16 KOLUMN
Julgus
V
Hiljuti hakkas mind millegipärast piinama üks mõte, mõte sellest, kes ma üldse olen.
ahel kutsutakse mind kuskile saatesse või mõnele üritusele esinema. Sellistel puhkudel on minult kõigepealt uuritud, kuidas peaks mind esitlema, kas kui suhtefilosoofi, meeste eestkõnelejat või kirjanikku. Või kuna ma kirjutan sellesse ajakirja ka kolumni, siis kas ma olen hoopis kolumnist? Õnneks päästis mind sellest segadusest üks tark mees. Mõnda aega tagasi käis mu JES podcast’is külas Peep Vain. Seda osa on muide siiamaani võimalik Youtube’ist järele vaadata. Peep on mees, kes on mind inspireerinud isegi rohkem, kui ta ise seda teab või usub. Kui ma talle seda ütlesin, oli see tema jaoks mõistmatu, aga ta ei pidanudki sellest aru saama. Mina sain ju inspiratsiooni. Selles podcast’is ütles ta ühe lause, mis tõi mu ellu palju selgust: ,,Jesper, sa tegeled ju inimestesse julguse süstimisega!” Ma ei saanud kohe selle lause otsekohesusest, lihtsusest ja tarkusest aru. Mõni nädal hiljem saadet läbi vaadates tabas mind aga arusaamine.
Ma ei ole ravitseja, psühholoog ega guru. Ma ei ole ennustaja ega nõid. Olen lihtsalt MEES, kes soovib, et inimesed oleksid oma unistustes, tahtmistes, küsimistes ja tegemistes julgemad. Samuti soovin, et neil oleks suhetes ja armastuses rohkem julgust vaadata otsa iseendale ning sealt edasi ka oma hinge, et leida päriselt üles see mees või naine, kes nad on alati tahtnud olla. Ennekõike selle pärast, et nad leiaksid üles oma elu kutse.
Enamasti jääb puudu viimane pauk. Siis tuleb jänku püksi. Mis on siis see elu kutse? See on viis, kuidas teenida oma inimesi, oma kogukonda, oma maailma. See on arusaamine, mis on sinu anne, mida maailm just sinult vajab, mis on need erilised oskused, mida teised inimesed sinu juures hindavad ja mõnikord ehk isegi kadestavad. Kui sa need üles leiad, nendega tegeled ja neid arendad, siis see ongi sinu elu kutse. See teeb sind õnnelikuks ja muuga ei peagi sa oma elus tegelema, usu või mitte. Ei tasu muretseda ka materiaalse külje pärast, sest kui oled leidnud õige tee, kaasneb sellega ka raha. Nii lihtne see ongi. Õnnelik olla on tegelikult lihtne.
FOORI KOLLANE TULI Mulle tundub, et enim on Eesti inimesel puudu just julgusest, ei millestki muust. Kirjateoseid poelettidel ja internetiavarustes on metsikult, kuid raamatuid julgusest leidub väga vähe. Koolis ei õpeta keegi julgust, pigem nõutakse alalhoidlikkust ja teenimist. Miks meie meeskonnad ja üksiksportlased jõuavad tipule lähedale,
FOTO: Terje Talts
ELU KUTSE
JESPER PARVE, KOLUMNIST aga enne suurt võitu või läbimurret kokku kukuvad? Enamasti jääb neil puudu veel see viimane pauk, see hetk, mil on vaja raudset südant ja tugevat hinge. Siis tuleb jänes püksi. Miks nii? Sest fooris süttis äsja kollane tuli, esimene ohumärk. Mida teha? Paljud pidurdavad, ja järsku. Järgneb õnnetus. Keegi ei oodanud takistust, sujuv voog on katkestatud, sest juhil lõi mõtlemise lukku ja südame alt õõnsaks. Mõelge, kui ei eksisteeriks hirmu ebaõnnestumiste ees. Kui äge oleks siis maailm!
ROOSADE NAHKMANTLITEGA VANAPAPID Kui äge oleks, kui me ei kardaks järgida oma südame häält ja tegeleda elus just sellega, milleks meid siia maailma toodi. Siis oleks kindlasti ka meie tänavatel rohkem roosades nahkmantlites vanapapisid ning imelisi ninarõngaste ja tätoveeringutega jumalannasid. Meil oleks rohkem kihvte ja omapäraseid söögi- ja joogikohti. Oleks rohkem ka väikesi kauplusi, millele on a ndnud oma näo seesama omanik, kes seal leti taga müüb. Siis oleks inimestel ka rohkem lugusid seiklustest ja juhtumistest ning iga vestlus muutuks rännakuks. Siis oleks iga inimene oma nägu, seda nägu, millisena ta on soovinud ennast peeglist vaadates näha, mitte selline, milliseks õnnetu töökoht, vale elukaaslane või rahuldust mittepakkuv elu on ta kujundanud. Kuidas tundub, kas teeme ära? Kui sa tahad olla osa sellisest maailmast, siis astu juba täna selleks esimene samm. Milline samm? Aga seda tead sa ju juba ammu… TH TALV 2019/2020
