12 minute read
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÜLIÕPILASTE TEADLIKKUS ULTRAVIOLETTKIIRGUSE MÕJUST TERVSISELE JA KÄITUMINE ULTRAVIOLETTKIIRGUSEGA KOKKUPUUTEL
Tartu Health Care College students’ awareness of the impact of ultraviolet radiation on health and behaviour when exposed to ultraviolet radiation
Advertisement
Julia Allas, Triin Veber MSc, Kristi Vahur MPH
Abstract
Ultraviolet radiation that comes from the Sun is an electromagnetic radiation which has both beneficial and harmful influences on health. Incidence of skin cancer has increased in last decades and one of the reasons may be overexposure to UV-light. To avoid harmful impact on health it is suggested to use sunscreen products, sunglasses and avoid sunlight in its peak hours. On the other hand, one of the reasons for vitamin D deficiency is too little sun exposure. Awareness of the impact of UV radiation on health is highly based on other countries studies. The aim of this research study was to determine the knowledge of UV-light and the behaviour while exposed to UV-light among Tartu Health Care College students. Data was collected among students with questionnaire. In this research study first and third (or fourth) year students’ knowledge and behaviour were compared to determine whether older students were more aware or behaved more carefully. Students’ knowledge of UV-light health impacts was better in relation with skin cancer, sunburn and synthesis of vitamin D. Minority of the students knew that UV-light can cure some diseases and that too much sun exposure may cause eye damage, skin aging, wrinkles and melanoma. Most of the students were aware that sunscreens can reduce negative health impacts of UV-light.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus ultraviolettkiirguse mõjust tervisele ja käitumine ultraviolettkiirgusega kokkupuutel
Students’ sun-behaviour was quite cautious – most of them used sunscreen products, wore sunglasses and did not spend too much time out in the sunlight. The main sources of information about UV-light were school and media. Knowledge and behaviour were quite similar among first and third or fourth year students but in some cases, third or fourth year students were more aware and behaved more carefully than first year students.
Keywords: UV radiation, sun behaviour, UV radiation knowledge, UV effects.
Sissejuhatus
Viimaste aastakümnete jooksul on nahavähki haigestumine üle maailma mitmekordistunud ning selle üheks põhjuseks peetakse suurenenud ultraviolettkiirguse ekspositsiooni (Hedges ja Scriven 2010, Yurtseven jt 2012). Eestis esineb aastas 800–900 esmast nahavähi juhtu, millest suurema osa moodustab basaalrakuline nahavähk (Naha pahaloomulised ... i.a). Samas on UV-kiirgus vajalik D-vitamiini tootmisel, mille puudumisest võivad samuti tekkida mitmed terviseprobleemid (Mead 2008). Uuringutest on selgunud, et madal D-vitamiini tase organismis ja mitmed vähi tüübid, südameveresoonkonna- ja autoimmuunhaigused on omavahelises seoses — D-vitamiini defitsiit võib olla üks nende haiguste põhjus (Reichrath ja Reichrath 2012).
Kuigi mujal maailmas on teadlikkust ja käitumist palju uuritud, on Eestis selle kohta vähe uuringuid läbi viidud. Seetõttu on Eesti noorte inimeste UV-kiirguse alase teadlikkuse ja nende käitumisharjumuste kohta andmed puudulikud. Uuring aitas välja selgitada teavitustöö vajalikkust selles valdkonnas.
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus UV-kiirguse mõjust tervisele ja käitumine UV-kiirgusega kokkupuutel.
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur
Eesmärgist tulenevalt olid püstitatud järgmised ülesanded: 1. Selgitada üliõpilaste teadlikkus UV-kiirguse negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest; 2. Selgitada üliõpilaste käitumine UV-kiirgusega kokkupuutel; 3. Võrrelda esmakursuslaste ning kolmanda ja vanema kursuse üliõpilaste teadlikkust UV-kiirguse osas; 4. Võrrelda esmakursuslaste ning kolmanda ja vanema kursuse üliõpilaste käitumist UV-kiirgusega kokkupuutel.
Märksõnad: UV-kiirgus, käitumine UV-kiirgusega kokkupuutel, teadlikkus UV-kiirguse mõjutest, UV-kiirguse mõjud.
Metoodika
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite teadlikkuse ja käitumise välja selgitamiseks UV-kiirgusega kokkupuutel viidi läbi ankeetküsitlus. Mugavusvalimi moodustasid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimese ning vähemalt kolmanda kursuse tudengid, kes olid 18–28 aastat vanad ja õppisid rakenduskõrghariduse baasil. Uuringus osalesid erinevatel õppekavadel õppivad tudengid: tervisekaitse spetsialistid, radioloogiatehnikud, bioanalüütikud, ämmaemandad ja õed. Uuringu läbiviimise hetkel õppis esimesel kursusel 254 tudengit, kolmandal ja vanemal kursusel 412 tudengit.
Küsitlemine toimus detsembris 2013. aastal, osaliselt ka jaanuaris 2014. Küsitlus viidi läbi loengute ajal. Autor jagas küsimustikud kõigile tudengitele, kes osalesid loengus ja soovisid uuringus osaleda. Küsimustik koosnes kinnistest, poolavatud ja avatud küsimustest, et tudengid saaksid omapoolse vastuse kirja panna ja kõikvõimalikud vastusevariandid oleksid esindatud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne, isiklikest andmetest küsiti vaid vanust ja sugu. Anketeerimise lõpus kogus autor ankeedid kokku ning seejärel sisestas tulemused analüüsimiseks Microsoft Exceli 2007 tabelitöötlusprogrammi ning kaitses parooliga, et tagada konfidentsiaalsus. Statistilises analüüsis kasutati 2-testi.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus ultraviolettkiirguse mõjust tervisele ja käitumine ultraviolettkiirgusega kokkupuutel
Uurimise läbiviimiseks taotleti luba Tartu Ülikooli Inimuuringute eetika komiteelt (luba 229T-4, 23. september 2013).
Tulemused Üldine informatsioon uuritavate kohta
Sobivaid ankeete sai autor 170 tagasi, neist 124 olid esmakursuslaste omad ja 46 kolmanda ja vanema kursuse tudengite omad. Vastanutest olid 140 naissoost, 21 meessoost ning 9 tudengit jätsid soo märkimata.
Teadlikkus UV-kiirguse positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest
Avatud küsimustikku analüüsides selgus, et kõige enam arvasid üliõpilased UV-kiirguse positiivseteks mõjudeks D-vitamiini sünteesi. Positiivseteks mõjudeks peeti veel ilusat, ühtlast ja päevitunud jumet, energia andmist ning head enesetunnet (joonis 1).
Joonis 1. UV-kiirguse positiivne mõju kursuste lõikes.
Avatud küsimustikus märgiti kõige enam negatiivseks tervisemõjuks nahavähki, seejärel päikesepõletust ning ülekuumenemisest tingitud kahjustusi (nt päikesepiste, kuumarabandus, ülekuumenemine, kehatemperatuuri muutus, dehüdratsioon, peavalud, peapööritus) (joonis 2).
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur
Joonis 2. UV-kiirguse negatiivsed mõjud kursuste lõikes.
Kõige enam pakkusid üliõpilased, et UV-kiirguse võimalikke terviseriske saab vähendada kaitsekreemi kasutades ning päikese käes mõistlikult viibides (joonis 3). Kursuste vahel esines statistiliselt oluline erinevus. Kolmanda ja vanema kursuse tudengid arvavad sagedamini kui esmakursuslased, et päikese võimaliku kahju eest tuleks katta end sobivate riietega ja mitte külastada solaariume.
Joonis 3. Üliõpilaste arvamus kursuste lõikes, kuidas kaitsta end UV-kiirguse negatiivse mõju eest.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus ultraviolettkiirguse mõjust tervisele ja käitumine ultraviolettkiirgusega kokkupuutel
Käitumine UV-kiirgusega kokkupuutel
Kõige enam kaitsevad tudengid end UV-kiirguse negatiivse mõju eest päikesekreemi ja päikeseprillidega (tabel 1). Kolmanda ja vanema kursuse tudengid kannavad enda kaitsmiseks mütsi rohkem kui esimese kursuse tudengid ( 2-test, p=0,026).
Tabel 1. Kaitsemeetodid kursuste lõikes.
1. kursus 3. kursus ja vanemad Kokku c2-test
Tunnus % % % p-väärtus Päikesekaitsekreem 72 80 74 0,252
Päikeseprillid 71 67 70 0,651 Väldin päikesepõletusi 58 59 58 0,941 Otsin varju 48 65 53 0,050 Jälgin sünnimärke 47 50 48 0,708 Kannan heledaid riideid 46 33 42 0,117
Kannan mütsi 35 54 41 0,026 Ei päevita intensiivse päikesega (11.00-15.00) 23 28 25 0,513 Kannan pikemaid riided 15 13 14 0,806 Ei käi väljas intensiivse päikesega (11.00-15.00) 11 7 10 0,357
Meeste seas oli enim kasutatav kaitsemeetod päikeseprillide kandmine (81%) ning naiste seas päikesekreemi kasutamine (79%). Kõige enam kasutati kaitsevahendeid/kaitsekreeme, kui viibiti vähemalt 30 minutit päikese käes, kõige vähem aga, kui viibiti vähem kui pool tundi päikese käes (tabel 2).
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur
Tabel 2. Päikesekaitsevahendite kasutamine kursuste lõikes.
1. kursus 3. kursus ja vanemad kokku c2-test
Tunnus % % % p-väärtus Ei kasuta üldse 16 15 14 0,885 Kogu aeg päikese kätte minnes 14 11 13 0,624 Kui viibin vähem kui 30 min päikese käes 2 2 2 0,925 Kui viibin vähemalt 30 min päikese käes 19 30 22 0,095 Kui viibin vähemalt tund aega päikese käes 20 17 19 0,685 Kui viibin vähemalt 2 tundi päikese käes 14 17 15 0,547 Kui viibin vähemalt 3 tundi päikese käes 10 2 8 0,102 Kui viibin rohkem kui 3 tundi päikese käes 6 4 5 0,737
Juunist augustini 2013. aastal viibis kõige enam vastanuid igapäevaselt keskmiselt päikese käes üks kuni kaks tundi. Veerand vastanutest veetis päikese käes päevas kaks kuni kolm tundi. Vähem kui tund aega märkis oma vastuseks 18%. Üle kolme tunni oli igapäevaselt päikese käes 21% vastanutest. Selgus, et väga suur osa (86%) naistest kasutas päevitades kaitsekreemi, samas kui meestest kasutas kaitsekreemi veidi üle poolte (57%). Naised kasutasid rohkem päikesekaitsekreeme kui mehed ( 2-test, p=0,002). Vaid 15% noortest jälgis UV-indeksit ning umbes pooled neist kasutasid päikesekaitsevahendeid vastavalt UV-indeksi tasemele. 12% kõigist vastanutest kasutas kaitsekreemi vastavalt UV-indeksile.
Päevitunud jume saamiseks käis 26% noortest solaariumis. Kursuste vahel erinevust solaariumi külastamisel ei olnud ( 2-test, p=0,778). Eelkõige oli külastamine seotud ilu ja väljanägemisega (77%) ning enesetundega (36%).
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus ultraviolettkiirguse mõjust tervisele ja käitumine ultraviolettkiirgusega kokkupuutel
Arutelu
Autor eeldas, et kolmanda ja vanema kursuse üliõpilased on rohkem teadlikud UV-kiirguse mõjust ja käituvad ohutumalt päikese käes viibides.
UV-kiirguse positiivse mõjuna tõid mõlema kursuse tudengid välja kõige enam D-vitamiini sünteesi. D-vitamiini sünteesi võib lugeda päikesekiirguse kõige tähtsamaks mõjuks inimorganismile, tänu millele saab vähendada või ennetada paljusid haigusi (Mead 2008). Kuigi D-vitamiini tootmise märkisid ära väga paljud tudengid, oleks võinud selle ära märkida kõik uuringus osalejad. Võrreldes Türgi Tervishoiukooliga on teadlikkus D-vitamiini tootmisest umbes samal tasemel (Yurtseven jt 2012). Väga vähesed Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid teadsid, et UV-kiirgusega ravitakse mitmeid nahahaigusi, Türgi tudengid olid selles osas teadlikumad. Kuna haiguste ravi UV-kiirgusega on enamasti seotud D-vitamiini sünteesiga, on võimalik, et üliõpilased ei pidanud vajalikuks seda eraldi märkida.
Negatiivsete mõjudena toodi sagedamini välja nahavähki ja päikesepõletust. Päikesepõletus on kõige enam tuntud UV-kiirguse negatiivseid mõjusid ning pikemaajaline ekspositsioon võib põhjustada vähi tekkimist (Health effects of … i.a). Tudengite teadlikkus selles osas oli üsna kõrge. Ka mujal riikides läbi viidud uuringutest selgus, et kõige enam teati päikese negatiivse mõjuna nahavähi teket ja päiksepõletusi (Thomas-Gavelan jt 2010, Reinau jt 2012, Yurtseven jt 2012). Teadlikkus melanoomi ja silmakahjustuste osas oli tudengitel palju madalam, kuigi ka need on väga tõsised ja laialt levinud probleemid. Melanoomi teadsid kolmanda ja vanema kursuse tudengid rohkem kui esimese kursuse üliõpilased. See võis tuleneda sellest, et esmakursuslased klassifitseerivad melanoomi nahavähiks ning ei pidanud vajalikuks selle eraldi välja toomist või ei olnud veel teadlikud sellest nahavähi eriliigist. Arvestades, et küsitlus oli läbi viidud Tervishoiu Kõrgkoolis, oleks võinud teadlikkus ka teiste negatiivsete mõjude osas olla palju kõrgem.
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur
Päikesekiirguse negatiivsete mõjude eest saab end üliõpilaste arvates kaitsta kaitsekreemidega ning viibides päikese käes mõistlikult. Suur osa tudengeid kasutas ka ise UV-kiirguse negatiivsete mõjude eest kaitsmiseks päikesekaitsekreeme. Ka mitmetes teistes riikides läbi viidud uuringutes selgus, et kõige populaarseim kaitsemeetod oli päikesekreemi kasutamine (Gavin jt 2011, Galán jt 2011, Yurtseven jt 2011). Enamik tudengeid küll teadis, et UV-kiirguse eest kaitseb päikesekreem, kuid kõik teadjad ei kasutanud seda kaitsevahendit ise. 83% inimestest, kes teadsid, et UV-kiirguse negatiivseid mõjusid saab vältida päikesekreemi kasutades, tegi seda ka ise. Nii antud uuringu kohaselt kui ka mujal maailmas läbi viidud uuringute järgi võib väita, et naiste seas on kaitsekreemi kasutamine populaarsem kui meeste seas (Marrett jt 2010, Galán jt 2011, Gavin jt 2011, Yurtseven jt 2012). Kõige vähem kasutati kaitsekreeme siis, kui viibiti päikese käes vähem kui pool tundi. Umbes pool tundi päikese käes veedetud ajast ilma kaitsekreemita on aga piisav, et UVB-kiirgus suudaks organismis sünteesida vajalikus koguses D-vitamiini (Mead 2008).
Kuigi päikeseprillide kasutamine oli üliõpilaste seas väga populaarne, polnud kõik noored teadlikud, et nendega saab vältida UV-kiirguse negatiivseid mõjusid. Võimalik, et päikesekiirgus on suvel häiriv ja ereda valguse eest kaitsmiseks kannavad tudengid päikeseprille, kuid võimalik, et paljud noored ei teagi, et kvaliteetsetel päikeseprillidel on ka UV-kiirguse kaitse ning nad aitavad ennetada silmakahjustuse teket (UV protection i.a). Võrreldes teiste riikide uuringutega, kannavad uuritavad päikeseprille rohkem kui Austraalia ja Kanada õues töötajad (Cioffi i.a, Marrett jt 2010).
Neid inimesi, kes teadsid, et UV-kiirguse negatiivse mõju eest kaitseb peakate, oli tunduvalt vähem kui neid, kes kannavad peakatet päikese negatiivsete mõjude vältimiseks. Võimalik, et peakate on naiste puhul aksessuaar ja nad ei teadvusta, et ka peakattest on abi UV-kiirguse eest kaitsmisel. Meeste puhul on peakatteks näiteks nokamüts, mis aitab kaitsta silmadesse tuleva ereda valguse eest ja pole kasutusel teadlikult tervise hoidmiseks.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadlikkus ultraviolettkiirguse mõjust tervisele ja käitumine ultraviolettkiirgusega kokkupuutel
Järeldused
1. Üliõpilaste teadlikkus UV-kiirguse negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest oli üsna hea. Kõige enam teadsid tudengid, et UV-kiirguse negatiivne mõju on nahavähi teke, kuid melanoomi ja silmakahjustusi väga paljud tudengid välja ei toonud. Positiivseks mõjuks pidasid enamik tudengeid D-vitamiini tootmist. 2. Suurem osa üliõpilasi käitusid UV-kiirgusega ettevaatlikult. Päikese käes veedetud aeg polnud väga pikk, enamik tudengeid kaitsesid end UV-kiirguse eest kaitsekreemi ja päikseprillidega. Küll aga väga väike osa noortest jälgis UV-indeksit enne välja minemist ning kasutas ka vastavalt selle tasemele kaitsekreeme. 3. Kolmanda ja vanema kursuse tudengid on UV-kiirguse mõju osas mõneti teadlikumad kui esimese kursuse tudengid ning käituvad UV-kiirgusega kokkupuutel osaliselt ettevaatlikumalt kui esimese kursuse tudengid. Nad teadsid rohkem, et UV-kiirgus võib põhjustada melanoomi ja muid nähtavaid nahaprobleeme ning arvasid, et UV-kiirguse negatiivsete mõjude eest kaitsevad sobivad riided ja solaariumide mittekülastamine. 4. Käitumise osas UV-kiirgusega kokkupuutel olid esimese ja kolmanda ning vanema kursuse üliõpilaste vahel mõningad statistiliselt olulised erinevused, mistõttu saab vanemate kursuste tudengite käitumist lugeda ettevaatlikumaks.
Allikaloend
Cioffi, J., Wilkes, L., Hartcher-O’Brien, J. (i.a). Outdoor workers and sun protection: knowledge and behaviour. The Australian Journal of Construction Economics and
Building, 2(2): 10–14. Galán, I., Rodríguez-Laso, A., Díez-Gañán, L., Cámara, E. (2011). Prevalence and correlates of skin cancer risk behaviors in Madrid (Spain). Gaceta Sanitaria, 25(1): 44–49. Gavin, A., Boyle, R., Donnelly, D., Donnelly, C., Gordon, S., McElwee, G., O’Hagan, A. (2011). Trends in skin cancer knowledge, sun protection practices and behaviours in the Northern Ireland population. European Journal of Public Health, 22(3): 408–412.
Julia Allas, Triin Veber, Kristi Vahur
Health effects of UV radiation. (i.a). World Health Organization. http://www.who. int/uv/health/en/. Hedges, T., Scriven, A. (2010). Young park users’ attitudes and behaviour to sun protection. Global Health Promotion, 17(4): 24–31. Marrett, L. D., Pichora, E. C., Costa, M. L. (2010). Work-time sun behaviours among
Canadian outdoor workers: results from the 2006 National Sun Survey. Canadian
Journal of Public Health, 101(4): I19–I22. Mead, M. N. (2008). Benefits of sunlight: a bright spor for human health. Environmental
Health Perspectives, 116(4): 160–167. Naha pahaloomulised kasvajad. (i.a). Eesti Vähiliit. http://cancer.ee/info-vahist/vahipaikmed/melanoom/. Reichrath, J., Reichrath, S. (2012). Hope and challenge: the importance of ultraviolet (UV) radiation for cutaneous Vitamin D synthesis and skin cancer. Scandinavian
Journal of Clinical and Laboratory Investigation, 72(243): 112–119. Reinau, D., Meier, C., Gerber, N., Hofbauer, G. F. L., Surber, C. (2012). Sun protective behaviour of primary and secondary school students in North-Western Switzerland.
Swiss Medical Weekly, 1-10. Thomas-Gavelan, E., Sáenz-Anduaga, E., Ramos, W., Sánchez-Saldaaa, L., del Carmen
Sialer, M. (2011). Knowledge, attitudes and practices about sun exposure and photoprotection in outpatients attending dermatology clinics at four hospitals in
Lima, Peru*. Anais Brasileiros de Dermatologia, 86(6): 1122–1128. UV protection. (i.a). American Optometric Association. http://www.aoa.org/patientsand-public/caring-for-your-vision/uv-protection (02.05.2014). Yurtseven, E., Ulus, T., Vehid, S., Köksal, S., Bosat, M., Akkoyun, K. (2012). Assessment of knowledge, behaviour and sun protection practices among health services vocational school students. International Journal of Environmental Research and
Public Health, 9(7): 2378–2385.
