint ont lav j lun v ie ie .

Ou Suv tä- ent Va Ähint itele t r e n Ke naj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie tie Päijänilan teent Vall ent änte ij ä P Sat t am n y a ra 10 dan k

N ian ok ne ilsiä en nk N tie atu Eli mä säen nt ka tu Mänt lä

älkä

Pa

LAAKSO

L ke iuku r in l a kj aVe n Ru tiilin laa lla kj ke r Tr av inkj err sik uja

1 Uspenskij Katedraal, k tilan lkka

2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15

Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

Olete teretulnud kogema PĂľhja-Lapimaa talveelamusi.

Tundrate keskel ootavad sind Inari- Saariselkä talvised aktiivpuhkuse vþimalused.Veeda teguderohke puhkus perega vþi naudi lihtsalt looduse vaikust.

Otselennud Helsingist Ivalosse: www.ďŹ nnair.ďŹ www.norwegian.com lisainfo: www.saariselka.ďŹ

SO OM

SO OM M

E KE VA

Kþik va ei kuuluna prßgim äele Uusima suunad d messsid idel Turu 20 kultuu 11 – kevad ripealiin nnas Kevade suurko ja vara assu uve Ozzy O ntserdid d Bon Jo sbourne’is ’i’iisstt vini

Telli The Baltic Guide koju!!

Planeeri juba kodus järgmine reis.

Lehe tellijana saad lehe 4 korda aastas kojutooduna.

Aastatellimus maksab 6,5â‚Ź!

Telli internetis: www.balticguide.ee posti teel: The Baltic Guide, PĂľhja pst 25, 10145 Tallinn

D 20 11

E TA LV 20 10 /20

11

mis Th kus tutvustaebBateiltic Guide da millal le SOmi OM näha tas E SU VI 20 2 EESTI KE

Kesk-So suusakes ome ku usseeed d

ub

ELES

Uut lþbu parkides stusDisainio stud Heel lssiiin ng n giis g istt S oome Rahvuso er þlle mai tähistab oper tse 100. sßnn ipäeevvaa Uus ve Soome epark on Soome suurim raha ajjaallu ug g gu u Soodsad Kylie M ostuko ja teised inogue had talve tippsßndm Vaheldu used Järve-S srikas oome

mis Th kus tutvustaebBateiltic Guide millal le mi da näha tas 10

EESTI KE

ub

ELES

SO OM

mis The Ba ltic Guide kus tutvu mida So stab teile milla l ja näomhaestasteha ub

E SĂœ GIS

20 11

EESTI KE ELES

mis The kus tutvustabBalteiti millal

näha

Turu 20 11 10 kßsim – Cay Sevó ust nile Kebabire vallutava storanid d Helsing i Lapimaa talvehoo l algab aeg Uus kult Musiikkiuurihäll talo Mood ja suurimadteised sßgise messid

Ooper, te T u r u Lääne-SEuroopa SUVEĂœR sport, konater, kunst,

oomekultuuripeali ITUSED tserdid‌ nn

VA AT A VĂ• I KI RJ UT

A KA

IN TE RN

NE ET TIS

IS

festival id, konts VA ATA erdid, et VĂ• I KIR JU endu se

KA IN TE RN ET d...

TA

IS

ET

VAAT A VĂ• I KIRJ UTA KA

INTERN

/ laevad / laevad / hotelli / hotelli d / restor / hotelli d / rest anid / te d / restto oranidd / ora atrid / nä an nid / laeva d / te te itused / t at ea attr rid / nä triid d / hote d / näitu kaupluse it us llid / re ed / kaup sed se d/ d / k ka au stto u lused / oranid plu luse sed d/ / teatrid / näitu sed / k aupluse d/ VA AT A VÕ I KI

RJ UTA KA IN TE RN

ET

IS

/ laevad

Aastatellimus (4 numbrit) hinnaga 6.50 â‚Ź

IS

nimi.................................................... ettevĂľte.............................................. aadress...............................................

Tellimus

Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks!

telefon................................................ e-mail.................................................

EESTI KE

www.balticguide.ee