The Baltic Guide EST Sügis 2013

EESTI KEELES

20

Helsingi kesklinna soodsaimad söögikohad

LAPIMAA KIRJU TURISMISÜGIS

Sõjamuuseum rahuvalvemissioonil Sofi Oksaneni uusim teos Rahvusteatris

Scorpions Soomes turneel 13.–16.11 Ja teised sügise tippkontserdid ja -üritused / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

www.balticguide.ee

SOOME SÜGIS 2013

mis The Baltic Guide teile mida kus tutvustab Soomes teha ja millal näha tasub

Meri Ăźhendab MS Finlandia viib Ăźle mere kiirelt ja mugavalt

ĂœHE SUUNA PILET

! u o Y r a e n s t n a r u a t s Re Steaks & Wines!

ALATES

19â‚Ź

EDASITAGASI T PILET AUTOPAKETT

REIS B A KEST5 2, I D TUN

ALATES

42â‚Ź 55â‚Ź

Hinnad kehtivad kuni 31.10.2013

!

For Steak Lovers

Aleksanterinkatu 15, Helsinki

Tehtaankatu 12, Helsinki

Ateneuminkuja, Helsinki Kristiinankatu 9, Turku

Biggest Bu rgers inTown!

Tex Mex! Aleksanterinkatu 15, Helsinki

ZZZ UDà D À ‡ ZZZ ORXQDDW À

PILETID JA LĂ„HEM INFO TEL 66 46 000.

Soome sinu keeles

Suomi sinun kielelläsi

Soome elama asumine Elu Soomes Teavet Soome kohta Helsinki, Espoo, Vantaa, Kauniainen, Turku, Tampere, Mikkeli, Savonlinna, Pieksämäki, Kuopio, Kainuu, Oulu, Rovaniemi www.infopankki.fi

T S E M A D Ăœ S E M O O S D E S ELAMU

Tahko looduses saab nautida talviseid lumerþþme mäest laskudes, suusatades ja kelgutades vþi koerarakendiga kihutades. Lastele jätab kindlasti unustamatu mulje pþhjapþdrasþit. Väsimus ja kßlmatunne kaovad iseenest mullibasseinis ligunedes ja aurusaunas mþnuledes. Kþrgel tasemel majutus- ja restoranivalik kindlustab kordaläinud puhkuse kogu perele.

TAHKO HUONEISTOHOTELLI SKI-IN (apartement hotell) Peretoad 2+2

45

Alates

₏/ÜÜ

Helsingi Oulu Tampere Turu Vaasa Kuopio Tallinn

435 km 280 km 357 km 512 km 390 km 66 km 520 km

TAHKOcom Keskusvaraamo, kĂľik mida vajad Tahkol Ăźhest kohast. Broneeri ja kĂźsi lisainfot!

#(%#+ ). s ).&/

BRONEERIMISKESKUS TAHKOCOM OY Tahkolaaksontie 4A73310 Tahkovuori 4EL s 4ÚÚPÊEVITI BOOKING TAHKO COM s WWW TAHKO COM

juhtkiri

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

3

The Baltic Guide – 20!

S

Maria Kalaniemi. Foto Elina Brotherus

elle aasta lõpus on ajalehel The Baltic Guide põhjust tähistada: esimese lehenumbri sünnist möödub 20 aastat. Kõige esimene soomekeelne lehenumber jõudis trükki ja lugejani 1993. aastal ning on sellest ajast vaheaegadeta ilmunud iga kuu. Eestikeelne leht sai alguse mõned aastad hiljem – alguses soomekeelse ajalehe paaril leheküljel, seejärel The Baltic Guide’i lisana ja lõpuks täiesti iseseisva väljaandena.

Möödunud kahekümne aasta jooksul on Soome ja Eesti vaheliste reiside iseloom, aga ka kogu maailm muutunud rohkem, kui toona keegi ennustada oleks osanud. Põhimõtteliselt ju teadsime, et Soome ja Eesti vaheline viisabadus ning ühinemine Schengeni lepingu ja Euroopa Liiduga toovad endaga kaasa muutusi, soodustavad turismi arengut ja ergutavad majandust. Nii on see tõesti läinud, aga tuleb tõdeda, et nii mõnigi asi on tulnud suure üllatusena.

Reisimine ei tähenda enam lihtsalt elevusttekitavat puhkuseturismi, vaid üha sagedamini rutiinseid sõite naabermaadesse tööasjus. Nii eestlased kui soomlased

reisivad järjest rohkem, peamiseks põhjuseks soov kasutada mõlema maa mitmesuguseid teenuseid.

Käepärane näide on Soome lõbustus- ja veepargid, samuti suusakeskused, mis jätkuvalt Eestist laevatäite kaupa rahvast kohale meelitavad. Huvi kahanemist märgata ei ole, pigem näitab statistika eestimaalaste külastuste arvu suurenemist. Soomlased omakorda käivad soodsamate hindade tõttu Eestis ilusalongides ning ostlemas. Töised reisid moodustavad veel omaette kategooria.

Kõiki neid muutusi on olnud põnev jälgida ja kajastada, ning muidugi ka ise neis osaline olla. Hea meel on olnud tunnistada Soome ja Eesti riiklike suhete arengut, aga veel põnevam on vaadelda muutusi üksikisiku tasandil. Võime julgelt väita, et vennasrahvad on viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud lähedasemaks kui kunagi varem.

sisu 12–13 turism Lapimaal algab talv oktoobris. Levil toimub slaalomi maailmakarika avavõistlus, Rukal Nordic Opening

ajakohast 05 Filmifestivalil Armastus ja Anarhia üle 300 filmi

Jukka Arponen peatoimetaja

restoranid 06–07 Soodsad buffet’d pitsade ja idamaiste hõrgutistega Helsingi kesklinnas

Etnosoi!

Jäämerest Inglise mustlasteni

turism 10 Pärast remonti avatud Sõjamuuseumis on põnev näitus

majandus 11 Messikeskus ja Kaablitehas: sügise suurüritused Skiexpost Mardilaadani

Kalaniemi välja töötanud isikupärase mängumaneeri.

Tema lüüriliselt õrna ja intensiivset stiili on võrreldud Soome lõõtspillimänguga. Kalaniemi on 30 aasta jooksul esinenud nii kodu- kui välismaal, võludes kõikjal oma mänguga publikut. Pidulikul kontserdil on koos Kalaniemiga laval tema pillimeestest sõbrad ja teised festivalil esinevad muusikud.

11

14–17 14

sündmused

6.–10.11 Peakontsert Vuotalos ja Savoy teatris, Helsingi

14–17 Sügise suurimad kontserdid, tähtsaimad esietendused jpm

ostud 08–09 Uuenev Itis. Kvaliteet ja ajastu hõng ostukeskustes.

18–19 Meelelahutuselektroonika eripoest. Uudised Foorumist

Sam Lee. Foto Rick Morris Pushinsky

Maailma pärimusmuusikale pühendunud festivalil Etnosoi! kõlavad kõrvuti mustlasmuusika, joiud, Iraagi rahvalaulud, rafineeritud džäss ja Soome lõõtspill.

Etnomuusika põhjatust varasalvest on festivalil esindatud vaid kaduvväike osa. Kohaletulnutest võiks ehk esile tõsta Inglise muusikamaastikul laineid löönud ja kiiresti maailmanimeks tõusnud Sam Leed, kelle kava koosneb suures osas vahetult mustlastelt õpitud lauludest.

Saami kultuuri tutvustab festivalil nii muusika, luule kui piltide kaudu üks tuntumaid saami kunstnikke NilsAslak Valkeapää. Tema 70. sünnipäeva auks toimuv kontsert toob kokku hulga Soome ja Norra tippjoigujaid ning muusikuid, kellega Valkeapää on varem koostööd teinud.

Nende seas on Áillohaš Doahkki, Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Anders Bær ja Niko Valkeapää.

Avakontserdil esinevad kaheksa põhjamaadest pärit artisti koos mujalt tulnud muusikutega New Nordic Native Tour raames.

Soome artistidest tuleks mainida akordionimängijat Maria Kalaniemit, kes tähistab tänavu oma kolmekümneaastast muusikukarjääri. Eelmine kord esines Maria noore artistina samal festivalil 1993. aastal. Aastate jooksul on

Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Anne-Liis Advait Shah Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti Toimetus tel +372 6117 760 editorial@balticguide.ee Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee Reklaamimüük Riitta Puolakka tel +358 45 261 3706 riitta.puolakka@balticguide.ee

Kaanel Scorpions, foto Marc Theis Lapimaa foto Elina Sirparanta Trükk Printall AS Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Eteläesplanadi 24 HELSINKI

Forum Mannerheimintie 20 HELSINKI

Tel +358 9 611 217 E-T 10.30-23 K-L 10.30-24, P 12-22

Tel +358 9 694 4207 E-R 10.30-21 L 10.30-19, P 11-19

www.manhattansteakhouse.fi

Tuntud oma maitsvate liharoogade poolest.

Maitsvad, suured portsjonid.

Soodsad hinnad

STEAK HOUSE ALATES AASTAST 1986

Hakklihapihv, 200 g 8.70 € Loomaliha grillpihv 12.50 €

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGID HELSINGI

-

LAHTI

-

TAMPERE

Tere tulemast!

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakka fänniks juba täna! saad värskeimat infot Soome kohta kuuled uudiseid ja nippe esimesena võid mõjutada lehe sisu osaled loosimistel

Turu- Helsingi maantee ääres, vaid 5 km Turu keskusest!

Turu hubaseim kaubanduskeskus!

Skanssis on 90 moe-, vabaaja-, lasteriiete-, kodusisustuse- ja jaekaubanduskauplust kui ka suurepärane restoranimaailm.

Tere tulemast- teid ootab ka 2400 tasuta parkimiskohta!

Bussid nr 9 ja 99 Avatud tööpäeviti 8-21, L 8-18 ja P 12-18 Skanssinkatu 10, 20730 Turku

www.skanssi.fi

sündmused

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

5

■ Lõbustuspargi valgusekarneval

■ Jõulutunne juba novembris

Linnanmäki hooaja lõpunädalal süttib kogu lõbustuspark tuhandete tulede särasse, kui oktoobrikuine valgusekarneval kallab pargi üle loendamatute lampide kumaga. Iga päev on plaanis uusi lõbustusi nii väikestele kui suurtele külastajatele – Lintsi laval astub üles terve rida rohkem või vähem valgustatud esinejaid. Kõik lõbustuspargi atraktsioonid annavad endast parima, et pakkuda hämaratel sügispäevadel unustamatut meelelahutust. Sissepääs lõbustusparki on tasuta, kuid seadmete tööaeg sõltub ka ilmastikutingimustest.

Novembri lõpus avatav Aleksi Jõulutänav on kindel märk, et Helsingis on alanud jõuluaeg. Jõulumeeleolu täidab ka ülejäänud linna, alates kauplustest ja turgudest, kus hakatakse müüma jõulukaupu. Jõulukinke on mugav osta kas või Senati väljaku Tuoma turult, kus pakutakse jõulumaiustusi ja kõikvõimalikku kodumaist käsitööd. Jõulutunnet hoovab ka traditsioonilisest luutsinapäeva rongkäigust. Senati väljakult alguse saav rongkäik on omaette vaatamisväärsus, sest kaasa löövad ka päkapikud, hobused ja vanad autod. Samal avatakse jõulutänavaid ja -turge ka mujal Soomes.

24.11– Helsingi kesklinn

Kultuur

„Adèle’i elu”, osad 1 & 2

Festivalil üle 300 filmi TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD R&A

Tõsielufilmid ja draamad, esilinastused ja juba auhinnatud filmid, uusnatsid ja kung fu meistrid – sellisest kirevast segust koosneb tänavu juba 26. korda toimuv filmifestival Armastus ja Anarhia.

Soome suurim filmifestival Rakkautta & Anarkiaa kestab kõigest 10 lühikest päeva 19.–29. septembrini. Selle aja sisse peab ära mahtuma rekordiline arv filme – 160 täispikka ja sama palju lühifilme.

Avafilmina näidatakse seekord Cannes’is peapreemia võitnud „Adèle’i elu, osad 1 & 2” (La vie de Adèle, chapitre 1 et 2), milles Abdellatif Kechiche kirjeldab kahe noore naise armastust.

Festivali galaprogrammis linastub Hongkongi režissööri Wong Kar-Wai „The Grandmaster”. Filmis jälgib legendaarse kung fu meistri Ip Mani (Tony Leung) elu ja tegevust 20. sajandi algusaastatel.

Soomet esindab Dome Karukoski „Lõvisüda”, milles Peter Franzéni kehastatud neonats Teppo üritab end kohandada kasuisa tumedanahalise pojaga.

Festivali ehk kõige intrigeerivam film kuulub üllataval kombel tõsielužanrisse. Joshua Oppenheimeri verdtarretav dokk „The Act of Killing” annab sõna Indoneesia endise surmapatrulli liikmetele, kes tänase mõjuka paramilitaarse organisatsiooni liikmetena õigustavad enda poolt kordasaadetud massimõrvu absurdse rollimängu kaudu.

Festivali keskus on Lasipalatsi Helsingi südalinnas (Mannerheimintie 22–24). Täpse festivalikava ja muud lisateavet leiab internetilehelt: hiff.fi.

Joshua Oppenheimer „The Act of Killing”

Soome sügise TOP7 TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD VIKING LINE, JUHANI SEPPOVAARA, TONI HÄRKÖNEN JA VISIT FINLAND/VASTAVALO

01 Looduse annid Sügis on saagikoristusaeg. Seeni ja marju saab Soomes korjata vabalt peaaegu igal pool. Kalastusretkedeks ongi praegu parim aeg nii merel kui sisejärvedel. Külluseaeg kestab kuni jääkatte tekkimiseni.

02 Kultuur kõigile Teatrid ja ooperimajad avavad oma hooajad uute projektidega. Kavas on koguni maailma esietendusi, nagu näiteks Sofi Oksaneni „Kui tuvid kadusid” Rahvusteatris.

Kontserdikalendrid on täis kõige mitmekesisemat muusikat alates Black Sabbathist kuni ooperitähtede sooloõhtuteni.

03 Saunakultuur ja talvesuplus

Wong Kar-Wai „The Grandmaster”

Helsingis on veel alles mõni üksik puuküttega avalik saun, kus saab sügiskülmade tulekul end soojendada. Kuulsas Kotiharju saunas on viheldud juba aastakümneid, kuid Kultuurisaun avati alles tänavu.

Tähtsa nimega saun asub Merihakas otse mere kaldal, mis tähendab, et leiliruumist saab kohe merre ujuma hüpata, ja seda ka talvel.

04 Suusahooaeg algab Dome Karukoski „Lõvisüda”

Nii mõnegi suusafänni kalendrisse on 10. oktoober märgitud suurte punaste tähtedega –, siis saab põhjapoolsetes keskustes juba kindla peale suusad alla ja lumistele radadele suunduda. Pisut hiljem avavad oma rajad ka mäesuusakeskused.

05 Turismitulu kasvab Turism on Soomele jätkuvalt üks tähtsamaid sissetulekuallikaid. Viimase kümne aasta jooksul on turistide poolt riiki toodud raha lausa kahekordistunud, ulatudes nüüd juba üle 4 miljardi euro aastas. Eestimaalaste tehtud reiside arvu suurenemisel on arengus tähtis koht.

06 Peolaev Soome lahel Viking Line toob jõulude paiku Helsingi-Tallinn marsruudile laeva nimega Cinderella. Esialgse kava kohaselt hakkab laev üle Soome lahe ristlema 14.2–1.7.2014.

Eesmärk on teha reise, mis väljuksid Helsingist õhtul kell 18 ja saabuksid tagasi Soome järgmisel päeval kell 15.

Põhiliselt arvestatakse Soome klientidega, kuid kindlasti on oodatud ka eestlased.

07 Tippsporti igale maitsele Sügisel algab Soomes paljude populaarsete spordialade hooaeg. Jäähoki rahvusvahelised võistlused on põnevad, kuid ka kohalikus meistriliigas mängitakse tasemel hokit. Huvi võrkpalli ja korvpalli vastu on samuti tõusuteel. Mängudele tasub kaasa elama minna kohapeale, et spordimelust vahetult osa saada.

6

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

■ Meenutus kaheksakümnendatest

■ Raadionakanal toob Volbeati tuurile

Briti lauljatari Tanita Tikarami karjäär sai alguse 1988. aastal, mil ta andis välja albumi „Ancient Heart”, millelt singlina ilmunud lugu „Twist in My Sobriety” tõusis rahvusvaheliseks hitiks. Plaati müüdi ligi neli miljonit, kuigi Tikaram oli toona ainult 19aastane. Kokku on Tikaram teinud üheksa albumit, millest viimane kandis nime „Can’t Go Back”. Esikplaadi menu kõrgusele ei ole aga iseenesest huvitav artist teiste plaatidega siiani küündinud.

Taani tuntuim rokkbänd Volbeat tuleb Radio Rocki külalisena Soome.

2007. aastast maailmatuuril olnud bänd avaldas kevadel uue plaadi, millel Volbeat jätkab oma tuntud rida ja sulatab tervikuks raske roki, rockabilly ning isegi kantrimuusika elemente.

19.10 Vanha Ylioppilastalo, Helsingi

20.11 Hartwall Areena, Helsingi

Rax buffet: kanatiibadest pitsani Helsingi kesklinnas tegutseb palju suurepäraseid buffet-restorane, kus mõõduka raha eest võib korduvalt taldrikut täita. Menüüsse kuuluvad ka vesi ja kohv.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Rax buffet pakub keha kinnitamiseks palju võimalusi, nii et midagi peaks leiduma igale maitsele – alates oivalisest püreesupist kuni jäätiseni. Alustuseks tuleb kiita korralikku salativalikut, kust ei puudu erinevad lehtsalatid, tšillipipar ja oliivid, rääkimata tomatitest-kurkidest. Ka konservananass ja -mango on omal kohal, pluss neli erinevat salatikastet.

Pitsa valmib avatud köögis, pitsapõhi on õhuke ja pitsakatete nimekiri pikk. Silmailu pakub texmex pitsa, millele annavad teravust punase ja rohelise tšilli ribad, mida täiendavad maisikrõpsutükid. Minu isiklik eelistus kuulub aga tuunikala- ja krevetipitsale.

Buffet-laua järgmises osas ootavad külastajat kartuligratään,

lasanje, paneeritud ja frititud sibularõngad ja erakordselt head teravamaitselised kanatiivad.

Joogid tuleb ise välja valada: restoranisaali ühes nurgas seisavad vee- ja karastusjookide aparaadid.

Sealsamas on ka korralik kohviautomaat, mis valmistab mitut sorti kohvi.

Ei saa märkimata jätta, et maiasmokkade jaoks on olemas jäätiseautomaat, mida tuleb samuti ise käsitseda. Jäätise võib üle ujutada mõne maitsva kastmega. Muide, jäätise eest tuleb sisenedes maksta täiendavad 1.95 eurot, mille eest antakse vastu vahvlitorbik.

Täiskasvanud maksavad kogu lõbu eest 9.95 eurot (kuni aasta vanused lapsed saavad sisse tasuta, 1–4aastaste laste eest tuleb välja käia 2.50, 5–10aastaste laste eest 6.95 eurot).

Rikkalik toiduvalik meelitab kohale arvukaid kliente

Kuni kella kaheni päeval on hind veel odavam – 8.95 eurot. Jäätise eest tuleb küll eraldi maksta, nagu enne juttu oli. Aga tudengitele ja pensionäridele kehtib soo-

dustus – nemad maksavad buffet ja jäätise eest kokku 8.95 eurot.

■

KUIDAS LEIDA? Rax buffet, Mikonkatu 8 Forum, Mannerheimintie 20 Itis, Itäkatu 1 www.rax.fi

Traditsiooniline idamaine Tang Dynasty Kamppi lähedal asub restoran Tang Dynasty, kus tegutseb koguni kaks buffet’d: kõigepealt Hiina ja Tai toidud ning lisaks sellele pakutakse sušit.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Idamaist kööki võib nautida meeldivas interjööris – muidugi idamaises stiilis

Peamises, Hiina-Tai osakonnas saab maitsta mitut sorti liha, riisi, nuudleid, aedvilju. Otsustasin siiski suši kasuks. Suši ja muude rullide valik on suhteliselt väike, kõigest mõned erinevad, sh punase kalaga. Nende juurde kuulub salatibaar, kuhu on valitud just sušiga kokku sobivad aedviljad. Ja muidugi on letil marineeritud ingver, sojakaste ja wasabi.

Restoran on suur ja ilmselgelt populaarne. Interjöör rõhutab menüü idamaist olemust – bam-

bus, hieroglüüfid ja puitnikerdustega pannood on sisekujunduse domineerivad elemendid. Väikeste lauakeste kõrval leidub ka suuri ümmargusi, mille keskmine pöörleb, et kõik külalised soovitud toiduni ulatuksid. Väga mugav, kui tulete näiteks kümnest inimesest koosneva seltskonnaga.

Hiina-Tai buffet maksab 8.90 eurot, sušilaud 12.90. Eraldi pakutakse veel võimalust nautida mõlemat korraga – ja see maksab kokku 14.90 €.

■

Salatibaaris on just sušiga sobivad aedviljad

KUIDAS LEIDA? Tang Dynasty Salomonkatu 3, Helsingi www.tangdynasty.fi

restoranid

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

7

■ Bluusikitarri virtuoos

■ The National

Joe Bonamassa on Soomes käinud ka mitmeid kordi varem ning kontserdid on alati olnud suurepärased. Laias maailmas on bluusikitarrist ja laulja jätkuvalt armastatud ja kõrges hinnas, paljude arvates on tegu nüüdisbluusi suure tõusva tähega. Soomes on Bonamassa seni esinenud väiksematel lavadel, kuid seekord toimub kontsert teenitult Hartwall Areenal. Artist esineb Soomes oktoobrikuu keskel ja kõigi eelduste kohaselt ei ole saalis ühtegi vaba istekohta.

Üks edukamaid indie rock’i viljelevaid ansambleid The National saabub mais ilmunud albumiga „Trouble Will Find Me” maailmaturnee raames Helsingisse. Kurvameelset indie rocki mängiv The National sai maailmakuulsaks albumitega „Alligator” (2005) ja „Boxer” (2007). Veel suurema edu osaliseks sai Brooklynist pärit bändi album „High Violet” (2010). Nüüdne tuur on aga üles ehitatud juba järgmisele plaadile.

31.10 Jäähall, Helsingi

13.10 Hartwall Areena, Helsingi

Vahemere maade stiilis suupiste – meze Meze Point on koht, kus nautida oivalist toidurituaali.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Siin on tõepoolest osatud luua Vahemere maadele omast meeleolu, millele aitavad kaasa romantilist rannikut kujutav fototapeet, mugav puitmööbel ja muidugi võrratud teenindajad. Ja neile, kes veel ei tea: Vahemere maades mõistetakse meze all hõrgutavat suupistetest koosnevat einet – täiuslik toit, et võtta aeg maha ja suhelda inimestega laua taga.

Ka selles restoranis on pikk meze-menüü: küpsetatud baklažaan, jogurt, melon fetajuustuga, kikerhernepasta, kitsejuust, dolma, vürtsikad lambalihapirukad ja nii aina edasi.

Pakutakse ka valikut nendest suupistetest ühele või kahele inimesele. Tavaliste toitude seast saab valida mitmesuguste suppide, salatite, looma- ja lambaliha ning kanaroogade vahel. Ei puudu ka kalatoidud: krevetid, mõõkkala, kalmaarid. Ja siis veel aedviljapajad. Söömaaja lõpetuseks sobivad hästi Vahemere maade magustoidud: pahlava ning jogurt aprikooside, mee ja pistaatsiapähklitega.

Steigist sušini Uuenenud Forumi kaubanduskeskuses asub hulgaliselt kohvikuid, restorane ja muid söögikohti.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Meze-menüüst valin kuumad krõmpsuvad pirukad fetajuustuga (4.95 €). Tuleb tunnistada, et need on suurepärased – tainas sulab suus ja juust on parasjagu vürtsikas. Ja tegelikult oleks põhiroa võinud hoopis vahele jätta… Hea mõte on siia tulla koos suurema seltskonnaga, kus kõik tellivad erinevaid meze’sid ning siis degusteerida kohe südamest!

Varrastel küpsetatud marineeritud kanarind (17.50 €) on meeldi-

valt teravamaitseline, selle juurde serveeritakse kerget salatit ja väga head riisi. Juba tekkib tunne, et suvepuhkus polegi veel läbi.

Hea uudis on ka see, et päeval töötab siin buffet, mille hind on 9.30 eurot. ■

KUIDAS LEIDA? Meze Point Mikonkatu 8, Helsingi www.meze.fi

Täpsemalt öeldes on neid kokku 30, kui arvesse võtta ka kiirsöögikohad ja liharestoran. Kõik need ligitõmbavad paigad asuvad mitmel pool Forumis laiali. See tähendab, et üles leiab need kõige hõlpsamalt kaardi järgi, mida saab küsida infopunktist. Kiirsöögile spetsialiseerunud Southern Fried Chicken pakub kehakinnituseks traditsioonilisi burgereid, kanatiibu, kebabit ja isegi praelihalõike.

Lõunaajal aga töötab siin pitsabuffet, mis tähendab pitsat, salatit ja suppi 9.90 euro eest.

Itamae Sushi on orienteeritud Jaapani köögile. Siin saab päevasel ajal tellida komplektlõuna, millesse kuuluvad suši, muud rullid ja makid. Väike eine, mis koosneb kaheteistkümnest osast, maksab 12, suur 14 eurot. Eine sisu võib olla erinev, näiteks avastasin kord muude heade asjade seas ka taimetoitlaste suši.

■

KUIDAS LEIDA? Forum Mannerheimintie 14–20, Helsingi www.forum.fi

■ Michelini restoran lõpetab tegevuse

Restorani interjöör aitab luua meeldivat puhkusemeeleolu

Soome ainus kahe Michelini tärniga restoran sulgeb uksed. Hans Välimäki (Chez Dominique) on ainsana Soomes juba kümme aastat suutnud hoida kahe tärni väärilist taset. Siiski on restoran kannatanud kliendinappuse all ning kogu suve suletud olnud. Välimäki teatas, et kuigi restoran taasavatakse lühikeseks ajaks septembris, lõpetab see oma tegevuse juba sel sügisel. Viimast korda on Chez Dominique lahti 5. oktoobril, kuid Välimäki asemel vastutavad seal juba teised inimesed.

Helsingisse jääb tegutsema siiski neli ühetärnirestorani: Demo, Luomo, Olo ja Posters ning ka Rising Star paljutõotava nimetuse pälvinud restoran G. W. Sundmans.

8

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

Itis: 120 kauplust ühe katuse all Uuenenud kaubanduskeskus Itis on ideaalne koht neile, kes ostlemist naudivad ning on õigete rõivaste, jalatsite, ehete ja elektroonika otsinguil rõõmuga nõus läbi käima palju kauplusi.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Kuni möödunud aasta märtsini tegutses hiiglaslik kaubanduskeskus Itäkeskuse nime all. Rahvasuus ammu kasutusel olnud nimetus Itis muudeti ametlikuks pärast keskuses ette võetud põhjalikke renoveerimistöid. Hetkel on Itis Skandinaavia suurim kaubanduskeskus, mille pindala on peaaegu 100 000 m² ja mis mahutab rohkem kui 120 kauplust, 15 restorani ja kaks kaubamaja. Helsingi kesklinnast pääseb sellesse ostuparadiisi väga mugavalt – metrooga jõuab kohale kõigest 15 minutiga.

Renoveerimistööd peaksid lõplikult valmis saama 2014. aastal, aga juba praegu tundub Itis olevat täiesti valmis ja mingeid häirivaid ehitustöid ei ole kuskil märgata.

Itises on esindatud enamik tuntumaid rahvusvahelisi ja Soome brände: Dressmann XL, Seppäla, Lidl, S-Market, Gina Tricot, Only, New Yorker, Halonen, KappAhl, Anttila, Marimekko, Iittala, Clarks, Stockmann, H&M, Vero Moda, Esprit jpt. See tähendab, et suvise garderoobi soetamine on lihtne ja kõik vajaliku saab kätte ühest kohast.

Põnevad leiud ootavad ka väiksemates poekestes. Näiteks müüakse Bik Bokis omapäraseid erksaid rõivaid tütarlastele. Umbes 35 euroga võib saada oriendihõngulise või etnomotiividega topi omanikuks või siis soetada strasside, helmeste või litritega kaunistatud poolkorseti või kleidi. Z.I.P Jeans pakub demokraatlikke ja stiilseid rõivaid erinevatelt tootjatelt. Kaubavalikul

on eelistatud originaalseid ideid kvaliteetses teostuses. Etnostiilis kleit ripub kõrvuti musta piduliku korsetiga, mis on rikkalikult pitsidega kaunistatud, samas ostab ostjat trükipildi ja kirjadega meeste T-särk. Kleit või pluus maksavad 40 €, meeste T-särk 19.90. Mainida tasub ka spordipoodi Stadium, kus müüakse ootamatult suures valikus rannarõivaid. Silma kõditavad vallatud värvid ja lõiked, kusjuures tühjade kätega ei tohiks jääda ka lapsed. Lisaks veel kleidid, lühikesed püksid, kotid. Hinnad algavad 10 eurost.

Teisel korrusel tasub sisse astuda poodi nimega Partioaitta. Ka need, kes teab mis reisisellid pole, võivad siit avastada terve rea ülivajalikke ja -praktilisi asju. Muidugi on müügil meeste, naiste ja laste

rõivad ja jalanõud, selja-, magamis- ja muud kotid, telgid ning kõiksugu vidinaid jahi- ja kalameestele. Stangedel ripuvad matkajakid, vabaajapüksid ja -särgid, sportliku lõikega kleidid jpm. Aga siit saab osta ka näiteks võrkkiige või kaasaskantava duši: valad vett spetsiaalsesse kümneliitrisesse kotti ja seitse minutit duši all on tagatud igas olukorras (27 €).

Kõige alumisel korrusel parkla kõrval asub kauplus nimega Suomen Polkupyörätukku, mis viib mõtted mõnele Amsterdami jalgrattaparklale – rataste hulk mõjub lihtsalt rabavalt. Küsimuse peale, mida kaupluses huvitavat leidub, näitab müüja Insera premiumklassi rattaid, millel on ühtaegu vastupidav ja kerge alumiiniumraam ning terve rida muid olulisi kvali-

teedinäitajaid. Poes leidub nii naiste- kui meestemudeleid, hinnad algavad 549 eurost. Pole vist mõtet lisada, et siit saab KÕIKE, mida rattasõiduks vaja alates kõige pisematele mõeldud tibatillukestest kolmerattalistest kuni täiskasvanud ratturi nõudliku varustuseni.

■

KUIDAS LEIDA? Kaubanduskeskus Itis Metroopeatus Itäkeskus, Helsingi

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

9

Täika ja avaköök Hietalahti kaubanduskeskuse sees saab nautida kohalikke hõrgutisi, ajaloolise hoone ees aga sukelduda ülepeakaela täituru ligitõmbavasse maailma. vad aga etendust nautivad kliendid, jälgides tähelepanelikult koka tegutsemist. Erakud võivad kogu protsessi vaadelda tagasitõmbununa teise korruse galeriilt, kus paiknevad klassikalised lauad-toolid.

Hietalahti kaubahalli ees asub aga ehtne täika. Kaubeldakse vanade rõivaste, jalatsite, piltide ja lauanõudega. Müügil on palju põnevat ja hämmastaval kombel on kogu vanakraam väga heas seisundis.

Hinnad on soodsad, näiteks võib koti soetada kaheksa, ehteid nelja euro eest. Tarvitseb mul vaid leti ees seisatada ja kätte võtta nunnud poolvääriskivide imitatsioonidega kaunistatud plätud, kui neid müüv proua asub leti taga selgitama, et jalavarjud on pärit Jaapanist: õde olla need kingiks toonud, aga pärast esmakordset kandmist sai proua aru, et selline mudel ei sobi talle. Plätud on tõepoolest kaunistatud jaapanipärase ehisnõelaga ja küsitakse nende eest 25 eurot. Kui nüüd tingima hakata, siis küllap saaks hinna alla…

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Hietalahti kaubahallina tuntud hoone valmis 1903. aastal arhitekt Selim Arvid Lindqvisti projekti järgi ning oli algselt mõeldud turuhooneks. Alates 2000. aastast hakati siin eksperimendi korras kauplema antiikesemetega. Tänaseks on olukord muutunud ja turult saab taas värsket söögikraami.

Letid näivad esmapilgul nagu gurmaani unelm. Väga palju on igat sorti köögi- ja puuvilju – nii meretaguseid kui Soomest pärit: pilku püüavad väga ilusad papaiad, mangod, mitut sorti sparglid.

Segadusse ajavalt suur on teede ja maitseainete valik. Tohutult vorstisorte ja suitsutatud tooteid, vääriskala. Külluslikud on Hispaania delikatesside letid – kõik vajalik tapade valmistamiseks. Rikkalik valik mitmesuguseid juuste, ainuüksi nende maitsmisest saab kõhu täis. Ei puudu ka kodus tehtud soolakurgid ja käsitsi valmistatud karamellkommid pulga otsas.

Turulkäigu saab ühitada väiksema einega – mõnusaid kohvikuid leidub majas mitmel pool.

Kokad töötavad avatud köökides: pliidil valmib omlett või kotlett hamburgeri jaoks, leti taga istu-

■

KUIDAS LEIDA? Hietalahti kaubahall Lönnrotinkatu 34, Helsingi

Värskeimad kohalikud toiduained ja ehedad meened Arvatakse, et Helsingi elaniku pühapäevalõuna saab alguse Hakaniemist. Lisaks on Hakaniemi turistidele atraktiivne vaatamisväärsus, just nagu Kauppatori sadama lähedal.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Hakaniemi turuhoone valmis 1914. aastal. Praegu mahutavad hoone kaks korrust kokku 70 poodi. Esimesel korrusel kaubeldakse värskeimast värske kohaliku toorainega. Alustuseks jääb silma hämmastav liha- ja kalavalik. Kõik tooted on pärit Soomest ja kaubavalik võtab sõna otseses mõttes silme ees kirjuks: siin oleksid nagu müügil kõik mõeldavad kala- ja lihasordid nii värskelt jahutatud kujul kui juba söömiskõlbulikuna, ja seda kõike uskumatutes kogustes. Kui tekib isu näiteks põdraprae järele, tarvitseb liht-

salt leti juurde astuda ja sobiv tükk välja valida.

Omaette ooper on leiva- ja saiatooted ning mitmesugused küpsetised. Vastav osakond on suur ja valiku tegemine raske: välja on pandud käsitsi küpsetatud leivad ja tordid, quiche’id ja pirukad, saiakesed ja koogid kogu maailmast pärit retseptide järgi. Ja muidugi tegutseb turuhoones mitu kohvikut.

Teisele korrusele viib esmapilgul märkamatu uks ja seal kaubeldakse kõigega, mis tundub Soomele igiomane: ehtne Saami käsitöö, kingitused, rõivad. Loomulikult ei puudu suur valik kangaid ja Marimekko toodang. Siit saab osta kau-

neid ehteid ja vajalikku pudi-padi kudumishuvilisele, münte ja märke.

Ja muidugi käsitöö – originaalsed pehmed kalakesed, koerad.

Turuhoone ees väljakul kihab avatud turg. Peamiselt kaubeldakse sadat sorti köögi- ja puuviljaga. Osta saab nii lõike- ja potililli kui istikuid aia jaoks. Samas on turuväljakul tore vabaõhukohvik, kus helsinglased armastavad kohvi juues turumelu nautida. ■

KUIDAS LEIDA? Hakaniemi turg Hämeentie 1А, Helsingi metroopeatus Hakaniemi www.hakaniemenkauppahalli.fi

Foto Marita Haukemaa

10

ajalugu

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

■ Räimed vallutavad turu

■ Monsterautod areenil

Traditsioonilist räimeturgu peetakse Kauppatoril juba 271. korda. Helsingi vanim traditsiooniline üritus sai alguse aastal 1743. Kalurid saabusid pealinna, et müüa omavalmistatud räimehõrgutisi ja muid hooajalisi kaupu. Varasematel aegadel oli räimeturg suursündmus, mis tagas linnaelanikele olulised talvevarud. Ka täna oskavad helsinglased turumelu hinnata ja loomulikult on kohal mitmed esinejad.

Taas kord möllavad Hartwall Areena väljakul maailma suurimad koleautod.

Monster Jam paneb mootorid jõurama ja areeni rappuma, kui rammimiseks loodud masinad võistlevad trampliinidel ja metsikutel takistusradadel. Üritusel teevad kaasa ka Duudsonid, Soome extreme show rühm, kellelt võib alati oodata vingeid trikke nii autodega kui ilma.

2.11 Hartwall Areena, Helsingi

6.–12.10 Kauppatori, Helsingi

Soome sõdade lood Pärast kevadist remonti uksed taas lahti teinud Sõjamuuseumi peateema on rahu.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Sõjamuuseumi püsinäitus tutvustab paari viimase aastasaja ajalugu. Näituse pealkiri „Hakapeliitidest rahuvalvajateni” võtabki teema lühidalt kokku. Hakapeliidid olid 17. sajandil Kolmekümneaastases sõjas Rootsi poolel võidelnud Soome ratsanikud. Nad saavutasid legendaarse maine tänu hulljulgele võitlusstiilile ja pidevale sõjalisele edule. Oma nime said nad sõjahüüu „Hakkaa päälle!” järgi. Tänapäeval on Soome armee tähtsaim sõjaline ülesanne seotud rahuvalveoperatsioonidega. Rahvusvahelistel missioonidel on osaletud 1960. aastatest alates ning ka siin on soomlastel laitmatu reputatsioon.

Nii ajaloos kui näitusel pakub aga kõige rohkem huvi vahepealne ajajärk. Väga head on autentsete ■ Muuseumisse koondatud ajalugu

Tänase sõduri isiklik varustus ei mahu väiksesse kotti

relvade ja rõivaste väljapanekud.

Ka installatsioonid on suurepäraselt teostatud nii vitriinides kui saalis näitusekülastajate keskel.

Üks ruum on muudetud pommivarjendiks, kus undab õhuhäiresireen ja kaiguvad pommiplahvatused, tuletades meelde Teist maailmasõda. Tookord pommitas Nõukogude Liit kõiki Soome suuremaid linnu ja ka mõnda väiksemat. Rünnakute sihtmärke saab uurida kaardilt ja interaktiivse väljapaneku abil.

Relvi on näitusel välja pandud alates 17. sajandi mõõkadest kuni nüüdisaegsete rünnakrelvadeni.

Raskerelvastusest on esindatud õhutõrjeraketid, raske granaadiheitja ja tankirelvad. Ajalooliselt üks tähelepanuväärsemaid esemeid on president Mauno Koivisto isiklik relv, mida ta kasutas sõjaaastatel idarindel, teenides jäägrina legendaarse Lauri Törni jalaväeüksuses.

Näitus tervikuna on õnnestunud. Teekond ühest ajastust teise toimub loomulikult ja lünkadeta.

Eksponeeritud esemed on väga kvaliteetsed ja hästi vaadeldavad.

Moodsale muuseumile omaselt

Enamik eksponaate asub klaasi taga, kuid mõned on ka näpuga katsumiseks mõeldud

on kasutatud ka interaktiivseid seadmeid. Muuseum loob sõdade ajaloost realistliku pildi, ilma liigse pateetika ja sõjaõudustele rõhumiseta.

Sõjamuuseum on avatud T–N 11–17 ja R–P 11–16. Täispilet maksab 5, sooduspilet 3 ja perepilet 12 eurot. Muuseumikülastuseks tuleks varuda tunnikese jagu aega. ■

Foto Comma Image

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO SUOMEN ARMIJA

■ Helsingi Linnamuuseum (Helsingin kaupunginmuseo) Sofiankatu 4 ■ Mannerheimi muuseum (Mannerheim-museo), Kalliolinnantie 14 ■ Rahvusmuuseum (Kansallismuseo), Mannerheimintie 34 ■ Suomenlinna muuseum (Suomenlinna-museo), Suomenlinna C 74 ■ Urho-Kaleva Kekkoneni muuseum (Urho Kekkosen museo), Seurasaarentie 15 (Tamminiemi) ■ Helsingi Tsiviilkaitsemuuseum (Helsingin Väestönsuojelumuseo), Siltavuorenranta 16 B Muuseumide lahtioleku ajad muutuvad.

Reeglina on puhkepäev esmaspäev.

Mannerheimi muuseum on avatud ainult R–P, Tsiviilkaitse muuseum ainult laupäeviti.

Sõjamuuseum asub Kruununhaka linnaosas, Liisankatu merepoolses otsas. Tee raudteejaamast muuseumisse on umbes 1,5 km ja Senati väljakult 1 km pikk. Autoga saab mugavamalt kohale Esplanadi pargi kaudu, sõites edasi piki Pohjoisranta ja pöörates Tervasaare juures paremale.

Sotamuseo, Liisankatu 1, Helsingi

Pommitajad Helsingi kohal Punaarmee õhujõud pommitasid Soome linnu nii Talve- kui Jätkusõja käigus.

Helsingis on kokku üle 70 muuseumi, enamus neist pühendatud kunstile.

Siin on tähtsamad ajaloomuuseumid.

KUIDAS LEIDA?

Helsingi oli pommitajate tähtsaim sihtmärk, kuid ka ülejäänud Soome linnad said oma osa. Esimesed pommid heideti Helsingile Talvesõja alguses, 30. novembril 1939. aastal. Talvesõja käigus pommitati Helsingit üheksa korda kokku umbes 70 lennukiga. Vaid ühel korral tabasid pommid kesklinna. Tookord oli hukkunuid 97, kuid materiaalne kahju jäi suhteliselt tagasihoidlikuks.

Suuremad õhulahingud algasid 1944. aastal, mil Nõukogude Liit plaanis soomlaste kaitsest lauspommitamisega läbi murda. Seekord võttis Helsingi ründamisest

Õhupommitamine hävitas osa Helsingi kesklinnast

osa 929 lennukit. Pomme heideti linnale kolm ööd järjest, kokku 16 490 pommi. Tänu tõhusale õhutõrjele jäid ka seekord kahjud oodatust väiksemaks. Nimelt tungis läbi õhukaitse ainult 100 nõukogude lennukit, 95% lennukitest vältis sulgusid ja kukutas pommid alla mujal. Kaitsest läbi murdnud lennukitest tulistati omakorda alla 20. Õhurünnakute tagajärjel sai surma 146 ja haavata 356 inimest. Täielikult hävis 109 maja.

Killukahjustusi oli 300 hoonel ning 111 maja said kannatada tule käes.

Kahjud likvideeriti kiiresti ning tänapäeval on pommitamise jälgi peaaegu võimatu leida. Eranditeks on kolme seppa kujutav skulptuur Helsingi kesklinnas ning J. V. Snellmani kuju Soome Panga hoone ees – nendelt on killukahjustused jäetud meelega parandamata. ■

business guide The Baltic

■ Majandusuudised

Messid ja laadad

Foto Tekes, Matias Uusikylä

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD KIMMO BRANDT

Eesti Energia ostab Turust põletuskõlblikke segajäätmeid. Eestlased võitsid jäätmeostu enampakkumise ja said aastase väljaveoloa. Jäätmeid käideldakse Eesti Energia uues jäätmepõletusjaamas Irus. Jaam on nii suur, et sellele ei piisa ainult Eesti jäätmetest. Esimesena kirjutas sellest Turun Sanomat.

Vaateratta projekt lükkub jälle edasi

Foto United International Leisure AG

Helsingi kesklinna kavandatud vaateratas avatakse alles tuleva aasta märtsis, kuigi ka The Baltic Guide’is on korduvalt kirjutatud ratta peatsest valmimisest. Projekti ettevalmistuseks Helsingis on kulunud juba nii palju aega, et lõbustusparkidele atraktsioone tootev ettevõte United International Leisure on otsustanud ehituse alguse sobivamale ajale edasi lükata. Et vaateratas võiks varakevadel tööle hakata, tehti Katajanokka krundil ettevalmistustöid juba läinud suvel ja sügisel. Üle 40 meetri kõrguse seadme lõplik kokkumonteerimine võtab aega paar nädalat ja sellega alustatakse vahetult enne hooaja avamist. Linn on vaateratta jaoks andnud maa rendile

kuni 2015. aasta oktoobri lõpuni.

Vaaterattal on 30 soojendusega gondlit, millest igaühte mahub kaheksa reisijat. Parimatel päevadel loodetakse meelitada sõitma 3000–4000 külastajat. Vaateratas hakkab pöörlema kogu aasta läbi.

Foto Finnavia

Eesti ostab Soomest jäätmeid

Miljard eurot lennujaamale Helsingi Vantaa lennujaam soovib püsida ka tulevikus konkurentsivõimeline. Lennujaama renoveerimistöödesse kavatsetakse lühikese aja jooksul süstida miljard eurot, millest valitsuse käest oodatakse 200 miljonit.

Alustuseks on plaanis tugevdada turvakontrolli ja parandada liiklusühendust lennujaama territooriumil.

Kavas on avada ka rohkem äripindu.

Eesmärk on tõsta külastajate arvu praeguselt 15 miljonilt 20 miljoni reisijani aastas.

Helsingi sügishooaega sisustavad traditsiooniliselt suurüritused Messikeskuses ja Kaablitehases.

Kalendrisse mahuvad ka Eestit tutvustavad sündmused, suusahooaja avapidu ning loomaaiaüritused kogu perele ja spetsialistidele.

Sügise väljapaistvaim mess on tervise- ja iluteenustele keskenduv I Love Me. Tegelikult koosneb see mitmest väiksemast messist, milleks on Terveys, Kauneus, Muoti, Nordic Hair ning Koru & Kello.

Kohal on kõik ettevõtted, kellel on pakkuda tervisega seonduvaid uudseid teenuseid või moerõivaid ja -ehteid. Juuksemessil tutvustatakse uusimaid soengutrende ning kõike muud juuksurikunstiga seonduvat.

Paar nädalat hiljem toimub Messikeskuses korraga mitu üritust: Viini, Ruoka & Hyvä Elämä, muusikamess, Art Forum ja raamatumess.

Novembri algus toob kohale talispordihuvilised – Skiexpoga

Mardilaat toimub Kaablitehases

algab Lõuna-Soome talvehooaeg.

Messikeskus täitub talispordivahenditega ning tutvuda saab talviste turismiuudistega. Traditsiooniliselt osalevad messil kõik Soome suurimad suusakeskused.

Novembri lõpus on messihallid ELMA päralt –, siis ammuvad messihallis lehmad, määgivad lambad ja kaagutavad kanad. Peale kariloomade jagub tähelepanu kõigele, mis seotud lemmikloomade pidamisega. Kogu üritus on kujundatud nii, et seda naudiksid ka lapsed, nii et kohale tasuks tulla kogu perega.

Loomateema jätkub jõulude ajal, mil messihooaja lõpetab koertenäitus Voittaja 2013, mis on omasuguste seas Soome suurim.

Kaablitehases on sügise põnevaim üritus Helsingi antiigi-, kunsti-, ja kollektsioneerimismess ning traditsiooniline mardilaat – Martin Markkinat. Mardilaat on populaarne Eesti promoüritus Soomes, kus mõnusas laadameeleolus saavad end soomlastele tutvustada erinevad ettevõtted. Seekord on peateemaks Harjumaa.

■

SÜGIS 2013 Messikeskus Messuaukio 1, Helsingi

11.–13.10 24.–27.10

I Love Me Viini, Ruoka & Hyvä Elämä, Art Forum ja Kirjamessut 1.–3.11 Skiexpo 22.11–24.11 ELMA maaelumess 13.12.–15.12 Voittaja 2013

Kaablitehas Talberginkatu 1, Helsingi 12.–13.10 22.–24.11

Helsingi antiigi-, kunsti- ja kollektsioneerimismess Mardilaat

ELMA messil saab näha taluloomi

12

turi

Lapimaa rahvuspargid: ■ L E M M E N J O K I ■ PA L L A S -Y L L Ä S T U N T U R I ■ U R H O K E K K O N E N I ■ P Y H Ä - LU O S T O ■ R I I S I T U N

Norra Inari

Kilpisjärvi

Venemaa Siida Ivalo

Saariselkä

ll PPallas

Olos

Rootsi

Ylläs

Levi Sodankylä Kittilä to Luosto

Polaarjoon

Rovaniemi

Pyhä Ruka

Ranua Kemi

Kuusamo IsoSyöte

■ Vanad hiiglased Alpide tekkimine 65 miljonit aastat tagasi põhjustas suuri geoloogilise aluspõhja muutusi, mille tulemuseks oli ka Lapimaa tundrute kerkimine.

Tänapäevase kuju said tundrud viimase jääaja jooksul umbes 10 000 aastat tagasi, kui mandrijää vallutas Soome.

Tundur on lage mäeselg metsatundra- ja taigavööndis. Lage seljandik eraldabki tundrut lõunapoolsemates paikades olevatest järsematest mägedest.

Lapimaal on tundruid lugematu arv. Tuntuimad on Halti, Saana ja Korvatunturi ning muidugi need, millele on rajatud suusakeskused. Suurim tundrute rühm asub Skandinaavia mäestiku põhjaosas Enontekiö Käsivarrel, kus asub ka Soome kõrgeim tundur Halti (1324 m). Soome lõunapoolseim tundur on Iso-Syöte, mis jääb päris Lapimaa maakonna lõunapiirile.

LOODUSLIK EKSTREEM

Unikaalne loodus, ilmastik ja heal tasemel turismiteenused muudavad Lapim TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISIT FINLAND/ PEKKA LUUKKOLA, MIKKO RYHÄNEN, JORMA LUHTA

Talisuplus on värskendav ja tervislik

Lapimaa on puhas ja karge. Suurem osa Põhja-Soomest on inimtegevusest puutumatu kõnnumaa kõrgete tundrute, sügavate laante ja vangistamata koskedega. Rahvusparke on Lapimaal seitse. Kõik need on avatud loodushuvilistele, kelle käsutuses on teabekeskused, matkarajad ja telkimisplatsid. Sügiseti käiakse rahvuspargis värviküllust nautimas, matkamas, kalal ning isegi murakal ja jõhvikal.

Talvel katab kõnnumaad rohkem kui meetripaksune lumevaip.

Polaaröö ajal püsib päike horisondist madalamal paar kuud järjest.

Kesktalvel võib valitseda kuni -50° C pakane. Siis on kõnnumaal vaikne ja liikvel vaid mõni üksik ekstreemmatkaja. Kala tuleb välja õngitseda paksu järvejää alt.

Peale rahvusparkide ja loodusradade seostub Lapimaa turism suusakeskustega. Suuremad keskused on Levi, Ruka, Ylläs, Pyhä, Luosto ja Saariselkä. Ühiseks jooneks on head laskumis- ja murd-

maarajad, mis avatakse oktoobris ning on suusakõlblikud kevadeni. Suusakeskused pakuvad muidki aktiivpuhkuse võimalusi, nagu põhjapõdra- ja mootorsaanisafarid, jääsuplus ja talikalastus. Võib proovida lumeräätsakõndi või õppida suusakoolis lumelauasõitu.

Majutusvõimalusi luues on samuti arvestatud erinevaid maitseid ja võimalusi: Lapimaal leidub nii tipptasemel hotelle kui privaatseid suusamajakesi. Mitmel pool saab öö veeta lumehotellis, iglus või klaaslaega toas, kust avaneb suurepärane vaade virmaliste vehklemisele.

Levi ja Ylläse lähedal asub Jäämaailm, kus saab einetada jäärestoranis

sm TURI ■ OULANGA ■ PERÄMERE

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

■ Kuidas sõita Lapimaale

13

Soomes algab talispordihooaeg Nii slaalomi kui suusatamise maailmakarikavõistlused algavad Lapimaal.

TEKST JUKKA ARPONEN

RONGIGA Ronge väljub Helsingist

Lapimaale nii päeval kui öösel.

Kaugemad peatused on Kolsari ja Kemijärvi. Rongijaamadel on hea bussiühendus lähedal asuvate suusakeskustega. Lapimaale sõidab isegi selliseid ronge, mis võtavad peale autosid.

BUSSIGA Bussiühendused katavad kogu Soome. Bussid sõidavad iga päev ning sõiduplaanid annavad saabumiste-väljumiste kohta täpset infot. Pärale jõudes saab kasutada juba kohalikku liiklust – suusakeskuste ski-busse ja taksosid.

LENNATES Lendamine on kiireim viis Lapimaale jõudmiseks.

Helsingil on lennuühendus viie Lapimaa lennujaamaga, need on Enontekiö, Ivalo, Kemi-Tornio, Kittilä ja Rovaniemi. Lend kestab 1–1,5 tundi.

Muidugi saab Lapimaale sõita autoga. Kõige otsem tee Helsingist Lapimaale kulgeb Lahti, Jyväskylä ja Oulu kaudu Rovaniemisse.

Teine enam kasutatud tee on Lääne-Soome rannikulinnu ühendava maantee E 75 põhja- ja idapoolsed harud, mis viivad mh Lappeenrantasse, Joensuusse, Kajaani ja Kuusamosse. Helsingist Rovaniemisse on 815 km, Käsivarre tippu Kilpisjärvile 1200 km.

AUTOGA

MPARK

aa paigaks, mis pakub unustamatuid elamusi.

VALGUSMÄNG TAEVAS Virmalised on üks rabavamaid loodusnähtusi, mida on pea võimatu sõnadega kirjeldada. Kindlaim koht virmalisi näha ongi Lapimaa.

Taevas veiklev mitmevärviline põhjavalgus on polaaralade elanike kujutlusvõimet mõjutanud läbi aegade. Igav nüüdisteadus on tõestanud, et lummav vaatemäng ei teki siiski vereojades surnute inimeste vahkvihast ega peegelda ka vaimumaailma sõdalaste võitlust.

Virmalisi ei põhjusta isegi mitte suur rebane, kes hännaga taevaseid lumehangi tuuseldab – nimelt tähendab soomekeelne virmalisi märkiv sõna revontuli täpses tõlkes rebasetuld.

Kuid ka 21. sajandi inimesel võib olla raske mõista, et valgusmäng taevakummil sai tegelikult alguse 150 miljoni kilomeetri kaugusel.

Päikeselt lähtuvad laetud osakesed ehk nn päikesetuul liiguvad Maa poole kiirusega 1000 km/s. Siin põrkuvad need kokku Maa atmosfääri osakestega, tekitades suurejoonelise optilise nähtuse, mida mõnikord nimetatakse ka põhjavalguseks.

Varane talv teeb Lapimaast talispordihooaja avamiseks ideaalse paiga.

Talveturistide ja harrastussportlaste suusahooaeg algab esimese lumesajuga ning vähemalt Vuokattis ja Saariselkäl on teada ka täpne kuu- ja kellaaeg – 10.10 kell 10.00.

Laiemat publikut huvitab rohkem siiski 16.–17. november, mil Levil toimub meeste ja naiste slaalomikarika avavõistlus. Võistlus peaks pealtvaatajaid kohale meelitama paari tuhande ringis.

ilmakarika osavõistlust, osalejaid ligi 30 riigist ja kokku 400 sportlast.

Varasem kogemus näitab, et pealtvaatajaid võib Rukale koguneda kuni 25 000.

Džäss kesk pimedust Kaamosjazz on tõenäoliselt maailma kõige hämaram festival.

TEKST JUKKA ARPONEN FOTO HEIKKI TUULI, ANTTI SARPILA OY

Põhja-Lapimaal Saariselkäl avab talvehooaja tänavu 33. korda toimuv Kaamosjazz (21.–24.11.2013). Festivali uus kunstiline juht on Aarno Cronvali. Inari-Saariselkä Matkailu Oy ja Cronvali on koos vastutavad ka esinejate valiku eest.

Lisaks armastatud kodumaistele muusikutele on oodata artiste ka kaugemalt. Esile tasuks tõsta Inglise džässlauljat Claire Martinit oma trioga. Martin on rahvusvahelise mainega tipplaulja, kelle kontserdid lähevad alati täissaalidele. Soome tegijatest tulevad kohale Linkola & Luolajan-Mikkola Quartet ning Seppo Hovi bänd,

Klaasist iglu katuseks on taevas

sed nähtavad neist umbes 3000 km kaugusel. Suur osa Soome Lapimaast jääb sellesse piirkonda, kus virmalisi esineb kõige sagedamini – talvel võib siinkandis virmalisi näha peaaegu iga päev. ■ Virmalised on seotud Maa magnetpoolustega, sest virmalisi tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni. Et Maa magnetpoolused asetsevad suurtel laiustel, siis on ka virmali-

Veel suurem publikusündmus on FIS World Cup Ruka Nordic Opening, mis toimub 28.11–1.12. Plaanis on kõikide põhjamaiste suusaalade maailmakarika avaetapid: 10 maa-

KAART NETIST Reittikartta.fi leheküljelt leiab teenuste rubriigist ka täpsed matkakaardid, millele on märgitud kõik Soome Metsamajanduse matka-, jahi- ja kalastuskohad.

mida toetab Antti Sarap. Veel on Kaamosjazzile esinema kutsutud plahvatusliku karjääri lävel olev laulja ja laulukirjutaja Matti Johannes Koivu koos oma trioga, New Orleansi džässi esindav Alvi’s Dixie Stompers ning džässiteemalisest saatesarjast „Jazzbasilli” tuule tiibadesse saanud HERD & Aili Ikonen, kes on tunnustust võitnud eelkõige poplaulude interpreteerimisega džässilikus võtmes.

Kontserdilavasid on festivalil ohtralt: Tankavaara Kullamuuseum, klaasist iglude poolest tuntud Santa’s Resort Kakslauttanen, Inari kirikukülas tegutsev saami kultuurikeskus Sajos, ning otse Saariselkä keskuses asuvad Santa’s Hotel Tunturi, Lapland Hotel Riekolinna, res-

toran Kaunispään Huippu, restoran Petronella, Saariselkä tundurikabel ja Ski Saariselkä Sport Resort.

Laupäeval (23.11) toimub Saariselkä kabelis Kaamosjazzi heategevuskontsert. Samal päeval peetakse Ski Saariselkä mäesuusakeskuses ka talvehooaja avapidu.

After ski party’l esineb alates kella 14 Seppo Hovi bänd. Peole on sissepääs tasuta. ■

14

sündmused Tangokuningas

Scorpions tuuritab Soomes

Foto Minna Annola

Soomlaste lemmikmeelelahutajate hulka kuuluv Jari Sillanpää võtab sügisel ette kontserdituuri „Leekides” (Liekeissä), mille kavas on 19 kontserdiõhtut. Avaesinemine toimub 25. oktoobril Turu Logomos.

Jari Sillanpää teeb hetkel tööd uue albumiga, mille produtsent on Leri Leskinen. Sügistuuril saabki peale Jari vanade hittide kuulda ka muusikat uuelt albumilt. Peale selle kuuleme Queeni, Elton Johni, Frank Sinatra ja Ricky Martini lugude töötlusi.

Jari Sillanpää on läbi aegade enim plaate müünud Soome laulja. Ja 1995. aastal ilmunud tangoalbum nimega „Jari Sillanpää” on Soome kõikide aegade edukaim helisalvestis, mida on müüdud 273 000.

Tuurikava saab lähemalt uurida internetis aadressil www.jarisillanpaa.com.

25.10–14.12 19 kontserti kogu Soomes

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

Soomes maksimaalset tähelepanu nautiv Motörhead pidi Ilosaarirockil oma suvised kontserdid katkestama laulja Lemmy Kilmisteri (67) terviseprobleemide tõttu.

Südamehaiguse pärast ärajäänud kontserdi on bänd lubanud uuesti teha jõulude ajal, kui vaid Kilmisteri tervis vastu peab.

Kontserdil on Motörheadi soojendajateks Saxon ja taanlaste Skew Siskin.

Briti hevihiiglane Motörhead on juba 35 aastane. Oma tegutsemisaja jooksul on jõutud salvestada 21 stuudioalbumit ja müüa üle 30 miljoni albumi. Varasemad kogemused näitavad, et kõik piletid müüakse läbi ammu enne kontserdi toimumise aega.

10.12 Hartwall Areena, Helsingi

Viiulivirtuoos Vivaldit esitamas Nigel Kennedy on üks kuulsamaid viiuldajaid läbi aegade. Kennedy esimene Vivaldi-salvestus, milleks oli „Neli aastaaega”, on jõudnud Guinnessi rekordite raamatusse kui läbi aegade enim müüdud klassikalise muusika album. Plaat püsis Briti klassikalise muusika edetabeli esinumbrina kaks aastat järjest. Vahepeal ka džässiga tegelenud Kennedy mängib praegu koos keelpilliorkestriga Vivaldit. Tuuri esinemispaikade nimekirjas on peale Helsingi ka Tallinn, Peterburi ja Moskva.

Foto Marc Theis

Motörheadi uus katse

Scorpionsi suur tuur „Rock’n’Roll Forever” põikab novembris läbi Helsingist, Seinäjokilt ja Oulust.

Saksa roki raskekahurvägi Scorpions sai alguse Hannoveris juba pea 50 aastat tagasi. Lai maailm sai Scorpionsist teadlikuks pärast 1984. aastal välja antud albumit „Love at First Sting”. Scorpions

on üks kõigi aegade edukamaid bände, kes on müünud kokku 75 miljonit albumit. Megahittide loetelus on „Rock You Like a Hurricane”, „Wind of Change”, „Send Me an Angel” ja „Still Loving You”.

Helsingi Hartwall Areena kontserdil on soojendusesinejaks Scorpionsi eakaaslane, raske-

Pink Floyd on saanud lõpuks väärilise tunnustuse tribuut-show näol. Brit Floydi „P-U-L-S-E 2013” toob lavale nostalgilise kolmetunnise rokimaratoni, milles saab kuulda tervelt viit Pink Floydi albumit: „The Dark Side of the Moon”, „Wish You Were Here”, „The Wall”, „The Division Bell” ja „Animals”. „P-U-L-S-E 2013” sai inspiratsiooni 1994. aastal rekordeid purustanud tuurist „Division Bell”. Loomulikult saab ka seekord näha Pink Floydile omast valgus-show’d.

Ooper ja kerge muusika

14.11 Nokia Kontserdimaja, Tallinn 17.11 Musiikkitalo, Helsingi

13.11 Hartwall Areena, Helsingi 15.11 Seinäjoki Areena, Seinäjoki 16.11 Ouluhalli, Oulu

Austusavaldus Pink Floydile

31.10 Finlandia-talo Helsingi

Bel canto meistritena tuntud tenor Jose Cura ja metsosopran Anita Rachvelishvili annavad novembris kontserdi Helsingis ja Tallinnas.

Ooperitähed esinevad filharmooniaorkestri saatel Musiikkitalos pühapäeval 17. novembril, kolm päeva enne seda antakse kontsert Tallinnas Nokia Kontserdimajas.

Duo esitab tuntud armastuslaule.

Kontsert algab klassikalise muusikaga, lõpu poole saab kuulda pop- ja rokkmuusika pärleid. Kontserti dirigeerib Mario De Rose.

Jose Cura sai laiema publiku seas tuntuks, asendades 1998. aasta aprillis New York Metropolitan Operas Luciano Pavarottit. 28aastane Rachvelishvili on tunnustust pälvinud eelkõige Carmeni tõlgendusega Milano ooperimajas La Scalas.

metallmuusikat viljelev Saksa bänd Accept. Seinäjoki Areenal ja Ouluhallis soojendab publikut Eppu Normaali, mis on omakorda üks Soome kõikide aegade edukamaid bände.

28.9 Hartwall Areena, Helsingi

Kõigi aegade hevibänd Ehk ei olnudki see Black Sabbath, kes hevimuusika välja mõtles, kuid kindlasti on tegemist bändiga, kes tõstis raskema roki õigetesse mastaapidesse.

Sellest ajast kui Black Sabbath laiali läks ja uuesti kokku tuli ja jälle laiali läks, on nüüd möödas juba 40 aastat, ka bändi koosseis muutus alatihti.

Algne solist Ozzy Osbourne tegeles pikalt oma eduka soolokarjääriga ning ega suhted bändiliikmete vahel pole ka alati kõige paremad olnud.

Siiski on erimeelsused nüüdseks maha maetud ja Black Sabbath taas liikvel. Koguni koosseis on peaaegu sama kui tippaegadel. Puudub vaid trummar Bill Ward, kes ei osalenud ka suvel ilmunud come backalbumi „13” tegemises.

Plaatidel ja turneedel on peale Ozzyle kaasatud kitarrist Tony Iommi kui ka bassist Geezer Butler, seega

on koos peaaegu algupärane Black Sabbath.

20.11 Hartwall Areena, Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

sündmused

15 ■ Serj Tankiani soolotuur Armeenia-Ameerika juurtega rokkbändist „System of a Down” tuntud laulja Serj Tankian saabub oma sooloturneega Soome. Laulja ja laulukirjutaja Tankian annab kontserdi koos 52liikmelise Ukraina sümfooniaorkestriga Hartwall Areenal, kus ürituse tarbeks kujundatakse kardinate abil 2500 vaatajale sobiv amfiteater.

Hetkel Uus-Meremaal elav Serj Tankian avaldas esimese sooloalbumi 2007. aastal, kui „System of a Down” jäi tuuripuhkusele. Tankiani kolmel sooloalbumil võib kuulda nii sümfoonia- kui elektronmuusika sünteesi, aga ka punki, rokki ning „System of a Down” muusikast tuntud raskemaid elemente.

29.9 Hartwall Areena, Helsingi

■ Nostalgia aastakümnete tagant

Hobupidu Areenil Soome suurim üritus kogub nelja päevaga üle 50 000 pealtvaataja.

Oktoobri keskel muutub Hartwall Areena maneežiks. Teisipäeval, 15. oktoobril on kavas maailma tuntuima „hobulausuja” Monty Robertsi Next Generation Tour.

See võib olla viimane võimalus näha ja kogeda oma silmaga, kuidas elav legend hobustega suhtleb.

Mitmesugustele hobustega seotud probleemidele on lubatud näida-

ta ka täiesti uusi lahendusi. Next Generation Touri üks eesmärk ongi jagada Monty ainulaadset pärandit nooremate hobusekasvatajatega.

Nädal jätkub võistlusmeeleolus. Helsinki Internatioal UB Horse Show on kasvanud alates 1985. aastast üheks Soome suurimaks igaaastaseks ürituseks. Eel-

misel sügisel purustati ka publikurekord, kui võistlusi külastas üle 50 000 huvilise. Nagu alati, algab üritus amatööride võistlusega. Nädala kulminatsiooniks on peaauhinna finaal pühapäeval ja maailmakarika demonstratsioonesinemine, kus takistused on kuni 160 cm kõrged.

5.10 ja 17.–20.10 Hartwall Areena, Helsingi

Maggie Reilly ringreisil Šotimaalt pärit Maggie Reilly tuleb oktoobris Soome viiest kontserdist koosnevale turneele. Reilly on teinud muusikat juba 1970. aastast alates. Lauljatari koostööpartnerite hulka on kuulunud Karl-Heinz Stockhausen, Mike Oldfield ja Dave Gilmour Pink Floydist. Nii on sündinud terve rida hitte, nagu „Moonlight Shadow”, „Every Time We

Touch”, „To France” ja „Family Man”.

Turnee on mõeldud tema sügisel ilmuva uue albumi „Heaven Sent” tutvustamiseks.

22.10 23.10 24.10 26.10 27.10

Kulttuuritalo, Helsingi Tampere-talo, Tampere Sibelius-talo, Lahti Teatria, Oulu Promenade, Pori

Väsimatud Woodstocki tähed Canned Heat jäädvustas oma nime ajalukku, kui mängis 1967. aastal Monterey rahvusvahelisel popfesti-

valil koos Jimi Hendrixi, Janis Joplini ja The Whoga. Aastal 1969 kuulus bänd ka Woodstocki peaesinejate hulka. Soomes mängiti 1971. aasta legendaarsel Ruisrockil, mis on jäädvustatud ka „Live at Turku Rock Festival” plaadile.

Bändi algkoosseisust on Alan Wilson, Bob Hite ja Henry Westine juba surnud, kuid Canned Heat ei ole sellest hoolimata veel maha maetud. Sel sügisel esineb Canned Heat Woodstocki legendidest kokkupandud bändiga, millesse peale trummar Fito de la Parra kuuluvad ka bassist Larry Taylor, kitarrist Harvey Mandel ning Dale Spalding, kes mängib kitarri, suupilli ja laulab.

29.10 Kulttuuritalo, Helsingi 30.10 Tampere-talo, Tampere

Procol Harumit tuntakse ka täna vähemalt nende esimese, 1967. aastal ilmunud singli „A Whiter Shade of Pale” järgi. Meeldejääv orelipartii sõidutas selle loo täiesti teenitult otse rokiajaloo klassikasse.

Kuid muidugi ei ole tegemist ühehitibändiga. Procol Harum oli vägagi populaarne nii kodumaal Suurbritannias kui USAs kuni 1977. aastani, mil nad laiali läksid. Taas tuldi kokku 1991 ning sellest ajast on bänd päris edukalt ringi tuuritanud.

Avaldatud on ka uusi plaate, kuigi 1960–70ndatel saavutatud menu ei ole need ületanud.

8.10 Kulttuuritalo, Helsingi

■ Kariibi rütmid Orquesta Buena Vista Social Club ja solist Omara Portuondo on Kuuba muusika parimad saadikud maailmas. Muusikud tõusid maailma avalikkuse teadvusse 1998. aastal samanimelise filmiga. Suur osa bändi liikmetest oli juba siis 90 täis, kuid see nende hoogu ei pidurdanud. Vanus ei tundu ka praegu muusikategemist takistavat. Suuresti tänu Buena Vista Social Clubile on Kuuba muusika teeninud oma koha maailma muusikakaardil. Kontsertidele lisab bänd vürtsi südamessetungiva lavalise esinemisega. Soomes antakse seekord kolm kontserti.

6.11 Logomo, Turu 7.11 Tampere-talo, Tampere 8.11 Finlandia-talo, Helsingi

Jõulukingitus Depeche Mode’ilt Üle 30 aasta muusikat teinud Depeche Mode on oma pika karjääri jooksul teinud palju muutusi ühest stiilist teise, nii muusikas kui välisilmes. Inglise bänd alustas kerge sündipopiga ja liikus hiljem edasi muu elektronmuusika juurde, katsetades rokiga ja traditsiooniliste pillidega. Albumeid on välja antud 13, millest viimane, „Delta Machine” ilmus 2013. aasta alguses. Kokku on müüdud üle 100 miljoni albumi.

Depeche Mode’i loos on huvitav see, et bänd saavutas juba 1980. aastatel pöörase publikumenu Ida-Euroopa sotsialismiblokis. Edu jätkub praegugi, nagu oli näha ka juuli lõpus toimunud Vilniuse-kontserdilt. Ja ärgem unustagem samanimelist baari Tallinna vanalinnas.

Helsingisse jõuab DM vahetult enne jõule.

15.12 Hartwall Areena, Helsingi

EESTI KEELE

w w w.baltic

UVI 2013 SOOME S

uide

ltic G mis tutvTuhsteaBbateile mida kus Soomehs atetahasujab millal nä S

guide.ee

Telli The Baltic Guide koju!

20

Ostureisile Helsingisse ed Suvised ein terrassidel eisid r e r e p d a m i Par

o o l a H ! i k n i s l e H

6.50 € 4xa asta

(sisa s ldab km)

AVA S TA E IDA -S O O M S U V E E LU

used m d n ü s d a s t ud täh u m a j d i d r e sed / konts lu p u a k / d e / näitus id r t a e t / id n / restora id ll e t o h / d / laeva

Rohkem infot meie kodulehel www.balticguide.ee

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

sündmused

17

Muinasjutud ooperi- ja balletivaramus Sügishooajal jõuavad Rahvusooperi lavale klassikalised muinasjutud. ballett, mille helilooja on Tuomas Kantelinen ja koreograafia autor Rahvusballeti juht Kenneth Greven. Eelmisel hooajal esietendunud teos tuleb lavale tagasi vahetult enne jõule.

Tšaikovski surematu muusikaga „Uinuv kaunitar” on balletiklassika, mis kunagi ei vanane. Sajaaastasesse unne vajunud printsessi lugu köidab järjest uusi vaatajate põlvkondi.

Muinaslugu on ka Mozarti „Võluflööt” – noorena surnud helilooja viimaseks jäänud ooper. Öökuninganna aaria on üks kuulsamaid sopranile kirjutatud ooperiaariaid läbi aegade. Fantastilise libreto ja muusikaga „Võluflööt” on mitmes mõttes ületamatu. Lauldakse soome keeles, solist on Koit Soasepp.

Gaetano Donizetti koomilise ooperi „Don Pasquale” farsiliku

TEKST JUKKA ARPONEN FOTO RAHVUSOOPER / SAKARI VIIKA

„Tuhkatriinu”, „Uinuv kaunitar” ja „Lumekuninganna” on muinasjutud, mida tuntakse kõikjal maailmas. Pole ime, et need lood on läbi aegade köitnud ka heliloojate tähelepanu, andes inspiratsiooni muusika kirjutamiseks nii ooperikui balletilibretodele.

19. sajandi Itaalia ooperi suurkuju Gioachino Rossini tõlgendus „Tuhkatriinust” kuulub paljude ooperiteatrite kavasse algse pealkirjaga „La Cenerentola”. Libreto järgib väga täpselt muinasjutu sündmustikku, millele muusikaline tulevärk lisab veelgi tundesügavust. Tulemuseks on üks paremaid kogu pere oopereid läbi aegade.

H. C. Anderseni „Lumekuningannast” on Rahvusooperis saanud

sündmustiku käivitab eaka mehe edev soov võtta endale noor naine.

Kodakondsed otsustavad talle õpetust anda ja aitavad sõlmida võltsabielu, mille käigus malbest pruudist saab ohjeldamatult raha pillav tulehark. Nüüd püüab vanahärra naisest iga hinna eest lahti saada. Intriig hakkab hargnema südantvõitva muusika saatel, mille nüansirikas koomika aitab voolida säravaid karaktereid.

■ Alates 27.9 Don Pasquale Alates 4.10 Uinuv kaunitar Alates 11.10 Võluflööt Alates 28.11 Lumekuninganna Alates 11.12 La Cenerentola Kavas veel palju muud

KUIDAS LEIDA? Rahvusooper Helsinginkatu 58, Helsingi

Sofi Oksaneni Pasternaki romaan muusikalina Živago” on nii kirjandus- kui filmiteosena Soomes hästi tuntud. uusim teos Rahvusteatris „Doktor Sel sügisel saab Helsingis näha ka romaani muusikaliversiooni. „Kui tuvid kadusid” draamaversioon esietendub novembri lõpus.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO MIRKA KLEEMOLA/ JANI FORSBERG/IMAGENARY OY

TEKST JUKKA ARPONEN

Rahvusteatri lavastus „Kui tuvid kadusid” põhineb Sofi Oksaneni menuromaanil.

Tegemist on Eesti lähiajalugu käsitleva tetraloogia kolmanda osaga. Eelmised osad on „Stalini lehmad” (2003) ja „Puhastus” (2008). Romaani on dramatiseerinud Oksanen ise, koondades pusletükkide laadsed sündmused kokku kaheks etenduseks. Eelnevalt on Oksaneni teostest lavale toodud „Puhastus” (2007) ja „Lood köögist” (2011). „Kui tuvid kadusid” on lugu õnnetust abielust, maskidest ja katkistest inimestest, kes mõtlevad endale välja mineviku, et päästa tulevik.

Sõjakaoses tekib kõigil inetuid saladusi. Edgar on fotograaf, kelle pildid peegeldavad ka muud peale tõe. Edgari abikaasa Juudit ei tea, miks ta peab kannatama armastuseta abielus. Edgar, Juudit ja nende lähedased satuvad sündmustekeerisesse, kus ei ole selge, keda usaldada ja keda mitte – ka mitte pärast sõja lõppu.

Näidendi tegevus toimub kahel tasandil: Teise maailmasõja aegse

Boriss Pasternaki (1890–1960) suurromaani „Doktor Živago” esmatrükk jõudis lugejate ette 1957. aastal Itaalias. Juba järgmisel, 1958. aastal ilmus müügile raamatu soomekeelne tõlge. Samal aastal määrati Pasternakile ka Nobeli kir-

Saksa okupatsiooni ajal ja 1960. aastatel nõukogude võimu masendavates tingimustes. Inimkonna veriseimale sõjale järgneb painajalik rahuaeg. Näidend kirjeldab, mis juhtub inimestega, kui läbipaistev ühiskond asendatakse kõikidele elualadele tungivate valedega. Totalitaristlike süsteemide vaheldumise paranoilises reaalsuses on inimesed silmitsi olukorraga, kus nad on sunnitud tegema võimatuid valikuid. Inimväärse elu eeliseid on võimalik säilitada vaid inimlikkusest loobudes, alternatiiviks on hukkumine. Ja valel on pikad jalad.

■ 27.11 „Kui tuvid kadusid”, esietendus (tõlge inglise ja eesti keelde)

janduspreemia, millest ta oli sunnitud nõukogude valitseva ladviku surve all loobuma. Nõukogude Liidus avaldatigi „Doktor Živago” esmakordselt alles 1988. aastal.

Selleks ajaks oli romaan mujal maailmas ammu pälvinud laialdase lugejamenu, milles mängis mitte just väikest osa 1965. aastal vändatud üliedukas samanimeline film.

Viie Oscari võitja „Doktor Živago” õnnestumisel oli oluline osa näitlejavalikul: peaosades mängisid Omar Sharif, Julie Christie ja Geraldine Chaplin, ning Maurice Jarre’i muusikal. Muide, Siberi-stseenid filmiti 1965. aasta kevad-talvel Soomes Joensuu Pyhänselkä jääl.

Nüüd on „Doktor Živago” Soomes tagasi, sest Helsingi Linnateater toob lavale Lucy Simoni muusikali, mille esietendus toimus 2011. aastal Austraalias Sydneys. Helsingi muusikaliprojekt on „Doktor Živago” esimene lavastus Euroopas.

Loo sündmustik hakkab hargnema Vene revolutsiooni pöördelistel aegadel. Peategelane on arst, kes on sunnitud silmitsi seisma moraalsete dilemmadega, avastades, et armastab oma naise ja laste kõrval ka traagilise saatusega Larat. Arstikutsumusele pühendumise muudab raskeks kohustus ravida patsiente võrdselt, hoolimata sellest, kummal pool revolutsioonilist rinnet nad võitlevad.

Linnateatri lavastuses mängib peaosa Tuukka Leppänen. Kokku osaleb etenduses ligikaudu 50 näitlejat ja tantsijat ning 20liikmeline orkester. Esietendus toimub Linnateatri suurel laval 3. oktoobril.

■

KUIDAS LEIDA?

KUIDAS LEIDA?

Rahvusteater Läntinen teatterikuja 1, Helsingi

Helsingi Linnateater Ensi linja 2, Helsingi

18

ostud

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

Unistuste Hi-Fi ja Hi-End HiFi Studios on müügil kõige tuntumate kaubamärkide audio-videotehnika.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Helsingis Eerikinkatul asuv HiFi Studio on üks enam kui 30aastase ajalooga keti paljudest poodidest.

Võib-olla ei raba pood ostjat just kaupu täis hiigelsaalidega, kuid riiulitel nähtav väljapanek moodustab siin müüdavast vaid väikese osa – on ju HiFi Studio üks Soome turuliidreid Hi-Fi ja Hi-End audio- ja videotehnika müügi valdkonnas.

Siin on esindatud kõik maailma juhtivad tootjad. Tühjade kätega ei tohiks siit lahkuda keegi, sest poes on müügil telerid, kodukinod, kõlarid, võimendid, kaasaskantavad audiosüsteemid, kõrvaklapid, lisavidinad ning CD-, DVD- ja BluRay mängijad. Ja muidugi lähtuvad müüjad ostja konsulteerimisel

Siit leiad iga Hi-Fi ja Hi-End kaubamärgi tehnikat

tema individuaalsetest võimalustest ja vajadustest.

Müüjate sõnul ostetakse poest kõige rohkem nii tavalisi kui ilma juhtmeteta kaasaskantavaid kõlareid ning kõrvaklappe, aga ka multiruum-seadmeid ja tehnilisi lahendusi, mis pakuvad võimalust jagada audio- ja videosignaale sõltumatult erinevate ruumide vahel.

HiFi Studio koduleheküljel on ka outlet-müügi nurgake, kus allahindlused ulatuvad 20–50 protsendini ja on mõnikord isegi veel suuremad. Soodushinnaga tehnika seast võib leida ka Bang & Olufseni tooteid. ■

KUIDAS LEIDA? HiFi Studio. Eerikinkatu 17, Helsingi www.hifistudio.fi

…aga ka multiruum-lahendusi

Ideaalne heli ei pea olema üleloomulikult kallis Parim heli mõistliku hinnaga – selline on Robert F. Woodsi ja kaupluse Sound Center deviis.

TEKST JA FOTO JEVGENIA GORSKI

Tänaval Sound Center poest möödudes ei oskaks aimatagi, et selle ukse taga peitub nii suur sisu.

Ehkki samas tõmbavad endale tähelepanu juba kirjad vaateaknal: „EI ole valmistatud Hiinas!” ja „Kuulake, see üllatab teid!”, mis häälestavad sisenejat juba ette kohtumiseks tõeliste helifännidega.

Poel ja tema omanikul Robert Woodsil on legendaarne ajalugu.

New Yorgist pärit ökoloogilise planeerimise spetsialist Woods asutas Helsingis juba 1970. aastal unikaalse ettevõtte, mis müüb Hi-Fi aparatuuri. Tänu Woodsile on Soomes esindatud sellised too-

temargid nagu Marantz, JBL, Harman Kardon, Teac, NAD jpm.

Woodsi äriidee seisneb veendumuses, et kõrge helikvaliteedi saab tagada lihtsate tehniliste lahenduste abil, mille eest ei pea välja käima pööraseid summasid. Helikvaliteedi hindajad ei pea maksma topelt ainuüksi firmanime ja disaini pärast. Sest tegelikult on tähtis ainult üks – puhas heli ning kõigile teada-tuntud bränd ei pruugi veel tähendada laitmatut kvaliteeti. „Jah, käsilolevat ostu arutan iga kliendiga mina isiklikult,” rõhutab Robert Woods. „Olen oma vald-

konnas tuntud tegija ja mu hea maine põhineb sellel, et jagan inimestele ausat infot. Tähtis on, et inimene saaks just sellise tehnika, mis taasesitab heli täpselt ning seda ilma igasuguste neoontulukeste ja leivaküpsetajaga ühendavate lisavidinateta. Ja hind olgu väga-väga mõistlik. Võin julgelt väita, et HiEnd ei tähenda automaatselt head kvaliteeti, kuid kindlasti tähendab see alati kõrgeid hindu. Olen uhke näiteks selle üle, et hiljuti müüsime kahele tõeliselt asjatundlikule ostjale väga hea heliga Hi-Fi süsteemid ja kumbki ei kulutanud meie poes üle 1200 euro!”.

Huvitav on märkida, et Acoustics of Finlandi kõlareid, mida Sound Center vahendab, pannakse kokku Ida-Virumaal! Ja just need pälvisid kõigist Soomes müüdavatest kõlaritest ainsatena hinde viis testis, mille viis läbi Soome juhtiv tehnikaajakiri. Kõnealuste kõlarite hind on seejuures vähem kui 1000 eurot!

■

KUIDAS LEIDA? Sound Center Yrjönkatu 8, Helsingi www.soundcenter.fi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

ostud

19

Sknadinaavia disain ja kuldsed litrid Kaubanduskeskus Forum on läbimas põhjalikku uuenduskuuri. Juba praegu on avatud hulgaliselt uusi kauplusi.

■ Stockmanni outlet muutis asukohta Tammisto äripiirkonnas Vantaas asunud Stockmanni kaubamaja outlet pani augusti alguses uksed kinni. Soodsa hinnaga kvaliteetseid moerõivaid ja muud kaupa jahtival ostjal ei ole enam vaja Vantaasse minna, sest uus outlet-müügikoht avati septembri alguses Helsingis. See asub kohe kesklinnas Stockmanni kaubamaja lähedal, One Way alumisele korrusel. Uus aadress on Keskuskatu 3.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Moomin Shop on täielikult muumimaailma tegelastele pühendunud pood, mis ei ole sugugi mõeldud ainult lastele. Loomulikult võib siit koju viia ohtralt pehmeid mänguasju, mis kujutavad muumitrolle ja muid Muumioru asukaid, aga tähelepanu püüab ka ilus mustvalge vihmavari, millel Tove Janssoni tegelaste pildid ja lugudest võetud tsitaadid. Muudki poes müüdavad asjad on temaatilised: apteegikarp, elektronkraadiklaas, omega-3 kapslid – kõik selleks, et muuta tervise eest hoolitsemine mängulisemaks. Muidugi ei puudu siit T-särgid (laste särgid maksavad 19.90, täiskasvanute omad 29.90 eurot), rõivad, seljakotid ja kummikud. Ja ohtralt igasuguseid koduses majapidamises vajaminevaid praktilisi asju: kruusid, käärid, kohvi- ja küpsisepurgid ning isegi Muumimamma koogivorm (7 €), milles valmivad muumitrollikujulised küpsetised.

Nahka Albert on tuntud Soome kaubamärk, mis seostub kvaliteetsete ja kättesaadavas hinnaklassis nahktoodetega. Siin on müügil erineva tegumoega meeste- ja naistebleiserid, peamiselt mõnusalt hooletus casual-stiilis ning ohtralt kotte, püksirihmu, rahakotte ja muid nahast aksessuaare. Valikuvõimalusi jätkub, sest esindatud on eri stiilid ja vormid ning kõikvõimalikud värvid – mitmesugused roosa, punase ja rohelise varjundid. Poest leiab ka sülearvutile nahast koti, mis näeb välja nagu tavaline naistekäekott. Aga võib saada ka keeruka atlasskaunistusega elegantse teatrikoti õnnelikuks omanikuks.

Indiska – see Rootsi kauplus võlub kohe esimesest pilgust. Ja kuidas võikski teisiti, kui Skandinaavia disain kasutab India motiive ja tulemus on äratuntavalt euroopalik. Kollektsioon rõhub värviküllu-

nekule kaasa aidata. See tähendab eelkõige superkangelaste ja Hello Kitty piltidega plastnõusid või värvilisest klaasist pokaale, millel „kalliskividest” kiri „Girl Princess”.

Täiskasvanud, kes on kõhulihaste treenimisest kõrvale viilinud, saavad siit endale osta ehtsa atleeditorso, millega üheks õhtuks oma ümarat vatsa varjata. Või siis mõne Hollywoodi superstaari piltmaski (5 €). Või ka kõhedaksvõtvalt loomutruu ilmega kurja võluri silikoonmaski (69 €). Kõige rohkem leidub aga pilakaupa: igasuguseid plahvatavaid, häälitsevaid ja mulle eritavaid jubinaid.

sele, nii et iga naine leiab just talle meeldivas toonis rõivad – sinised, sirelilillad, oranžid, punased või rohelised. Samas on kogu väljapanek jagatud stiili ja värvide põhjal alamkollektsioonideks – nii saab ostleja koostada endale sobiva komplekti, just nagu mänguklotsidest maja ehitades. Kõige tähtsam

ongi värvi- ja mustriküllus, lõiked on üsna tagasihoidlikud, pikkused ulatuvad põlveni. Hinnad on enam kui rõõmustavad: kleidid maksavad keskmiselt 35–40 eurot, kudumid 40–45 ja sallid 15–17 eurot.

Kuna Eesti tänavapildis on idamaiste teemade euroopalik töötlus veel üsna harvaesinev nähtus, siis

Indiska rõivastes ei jää kindlasti keegi tähelepanuta.

Indiskas on müügil ka kodukaubad: kardinad, padjad, lauanõud, aroomilambid.

Butterick’s on lõbus pood, kus müüakse kõikvõimalikku pudi-padi, mille ülesanne on peo kordami-

Mic Mac on loodud teismeliste rõõmustamiseks. Klientidena nähakse nii poisse kui tüdrukuid.

Mida siis tütarlastele pakutakse?

Noh, näiteks leopardimustrilisi kotte (59.90 €), mille juurde sobivad leopardi- ja kullamustrilised baleriinad (22.90 €). Pilku püüab ka üleni litritega kaetud pantrimustriline kulla- ja mustakirju liibuv kleit (89 €). Ja kust mujalt sa ikka leiad sellise nunnu roosa karvase topi? Rääkimata igasugustest peavõrudest, millel küljes küll sarved, küll kõrvad? Ning kuhjaga muid armsaid tobedusi…

■

KUIDAS LEIDA? Forum Mannerheimintie 14–20, Helsingi www.forum.fi

20

mkm Helsingi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

MIS KUS MILLAL

majutus hostelid Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com.

Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni neljakohalise toani.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellid Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss.

Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu.

Best Western Hotel Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi,

www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell ajaloolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkalikult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi.

Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.

Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta.

Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suit-

suvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingud Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi.

Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24.

Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico’s restoranid Helsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki.

Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mereandidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhjamaiseid mereande.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest šampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada.

König Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereannirestoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum. rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kampgroup. fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.

Salve Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi.

Avatud E–L 10–24, P 10–23.

Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.

Avatud E–R 12–24, L 13–24.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini.

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib.

Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834, e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi.

Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi

TULID KÜLLA? Pealinnaregiooni külastamisel on ühest kohast teise liikumiseks kõige mugavam kasutada ööpäevapiletit.

Ööpäeva piletit on võimalik osta R-kioskist, HSL-i müügiesindustest või piletiautomaatidest. Vali endale sobiv sõidutsoon ning kehtivusaeg (1–7 päeva). Lisateavet: www.vuorokausilippu.fi

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

21

mkm Helsingi MIS KUS MILLAL

südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net.

Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24.

Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.

Avatud E–R 7.30–20, L 9–20.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maiustada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett) Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi.

Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubid Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel.

Grand Casino Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Sportsacademy Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõigile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Storyville Museokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi.

Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas.

Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi.Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi.

Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mainekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi.

Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi.

Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90.

Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.

Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid.

Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty’s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22.

Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi.

Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23.

Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubanduskeskused Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18.

Samas võib esineda erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.

Iso Omena Piispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

Itäkeskus Itäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi.

Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18.

Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Kluuvi Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele.

Kes otsib, see leiab!

Kämp Galleria Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastega Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojengiaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.

HopLopi seikluspark Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaed Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustuspark Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.

Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Energiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile.

Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailm Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm.

Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Suomenlinna Tel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi.

Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

ingi s l e iH Ööb sklinnas ke

2190

Hinnad alates

€

/ öö / in.

Rahvusvaheline ja mugav hostel ƻÖșȹșŭ șȬșœƏǘșȢƨ ÙșÀșɊʼnœǻűưưIJœÙșŭ șȢɱőÙș ǻðŷɱðǐðǻɂŷ șÀșǻ ɂƏșÀșǯðǻȢƨǯ Ə 24 h vastuvõtt

Linnankatu 9, Helsingi +358-9-622 0470 www.eurohostel.eu

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust.

Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näitusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com.

Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele.

Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lapsesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome Mänguasjamuuseum WeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi.

Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17.

Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani.

Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu.

Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt. www.visithelsinki.fi www.visitespoo.fi www.tampere.fi/matkailu www.vantaa.fi www.turkutouring.fi

22

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

MIS KUS MILLAL

14.11

Klubi

7.11 4.–6.12

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T–P 16–02. Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. Wi-Fi ja piljard.

Kava kodulehel.

Blaze Bayley (UK), Paul Di’Anno (Inglismaa) Fuck Buttons (Inglismaa) The Sounds (Rootsi)

■ Zappa jälgedes

6.9–13.1.14 Apelsinitüdruku maalikunstnik, August Uotila (1858–1886) Kuni 21.10 Proua nähtamatu, Stina Krooks Stiftelse. Juubelinäitus

Virgin Oil Co.

Kunstimuuseum Ateneum

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi, avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

11.10–9.2.14 Järve lummus, Tuusulajärve kunstnikeühendus

Kontsert

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi, avatud suvel 1.6–31.8. E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Põhinäitus Soome disain Kuni 22.9 Designmuseo 140 11.10–14.1.14 Graafilise disaini laienev väli 12.–22.9 Fat Finnish Art Today 11.10–12.1.14 From The Coolest Corner, põhjamaine nüüdisehtekunst 6.9–29.9 Samasta

Frank Zappa vaim poeg Dweez toob oma isa karjääri kiiluvees purjetava bändi Zappa Plays Zappa taas kord Soome.

Kontserdil mängitakse Frank Zappa klassikaks muutunud albumit „Roxy & Elsewhere” (1974). 1993. aastal surnud Frank Zappa kuulus rokkmuusika esimese põlvkonna kõige omapärasemate mõjutajate hulka, kes ei austanud muusikažanre ega tunnustanud ühiskonna loodud raame.

29.11 Kulttuuritalo, Helsingi

Disainimuuseum

Nosturi

Lisateave www.livenation.fi.

Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi.

Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

2.11 19 Hurts, Helsingi Jäähall, Helsingi 6.11 18.30 Radio Rock Live, Hartwall Areena, Helsingi 20.11 18.30 Black Sabbath, Hartwall Areena, Helsingi 28.11 18.30 Volbeat, Hartwall Areena, Helsingi 10.12 18.30 Motörhead, Helsingi Jäähall, Helsingi 15.12 18.30 Depeche Mode, Hartwall Areena, Helsingi

Storyville Museokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville. fi, www.storyville.fi, avatud E–L 20–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i pakutakse cajuncreole-köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P–N 21–02, R–L 21–03 juhul kui teisiti ei mainita.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.

25.9 20 The Fabulous Thunderbirds (USA) 30.9 20 Jesu, JK Flesh (Inglismaa) 1.10 A Place to Bury Strangers (USA), Kuudes Silmä 4.10 Fish – Moveable Feast Tour 2013 (Inglismaa) 4.10 Fish – Moveable Feast Tour 2013 (Inglismaa) 7.10 Washed Out (USA), Amateur Best (Inglismaa), Nourgam DJ, Musavisa ja Oskari 9.10 Ted Russell Kamp (USA) Feat. Tommi Viksten, Tokela & Janne Haavisto 7.10 Charles Bradley and His Extraordinaires (USA) 23.10 Ed Harcourt (Inglismaa) 24.10 Bombino (Holland), Faarao Pirttikangas 29.10 No Age (USA), Hopeajärvi 1.11 Dark Tranquillity (Rootsi), Omnium Gatherum 2.11 Anna von Hausswolff (Rootsi) 3.11 Crematorium – 30 years Anniversary! (Venemaa) 6.11 Russian Circles, Chelsea Wolfe (USA) 7.11 Wire (Inglismaa)

Festival Lisateave www.festivals.fi.

15.–20.10 PianoEspoo, Espoo 27.10–17.11 Oululaste muusikanädalad, Oulu 31.10–3.11 Tampere Jazz Happening, Tampere 3.–10.11 Kokkola Ooperitalv, Kokkola

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.

18.–22.9 28.–29.9 1.–3.10 1.–3.10 1.–3.10

Helsingi Linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444, avatud K–P 11–17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik”, “Soome disain”

EMMA WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/, avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest.

Kuni 31.12 Teemanäitus kogumikust: Punane 19.6–12.1.14 Kuriton Kaunosielu/ Birger Kaipaise Keraamilised fantaasiad

Helsingi linna kunstimuuseum

Mess 18.–22.9 18.–22.9

Hakasalmi villa

Habitare 13, mööbli- ja sisustusmess ValoLight 2013, valguse- ja valgustimess Salonki 13, antiigi-, vintage- ja kunstimess Expert Expo 2013 MecaTec13, masinaehitus Teknologia 13 Elkom 13, elektroonika

Muuseum ja näitus NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni Kunstimuuseum Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Tennispalatsi. Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi, avatud T–P 11–20.30.

13.9–17.11 Timo Heino

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi, avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Kuni 29.9 Marja Kanervo Kuni 29.9 Jonas Mekas 27.9–7.9.14 Kiasma Hits 27.9–7.9.14 Kiasma Hits 1.11–23.2.14 Mika Taanila 1.11–23.2.14 Erkki Kurenniemi

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi.

Kuni 22.9 Body Worlds, näitus inimkehadest

Seurasaari Vabaõhumuuseum Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti),

www.nba.fi/fi/seurasaari, avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), E–R 9–15 (15.5–31.3 ja 1.9–15.9), E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

+358 14 624 809, www.alvaraalto.fi, avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E. Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/, avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.

1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.

2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.

3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T–P 12–16.

Soome Spordimuuseum Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi, avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Teater/muusika Finlandia-talo Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.

Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused, kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi Linnateater Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome Rahvusteater Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Savoy-teater Kasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Postimuuseum

Soome Rahvusooper

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/ postimuseo, avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.

Ooper, balletti ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Soome Klaasimuuseum Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108, avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto Muuseum Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel

Tampere Ooperiteater Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.

Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Inari Enontekiö Kittilä Sodankylä Kemijärvi

Rootsi

Venemaa

Rovaniemi Tornio Kuusamo Kemi

Oulu

Vaasa Seinäjoki

Iisalmi Kuopio

Joensuu

Jyväskylä Mikkeli

Pori Tampere

Savonlinna

Imatra Rauma Heinola Hämeenlinna Lappeenranta Lahti Salo Porvoo Kouvola Lohja Kotka Turku

HELSINGI

Ahvena- Hanko maa

Eestimaa

Vahemaad Põhjast lõunasse 1140 km.

Idast läände 528 km (kõige laiem osa).

Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnad Helsingi − 588 343 elanikku.

Espoo − 247 702 elanikku.

Tampere − 213 269 elanikku.

Vantaa − 200 029 elanikku.

Turu − 177 606 elanikku.

Kajaani

Kokkola Jakobstad Nykarleby

Elanike koguarv umbes 5 350 000.

Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.

Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).

Pindala 338 145 km2, sellest 10% veekogusid.

Ligikaudu 188 000 järve.

Keskmine temperatuur Talv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C. Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C. Majandus Sisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.

Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis ähtis te teave Hädaabinumber äd bi 112 (nii politsei kui hädaabi).

Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.

Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.

Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele.

Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.

Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Foto Visit Åland/Olof Pona

Norra

Foto Helsingin kaupungin matkailu- ja kongressitoimisto / Niklas Sjöblom

Teavet Soome kohta

Eesti-soome lühisõnastik aitäh...................................... kiitos head päeva ....................... hyvää päivää head aega .......................... näkemiin täna ....................................... tänään homme ............................... huomenna menüü ................................. ruokalista kas ma saaksin arve ...... saisinko laskun helistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satama laev........................................ laiva rong ...................................... juna raudteejaam ..................... rautatieasema tramm .................................. raitiovaunu, ratikka buss....................................... linja-auto, bussi odav ...................................... halpa halb ....................................... huono

23

mkm kultuur

T H E B A LT I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

MIS KUS MILLAL Munkkiniemi

Pasila

Herttoniemi

Vallila

Alppiharju Kallio

Reijola

TakaTöölö

Seurasaari

Kaubanduskeskused

Kulosaari Mustikkamaa

1 Kauppakeskus Ruoholahti, Itämerenkatu 21a

VironKorkeasaari niemi KatajaKampinnokka malmi Lauttasaari

Laajasalo

2 Kamppi, Urho Kekkosen katu 1 3 Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Ullanlinna

4 Forum, Mannerheimintie 20

Helsingi kesklinn

5 Stockmann, Aleksanterinkatu 52 Vega

P länääskyrn S lahuviden k

Harju katu

To

o Vilh n

Sö rn äis ten ran tat ie

uja

atu

Lin tul ah-

ge rk

Pe n

Ria tonkl- Eläin j lä Tuulen äk .kj surun kj

Tavastvägen

Vääks

Kustaankatu

tori

th an in

Po r n b. ranta

ellamo nk atu

t

-K od in

o nt

rkke

Pe ng erk

ak am Sat

enk atu

Pohjo isrant a Eteläsatama

Olympia terminal

Mannerheimintie 53

12 Hesburger, Töölö

itu

ri

Mannerheimintie 19A

Muuseumid

WC

1 Helsingi Linnamuuseum, 2

ioli Kall

- nP

ivo Karn h

Erottajankatu 7

Kinod

Pon. Siltat

ot Oik

Kylpylän aukio

WC

3 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 4 Design Forum Finland,

Kaivokatu 2

I

atu

Pu ist ok

katu

11 McDonald’s, Töölö

5 Ateneumi kunstimuuseum,

Kaivopuistonranta

tie Ehr enströmin

k ion Su

Fr

It. Papink

Papink L.

atu ink str én

Ca

on

pp ika tu

Ve sa nn

E.

at u

St ur en k

e

Al

inkat u

Suvann on t

K nin ajaa k -

on k

He T in saaammolan r i k H en ka Tiv go an k tu olit nk Ink ie o liti Tiv o

Siu nti on Ko k tka nk

Laivurinrn

nla

e toti uis

La i

ka tu

L ke iuku rin la kj aVe n Ru tiili nk laa lla j k Tr erin av err kj sik uja

S m aiaa nk

Ve turitie

atu

Lapuank

mehTeyönk Laste kodin nk Lapin rinne

Kr

nnant

C. t We n c li nkt sel- t

Töölöntorink

k-

kon ki

Luotsi-

ka

e täin

Merisatama

Teollisuuskatu 6

Laivastokatu

Vyökatu

Sau

K ranatnava a -

Bulevardi 40

sto Pui

dekj

Helsinginkatu 28

10 McDonald’s, Teollisuus

na uunuvKauppiaank vak uor Ka atu enkat taj an u o

KAIVOPUISTO Kaivopuisto Eh ren str öm int ie

Siltasaarenkatu 12

9 Hesburger, Kallio

Katajanokka terminal

Iso

n Vaih

Halkolaituri

Ka

u kat llan

katu

-

Sirpalesaari

Laivastnajank varu

atu Merik ranta n a atam

Kasarminkatu 19

8 McDonald’s, Hakaniemi

Katajank

Katajan puisto

derint lan

sa

Sirpalesalmi

in-

u

Itäine

1

aukio

ytpolk

ri k

WC

Arg e

WC

Neits

atu enink Kapte inkuja Pietar akatu Huvil akuja Huvil inkatu r Laivu

Horn

Eh

Me

teVads j nank k täjän npyy

ee Hylk

Meris

Pietar

6 McDonald’s, Kluuvi Kluuvikatu 7

terminal

Tähtitorninvuori

u Tehtaankat

Itämerenkatu 14

2 Hesburger, Tennispalatsi

7 Hesburger, Kasarmitori

Makasiini terminal

ie tim Raeank h

nk

uri

nk

Ka

u akat

k iehen Peräm

kk Tela

an k

Meritullink

Mariankatu Ritarikatu

Hallitusk

tu inka itorn Täht Muuk al. atu henk ie im Pyhän r t o u V Henrikin Mylly

ULLANLINNA

1 McDonald’s, Ruoholahti

Vuorikatu 14

nsi iva

nk

Jääkärink

Kiirsöögikohad

Tervasaare

La

Johan- J.kj neks.t k Tarkk’ampujan vuorenk

rti

be

e eh u mi kat n e r i o M vu er tu M Puna ka en eh i WC m tu ka änTehtaanrsi p u e P S puisto u Tehtaankat tint fel elEd ik k ansRehbinder Muanrenkatu Spertie int sa in Engeline- atu k aukio n r e k H aren o sa r J. Ah re n sv A ä r d i nti e taBirisigk a E la ta tu iranran ta nran a Eir Pyhän m felt int

Hie

K

seCalo nk ni u

nnaksent ta k a

u

ski ö

Nor den

tu

ka ck in

bä

Ste n

saar ent

d strands Sa n

Aspnäsg

Maurink

u tu nkaatu manink

Rauhankatu

Senaatintori

Kasarmikatu

Al

.

Kiv

atu nk

Tivolinkuja 1

Hanasaari

Hakaniemenranta

kuja en

Snell-

2

Kopernikuksent

atu

atu

t ak Ra

Hammarskjöldintie 1 A

11 Linnanmäki lõbustuspark

Kaivokatu

Bernhardinkatu

Kaartinkj

k

Maneesik

Eteläranta Unionkatu

Ullanl.k

Korkea-

ink

PUNAVUORI

o

Kasarmikatu

Ro

rti be

ren

5 Hesburger, Kaisaniemi

KAARTINKAUPUNKI

7

10 Helsingi talveaed

nkannas WC

Kirkkokatu

Fabianink

Erottajank tu ka WC

Nordenskiöldinkatu 11-13

saa

KRUUNUNHAKA

E. Makasiinik

P. Roobertink

n

rik ed Fr

n.k

u np

Iso

is ja teh ku Ve kin Nä

k

tu ka atu

atu

nm

de Uu

Agr i

Si

gin or

an ink

nk

B

k aan

na

4 Hesburger, Rautatientori

Liisankatu

Vironkatu

Kasarmitori

Ha

Savilankatu 1B

9 Helsingi jäähall

Kruun.

P. Makasiinik

4

e or

Flemingink

Kaarlenk

ie

Ge

rik

Rikh.

Parruk

kj

Fredrikinkatu 65

1 Pohjoisesplanadi WC Eteläesplanadi 4 Kanava

WC

Lin tul a

3 McDonald’s, Forum

WC

rti be

lah

di var ule

sk

Maneesik

2

6

Helsinginkatu 58

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplats

Kirja työn.k Kristianink

l t av.penger

Fabianinkatu

int

5

Lutherinkatu 3

5 Helsingi Rahvusooper

Mannerheimintie 20

nkatu ore avu Silt Yliopisto

76

Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,

Haka-

J. Ste

Yli- opistonkatu

Aleksanterinkatu

For d

in k

ta

Keskusk

eim rh 3

Mikonk

ne an

M

Ludv.

2

Birgitan puisto

1 5 iem n isa Ka

WC

Senatintori

3 Parlamendihoone,

Paavo Nurmen tie 1

ja

hd den enk

Oikok

M

nk

Siltavuoren- niemen silta salmi

KLUUVI

3 Kaivokatu 5

nk

Sinebrychoffin puisto

a all

enlah ti

Vuorik Kluuvik

M

Rautatientori

n An

ed Fr

Al

et a

ll i o Ka

H.

Siltasaari

Pitk änsi llanr an

Sörnasstrandv

iankj

Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,

nku

Ka

kj

Allotr

Vaatamisväärsused 1 Uspenskij Katedraal,

7 Olympia staadion ja vaatetorn,

Käe

Torkelinmäki riSnakka-

ku

k ko tik R is Eläin lä Plazan kj

Vil ho nv vuorenk u j

Näkinsilta nie a k WC Ha enk Hakaniemenranm ta Hakaniemenranta

nta .ra töp s ä Sä Paasi- 8 vuorenk

Botaanikaaed

ie int

eim

k

ink am nk rah de Ab

Hi la

ja

j

ank

vak

m

Siltasaarenk

-

erh nn Ma

in rg

k tin ro n n Lö 2

le

Munkkisaari

Mat asalmal enkj

ntie anieme Kais

in mzin Kanrata ra

atu

e -b

van

Alp.rn

önk

ee Frsenk

.k

ed Fr

de

ku

nok

n kj

Länt.

Alp.rn

l Töö

V. Stoolin k atu

-

din

Ah

kon

Jätkäsaari

Länt. Brahenk

atu

y Kö

Hietalahti

Länsi terminal ar e

E

tu ka

WC

ta hde nran

Sau ido

se Po

tu ka

Hietalahdentori

WC

LÄNSISATAMA kj nin

er

niki

Ka

ja

aj tta

tori

k enWC

hd

la ho

4

M Sörnäinen

Aleksanterinkatu 9

V

ik lin Väinö uka ja WC Tannerin tu Ha kenttä ap an e Pannunti Heli-äisp iemen e kakune k m puistikko

ä M H

Kaisaniemi

r jö k Y katu 4 on Sim

ans k Ka ulu Kampin- ko

es

lin ja

lin ja

Saarin.k

k lön

ne Ru

ank

am

ja ku

jan

po

sat nsi

Lä

Mi

Hietasaarenku

ssi

uja

Siltasaarenkärki

ö Tö

atu

Me

k ön tyt ssi e M Selkämeren- katu puisto ojan p iva La

k

atu

e ta Hi

tu

nta

ara

l Jaa

Ruoholahti

Santakatu

Wallinin

nk

senk

1

Ruoholahdentori Kanal

nk

WC

o Ru

Rusokkikj

Itäm.kj

Selkämerenka

M

Harma

Kellosaarenk WC Kaapelitehdas ta arenran Kellosa

Santa kj

Ruoholahti

Loisto kj

Kasuunikj

Länsisat.k

Kaapelipuisto

lahde

kk Ke

U.

Kamppi

KAMPPI

Lapin

La te nkodsin k

tori

Itämerenkatu

M

lo-

en os

2

as

i-

Vi id

Kaisaniemi

Mauno Koiviston aukio

k

a katuS

Marian sairaala

Ko lm

nja

Kaisan iemen ran ta

3

3

Ka

Hakaniemi

Mannerheimin aukio

n mo

co la

s li

äintarhantie

Vilhonk

Ki

6 Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29 7 Kauppakeskus Kluuvi,

Lauta tarhan k Pääsk Junatie ylänk Kulmav a tu .k

rink po na

Aad ninkatu anze rkkelinkatu linkj

KALLIOArgnkicolank

Puut.

a ror Au

u kat tie tu uta tieka a R uta Ra 2

Perhon- katu Hietaniemen katu

u Porkkalankat Itämeren1

Da

Vaasankatu

Harju

Eläintarhanlahti

nlahdenk ölö Tö

Arkadiankatu

n

renk aa- Lepakon s i aukio lm Sa

a-

gm

rik

Po eläin Et Malm in

Lapinlahdent Kappeli Ortodoksinen hautausmaa

at u

ula tu ka

Sam

Lapinlahti

9

niem

Mus eok tu ka n ri 3

katu

r- Helsinginkj WC Kaa lenkj tu Kallion inginka Ha rju urh. kenttä Hels olfink

en

Kaisa nk

is Ki ven

Brahen puisto

Ne ljä

3 WC

atu

lek s

To in

inlandia Finlandia al alo Talo

WC

Leppä suonk oine en hj

Sairaala

si l inj a

El

Museok

Luth e

Kirstink Kirstink

tie din jöl sk ar m m Ha

tie

ie us Ru

Väinämöisen urheilukenttä

atu

I lm u ari nkat

nk

Hietaniemen hautausmaa

atan eling Mech k

me

atu

Kaupunginteatteri

Tunturika tu Temppelikat u monk 4

öisen

nie

äm Väin

et a

riont

Hi

remato

en Nurm

int

ETU-TÖÖLÖ

ok Muse

W lin alink j

En

5 1

Oksa

Marta Ypyän aukio

WC

o Apoll nk

inen Etelä

mäki

ym Mänt äen t

Döbelnink tu rianka Hespe nkatu a ri e Hesp

WC

nk

ALPPIHARJU

ng lsi He

Tykistö nk Sandelsi nk

TAKA-TÖÖLÖ

j

11 Linnan-

10

hk Ta

Paavo

atu

lön

Hyks Psykiatria keskus

atu Kesäk

lik

länk Rahvusooper Kive Töölönlahti

k sen

Kivelän sairaala

Helsingi talveaed

Mäntymäen WC kenttä

sen

ö Tö

Sib

uk eli

nen Pohjo Sigurd Frosteruksen puisto

12WC

eim

Merikannontie

Taivallahti

WC

Sibeliuksen puisto

Toivo Kuulan puisto

uk eil

6

7

tu ka

Topeliuksenpuisto

k eliu Top

WC

ja Ra

Mechelingatan

tie on

n an

ntie

Kajanuksenk Kajanuksenk

linna

rik

Me

e arentti Rajaasa

M

ink nth Ca

en-

k Linnankosken tu ka ton lis a m Eino Leinon k Hu

L innankoskenk Humalluodon puisto ie

h rh Ur ne an

a

nn

k n jer ckin tst yb e va s Las Ta ael L t ik Mi

ve

Lenininpuisto

Tiv o

sk

Kalliolanrn

O Olympia St tadion Stadion

viSaank l u-k u R an s

Ki

Viipurikatu WC Vesilinnank

Alppila Uim as potladion ku in-

nt Stadio

Mi

ank

Finnair Stadium 8

nkat

k Me

siPaiavenk k

Meilahden sairaala

ldi nk

lin

senk

ivä nk Päinna sseniur ksenk

MEILAHTI

9

Reijolank

Po r Lo voon v ii k a sa nk tu

Alppipuisto

Malm inrn

ul nt

k

Jäähall Jää ähall

11

ik a tu

is

Kirstinkj

lö

in

Eläintarhan urheilukenttä

en Pohjjoin

ilu ka tu

ö Tö

an

Laakson ratsastuskenttä

Käpylän kuntoutuskeskus

Karjalan-

ek s

s .kj

Ur he

k eliu Top

H

a Kirjasto art m

Laakson sairaala

ontie

ie

ur

uks e

int

Vi ip

Cygn ae

äk

Lä

eim

n är i

uu

Al

k Vää

ntie

laj a

erh

Auroran sairaala

u kat

llis

t in t rta en Vi ine Ro

Pih

an n

Te o

Ni ian ls ok en iänk N tie at u

To

M

Sipoonk

ne

tu inka rion

Pa

LAAKSO

tie an ur Ka - I EHau nga a rn na h sa Peant t rint ont lav Eli j lun v ie ie mä . sä en Ou Suv tä- ent nt ka Va tu Mänt Ähint itele t r e ä n l Ke naj K hja ur an uu tie Lo nt Vallilantie e i t Päijänilan teent Vall t n e e nt ä j i Pä Sat t am yn a ra 10 dan A k

älkä

k

tilan lkka

1 Kinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2 2 Maxim, Kluuvikatu 1 3 Tennispalatsi, Salomonkatu 15

Teatrid 1 Rahvusooper, Helsinginkatu 58 2 Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27 3 Linnateater, Eläintarhantie 5 4 Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

Saada raha krediidiga Soomest Eestisse.

OnSun on ainuke krediidi võimalusega mobiilimakseteenus, millega võid saata Soomest Eestisse raha ning samuti ka kõikidesse 32 SEPA maadesse kasvõi kodus diivanil istudes.

Kui sul on Soome isikukood, aadress ja ka internetipank, saad laadida endale telefonile OnSuni, seejärel registreeru ning saad kasutada 200 euro makseteenuse saldot.

OnSun mobiilimakse teenusega saad maksta 1-200 euroseid arveid ja saata raha soovitud pangkontole. Maksmist vajavatele arvetele ja ülekannetele saad lisamakseaega 14 päeva.

OnSun töötab mobiiltelefonides kus on iOS, Android või Windows kasutaja süsteem.

Lisa informatsiooni teenuse detailide ning hindade kohta leiad meie kodulehelt www.onsun.¿.

Kuidas kasutada makseteenust:

1.

Lae telefoni app poest OnSun makseteenus.

2.

Ava OnSun teenus ja registreeri ennast.

3.

Saad kasutada 200 eurost maksesaldot.

Lae alla OnSun mobiilimakseteenus siit:

iOS/iPhone

Android

Windows

OnSun Oy, Eteläesplanadi 18, 00130 Helsinki. Y-tunnus 2331985-8.

Klienditeenindus on avatud E-R 9.00-17.00. Telefon: +358 20 734 6500. E-post: asiakaspalvelu@onsun. ¿. OnSun on Soome Finantsinspektsiooni poolt aksepteeritud (heaks kiidetud) makseteenus. Serverite ja tarkvara turvalisus vastab pankade kõrget turvalisuse taset.