STIPENDIAADID: Järjekindlus elus ja spordis

Järjekindlus elus ja spordis

Tradehouse Ilukaubamaja jagas kuue noore vahel Noorsportlase Stipendiumi, mille saajate seas olid ka kümnevõistleja Risto Lillemets ja maletaja Mai Narva. Noored räägivad lähemalt, mida valitud spordiala on neile ajaga õpetanud ning kuidas balansseerida targalt oma aega.

TEKST: Meisi Volt | FOTOD: Marko Mumm / EKJL ja erakogu

Kuidas sai alguse sinu tegelemine spordiga?

Risto: Ema pani meid vennaga kergejõustikutrenni, kui käisime teises klassis. 2011. aastal tegin läbi esimese mitmevõistluse ja sellest asjast saadik olengi selle peal olnud. Kõik tuli loomulikult, sest raske pingutus ja eneseväljendus mitmel alal meeldis mulle. See on elu parim otsus! Noorena ma omal alal küll väga hea ei olnud ja tundusin teistega võrreldes täiesti mõttetu vend. Kui aga 2014. aastal Baltimaade meistriks tulin, siis sain aru, et võin ka kuskile jõuda. Esimene suurem võit andis väga palju julgustust ning oli näha, et raske trenn hakkas vilja kandma.

Mai: Alustasin malega tegelemist viieaastaselt. Kuna terve mu pere mängib malet ning ka küllaltki heal tasemel, oli mul tugev eeldus hakata just selle alaga tegelema. Naljakas on see, et tegelikult mu ema ei planeerinudki otseselt mulle malet õpetada, kuna niigi mu kaks vanemat õde juba mängisid. Pigem olin ma ise see, kes tahtis selle selgeks saada, sest soovisin hakata samuti välismaistel turniiridel käima nagu mu õedki.

Mis on sinu jaoks oma ala suurimad eelised ja plussid?

Risto: Saan olla kaks päeva staadionil ning teha hommikust õhtuni alasid, mis mulle väga meeldivad. Mulle tõesti meeldivad kõik need 10 ala ja ma ei suudaks ühte nende seast välja valida. Lisaks on tekkinud vennaskond, kellega koos treenin. Saan end lõdvaks lasta, keskenduda ja energiat hoida. See on justkui mäng, et saada maksimaalne tulemus minimaalse energiakaoga – see teeb asja minu jaoks eriti võluvaks.

Mai: Male suurim eelis spordialana on kindlasti see, et turniirid saavad toimuda iga ilmaga. Male arendab samamoodi pingetaluvust, enesedistsipliini ja mentaalset tugevust nagu teisedki spordialad. Võistlustel edukalt osalemiseks on just need kolm omadust vajalikeks eeldusteks. Male üheks suureks plussiks on see, et ta arendab lisaks veel ka analüütilist mõtlemist ja loomingulisust. Igas seisus tuleb leida parim käik, lugeda kokku variandid, mõista samal ajal kogupilti ning anda seisule võimalikult objektiivne hinnang. Paralleelselt tuleb otsida ka huvitavaid ideid, kui mingis seisus ei tundu olevat konkreetset lahendust. Arvan, et sellist sorti mõtlemine laieneb ka päriselule ning seda saab rakendada ükskõik milliste probleemide lahendamisel.

Mis sind motiveerib alaga tegelema?

Risto: Ma sooviksin saada maailma parimaks. Teen seda, mille olen ette võtnud 100protsendilise pühendumusega. Eesmärk on olla igal pool võitja ja see motiveerib mind selle

nimel kõike tegema. Kohati on mul tunne, et mul pole loomulikku kiirust ja tehnilist taipu – see tuleb raskelt ja näen sellega ekstra palju vaeva, et teistele aeg-ajalt järele jõuda.

Mai: Kui nüüd päris aus olla, siis üle kõige meeldib mulle võita. Võites olulise partii, võib tekkida isegi teatud eufooria ning seda tunnet on väga meeldiv kogeda. Kõige toredam on muidugi võita kogu turniir, kuid saavutuseks on kindlasti ka üldiselt võistlusel edukalt esinemine. Tähtsateks malevõistlusteks, mis kestavad tihti ligi kaks nädalat, võib ettevalmistus väldata kuid ning ka turniiri ajal on pidev stress ja pinge. Motiveeriv ongi see, kui kogu see töö ja vaev lõpuks tasuvad end ära ja võistlus lõppeb positiivsetel nootidel.

Millised on sinu viimaste aastate suurimad võidud?

Risto: 2019. aastal tulin Euroopa meistriks Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel mitmevõistluses ehk võitsime Superliiga koos Eesti koondisega. 2020. aastal tulin Eesti meistriks seitsmevõistluses Maicel Uibo ees 5996 punktiga. Suvistel Eesti meistrivõistlustel kogusin kümnevõistluses üksinda võisteldes koguni 8133 punkti. Mõlema tulemusega olen maailma absoluutses tippkümnes.

Mai: Ma olen tulnud Euroopa meistriks U16 tüdrukute vanusegrupis ning viiendaks maailmameistrivõistlustel U18 tüdrukute hulgas. Eestis olen naiste neljakordne meister ning esindanud meie naiskonda kolmel viimasel maleolümpial võistkonna esinumbrina. Mul on hetkel kaks naissuurmeistrinormi ning eesmärgiks on saavutada ka kolmas, et saada naiste suurmeistriks. Sealt edasi püüdleksin sellelt tasemelt järgmise malelise tiitli poole, milleks on rahvusvaheline meister. Suures plaanis tahaksin kunagi jõuda nii individuaalselt naiste Euroopa meistrivõistlustel kui ka naiskonnaga maleolümpial esikümne hulka. Eesti maletajate seas pole väga ammu nii kõrgele jõutud ning mõlemad eesmärgid nii individuaalselt kui ka võistkondlikult oleksid erakordsed, aga realistlikud saavutused.

Millised on sinu jaoks parimad viisid lahendamaks keerulisi olukordi?

Risto: Kõige suurem võti on see, et ei muretseks asjade pärast, mida ei saa muuta. Näiteks kui staadionil on kehv ilm, sajab ja tuul on vastu, siis see pole põhjus, miks peaksid ebaõnnestuma. Surud selle alla ja teed oma asju, nagu ikka oskad. Vaimne häälestatus on hästi oluline. Kui ühel alal ebaõnnestud, siis pead suutma selle ära unustada ja liikuma uuele alale ning taas endast maksimumi andma. See on raske, kogemus tuleb aastatega, aga on tähtis, et ajutine ebaõnnestumine ei pärsiks tulemusi erinevatel aladel.

Samamoodi, 1500 jooks ei meeldi kellelegi, aga olen sellest positiivsemas võtmes mõtlema hakanud. Mõtlen sellest kui vahvast jooksust, kuhu annan oma viimase energiaraasu. Kümnevõistlus on peas kinni – kes on mentaalset tugevam, sellel on ka lihtsam.

Mai: Arvan, et viis, kuidas ma lahendan keerulisi olukordi elus, on sarnane sellega, kuidas ma lahendan seisuprobleeme malelaua taga. Hindan olukorda ja sellest sõltuvalt üritan leida kõik kõne alla tulevad lahendused, seejärel valin plusse ja miinuseid kaaludes neist parima. Mõnikord, kui tundub, et lahendust ei olegi, proovin oma lähenemist probleemile muuta ja kaalun uusi ideid teistsuguse nurga alt.

Kuidas balansseerid oma elu ja aega spordi ning muude tegemiste vahel?

Risto: Kuna olen ülikoolis, siis trennid on üpris kompaktsed. Hommikul teeme 2,5 tundi trenni ära, siis on kool ja ülejäänud vaba aeg. Täiskohaga sportlane teeks kaks korda päevas trenni ja tal oleks kindlasti aega sellega rohkem tegeleda, aga tuleb asjad kuidagi ära balansseerida. Koroonaajal läks tempo lihtsa saab kõigega hakkama ja siis on kõige jaoks aega, pead vaid selle nimel vaeva nägema.

Mai: Mul on välja kujunenud kindlad eesmärgid ning ajad, kui palju ja millal tegelen nädalas malega. Käin hetkel ülikoolis, nii et eelkõige prioriseerin seda, male aga tuleb teisena. Praegusel koroonaajal võistluseid eriti pole, mis teeb kooli ja male balansseerimise palju lihtsamaks. Üldiselt turniiride pikk kestus võib teinekord ülejäänud elu pausile panna, kuid olen harjunud võistlustele järgnevatel nädalatel males veidi rahulikumalt võtma ning keskenduma intensiivsemalt ülikoolile.

Toetades neid, kes seda vajavad

Heategevus on ajaga muutunud aina olulisemaks ning selle esirinnas on Tradehouse Ilukaubamaja ja disainer Tanel Veenre, innustades ka teisi kogukonnale tagasi andma ning toetama neid, kes seda väga vajavad.

Meisi Volt | FOTOD: Stina Kase

Ehtekunstnik Tanel Veenre käe all valmisid Tradehouse’i töötajatele jõulukingiks efektsed kõrvarõngad, mille tulust läks 20 protsenti heategevusele. “Koostöö annetuse suunasime MTÜle Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt haigete laste unistusi. Koostöö Unistuste Päevaga algas juba kevadel, kui lõin spetsiaalselt neile mõeldud õrnade heleroheliste kõrvamarjade seeria, mis osutus inimeste seas hästi populaarseks. Tore, et tänu Tradehouse’i koostööle sai see eelmise aasta lõpus väärika punkti ning saime sel aastal neile annetada üle 2000 euro,” rõõmustab Tanel vilja kandnud tulemuse üle. Tanel ütleb, et kogemus oli super! “Mul on tekkinud aastatega arusaam, millised toonid on veidi turvalisemad ja armastatumad ning nõnda kombineerisin Tradehouse’i tumesinist jaheda rohekas-sinisega. See toon sobib hästi eesti naise jumega – paneb põsed särama,” kirjeldab disainer värvide valimise protsessi.

Tõepoolest, Tanel Veenre kaubamärgi jaoks on heategevus üha olulisem ning nii panustab disainer järjepidevalt sinna, kus on tuge vaja, väga südamelähedane on lastega seotud heategevus. Teatud toodete pealt läheb 20 protsenti näiteks ka Vähihaigete Laste Liidule ja Kiusamisvabale Koolile. Kokku toetab tema bränd viite organisatsiooni ning üldse on Veenre kaubamärgil 35 toodet, mille müügist veebipoes www.tvj.ee annetatakse 20 prot-

senti heategevusse.

“Minu missiooniks on harida ka Eesti klienti, kes mingit toodet soetades saab kindel olla, et annetame 20 protsenti hoopis mõnele heategevusorganisatsioonile,” selgitab Tanel, et soovib, et tema teod nakataksid ka teisi enda ümber. Disainer loodab, et TVJ brändi mõtteviis loobuda oma ärikasumist seda hoopis abivajajatele suunates innustab ka teisi ettevõtjaid sama tegema.

TVJ brändiga sama mõtteviisi eest seisab ka Tradehouse Ilukaubamaja. “Meie jaoks on heategevus ennekõike seetõttu oluline, et tahame enda edu suunata tagasi kogukonda ning seeläbi aidata neid, kes meile on lähedal. Usume, et läbi selle tegevuse anname oma panuse, et toetada ja tugevdada Eestit, aga samas näidata ühes paljude teiste ettevõtetega eeskuju, kuidas kollektiivne heategevus tõesti toob muutust,” ütleb Tradehouse’i turundusjuht Argo Kubja.

Aasta lõpus toimunud koostööpartnerite ostuöö tulust annetas Tradehouse heategevusele 10 protsenti. “Ostuöö on meil igal aastal traditsiooniks ning sel aastal otsustasime teha koostööd sellise asutusega nagu MTÜ Naerata Ometi,” selgitab Argo, et valituks osutusid nad seetõttu, et neil juba on abivajajate võrgustik kaardistatud ning vajalik teave olemas. “Tundsime, et saame kiirelt oma panuse suunata õigesse kohta, mis oli meie jaoks võtmeteguriks.”

Tradehouse on võtnud eesmärgiks innustada ka oma kliente heategevusse panustama, nähes igapäevaselt vaeva, et mõelda annetamiseks uusi viise välja.

Annetamise positiivset mõju ei anna kaua oodata. Argo sõnul on tegelikult iga OstuÖÖga näha ja tunda kasutegurit ja positiivsust, sest see kogutud summa reaalselt muudab kellegi elu. “See on üksinda juba kõnekas näide,” lisab turundusjuht.

Hetkel on Tradehouse’i heategevusse panustamise peamised kanalid Spordihüpe ja OstuÖÖ. Arvestatavas mahus toetatakse erinevaid noorte algatusi kinkekottide näol, et anda tuge nende ettevõtmistele. “Kindlasti on 2021. aastal lisandumas mõni suurem projekt veel, kuid need on hetkel nii varajases faasis arutelud, et vara midagi konkreetset välja hõigata,” sõnab Argo, et on, mida oodata ning palju head veel tulemaski.

Mis on Spordihüpe? “See on heategevuslik kampaania, mille raames kogume meie klientide kaasabil heas seisukorras spordijalatseid ning jagame need vähekindlustatud perede lastele üle Eesti. Sellega saame tagada aktiivsete ja samas ka potentsiaalselt väga andekate noorte sporditee jätkumist, mis tihti jääb kalli treeningjalatsi soetamise taha,” tutvustab Argo projekti, mis loodetavasti taas hea hoo sisse saab. “Spordihüpe on võibolla veidi tagasihoidlikum oma üksikpanuse läbi, kuid seevastu laiapõhjalisem ning kindlasti vägagi positiivse mõjuga,” lisab turundusjuht, et Spordihüpe saab kohe hea koo sisse, kui COVID-19 levik seda taas lubab.

Tanel Veenre sõnul andis eelmisel kevadel levima hakanud koroona võimaluse vaadata elule uue nurga alt, puudutades tema sotsiaalset närvi.