16 minute read
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu KASVATUSALA TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA -MOTIVATSIOONI MÕJURID TARTU LINNA JA MAAKONNA ASENDUSKODUDE NÄITEL
Advertisement
Eilike Veersalu, Ewa Roots MSc, Inga Ploomipuu MSc
Abstract
The objective of this thesis was to describe the job satisfaction and motivation factors of education workers of substitute homes located in Tartu County and the city of Tartu. The overall task of the study was to provide the managers of the substitute homes with feedback on the job satisfaction and motivation factors of their employees; the workload and aspects of work that affect it; the support and help needs that would enable the managers to support and motivate their employees better. The author conducted a questionnaire with a sample consisting of the education workers of three substitute homes located in Tartu County and the city of Tartu. The data was collected between December 2013 and January 2014. Out of the 53 forms that were handed out, 43 completed forms were returned (81%). Data was analysed using Microsoft Office Excel 2007 and the SPSS program. The study showed that most of the workers are motivated by and interested in their work. Appreciation of work was considered the most important factor of work satisfaction. The education workers assessed their work load as being rather big and mostly influenced by working with children, housework and food preparation. On numerous occasions, the workers highlighted the need to balance their working and rest time in order to prevent stress and burnout. The workers feel the need for support and require it the most either for counselling or work methods analysis.
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
Keywords: work satisfaction, motivation, workers of a substitute home
Sissejuhatus
Eestis läbiviidud uuringud asenduskodudes puudutavad peamiselt seal elavaid lapsi, näiteks 2011. aastal viidi läbi PRAX-ise uuring „Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks“ (Turk 2011), 2013. aastal tehti bakalaureusetöö teemal „Asenduskodu roll vanemliku hooleta noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamisel sihtasutus perekodu näitel“ (Helimets 2013) ning samal aastal viidi läbi Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna poolt põhjalik „Asenduskoduteenuse analüüs“ (Asenduskoduteenuse analüüs 2013). Selle kõige varju ja tähelepanuta võivad jäävad aga kasvatusala töötajad, kes tagavad laste rahulolu ning kelle igapäeva tööks on asenduskodus elavate laste arendamine, kasvatamine, turvalisuse tagamine ja noorte kasvandike iseseisvaks eluks ettevalmistamine (Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele 2007: §2:5).
Igal inimesel on oma ametikohal töötamiseks erinevad põhjused ja motiivid. Mõned teevad enda tööd innustunult ja sellele pühendudes, mõned lihtsalt elatise teenimiseks. Seepärast võib töö pakkuda inimesele rahuldust, kuid võib olla ka paratamatu vajadus. Sotsiaal- ja haridusvaldkond on Eestis üks harudest, mis on paiguti alatasustatud ning alaväärtustatud (Palk ja tööjõukulu 2013), mistõttu ei saaks asenduskodu kasvataja töötada antud ametil vaid materiaalsete väärtuste tõttu. Samas on Vooglaid (1999) öelnud, et asenduskodus olevad kasvatajad kannavad vastutust kõigi detailide eest, millest sõltub laste heaolu ja areng ning sellest lähtuvalt tuleks pöörata tähelepanu eelkõige mittemateriaalsetele väärtustele ja rahulolu tõstvatele teguritele.
Hea ja turvalise keskkonna loomiseks peavad kasvatajad tegema oma tööd südamega ning sageli rohkem kui neilt oodatakse. Kasvatusala töötajad loovad peamiselt lastele perekeskse keskkonna ja oma töö olemuse tõttu puutuvad kõige tihedamini kokku lastega ning sellega seonduvate muredega. Kasvatajate motiveeritus mõjutab asenduskodus õppe- ja
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
kasvatustegevuse kvaliteeti, mistõttu käesolev uuring oli vajalik eelkõige selleks, et teada saada töötajate töörahulolu ja motivatsiooniga seotud tegureid.
Uurimistöö eesmärk oli selgitada Tartu linna ja maakonna asenduskodude kasvatusala töötajate töörahulolu ja –motivatsiooni mõjureid. Sellest lähtuvalt olid uurimistöö ülesanded: 1. selgitada tegureid, mis mõjutavad töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni; 2. kirjeldada asenduskodu töötajate töökoormuse mõjutajaid; 3. selgitada välja, kas ja mis põhjustel töötajad vajavad toetust.
Märksõnad: töörahulolu, motivatsioon, asenduskodu töötajad.
Metoodika
Tartu linna ja maakonna asenduskodu töötajate töörahulolu ja -motivat- siooni uuring viidi läbi 2013. aasta detsembrist kuni 2014. aasta jaanuarini. Uurimistöö valimi moodustavad Tartu linna ja maakonna kuuest asenduskodust kolm. Uurimistöösse kaasati kõik kasvatusala töötajad, kes küsimustiku täitmise ajal viibisid tööl. Lõputööks vajalikud andmed koguti anonüümsel anketeerimisel saadud tulemustest, mis viidi läbi paberkandjal. Uurimistöö ankeetküsitluse läbiviimiseks taotleti luba valimisse haaratud Tartu linna ja maakonna asenduskodude juhatajatelt. Asenduskodudega võeti ühendust e-kirja teel, kus lõputöö autor tutvustas uuringu eesmärke ja metoodikat. Samuti julgustati asenduskodu juhatajatega suheldes kõiki kasvatusala töötajaid küsimustikku täitma.
Ankeet koostati lõputöö autori poolt, koostöös juhendajatega. Ankeetküsitluse valmimisel saadi nõu ja tagasisidet ka ühe asenduskodu juhataja käest, kes hindas küsimuste sobivust ja ühtset mõistmist. Ankeet sisaldas nii valikvastustega kinniseid kui ka avatud küsimusi/väiteid. Osade kinniste küsimuste puhul kasutati Likerti skaalat. Ankeedi esilehel oli teave, kus oli välja toodud informatsioon uuringu eesmärgi, anonüümsuse,
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
konfidentsiaalsuse ja uuringu läbiviija kohta ning lühitutvustus küsitlusest.
Uurimistöös on välja toodud vaid need erinevused ja seosed, mille usaldatavus oli üle 95% (p<0,05). Küsitluslehti, mis olid osaliselt vastamata, ei arvestatud konkreetsete vastamata küsimuste korral tulemustesse. Seetõttu on vastanute arv n uuringu tulemustes vastava küsimuse puhul välja toodud.
Esmaseks andmete töötluseks kasutati andmetöötlusprogrammi Microsoft Office Excel 2007 ja SPSS 16.0. Andmetöötluses kasutati ümberkodeerimist ja ² testi. Sobivat kirjandusmaterjali leiti raamatukogudest ning kasutati järgmisi andmebaase: EBSCO, Pubmed, ScienceDirect. Kirjanduse leidmisel kasutati peamiselt otsingusõnu: job satisfaction, work
Tulemused
Ankeetküsitlusi jagati asenduskodu juhatajatele kokku 53, millest tagastati 43 (81%). Vastanutest oli üks meestöötaja (2%) ja ülejäänud naistöötajad (98%). Uuringus osalenud töötajate keskmine vanus jäi 31-50 eluaasta vahele. Kõige sagedamini olid vastajad töötanud asenduskodus kas alla kahe aasta või kaheksa ja enam aastat. Tulemustest, kus uuritavad hindasid oma töökoormuse jaotust, selgus, et olukordi, kus „töökoormus on liiga väike“ ning „töökoormus on väike“ enamasti ei esine. Kasvatusala töötajad hindasid üldiselt oma töökoormust pigem suureks ning enim töömahukad töökohustused olid töötajate hinnangul lastega tegelemine ja majapidamistööd. Kõige rohkem oldi arvamusel, et töökoormust pigem ei mõjuta sisseostude tegemine, paberitöö ja kooliga suhtlemine. Nooremad töötajad märkisid, et töömahukas töökohustus on laste abistamine kodutööde tegemisel (p=0,011).
Alla poole vastajatest leidis, et nad on alati enda töö suhtes motiveeritud ja nad tunnevad selle vastu huvi ning ligi ⅓ vastas, et tööga on
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
alati võimalik omandada uusi teadmisi. Ligikaudu pooled küsitlenutest arvasid, et tihti saab ise otsustada, kuidas oma tööd teha, samas märkisid vastajad ka, et seda saab teha vaid mõnikord. Alla poole vastajatest tundsid, et tööprobleemid on ka isiklikud probleemid ning töös esineb tihti emotsionaalselt häirivaid olukordi ning raskete otsuste vastuvõtmist. Umbes ⅓ kasvatusala töötajate seas leidis, et neil on piisavalt aega oma tööülesannete jaoks, samas leidus rohkem vastajaid, kes märkisid, et tööülesannete jaoks on aega vaid mõnikord. Statistilisi seoseid väidete, vanuse ja tööstaaži järgi ei ilmnenud (p>0,05).
Enamus vastanutest märkis, et töömotivatsiooni mõjutavad enim lisatasud/preemiad, töötasu ja head suhted kolleegidega (tabel 1). Samuti oli üle poole vastanutest neid, kes arvasid, et lisapuhkepäevad, toetus probleemide lahendamisel ja töö tunnustamine mõjutab töömotivatsiooni. Osa uuritavatest märkis, et sotsiaalsete/turvaliste normide kehtestamine, kollektiivsed ühisüritused ja arenguvestlused tööandjaga pigem töömotivatsiooni ei mõjuta. Statistilised seosed väidete ja vanuse järgi puudusid (p>0,05).
Ootustena toodi välja: „Võiks vähemalt üks kord aastas olla suhtlemis- või nõustamiskoolitused. Või individuaalne suhtlemine/nõustamine kasvatajaga.“; „Vääriline palk tõstaks rahulolu.“; „Kindlasti oleks vaja asenduskodu kasvatajate puhkus võrdsustada lasteaiaõpetajate puhkusega. Selle töö iseloomu tõttu oleks väga oluline pöörata tähelepanu kasvatajate välja puhkamisele, et ei oleks kasvatajate „läbipõlemist.“; „Sellise töö puhul on tähtis, et tööaeg ja puhkus oleks tasakaalus, muidu on lihtne läbi põleda.“.
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
Tabel 1. Töömotivatsiooni mõjutavad tegurid (vastanute protsent).
Ei mõjuta Pigem ei mõjuta Ei oska vastata
Pigem mõjutab Mõjutab Arenguvestlused tööandjaga 5 11 26 39 19
Kaasamine otsuste tegemisse 0 5 7 49 39
Koolitusvõimalused 0 0 7 30 63
Eneseteostusvõimalused 0 2 9 21 68
Head suhted kolleegidega 0 0 5 11 84
Töö tunnustamine 0 0 2 21 77
Kollektiivsed ühisüritused 0 9 16 24 51 Sotsiaalsete/turvaliste normide kehtestamine 0 12 14 39 35 Toetus probleemide lahendamisel 0 0 5 25 70
Töötasu
Lisatasud, preemiad
Lisapuhkepäevad
Muud soodustused 0 2 5 7 86
0 0 7 7 86
0 2 9 14 75
2 2 35 0 61
Tulemustest selgus, et kõige enam mõjutab rahulolu (tabel 2) töö väärtustamine asenduskodus, millele järgneb töö väärtustamine ühiskonnas, kodus ja kasvandike seas. Kõrgelt hinnati töörahulolu tõstvateks teguriteks ka kolleegide abi ja toetuse saamist ning häid tööalaseid suhteid kolleegidega. Umbes pooled kasvatusala töötajatest märkisid, et rahuolu ei mõjuta pikad tööpäevad ja töötamine öösiti. Karjäärivõimaluste vähesuse või puudumise osas vastas ligikaudu ¼ uuritavatest, et see ei mõjuta rahulolu ning veidi rohkem vastanutest leidis, et see pigem vähendab rahulolu. Osad uuritavatest leidsid, et rahulolu ei mõjuta vastutus, samas märkis rohkem vastanutest, et võimalus töötada iseseisvalt ja otsuseid vastu võtta tõstab rahulolu. ² testi järgi statistilisi seoseid vanuse, tööstaaži ja töörahulolu mõjutavate tegurite vahel ei esinenud (p>0,05).
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
Tabel 2. Töörahulolu mõjutavad tegurid.
Vähendab rahulolu
Pigem vähendab Ei mõjuta rahulolu Pigem tõstab rahulolu Tõstab rahulolu Ei oska vastata
Oskus lastega suhelda 0 0 0 7 88 5 Head tööalased suhted kolleegidega 0 0 0 14 81 5 Töö väärtustamine asenduskodus 0 2 0 5 91 2 Töö väärtustamine ühiskonnas 0 0 5 14 67 14 Töö väärtustamine kasvandike seas 0 0 0 23 65 12 Töö väärtustamine kodus 0 0 12 14 63 12 Töö sobivus, võimalus oma oskusi rakendada 0 0 0 16 79 7 Võimalus töötada iseseisvalt, otsuseid vastu võtta 0 5 2 21 60 12 Töökohustuste ja ülesannete selgus 0 0 2 14 77 7 Saad toetavat tagasisidet oma tööle 0 0 0 26 70 5 Sõnaõigus töökorralduses 0 0 5 19 70 7 Kolleegide abi ja toetus, kui seda vajad 0 0 2 16 77 5
Töötamine öösiti 9 26 40 7 5 14
Töö tasustamine 7 5 2 14 67 5 Karjäärivõimaluste vähesus või puudumine 14 30 26 2 9 19 Pikad tööpäevad 5 33 47 5 5 7 Vastutus 2 9 44 14 19 12 Tööalased soodustused 5 0 5 19 58 14
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
Küsimusele, kas töös esineb probleeme, mida peaksid lahendama teised, vastas 65% jaatavalt. Kui palju saavad töötajad oma töös esinevate probleemide lahendamisel abi teistelt, on välja toodud tabelis 3. Statistilised seosed vanuse, tööstaaži ja probleemide esinemise ja lahendamise vahel puudusid (p>0,05).
Tabel 3. Töös esinevate probleemide lahendamisel saadud abi.
Alati % Sageli % Mõnikord % Harva %
Mitte kunagi %
Vastajaid kokku (n) Juhatajalt 20 35 33 10 2 40
Kolleegilt 39 40 14 7 0 43
Psühholoogilt 0 8 18 22 52 40
Pidevast enesetäiendamisest 24 42 30 2 2 41
Supervisioonist 5 8 38 13 36 39
Tuttavatelt 3 15 33 31 18 39
Tulemustest ilmnes, et 60% asenduskodu kasvatusala töötajatest tunnevad vajadust superviisori järgi. Vastajad, kes märkisid superviisori vajadusele jaatavalt, paluti ring ümber tõmmata neile põhjustele, mille jaoks nad eelkõige superviisorit vajavad. Selgus, et 39,5% vastajatest tunnevad vajadust superviisori järgi, kuna see aitaks kas nõustada või tööviise analüüsida. 21% leidis, et nad soovivad superviisorit motivatsiooni ja enesehinnangu tõstmiseks.
Arutelu
Töörahulolu ja -motivatsiooni on mitmekülgselt ja palju uuritud, kuna see on töö tegemise juures üks tähtsamaid tegureid ning töötajate vajaduste rahuldamine tagab efektiivsema töö. Tasnim (2006) on välja toonud, et töörahulolu väljendab inimeste ootusi oma töökohal. See on nauditav või positiivsest ja emotsionaalsest seisundist tulenev hinnang oma töö
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
kogemusele. Aga inimeste ootus ei pruugi olla ühtlane. See võib erineda isikult isikule, töökohast, ametist ja korraldusest organisatsioonis.
Ankeetküsitlus käsitles peamiselt töörahulolu ja -motivatsiooni mõjutavaid tegureid, mis annaksid kinnitust või väidaksid vastupidist tuntumatele rahulolu- ja protsessiteooriatele. Kasvatusala töötajate hinnangud motivatsiooni ja rahulolu mõjutavad ning tõstvad mõjurid tõendavad teoreetik Herzberg’i kahe faktori teooriat, mille kohaselt mõjutavad rahulolu hügieeni- ja motivatsioonifaktorid (Herzberg 1966). Hügieenifaktoriteks pidasid kasvatajad olulisemaks tasu ja head sotsiaalset töökeskkonda, kus toodi välja enim head tööalased suhted kolleegide vahel. Motivatsioonifaktoritest tõsteti kõige enam esile toetust ja tunnustamist. Vroomi ootuste teooria kirjeldab, et töötaja tõekspidamised ja arusaamad aitavad kujundada tema ootusi töö ja tulemuste suhtes (Vroom 1994), mistõttu kasvatusala töötajate ootuseid erinevate tegurite põhjal saab hinnata ankeettulemuste põhjal.
Positiivne personali läbisaamine ja kokkuhoidmine suurendab töötajate rahulolu, kuna tajutakse suuremat sotsiaalse toetuse ja abi saamist (Tasnim 2006). Kasvatusala töötajate rahulolu võivad negatiivselt mõjutada töös esinevad emotsionaalsed olukorrad ja raskete otsuste vastuvõtmised, mis võivad tekitada töötajal vaimset kurnatust ja jõuetust. Sellest lähtuvalt on töötajate jaoks oluline tunnustamine ning toetus. Ankeettulemustes kajastus, et kõige enam saadakse abi kolleegidelt ja kõige vähem psühholoogilt, mis võib olla tingitud sellest, et see on ajakulukam kui pöörduda toetuse saamiseks oma asutuses oleva inimese juurde. Töötajad võivad pöörduda sagedamini kaastöötajate poole, kuna nendega töötatakse samas töökeskkonnas, arutatakse tihedamini omavahel eelnevaid sündmusi ja nähakse üksteist rohkem. Tatar (2009) on välja toonud, et kaaskolleegide poole pöördutakse sagedamini, kuna arvatakse olevat neil rohkem kogemusi ja teadmisi. Käesolevas uuringus on positiivne asjaolu, et töötajate vanusest ja tööstaažist ei sõltu probleemide esinemisel ja
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
lahendamisel saadav abi, mistõttu suhtutakse kõikidesse töötajatesse võrdsuse põhimõttel.
Sotsiaalvaldkonna töötajatel võib sageli esineda probleeme, mis võivad olla tingitud erialaste teadmiste puudumisest ning tihti võib juhtkonna ja kaastöötajate toetus jääda väheseks (Hsu 2005). Asenduskodu kasvatajad töötavad keskkonnas, kus on sageli erivajadustega lapsed ning nad pakuvad oma tuge ja abi vastavalt laste vajadustele. Sellest lähtuvalt võib töötaja tunda vajadust ka toetuse ja nõustamise saamiseks. Tulemustest ilmnes, et üle poole kasvatajatest tunnevad vajadust superviisori järgi, kes aitaks nõustada ja tööviise analüüsida. Seetõttu võib järeldada, et asutuse sisene toetus võib jääda osaliselt nõrgaks, kas siis töötajate suure töökoormuse või teadmiste tõttu. Toetuse vajadus võib töötajatel olla tingitud ka sellest, et vahetevahel tuntakse, et tööprobleemid muutuvad isiklikeks probleemideks ning töö on emotsionaalne. Hsu (2005) on välja toonud, et küllaldase toetuse pakkumisel antakse edasi positiivset ellusuhtumist, tõstetakse töötaja motivatsiooni ja enesehinnangut.
Enesetäiendamisvõimaluste pakkumise tõttu on töötajad rahulolevamad, kuna nad tunnevad, et tänu sellele suudavad nad luua parema õpikeskkonna (Griffin 2010). Uuringust ilmnes, et kõik töötajad peavad erialaseid koolitusi asenduskodus töötamise puhul oluliseks ning koolitusvõimalused mõjutavad töömotivatsiooni. Samuti leiti, et sageli saadakse pidevast enesetäiendamisest tööl esinevate probleemide lahendamisel abi. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et koolitused, mida kasvatusala töötajatele pakutakse on kasulikud ja nende tööd toetavad. Arvatakse, et karjäärivõimaluste puudumine vähendab rahulolu, kuna töötajal pole millegi poole püüelda ega kõrgemaid sihte seada (Ayob jt 2011). Käesolevas töös hindasid uuritavad samuti, et karjäärivõimaluste vähesuse või puudumise tõttu võib väheneda rahulolu. Asenduskodus kasvatusala töötajatel on võimalus ametialaselt saada abikasvatajast vanemkasvatajaks (Sotsiaalhoolekande seadus 1995: §159).
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
Käesolevas töös on vähe käsitletud rahalisi motivaatoreid, kuna palga suurust ei saa uuring muuta ega mõjutada, kuid teisi mõjureid, mis rahulolu ja motivatsiooni tõstaks, saab. Autori arvates ei saaks asenduskodu töötajate põhimotivaatoriks olla ka materiaalsed väärtused, kuna sotsiaalvaldkonnas töötab arvukalt töölisi miinimumpalga eest (Palk ja tööjõukulu 2013). Asenduskodus on töötajatel peamiselt teised motiivid antud töö tegemiseks, näiteks kasvõi anda oma panus laste tulevikku, kelle vanemad pole nende eest võimelised hoolt kandma. Õpetajate seas läbi viidud uuringutes on ilmnenud, et antud ametil töötatakse, kuna ollakse kiindunud lastesse ja nende õpetamisse (Papanastasiou ja Zembylas 2006). Sama tõendab ka käesolev uuring, et kasvataja amet valiti, sest vastajaile meeldib lastega töötada, töö on huvitav ja mitmekülgne ning soovitakse enda oskusi ja teadmisi rakendada. Autori arvates on sellise suhtumise ja valiku langetamise tugevuseks see, et tõenäoliselt on kasvatajad sel juhul rahulolevamad oma töö suhtes, nad on positiivsemad ja mõjutavad paremini laste arengut.
Motivatsiooni taseme hindamise küsimusele antud vastused tõendavad, et enamus kasvatajaid on oma töö suhtes motiveeritud ja tunnevad selle vastu huvi. Autori arvates on see väga hea näitaja, kuna motiveeritud töötajad tagavad paremad töötulemused laste parema kasvukeskkonna loomisel. Enamuse töötajate head motiveeritust võib põhjendada ka Hackmani ja Oldmani töö omaduste teooria järgi, mille kohaselt saab motivatsiooni tõsta, kui töötajale antakse vastutust, toetavat tagasisidet ja osalist iseseisvust. Mudeli kohaselt mõjutavad ka viis töö omadust motivatsiooni (Hackman ja Oldman 1976), millest võib välja tuua näiteks töö mitmekesisuse ja enesearendamise. Kuna asenduskodus kasvatajana töötades eeldab töö mitmekülgseid teadmisi ja enesearendamist ning tööga on võimalik omandada uusi kogemusi, võivad töötajad olla seetõttu parema suhtumisega oma töösse.
Töörahulolu tõstvaks teguriks on ka see, kui töötaja saab osaliselt ise otsustada, kuidas ta oma tööd teeb ehk autonoomia. Töötaja mõistab,
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
et tal on rohkem valikuvõimalusi oma tööülesandeid täites ning teda usaldatakse asutuse poolt. Samuti on olulisel kohal ajaline ressurss, et töötaja jõuaks oma tööajal täita talle määratud töökohustused (Deci ja Ryan 2000). Asenduskodu kasvatajate ankeetküsitluses selgus, et sageli saavad töötajad ise otsustada, kuidas oma tööd teha, kuid piisavalt aega tööülesannete täitmiseks on vaid aeg-ajalt. Samuti hindasid töötajad oma töökoormust pigem suureks. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kasvatajate töökoormust tuleks osaliselt vähendada, kuna töötaja ei pruugi vastasel korral saada hakkama oma töökohustuste õiguspärase, kvaliteetse ja õigeaegse täitmise osas ning asenduskodu eesmärk pakkuda lastele head kasvukeskkonda võib jääda tahaplaanile.
Suur töökoormus võib põhjustada rahulolematust ja stressi (Hean ja Garrett 2001), kuid kuna autor ei esitanud otsest küsimust rahulolu kohta, ei saa töötajate rahulolematust töökoormuse suhtes kuidagi hinnata. Töömotivatsiooni mõjutajaks toodi välja samuti lisapuhkepäevad, mistõttu tuleks töötajatele tagada rohkem vaba aega, et nad saaksid tööle asudes olla välja puhanumad ja energilisemad. Tulemustes kajastus, et pikad tööpäevad ja töötamine öösiti pigem ei mõjuta rahulolu, mis võib olla tingitud sellest, et inimesed eelistavad olla pigem korraga kauem tööl ja saada hiljem rohkem puhkepäevi.
Järeldused
Käesoleva uurimistöö käigus tulenevad järeldused: 1. Uuritud asenduskodude töötajate töörahulolu ja –motivatsiooni mõjutavad kõige enam töötasu ja sotsiaalsed mõjurid: head suhted, toetuse ja tunnustamise saamine, tegevusvabadus ja töö väärtustamine. 2. Kasvatusala töötajad hindasid oma töökoormust pigem suureks ning töökoormust mõjutavad peamiselt lastega tegelemine, majapidamistööd ja söögi valmistamine. Samuti toodi mitmeid kordi parendusettepanekutes välja, et töö- ja puhkeaeg peaks olema tasakaalus.
Eilike Veersalu, Ewa Roots, Inga Ploomipuu
3. Töötajad tunnevad vajadust toetuse järele ja soovivad seda eelkõige kas nõustamiseks või tööviiside analüüsimiseks. Peamiselt saadakse abi kaastöötajatelt või enesetäiendamisest.
Allikaloend
Asenduskoduteenuse analüüs. (2013). Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond
Lasteombudsman. Tallinn. http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/asenduskoduteenuse _analuus_0.pdf (20.03.2014). Ayob, N. B., Ngui, K. S., Lo, M. C., Voon, M. L. (2011). The influence of leadership styles on employees’ job satisfaction in public sector organizations in Malaysia.
International Journal of Business, Management and Social Sciences, 2(1): 24−32. Deci, E. L., Ryan, R. M. (2000). The ‘what’ and ‘why’ of goal pursuits: human needs and the self-determination of behavior. Psychological Inquiry, 11: 227−268. Griffin, K. D. (2010). A Survey of Bahamian and Jamaican teachers’ level of motivation and job satisfaction. Journal of Invitational Theory and Practice, 16: 57−77. Hackman, J. R., Oldham, G. R. (1976). Motivation through the design of work: test of a theory. Organizational Behavior and Human Performance, 16: 250−279. Hean, S., Garrett, R. (2001). Sources of job satisfaction in science secondary school teachers in Chile. Compare, 31(3): 363−379. Helimets, P. (2013). Asenduskodu roll vanemliku hooleta noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamisel Sihtasutus Perekodu näitel. Tartu Ülikool Pärnu Kolledž, sotsiaaltöö korralduse õppekava. Pärnu. Lõputöö. Herzberg, F. (1966). Work and the nature of man. Cleveland: World. Hsu, S. (2005). Help-seeking behaviour of student teachers. Educational Research, 47(3): 307−318. Palk ja tööjõukulu. (2013). Statistikaamet. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/
Majandus /12Palk_ja_toojeukulu/05Tootasu/05Tootasu.asp (28.04.2014). Papanastasiou, E., Zembylas, M. (2006). Sources of teacher job satisfaction and dissatisfaction in Cyprus. Compare, 6(36-2): 2 29–247. Sotsiaalhoolekande seadus (Vastu võetud 08.02.1995, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 31.03.2014). Elektrooniline Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/ 129062014071 (03.05.2014).
Kasvatusala töötajate töörahulolu ja -motivatsiooni mõjurid Tartu linna ja maakonna asenduskodude näitel
Tasnim.S. (2006). Job satisfaction among female teachers: a study on primary schools in Bangladesh. Department of Business Administration, University of Bergen,
Norway. https://bora.uib.no/bitstream/handle/1956/1474/Masteroppgave-tasnim. pdf (16.02.2014). Tatar, M. (2009). Teachers turning for help to school counsellors and colleagues: toward a mapping of relevant predictors. British Journal of Guidance & Counselling, 2(37): 107–127. Tervisekaitsenõuded asenduskoduteenusele. (Vastu võetud 20.07.2007). Elektrooniline Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12855667 (10.12.2013). Turk, P. (2011). Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/
Too-ja_Sotsiaalpoliitika/Asenduskodude_uuring.pdf (15.04.2014). Vooglaid, Ü. (1999). Lastekodu kui kasvukeskkond. Tallinn: SOS Lasteküla Eesti Ühing. Vroom, H. V. (1994). Work and motivation. New York: Wiley.
