Kristi Vahur, Inga Ploomipuu, Karina Ilves

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST EESTI ELANIKE TEADLIKKUS ERINEVATE JOOGIVEEFILTRITE KASUTAMISE KOHTA

Estonian Residents’ Awareness of Using Various Water Filtering Systems

Kristi Vahur, Inga Ploomipuu, Karina Ilves

Abstract

The aim of the research was to describe and explain the usage and the awareness of domestic drinking water filtration systems in Estonia.

The sample consisted of volunteer adult Estonian residents who undertook an anonymous electronic questionnaire in the connect.ee environment. The questionnaire was distributed in social media. Data collection was carried out from 12.09.2020 to 31.10.2020.

Results: Among 140 respondents, 76 % were female. Most of the respondents (76%) used the tap water, 14% used private well water, and 10% used private drilled well water. 35% of respondents used domestic drinking water filtration systems, out of which 8% used systems that were attached to the faucet, 83% used systems that were integrated to the piping, and 4 respondents used filtrating pitchers. 63% of respondents found the water to be purer after filtration. The reasons for using the filtration systems were to improve the aesthetic appearance of the water (29%), to remove excess iron (21%), to remove various pollutants (15%), to improve the taste of the water (10%), to remove water hardness (10%) and other reasons (15%). Maintenance of filter systems is very important for 42% of respondents and important for 54% of respondents. 23% of respondents do not clean the filters at all, 20% of the respondents, who do clean the filtration systems regularly, are carrying it out once in few months. 31% of respondents used clean water for rinsing the filtration system. 48% of respondents said that filters must be replaced according to the instructions, 24% could not answer and 12% thought that the filters must be replaced after

they get full. 50% of respondents claimed that water filtration systems can affect health and 51% of those respondents, found that the impact on health is positive. However, 23% thought that the impact on health could be negative if the filters are not maintained correctly (19%), or if the filter systems are too efficient and can remove necessary minerals from the water (6%).

Conclusion: Respondents used drinking water filters mainly to improve the aesthetic properties of drinking water, to remove excess iron or rust, and contaminants from drinking water. Most of them used systems that were integrated to the piping. The majority of respondents know that the drinking water filter must be maintained in accordance with the instructions for use. Flushing with clean water was mainly used to clean the drinking water filters. The drinking water filter was most often cleaned after every few months. Half of the respondents considered that drinking water filters have an effect on health, while half of them considered it to be positive. However, almost a quarter of the respondents could not say whether the impact is positive or negative.

Keywords: drinking water, drinking water filters

Sissejuhatus

Inimesed saavad oma joogivee ühisveevärgist või erakaevust, kuid plaanilist järelevalvet teostab Terviseamet ainult ühisveevärgi veele. Erakaevude vee kvaliteedi eest vastutab kaevu omanik ise. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tellitud uuringust selgus, et vaid 29% erakaevude joogiveest vastas joogivee kvaliteedinõuetele. Peamiselt kurdeti joogivee halva lõhna või maitse üle. Pea pool (49%) uuringus osalenutest kasutas joogiveefiltreid, nendest 63% mehaanilist, 12% aktiivsöe- ning 11% rauaärastusfiltreid. Lisaks selgus, et mehaaniline filter oli enamasti paigaldatud valel otstarbel. Üheks tähtsaks teguriks joogiveefiltrite muretsemisel oli nende hind. Uuritavatel ilmnes vähene teadlikkus vee kvaliteedist, töötlusseadmetest ja vajalikest hooldustingimustest (Kõrgmaa jt 2020).

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Uuringu eesmärk oli selgitada joogiveefiltrite kasutamist koduses majapidamises Eesti elanike seas. Lähtuvalt eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded:

1. selgitada joogiveefiltrite kasutamise põhjusi Eesti elanike seas; 2. selgitada koduses majapidamises kasutatavate joogiveefiltrite tüübid; 3. selgitada Eesti elanike teadlikkust joogiveefiltrite hooldamise kohta; 4. selgitada Eesti elanike arvamust joogiveefiltrite mõjust tervisele.

Võtmesõnad: joogivesi, joogiveefilter.

Metoodika

Uurimistöö oli üks osa Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbi viidavast rakendusuuringust „Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused“. Andmete kogumiseks kasutati veebipõhist anketeerimist connect.ee keskkonnas. Uuritavateks olid täisealised Eesti keelt kõnelevad inimesed. Enne ankeetküsitluse avalikustamist viidi läbi prooviuuring uuringu läbiviija tuttavate seas. Pärast prooviuuringut lisati küsimuste juurde pildid joogiveefiltrite kohta (pildid võeti Aquaphori kodulehelt ja uurijate isiklikest fotodest), sest vastajad ei teadnud, millised joogiveefiltrid välja näevad. Uurimistöö linki jagati uuringu läbiviijate isiklikel Facebooki kontodel ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Facebooki lehel. Küsitlusele vastamine oli anonüümne ning vastamise võis igal hetkel pooleli jätta. Andmete kogumine viidi läbi ajavahemikus 12.09.2020–31.10.2020. Andmeanalüüsi käigus grupeeriti vastajad vanuse järgi kolme vanusgruppi: 19–30 eluaastat, 31–60 eluaastat ning ≥ 61 eluaastat. Connect.ee keskkonnast saadud andmed kanti Microsoft Exceli (2013) tabelitöötlusprogrammi, kus toimus andmete esmane töötlus. Gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks kasutati andmetöötlussüsteemi IBM SPSS 25 (Statistical Product and Service Solutions). Töös kasutati hii-ruut statistikut, tulemused loeti statistiliselt oluliseks kui p < 0,05.

Tulemused

Vastajaid oli kokku 140, nendest kolmveerand olid naised. Vastajad olid vanuses 19–73 aastat. Pool vastanutest olid pärit Tartumaalt ja üle poole omasid kõrgharidust. Vastajate üldandmed on esitatud tabelis 1. Tabelis on kasutajateks need, kellel on kodus joogiveefilter, ning mittekasutajateks need, kellel koduses majapidamises ei ole joogiveefiltrit paigaldatud.

Tabel 1. Uuringus osalenute üldandmed

n (%) Naisi

Mehi

Vanusegrupp 19–30 eluaastat 31–60 eluaastat ≥ 61 eluaastat

Haridustase Kõrgharidus Keskharidus Kutseharidus Ei soovi vastata

Sissetulek Kuni 500 eurot 501–1000 eurot 1001–1500 eurot 1501+ eurot

Pereliikmed Kuni 3 (sh kolm) ˃ 3 Kokku kasutajad/mittekasutajad 107 (76) 36 (34) 71 (66) 33 (24) 12 (36) 21 (64) 46 (33) 14 (30) 32 (70) 81 (58) 32 (40) 49 (60) 13 (9) 2 (22) 7 (78) 84 (60) 24 (29) 60 (71) 25 (19) 9 (36) 16 (64) 23 (16) 11 (48) 12 (52) 6 (5) 2 (33) 4 (67) 24 (17) 6 (25) 18 (75) 53 (38) 11 (21) 42 (79) 44 (31) 14 (32) 30 (68) 19 (14) 4 (21) 15 (79) 92 (66) 30 (33) 62 (67) 48 (34) 16 (33) 32 (67)

Maakond Tartumaa Teised maakonnad 70 (50) 19 (27) 51 (73) 70 (50) 27 (39) 43 (61)

Joogiveefiltreid kasutas 34% vastanutest, kellest 83% kasutasid filtrit, mis oli torustikule lisatud, 8%-l oli joogiveefilter lisatud kraanile ning 8% kasutasid filterkannu. Ühisveevärgi joogivett filtreerivad 60% vastanutest ning erakaevu joogivett 40%. Statistilise analüüsi käigus selgus,

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

et joogiveefiltrite kasutamine ei sõltu vastajate vanusest, haridustasemest, sissetulekust ega leibkonna suurusest. Vastanutest 63% arvates on joogivesi pärast filtri paigaldamist puhtam. Noorem vanuserühm (19–30-aastased) hindas oma joogivett puhtamaks kui keskmine vanuserühm (31–60-aastased) ja vanemaealised koosarvestatuna (≥ 61aastased; p = 0,029). Vastanutest peaaegu pool sai teavet joogivee filtrite kohta internetist (46%) ning kolmandik tuttavatelt (33%). Veel saadi teavet reklaamidest.

Ligi kolmandik uuringus osalenutest (29%) kasutas joogiveefiltrit esteetilistel põhjustel, 21% raua ja rooste eemaldamiseks, 15% saasteainete filtreerimiseks, 10% maitse parendamiseks ja 10% vee pehmendamiseks või katlakivi eemaldamiseks ning 15% muudel põhjustel. Esteetiliste põhjuste all mõeldakse joogivee välimuse puhtamaks muutmist ja kvaliteetsema vee tarbimist. Saasteainete alla loeti lubjakivi, pestitsiide ja liiva. „Muu“ all ei osatud öelda, miks neil joogiveefilter on, sest selle paigaldas ehitaja või tegeleb peres sellega keegi teine. Kuigi ühisveevärgi ja erakaevude veetarbijate veefiltrite kasutamise põhjuste osas esines erinevusi, siis statistilist kinnitust see ei leidnud. Täpsemad andmed on välja toodud joonisel 1.

Joonis 1. Joogiveefiltrite kasutamise põhjused

Joogiveefiltri puhastamist pidas väga tähtsaks 42%, tähtsaks 54% ning vähetähtsaks 4% vastajatest. Joogiveefiltri täitumise korral ostavad uue filtrielemendi 28% vastanutest. Joogiveefiltrite puhastamiseks kasutati puhta veega loputamist (31%), puhastamiseks mõeldud spetsiaalset vahendit (13%), äädikat (4%) ning filtrit ei puhastanud 23% kasutajatest. Kõige sagedamini puhastatakse joogiveefiltrit iga paari kuu tagant 21% (joonis 2).

Joonis 2. Joogiveefiltrite puhastamise sagedus

Pool vastanutest (50%) arvas, et joogiveefilter võib tervist mõjutada, nendest 51% arvates on mõju positiivne; 19% vastanutest ei oska öelda, kas mõju võib olla positiivne või negatiivne; 14% vastas, et joogiveefilter mõjub tervisele kahjulikult, kui filtrit pole nõuetekohaselt hooldatud; 9% vastas, et avaldab tervisele kahjulikku mõju, sest filter võib organismile vajalikud mineraalid/ained välja filtreerida; 7% vastasid „muu“. „Muu“ alla on koondatud järgmised vastused: võib mõjutada kodumasinate tööd (kohvimasin, pesumasin), organismis võivad ladestuda kahjulikud ühendid ja võib tekitada allergiaid. Vastati lihtsalt ka tähekombinatsioon ,,hj’’ ning et ,,5G maitset ei ole tunda“. Samas 42% vastanutest ei osanud öelda, kas joogiveefiltrit avaldavad mõju tervisele ning 8% arvates ei oma need mingit mõju.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Üle poole vastanute (64%) arvates on võimalik joogiveefiltris bakterite paljunemine, 3% arvates ei ole see võimalik ning 34% ei osanud öelda. Need, kes vastasid, et on võimalik, nimetasid erinevaid tegureid, nagu bakterite paljunemist soodustab ebapiisav filtri hooldamine või puhastamine; kui filtris või torustikus on loodud soodne elukeskkond bakterite paljunemiseks (26%); seisev vesi võib mõjutada bakterite olemasolu (7%); vananenud torustik (3%). Samas 9% vastanutest ei osanud oma vastust täpsustada ja 12% vastasid „muu“. „Muu“ alla koondati järgmised vastused: võib saada soolenakkusi, bakterireostusega vesi läbib filtrit, kaevudesse satub saastunud vesi, igale poole tekivad teatud aja jooksul pisikud.

Arutelu

Peamiselt kasutatakse joogiveefiltreid, mida on võimalik paigaldada torustiku külge. Enamiku jaoks oli väga tähtis või oluline joogiveefiltri puhastamine, mis oli hea tulemus, sest puhastamata joogiveefilter võib joogivee kvaliteeti pigem halvendada kui parandada (Changing water ... i.a). Valdav osa kasutajatest hindasid oma joogivett pärast filtreerimist puhtamaks. Sarnase tulemuseni jõudsid ka Rahim ja Othman (2019) oma uuringus, kus peaaegu kõik uuritavad leidsid, et joogivesi on pärast filtreerimist puhtam. Noorem vanuserühm pidas joogivett pärast filtreerimist puhtamaks kui keskmise ja vanemaealiste rühm kokku. Selline tulemus võib tulla sellest, et nooremad pööravad joogivee puhtusele suuremat tähelepanu ja oskavad ka teadlikumalt hinnangut anda kui teised vanuserühmad.

Peamiselt puhastati joogiveefiltrit puhta veega või joogiveefiltri täitumisel/määrdumisel soetati uus filter. Ühtset perioodi kõikidele joogiveefiltrite puhastamiseks ei ole. Joogiveefiltri vahetamisel või puhastamisel tuleb lähtuda kasutusjuhendist. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseagentuuri materjalist selgub, et joogiveefiltri hooldussagedus sõltub seadmest ja tuleb lähtuda kasutusjuhendist (Point - of ... 2006). Kõige sagedamini hooldatakse joogiveefiltrit iga 2–3 kuu tagant, sarnane tulemus saadi ka Rahimi ja Othmani (2019) uuringus, kus enamik

joogiveefiltri kasutajaid hooldasid oma joogiveefiltrit iga kahe kuni viie kuu tagant. Asjaolu, et joogiveefiltrite kasutajate seast vaid veerand oli lasknud joogivett proovida, oli mõnevõrra üllatav – tõenäoliselt kasutas enamik vastanutest joogiveefiltreid eelnevalt kindlaks tegemata, millise kvaliteediga vesi on. Terviseamet soovitab enne joogiveefiltrite paigaldamist vett siiski kontrollida veendumaks joogiveefiltri paigaldamise vajalikkuses (Eesti elanikkonnale ... 2013).

Analoogselt Aini jt (2007) ja Tripletti jt (2019) uuringutele selgus ka antud uuringust, et joogiveefiltreid kasutatakse peamiselt eesmärgiga muuta joogivee välimust esteetilisemaks, muuta/parendada maitset, filtreerida joogiveest saasteaineid, eemaldada rauda/roostet. Esteetilistel põhjustel kasutati joogiveefiltreid kõige rohkem seal, kus vastajad leidsid, et kui nad joogiveefiltrit ei kasutaks, ei oleks nende vesi puhas ega kvaliteetne. Organoleptiliste põhjuste (näiteks maitse parandamiseks) tõttu kasutati samuti joogiveefiltreid. Leidus inimesi, kes kasutasid joogiveefiltreid saasteainete väljafiltreerimiseks. Näiteks toodi välja, et kui elatakse põllumaade lähistel, võib nende joogivette sattuda pestitsiide. Filtreid oli kasutusel ka selleks, et vesi ei rikuks kodumasinaid ega inimeste tervist. Filtreid kasutati raua/rooste eemaldamiseks, kus kasutamise põhjuseks toodi välja, et ilma joogiveefiltrita oleks vesi rohke rauasisaldusega, veeanumatesse tekiks pruun kiht või olid inimesed juba teadlikud, et nende piirkonnas võib olla rauaga probleeme. On teada, et Eestis on piirkondi, kus võibki olla põhjavees rohkem rauda kui sotsiaalministri määruses nr 61 on joogivees ette nähtud (Tamm jt 2004). Leidus vastajaid, kes olid paigaldanud filtri, sest nende joogivesi on liiga kare ja nad soovivad ära hoida katlakivi teket. Vastajate välja toodud peamised joogiveefiltrite kasutamise põhjused, nagu liigne rauasisaldus joogivees, joogivee karedus, joogivee halb maitse ja värvus, kuuluvad indikaatornäitajate alla, mis terviseameti andmete kohaselt ei ole inimese tervisele ohtlikud (joogivee ohutus i.a).

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Statistilise analüüsi käigus selgus, et joogiveefiltrite kasutamist ei mõjuta vastajate sugu, vanus, haridustase, sissetulek ja leibkonna suurus. Marchi (2020) uuringust selgus, et, sissetulek ei mõjutanud joogiveefiltrite kasutamist, kuigi Aini jt (2007), Burnsi ja Levêque’ (2017) ning Tripletti jt (2019) läbiviidud uuringutest selgus, et sissetulek on tegur, mis mõjutab joogiveefiltrite kasutamist. Põhjus, miks käesolevas uuringus ei tulnud sarnaseid tulemusi, võib tuleneda sellest, et joogiveefiltrite kasutajate arv oli liiga väike.

Üks uurimistöö ülesandeid oli selgitada, mida arvavad vastajad joogiveefiltrite mõjust tervisele. Pool vastanutest arvab, et joogiveefilter võib tervist mõjutada. Kõik, kes vastasid, et võib mõjutada, vastasid ka lisaküsimusele. Vastuste puhul oli näha, kes võtsid ankeeti tõsiselt ja vastasid asjalikult, kuid oli ka vastuseid, mis ei olnud asjakohased nagu näiteks ,,5 g maitset ei ole tunda“.

Kõige rohkem vastati, et joogiveefilter parendab joogivee organoleptilisi omadusi, vähendab joogivee karedust ja rauasisaldust. Sellised vastused on vägagi mõistetavad, võttes arvesse, et Eestis ei ole joogiveega tõsisemaid probleeme (Kraanist tuleb ... i.a). Sarnase tulemuseni jõudsid ka Aini jt (2007) oma uuringus, kus suurem osa uuritavatest vastas, et joogiveefiltrid eemaldavad joogiveest lõhna. Väga vähesed vastajad nimetasid, et joogiveefiltrid eemaldavad joogiveest mikroorganisme, samas Aini jt (2007) tööst selgus, et üle poole uuritavatest arvas, et joogiveefiltrid eemaldavad veest mikroorganisme. Selline tulemus võib tulla sellest, et Eesti joogivees esineb harva probleeme mikroorganismidega. 2020. aastal leiti vaid üksikud veevärgid, kus mikrobioloogilised näitajad ei vastanud nõuetele. Eestis ei ole alates 1996. aastast registreeritud veevõrkudest pärinevaid haiguspuhanguid (Joogivee kvaliteet ... 2020).

Järeldused

1. Peamiselt kasutatakse joogiveefiltreid joogivee esteetiliste omaduste parendamiseks, et eemaldada joogiveest liigset rauda, roostet ning saasteained. 2. Koduses majapidamises kasutatakse peamiselt torustikule paigaldatavaid joogiveefiltreid. 3. Valdav osa vastanutest teab, et joogiveefiltrit peab hooldama kasutusjuhendi kohaselt. Peamiselt kasutati joogiveefiltrite puhastamiseks läbipesu puhta veega. Kõige sagedamini puhastati joogiveefiltrit iga paari kuu tagant. 4. Vastanutest pool leidis, et joogiveefiltrid mõjutavad tervist, nendest omakorda pool pidas seda positiivseks. Samas ligi veerand vastanutest ei osanud öelda, kas mõju on positiivne või negatiivne.

Allikaloend

Aini, M, S., Fakhrul-Razi, A., Mumtazah, O., Meow Chen, J, C. (2007). Malaysian households’ drinking water practices: A case study. The International Journal of

Sustainable Development and World Ecology, 14 (5): 503–510. Burns, R, C., Levêque, J, G. (2017). Predicting water filter and bottled water use in Appalachia: a community-scale case study. Journal of Water and Health, 15 (3): 451–461. Changing Water Filters. NSF. https://www.nsf.org/knowledge-library/changing-water-filters Eesti elanikkonnale pakutav joogivesi reeglina täiendavat filtreerimist ei vaja. (2013).

Terviseamet. https://www.terviseamet.ee/et/uudised/eesti-elanikkonnale-pakutav-joogivesi-reeglina-taiendavat-filtreerimist-ei-vaja Joogivee kvaliteet 2020. Terviseamet. https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/joogivee-ohutus/joogivee-kvaliteedi-ulevaated Joogivee ohutus. Terviseamet. https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/joogivee-ohutus Kraanist tuleb hea joogivesi. Tartu Veevärk. https://www.tartuvesi.ee/kraanist-tulebhea-joogivesi

Kõrgmaa, V., Värk, V., Otsmaa, S., Pachel, K., Jaaku, J., Kriipsalu, M., Pehme, K., Tamm,

I. (2020). Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring. Keskkonnauuringute Keskus. March, H., Garcia, X., Domene, E., Sauri, D. (2020). Tap Water, Bottled Water or In-

Home Water Treatment Systems: Insights on Household Perceptions and Choices.

Water, 12 (5): 1310. Point-of-Use or Point-of Entry Treatment Options for Small Drinking Water Systems. (2006). EPA. Rahim, S, N., Otham, N. (2019). Home Water Purification System in Malaysia: Qualitative and Quantitative Study. IOP Conference Series Materials Science and Engineering, 601: 012011. Tamm, I., Karise, V., Savitskaja, L., Perens, R., Metsur, M. (2004). Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tartu: Greif. 5, 24. Triplett, R., Chatterjee, C., Johnson, C.K., Ahmed, P. (2019). Perceptions of quality and household water usage: A representative study in Jacksonville, FL. International

Advances in Economic Research, 25: 195–208.